Saame suure rõõmuga teada anda, et meie kool saigi Rohelise Kooli võrgustiku ametliku tunnustuse ehk Rohelise Lipu!

4. juunil toimus Tallinnas Kultuurikatlas Rohelise Kooli aastakonverents ning pidulik rohelippude üleandmine. Meie kooli esindasid Otto 8.b klassist ja Gregor 7.a klassist ning õpetaja Maarja Raidla.

Programm “Roheline kool” toob keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Kaasatud on kõik – lasteaialapsed, õpilased, õpetajad, kooli ja lasteaia personal kuni lapsevanemateni välja.

See on Maailmamuutjate kolme aasta suure töö tulemus. Suurt kiitust väärib Otto Pintson, kes oma loovtöö raames viis läbi põhjaliku keskkonnaülevaatuse.

Ikka koos rohelisema tuleviku poole !

Vilistlaste kokkutulek

Lõppev õppeaasta oli Ilmatsalu Põhikooli jaoks eriline, sest tähistasime terve aasta Rahinge kooli 190. ja Ilmatsalu kooli 35. sünnipäeva. 

24. mai õhtupoolikul oli Ilmatsalu koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist, sest vilistlaspidu tõi kooli tagasi kahe kooli vilistlased ning endised õpetajad. Pidu algas traditsioonilise aktusega, kus sai kuulata–vaadata vahvat laulu, tantsu ja luulet. Vilistlased andsid omalt poolt edasi tervitused ning kinkisid kauni maali, millel on jäädvustatud Rahinge kool. 

Peale aktust koguneti kooliõuele, et avada mälestuspink pikaaegsele õppealajuhatajale Maie Sokule. Endine õpetaja Tiiu Alep meenutas oma kõnes nii õde Maiet kui ka neid õpetajaid, keda meiega enam ei ole. Õhtu jätkudes said vilistlased võimaluse tutvuda koolimajaga, vaadata foto- ja filmimeenutusi ning tuletada meelde endisi aegu koolikaaslaste ja õpetajatega. 

Koolimajast liiguti edasi peopaika, Ilmatsalu motelli. Õhtujuht Kalmer ja ansambel Nukker Kukeke hoidsid peotuju kõrgel. Peopaiga ja koolimaja imeilusad kaunistused kujundasid vilistlased Merily ja Maris. Koolipoolne üllatus, fotopeegel, andis kõigile soovijatele võimaluse imeline peoõhtu mälestuseks jäädvustada. Õhtu jooksul toimunud viktoriinis selgusid parimad kooliaja meenutajad ning toimus ka oksjon, kus külalistel oli võimalik osta õpetajate poolt esitatud esemeid, mille müügitulu läks kooli heaks. 

Pidu motellis küll lõppes ja seda kaugelt peale südaööd, kuid küllap rõõmsate peoliste mälestustes kestab pidu veel kaua edasi. 

​3.mail toimus MRK traditsiooniline muusikapidu. Tegu oli kooride, puhkpilliorkestri ja pilliansamblite kevadkontserdiga. Taaskord said lauljad, pillimängijad, publik nautida Tartu Ülikooli aula ilu koos selle suurepärase akustikaga.

Kontsert algas puhkpilliorkestri etteastega. Kõlas nii klassikalise kui ka väga kaasaegse helikeelega popimat muusikat. Orkestrit juhendavad Jaan Tilgar ja Aveli Paide, kellest viimane on koolis käima lükanud ka Classbandi, milles osalevad 5.a muusikaklassi õpilased.

Mudilaskooride esituses kõlasid A. Oidi, T. Kivimäe ja R. Pajusaare laulud. Rõõmsad viisid panid väikestel lauljatel silmad särama. Mudilaskoore juhendavad Tiiu Loite ja Hiiele Schasmin.

Teist aastat järjest astus kontserdil üles kandleorkester 25 mängijaga. Väikekandlel mängijad olid tavaklasside õpilased, kes koos 3.a plokkflöödimängijatega esitasid rahvalikku muusikat. Rõõmu ja innukust harjutamisel paistis välja kõikide laste puhul. Kandlemängu ja plokkflöötide juhendaja on Triin Saariste, kes juhatab koos Imbi Pärtelpojaga ka kooli poistesegakoori.

Õpetaja Imbi juhendamisel astusid üles kooli noorimad, 1.a lapsed, kes laulsid liblikatest ja tärganud kevadest.

Kõlas ka klaverimuusikat. Kooride kontsertmeister Marina Kasemaa esitas koos 9.kl õpilase Markus Kadastega hoogsa tarantella.

Kõige suurearvulisemana astus kontserdil üles poistesegakoor, kelle esituses kõlas M. Härma ja P. Vähi laululooming.

Lastekoor, mida juhendab Hiiele Schasmin, pani kontserdile hoogsa lõpu, lauldes labajalavalsist ja soovide maast.
​
Nüüd rõõmsalt edasi, muusika ja kevad südames.

Eestikeelsest koolist ja keeleõppeprojektist BiblioLingua

Mais olid meil töövarjudeks viis Tartu Puškini Kooli õpetajat, kellest neljaga saime ka veidi juttu ajada. Raatuse kooli arendusjuhi Rene Leineri vestluspartneriteks olid klassiõpetajad Jekaterina Luptova ja Olga Lanevskaja, matemaatikaõpetaja Nina Gontšarova ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Marika Rääbis. 

15 kontakttunni jooksul osaleti tundides töövarjudena ning keelepraktikat rakendati läbi suhtlemise õpilaste ja õpetajatega. Õpetajad tõid välja, et venekeelsetel õpetajatel napib suhtlemisjulgust eesti keeles ning pikem praktika eestikeelses keskkonnas aitab lihvida oma eestikeelse aineterminoloogia kasutamist. 

Juttu jätkus õpetajatel pikemaks ning kõike seda saab lugeda juba Raatuse kooli kodulehelt. 

​Eelnevaga haakuvalt veel ühest põnevast rahvusvahelisest Erasmus+ projektist nimega BiblioLingua, mille tulemit on võimalik kasutada ka eesti keele erinevatel keeletasemetel õpetamisel. Tegemist on noorukite lugemis- ja keeleõppeprojektiga, milles keskendutakse lugemise, keeleõppe ning Euroopa kirjanduspärandi sidumisele. 

Projekti lõpuks valmivad seitsmeteistkümnest Euroopa kultuuripärandisse kuuluvast kirjandusteosest koosneva teose keeleõppijale kohandatud lühivormidest eri keeltes online-raamatukogu, tunnikavad ja õpijuhised. Osa sellest on juba valmis ja avalikult kättesaadav nii projekti ingliskeelsel kui eestikeelsel veebilehel. 

Tulevikus saab iga õpetaja sinna ka oma e-raamatu põhiseid õppematerjale luua, mille kohta ilmub suvel kodulehele vastav juhendmaterjal ja rakendusvihik. Samuti on projektil oma blogi, mis nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Pikemalt saad projektist lugeda kooli kodulehelt.  

Tõenäoliselt oktoobri koolivaheajal toimub Raatuse koolis projekti tulemuste tutvustamine, kuhu kõik Tartu õpetajad on lahkesti oodatud. Sellega soovime omalt poolt kõikidele kosutavat suvepuhkust!

Vabatahtlikku tööd saab nüüd tunnustada läbi veebirakenduse.

Kultuuripealinna hooaja hakul valmis rakendus vabatahtlike töö tunnustamiseks. Seda saavad kasutada kõik organisatsioonid, kes soovivad tunnustada aktiivsete vabatahtlike tööpanust.

Volugram projekti raames loodud rakenduse eesmärk on tuua ühte keskkonda kokku vabatahtlikud ja vabatahtlike tööd kasutavad organisatsioonid. Projektijuht Kaire Metsa sõnul on vabatahtliku töö kasu kahepoolne. Lisaks tehtud tööle saab vabatahtlik töö käigus arendada näiteks suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi või õppida sootuks midagi uut.

Volugrami rakendus loob ühise platvormi kus töö käigus arenenud oskusi saab hinnata ja tagasisidestada. Rakenduse kaudu genereeritakse ka vabatahtliku töö tunnistus, mis laekub otse vabatahtliku e-postkasti. 

Algatus tuli 2024. aasta kultuuripealinnades Tartus, Bodos ja Bad-Ischlis, sest väga suur osa aasta jooksul korraldatavatest üritustest kaasab oma meeskondadesse ohtralt vabatahtlikke. Lisaks kultuurisündmusele on tegemist ka suure kogukondliku ettevõtmisega, kus paljudel on võimalus ise sündmuste korraldusse panustada. Tartu Rakendusliku Kolledži vanemõpetaja Mariliis Maremäe kinnitusel arvestab VOCO vabatahtliku töö raames omandatud oskusi õppetöö osana. „Meie tunnistame ka väljaspool koolimaja omandatud oskusi ja kogemusi. Loodan, et neid õppeasutusi või organisatsioone on teisigi.“

Vabatahtlike tunnustamise rakendus on loodud kõigis tänavuste kultuuripealinnade keeltes. Vaata lühitutvustust.

Rakendus loodi Tartu Rakendusliku Kolledžis ja selle valmimist rahastas EL Erasmus+ programmi koostööprojekt „Developing volunteering as a part of individual learning path“.

Direktori tänuüritus õpilastele

Igal aastal tunnustab MHG direktor kooli parimaid õpilasi kutsega direktori vastuvõtule.
​
Vastuvõtule on kutsutud õpilased vastavalt MHG õpilaste tunnustamise korrale. Need õpilased on silma paistnud oma kooli esindades erinevatel olümpiaadidel ja teistel ainealastel võistlustel, spordis ja ühiskondlikus tegevuses nii koolis, linnas, Eestis kui kogu maailmas. Sellel aastal sai vastuvõtukutse üle 340 õpilase.

On olnud võrratu aasta: Andri Türkson (11.b) võitis telesaate Rakett69, Maret Hallik (12.b) võitis õpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia, meie 10.–12. klassi õpilased olid füüsikaolümpiaadi lõppvoorus Tartu suurima esindusega, saavutasime rahvusvahelisel inglise keele võistlusel Best in English maailmas 702 kooli hulgas 4. koha ja Eestis esikoha jne jne. 

Juhendajatest paistis silma õpetaja Riina Murulaid, kelle õpilased pääsesid loodusteaduste, füüsika, lingvistika ja tehnika olümpiaadidel lõppvooru lausa 23. korral.  Suurepärast tööd tegi väitlusringi juhendaja Andreas Põsnograjev, kelle käe tulid meie õpilased Eesti meistriteks nii põhikooli kui gümnaasiumi arvestuses kui ka ülikooliväitluses.

Täname kõiki õpilasi,  juhendajaid ja lapsevanemaid tehtud töö eest!

9. mail tähistasime kogu kooliperega ühtselt Euroopa päev, mille raames oli koolimaja ümbruses erinevad punktid riikide kohta, kes kuuluvad Euroopa Liitu. Tegevuspunktides olid abiks vabatahtlikud erinevatest EL riikidest. Tublimatele pani väiksed meened välja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Maikuu oli muidugi Tartu Hansa Koolile erilisem, sest kool tähistas 10. sünnipäeva. 16. mail toimus Tartu Vanemuise Kontserdimajas kevadkontsert „Koos on hea“, kus astus üles pea 120 esinejat, kelle seas olid õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja vilistlased. Kontsert pakkus vaatajatele ja kuulajatele teekonda läbi lapse koolitee. Sai kuulda ja näha õpilaste meenutusi kooliajast, nautida koori- ja soololaulu, pillimängu ja tantsu. Kontserdi lõpetas esmaettekanne Tartu Hansa Kooli hümnist, mille teksti kirjutasid ühtseks tervikuks laste poolt öeldust meie kooliMAJAS õppinud, Tartu 12. Keskkooli vilistlane Lauri Räpp koos Anne-Mai Tevahiga. Hümni viisistas helilooja Karin Tuul.

​6. juunil toimus traditsiooniline perepäev, kus sai nautida väikest kontserti, lustida mitmes töötoas, maitsta hõrgutisi erinevates kohvikutes. Tundus, et ILM oli hästi kursis selle sündmusega ja võimaldas meil pidada perepäeva vihmavabalt.

​Mais jõudis Tartu kultuuripealinna 2024 programm meie kool.

Budapesti Szamalk-Salezi Tehnikakooli õpilased otsisid kohta, kus näidata moeshow`d „The Future of Fashion“. Kultuuripealinna ürituste korraldustoimkonna vahendusel jõudsid ungarlased TAGini. Koos kavandasime programmi, milles oli õpetajate vahelist kogemuste vahetamist, tunnikülastusi, õpilaste suhtlust, ühine moeetendus, tutvumine Tartuga ja kultuuriasutuste külastamine. Moeetenduse kavandamisel oli mõlemal poolel omajagu teadmatust ja ebakindlust: ungarlased ei saanud väga täpselt aru, millised on meie koolimaja võimalused ja tingimused, meie jällegi ei saanud olla kindlad, kuidas meie pakutud „soojendus-etendus“ haakub ülejäänuga. Kindlad märksõnad, millest lähtuda, olid Adaption-Rebirth-Change ehk kohanemine-uuestisünd-muutus. 
​
Meie õpilaste ja õpetajate valmistatud moekollektsioonide läbivaks teemaks oli taaskasutus ja kool. 1. klassi õpilased demonstreerisid fantaasiarikkaid peakatteid; 5., 9. ja 10. klass oli kasutusele võtnud koolis käepärased materjalid – mahakantud õpikud, pakendijäägid, juhtmed jms – ning kokku pannud näiteks matemaatikast inspireeritud kollektsiooni. Kuigi mitmed kleidid olid nö ühekordseks kasutamiseks, olid need efektsed ja näitasid kätte mõtlemissuuna, kuidas materjale taaskasutada.

Mai teisel nädalal sai Ungari-Eesti ühine kunstiprojekt reaalsuseks. Meie koolimaja muutus nädalaks näitusesaaliks. Ungarlaste kaasa toodud piltidest, miniskulptuuridest ja taiestest sai näitus koolimaja fuajees ja aulast moeetenduse paik. 

Kolmapäeval, 8. mail toimus efektne moeetendus, millest saime inspiratsiooni tulevikus selle valdkonnaga edasi tegeleda ja tehnikakooli näol kindlasti ka hea partneri tulevasteks projektideks.

​13.–17. mail toimus Erasmus+ projekt, mille raames toimetasid koolimajas poskalaste kõrval ka õpilased Soomest ja Austriast. Projekti raames mängiti läbi ÜRO otsustamisprotsess ja peeti põnevaid arutelusid erinevatel immigratsiooni puudutavatel teemadel. Nii poskalastel kui välisõpilastel oli võimalus arendada nii enda inglise keele kui ka kõneoskust. Lisaks kahele töökale istungipäevale kogeti Tartu kultuuri ja võlusid: väliskülalised said osa tundidest, nägid Tartu linna, sõitsid lodjaga mööda Emajõge ning külastamata ei jäänud ka vaatamisväärsused, näiteks ERM ja Tagurpidi Maja.

Sel kevadel pakkus Karlova kool Karlova Päevade raames nii mõndagi huvitavat!

Neljapäeval, 16. mail avasime pidulikult Karlova kogukonna sporditarvete kapi Salme 1A staadionil. Kapis leidub nii palle, rõngaid, hüppenööre ja muud huvitavat, mida kõik kogukonnaliikmed sportimiseks koha peal laenutada saavad. Kapi avamisele eelnevalt toimusid staadionil kogupere osavusmängud, mida aitasid läbi viia kooli õpilasesinduse aktiivsed noored, samuti Lille Noortekeskus ning MTÜ Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas.

Reedel, 17. mail toimus kolme kooli (Tartu Karlova Kool, Tartu Kunstikool ja Kõrgem Kunstikool Pallas) festival KarlovARTS, mille raames oli huvilistel võimalus käia majade ekskursioonidel, külastada kolme kooli laata, saada osa erinevatest töötubadest ja esinemistest. Ilm oli suurepärane ja huvilisi ning uudistajaid jagus mõlemale päevale.
​
Suur tänu kõigile osalemast ja kohtumiseni järgmisel aastal! 

Tartu Kivilinna Kooli tore väikeklass külastas päikselisel maikuu lõpul Valgamaa kauneid paiku. Renditud sai väikebuss ja sõit võis alata.

Esimesena võeti ette Kaasiku talu loomaaia külastus. Kaasiku talu loomaaias elab üle 100 looma 35-st erinevast liigist. Kohtuti näiteks kõrberebaste, genettide, rohtlahaukurite, madude, krokodilli, rääkiva papagoi, ahvide, gekode, kameeleonide ja muude toredate loomadega.

Loomaaias oli väga tore giid, Reelika Voitk, kes oskas loomade kohta huvitavaid lugusid rääkida ja kõik küsimused said vastused. Kaasiku talu loomaaia puhul on eriline, et paljud loomad lubatakse puurist välja, neid saab toita ja hoida.

​Pärast loomaaia külastust suunduti Hummuli RMK looduskaunisse lõkkekohta. Koos tehti üles lõke, et valmistada lõkkekartuleid ja grill-liha. Sai nautida kaunist loodust, püüda kala ning vaadata tagasi eelnevatele kooliaastatele.

Kui kõhud täis, suunduti Helme Ordulinnuse varemetesse ja Helme koobastesse. Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres. Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu. Helme. Koopad olid heas seisukorras ja sai ka koobastes sees käidud.

Õpilased jäid ekskursiooniga väga rahule, oli tore avastada loodust, loomi ning nautida viimast ühist ekskursiooni ja meenutada vanu aegu.

Klassijuhataja Reilika Hunt

Mälumängu järjepidevus ja võlu

Kas teate, mida seletatakse Suure Plärtsu teooriaga või missugune kehaosa on pea asemel jaapani autori Trolli loodud detektiivil? Vastused nendele küsimustele võis saada 25. mail Treffneri aulas üheteistkümnendat korda peetud vilistlaste mälumängul. Seekord oli esindatud 17 kuni neljaliikmelist võistkonda, kõige vanemad osalejad olid lõpetanud HTG umbes viiskümmend aastat tagasi, noorimad olid tänased õpilased.

Vilistlaste mälumäng on kujunenud traditsiooniliseks maikuu ürituseks ja seda on vedanud vennad Ants ja Kaarel Siim (vil 2009) ning Madis Hurt (vil 2010). Nende koostatud küsimused on nutikad, peaaegu alati on vastuseni võimalik jõuda tänu küsimuse juurde kuuluvatele vihjetele. 

Vähemalt esimesel pilgul tundub, et mälumängu formaat sobib kõige enam 5-15 aastat tagasi lõpetanud treffneristidele. Seekord võitsid 2012. aastal lõpetanud vilistlased (Ralf Tambets, Sten-Oliver Salumaa, Georg Astok, Allar Laaneleht), kohe kannul 2014. ja 2019. aasta lend. Aga kindlasti pole ei vanemad ega nooremad lennud oma viimast sõna öelnud. Võitjaid ootas esinduslik raamatuvalik, milleks oli suure panuse andnud Mart Orav (vil 1976).

​Loomulikult võib tänapäeval, kus paljude küsimuste vastused on mõne hiirekliki kaugusel, mälumängu kerge skepsisega suhtuda. Isiklikust kogemusest lähtudes võin aga kinnitada, et selles harivas võistluses osalemine summutab kahtluse õige pea. Korraldajad andsid ka lubaduse, et järgmisel aastal toimub üritus taas.

​Mai oli küsimuste kuu

Tegime peaminister Kaja Kallasele Kuldvillakut ja tähistasime Euroopa päeva Marina Kaljurannaga, aga jõudsime ka meelelahutusmaailmas aasta seksikaima naise tiitliga auhinnatud Eeva Esse-Sõõrumaa meediapädevuse loengusse. 

Külalised olid suuresti seotud õpilaste meediapädevuse arendamisega, mistõttu ei saanud õpilased lihtsalt poliitikute loenguid kuulata vaid õppisid palju ka meedia toimimise, ajakirjanduse ja ajakirjanike kohta. 
​
Näiteks peaminister Kaja Kallasel tuli loengu pidamise asemel vastata Kuldvillakus isiklikku elu, julgeolekut või peaministri rolli puudutavatele küsimustele. Ilmselgelt väljus ta sellest mängust võitjana ning huvitava päeva üle olid õnnelikud nii esineja ise kui õpilased.

​Maikuu on ka Europarlamendi valimiste kuu ja igal nädalal külastas meid erinev poliitik, et õpilased saaksid küsida neilt nende töö kohta.  Lisaks pr Kaljurandile, kes jagas tabavate küsimuste eest auhindu, külastas meid ka Urmas Paet, kes keskendus avalikkuse huvile ja EP tööle ning Tõnis Lukas, kes rääkis hoopis EÜS-st. Kuu võtsime kokku Euroopa Parlamendi kandidaatide debatiga naaberkoolis, kus küsimusi said esitada kõik õpilased.
 
Meelelahutuse maailma täht Eeva Esse-Sõõrumaa tuli külla eelkäija kooli vilistlasena ja lisaks oma elu ning vabakutselisena tegutsemise kirjeldamisele kasvatas ajakirjanikuna ka meediapädevust jagades teadmisi meedia toimimisest. 

Küsimuste kuu täheks oli aga meie õpilaste küsimusi perekonnaõpetuse tunnist uurinud Karili Laasik, kelle uurimistöö leidis käsitlemist Terevisioonist Jürgen Ligi sotsiaalmeediani ning Õpetajate Lehest Novaatorini. Küsige küsimusi!

Muusikat ja mälumängu täis õppeaasta

Aprillis ja mai alguses toimusid Tartu Variku Koolis viimased MÄMU (mälumäng muusikast) voorud.  Meie koolist veab mälumängu õpetaja Kadri Karjus. Korraldustuumikus on ka Inga Sermat Tartu Kivilinna Koolist ja Marge Lahe Tartu Erakoolist. 

Selle aasta voorud olid järgmistel teemadel:
I voor teemal “Kaks takti ette”/ “Eesti otsib superstaari”
II voor teemal “Laulukarussell”/”Tähtede lava”
III voor teemal “Eesti laste multifilmide muusika”
IV vooru teemal “Arvo Pärt - elu ja looming”

​Viimase vooru järel küsisid korraldajad õpetajad ka õpilastelt tagasisidet. Osaliste arvates oli kõige põnevam ja kõige lihtsamate küsimustega teema "Eesti laste multifilmide muusika”. Kõige keerukamad küsimused olid õpilaste arvates jaanuaris, kui teemaks oli “Laulukarussell”/”Tähtede lava”. Kõige keerulisemaks teemaks ettevalmistamisel osutus "Arvo Pärt - elu ja looming”. Tagasiside põhjal on 88% õpilastest valmis ka uuel aastal mälumängus osalema. 4 vooru õppeaasta jooksul on täpselt parasjagu - nii arvas 74%.
Avaldati ka soove, millised teemad võiksid olla uuel aastal, aga nendest saab kuulda juba sügisel. 

II kooliastme võitjaks üldkokkuvõttes osutus võistkond "6.a targad" Tartu Kivilinna Koolist, juhendaja Egle Põder.
III kooliastme võitja oli "Variku 9.a klass", juhendaja Karmen Orissaar. 

Kõik osalejad osalevad õppekäigul Arvo Pärdi muuseumisse koos ringkäiguga ja loeng-kontserdiga Auli Teppo poolt. Võitjad võistkonnad said võimaluse osaleda Heino Elleri Muusikakooli loomelaboris õpitoas "Animeerimine ja helindamine". Korraldajad tänavad siinkohal Jürgen Tina - Heino Elleri Muusikakooli IT juhti.

24. aprilli toimus ERM-is Tartu Maarja Kooli 30-nda tegutsemisaasta konverents „Aja väärtus“. Otsiti vastuseid küsimustele, milline on intellektipuudega inimese osa tänapäeva ühiskonnas ja kuidas toetada erivajadusega inimest nii, et ta saaks anda kogukonda oma panuse. Ühtlasi oli konverentsi teematõstatus seotud ka ravipedagoogika 100. sünnipäeva-aastaga maailmas ja Tartu kultuuripealinna-aastateemaga „Ellujäämise kunstid“. Erinevaid tahkusid erivajadusega inimeste rollist ja võimalustest ühiskonnas kajastasid ettekannetega Sonja Zausch Saksamaalt (ülemaailmse ravipedagoogilise sektsiooni juhatuse liige, eurütmist), Jaan Kõrgesaar (TÜ eripedagoogika emeriitprofessor) ja Piret Aus (kultuurikorraldaja ja kirjeldustõlk, ligipääsetavuse eestkõneleja). Lühiettekannetega toetasid diskussiooni Helle Känd, Anne Daniel- Karlsen, Jaan Kallas, Marju Vainikko ja kooli vilistlane Rain Voog, kelle kõigi elus on Tartu Maarja Kool mänginud olulist rolli. Üritust modereeris Kaidor Kahar, pikaaegne telesaate „Puutepunkt“ saatejuht. Meenutustes, oleviku- ja tulevikuvaadetes leidus nii naeru, pisaraid kui mõtlemisainest. Teema puudutas ka meie vilistlasi, kes lisaks lühiettekandele, esitasid ka muusikat („Allikabänd“) ja esitasid küsimusi. Meie tänased õpilased andsid ürituse õnnestumisse oma panuse värviküllase õppetööd kajastava kunstinäituse kaudu ja lavale astusid Shate Tantsukooli koosseisus meie õpilased. 

​Toimunu võttis kokku ühisarutelu. Jäi kajama mõte, et tolereerimisest aktsepteerimiseni jõudmine võtab veel aega, aga me oleme teel õiges suunas. Lõpuks sai realiseeruda kooli vilistlase Olegi ettepanek: „Hakkame nüüd laulma!“ Ühislaul lõppes sõnadega: „Rõõmus on sündmus, mis tähistab ühist loovust ja vaimustab hinge, et edasi minna koos eluteele.“

​Aprilli lõpus käisid kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat, Helle-Mari Märtson, Eneli Liblik ja Liina Nagel Erasmus+ koolitusel Ateenas. Koolitus keskendus tehisaru rakendusvõimalustele õpetajatöös. Tutvustati hulganisti erinevaid võimalusi, potentsiaalseid tulevikusuundi, aga ka ohukohti. Kaardistati käesolev olukord tehisaru maastikul, nentides, et tegemist on äärmiselt kiiresti muutuva valdkonnaga, kus iganädalaselt lisandub uusi keskkondi ning võimalusi. Õpetajana on mõistlik leida endale sobivad abivahendid ning neid paremini tundma õppida. Sageli on sarnase ülesehituse ja funktsionaalsusega programme palju ning kasutuseelistus sõltub näiteks hinnast ja kasutusmugavusest. Tutvuti ka mängustamise põhimõtetega ehk kuidas õppeprotsess tehisintellekti abil mängulisemaks muuta, milliseid rakendusi võiks proovida ning milliseid võimalusi praegu olemas on. Koolituse kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et AI on tulnud, et jääda, ja prognoosid näitavad selle imbumist peaaegu igasse eluvaldkonda hüppeliselt järgneval paarikümnel aastal. Õpetajatena tuleb selle reaalsusega harjuda, õppida sellega koos toimetama ning isegi leida viise enda töö hõlbustamiseks ja mitmekesistamiseks. 

​Lastele keelatud

Neljapäeval, 18. aprillil avanes Tamme kooli 6.b klassil võimalus külastada Vanemuise teatrit, et saada osa majatuurist ning töötoast “Lastele keelatud”. Ekskursioon algas ülevaatega teatri ajaloost, millest muuhulgas saime teada, et tänu põlengule Vanemuise seltsimajas sai üldse võimalikuks uue teatrimaja ehitamine, mis valmis saanuna nägi küll uhke välja, kuid paistis eelkõige silma väga halva akustikaga. Majatuuri käigus saime piiluda orkestriauku, lava taha, õmblus- ja värvikotta, dekoratsioonide ehituse tööruumi ning kostüümilattu. Lisaks saime teada, et lava on püha ja sinna välisjalanõudega minna ei lubata. 

Tuuri kõige muljetavaldamaks osaks oli aga hoopis balletitrupi treening, mis naelutas endale ka kõige elavamate laste tähelepanu ja 10 minuti jooksul jälgiti rahvusvahelise balletitrupi tegemisi haudvaikuses ja päranisilmi. Elamus missugune!

Töötoas pakuti noortele tervituseks veidi “konjakit” ja pitsike “viina”, pärast mida sukelduti teatrimaagia saladustesse. Julgemad said ka nukid veriseks ning lõikehaavad kätele. Lõppu jäid kõlama heledad plaksud kõrvakiiludest ning väike, kuid rohke tossuga plahvatus.

​Julgen antud töötuba ja ringkäiku soojalt soovitada, kuna juhendajad olid ülikenad ja toredad, lastel oli põnev ja endalgi meeleolukas vaheldus argisele koolipäevale.

Anti Kadajane

​Aprillis toimus meie koolis LAK-õppe kuu, mille raames keskenduti erinevatele tegevustele.

Esimeses kooliastmes toimus projekt "Keeledušš", mis hõlmas õppetööd eesti keeles, sh matemaatikas, loodus- ja inimeseõpetuses. Õpilased leppisid kokku, et suhtlevad võimalikult palju eesti keeles nii tundides kui ka vahetundides, julgelt uusi sõnu kasutades ja vajadusel abi küsides. Lisaks toimus mitmeid sündmusi, sh koolisisene matemaatikaolümpiaad, avatud uste päevad, mille jooksul oli võimalus külastada tunde ja tutvuda LAK-õppe meetoditega. 4.c klassis korraldati tervisliku eluviisi tund, kus külalis-õpetajatest lapsevanemad rääkisid toitumisest, liikumisest, puhkusest ja vaimsest tervisest eesti keeles. Toimus interaktiivne mäng N. Gogoli loomingust, mille käigus tutvustati ukraina kultuuri ja kirjandust ning arendati rühmatööoskusi. HEV-klassides korraldati mäng "Maailmareisid", kus tutvustati erinevate rahvaste kultuure ja traditsioone ning tehti katseid. Lõpetuseks toimus avatud üritus "Tulge mängima Aliast", milles osalesid mitmed koolid. Aprilli lõpus toimus tervisepäev. Keelekohvikutes said õpilased praktiseerida eesti keelt. 

LAK-õppe kuu raames toimus ka esimene ökoteemaline konverents-mess “Olen osa keskkonnast”. Aulas esinesid meie kooli 6.-8. klasside õpilased ja väliskülaline põnevate esitlustega õhusaastatusest, vee ja Läänemere reostusest, kohaliku toidu tarbimise tähtsusest ja prügi sorteerimisest. Messi raames viidi läbi 9 keskkonnateemalist õpituba, kus õpiti erinevate materjalide taaskasutust, mis õpetas, kuidas iga päev elukeskkonnast hoolida ning muuta seda paremaks.

​J. Aru  “Ajust ja arust”. Jaan Aru vastab oma mõnusa sõnakasutuse ja suurte teadmistega küsimustele, et mis ajus üldse toimub. Lugeja saab teada, mil moel tekib teadvus, mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega nii eriliseks, selgitatakse une vajalikkust ning lugeja saab autori kirjutise kaudu uurida, et kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada või seda sootuks ületada.

A. Hansen "Tugev aju - kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad". Raamatust leiab taaskord tõestuse selle kohta, kuidas liikumine aitab meil tunda end reipamalt, taluda paremini stressi ning parandada mälu. Samuti on raamatus juttu, kuidas peaksid lapsed liikuma, et nende õpioskused ja keskendumisvõime paraneksid. Raamat on heaks motivaatoriks, et pöörata rohkem tähelepanu nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

A. Hansen, M. Wänblad "Juuniori tugev aju". Raamatus on põnevalt ja lihtsalt kirjeldatud, miks liikumine on ajutegevusele kasulik, loovuse arendamiseks vajalik. Isegi loominguline geenius Mozart pidi pingutama, et aju hakkaks mõtlema uutmoodi.

A. Pikamäe "Alustavale õpetajale". Soovitame "Alustava õpetaja" raamatut neile, kes on õpetajana töötamisel alles alustanud või neile, kellel töökogemust jagub, kuid alustab klassijuhatajana tööd esimest korda. Raamat jagab praktilisi nippe ning suunab tähelepanu nendele aspektidele, mille peale ise õpetajana ei pruugi tulla. Näiteks tasub mõelda, milliseid kanaleid pidi ja millisel ajal vanematega kontaktis olla. Lisaks jagab raamat näpunäiteid, kuidas läbi viia arenguvestlusi ning millist infot jagada arengukaardil.

B. Oakley, B. Rogowsky, T. J. Sejnowski “Teadlik õpetaja”. Autorid jagavad praktilisi nippe, kuidas paremini ja efektiivsemalt õppida/õpetada. Kirjutatu paneb mõtlema, kui palju teadlikum peab õpetaja olema, et toetada õpilasi parimal viisil. Samuti kirjeldatakse erinevate õpilaste tüüpe - kõik ei saa õppida ühesuguse tempoga (rallisõitjad ja matkajad). Sügav õppimine ei ole nagu tantsupidu, kus juhuslikud neuronid lihtsalt haaravad kinni mugavas läheduses olevatest naabritest. 

Lugege ise ja jagage häid mõtteid ka kolleegidega!

Reinivisioon
​
Ka eelnevate aastate kevadekuude postitustes kajastasime Mart Reiniku kooli liikumispidu. Seda ei saa tegemata jätta ka sel korral, sest tegemist on nii suurejoonelise ülekoolilise üritusega. 

Aprillis toimunud liikumispeo teemaks oli „Reinivisioon“, kus tantsunumbrite muusikaks kõlasid Eurovisiooni lauluvõistluse võidulood ning eraldi plokina Eestit esindanud lood. Vanemuise teatri suurel laval oli kokku üle 500 õpilase. Õpetajate ja õpilaste loodud tantsukavad pakkusid publikule äratundmisrõõmu eurolugudest ja elamusterohket vaatepilti. Pidu lõppes suure ühistantsuga tänavuse Eurovisioonile pääsenud 5miinust x Puupuubi laulu saatel.
​
Kevad on MRKs muusikat ja tantsu täis. 

Raatuse kooli eestvõttel avati Tartus tänavanäitus tuntud tartlaste portreedest

3. aprillil avati Küüni tänaval omanäoline kunstiprojekt, kus eksponeeritakse tuntud Tartu elanike, siin sündinud või töötanud inimeste portreid, mille on taaskasutatavatest materjalidest loonud Tartu ja Tartumaa koolide 4.-9. klasside õpilased. Töid saab näha kuni 2. juunini. Kunstiprojekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Näitusel on üleval 22 erinevat teost. Portreteeritavad valisid välja õpilased ise ning nende hulgas on väga erinevate elualade esindajaid - teatri-, muusika ja kirjandusega seotud inimesi, koolijuhte ja haritlasi, aga ka sotsiaalmeedia sisulooja, Rakett 69 võitja ning üks president.

“Olen kunstitundides õpilastega juba pikemat aega kasutanud erinevaid taaskasutust võimaldavaid materjale ja nii tekkis mõte algatada Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 toel erinevaid koole ühendav suurem projekt. Tänases keskkonnahoiule keskendunud maailmas on alati hea leida viis, kuidas juba olemasolevast midagi luua ja seda ära kasutada,” rääkis näituse kuraator, Tartu Raatuse Kooli kunsti- ja draamaõpetuse õpetaja Kadri Kosk.

Kunstiprojekti avamisel astusid üles ka kolm noort Jaapani muusikut - Shiori Sakurai, Natsuki Sakamoto ja Shingo Takase, kes on osaks muusikalisest kooslusest Otomic. Nendegi sõnum on seotud keskkonnasäästlikku mõtteviisiga. Koos Raatuse kooli õpilastega musitseeriti taaskasutusmaterjalidest valmistatud pillidel. Vaata ka keerulistes ilmaoludes toimunud avamisest tehtud videot.
Loe pikemalt kooli kodulehelt, kus lisaks tekstile leiab lingid videodele, fotogaleriidele ja arvukatele meediakajastustele.

​VOCO TURISMIKOOL 30 JA OSKUSTE FESTIVAL: "KÜLALISLAHKUSE KUNST"  

Kas teadsid, et turismimajanduse ja turismikorralduse erialasid hakati VOCO-s õpetama juba 1994. aastal? Täna õpib VOCO Turismikoolis üle 100 õpilase, pooled neist täiskasvanud. Erialadeks, mida õpetatakse on turismi majutuskorraldus, giidid, matkajuhid, majutus- ja toitlustusteenindus.

24. aprillil tähistasime VOCO Turismikooli 30 sünnipäeva oskuste festivaliga "Külalislahkuse kunst: VOCO Turismikool 30." Meile olid külla tulnud VOCO kooli vilistlased, turismierialade õpilased, õpetajad TÜ Pärnu Kolledźist, Rakvere Ametikoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Samuti olid meid tervitamas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees, Radisson Collection hotelli juhid, Lõuna-Eesti Turismiklaster, Tartu linnapea ning mitmed turismiettevõtjad ning koostööpartnerid.
​
Oskuste festivalil keskendusime peamistele oskustele: sündmuste korraldamise nippidest rääkis Tartu 2024 turundus- ja teabevaldkonna juht Marilin Vihmann; turismiettevõtja elustiili kirjeldas VOCO vilistlane ning Peipsimaal hästi tuntud Mesi Tare perenaine Herling Mesi. Meie oma Turismikorralduse jätkuõppe TKE24 grupp, kus õpivad peamiselt turismiettevõtjad-praktikud, etendasid näidiskohtulahingu kliendi ja puhkemaja pidaja vahelisest vaidlusest.

Kõige menukamaks osutusid meie enda turismikorralduse õpilaste (TK23) poolt korraldatud nipitoad reisimise ja snäkkide valmistamise, turunduse, avaliku esinemise häkkidest ning turismiprofiks saamise esimestest sammudest. Rahvusvahelise Erasmus+ projekti "Pathway to Hospitality" raames valmis eesti keelne karjääriplaneerimise nutimäng, mille esmaesitlus ning testimine toimus samuti festivali raames. 

Vaata pildigaleriid.​

​Andri Türkson võitis telesaate Rakett69!

20. aprillil eetris olnud telesaate Rakett 69 finaalis kohtusid Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Rudolf Kivi ja Miina Härma Gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Andri Türkson. Finaalis tuli võistlejatel ehitada rakett, mis tõuseks õhku ja millel avaneks ka langevari. Ülesandega tuli edukalt toime Andri ja tema meeskond. Auhinnaks sai Andri 15 000-eurose stipendiumi. Andrit paelub tehnoloogia ja mehhatroonika. Nii tegeleb ta 3D printimisega, arduinoide ja elektroonikaga. Oma projektide käigus on ta valmis ehitanud linnulauluga äratuslambi, segavaid tegureid eemaldava motivatsioonikasti ning 3D printud puldiauto. Lisaks tegeleb Andri lühifilmide ja videote valmistamisega, mängib jalgpalli ning on edukalt esinenud füüsikaolümpiaadidel.

Tunnustuse ja 5000-eurose auhinna osaliseks sai ka Andrit enim mõjutanud õpetaja, meie füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Õpetaja Murulaid on telesaate Rakett 69 14. hooaja vältel aidanud võiduni kolm oma õpilast: Juhan Koppeli (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Uku Andreas Reigo ja Andri Türksoni. Õpetaja Murulaid on ka väga edukas olümpiaadide juhendaja, tema õpilastest pääsesid sellel õppeaastal vabariiklikku vooru 19 õpilast (kaheksa loodusteaduste, kaheksa füüsika ja kolm lingvistika olümpiaadi lõppvooru).

​Kokku on raketlaste hulka jõudnud 13 Miina Härma Gümnaasiumi õpilast, neist finaalis on võistelnud Jaan Eerik Past, Janeli Õun, Gregor Randla, Uku Andreas Reigo ja Andri Türkson. ​

Aprillikuu algul, lõimitud aine- ja keeleõppe kuu raames korraldasime piirkondliku koostööpäeva, kuhu kutsusime LAK-õppest huvitatud õpetajaid, koolijuhte ja ametnikke Tartust ja kõikjalt Eestist. Pärast hommikukohvi oli kohale tulnud LAK-õppe huvilistel võimalus osaleda eestikeelsele õppele ületuleku teemalises arutelus. Seejärel liikusid külalised tundidesse. Valikus olid eestikeelsed tunnid  kõigis kooliastmetes: eesti keel teise keelena, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, kunst, kehaline kasvatus ja üldõpetus algkoolis ning inglise keel. Tundidest saadud muljete vahetamise järel kuulasid koostööpäevalised TAGi algkooliklasside loovtööde süsteemi tutvustust ning osalesid õpilaste-õpetajate-lapsevanemate minipressikonverentsil ning päeva lõpuks õpilaste rollis lõimitud loovtegevuste tunnis. Huvilised tutvusid päeva lõpul koolimajaga, kiites õpikeskkonda, kus on tõeliselt head tingimused lõimitud aine- ja keeleõppe korraldamiseks.

TAGis olid külas Valga Priimetsa Kooli, Kohtla-Järve Maleva Kooli, Narva Kreenholmi Kooli, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tartu lasteaia Annike õpetajad, meie kooli Kiusamisvaba Kooli mentor ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Elina Bratšun-Küüsmaa.

Koostööpäeva õnnestumisse panustas 20 eri ainete ja eri kooliastmete õpetajat, kelle sõnul on selline külaliste võõrustamine igal juhul võimalus – eriti head tundi luues ennast ja õpilasi proovile panna, uusi kontakte sõlmida, tuua vaheldust oma koolipäeva. Päeva peategelasteks olid siiski Annelinna gümnaasiumi õpilased, kes said külalistelt kiita nii hea eesti keele oskuse, terasuse kui viisaka käitumise eest.

​Seitse meie kooli õpilast 11.b klassist koos õp Loigu ning õp Lubiga käisid 7.–12.04 Erasmus+ projekti raames UNESCO ühendkoolide õpilasvahetuses Saksamaal Bambergi E. T. A Hoffmani gümnaasiumis. UNESCO on ÜRO organisatsioon, mis keskendub haridusele, kultuurile ning teadusele. Ühendkoolide võrgustik koondab haridusasutusi, mille eesmärk on UNESCO väärtuste järgi tegutsemine. Õpilased käisid Bambergis vaatamas, mida ja kuidas kohalikud õpilased UNESCO raames oma koolis teevad, sest JPG on võrgustikus olnud vaid kaks aastat, nemad aga juba mitukümmend.

​Nädala tippsündmused olid World Heritage muuseumi külastamine, kus noored õppisid Bambergi ajaloo kohta; õhtu väga lahedas noortekeskuses, kus vaatasid saksakeelset filmi; vaba päev Nürnbergis ja inimõiguste keskuse töötuba; ning loomulikult palju koos saksa õpilastega veedetud aega nii Bambergi tänavatel kui kodudes.

Nädal oli tegus ja saadi rohkelt ideid oma koolis aktiivsemalt UNESCO teemadega tegelemiseks.

Naljakuud alustasime humoorikalt koolikotivaba päevaga, mil õpilased tulid kooli, õpikud-vihikud alternatiivses kandevahendis: ostukärus, pesukorvis, kohvris, kassikandekotis jms.

Enne kevadvaheajale minekut on meil tavaks korraldada 1. - 6. klassidele e-õppepäev. Sel päeval kaitsevad kaheksandikud oma loovtöid, seitsmendikud käivad tööde kaitsmist pealt vaatamas ja järgmiseks õppeaastaks julgust ning inspiratsiooni kogumas. Üheksandate klasside õpilased sooritasid sel päeval gümnaasiumkatseid. Nagu ikka oli loovtöid väga erinevaid: fotonäitusi, ürituse korraldamisi, uurimusi, ehitamisi ja restaureerimisi. Säravamate tööde seas torkasid silma suurejooneline jõuluball Susanna Vunk’i teostuses, kuppelkasvuhoone konstrueerimine ja ehitus Nora-Grete Kakko poolt, rallimaailma tutvustus meie rallitüdruku Mia Grete Koha poolt ja arvutimängu programmeerimine Hendrik Koppeli ja Daniel Mileiko poolt.

Kevadvaheaja lõpus korraldasime Supilinna päevade raames Kesklinna Kooli kogukonnapäeva, kus tervitasime peresid väikese kontserdi, töötubade ja laadaga. Sai õppida elustamise ja esmaabi võtteid, osaleda algaja astronaudi töötoas, soetada salapäraseid esemeid pimeoksjonil ning teha palju muud põnevat. Meie kogukonnapäeval on ka heategevuslik väljund. Sel aastal kogusime laadal ning kohvikutes raha heategevusfondile Minu Unistuste Päev.

Käesoleva õppeaasta lõpul toimuvad taas Descartes’i kooli olümpiamängud. Emakeelenädala eel turgatas õppejuhile koos huvijuhiga pähe mõte algatada õpilastele ja õpetajatele üleskutse olümpiateemaliste luuletuste kirjutamiseks. Õppejuht meenutas, et kooliajal oli luuletuste loomine üks mõnusamaid kirjalikke ülesandeid – juttude ja kirjandite kirjutamine nõudis palju suuremat vaeva. Mõeldud – tehtud, luulekonkurss sai välja kuulutatud ning aprillikuiseks tähtajaks saabus õppejuhi lauale ja elektroonilisse postkasti rohkesti töid koolijütsidelt ning ka koolmeistritelt.

Välja valiti kaks tööd õpilastelt ning üks õpetaja looming, mis saabuvate olümpiamängude infokanaleis kajastamist leiavad. Žüriiliikmete vaieldamatuks lemmikuks kujunes 3.b klassi õpilase Jarek Lematsi värssteos: 

​Olümpiale!

TDK on vinge kool!
Jooksen nagu Erki Nool!
Kõigil siin on rõõmus meel.
Kõlab siin ka prantsuse keel.

Olümpiale nüüd lähen ma.
Äkki liitud sina ka?
Võidumedaleid on kolm.
Stardis maha jääb vaid tolm.

Hüppan kaugust, viskan palli.
Finišis saan suure kalli.
Olen mina võidumees.
Uhkelt sammun kõige ees.

​Ootame juba väga maikuu lõpus toimuvaid olümpiamänge ning enda proovilepanekut.
Pildil: Jarek Lemats ja Kristofer Kuusk

​Kontsert „Kolmed poisid laval“

Poistelaulu edendamiseks ja propageerimiseks ning lauljatele esinemisrõõmu ja kontserdikogemuse pakkumiseks tekkis mõte korraldada üks ühine poiste segakooride kontsert. Kivilinna kooliga koos olid ettevõtmises rõõmsasti koos tegutsemas Variku kooli ja Kõrveküla põhikooli õpilased ja muusikaõpetuse õpetajad. 

Kontserdile eelnes kaks laululaagrit, ühisproov Kõrvekülas ja läbimäng Variku koolis. Kokku toimus neli suurt kontserti – igas koolimajas õpilastele ja õpetajatele, lisaks avalik kontsert, kuhu olid oodatud kõik pereliikmed, sõbrad, tuttavad ja külalised.

​Kontsert algas a capella lauludega. Järgnesid poistekooride esituses Andres Loigomi laul "Meeste sugu", noormeeste esituses rahvaviisi "Suu laulab, süda muretseb", Variku kooli bändi "Kümnes lend" esituses Hardi Volmeri lugu "Jumalaga puberteet" ning seejärel kõlasid bändi saatel ühislaulud. Kontserdi lõpetas Tartu Laulupeo repertuaari kuuluv Peeter Vähi ja Reet Linna poolt loodud laul "Üks laul, üks viis". Publiku hääletuse tulemusena tuli lisaloona esitusele esimesel kontserdil rahvaviis "Suu laulub, süda muretseb", kolmandal kontserdil J. Leiber, H. Käo "Kikilips" ja viimasel kontserdil Rein Rannapi "Õunalaul".

Saalid olid rahvast täis! Vägeva esinemiskogemuse said nii lauljad kui ka pillimehed, sisuka koostöökogemuse kolme kooli muusikaõpetuse õpetajad ja muidugi ägeda kontserdielamuse kõik kuulajad! 

​Õpilaste teadustööde riiklik konkurss oli ka sel aastal Treffneri õpilastele väga edukas. Teise vooru pääses lausa 20 HTG õpilast. AHHAA-s toimunud lõppvoorus saadi mitmeid preemiaid ja auhindu.

​Annika Moppel võitis tööga „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“ konkursi I preemia ning esindab Eestit ELi noorte teadlaste konkursil Poolas, lisaks pälvis ta Kaitseministeeriumi eripreemia ja TÜ raamatukogu eriauhinna. 

Annika Rääbise töö „Kuivamise ja külmumise mõju sambla mikrofauna koosluste struktuurile: pilootuuring niidukähariku näitel“ esindab Eestit konkursil International Wildlife Research Week. Annika pälvis ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eripreemia. 

Marja Järv sai tööga „HTG õpilaste suhtumine humanitaarainetesse ja humanitaarteadustesse“ HTMi eriauhinna. Arabella Antons teenis uurimistööga „Eesti naissportlase ühiskondlik kuvand ja enesemääratlus aastatel 1945–1960“ välja Kultuuriministeeriumi tänukirja, Tallinna Ülikooli eriauhinna ja Eesti Kirjandusmuuseumi eriauhinna.

Mart Nikopensius sai tööga „HTG õpperuumide akustika ja selle sobivus ruumi otstarbele“ Kultuuriministeeriumi tänukirja ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eripreemia. Viimase sai ka Liisa Viktooria Puurand uurimusega „Kitsa ja laia matemaatika ainekavade erinevused“. 

Tallinna Ülikooli eriauhinna sai Anna Malena Kuris tööga „HTG õpilaste söömiskäitumine ja seda mõjutavad tegurid“ ja Vladlena Kotenko tööga „HTG õpilaste teadlikkus rasestumisvastastest vahenditest ja raseduse katkestamisest ning hoiakud nende suhtes“.

August Lippuse „Noorte eesti keele kõnelejate suulise kõne refereerimisviisid“ teenis välja EKI eriauhinna, Maria Helena Lõhmuse „Internetitrollide fenomen Vene-Ukraina infosõjas Eesti sõjablogide Facebooki kommentaariumi näitel“ Vabamu eriauhinna ning Sander Sarapuu „Alumiinium-ioonaku konstrueerimine“ AHHAA teaduskeskuse eripreemia.

Teises voorus esinesid südikalt ka Kirke Linda Kuuse, Laura-Liis Rull, Hilda Laidmets, Carolyn Prits, Rutha Pärt, Lydia Helene Teder, Eva-Maria Raudsepp, Leen Vallikivi ja Kertu Virumäe.

Pärast konkurssi tutvustasid lõppvooru jõudnud õpilased aatriumis oma postreid ka kooliperele. Esimese auhinna saanud Annika Moppel käis oma uurimusest ja festivalikogemusest rääkimas Kuku raadio saates "Teadus teab".

Taaskord tõid meediamooduli lapsed auhindu õpilasfilmide konkurssidelt

Märtsi lõpupäevadel ja aprillis korraldasid meedia- ja filmimooduli õpilased üleriigilise filmifestivali ja tõid ise erinevaid auhindu õpilaste filmifestivalidelt.

PEF-iga tähistasime Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese sünniaastapäeva ning tunnustasime tema panust Eesti filmimaastikul. Filmifestivalile pani punkti Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis toimunud lõpugala. Õhtu jooksul vaadati ära õpilas- ja tudengikategooria noorte võidufilmid, tunnustati žüriile silma paistnud noorte audiovisuaalseid teoseid ning kuulutati välja meie aja Pääsukesed. 
​
PEFF 2024 lõpugala hommikul toimusid filmihuvilistele esmakordselt seminarid, kus  läbiviijateks olid Tartu Filmifond ja filmifondi arendusjuht Signe Somelar-Erikson, arvutimängu asjatundja Märten Rattasepp, Eesti filmi- ja kunstiteadlane Eva Näripea, Filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel ja asedirektor Kadi Sikka, seminaripäeva lõpetas minisarja Kalamaja Blues looja, stsenarist, režissöör ja kaas-produtsent Vivian Säde.

20. aprillil käis meedia- ja filmimooduli esindus Jõhvi kontserdimajas Laterna magica filmifestivalil. Tagasi tuldi rahvusvahelise harrastusfilmide festivali Grand prix auhinnaga.
KuuTV jõulusketš ,,Vanad head ajad'' pälvis reklaamklipi kategoorias II koha. Festivali Grand prix sai lühifilm ,,Ciconia ciconia'' (L. Ojaviir, K. Rummel 2023), žüriiliikmed täheldasid, et film oli liigutav ning tõi isegi mõne pisara silma.

28. märtsil Paide gümnaasiumis toimunud filmifestivalil Horisont pälvis lühifilm sama film žüriitunnustuse liigutava stsenaariumi eest.

Kiidame kõiki filmitegijaid. Juhendajad õpetajad Riho Rosin ja Markus Gregori Kullamaa.

Petersoni õpetajad hoolitsevad eesti keele ja keelekeskkonna arengu eest.

Märtsis ei tähistanud me vaid e-etteütluse, aktuse, eesti keeles kirjutamise võistluse ja külalistundidega eesti keele päeva. K. J. Peterson unistas oma eluajal eesti keele arengust ja austuse kasvust selle keele vastu ja KJPG jätkab uue aja võtmes tema tööd. KJPG õpetajad käisid tunde andmas Sillamäe Gümnaasiumis. 

HTM alustas sügisel Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojekti, mis toetab eestikeelsele haridusele üleminekut. Kool ja õpetajad vajavad professionaalseks arenguks muuhulgas ka erialaseid väljakutseid ja nii on meie õpetajad osa saamas Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojektist, sest direktor Merike Kaste on Sillamäe Gümnaasiumi mentor.

Meie õpetajad viibisid märtsis päeva Sillamäel, arutasid toimuvat, andsid tunde ja elasid kaasa kohalikele muredele. Osalesid matemaatika õpetaja Laire Kannel, inglise keele õpetaja Estra Tõnisson, saksa keele õpetaja Sigrid Parts, eesti keele õpetaja Karl Pütsepp ja inimeseõpetuse õpetaja Anna-liisa Blaubrük. Igaüks neist andis tunni või kaks oma erialal või eesti keelt võõrkeelena. Eesmärgiks oli eelkõige nii sealsetel õpetajatel kui õpilastel kogeda C1 keeletasemele keelt valdava õpetaja tundi. 

Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit on korraldanud ka aprilliks õpilas- ja õpetajate vahetuse Lõuna-Eestisse ning märtsis viibisid kolm kõige tublimat keeleoskajat õpetajat ka päeva meie koolimajas ja tundides. Projekti tegevuskavas nägid direktorid ette, et külas käiks enamus õpetajaid vaatlemaks eesti koolikultuuri. Kolm julget alustajat olid Inna Gusseva, Irina Suvorova ja Sergei Varankin.

​Projektipäeval treeniti õpioskuseid

19. märtsil toimus Variku koolis järjekordne projektipäev, seekord teemaks õpioskused. Õpetajad tunnevad oma igapäevatöös sageli, et tiheda õppekava ja igapäevatoimetuste kõrvalt ei jõuagi tegeleda sellega, millega päriselt võiks või tahaks.  Projektipäevad annavad ka õpetajatele võimaluse õpetada ja tutvustada seda, millesse päriselt ise usutakse ja mida peetakse vajalikuks harjutada. 

Meie seekordsel projektipäeval õpiti otsima infot, võrdlema, lahendama eri viisidel ruutvõrrandeid, arutleti tõhusa õppimise ja õpiuskumuste üle, kuulati loenguid teistest kultuuridest, analüüsiti kehalisi võimeid, harjutati rütmitunnetust ja koostööd, aga ka loogikat ja käelist tegevust. Mööda ei pääsenud ka koolistressi teemalisest töötoast, kus analüüsiti üheskoos õpilastele tuttavaid situatsioone.  
​
Õpilaste tagasiside oli üle ootuste positiivne. Mõistagi oli ka neid, kelle valitud töötuba ei vastanud esialgsetele ootustele. Siiski toodi palju välja seda, kui tore on näha õpetajaid ja kaaslasi vahel teises valguses. Eriti populaarseks osutusid arutelude töötoad, kus vähemal või rohkemal määral kaasati ka õpilasi mõtlema selle üle, kuidas me tegelikult õppida ja õppimisest mõelda võiks. 

Maiustusi ja janukustutust jagus kõigile. Peaauhinna näol naeratas loosiõnn 9. klassile ja nad sõidavad kevadel tutvuma jaanalinnufarmiga.

​Teisel päeval külastasime Laupa mõisakooli. Oli üks vahva ringkäik koolis ja selle ümbruses!
Ühtlasi andsime nõusoleku, et kevad 2025 korraldab kogemusseminari Tartu Tamme Kool. Seega rõõmsalt ja liikuvalt ühise eesmärgi nimel pingutama!

​Märtsis oli Tamme gümnaasiumis tihe ja põnev kuu. Üks suurim üritus toimus 13. märtsil, kui meil oli avatud uste päev. Kohale oli tulnud üle 700 huvilise põhikoolilõpetaja, kes uudistasid meie kooli võimalusi. Alustuseks tervitasid särasilmseid noori kooli direktor Ain Tõnisson ja õppejuht Tuuli Tomson ning esinesid meie kooli rahvatantsurühmad. Edasi läks tihe programm sessioonidena, kus uued potentsiaalsed õpilased said kaasa teha majatuuri või osa võtta erinevate suundade infotundides. Oma tegevusi tutvustasid veel koolileht ja kooliraadio. Eriti toredaks tegi ürituse meie kooli õpilaste enda initsiatiivikus: kõiki tuure ja infotunde viisid läbi õpilased ise ning õpetajad said vaid rõõmuga tõdeda, et õpilaselt õpilasele kogemus töötab väga efektiivselt. Ka põhikooliõpilased olid huvitunud ja energilised, küsisid lisaküsimusi ning said teada, mis on meie koolis erilist. Õhtupoolik lõppes meeleolukate õpetajapoolsete töötubade ja muusikaliste etteastetega. 

​​Üritus, mis liidab

Märts on õpilaste vaates kindlasti Veurovisiooni kuu. Igapäevaselt nutiseadmetest juhitud teismelised on ootamatult asised; valitakse muusikat, tehakse lavaproove, otsitakse kostüüme, luuakse tekste, kaunistatakse lava. 
​
Oodatud suurüritus vajab tugevaid taustajõudusid. Meie vilistlased Ricard Vardja ja Markus Tõnson on olnud aastaid selle ürituse helitehnikud. Seekord tehti koostööd Extended Productionsiga. Ricard ja Markus koolitavad välja juba teist “põlvkonda” huvilisi. Mida noored õpivad vanematelt? Endised helitehnikud, praegused Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased Kert Kruuse ja Albert Johannes Maran: “Veurovisioon on suurüritus, kus saab kogemuse nii heli- kui ka valguspuldis. Saime teadmisi valgustusshow loomisel, Avolites valguspuldi kasutamisel ning kõlarite helisageduste reguleerimisel. Kõige tähtsam on olla koostöövõimeline, mõistev ning abivalmis. Parim praktika saadaksegi just suurtel üritustel, sest siis on enamasti uutmoodi tehnika ning väga põnev.” Praeguste helitehnikute nimel Joosep Lukas Gerhold (8.b), Gren Kukk (8.b), Kauri Lelov (8.c): “Helitehnikutena oleme õppinud, kuidas helipuldiga kõlareid ja mikrofone juhtida. Veurovisioonil õppisime helitehnika paigaldamist, hooldust, reguleerimist, kuidas üritust korraldada, igasuguseid valgustehnika ühendusi. Huvitavad olid uued kõlarid ja nende elemendid, mis on liigitatud kõrg-, kesk- ja madalsageduskõlariteks. Meie meeskond on väga tore. Veurovisioonil saadud uued teadmised andsid suure kogemuse ja tahame veel rohkem tegutseda sellel alal.”

Sel aastal oli külaliseks “Eesti otsib superstaari” superfinalist Margareth Mürk, kes endise õpilasena säras kunagi ka ise sellel üritusel.

​Hiljuti külastasid meie kooli õpilased ja õpetajad neljast riigist (Portugal, Saksamaa, Itaalia, Horvaatia) Erasmus+ projekti raames. See oli üks suur ja tore üritus, mis ilmestas koolielu ja tekitas värskeid emotsioone.  Rahvusvahelise projekti põhiteemaks on “Tolerantsuse arendamine koolis”, kuid kohtumine meie koolis oli pühendatud HEV-õpilastesse suhtumise teemale. Kuna meie koolis on igas paralleelis olemas ka väikeklass, kus õpivad erivajadustega õpilased, siis peame seda teemat väga tähtsaks. Projekti eesmärk on kooskõlas meie kooli väärtuste ja visiooniga: õpilaste sallivuse tõstmine ja koolikiusamise vähendamine.

​Projektinädala jooksul toimus palju vahvaid üritusi: töötoad, presentatsioonid, spordivõistlused, viktoriin, linnas orienteerumine, Maarja Küla Tartu peremaja elanikega kohtumine, silmaringi laiendavad tunnid Tartu Ülikooli Muuseumis ja Geenivaramus ning  põnevad ekskursioonid Ahhaas ja Proto avastustehases. Kõige meeldejäävam oli aga õhtu koolis, kus õpilased said koos köögis toimetada, koridori seinale maalida, laulda lemmiklaule, mängida lauamänge ja lihtsalt tšillida.

Projektinädal lõppes tagasisidestamisega ja Eesti Vabariigi aastapäeva aktusega. Kurb oli ainult see, et aeg lendas kiiresti ja külalised pidid lahkuma. Nüüd aga ootavad meie õpilasi põnevad reisid oma uute sõprade juurde. Juba sellel nädalal stardivad meie kooli kuus õpilast ja kaks õpetajat Portugali.

​Õpetajad õpivad!

Oleme oma koolis seadnud eesmärgiks tegeleda teadlikult õpioskuste arendamisega ja ennastjuhtiva õppija kujundamisega. Selleks, et püstitatud eesmärki täita, vajame teadlikke ja pädevaid õpetajaid. Seetõttu oleme juba teist aastat külastanud kõigi õpetajatega erinevaid Eesti koole, et koguda teadmisi, kogemusi ja parimaid praktikaid õpioskuste arendamiseks ja ennastjuhtiva õppija kujundamiseks.

Selle õppeaasta novembris külastasime ühiselt Tartu Forseliuse Kooli. Saime vaadelda ainetunde ja osaleda vestlusringis, mida vedas eest õppejuht Kristi Mumm. Kogusime kokku ja võtsime endaga kaasa head mõtted.

​Käesoleva aasta märtsis leidis iga õpetaja endale ise kooli, kuhu minna, et vaadelda tunde, vahetada kogemusi ning saada häid nippe. Kolleegilt kolleegile kogemusel on suur väärtus! Selleks, et ükski hea mõte ei läheks kaduma, täitsid õpetajad vaatluslehe ning jagasid kuuldut-nähtut ühises vestlusringis. Nii jõudsid kõik head mõtted, parimad nipid ja praktikad meie kooli õpetajateni, et neid kasutades saaksime veelgi paremini panustada õpilaste arengusse.

Ilmatsalu Põhikooli õpilastel oli sel päeval iseseisva õppimise päev. Kui tavapäraselt oleme iseseisva õppimise päeva ülesanded andnud õpilastele mitu päeva varem kätte, siis sel korral proovisime nii, et õpetajad lisasid õppimise sama päeva hommikul eKooli. Võtame õpilastelt tagasisidet, milline iseseisva õppimise päeva korraldus sobib paremini.

Suur aitäh Uulu Põhikoolile, Tartu Veeriku Koolile, Tartu Raatuse Koolile, Võnnu Keskkoolile ja Lähte Ühisgümnaasiumile, et lahkelt vastu võtsite!

Ka meie uksed on alati külalistele avatud!

Taskuhääling „Taskusumin“

Meie oleme Helena Umbleja ja Mirjam Mäe Tartu Mart Reiniku Kooli 8.a klassist. Sellel õppeaastal on igal õpilasel vaja teha loovtöö. Meile mõlemale on alati väga meeldinud sotsiaalmeediaga tegelemine, monteerimine ning blogimine ning sealt tuli idee teha oma kooli  taskuhääling ehk podcast.
​
Hakkasime taskuhäälingut ette valmistama juba enne 8. klassi algust: valisime juhendaja, tegime taskuhäälingule Instagrami sotsiaalmeediakonto, valisime taskuhäälingule logo ning mõtlesime välja nime, milleks sai “Taskusumin”.

8. klassi alguses hakkasime valmistama ette esimest  “Taskusumina”  saadet. Panime paika ka ülejäänud saadete teemad ja külalised, kellega peagi ühendust võtsime. Uurisime kõikide saatekülaliste tausta ja koostasime sellest lähtuvalt hulk huvipakkuvaid küsimusi. Saateid salvestasime peamiselt koolimajas, ühel korral ka ERRi stuudios. Meie taskuhäälingu osad ilmuvad ainult audiona.
​
Selle õppeaasta jooksul on ilmunud 6 taskuhäälingu saadet ja need on kuulatavad Spotifys “Taskusumin” nime all. Meiega on käinud vestlemas erinevad MRK-ga seotud inimesed (direktor, õpetajad, orkestri dirigent, õpilasesinduse liikmed, kooli vilistlane). Plaanime kindlasti vestluste salvestamisega jätkata ka järgmisel õppeaastal, sest teeme koos midagi, mis meile mõlemale päriselt meeldib ja loodame, et need saated muudavad ühist koolielu veelgi huvitavamaks.

​Raatuse kooli õpilane Miia Maria Treier pääses rahvusvahelisele muusikaolümpilaadile Küprosel

15.-16. märtsil Tallinnas toimunud vabariiklikul muusikaolümpiaadil saavutas meie Miia Maria Treier kolmanda koha ning esindab Eestit aprillis Küprosel toimuval rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil.

Tallinnas saavutatud kolmas koht ja sellega kaasnenud kulddiplom on ajaloolise väärtusega saavutus. Ometi ei ole see Raatuse koolile esimene kord sellelt võistluselt loorbereid lõigata. Neli aastat tagasi väljus Uku Toots sealt suisa võitjana (meenuta siit):
raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1080-uku-toots-on-oma-vanuseklassi-parim-muusikatundja-eestis.

Olümpiaadiks valmistas Miiat ette muusikaõpetaja Mai Rand. Selline edu tuli Miiale suure üllatusena. Seda just ülesannete keerukuse tõttu. Lisaks oli olümpiaad mõeldud 7.-12. klassile ning olles üks noorematest osalejatest ei eeldanud Miia kohe esimesel korral ülihead tulemust, vaid võttis seda pigem kui huvitavat kogemust ja toredat väljakutset.

Õnnelik Miia Maria Treier kulddiplomiga. Foto: Rene Leiner

​“Kirjalik töö oli üsna mahukas ja aega jäi vastamisel väheseks. Kõige paremini õnnestus mul laulmine. Esitasin Triin Normani laulu “Üle Maarjamaa”, mis kõlas ka viimasel laulupeol. Klaveril saatis õpetaja Mai,” rääkis Miia, kelle elus on muusikal väga oluline roll.

“Kahtlemata oli olümpiaadi tulemus rõõmus üllatus, aga elle taga on alati ka toetav õpetaja," ütles Miia ema Kai. Kõige suurema üllatuse valmistas Miia emale omaloomingulise klaveripalaga. “Ei teagi kuidas see tal sündis, aga kui Miia seda kodus klaveril harjutas tabas mind küll suur imetlus ja samas ka tänulikkus, et mul selline laps on,” võtab Kai oma emotsioonid ühte lausesse kokku.

Loe pikemalt kooli kodulehelt: 
​raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1295-miia-maria-treier-paeaeses-rahvusvahelisele-muusikaoluempiaadile-kueprosel

Tartu Rakenduslikus Kolledžis on avatud dokumentide vastuvõtt kutseõppe kõikidele erialadele.  Põhihariduse baasil erialade vastuvõtt kestab kuni 13. juunini, keskharidusebaasil õpetatavate erialade vastuvõtt kestab 2. augustini.
​
Esmakordselt avaneb vastuvõtt uuele õppekavale „Tulevikutehnoloogiad“. Õppekava on loodud koostöös VOCO ja Tartu Kunstikooliga. Tulevikutehnoloogiate õppesuund on uudne kestlike tehnoloogiate keskhariduse õppekava, kus õpe toimub tööelule sarnastes tiimides ning mille lõpetajaid oodatakse juba praegu tööle 2000-eurose palgaga. Tegu on uutmoodi keskhariduse õppekavaga, kuhu on oodatud põhikooli lõpetanud või sel kevadel lõpetavad kandidaadid. Õpe toimub ühiselt juhendatud tiimides, suures osas projektiõppe vormis ning kestab neli aastat. Loe pikemalt siit: voco.ee/20-aastasena-palk-2000-tartus-saab-tanasest-kandideerida-uudsele-it-ja-rohekeskhariduse-oppekavale/

​Õppekava spetsialiseerumise suundadeks on nutikad seadmed, materjaliringlus, multimeedia ja digitehnoloogia. Kõrghariduse kõrval ainsa keskhariduse õppekavana kuuluvad kestlikud tehnoloogiad ka riiklikku Inseneriakadeemia programmi. Avaldusi saab esitada 1. aprillist 13. juunini sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu. Igale õppesuunale võetakse vastu kuni 15 kandidaati, kokku maksimaalselt 60 õppijat. Loe lähemalt õppekavast: 
​voco.ee/eriala/it-akadeemia-tulevikutehnoloogiad-736/

Rahvatantsijad Nepaalis, koorilauljad Bielefeldis

Märtsikuu oli Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsijate ja segakoori lauljate jaoks erakordselt tegus.

Rahvatantsurühma Härmatise kaheksa tantsijat ning rahvatantsu õpetaja Anita Kreen osalesid Eesti delegatsiooni koosseisus 1.–10. märtsini Nepaalis toimunud XII rahvusvahelisel folkloorifestivalil. Reis sisaldas emotsioonide-rohkeid esinemisi Nepaali erinevates piirkondades, aga ka võimalust tutvuda selle maa ja rahva elu, looduse ja traditsioonidega. Rohkem saab festivalist lugeda: folkfestivals.org.np/

​10.–15. märtsil külastasid meie 42 segakoori õpilast Ceciliengymnasium´i Bielefeldis. Sõprus, mis sai alguse enam kui 30 aastat tagasi ja mille algatajaks oli MHG asutaja ja kauaaegse direktori Peeter Põllu perekond, on uuesti hoo sisse saanud. Kahe kooli koorid ja orkester harjutasid koos laulmist dirigentide Claudia Gentejohanni ja Markus Leppoja juhendamisel. Suure ettevalmistuse aitas koolis teha Kadri Leppoja. Sõpruskohtumine lõppes 14. märtsil suure kontserdiga Bielefeldi Maarja kirikus. Juba septembri lõpul-oktoobri algul ootame sakslasi Tartusse külla. Saksakeelset artiklit meie külaskäigust saab lugeda: ceciliengymnasium.de/index.php/schulleben/tartu/1769-wie-fisselregen-fruehling-wird

Märts 2024
​
Juba neljandat korda osalesid TAGi õpetajad üle-euroopalisel konverentsil „Euromath & Euroscience“, mis sel aastal toimus Roomas Tor Vergata ülikoolis märtsi teisel nädalal. Seekord tõi huvi reaal- ja loodusteaduste vastu kokku õpetajad, õpilased ja teadlased 21-st Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika riigist. Konverentsi kavas oli üle 200 erineva esitluse ja ettekande, teiste hulgas ka meie kooli õpetajate Maksim Ivanovi, Natalja Ivanova ja Yulia Klochkova poolt välja mõeldud ja läbi viidud töötuba „Scientific Decathlon“, kus autorid näitasid mitmekesiseid ja leidlikke viise, kuidas arendada matemaatilist mõtlemist ja rakendada matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi eluliste ülesannete lahendamisel. Mõõtmisülesannete komplekt, mida lahendasid ühesuguse hasardiga nii professorid kui õpilased, oli inspireeritud kümnevõistluse erinevatest aladest ja pidi kokkuvõttes viima tulemuseni, mis võrdub praeguse kümnevõistluse maailmarekordiga (Kevin Mayer 9126 punkti 2018. aastal Talance`s). 

​​Ülemaailmse aineühenduse (WFNMC) president Robert Geretschläger esitas oma ettekandes sellise mõttekäigu: matemaatika ja loodusteadused on unikaalne valdkond, mida õpetatakse kõigis riikides, kõigis koolides, kõigis vanuseastmetes. Mõned peavad seda raskeks valdkonnaks. Mõned armastavad seda. See konverents suurendab kindlasti viimaste hulka, näidates matemaatika ja loodusteaduste põnevamat ja loomingulisemat külge. Konverentsi võlu seisneb lisaks huvitavate esitluste kuulamisele ja töötubades osalemisele ka selles, et osalised loovad kontakte, suhtlevad professionaalsetes rühmades ning tunnetavad end ühtse math- ja science-kogukonnana.  

Märts tõi meile palju häid uudiseid erinevatelt konkurssidelt, kus õpilased saavutasid häid tulemusi nii saksa keeles, prantsuse keeles ja ka kunstis. 

10.c klassi õpilane Samuel Saar osales UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide konkursil "Kui heli loob pildi". Konkursil osalemiseks tuli luua 1 minuti ning 18 sekundi pikkune lühifilm, mis põhineb prantsuse muusiku Rone heliribal. 
​
Konkursil osales 210 videot 32 riigist ja Samueli loodud animatsiooni "The Race" peeti võistlusel II koha ehk žürii eriauhinna vääriliseks. 20 finaali jõudnud lühifilmi näidatakse UNESCO helinädala raames Cannes'i filmifestivalil ja auhind antakse Samuelile üle 15.-16. mail toimuval auhinnatseremoonial Cannes'is. 
Samueli lühifilmi näeb siit https:

21. märtsil toimus Descartes’i koolis HTK Ukraina laste hariduskoordinaator Anna Sumyki juhendamisel õpetajatele lihavõttemunade kaunistamise töötuba.

​Meile tutvustati, kuidas kaunistavad ukrainlased pühademune vanade traditsioonilisekombel. See on täiesti omaette kunst. Põssanka ehk pysanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Sõna „põssanka“ tuleb tegusõnast pysaty „kirjutama“. Selle nime all tuntud munade kaunistused pole mitte maalitud, vaid vahaga kirjutatud. Põssanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga. Seejärel kastetakse muna värvi sisse, vahaga kaetud ala tõrjub värvi, kastmisel värvuvad kõik alad, mis ei ole vahaga kaetud. Protseduuri korratakse mitu korda, kuni soovitud muster ja värvigamma on munale kantud. Ukraina lihavõttemunade rahvuslikud mustrid ei ole juhuslikud – igal motiivil on oma tähendus. Kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid. Motiivide ja elementide variatsioonide rohkusest lähtuvalt on iga käsitsi valmistatud muna unikaalne. 
​
Ukraina esitas koos Eestiga UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kahe riigi ühistaotlusena ukrainlaste lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni. 
Meie õpetajate lihavõttemunad said väga kaunid – iga muna oli omanäoline ja kordumatu.

​Soovime sama värvikirevat ja rõõmsameelset kevadet meile kõigile!

Meie teeme draamat!

Tartu Karlova Kool on tuntud koorilaulu poolest, kuid järjest enam on näha huvi ja armastust teatri vastu kõige laiemas mõttes. Meie kooli aktiivsed eesti keele õpetajad ja ka klassijuhatajad korraldavad tihti  oma õpilastele ühiseid teatrikäike. Meie kooli õpetajatel on juba traditsiooniks saanud teatriskäigud erinevatesse Eesti teatritesse.

Lisaks tegutsevad meie koolis aktiivselt draamaring 7.-9.klasside õpilastele ja näitering noorematele. Draamaringi ja näiteringi noortel on võimalus panustada kooli sündmustesse.  Viimastel aastatel on esinenud kooli jõulupidudel, paistab, et sellest on kujunemas meie kooli uus traditsioon. Lisaks osalevad õpilased teatrifestivalidel. Draamaringil valmib enne kooliaasta lõppu Andrus Kivirähki näidend “Sibulad ja šokolaad”. Draamaringi juhendab füüsika- ja keemiaõpetaja Kaidar Kängsepp, kes ühtlasi tegutseb ka ise aktiivselt harrastusnäitlejana Vilde teatris ja teater Prelektonis. Esimest lavakogemust pakkuva näiteringi eestvedaja on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ulve Pedastik. Kevadeks valmib põnev lugu, kus ühes näitemängus on koos erinevad tegelased muinasjuttudest ja raamatutest.

​Armastust teatri vastu näitab ka suurejooneline teatripäeva tähistame, mis toimus meie koolis lausa kahel päeval, 26. ja 27. märtsil. Esimesel päeval viisid meie kooli draamaringi õpilased läbi 1. klasside õpilastele loovust arendavad töötoad. Näiteks said 1. klassi õpilased peale vastavat häälestumist kujutleda, et nad kõnnivad tulisel kõrbeliival ja teisel hetkel olla soojas merevees. Seejärel toimusid töötoad näitlejatega. 5. klassid kohtusid näitleja Inga Lungega, kes andis kasulikke nõuandeid, kuidas esinemishirmust üle saada, ja 6. klassid näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahiga. Õpilased said teada ja harjutada, kuidas saada julgeks esinejaks. Kolmapäeval, 27. märtsil oli meil külas  Vilde teater, kes esines 7.-9. klassidele kolme looga armastusest.
Meie siin Karlovas armastame teatrit!

Kaidar Kängsepp
Ulve Pedastik

Õhtu, mil üheksandikud vallutasid Treffneri

Reedel, 15. märtsil toimus Treffneri koolis traditsiooniline avatud uste päev, mille viisid läbi õpilaskogu liikmed eesotsas esimehe Anna Malena Kurisega. Huvilistest üheksandikke ootas ees põnev ja informatiivne kooliga tutvumise õhtupoolik.

Kuigi ürituse ametlik algus oli kell 16, saabusid esimesed huvilised juba kolmveerand tundi varem. See osutus õigeks otsuseks, sest nii auditoorium kui ka aula said ruttu rahvast puupüsti täis. Istekoha puudumine ühtki üheksandikku siiski ei takistanud ning vajadusel seisti vapralt püsti või istuti pingiridade ette maha.

Ürituse avasid kooli direktor Ott Ojaveer ja huvijuht Uve Saar, mille järel said tulevased põhikoolilõpetajad kuulata õppealajuhataja Aime Punga ettekannet Treffnerisse õppima asumise kohta. Seejärel oli kord Treffneri õpilaste käes: kuus reaal-, humanitaar- ja loodussuuna õpilast olid koostanud üheksandikele põhjaliku ülevaate Treffneri õppesüsteemist, õppesuundade eripärast, valikainetest, traditsioonilistest üritustest ning huviringidest. 

​Pärast tunniajast informatiivset osa algasid gruppides koolituurid. Mitukümmend tublit treffneristi viisid kahe-kolmekesi läbi põnevaid tiire terves koolimajas: keldris asuvast petangisaalist kuni kunstitrenni katusealuse ruumini välja. Koolituurist osavõtjad võisid kuulda koolis toimuva kohta nii mõndagi salapärast. Suure osalejate arvu tõttu juhtus sedagi, et näiteks õpetajate tuppa sattus korraga 70 üheksandikku. Lõpuks sai külalistel iga korrus põhjalikult läbi uuritud.

Loodame uute särasilmsete koolikaaslastega uuel õppeaastal juba lähemalt tutvuda!

Miina Härma 160. sünniaastapäevale pühendatud kontsert

9. veebruaril möödus 160 aastat Miina Härma sünnist. Miina Härma oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka. Tema sünniaastapäeva tähistamiseks toimus 15. veebruaril Vanemuise kontserdimajas suurejooneline kontsert, kus esinesid MHG kuus koori ja kuus rahvatantsurühma,  lisaks vilistlastest, õpetajatest ja lapsevanematest moodustunud Miina Härma Lauluseltsi Segakoor.  Laulude ja tantsude vahele oli põimitud näidend, kus etendati sündmusi Miina Härma elust.  Oma 60-aastase karjääri jooksul lõi Miina Härma üle 200 koorilaulu, millest tuntumaid laule nagu ’’Tuljak’’,  ’’Ei saa mitte vaiki olla’’ ja ’’Kui sa tuled, too mul lilli’’ esitati ka toimunud kontserdil. Viimase lauluna esitas ühendkoor ’’Veel kaitse, kange Kalev, oma lapsi’’ kantaadist ’’Kalev ja Linda’’. See laul sobis hästi tänasesse rahvusvahelisse olukorda, kus Euroopas toimub sõda ja ka meie julgeolek pole kindel. Ühendkoori võimas esitus kõlas kui hümn vabadusele. 


​​Koore juhatasid Kadri Leppoja, Markus Leppoja, Külli Karask, Sirle Lorvi ja Lilia Ilves, rahvatantsurühmi valmistas ette Anita Kreen, orelil mängis Anna Humal ning kava sidus tervikuks ja noori näitlejaid juhendas Ivika Hein. Oli ilus sündmus!​

Veebruar – tähtpäevade kuu
​
Veebruar algas Tartu gümnasistide kõnekoosolemisega Tartu Rahu 104. aastapäeva auks. Nii ka sel aastal. TAGi jaoks oli erinevus võrreldes eelmiste aastatega selles, et järjekord üritust korraldada oli jõudnud meie kooli kätte. See tähendas aga tavalisest rohkem elevust. Meie kõnekoosolemise kõnelemise ja laulmise rõõmu jagasime sõbralikult kõigi teiste koolide õpilastega, kes esitasid Tartu kuulsate inimeste tsitaate – noorte valikul just neid, mis kõnetavad tänaseid gümnasiste kõige paremini. Kõlasid eri aegadel sõnadeks saanud mõtted alates Lydia Koidulast, Jaan Poskast ja Jaan Tõnissonist lõpetades Marju Lepajõe, Marju Lauristini, Hando ja Tõnu Runneli, Hasso Krulli ja mitmete teistega, osa sellest regilauluna. Noortele tõid päevakohase tervituse Tartu Linnapea Urmas Klaas ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Kõnekoosolemisele pani punkti kõiki koosolijaid siduv tantsuring labajalavalsi sammul, mille lõpuks tekkis tunne – KÕIK ON KOKKU ÜKS.

​Veebruarikuu lõpetasid EV106 pidustused, mille läbivaks teemaks oli laulupidude 155. juubeliaasta. Algklassiõpilasid kogunesid rongkäigus koolimaja siseõuele nagu laulupeolised – Eesti eri paikade plakatid käes ja sõnumid suul. Põhikooli vanemate klasside aktus-kontserdil meenutati Tartut kultuurilooliste sündmuste kaudu, jõudes välja tänasesse päeva – Tartu Euroopa kultuuripealinna tähenduseni. Gümnasistid kogunesid aktusele „laulupeokirikusse“, Maarja kirikusse, kus koos KJPG õpilaste ja õpetajatega lauldi, loeti luuletusi ning kuulati mõtisklusi JPG direktorilt Mari Roostikult ja Tartu linnapealt Urmas Klaasilt.

Vahetusõpilane 

Uus aasta algas Kivilinna kooli 8.b klassile huvitavalt. Meile saabus VeniVidiVici programmi kaudu vahetusõpilane. Ootusärevus oli päris suur, sest kõigepealt oli vaja kindlaks teha, kas tegu on noormehe või tütarlapsega. Nimelt on vahetusõpilasel üsna haruldane eesnimi. 

Sonee Kuusemäe oli meie klassis kaks nädalat. Selle aja jooksul saime hästi tuttavaks ja tegime koos erinevaid asju. Sonee õpib Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis ja rääkisime sellest, mille poolest koolid erinevad. Neil on samuti pikad tunnid (75 minutit). Meil on projektinädalad, aga neil  projektipäevad. Meie oleme matemaatikas teemade poolest kaugemal kui nemad. Nemad saavad hindeid, meie tähti. Meie kooli söökla söök pidi ka hea olema. Sonee tegeleb taekwondo’ga ja käis Tartus ka trennis. 

Sonee ütles ise, et klassiga kohanes ta hästi, aga lõpuks ootas natuke Tallinnasse tagasi minekut, sest Tartu oli tema jaoks võõras ja ringi liikus ta peamiselt Google Mapsi abil.  

​Humanitaaria jätab jälje 

HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva ja nüüd siis ka eesti kirjanduse pidupäeva 30. jaanuaril oleme Treffneris juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga, et võtta kokku viimase aasta väärtuslikud humanitaarsed tegemised. Sel aastal oli publiku hulgas ka kümme TERA õpilast.

Enam kui kaks tundi kestnud aulakonverentsi juhatas ettekandega „Mis sel ikka, proovime!“ sisse humanitaarsuuna 2010. aasta vilistlane ja 2020. aastal noore ettevõtja tiitli pälvinud Jaan Hendrik Murumets. Jaan Hendrik meenutas oma koolipõlve ja rõhutas inimestega ühise keele leidmise olulisust, sest enamasti on „iga probleem kommunikatsiooniprobleem“ ning üksteisemõistmine väga oluline ka näiteks tehnoloogiaettevõtetes. Veel tuletas vilistlane meelde, et vastutust ei saa anda, aga seda saab võtta.

Praegused abituriendid tõid kuulajateni ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest, mida tehti nii Poolas, Tartus kui ka Rõuge vallas Pähnis.

​Konverentsi teist plokki alustas Säde Einasto, kes sisendusjõuliselt kunagise koolivenna Artur Alliksaare luulet luges. Seejärel tutvustasid humanitaarsuuna õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Annaliisa Karu ja Emma Pastak esitlesid vaimse tervise teemalist tantsufilmi, Piibe Pree rääkis ühe eesti poliitiku keelekasutusest erinevates infokanalites Eesti peaminister Kaja Kallase näitel, Juhan Martten Kull esitas interaktiiv-ekspressiivselt ja publikumenukalt oma luuletusi ning Annika Moppel paljastas Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel Venemaa propagandavõtteid infosõjas. Konverentsi lõpetasid Mete-Triin Otstavel soolise identiteedi teemalise filmiga ning Marja Järv, kes tutvustas uurimust HTG õpilaste suhtumisest humanitaarainetesse ja -teadustesse. 

​Uus aasta toob loodusteaduste õpetajatele kaasa uue Baltimere projekti 

Jaanuarikuus alustasid loodusteaduste õpetajad taas Baltimere projekti kirjutamist. Baltimere projekt on võimalus ainekursuste lõiminguks lisaks õpetajate riikidevahelisele koostööle.

Nordplus Junior projekti "Our Baltic Sea" kirjutamiseks kohtusid koolimajas õpetaja Valle Moreli juhtimisel loodusteaduste õpetajad projektis osalevate Soome koolide õpetajatega. Direktori ja juhtivõpetaja poolt allkirjastati leping projektis osalemiseks.
Projektis osaleb 15 kooli kuuest Baltimere ümbruse riigist: Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist ja Taanist. Lisaks Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumile osalevad Baltimere projektis Vaasan Iyseon lukio ja Oriveden lukio koolid Soomest ning Humanitaargümnaasium Tallinnast. 

Projekti eesmärgiks on Läänemere äärsete riikide gümnaasiumite vahelise koostöö suurendamine. Projekti fookuseks on keskkonnaprobleemid ja õpilaste ja õpetajate teadmiste parandamine Läänemere riikide looduse, kultuuri, ajaloo ning majanduse vallas. Toimuvad füüsilised kokkusaamised partnerriikide koolides õpetajatele ja õpilastele ning virtuaalsed kohtumised.

Projektikirjutamise meeskond kohtus 15. jaanuaril Tallinnas ja 16. jaanuaril külastasid meie kooli Soome õpetajad Mika Jokiaho  ja Jenni Decandia. Petersoni gümnaasiumi üks eelkäijatest Kivilinna Gümnaasium oli tuntud oma Baltimere projektidega, mida siis vedas õpetaja Helgi Muoni koos oma keskkonnaklubi noortega. Nüüd on aeg anda noorele õpetajatele teatepulk üle.
​
Projekti esitamise tähtaeg on 1. veebruaril ja loodame, et ka rahastus projektile leitakse. Projekt toob õpetajad ja õpilased Balti mere teemadel kokku 2024. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta maini. 

Jaanuar algas Variku kooli õpilasesindusele uue energiaga.

Nimelt võtame osa Tartu Luterliku Kooli poolt algatatud arenguprogrammist, mille käigus saame teadmisi meeskonnatööst, ürituskorraldusest, kommunikatsioonist, projektikirjutamisest ja paljust muust. Projekt on samuti hea pinnas koolidevahelisele koostööle, sest projektis osaleb peale Variku kooli veel kuus Tartu kooli.

​Õpilasesinduste arenguprogramm kestab aasta lõpuni ning selle vältel kohtume seitse korda. Esimene kohtumine toimus meil 25. jaanuaril Tamme koolis. Tutvusime teiste koolidega ja rääkisime oma õpilasesinduste töökorraldustest. Lisaks käis õpilasesinduse rollist ja võimalustest rääkimas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Mia Marleen Lemetti.

Esimene kohtumine oli igati inspireeriv ning ootame juba väga, et saaksime programmist saadud oskuseid ja teadmisi oma koolis rakendada.

Pärli kooli õpilased osalesid Tartu kultuuripealinna avamisel

26. jaanuaril toimusid Tartus Euroopa kultuuripealinna avapidustused. Tartu Pärli kooli õpilased lõid kaasa kahel avaüritusel.

Avamispäeva hommik algas lastediskoga, kus veebi vahendusel lõid kaasa ka meie kooli 1.-3. klassid. Korraldajate üleskutsel jäädvustasid lapsed Tartu 2024 kujutise.

Õhtul toimus aga Tartus Emajõe ääres kultuuripealinna avapidustus. Koos paljude teiste artistidega olid laval tantsimas seitse Tartu Pärli Kooli õpilast koos oma vanemate ja õpetajaga.

Õpetaja Kristel Palgi sõnul algas peoks ettevalmistumine augustikuus, kui toimus loomingulise liikumise tund toimetulekuõppe õpilastele. Just sellest tunnist said õpilased avaetenduses osalemise kutse.

Esimesed proovid toimusid oktoobrikuu lõpus, proovid jätkusid novembris ja detsembris ning jaanuarikuus algasid juba pikad proovipäevad. Lastega koos olid etendusse kaasatud ka nende pereliikmed ja õpetaja.
​
Lavastuses tantsinud Amanda vanemad jäid kogu ettevõtmisega väga rahule. „Lapsed olid erakordselt hästi kaasatud kogu rühma töösse, kus valitses haruldane harmoonia, mida mujal alati sama palju tunda ei ole,“ kirjutasid lapsevanemad Tartu 2024 avaetenduse meeskonnale.
Produktsioonijuht Heigo Teder ütles 25. jaanuari Eesti Päevalehes, et etendus ühendab erineval tasemel osalejaid. „Avatseremoonial esinejate hulgas on inimesi, kes on tipp-professionaalid Vanemuise balletiosakonnast või rahvusvaheliselt skeenelt, nende kõrval on Tartu eakate liikumisgrupp, kelle kõrval on võrdväärsetena Tartu Pärli Kooli õpilased,“ ütles Teder.

Uus aasta on toonud endaga kaasa mitmeid lõppe ja uusi alguseid. Jätkame koos Tartu Rakendusliku Kolledžiga tööd uue nelja aastase “Kestlike tehnoloogiate” õppekava kallal, kuhu saab õppima kandideerida juba sel kevadel. Võimalik on valida nelja suuna vahel: nutikad seadmed, disain, materjaliringlus ja digitehnoloogia.

Valmistume ka kujundaja õppekava erialade vastuvõtuks (3D, kujundusgraafika, dekoraator). Värske kandideerimisinfo ilmub juba jooksvalt meie kodulehele ning väljas on ka avatud uste kuupäevad. Lisaks sellele on võimalik sel kevadel taaskord meie kooli õpilasvarjuks tulla. Leia varjupäeva info meie kodulehelt või sotsiaalmeediast!

Juba veebruaris algab aga vastuvõtt kunstnik-kujundajate jätkuõppesse KUKU. Kui sul on mõttes mõni suurem loovprojekt, mille tahaksid ära teha ning vajaksid selleks erialast tuge, siis piilu meie KUKU õppe vastuvõttu!

Aasta tagasi avasime Tallinnas disaini kutsevaliku õppegrupi ukraina noortele. Nüüd lõpetas nende esimene lend. Rõõmus uudis on aga see, et me ei lahku veel pealinnast! Võtame sinna vastu uue õppegrupi noori. Kandideerima on oodatud ka kõik eesti noored. See on võimalus tulla end pooleks aastaks disaini valdkonnas tasuta täiendama.

Nii KUKU lend kui ka Tallinna ukraina õppegrupp lõpetasid meie kooli vähemalt ühe näitusega. KUKU lõpetaja Laura Kaasik avas Tampere Majas tekstiilinäituse “Uuesti unustatud” ning ukraina noorte loodud iidseid Ukraina kaitsenukud Motankad on väljas Tartu Mänguasjamuuseumis.

Jaanuaris kutsusime ellu uue traditsiooni – koolivormipäeva. Julgustasime kõiki kandma uhkusega sel päeval koolivormi ning jäädvustasime osa seltskonnast ka ühispildile. Koolivorm on meie koolis vabatahtlik ning algklassiõpilaste poolt väga hästi vastu võetud. Vanem kooliaste veel harjub selle mõttega ning usume, et mõned elemendid jõuavad ka nende riietusse.

Eelmisel õppeaastal lõime lastevanemate mooduli, mille eesmärk on tõsta teadlikkust, kuidas tõhusalt õppida. Oleme loonud seitse videot ehk õpiampsu ja kutsume kõiki huvilisi üles neid vaatama kooli YouTube’i kanalil: https://shorturl.at/lCTW6. Nüüd kutsusime vanemad kokku, et koos meenutada, põrgatada ideid ning jagada mõtteid, kuidas oma lapsi õppimisel toetada. Esimesel kohtumisel keskendusime õpistrateegiatele ja märtsikuus võtame fookusesse õpiuskumused. Selliseid kohtumisi oleme planeerinud teise poolaastasse kolm. 

Jaanuaris lõppesid koolis esimese poolaasta valikained ja alustavad uued. Iga 5.-7.klasside õpilane saab aastas valida kaks valikainet kolmeteistkümne seast ja õppida enda huvist lähtuvalt näiteks rahatarkust või sotsiaalmeedia sisuloomet. Tagasiside küsimustikus oskavad õpilased kenasti välja tuua, et valikainetes õppisid nad tunnetega toimetulemist, kitarri, kannelt ja klaverit mängima, aju erinevate funktsioonide ja ärevuse kohta, päevaplaani koostamist, kuidas nutikalt õppida, probleemide lahendamist, kuidas enesekindlamalt suhelda ja oma arvamust paremini avaldada ning raha säästmise, kogumise ja investeerimise kohta. Video on loonud õpilane Pilleriin valikaine „TFK Sisuloojad“ raames:

Tamme gümnaasiumi eripäraks on viis väga selget suunaharu. Selleks pakume õpilastele põnevaid suunaaineid, aga ka projektipäevi.

25.-26. jaanuaril toimusidki järjekordsed suunaspetsiifilised õppepäevad. Meditsiinisuuna õpilased õppisid näiteks põetust ja sidumist. Tehnoloogia- ja it-suuna noored tutvusid inseneeriaerialadega ja kultuurisuund tegeles kaks päeva suuremahulise loovprojektiga.

​10. klassi loodussuund käis iga-aastasel pungapraktikumil Madsal, kus ööpäevaga sai selgeks suur hulk puid-põõsaid ja samblaid-samblikke. 11. klassi loodussuund käis zooloogiapraktikumi raames Tallinna loomaaias, kus neile põhjaliku ringkäigu jooksul tutvustati loomaaia ülesandeid, liigirikkust ja just Tallinna loomaaia erilisust. Õpilased said kuulda loomaaia väljakutstest, igapäevatööst, lisaks palju põnevaid, lausa anekdootlikke lugusid loomadest. Näiteks jäi meelde lugu, kuidas šimpans Betty 40 aastat tagasi kaubalaevaga Eestisse jõudis, kuid õnnetuseks olid madrused ta suitsetama õpetanud ja loomaaed pidi pikalt ahvi võõrutamisega tegelema. Traagilisem lugu räägiti Prževalski hobuste juures: maailmas on alles tuhatkond isendit, kuid suurim neist on teadmata seisukorras Ukraina sõjatandril. Õpilastele räägiti veel geneetikast, liikide säilitamisest ja paljundamisest, Tallinna loomaaia keerulisest ülesandest olla Euroopa naaritsa ja lumeleopardi arenduse juhtloomaaed ja ka eetilistest probleemidest.

Telefonivabad esmaspäevad ja lugemisneljapäevad

Usutavasti pole Eesti ega kogu maailmas kooli, kes poleks hädas telefonidesse sukeldunud õpilastega. Nutimaailma uppunud lapsi on vahetundides täis kõik koridorid ja nurgatagused. Isegi tualettruumid hõivatakse ainult selleks, et segamatult telefonis olla.

Ometi oleme Tamme koolis kindlad, et kõik pole veel kadunud ja nutisõltuvuses noori on võimalik päästa. Teame, et lauskeelud kipuvad andma soovitule vastupidist efekti ning seetõttu otsustasime oma päästeoperatsiooniga alustada tasa ning targu, tuues koolinädalasse sisse telefonivabad esmaspäevad. Et kampaania on kestnud vaid paar nädalat, mille sisse jäi ka streigipäev, on vara veel põhjapanevaid järeldusi teha, kuid seni on olukord paljulubav. Nii palju naeratavaid ja omavahel suhtlevaid lapsi pole Tamme kooli vahetundides ammu nähtud. Eriti rõõmustav on asjaolu, et sellise tulemuse saavutamiseks ei pidanud me telefone ära korjama, vaid palusime need lihtsalt kotti jätta.

​Tartu Veeriku Kool toetas lasteaiaõpetajate toetusstreiki.

Sel ajal, kui Tartu lasteaedadest tuli palve lapsi streigi tõttu lasteaeda mitte tuua, oli koolis avatud töötajate laste hoiurühm. Väljendamaks oma toetust, tegi Veeriku kooli personal üleskutse avada koolis lastehoid. Koostati graafik, kuhu kolleegid, kellel oli parasjagu vaba tund, said end lastega tegelemiseks kirja panna. Abikätest polnud puudu. Õpetajad lasid loovusel lennata: lapsed said joonistada, meisterdada, multifilme vaadata, lauamänge mängida, võimelda, joosta ja kooli liikuma kutsuvast õuealast rõõmu tunda.
Laste sõnul oli koolis vahvam kui lasteaias! Koolitoit maitses hästi ja tudutunniks ei jäänudki aega.

Kuidas võita etluskonkursil?

Kõige tähtsam on, et õpilase silmades oleks säde! Seda on Tartu Aleksander Puškini kooli 4. keelekümblusklassi poisi Damir Vesnuhhovi silmis kindlasti.

19. jaanuaril Laulupeomuuseumis toimunud Tartu linna ja maakonna etluskonkursil Damir võitis oma vanuserühmas esimese koha. Võit oli seda magusam, et eesti keel ei ole poisi kodune keel.

Kui õpilases on olemas huvi maailma asjade ja õppimise vastu, soov eesti keelt hästi rääkida ja kodu, kus õpilase tegemistega pidevalt kursis ollakse, ei jäägi juhendajale rohkem, kui pisut innustamist ning veidike harjutamist. 

Vähem oluline pole vist ka see, et esitatavad lood peaksid kõnetama nii esitajat ennast kui kuulajat. Kindlasti ei suuda neljanda klassi õpilane vallutada kuulajate südameid Hamleti monoloogiga, pigem jääda lihtsamate, tavalist elu, lootusi ja rõõme kajastavate luuletuste ja proosapalade juurde.

Damirile valitud Aino Perviku proosapala rääkis sellest, kuidas tore kollane autopõrnikas võttis peale vihma käes külmetavad inimesed ja viis nad koju – ning ei osanud seda isegi pidada heateoks, vaid enesestmõistetavaks käitumiseks.

Lisaks jutukesele esitas Damir Jaan Kaplinski luuletuse „Jalgrataste talveuni”. Küllap suutis ta selles publiku silme ette manada suvest unistavad jalgrattad ja ühtlasi ka iseenda suveootuse.

Peatselt esindab Damir omas vanuserühmas Tartut üleriigilisel konkursil Palamusel. Edu talle!
Eha Liiv
Damiri õpetaja

Iga õpetaja loeb

Ilmatsalu kooli õpetajad võtsid sihiks lugeda nii suvel kui ka talvisel vaheajal erialast kirjandust ning jagada häid lugemissoovitusi oma kolleegidega. Head kraami ei tasu vaka all hoida, sestap jagame oma tähelepanekuid ka laiema lugejaskonnaga.

A. Haller "Üks kõiksus". Raamat pani lugeja sügavalt mõtlema sellele, mida ja kuidas lapsed koolis tunnetavad ning millise stardipaketi anname neile kaasa tulevikuks. Meeldetuletus, kui olulised on koolis suhted ja mõistmine, täiskasvanu soov mõista. Kas igaühe jaoks on koolis keegi, kellel on aega ja oskusi laps ära kuulata. Sisukas raamat, mis võtta jälle uuesti kätte, sirvida ning avastada, mis sel korral just enim kõnetab.

B. C. Unell ja J. L. Wyckoff „Armastuse ja piiridega distsiplineerimine“. Antud teose autorid annavad praktilisi lahendusi enam kui sajale tavapärasele laste käitumisprobleemile ning soovitusi, kuidas parandada laste õppimisvõimet, käitumist, tervist. Raamat õpetab käitumisprobleemidega toime tulema armastaval ja kindlal moel, suurendades lapse võimet taluda pinget. Iga probleemi lahendamisel on vaja täiskasvanul hoida positiivset sisekõnet (ei nääguta) ning õpetada ja harjutada lapsega kannatlikkust. Probleemi lahendamisel tuleks meeles pidada mida teha, mida mitte teha, kuidas oleks võimalik probleemi ennetada.

M. Leinok “Kui koolis on halb”. Trükises on põgusalt juttu kooli rollist meie ühiskonnas ning sellest, kuidas erinevad spetsialistid hindavad diagnoositud laste samu sümptomeid oma mätta otsast, sõltuvalt enda kogemustest, erialasest ettevalmistusest ning hoiakutest.  Enamik peatükke selles raamatus keerleb ühe õpilase ümber, kelle lugu kujunes näitlikuks õppevahendiks. Raamatus keskendutakse näite põhjal võimalikele diagnoosidele.

Kuna lugemissoovitusi on rohkem, kui käesolev artikkel mahutab, jätkub neid ka kevadisse artiklisse. Häid lugemiselamusi ja uute teadmistega rikastumist!

​Suure südamega tehtud tekid enneaegsetele lastele

Kõige liigutavam on alati kirjutada lugusid heategudest. Meie loo peaosades on õpilased Miia Maria Treier, Railiina-Victoria Rips, Lauren Paab ja nende käsitööõpetaja Tuuliki Vuks.

“Eestis sünnib igal aastal ligikaudu 800 enneaegset last, kes veedavad oma esimesed elupäevad, -nädalad, -kuud haiglas. Kingime neile esimese pehme teki, mis rõõmustaks neid haiglas ja hiljem koju minnes,” seisis MTÜ Enneaegsed Lapsed üleskutses, mis kutsus beebitekke kuduma. Tüdrukud võtsid koheselt selle mõtte omaks ja töö võis alata.

Mõistagi oli esmalt vaja hankida sobiv lõng ja järgida etteantud tingimusi, millele üks beebitekk vastama peab. Kõik see oli tüdrukutele parajaks väljakutseks, millega kahe kuu jooksul kenasti hakkama saadi. Kõige suuremaks väljakutseks oli mustri järgimine. Põnev kokkusattumus on, et kudumistehnikaks valiti ripskude ja ühe tüdruku perekonnanimi on samuti Rips.

Õpilased ise oma töötunde kokku ei lugenud, aga õpetaja sõnul võiks algusest lõpuni selleks kuluda 10-20 tundi. Kogu töö tehti tüdrukute poolt ära kodudes ning jaanuari keskel jõudiski kätte aeg valmis kudumid teele saata.

“Laurenil oli heegeldamine selge juba siis kui teised selle õppimist alles alustasid. Railiina ema ütles, et tüdrukul on tunnis igav, äkki saab midagi keerulisemat teha ja nii saigi talle individuaalne õppekava koostatud. Kõik tüdrukud on alati väga abivalmid ning kui mõnel klassikaaslasel on tunnis keerulisem, siis nad alati aitavad,” kirjeldab tüdrukuid nende õpetaja. 

Pikemalt loe juba meie kodulehelt.

Stardipauk on antud VOCO kutsevõistlustele „Aasta Tegija 2024“! Ehkki esimesed võistlused on juba jaanuaris alustanud jääb suurem osa võistlustest märtsikuusse. Kutsemeistrivõistlused toimuvad 35. võistlusalal ja neis osaleb rohkem kui 400 õpilast. Selguvad parimad noored meistrid, kellest mitmed lähevad kooli esindama üleriigilistele ja rahvusvahelistele võistlustele. Iga ala parim pärjatakse 8. märtsil toimuval lõpugalal tiitliga “Aasta Tegija 2024”.

Rohkem infot: voco.ee/koolielu/aastategija/

MHG pälvis haridus- ja teadusprogrammi GLOBE kõrge tunnustuse

MHG pälvis 2023. aasta tegevuste eest aktiivse GLOBE kooli sertifikaadi. See tähendab, et NASA kasutab meie kooli saadetud andmeid enda satelliidiandmete täiustamiseks. Lisaks mõõtmistele oli aasta 2023 GLOBE ringi õpilastele erakordne. Augustis võõrustasime GLOBE õppeekspeditsiooni (GLOBE Estonia Learning Expedition), milles osales ligi 140 õpilast-õpetajat-teadlast kümnest riigist. 27. septembril külastas Tartut eesti juurtega USA naisastronaut Nicole Aunapu Mann. MHG õpilastel avanes suurepärane võimalus temaga AHHAA keskuses kohtuda. Aitäh õpetaja Maiu Kaljuorule GLOBE eestvedamise eest meie koolis! 

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm, mille idee algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja mis käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. Uurimusliku õppe kaudu on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. GLOBE-i toetavad USA kosmoseuuringute keskus ehk NASA, USA Rahvuslik Teadusfond ning USA Välisministeerium koostöös GLOBE riikide ülikoolide, koolisüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal ja 1997. aastal alustasid Eesti koolid mõõtmistega. Eesti paistab silma nii mõõtmiste hulga kui ka nende kvaliteedi poolest. MHG on olnud GLOBE liige algusest peale.

Jaanuaris jõudsid käia meie kooli õpilased esindamas Tartu Hansa Kooli 19. jaanuaril toimunud Laulupeomuuseumis Tartu linna ja maakonna õpilaste etluskonkursil. Hansa kooli esindas tublilt 5. klassi õpilane Helga (juhendaja Lea Sokman). 7.-9. klassi õpilaste vanuserühmas võitsid Hansa kooli õpilased kaks auhinda. Eripreemia võitis Kirke (9. klass, juhendaja Merike Kütt). Lisell (9. klass, juhendaja Lea Sokman) saavutas konkursil 2.koha ning esindab Tartu linna õpilasetlejate riigikonkursil, mis toimub 16. veebruaril Palamusel.

19.jaanuaril tegid ka õpilasesinduse noored 1. klassidele teadusnädala raames katseid, nähti elevandi hambapastat ja soolade põletamist. 26. - 27. jaanuar käisid ka meie õpilasesinduse liikmed tartu õpilasesinduste öökoolis TäheTERAs.

Eesti kirjanduse päev ja eesti lastekirjanduse nädal Tartu Annelinna Gümnaasiumis

Inimene teeb ikka selle tahtmist, kes temasse usub, sest tema ei või muidu elada, kui temasse peab keegi uskuma.  (Anton Hansen Tammsaare)
 
30. jaanuaril 2023 tähistati esmakordselt eesti kirjanduse päeva riikliku tähtpäevana. Traditsioon jätkub ka sellel aastal. 

Tartu Annelinna Gümnaasiumis tähistati eesti kirjanduse päeva eesti lastekirjanduse nädala läbiviimisega. Kuna 30. jaanuar on Eesti kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, siis luges 5C klassi õpilane Daniel Tymofiichuk sellel päeval kooliraadios ette katkendi  A.H. Tammsaare raamatust "Vargamäe lapsed" (Tõde ja õigus I).

Kogu nädala jooksul joonistasid 1.-4. klasside õpilased lemmiktegelasi Eesti lasteraamatutest.
Žürii poolt välja valitud tööd osalevad kirjandusnädala näitusel, mis jääb avatuks kuni sõbrapäevani. 

Kooli raamatukogus korraldatud näitusel ja kooliraadios tutvustavad oma lapsepõlve lemmikraamatuid neljandate ja viiendate klasside õpilased, samas võib tutvuda eesti lastekirjanduse klassika ja viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutega.

Riina Sepma
Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja

Jaanuar oli meie õpilaste jaoks tegus kuu! 24. jaanuari varahommikul, kui õpetajad streikisid, hakkasid 14 õpilasesinduse liiget Tallinnasse Jaan Poska majja sõitma, et saada rohkem teada suurmehe elust ning ka alustada varakult kooli sünnipäeva tähistamisega. Muuseumis võttis õpilasesindust vastu imetore majaperenaine Tiiu, kellega veedeti koos 2 tundi. Hiljem jalutati ka Kadriorgu Jaan Poska kuju juurde ja tehti mälestuseks pilt. Koos veedeti meeleolukas päev!

26. jaanuaril külastas Tartut Eestis olev USA suursaadik George P. Kent ja ta päevaplaanis oli aega ka meie õpilastega kohtumiseks. Suursaadik vastas õpilaste sisukatele küsimustele ja rääkis meeleolukalt, kuidas ta laulab Kalamaja segakooris, tahab osaleda Tartu suusamaratonil – eesmärk on jõuda enne viimast rajamasinat maratoni finišisse – ja peab oma Tallinna residentsi aias mesilasi. Pärast kohtumist õpilastega tutvustas ajalooõpetaja Taavi Linnus suursaadikule Tartu rahu tuba, mille kohta ajaloohuvilisel külalisel palju küsimusi tekkis. Oleme tänulikud, et George P. Kent leidis aja meie külastamiseks.  

TDK võrkpalluritest õpetajad 

Liikuma kutsuvas koolis on headeks eeskujudeks meie õpetajad, kes end jaanuarikuus üle-eestilistel õpetajate võrkpallivõistlustel edukalt maksma panid.

Võistlused toimusid 2.–3. jaanuaril Tartu Ülikooli Spordihoones ja osa võttis 36 kooli. Osalejate seas oli kaks võistkonda Lätist. Võistkonnad jagunesid kolme liigasse (I, II ja III). 

TDK õpetajate võistkond kuulus esimesse ehk kõige tugevamasse liigasse, kus võistkonnad olid jagatud kahte alagruppi. Meie õpetajatel tuli oma alagrupis võtta mõõtu Ülenurme Gümnaasiumi ja Miina Härma Gümnaasiumiga. Võistkonna mäng klappis kenasti ning oma alagrupp õnnestus TDK õpetajatel kindlalt võita. 

Poolfinaalis tuli minna vastakuti mänguliselt osava Nõo Reaalgümnaasiumi võistkonnaga. Mäng oli pingeline, kuid väga tasavägises mängus õnnestus meie kooli õpetajatel kätte võidelda koht finaalis. 
​
Finaalis oldi vastamisi Läti õpetajate võistkonnaga, kes olid ühtlasi ka eelmise aasta esiliiga võitjad. TDK tiim võitles, kuid nagu eelmisel aastal, tuli ka sel aastal meil lätlastele alla vanduda. Seega saavutas meie kooli võistkond kõrge II koha esiliigas.

TDK õpetajate võistkonda kuulusid: Liina Kais, Kaisa Lüütsepp, Tiina Terasmaa, Tõnis Eelma, Hendrik Rikand, Aivar Lankov, Martin Vändra ning Karl Kulberg. Lisaks toetas võistkonda õpetaja Laura Reiter Katoliku koolist.
​
Loodame, et võidukas aasta algus nakatab teisigi õpetajaid ning kooli õpilasi liikuma.

Õpilasesindus seab sihte

Aasta algus on hea aeg uute sihtide seadmiseks. Karlova kooli õpilasesindusel on oluline roll koolielu arendamisel ja mitmekesisemaks muutmisel. Õpilasesinduse tegevuskava on päris tihe. Kuid, kuivõrd haakuvad need üritused ja projektid meie kooli uue arengukava sihtide ja kooli väärtustega? Just selliste küsimuste lahtimõtestamisega meie ÕE liikmed seda uut poolaastat alustasid. Siin tuli meile appi arengutreener ja coach Urmo Reitav. 12. jaanuaril toimus koolitus, kus üheskoos arutleti, mis on õpilasesinduse eesmärk ja tegeleti kooli uue arengukava väärtuste lahtimõtestamisega. Loomulikult tehti seda kõike läbi aktiivsete arutelude ja mänguliste tegevuste. Koolitus oli äge ja andis osalejatele mõtteid, mida edasises tegevustes arvesse võtta. 

Samuti jäi jaanuarikuusse meie kooli traditsiooniline ÕE öökoosolek, mille mõte on nii ühiselt toredalt aega veeta, kui ka kriitiliselt hinnates uue poolaasta plaane teha. Ka seda koosviibimist alustati huvitava simulatsioonimänguga teemal “Loo ise oma kool”. Mängu viis läbi Eesti Õpilasesinduste Liidu vabatahtlik Kristen Rulli. Koolitusel said õpilased välja pakkuda teemasid, millele koolis tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Kõlama jäid sellised huvitavad märksõnad nagu kehaline aktiivsus, tehnika kasutamine koolis, õpilaste kaasamine ÕE tegevustesse ning  lisa- ja valikained koolis. 

Võttes kokku jaanuarikuu tegemisi, saame öelda, et tõepoolest on olnud hea aeg meie õpilasesindusele, et panustada enda täiendamisse ja ühtekasvamisse ning uute eesmärkide seadmisesse. Pilte koolituselt näeb siit: lingid.ee/bwRff

Jaanuaris toimub Kesklinna Koolis traditsiooniliselt matemaatika nädal. Toimusid peastarvutamise võistlused, Nuputa võistlused (matemaatikaolümpiaadi koolivoor), matemaatiline orienteerumine, sõnarägastiku lahendamine. 

Külalisesinejana kõneles meie vilistlane Mattias Jõgi õpilastele eduka õppimise võimalusest gümnaasiumis käis korduvalt 8.-9. kl õpilastele matemaatikaolümpiaadi ülesannete lahendamist õpetamas. Mõttespordi olümpiaadide korraldaja Marten Meikop tutvustas 3. klassidele mõttesporti. Ka kaks loovtööd õp Sirje Paroli juhendamisel olid seotud ainenädalaga - matemaatiline orienteerumine ja matemaatiline mäng valitud klassidele. 

​Lõiminguna kunstiõpetusega korraldati geomeetrilistest kujunditest piltide joonistamise võistlus. 

Jaanuaris käisid meie koolis töövarjudeks neli õpetajat Ida-Soomest ja üks Jaapanist.  Tutvustasime neile Eesti koolisüsteemi ja meie kooli eripärasid, käisime rabamatkal ja tutvustasime Tartu vaatamisväärsusi. Teisipäevast neljapäevani külastasid töövarjud meie koolitunde, sõid meie koolitoitu ja uurisid kõike, mis kuidagi silma hakkas. Pärastlõunastes diskussioonides selgus, et ehkki Soome koolide majanduslikud võimalused on Eesti omadest oluliselt paremad, on kõik ülejäänud probleemid meil siiski samad ja paljuski oldi meile lausa kadedad. Soome kolleegid kummutasid visa müüdi, et põhjanaabrite juures õpilastele kodutöid ei anta ja hindeid ei panda. Eesti õpilased üllatasid külalisi oma töövalmiduse, keskendumisvõime ja korrektsete vihikutega. Samuti kiideti meie õpetajate ja õpilaste vahelist viisakat, aga sooja suhtlemist.
​
26. jaanuaril pidas meie õpilastele ilmateemilisi loenguid “Aktuaalsest kaamerast” tuntud sünoptik Ele Pedassaar, tutvustades eelkõige ohtliku ilmaga seotud teemasid ja sünoptiku elukutset.

06.12 kogunesid Tartu linna tugispetsialistid ja koostööpartnerid Hotell Lydia sündmuskeskusesse traditsioonilisele tänusündmusele. 

Kohalolijatega vestles loodusnautleja Romet Vaino teemal "Mida on loodus mulle inimeseks olemise kohta õpetanud?". Muusikalist naudingut pakkusid Eeva ja Villu Talsi.

Tunnustuse osaliseks said: 

Aasta tegijad 2023

• Aime Meos - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik psühhiaater
• Kersti Treial - TÜKi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise õde
• Hariduse Tugiteenuste Keskus - 25 aastat õppenõustamist Tartu linnas

Tugispetsialistide koostööauhind 2023

• Lasteaia HEVKO - Natalia Dovlatjan, Tartu Lasteaed Annike
• Kooli HEVKO - Eva Kõrgmaa, Tartu Forseliuse Kool 
• Logopeed - Keiu Kaljujärv, Tartu Lasteaed Kivike 
• Lasteaia eripedagoog - Kirsti Pihlik, Maarjamõisa Lasteaed 
• Eripedagoog - Sirje Pormeister, Tartu Veeriku Kool
• Lasteaia psühholoog - Elis Sarapuu, Tartu Lasteaed Ristikhein , Tartu Lasteaed Kivike
• Psühholoog - Elisabeth Emily Rosenberg, Tartu Rakenduslik Kolledž 
• Sotsiaalpedagoog - Seren Stimmer, Tartu Pärli Kool

Suured tänud, oli mõnus ja meeleolukas päev!

Vaikuseala loomine

11. detsembril avati Tartu Kivilinna Kooli A korpuse 2. korrusel VAIKUSEALA – see on mõnus paik koolimajas, mille loomeprotsessis lõid kaasa ka õpilased. 

Vaikusealal saavad koolipere liikmed lõõgastuda üksi või koos kaaslastega – suhelda, lugeda raamatuid, mängida lauamänge või soovi korral õppida. Seda saab kasutada ka muudeks tegevusteks, sest samas paigas hakatakse läbi viima üritusi, nt väiksema grupiga hubased esinemisi, luuleõhtuid, klassiõhtud, lastevanemate ja kogukonnaliikmetega aruteluringe, kohtumisi kooliväliste külalistega vms.
 
Avamisel lõikasid pidulikult lindi läbi kooli direktor ja kooli õpilasesinduse president. Vaikuseala valmis tänu vilistlasorganisatsioon Kivilinna Hariduskeskus MTÜ ja Siseministeeriumi toetusprojekti kaasabil. Suur aitäh!

​Hetkel saame rõõmustada, et esimeste päevade jooksul on õpilased selle paiga omaks võtnud ja aktiivselt kasutama hakanud!

Detsembri algul pidasime Hugo Treffneri Gümnaasiumi 140. aastapäeva. Pidunädalal jagus juubeliüritusi igale maitsele. 

Otsa tegi lahti spordinädal, mis tipnes vilistlasturniiride ja klassidevahelise tõrvikujooksuga.

Pärast seitsmeaastast pausi ilmus uus õpilasalmanahh Sulesepad, mis on järjekorras juba kuueteistkümnes ning täidetud õpilaste särava omaloominguga. Praktilise tööna tuli samal ajal trükist teinegi teos, „Munga 12 ehk Algaja treffneristi käsiraamat III“. See on sissevaade HTG argiellu õpilaste silme kaudu.

Toimus kooliajalehe Miilang toimetuste suur kokkutulek ning näituse „Miilang läbi aegade“ avamine. Kooli muuseumi uuenenud väljapanekul näeb nüüd ka klassilippe, saab mängida põrandamälumängu ning lugeda plakatilt viimaste aastate huvitegevusest. 

Eriti tegevusrohked olid 8. ja 9. detsember. Karges reedeses hommikuhämaruses avasime Uue-Jaani kalmistul Elsa Treffneri hauaplaadi. Seejärel kogunesime Treffneri monumendi juurde, asetasime Hugo jalge ette 140 küünalt ning abiturient Arabella Antons pidas sütitava kõne. Rongkäigul koolimajja põikasime pärja ja küünalde asetamiseks läbi Kalevipoja kuju juurest. Koolimajja tagasi jõudnuid ootas ees kuum tee, Miilangu värviline erinumber, sünnipäevatordi valmistamine ja söömine, kooslaulmine aatriumis ning vilistlaste loengud. 

Õhtul kogunesime Pauluse kirikusse jumalateenistusele ning päeva lõpetas direktori vastuvõtt kiriku krüptis.

Laupäeval, 9. detsembril toimus Vanemuise kontserdimajas aktus „Vilistlased räägivad“. Pärastlõunal oli vilistlastel võimalik koolimajas ringi vaadata ning möödunud aegu meenutada. Pidustused lõppesid meeleoluka balliga „Patustena paradiisi“, kus sai tantsukursustel õpitud samme seada ning koosolemisest rõõmu tunda.

​Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Imbi Koppelile omistati prof Gerhard Rägo mäletusmedal. 

TÜ matemaatika ja statistika insitituut koostöös Eesti Matemaatika Seltsiga avaldab medaliga tunnustust koolimatemaatika arendustegevuse eest. Medalit antakse välja silmapaistvatele õpetajatele alates 1990. aastast.
​
Medaliga avaldatati õpetaja Koppelile tunnustust ja tänu aktiivse ning tulemusliku töö eest matemaatika õpetamisel ning koolimatemaatika arendamisel. Prof. G. Rägo medali püidulik üleandmine toimus 9. detsembril Tartu Ülikooli peahoones Senati saalis.

​Õpetaja Koppelit olid õnnitlema tulnud nii tema õpilased praegusest 10. klassist kui ka kolleegid. 
​
Tartu Ülikooli kodulehe andmetel on vastsete laureaatidega kokku prof. G. Rägo nimelist medalit antud 205 isikule või kollektiivile silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms. väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele Eesti koolides.

Prof. G. Rägo (1892-1968) nimelise mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu Ülikool ja Eesti Matemaatika Selts. Sel aastal antakse medaleid välja 34. korda.

Imbi Koppel töötab tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis selle loomisest peale ning oli enne Kivilinna Kooli matemaatikaõpetaja. Ta on olnud aastaid KJPG-s tunnustatud klassijuhataja ja varasemalt ka matemaatika valdkonna juht.

Lisainfo: math.ut.ee/et/sisu/prof-gerhard-rago-131-sunniaastapaev-ja-gerhard-rago-nimeliste-medalite-uleandmine 

6. detsembril toimus Variku koolis järjekordne projektipäev, mille keskne teema oli ühteaegu inspireeritud nii aktuaalsetest teemadest ühiskonnas kui kultuuripealinn Tartu ettevõtmistest. Seekordse projektipäeva teema ,,Säästmise kunstid” käigus said õpilased eriilmelistes töötubades ja loengutes osaleda. Üheskoos tegeleti nii aja, paberi, raha kui ka pakendi säästmise ja taaskasutamisega.

Vahetundides valitses koridoris täielik ajude ragistamine - tavapärase melu asemel võis kuulda hoopis töötubades tehtu arutamist ja ideede genereerimist. 

Päeva jooksul said õpilased kuulata loenguid säästmisest, keskkonnast, investeerimisest ja taaskasutusest. Mõistagi oli jõulueelsel ajal võimalik meisterdada, aga ka sportida ja kunsti teha, tutvuti lähemalt Canva keskkonnaga, kus valmisid õpistrateegiate plakatid. II kooliaste mängis väärtuste mängu, III kooliaste ehitas Goldbergi masinat. Koos emakeeleõpetajatega tehti pimendusluulet ja pandi end proovile sillaehituse töötoas. 

​I kooliastme õpilased võistlesid viktoriinides, mängisid keskkonnateemalist põrandamängu, meisterdasid munakarpidest süüteroose, pakkisid kingitusi, muutsid prügi kunstiks, sorteerisid prügi ja palju muud põnevat. 
​
Kui esimese kooliastme õpetajad rakendasid lennupõhist õpet, siis II ja III kooliaste tegutsesid kooliastmete kaupa. Projektipäev sai teoks tänu meie õpetajate lennukatele ideedele ja külalistele Pakendikeskusest, Maaülikoolist, Keskkonnakesest, Swedbankist. 
Pärast projektipäeva valmis kooli aatriumis näitus tehtud töödest. 

Detsember tõi topelt rõõmu Pärli kooli õuele
 
Detsembri esimesel nädalal sai Pärli kooli pere tähistada kahte rõõmsat sündmust - 6. detsembril tunnustati meie kooli pikaaegset sotsiaalpedagoogi Seren Stimmerit Tartu Aasta tugispetsialistina. Sereni inimlik ja rõõmsameelne suhtumine ellu teevad temast toreda inimese, suurepärase kolleegi ja hinnatud tugispetsialisti. Sereni sõnavarast puuduvad laused „ma ei tee“, „ma ei saa“, „ma ei taha.“

Õpilased peavad temast lugu ja usaldavad talle oma muresid, kuna saavad olla kindlad, et ta ei kuritarvita nende usaldust. Ta leiab alati õpilaste muredele parima võimaliku lahenduse. Oma töös on Seren seadnud eesmärgiks selle, et õpilane tuleks võimalikult iseseisvalt või täiskasvanu vähese abiga igapäevaselt toime.
​
Ja juba päev hiljem, 7. detsembril avasime oma uue koolimaja Ploomi tänaval. Lindi läbilõikamise asemel sõlmisid asjaosalised üheskoos lahti kooli sissepääsu takistava pärlikee, millele järgnes meeleolukas koosviibimine meid tähtsal päeval tervitama tulnud külalistega. Kõlasid õpetajate ja õpilaste esitatud laulud ja ka õpetaja Lembi Riistani luule.

Kõik, kõik on uus detsembrikuus.
Maa valge, härmas rajad…
Siin särab maja uhiuus –
just see, mis meil on vaja.
​
Katkend Pärli kooli õpetaja Lembi Riistani koolihoone avamisele pühendatud luuletusest.

​13. detsembri toimus Maarja Koolis lastele, peredele ja sõpradele mõeldud jõuluõhtu.

Varjuteatris võis sel aastal osa saada etendusest „Tähesadu“. Toimus puidust medaljoni valmistamise töötuba, mida juhendas tugikeskuse eripedagoog Hanna ja muusikaõpetaja Cornelis tutvustas advendiaegset madonnapiltide vaatamise traditsiooni. Töötas kohvik.

​Detsembris saabusid ettevõttepraktikalt tagasi meie viimase kursuse õpilased. Koolis esitleti teistele oma praktikakogemusi. Kogemusi jagati nii välismaalt Hispaaniast kui ka eriilmelistest Eesti ettevõtetest.

Nagu mujal, toimus ka meie koolis mitmeid jõulupidusid. Nii töötajate kui ka õpilaste oma. Lõpetame semestri ühise traditsioonilise jõululõunaga. Jõululõuna toimub semestri viimasel päeval, mil õpilased ja töötajad kõik koos laua taha maha istuvad ja jõulupraadi söövad. Lisaks tunnustatakse õpilasi ja antakse üle semestri parima joonistaja rändauhind KULDPLIIATS. Seekordse jõululõuna teevad eriliseks meie teatriringi õpilased, kellel on ettevalmistatud mitu kaasahaaravat etteastet.

Detsembris külastasid meid Soome külalised nii KEUDA koolist kui ka Riviera koolist. Viimastega alustame koostööd tuleval aastal ühise fotograafiakursuse jaoks.

2. -11. detsembril 2023 oli Eesti Kirjandusmuuseumis avatud Tartu Kunstikooli õpilaste illustratsioonide näitus EESTI TAEVAS. Eesti rahvapärimuses tuntud tähtkujusid joonistades on inspiratsiooniks kasutatud rahvakunsti motiive. Nüüd on näitus avatud Pallase raamatukogus.

Tartu Kunstikooli Tallinna ukraina õppegrupi õpilane Anastassia Vlasenko sai aasta linnu AUL joonistusvõistlusel 1. koha.

Detsember lõppes taas sisuka valikainete nädalaga, mis jätkub uuel aastal jaanuaris.

​Enne jõulupuhkusele minekut tasub aga meenutada, et uuel aastal ootab meid laual ees juba palju põnevat. TK ja VOCO loovad uut ühist nelja-aastast innovaatilist kestlike tehnoloogiate õppekava (2024. aasta) kutsekeskhariduse tasemel. Ootame sinna kandideerima õpetajaid. Lisainfot leiab meie kodulehelt.

Tartu Forseliuse Kool sai 5.detsembril 66-aastaseks. Ühiselt tähistasime sünnipäeva perepäeva, aktuste ning esmakordse instagrami ülevõtuga õpetajate ja õpilaste poolt. Järjekorras kuues Ahhaalik perepäev toimus 2.detsembril. Elevust täis laupäeval said pered valida kaheteistkümne erineva töötoa vahel. Näiteks sai ühiselt õppida kokkama, tutvuda vooluallikatega, harjutada akrojoogat, naerda teatrimängudes ning teha mitmeid muid põnevaid asju meie õpetajate ja partnerite juhendamise all.
Päeva lõpetas Ahhaa Teaduskeskuse teadusteater “Ahhaa, aju!”, mis pani publiku mõnusalt kaasa mõtlema. Teadusetendus aju eripäradest toetas õpistrateegijate õppimise tagatausta - kui teame, kuidas toimib meie aju, siis teame kuidas ka tõhusamalt õppida. Saame olla sünnipäevakuul uhked oma koolipere üle, kes ühiste eesmärkide nimel toimetab. Just nõnda liigume edasi - ühiselt eesmärkide suunas!

6. detsembril toimus Tartu linna gümnaasiumiõpilastele mõeldud kunstviktoriin Tartu Tamme Gümnaasiumis. Lisaks gümnaasiumiõpilastele oli võimalus ennast proovile panna ka 9. klasside põhikooli õpilastel.

​Viktoriinil osalesid Hugo Treffneri Gümnaasiumi 2 võistkonda, Jaan Poska Gümnaasium 2 võistkonda, Annelinna Gümnaasium 2 võistkonda, Tamme Gümnaasiumi 2 võistkonda, Miina Härma Gümnaasium 1 võistkond ning Hansa Kool ja Mart Reiniku Kool. Igas rühmas oli kolm õpilast, kes ühiselt said nuputada õigeid vastuseid. Ettevõtmise eesmärk oli populariseerida kunsti, kunstiajalugu. Pakkuda õpilastele võimalust ennast väljendada ning panna ennast proovile, lisaks arendada julgust ja enesevälendust. Arendada koostööd, kuna võistlemine toimub rühmades. Noored väga ootasid sellist üritust ning loodavad, et sarnane viktoriini (mälumängu) ettevõtmine saaks tradistsiooniks, kuna kunstiga seotuid võistlusi praktiliselt ei ole. 

​Ettevõtmine kulges meeleolukalt teadmiste tähe all. Aitäh kõikidele osalejatele ja õpetajatele, kes suunasid õpilased osalema.
​
Maret Kuura
Tartu Tamme Gümnaasiumi kunstiõpetaja

​Jõulukuu on Veeriku koolis kõige tihedam ja maagilisem aeg. Advente tähistasime vahva päkapikujahiga. Igal advendil pugesid päkapikud peitu nii õue kui ka tuppa ja õpilased otsisid neid. Leitud päkapiku sai vahetada üllatuse vastu.

Kaks kuud valmistati ette suurejoonelist jõulunäidendit „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“. Lavadekoratsioonid ja näidend valmisid kahe loovtöö tulemusena. Kaasa tegid Finessi väiksed tantsijad. Etendust mängiti neljal korral täissaalile.

Jõulukuu sisse mahtus veel jõululaat, kus oli peaaegu 80 müüjat. Lapsed pakkusid enda valmistatud käsitööd ja maiustusi. Õpilasesinduse poolt korraldatud jõulupostkast toimetas täiskoormusel. Õpilased ja õpetajad said võimaluse üksteisele pühadekaarte saata. Viimasel koolipäeval jagati kõik rõõmusõnumid laiali.

Talvevaheaja ootuse laulsime aulas koos talve- ja jõululaule, päeva teises pooles toimus kontsertteenistus Tartu Pauluse kirikus.

Tartu Veeriku Kool soovib kõikidele mõnusat pühadeaega!

​Sellel õppeaastal käib meie koolis aktiivne projektitegevus.

Projekti “A. Puškini kooli õpilased avastavad loodust” raames osaleb iga õpilane õppeaasta jooksul ühel õppekäigul looduses või Loodusmajas, kus laiendab oma keskkonnateadlikkuse- ja loodusalaseid teadmisi.

Novembri lõpus sai edukalt realiseeritud projekt “Teadmiste sünergia muuseumi keskkonnas”. Nädala käigus veetsid 6.-9. klassi õpilased päeva Tartu Ülikooli muuseumis. Muuseumi kuraatorid koostöös kooli õpetajatega viisid läbi interaktiivseid õppetunde kolmes valdkonnas: ajalugu, loodus- ja täppisteadused. Projekti raames loodi seoseid kooliteadmiste ja muuseumis õpitu vahel ning astuti suur samm muuseumite külastamise harjumuse arendamisel. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne ning avaldati soovi, et selliseid õppepäevi oleks rohkem. 

Samuti sai novembrikuus alguse Nordplus projekt “Mõtlemisvõime kood 21. sajandil”. Sellel ja tuleval õppeaastal tutvuvad TAPK õpetajad koos kolleegidega Lätist ja Leedust meetoditega, mis aitavad arendada algkooli õpilaste mõtlemispädevusi. Projekti eesmärk on kooskõlas kooli missiooniga ning aitab edendada õpilaste iseseisvust, ettevõtlikkust ja koostöövõimet. Vilniuse Tehnika Lütseumi visiidi käigus külastasid meie õpetajad mitmeid tunde, et tutvuda mõtlemist ergutavate meetoditega ja viisid läbi ka proovitunni, rakendades ühte nendest meetoditest.

Suurim väljakutse ootab meid aga veebruaris, kui võõrustame oma koolis õpilasi neljast Euroopa koolist Erasmus+ projekti raames.

​Täname kõiki koostööpartnereid ja toetajaid ning soovime kõigile koolidele toredat ja sündmusterohket 2024. aastat!

​Palju õnne, Ilmatsalu kool!

Käesoleval õppeaastal tähistame Ilmatsalu kooli 35. ja Rahinge kooli 190. sünnipäeva. Sünnipäevale kohaselt on juba jagatud õnnesoove, söödud torti, võõrustatud külalisi, esinetud ise ning kuulatud teisi. 

Kooli sünnipäevanädalal mõtisklesid õpetajad selle üle, miks nad koolis töötavad. Arutleti, miks on õpetaja amet maailma parim amet. Ilmatsalu kooli õpetajad arvavad, et õpetaja amet on parim, sest …saab olla tema ise; iga päev on erinev ja omamoodi; saab töö ajal mängida; saab valida, kuidas ja mida teha;  on vabadus olla oma töös loominguline; tuntakse, et tehtud tööl on mõju ja tähendus; on võimalus kasutada tundides praktilisi ja ahhaalikke meetodeid ning saada kolleegidelt ideid ja vastupidi – olla üksteisele olemas. Oluliseks peeti, et saab lõimida erinevaid tunde omavahel ning tuua sisse elulisi teemasid, täita olulist rolli nende väikeste inimeste elus, kes alles avastavad maailma.

Õpetaja saab mõjutada ja tõsta laste usku endasse ning seeläbi aidata neil sirguda enesekindlaks ja ennast juhtivaks nooreks, kes julgeb võtta vastutust enda tegude ja mõtete eest, seista enda ning teiste vajaduste eest ja olla motiveeritud pingutama enda eesmärkide täitmise nimel.

​Nende positiivsete sõnumitega Ilmatsalu õpetajatelt liigume vastu kevadele, kus 24. mail on kokkusaamisele oodatud Ilmatsalu ja Rahinge koolide vilistlased, et koos vanu aegu meenutada ja tähistada meie koolide jaoks olulisi verstaposte.

​MRK rohelisemaks

Inspireerituna Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalast, mis toimub tavapäraselt novembri teises pooles, korraldasime ülekoolilise projektipäeva "MRK rohelisemaks". Peamisteks märksõnadeks olid taaskasutamine, säästev eluviis, rohepööre ning oluliseks teemaks, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada.

Meie loomingulised õpetajad mõtlesid välja võimalusi, et lõimida loodusaineid, matemaatikat, inglise keelt ning pakkusid välja erinevaid töötube. Iga õpilane sai neist valida kaks, mis kõige rohkem kõnetas ja huvi pakkus. Töötubade valik oli kirju alates  jäätmekunstist, pillide meisterdamisest, luule lugemisest kuni kingikottide, kuuseehete ja jõulukaartide tegemiseni välja. 

Külas olid Eili Lepik kliimaministeeriumist, Tauri Arumäe RMK-st ja kirjanik Epp Petrone. Tartu Loodusmaja korraldas kliimateadlikkuse töötuba. 

Mitme järgneva päeva jooksul sai näha õpilaste ja õpetajate loomenäitust “Tarbetust tarvilikuks”.  Seal eksponeeriti oma nutikust, kuidas materjalidele on uus kasutusviis leitud. Esemed olid väga erinevad, näiteks kohvipakkidest poekott, plastpudelist lindude söögimaja, kummikust mobiilihoidja, teksapükste õmblustest kuumaalus jpm. 
​
Õpilaste tagasiside teistsugusele koolipäevale oli positiivne ning juba oodatakse järgmisi projektipäevi. 

​Raatuse kooli muusikaline jõulutervitus ja lumine Palamuse

Kuna käes on jõuluaeg, alustame meiegi jõulutervitusega ning kutsume teid osa saama Raatuse kooli jõulukontserdi meeleolukast videoülevaatest.

Pikemalt võtame kõneleda aga meie 7. klasside õpilaste lumisest koolipäevast Palamusel, kus tutvuti Oskar Lutsu kooliga ja pandi pitser varatalvisele “Kevade” lugemisele. 

Teekond algas hommikul vara ning kulges kahe bussiga, kaasas toidupakid õunte, kõrrejookide ja tõnissonlike lihapirukatega. Õpetaja Tõnis Hallaste sõnul avanes kohale jõudes vaatepilt mitmest värske lume valle kühveldavast inimesest. “Jälle oli sadanud ootamatu kogus tuisulund. Siinkohal jagunes seltskond kaheks: ühed läksid muuseumisse, teised said kogeda “koolitundi teise talve lastele”, hiljem teistpidi,” rääkis Tõnis.

Koolitunnis istuti ja kuulati, kuidas üks põnevalt intensiivse olekuga naisterahvas andis ajaloolist ülevaadet Lutsu kooliajast - sellest, kuidas õpilased aitasid kaasa kütmisel ning koristamisel ja kuidas seina peal pidi alati olema valitseja portree. 

Tõnis meenutab: “Küsimustele “Kevade” ja Lutsu kohta vastati sedavõrd asjalikult, et õpetajagi sai kinnitust, et õpilased ei piirdunud üksnes filmi vaatamisega ja kokkuvõtete lugemisega.  Seejärel saime proovida sulepeadega tunnistusi kirjutada ja märkida oma hakkamasaamist rehkendamises, ilukirjas, maateaduses ja teistes tolleaegsete nimetustega ainetes. Söögipausi sai pidada tolleaegsete õpilaste kombel samade laudade taga.”

Mis edasi sai ning kuidas kõik see lugu on otsapidi seotud Raatuse kooli osalusel elluviidava Erasmus+ projektiga Bibliolingua, sellest loe edasi juba kooli kodulehelt.

FOTO ALLKIRI: Õpilased Palamuse koolihoovil. Foto: Eneli Saar

Südamlikud ettevõtmised VOCO õpilaste poolt väärtusloome raames Detsembris toimusid KMJo23 õppegrupi ja Tep22 ning KK23 õppegruppide poolt korraldatud meeldejäävad sündmused, mis olid suunatud kogukonna toetamisele ja väärtusloomele. Loe pikemalt siit:
voco.ee/sudamlikud-ettevotmised-voco-opilaste-poolt-vaartusloome-raames/
​
Tehniliste oskuste ja insenerihariduse edendamine on Tartu Rakendusliku Kolledži üks prioriteetseid valdkondi.  Nüüd on VOCO jõudnud lõpusirgele mehhatroonika valdkonda arendava koostööprojektiga, mille raames arendati ja testiti uusi õppemooduleid, et viia mehhatroonika õpet töömaailmale veelgi lähemale. Millised on üle kahe aasta väldanud projekti tulemused, sellest rääkis kutseõpetaja Rasmus Saar.
Loe pikemalt: voco.ee/toome-probleemoppe-inseneri-erialade-oppesse/

​Koorilaager

Sellel õppeaastal on meie kooli kõige tähtsamad sündmused seotud koorimuusikaga. 30. novembril toimus Tartu Pauluse kirikus advendikontsert, kus arvukale kuulajaskonnale esinesid MHG mudilaskoorid, lastekoor, poistekoor, neidudekoor, segakoor ja MHG vilistlastest, lapsevanematest ja õpetajatest moodustunud Miina Härma Lauluseltsi segakoor. Veebruaris tähistame suurejooneliselt Miina Härma 160. sünniaastapäeva ja märtsis sõidab segakoor Saksamaale Bielefeldi, et jätkata 1990. aastatel alguse saanud Eesti-Saksa koorisõpruse traditsiooni. MHG ja Bielefeldi Ceciliengymnasium’i segakooride vastastikused külaskäigud said alguse tänu Bielefeldis elanud Peeter Põllu poja Toomas Põllu initsiatiivile. 

Et nendeks üritusteks paremini valmistuda, kogunesid 15.−16. detsembril Miina Härma Gümnaasiumi neidude- ja segakoori lauljad Vara koolis, et üheskoos läbi viia laager. Laagris toimusid mõlemal päeval kolmetunnised lauluproovid ning esimese päeva õhtul korraldati segakoori juhtkonna poolt uutele lauljatele ristimine ning kaks seltskonnamängu. Ristimisel lugesid uued lauljad ette palve, milles lubasid, et ei hiline kunagi lauluproovi ja loevad stuudiumi kirju väga hoolikalt. Öö möödus rahulikult ja hommikul olid kõik välja puhanud. MHG kooride laager oli lõbus ja väga arendav nii vokaalselt kui sotsiaalselt. Laagri korraldasid koorijuhid Kadri ja Markus Leppoja.

  ​​
​Tartu Hansa Kooli detsember oli väga tegus ja meeleolukas. Detsembri esimest nädalat alustasime stiilinädalaga ja päkapikujahiga. Stiilinädalal saime näha päkapikumütse, jõulukampsuneid, pidžaamasid, erinevaid viise kuidas kooliasju tassida ning muudki jõululist ja lõbusat. 

Sel kuul valisime ka koolis parimaid etlejaid, kes esindavad kooli piirkondlikul etluskonkursil jaanuaris. Õpilasesindus korraldas kooli traditsioonilist jõululaata, kus osales palju müüjaid ja ostjaid. Kooliperel oli võimalus jätta jõulutervitusi jõulupostkasti, mille toimetasid usinad päkapikud kirja saajale.
​
Detsembris toimus veel jõulupiltide konkurss, kus õpilased joonistasid kauneid pilte jõuludest. Meie kooli facebooki lehel toimus ka nende piltide vahel Hansa Kooli jõulukaardi hääletus. Kõikide töödega saab tutvuda Tartu Hansa kooli facebooki lehel. 
​
Traditsioonide kohaselt toimus jõulukontsert Salemi kirikus, mis tõi kohale palju rahvast ning jagas sooja jõulutunnet. 

Õpilane – noor uurija

7. detsembril toodi meie koolimajasse jõulukuused sisse. Maja täitus metsa- ja kuuselõhnaga, aga mitte ainult. Samal päeval toimus meil ka loodusteaduslik võistlusmäng Tartu linna ja maakonna 9. klasside õpilastele. Nii täitus maja ka erinevate koolide loodushuviliste õpilaste ja nende juhendajatega.

Osalejaid oli kümnest Tartu koolist ja ühest koolist Tartumaalt. Ürituse muutis rahvusvaheliseks see, et osalesid ka Valmiera 2.Keskkooli õpilased.

Loodusteadusi propageeriv võistlus sisaldas praktilise iseloomuga ülesandeid füüsikas, keemias, bioloogias, geograafias ja matemaatikas. Võistkonnad moodustusid eri koolide õpilastest. Neid loositi rühmadesse nii, et kokku sattusid õpilased viiest erinevast koolist.

Töötubades lahendati ülesandeid sellistel teemadel: bioloogia - ravimtaimede tähtsus inimeste elus; tervislik toitumine; füüsika - elektrivooluringi kokkupanemine; keemia - kooli laboris keemiliste reaktsioonide läbiviimine anorgaaniliste ainete sademete saamiseks; geograafia -  geograafilised koordinaadid; mõistatuste lahendamine atlase abil.

Matemaatika töötoas lahendati arvutusülesandeid. Läbiv teema oli teemant. Vastuste järgi tuli kokku panna lahendussõnad, määrata briljandi pindade nimetused ja valida lünkteksti sobivad sõnad.

Peale kahetunnist võistlust kostitati õpilasi kringliga ja osalistel oli võimalus omavahel muljeid vahetada.  Päeva lõpuks olid kõik üksmeelsed, et päev veedeti huvitavalt.  Oleme rõõmsad uute tutvuste eest ja ootame koolidega koostööd juba järgmisel aastal.

​Aga jõulukuused, mis majja toodi, said ehitud meie kooli algklasside õpilaste luuletuste ja heade soovide saatel.

23.–29. novembril käisid kuus 11. klassi õpilast Soomes, kus Erasmus+ projekti Model United Nations raames külastati Lammi osavalda, mis asub Hämeenlinnas. Lisaks eestlastele olid kohal ka partnerid Austriast ja Soomest. Eestit esindasid Liisa Aunap (11.d), Kristjan Karhu (11.b), Lisette Lehtme (11.c), Kamilla Elise Teesalu (11.d), Teele Lotte Trug (11.e) ja Kristian-Joel Paas (11.d).

Õpilased ööbisid projekti vältel külalisperedes ning kogesid tõelist Soome elu. Noored mängisid läbi ÜRO istungi matke, kus otsiti lahendust tuumarelvade leviku peatamisele. Käidi põhiliselt metsandusega tegelevas Häme rakenduskõrgkoolis, kus tutvustati meile kooli ja selle ajalugu. Külastati Aalto ülikooli, Temppeliaukio kirikut ja avastati Helsingi linna. Osalejad tutvusid Soome kultuuri ja toidulauaga – koos käidi saunas ja küpsetati Karjala pirukaid. Ootame juba välispartnerite reisi Eestisse, kui 12.–18. mail toimub projekti teine kohtumine meie koolis ja kolmas kohtumine 2024/2025. õppeaastal Austrias Feldkirchis. Õpilasi saatsid reisil õpetajad Carmen Neerut ja Taavi Linnus.

Arigato*, 2023. aasta!

Descartes’i kooli üks eripärasid võrreldes teiste Tartu koolidega on see, et pea 25 aastat on 1. klassi õpilased saanud poole aasta kaupa õppida põnevaid judo-võtteid. Pooleaastase treeningperioodi lõpus pannakse oma oskused proovile klassisisesel turniiril. Judotreener Andres Põhjala kinnitab, et lastele ikka meeldib maadeldes rammu katsuda ja judo on alati hästi vastu võetud. Need, kel koolitundidest hea tunne sisse jäänud, saavad liituda koolimaja matisaalis toimuva trenniga ning õpitud võtteid edasi arendada. On neidki õpilasi, kes tõsise judo-pisikuga nakatuvad ja pikalt selle spordialaga tegelema jäävadki.
​
12. detsembril tõmbasid oma judo-õpingutele joone alla 1. a klassi õpilased. Mõõtu võtsid tüdrukud omavahel ja poisid omakeskis. Iga võistluse hetk oli kaasahaarav – põnevusega vaadati, kes millise võttega vastase alistas ning jäeti meelde, milliseid nippe oma heitluses kasutusele võtta.

Rõõm oli näha, et hoos olid kõik õpilased ning õpetajagi juhtis võistlusmelu suure elevusega.

​Loodame, et kõik head emotsioonid saavad ka uude aastasse kaasa võetud ja spordipisik kestab edasi!

* Aitäh – jaapani keeles

Koolinädal koos sakslastega

Seekord oli Tartu Karlova Kooli võõrkeelte nädalal võimalus saksa ja inglise keelt aktiivselt praktiseerida, sest 2.-10. detsembrini võtsime vastu külalisi Saksamaalt. Reisi olid ette võtnud 12 õpilast ja 4 õpetajat Tartu sõpruslinnast Lüneburgist. Aktiivsem suhtlemine ja eeltöö kohtumiseks algas juba aprillis, mil Karlova kooli grupp Scharnebecki põhikooli külastas ja Erasmus+ projektidega algust tehti. 

Ühistel koolipäevadel toimusid tunnid, kus jagati vastastikku teadmisi oma riikide, kodulinnade ja koolide kohta ning harjutati suhtlusoskust neljas keeles. Advendiajale kohaselt räägiti ka jõulukommetest, kaunistati koos piparkooke, lauldi ja meisterdati. Elamuslikel õppekäikudel tutvuti Karlova linnaosa, Trüki- ja Paberimuuseumi, TÜ Ajaloomuuseumi ja  ERMiga. Koos lustiti kelgumäel ja AHHAA keskuses. 

Sakslaste jaoks oli eriline elamus kogeda 1. advendiküünla süütamist ja rahvapidu raekoja platsil. Linnapea Urmas Klaas võttis sõpruslinna delegatsiooni vastu raekojas ja rääkis puhtas saksa keeles uhkusega sellest, mille poolest on Tartu kuulus ja mis kõik siin veel Euroopa kultuuripealinna aastal 2024 toimuma hakkab. 

Meie vabatahtlikud õpilased 8. ja 9. klassidest ei pidanud paljuks osaleda projektitegevustes ka nädalavahetustel. Koos sõideti Riia lennujaama külalistele vastu ja jalutati Riia vanalinnas. Samuti võeti ette ühine väljasõit Tallinna ja külastati Proto avastustehast.

Välisturistidest vaiksel ajal pälvisid meie sõbrad Saksamaalt meie kodulinnas palju tähelepanu. Õpetajaid võõrustati Tartu Saksa Kultuuri Instituudis, Arminia Dorpatensise korporatsioonis ja Tartu Lüneburgi Seltsis.

Mis sakslastele kõige rohkem meeldis? Ajalooline, kaunis ja puhas koolimaja, sõbralik õhkkond koolis, ballett „Pähklipureja“ Vanemuises, jõululaadad, eestlaste külalislahkus ja muidugi võrratu talveilm. „Wie schön! Schnee, Schnee!“  rõõmuhüüe saatis meid kogu nädala.

Külli Toots
TKK saksa keele õpetaja

​Vaimset tervist väärtustades

Peaasi.ee andis sellel sügisel esmakordselt välja märgised organisatsioonidele, mis väärtustavad töötajate vaimset tervist. Märgise saamiseks tuli täita põhjalik ankeet, mille kolmes kategoorias pidi hindama ning kirjeldama võimalusi, mis on töökeskkonnas olemas vaimse tervise teadlikuks hoidmiseks ja toetamiseks. Kuna Karlova Koolil on parajasti käimas ka sisehindamise periood, andis üleskutse võimaluse kaardistada vaimse tervise toetamise seisukohalt tehtut ning seada eesmärke parenduvaldkondades. 

Tartu Karlova Kool oli üks 126-st organisatsioonist, mida tunnustati ning pälvisime hõbetaseme. Märgise saamine näitab, et peame oluliseks oma töötajate vaimset heaolu ning teeme teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks tööl hoitud.
​
Kuna vaimselt ja füüsiliselt terve koolipere on käesoleval õppeaastal üks meie põhieesmärke, siis me hõbetasemele pikalt puhkama ei jää ning liigume edasi, et veel süsteemsemalt meie kõigi vaimset tervist toetada ja oskusi arendada, sest see tõesti on väga oluline teema. 
Loodame, et vaimset tervist väärtustavatele organisatsioonidele märgiste andmine saab traditsiooniks ning kutsume kõiki haridusasutusi üles võimalust kasutama tagasiside saamiseks.
 
Vaata ka: peaasi.ee/vaimse-tervise-margis/

Kooliperega õhtukõnnil

Juba mitmendat aastat järjest korraldame kogu kooliperele õhtukõnni, mis seekord toimus kadripäeva eelsel kolmapäeval, 22. novembril. Jalutuskäigule tulid õpilased koos sõprade ja  pereliikmetega, muidugi olid kohal ka õpetajad. Seekord oli ürituse kandvaks mõtteks: „Tunnike ekraaniks vabaks koos sõbraga!“. 

Väga rõõmustav, et õhtukõnd osutus üle ootuste menukaks. Ligi sada liikumissõpra said värskes õhus pea selgeks ja meele rõõmsaks! Kohale tulnud abipolitseinikud jagasid helkureid ning tegid lühikese helkurite kandmise koolituse. Nii oli turvaline teele asuda! Kõige enam osalejaid oli kohal 1.b ja 8.a klassist. 

Rahvuskohvikute õhtu Treffneris

Hugo Treffneri Gümnaasiumi iga-aastane heategevuslik rahvuskohvikute õhtu peeti sel aastal 15. novembril. Samal õhtul toimus 12. klasside õpilaste vanematele ka loeng noorte vaimse tervise toetamisest. 

Kohvikute õhtu eesmärk oli koguda raha ning toetada Eesti Vähiliitu ja nende võitlust vähktõve vastu. Ürituse korraldajad ja õhtujuhid olid Joonatan Kahre ja Hans Kristjan Kullamaa 11.b-st, sest nende klassi kohvik võitis eelmisel aastal samalaadse ettevõtmise. 

Müügikoha olid üles seadnud 13 klassi, kes kõik esindasid oma kohvikuga erinevat riiki või rahvust, samuti olid kohal Imedemaa ja Kapimaa. Kohvikuid käis hindamas viieliikmeline žürii. Lisaks kohvikutele lõid meeleolu ning võlusid külastajad oma imelise muusikaga Anna Viktoria Tammik (12.c) ja Kertu Katriin Kotkas (vil 2023) bändist „Kes on Artur?“. 

​Õhtu lõpus kuulutati välja võitjad ja jagati auhindu erinevates kategooriates, milleks olid “Parim kohvik”, “10. klasside parim kohvik” ja “Rahva lemmikkohvik”. Kõikide annetajate vahel loositi auhindu ning maha peeti ka väike lauatenniseturniir, mille võitjatele olid samuti auhinnad välja pandud. “Imeline, ekstravagantne”, “Mõnus melu ja sagin oli” ning “Meeldis inimestega suhelda, klassi kaunistada ja teenindajana ametis olla” olid vaid mõned tagasisideküsimustiku kommentaarid.

Kohvikute tulu ja annetustega koguti Eesti Vähiliidule kokku 1269 eurot, seega võib öelda, et üritus oli igati edukas. Ootame kõiki külla ka järgmisel aastal!

Novembris toimunud 27. Pimedate Ööde Filmifestivali Just Film #noorfilmitegija programmis esilinastusid KJPG meedia- ja filmimooduli õpilaste lühifilmid. Seekord olime esindatud lausa viie filmiga.

Noored filmitegijad on meie kooli programmis esindanud juba selle toimumise algusest peale ehk kolm aastat. 

Filmide "Tsükkel" (Kevin Kikas, Hugo Kinsigo, Anne Maria Vaher) ja "Ciconia Ciconia" (Liisa Ojaviir, Kaire Rummel) esindajad käisid filmidest rääkimas ka PÖFF TV-s. Intervjuu on peagi Elisa Huub keskkonnas kõigile vaadatav.

Õnnitleme meeskonna liikmeid eduka esilinastuse eest!
Täname PÖFFi ja Just Film'i võimaluse eest.

​Variku Varivalimised

Tartu Variku Koolis toimusid sel aastal juba 10. korda 9. klasside Varivalimised. Varivalimised imiteerivad parlamendivalimisi, kuid selle erinevusega, et valitakse erakonda, mitte saadikuid. Õpilasi juhendab kogu protsessi vältel ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen. Sel aastal võitis Varivalimised 9.a klassi erakond VÕIM ehk Variku Õpilaste Innovatiivne Meeskond, keda juhtis peaministrikandidaat Kristel Veske. 

9.a klassi VÕIM kogus 73 häält, 9.b VTT (Variku Tuleviku Tegijad) 31 häält ja VÕLU (Variku Õpilaste Loomingulised Unistused) 46 häält. Kokku oli valijaid 150 ning hääletamas käis 77% valijatest. 
​
Varivalimiste kontseptsioon on lihtne: esmalt moodustatakse erakonnad, mõeldakse neile nimi, pannakse kokku programm ning asutakse tegema kampaaniat. Valimisprotsess kulmineerub ministrite pressikonverentsiga ning seejärel saavad III kooliastme õpilased langetada oma valiku. Varivalimiste eesmärk on kasvatada õpilastes vastutusvõimet ja teadlikkust ning anda õpilastele võimalus koolielu puudutavates küsimustes rohkem kaasa rääkida.

Varivalimiste pressikonverentsil on suur roll ka Tartu Variku Kooli vilistlastel, kes võtavad teravate ajakirjanikena pihtide vahele kõik erakonnad ning panevad proovile minsitrikandidaatide enesekindluse. 

​Erakond VÕIM lubas tegeleda näiteks söögiaegade parema ajastamise, muusikahariduse arendamise ja õpilastele alternatiivsete õpiradade tutvustamisega. Lubadusi oli mõistagi veel. 
Ürituse korraldaja õp Katrin Klaasseni sõnul tõi selleaastane kampaania välja paljude õpilaste varjatud tugevused. Tänapäeval on kooli üks suurimaid probleeme tunnikeskus. Sellised üritused aitavad välja tuua õpilaste tõelise loomuse. Loodetavasti on aastate jooksul seatud kõrge latt eeskujuks ka tulevikus Varivalimiste erakondadele. 

 Pärli kooli õpetajad tegid jälle teatrit  

Juba 1995. aastal lõid praeguse Tartu Pärli Kooli (endise nimega Tartu Kroonuaia Kool) näitlemishimulised õpetajad Kroonuaia Priitahtliku Näitemänguseltsi. Selle liikmed on alates asutamisest toonud peaaegu igal aastal lavale uue etenduse, millega on esinetud nii koolis kui ka väljaspool seda. Seltsi üheks tähtsamaks esinemiskohaks ning kvaliteediprooviks on kujunenud Viljandi õpetajate poolt korraldatav üleriigiline õpetajate teatrifestival „Sillad“, mis toimus tänavu juba 23. korda. Pärli kooli õpetajad on nimetatud festivalil osalenud tervelt 21 korral ning toonud sealt koju hulga erinevaid tiitleid. 

Seekord mindi festivalile V. Lifšitsi ja I. Kitšanova loo „Salapärane loom Hipopotamus“ põhjal valminud lastelavastusega. Lavastajaks oli legendaarne Katrin Luts, kes on Kroonuaia priitahtlikke juhendanud juba algusaastast alates. Loo üks peategelastest, lõvipoeg (Kaja Pastarus), läheb koos truu kaaslase jõehobuga (Aivar Juuse) endale tõelist sõpra otsima, kelleks on salapärane loom Hipopotamus. Pärast kohtumisi mitmete värvikate tegelastega selgub aga, et see, mida otsima mindi, on tegelikult otsijal kogu aeg kõrval olnud.   

​Lavastus võeti publiku ja festivali žürii poolt hästi vastu. Jõehobu osatäitja Aivar Juuse nimetati festivali üheks parimaks meesnäitlejaks ning lavastus ise pälvis parima lastelavastuse tiitli. Palju kiidusõnu ning auhindu jagus Kroonuaia priitahtlikele ka teistelt truppidelt. 

 Reigo Kärner

​Mardilaupäeva õhtul kogunesid õpilased ja koolitöötajad oma peredega kooli õuele, et elada kaasa rüütel Martini loole.

Tänu lapsevanemate seiklusvaimule (argipäeva õhtul laternatega kooli tulek nõuab seda kohe kindlasti!) sai rongkäik muljetavaldav. Laternatega kõndides ja lauldes rullus lahti lugu, milles oma teed otsiv noor rüütel jagab mantlit vaese kerjusega ja leiab seeläbi oma elule sihi. Martini hobuse rollis nägime 21-aastast Harrit Saksa Ratsakoolist ja ratsutamas noort sirgeselgset ratsanikku.

​Aitäh ratsakooli-perele, et nad meie peole elamust lisasid. Kehakinnituseks jagasime traditsiooniliselt sooja teed ja küpsetisi, mille õpilased olid valmistanud. Peole lõi erilise maagilise atmosfääri Silver Sepp, kes oma muusikaga peolisi rõõmustas ja tantsima meelitas. Tema lõpusõnad olid: „Hoidke seda valgust, mis meid täna ümbritseb, läbi pimeda aja!“ 

​Tartu Kunstikooli (TK) õpilasi külastas novembrikuus arvutimängude kirjanik Märten Rattasepp. Külastus ärgatas mitmeid küsimusi: Mida teeb üks kirjanik arvutimängude loomise juures? Kas arvutimängud on kirjandus? Kas arvutimängud on kunst? Arvutimängude, kirjanduse ja kunsti lõimumine on igale meie 3Dle spetsialieerunud õpilasele (ja ka teistele!) igapäevane mõttekoht.

Novembri viimane nädal oli TKs taaskord valikainete nädal. Seekordsest kursuste nimekirjast leidis näiteks: digitaalse toote kiirprototüüpimine, oma kirjatüübi konstrueerimine, seinamaali kavandamine, prügikunst, linoollõige ja palju muud.

Kolmapäeviti toimuvad meie õpetajatele ja töötajatele enne tööpäeva algust Meeti keskkonnas coachimise ja mentorluse hommikud. Novembrikuus toimus koosolekul nt kovisiooni töötuba.

Meie delegatsioon külastas novembrikuus Gamecan Full Cycle Academyt Pärnus. Lisaks osalesid mitmed meie meeskonna liikmed Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu sügisseminaril “Kutseharidus muutuste tuules”. Jätkub ka arendus TK ja VOCO ühise õppekava nimel ning osalesime ka HTMI kutsesüsteemi reformi kaasamisseminaril.

Alanud on registreerumine meie kevadistele valikkursustele: videostilistika, 3D sketchup ja Lihtsama kasutajaliidese (veebileht, -rakendus, äpp) prototüüpimise ja kujundamise algtõed.

​27. novembrist 1. detsembrini väldanud Tartu Forseliuse Kooli karjäärinädala “Raketina tööellu” eesmärkideks oli kaasata kooli kõiki 1.-9. kl õpilasi ning suunata pilk potentsiaalsetele tulevikuametitele, et juba varakult panustada oma õpitee kujundamisse.

​Karjäärinädala tegevused olid kooliastmeti erinevad. 1. klasside õpilased tegelesid ametite teemaga üldõpetuse tundides.

2. ja 3. klasside õpilastele tulid teistmoodi õppimise päeval kooli oma ameteid tutvustama vilistlased, lapsevanemad ja sõbrad.
​
II kooliastme õpilased osalesid VOCO (Tartu Rakendusliku Kolledži) erialasid tutvustatavates töötubades, et näha praktilist töömaailma. Iga õpilane sai valida endale ühe töötoa järgnevatest: kokk, pagar, rätsep, juuksur või tisler.

III kooliastme õpilased fantaseerisid, missuguseid ameteid läheb tulevikus tarvis ja lõid tulevikuameteid tutvustavaid videoklippe.

29. novembril toimus III kooliastmele karjääripäev, kus ühisel kogunemisel vaadati valminud tulevikuametite videoklippe ning oma õpitee kujunemisest tuli rääkima Tartu Veeriku Kooli füüsikaõpetaja ning telesaates “Rakett 69” osaleja Gert Lees. SA Kutsekoda esindaja Tiia Randma tutvustas õpilastele tööelu tulevikutrende, -ameteid ja -oskusi ning kooli vilistlane Joonas Palmik viis läbi külalistunni IT tarkvaraarendaja eriala kohta. Lisaks osalesid 8. klasside õpilased Eesti Töötukassa töötoas.
​
Kõik karjäärinädalal osalenud külalised said tänutäheks riidest kinkekoti ning akupangal töötava LED-lambi, mille disainisid ja valmistasid meie kooli õpilased õpetajate Maarja Raidla ja Hannes Lõhmuse juhendamisel.

Novembri keskel tähistas Tartu Tamme Gümnaasium oma 104./79. sünnipäeva.

Nädalavahetusel, 11. ja 12. novembril toimusid vilistlasturniirid, kus võeti mõõtu korvpallis,
võrkpallis ning lauatennises. Korvpalliturniiri võitis 99./00. lend ja võrkpallis sai esikoha
võistkond Sepabeebid, lauatennise võitis Aarne Põder. Kesknädalal, 15.11 tulid majja kooli
vilistlased, et tutvustada erinevaid edasiõppimis- ning karjäärivõimalusi.

Vilistlaslaadal osales 40 noort külalist ning see andis õpilastele võimaluse valida endale
huvipakkuva teemaga vestlusgrupp ning saada lähemalt tuttavaks juba kooli lõpetanud
tammekatega.

Peonädala neljapäeval, 16. novembril toimus sünnipäevaaktus, kus esinesid kooli segakoor,
rahvatantsurühmad ning jagati stipendiume. Helve ja Ants Raik'i nimelise stipendiumi pälvis
Laur Oras silmapaistvate tulemuste eest geograafiaolümpiaadidel. Mari Ann Mahla ja
Andreas Trumm said Kristo Selilt kätte selleaastased TTG parimate sportlaste
stipendiumid. Lisaks kooli kollektiividele esines 12. klassi õpilane Emma Sepp koos isa
Silver Sepaga, koos pakkusid nad kooliperele sooja, muheda ning koduse muusikaelamuse.

​Toimetamist täis peonädala lõpetas reede, mil koolipere sai kokku õpilasesinduse korraldatud sünnipäevaballil "Linnutee". Tantsumuusikat mängisid orkester Tamme, ansambel Amplituud ja ansambel Tutsked Tõrud. Peo peaesinejaks oli Stig Rästa, kes kutsus lavale publiku seast kedagi koos temaga laulma. Koolikaaslased julgustasid lavale minema Stella Seimi, kes üllatas muusikut oma julguse ja lauluoskusega. Ball oli meeleolukas lõppakord selleaastasele sünnipäevanädalale. 

Direktor Ain Tõnisson ütles kokkuvõtteks: "Suur aitäh kõigile, kes panustasid, et  meie kooli kogukond kestaks!"

​Tartu Tamme Kooli isadepäeval leidus töötube igale maitsele, läbiviijateks oli nii lapsevanemaid, ringijuhte, õpetajaid kui õpilasi.

Väga menukas oli südametervise töötuba, kus professionaalsete arstide kaasabil sai mõõta vererõhku, teha EKG-d ning kontrollida teisigi tervisenäitajaid. 

Rubiku kuubiku töötoas sai teada, kuidas lihtsa meetodi abil kuubik õigesti kokku panna. Väga põnev oli workshop “Ärata joonistus ellu”, milles Unicorni ringi juhendaja aitas külastajate joonistusi ellu äratada. Osalised said näha hämmastavat vaatepilti, kus joonistused tõusidki püsti, tantsisid, kõndisid, sügasid ennast ja tegid muud põnevat.

Kooli hoovi pandi püsti suur kaitseliitlaste telk, et ühiselt gaasipõletitel kokata ning maitsvat sõdurisuppi mekkida. 

Mööbliinseneri ning disaineri oskusi sai proovile panna töötoas, kus tuli juppidest kokku panna ägedaid pukktoole. Isade ja poegade ühise pingutuse tulemusena sai kool valminud pukkide võrra rikkamaks.

Veel sai isadepäeval ennast proovile panna mitmel põneval seiklusrajal, korgibingos, tutvuda 3D-printeri ning laserlõikuriga. Lõbusate improteatri mängude naerupahvakud rõkkasid üle koolimaja. Paberlõikurite ning lõikevormide abil valmis osavate nobenäppude all kauneid isadepäeva kaarte, mille ilu ja kvaliteet ei jäänud poekaartidele sugugi alla. Noorkotkad tutvustasid külalistele oma töid ja tegemisi ning ÕE liikmed viisid läbi laheda linnaorienteerumise Tammelinnas.

​Kogukondlik isadepäev pakkus emotsioone nii suurtele kui väikestele ning koostegemise rõõm on kahtlemata suurim rõõm sellest õhtust.

​Eesti Vabariigi Presidendi üleskutse tähistada 17. novembril uudishimu päeva pälvis Veeriku koolis väga sooja vastuvõtu. Võimalusest haarati kinni ja sellega seoses toimus koolis ja koolist väljaspool väga palju põnevaid kohtumisi.

Külastati Ahhaa keskust, Tartu Kunstimuuseumi ja Apollo kino. Tänu lastevanematele said lapsed avastada ka tavapärasest ebaharilikumaid kohti, näiteks Tartu Kunstikooli Pallas, Salvesti tootmishoonet, Dorpati hotelli ja kooli söökla tagaruume. Mõne klassi jaoks toimus tavapärasest erilisem koolipäev koolimajas, kuhu olid kutsutud lastevanemad, kes tutvustasid oma igapäevast tööd või hobi psühhiaatrina, rätsepana, keskkonnaspetsialistina ja malemeistrina.

Üks tähelepanuväärsemaid uudishimupäevi oli 4.b klassil, kes veetis päeva TÜ Kliinikumis, kus lapsi võtsid vastu nende enda klassi lapsevanemad - EMO arst Liisa Hell ja Lõuna-Eesti Haigla üldkirurg Kaarel Tammur. Õpilased said läbi mängida teekonna haiglasse erakorraliste patsientidena läbi EMO ehk erakorralise meditsiini osakonna. Osad õpilased kehastusid arstideks, teised patsientideks. Ühelt klassi õpilaselt eemaldasid "noored arstid" olemasoleva kipsi, teisele soovijale paigaldati kips. Noored arstid tegid klassikaaslastest patsientidele ultraheli. Lapsed said harjutada mannekeenile tilguti ja žguti panekut ning haava kinni õmblemist. Seejärel külastati TÜ Kliinikumi uusi ruume, sh operatsioonisaali ja simulatsioonikeskust.

​Veeriku kooli uudishimu päeva võtmesõna oli lastevanemate kaasamine. Kuna paljude vanemate ametid jäid veel tutvustamata, siis jääme huviga ootama järgmise aasta uudishimu päeva!

Meie kool osales esmakordselt rahvusvahelistel Robotex võistlustel, mis toimusid 17.–18. novembril Tallinnas ning kuhu kogunesid kokku lapsed ELi riikidest, Hiinast, USAst, Kuveidist jt kohtadest. Meie õpilased 5. ja 7. klassist võistlesid oma eakaaslastega üle maailma kuni 14-aastaste Lego Sumo kategoorias (robotid alla 1 kg). Eriti uhked oleme oma poiste üle, sest sel aastal said Robotexile ainult eelvooru läbinud võistkonnad. Kogu Lõuna-Eestist pääses võistlustele edasi vaid 4 võistkonda, sealhulgas meie Kapibara, keda juhendas kooli haridustehnoloog Daniil Novikov.

Tallinna Unibet Arenal valitses uskumatu ausa konkurentsi vaim ja ühise eesmärgi järgimine. Ka Eesti president Alar Karis, kes pöörab tähelepanu IT-tööstusele, käis noorte sündmust vaatamas ning nägi just meie õpilase Vladislav Jegorovi võistlust Lõuna-Korea poisiga.

Kahjuks ei pääsenud meie meeskond tänavu poolfinaali, kuid poisid ei heida meelt, sest mõistavad, et parim kogemus on just võistluskogemuse. Robotex Expol nähtu inspireerib neid veel kaua.

Lõime video, mis kannab hästi edasi nii noort energiat kui ka pikka eduteekonda. Noorematel õpilastel, kes alles astuvad esimesi samme programmeerimises ja robootikas, on nüüd oma kooli seinte vahel olemas head eeskujud ja nad teavad, et kõige põnevam ootab neid alles ees.

lmatsalu Põhikooli tuli 14. novembril kooliperele külla kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone.

“Ma vajan kirjutamist. Muudmoodi ma ei saa rahuldustunnet, et olen midagi loonud,” väljendas Epp oma kirge sõnaseadmise vastu. Epp visandas lapsena alatasa joonistusplokki värvikaid tegelaskujusid ja tegevuspaiku. Sõnadesse hakkas Epp lugusid seadma alles aastaid hiljem oma blogis. Elust USAs võrsus tuntud “Minu” reisipäevikusari ning hoo sai sisse kirjastus Petrone Print. Epu eestvedamisel on Petrone Print välja andnud mitukümmend lasteraamatut. Epp kirjutab elust enesest.

Epul tulevad kõige paremad mõtted ja taipamised varahommikul poolunest ärgates ja värskes õhus viibides. Noortele kirjutamishuvilistele oli tal jagada hulga nõu, kuidas parimad ideed paberile meelitada. “Nutiseadmetesse läheb palju aega kaotsi,” hoiatas Epp. “Mina panen telefoni kapi otsa ja lennurežiimile. Nii olen ise oma aja peremees.” Epule meeldib mõtiskleda looduses jalutades või näputööga tegeledes. Tal on alati käepärast märkmik, kuhu kõik mõttelennud värskelt üles tähendab. 

Kirjutamisoskus areneb Epu sõnul eelkõige lugedes. Niisamuti on tarvis agaralt harjutada. “Lõpuks tuleb lihtsalt istuda ja kirjutama asuda, muudmoodi see vilumus ei tule." 

Epp on seikleja hing ja huntkriimsilmalikult tegev eri elualadel ehitusest kaubanduseni. “Ma ei ole selline kirjanik, kes hommikust õhtuni kirjutab,” ütles Epp. “Vahel olen tundnud end pealiskaudsena, aga tegelikult olengi selline inimtüüp, kes vajab vaheldust."

MRK puhkpilliorkester on 50-aastane

Novembrikuus tähistas kooli sünnipäevanädalal oma suurt ja uhket 50. juubelit meie kooli puhkpilliorkester. Järjepidevalt on orkester tegutsenud alates 1973. aastast. Selle poole sajandi pikkuse teekonna tulemusena on Mart Reiniku kooli orkester üks kolmest vanemast üldhariduskoolis järjepidevalt tegutsevast puhkpilliorkestrist. Orkestri asutajaks oli ka selle pikaaegne juht Lembit Leetna, kelle tööd jätkavad energiline Aveli Paide ja entusiastlik Jaan Tilgar.

24. novembri õhtul toimus meeleolukas kontsert, millest võtsid osa nii kooli õpilased kui vilistlased. Laval esineti eraldi orkestritena, kuna õpilasorkestri ja vilistlaste ühise prooviprotsessi läbiviimine osutus keeruliseks, aga lõpptulemus sellest õnneks ei kannatanud.
Kavva olid valitud väga eriilmelised lood, mille esitajad programmi käigus vahetusid noorematest järjest vanematega. Sellega soovisime näidata nii praegust orkestri koosseisu koos järelkasvuga ning teha ka kummarduse vanematele mängijatele, kes pillimänguga aktiivselt ei pruugi enam tegeleda. Esimest korda oli orkestriga laval 5.klassi Class Bandi õpilased. Kontserdile järgnesid külaliste sõnavõtud, üks emotsionaalsem kui teine, ning seejärel oli vilistlastel võimalus kohtuda oma endiste õpetajate ning klassikaaslastega. Õhtu oli imeline ja meeldejääv – tagasisides ja kommentaarides ei hoitud ilusaid sõnu tagasi. 

2. KLASSIDE LAPSED KUTSUSID KÕIK OMA ISAD KOOLI

November on meeste meelespidamise kuu. Tähistame nii isade- kui meestepäeva. Meie 2. klasside õpetajad tulid koos lastega vahvale mõttele kutsuda isad või vanaisad kooli, et ühiselt õppida ja toredalt aega veeta. Mõeldud tehtud ja nii saigi isadepäeva nädala neljapäeval teoks mõte kahe tunni jooksul seda olulist päeva üheskoos õpitubades tähistada. 

Kui alguses mõeldi, kui paljud isad keset tööpäeva kohale saavad tulla, siis suur ja positiivne oli kõikide üllatus kui kooli oli tulnud ligi 50 isa ja vanaisa. On tõeliselt rõõmustav, et nii paljud isad said tööde ja tegemiste kõrvalt sellist väga väärtuslikku lapsega koos veedetud aega endale lubada. 

Õpitubasid oli kokku viis. Kuna novembris tähistame ka hingede-, kadri- ja mardipäeva, siis oli neistki omajagu juttu, sidudes seda erinevate ainevaldkondadega. Nii osalesid mardid ja kadrid näiteks matemaatika duellis. Teises õpitoas aga loeti selle tähtpäeva kohta erinevat teavet ja kirjutamist harjutades täideti loetu põhjal lünkteksti. Lugesid ja kirjutasid nii lapsed kui isad-vanaisad. Kord olid aktiivsemad ühed, siis jälle teised.

Veebiviktoriinis mõistatati koos isa või vanaisaga vastuseid hingede-, mardi- ja kadripäeva kombestiku kohta. Muidugi mahtus isadega koolipäeva ka liikumistund ja laulutund, kus lisaks laulmisele mängiti ka rütmipillidel. Loe pikemalt ja vaata fotosid kooli kodulehelt: 

Isad ja lapsed üheskoos mardipäeva teemalises õpitoas. Foto: Rene Leiner

01. detsembril toimub VOCO-s investeerimisteemaline koolitus Kristjan Liivamägi'ga. Kohtade arv on piiratud ja koolitus on VOCO õpilastele ja töötajatele registreerimise alusel tasuta, väljast poolt tulijatel võimalik soetada pilet. Lingid leitavad ürituse alt.

​Novembri eelviimane nädal viis 18 teadushuvilist MHG õpilast Genfi Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, CERNi. 

Reisi avapauguna külastati Genfis asuvat ÜRO Eesti saatkonda, kusmsuursaadik Riia Salsa-Audiffren ja saatkonna sekretär Kaisa Mitt-Alvarez rääkisid oma igapäevategemistest ÜROs ning teekonnast diplomaatiasse.

Reis kulmineerus siiski CERNis. Külastuse alguses ehitasid õpilased pilvekambreid, mis võimaldasid jälgida alfaosakeste, müüonite ja paljude muude osakeste teekonda radioaktiivse lagunemise tagajärjena.  Õpilastele räägiti põhjalikult Suurest Hadronite Põrgutist (LHCst), mille abil toimub põhiline uurimistöö CERNis. Tegemist on osakestekiirendiga, mis asub 100 meetri sügavusel ja mille läbimõõt on ligikaudu 27 kilomeetrit. Et jõuda LHC kiirendisse, peavad kiirendatavad prootonid läbima enne mitu kiirendamise etappi, mida viiakse läbi ühes lineaarses ja kolmes LHCst väiksema raadiusega kiirendis vahelduvate elektromagnetväljade abil. Kui osakesed on saavutanud üle 99% valguskiirusest, siis neil lastakse omavahel kokku põrgata, et uued osakesi saaksid tekkida vallandunud energiast. Kokkupõrkeid jälgivad neli erinevate ülesannetega detektorit, mis asetsevad LHC kiirendil. Õpilastel oli eksklusiivne võimalus näha terve selle süsteemi kontrollruumi. Neid viidi ka b kvarki uuriva detektori kontrollruumidesse, kus räägiti sellest, milliseid võimalusi annab teadlastele b kvargi uurimine ja milline näeb välja selleks ehitatud detektor.
​
Õpilastel oli võimalik tutvuda ka Genfi linnaga ning matkata Saleve ja Jura mägedes. Õppereisi korraldasid füüsikaõpetajad Riina Murulaid ja Leo Siiman.

​November on Kesklinna Kooli sünnipäeva kuu ja ühtlasi ka aeg, mil tegeleme vaimse tervise teemadega. Kooli 33. sünnipäeva tähistasime 6. - 10 novembril terve nädala jooksul. Toimusid pidulikud kogunemised, väike hommikukontsert, hiiglasliku sünnipäevakaardi joonistamine, kooliteemaline Kahoot, otsimismäng ja palju muud.

Vaimse tervise teemakuu raames rääkisime klassijuhatajatundides vaimse tervise vitamiinidest ja vaatasime temaatilisi videoloenguid. Hingekosutust pakkus Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni läbiviidud hoogne muusikatund, kus saalitäiele õpilastele tutvustati nii laulude loomise teooriat kui ka koostati kohapeal üks tuttuus potentsiaalne hittlugu (vähemalt kõik hiti kriteeriumid said täidetud).

Kaheksandate klasside õpilastele käis depressioonist ja teistest rasketest vaimse tervise probleemidest rääkimas kliiniline psühholoog Liis Arras, kes õpetas ohumärke ära tundma nii enesel kui ka kaaslastel ning jagas õpetusi, kuidas aidata iseennast hingehäda puhul ning kuidas toetada suitsiidmõtetega sõpra.

​Juba neljandat aastat käib meie kooli 8. ja 9. klasside õpilastele rahatarkuse ja investeerimise olulisusest rääkimas investor ja meie lapsevanem Frank Õim. Kui rahatarkuse ABC-st räägitakse erinevates õppeainetes juba üsna palju, siis Frank Õim keskendub pigem noorte minapildi ja rahaga seotud uskumuste mõjutamisele. Noorte seas on tema vestlusringid nii populaarsed, et õpilased, kes kaheksandas klassis teda kuulamas on käinud, lähevad aasta pärast kordusdoosi saama. 

Häkaton Tartu Hansa Koolis

Selle aasta häkaton Tartu Hansa Koolis oli juba teine ja toimus 23. novembril. Esimene oli eelmisel sügisel, mil proovisime õpilastele anda teadmisi, oskusi ning indu teha koolis ise  midagi toredat, olgu see mõni üritus, teenus või  toode. 

Seekord oli häkatoni fookus natuke teine. Tartu Hansa Kool on  osaline  Euroopa liidu  projektis ”Increase”,  mille raames katsetatakse meie kooli juurde ehitataval kasvuhoonel läbipaistvaid päikesepaneele. Kaasasime oma 7.- 9. Klassi õpilasi huvitavate ideede ja lahenduste  leidmiseks, sest vahel ei suuda täiskasvanu nö “kastist välja“ mõelda ja lastelt tuleb hoopis  huvitavamaid ideid. 

Osales 10  tiimi, kõik III kooliastmest - iga  klass  pani  välja  oma  4 liikmelise esinduse. Üritust  juhtis juba 2. korda Lisett Liiv ning sel korral olid ka kohal projekti “Increase” esindaja Balti Uuringute Instituudist, Tõnis Eelma, kes tutvustas lühidalt projekti ka õpilastele ning energiaspetsialist Robert Mägi, kes rääkis õpilastele taastuvenergiast, sealhulgas väga  põhjalikult ka päikesepaneelidest. 

Tuletasime meelde ka disainimõtlemise põhimõtteid, kuidas jõuda parima lahenduseni ning  liftikõne meetodit, et  õpilased oskaksid oma tööd pärast ka edukalt esitleda. 

Ideid tuli väga erinevaid, nii teostuse kui ka funktsionaalsuse poolest. Kokkuvõttes me ei  kuulutanud välja võitjat vaid tunnustasime kõiki osalejaid, sest  me saime  iga  tiimi käest  mingi huvitava  mõtte, mida  kasvuhoone  projekteerimisel  arvesse  võtta.

​Rahule jäid nii korraldajad kui ka õpilased. Igale osalejale oli  mõeldud, ka  natuke  meelehead, millega toetas meid nii  Balti Uuringute Instituut kui  ka Tartu Linnavalitsus. 

Tundub, et see tore ettevõtmine on kujunemas meie koolis uueks traditsiooniks, sest head asjad  peavad ajale vastu. 

​Valik TAGi tegemistest novembris

Sõnastike ja entsüklopeediate nädal TAG’is on traditsiooniline üritus, mis toimus juba 9. korda. Selle idee algatas ja hoiab seda elavana siiamaani õpetaja Irina Abisogomjan.

Seekord oli nädal sisustatud erinevate projektidega. 4.-9. klassi õpilased osalesid projektis “Meie klassi vanasõnad”. Nad kujundasid slaidid oma klassi ja klassijuhataja kohta. Nende kaudu saime lähemalt tuttvavaks iga klassi hingeeluga.

10. klassi õpilased teavad nüüd üksteisest rohkem, sest nad koostasid klassi nimede kakskeelse sõnaraamatu. Ühes 12. klassis toimus põnev eesti keele kui emakeele temaatiline tund “Võta ÕSist kõik, mis võtta annab!” Idee autor ja elluviija on TAG’i eesti keele õpetaja Triinu Laar.  

Võib-olla kõige põnevam, aga ka raskem töö ootas meie 11. kl õpilasi. Nende ülesanne oli oma uurimistöö terminite vene-eesti sõnastike loomine. Õpilased valisid 5 terminit, mis on seostatud nende uurimistööga, otsisid nende kohta infot ja koostasid ning toimetasid kahes keeles tekste neid termineid kasutades.
​
Sõnastike ja entsüklopeediate nädala osalejad on igal aastal peaaegu kõik TAG’i õpilased, st õpilased, kelle emakeel on vene, eesti või ukraina keel. 

Novembris leidis aset veel üks tähtis sündmus – meie kool allkirjastas koostöö memorandumi Valmiera 2. Keskkooliga Lätist ja Pasvailo kahe kooliga Leedust, mille kohaselt jätkame koostööd haridusvaldkonnas, ühiste haridusprojektide läbiviimist ning vahetame pedagoogilisi kogemusi.

​Novembrikuu esimestel pimedatel õhtutel tuletavad Descartes’i kooli tublid õpilased kõigile meelde, et on aeg riputada endale külge väike helkiv sõber. Need, kellel helkur kaduma läinud, leiavad abi kooli fuajees avatud helkurpuult. Väiksemad läbivad koos vanematega helkurkoolituse, samas kui suuremad kontrollivad hommikuti, kas nii õpilastel kui ka õpetajatel helkurid küljes ripuvad ning seeläbi kodutee turvalisem on.

Ei saa me ilma eeskujuta, nii et õpetajad otsivadki taskutest helkurid välja ning novembri alguses võetakse ette traditsiooniks saanud helkurkõnd. Sel aastal sai TDK õpetajate sügisene linnamatk alguse ERMi uue näituse „Õige keha, vale keha“ saalist. Pärast näitust asusid toredast näitusest uue hingamise saanud õpetajad otsima Tartu linna hämaratel tänavatel peituvaid vihjeid, et leida lahendus salakirjale, mis lõpp-punktis avas ukse lõõgastavaks puhkuseks ja sauna-aasta lõppakordiks.

Selleks, et pimeduses leiduvatest toredustest saaksid osa teisedki, kutsuti ka sel aastal külla  Tartu linna koolide 3.–4. klasside võistkonnad otsima meie maja nimikangelast René Descartes’i. René leidmiseks pidid osalejad lahendama erinevaid ülesandeid ning salakirju. Seda kõike tehti pilkaspimedas koolimajas taskulampide valgel ringi hiilides – trotsides seejuures koolimajas väidetavalt ringi liikuva Descartes’i vaimu. 

​René leitud ning turvalised helkurid külge riputatud, saab asuda jõulude ootele, mis novembrikuu lõpus tunduvad olevat kohe siinsamas selle lumise nurga taga.

16. novembril muutus kooli auditoorium õdusaks kontserdisaaliks, sest toimus traditsiooniline õpilasesinduse korraldatav vaikse muusika õhtu. Seekordne teema oli ,,Unustuste jõel’’ ning kahe tunni jooksul oli võimalik kuulata praeguseid poskalasi ja vilistlasi esitamas nii lummavaid 1970. ja 1980. aastate muusikapalu kui ka kaasahaaravat omaloomingut. Andekad esinejad jätsid kustumatu mulje ning õpilasesindus pälvis nii kuulajate kui direktori siirad kiidusõnad.
​
Vaikse muusika õhtule järgnes iseseisva õppe nädal ja õpilased said rakendada mentortundides käsitletud õppimise, eesmärgistamise ja ajaplaneerimise oskusi. Õpetajatel oli võimalus veeta nädala kaks esimest päeva koostöiselt, et Tartu Forseliuse kooli õppejuhi Kristi Mummi toel õpistrateegiatega seotud teadmisi laiendada ning kooli arengukava eesmärke mõtestada. Soovijale oli võimalus liituda kovisiooni grupiga. Nädala keskel märkasid möödujad kooli ümbruses toimetavaid politseinikke. Maja täitus politsei eriüksuse, K-komando, kiirreageerijate ja välispartnerite koerajuhtide ja koertega, kes kasutasid võimalust tühjas koolimajas õppuse raames läbi mängida eri olukordi ja vastutasuks tagasisidestada koolimaja turvalisuse tugevusi ja ohukohti. 

"Oleme nii ühtemoodi ja nii omanäolised samal ajal ning arvatavasti aitab meid tasakaalus hoida muusika, südamelaul, mis on igaühel oma".

25. oktoobril toimus Tartu haridusfestivali raames Annelinna Laulufestival, mille teemaks oli “Tasakaalu otsingud muusikas”. Valitud teema oli seotud selle aasta Tartu Haridusfestivali teemaga “Tasakaalu kunstid” ja vihjab sellele, et 2024. aastal saab Tartu Euroopa kultuuripealinnaks.

Kontserdil kõlas 22 laulu, mida esitasid noored lauljad 14-st koolist. Kokku oli esinejaid umbes 80 ja kõik nad tulid selleks, et rõõmu tuua ning üheskoos otsida tasakaalu muusikas ja elus.
Ilusat ja südamlikku kontserti modereeris Johan Randvere, keda ajakiri “Muusika” iseloomustab nõnda: “Oma põlvkonna väljapaistev pianist; ... esinemisi on tal nii üle Eesti kui ka väljaspool ning ta tuleb oma muusikaga sageli külla ka Eestimaa väiksematesse kohtadesse; … ta on alati positiivse meelega, suhtlemisaldis, ja nagu ta ise ütleb – teda huvitab alati kõikjal inimene!".
m.youtube.com/watch?si=fj5nkCN9Q0oQarR5&v=cAffVRUZFOI&feature=youtu.be

Annelinna Laulufestivali kohta saime me eranditult väga head tagasisidet, üks neist kõlab nõnda:
"Tere, armas TAGi pere!
Sel õhtul oli nii palju hinge puudutusi, imelisi hetki, suurepäraseid kohtumisi, võiks öelda üheshingamist. Suur aitäh kogu meeskonnale! Polegi sõnu, mida öelda, sest mõnikord on tundeid raske sõnadesse panna".

Me oleme nii ühtemoodi ja nii omanäolised samal ajal ning arvatavasti kohtume taas järgmisel aastal.

Päev täis kirjandust

Reede, 20. oktoober oli Tartu Karlova Koolis rohkem kui tavaliselt mõjutatud raamatutest ja kirjandusest. Kuna sel päeval tähistatakse Eestis ettelugemispäeva, siis juba teist aastat oleme seda päeva alustanud ettelugemisminutitega - mistahes ainetund algab kirjandusliku häälestusega, lugejaks füüsik või muusik, keemik või kehaline, inglise, saksa või vene keele spetsialist, kõrvale ei jäänud ka juhtkond…  Nooremaid õpilasi käisid kirjanduslikult rõõmustamas õpilasesinduse noored. Õpetajad lugejatena on olnud “segi paisatud” - mindi õpilaste ette, kellega muudel päevadel ainetunnis ei kohtuta. Iga lugeja valis lugemiseks soovitavalt mingi raamatu, mis talle on oluline olnud ning kuidagi puudutanud või mingeid mälestusi elustab.

​Koolipäeva teises pooles toimus kirjanduslik kohtumine 5.-6. klasside õpilastele - kirjandusfestivali LUUP raames oli meil rõõm võõrustada Soome lastekirjanik Elina Hirvoneni, kelle kolm lasteraamatut on ka eesti lastele kättesaadavaks tõlgitud ja kirjastatud. Näiteringi õpilaste esituses saadi kõigepealt tutvustav ülevaade raamatust “Printsess Võrukaela talveloits”. Edasine suhtlus kirjanikuga kulges väga soojas ja sõbralikus õhkkonnas - lastel oli küsida palju ning üllataval moel ei tekitanud võõristust ka see, et suhelda tuli tõlgi vahendusel.Vestlus kulges peamiselt muidugi kirjanikuks olemisega ja kirjutamisega seotud teemadel, aga juttu tuli ka jalgpallist, lemmikloomadest, eurolaulust ja muust. Lõpuks said autogrammikütidki oma “noosi”. 

Loodetavasti tuletas päev õpilastele meelde, et üks mõnusaid vaheaja sisustamise võimalusi on ka juturaamatu lugemine.

Meeleolukas klassiöö Kivilinna koolis

Oktoobris toimus 8.b jaoks väga kaua oodatud sündmus — klassiöö. Kell 20.00 oli 8.b in corpore koolimajas ja valmis tegutsema. Klass oli juba nädalapäevad varem jagunenud gruppidesse ning igal seltskonnal vähemalt üks ühine tegevus ette valmistatud.  

Kõigepealt pandi end proovile mängus, kus tuli suures grupis samal ajal teha mitut tegevust, näiteks hüüda õiges järjekorras kaaslaste nimesid, visata teisele kaaslasele palli ja kolmandaga kohti vahetada.  Sellele järgnes Kuldvillak, mille teemad ulatusid meie kooli õpetajatest, sportlastest, teatritest ja seriaalideni.  Vägagi köitvaks osutus lugude rääkimine, kus kaaslastel tuli otsustada, kas tegu on tõega või hoopis valejutuga.  

Pärast ühiseid tegevusi said kõik aega veeta väiksemates gruppides, näiteks  laua- või seltskonnamänge mängida, pimedas majas natuke luurata ja peitust mängida või lihtsalt omavahel rääkida.   

Kuna tegutsemine teeb kõhu tühjaks, küpsetas iga grupp endale meeldiva kattega pizza.  Magustoiduks tehti ühiselt iirise-karamelli- ja šokolaadiküpsiseid.  Lõpuks oli ülesanne toidu tegemisest tekkinud prügi nõuetekohaselt ära sorteerida ja sobivasse kotti panna, sest klassil oli käimas ka keskkonnateemaline projektinädal. 

Klassiöö oli meeleolukas. Kõige vapramad tegelased olid kohale tulnud magamiskotita ja olidki öö läbi üleval.  Kellel olid matid-tekid-pleedid kaasas, pikutasid ehk paar tundi. Hommikul kell 7.00 sai asuda koduteele, et end klassiööst korralikult välja magada. 

Klassijuhataja Annika Rebane

Keeleoskus avab uksi

Kui „suured” keeled nagu inglise, saksa ja vene keel on peaaegu kõikides koolides au sees ning  prantsuse keele õppimine  muutub aina populaarsemaks, siis ei tasu ära unustada pisut eksootilisemaid keeli nagu ladina või rootsi keel.

HTG-s õpitakse ladina keelt valikainena juba üle kümne aasta. Valida saab kuni kolm kursust, millest esimesed kaks keskenduvad grammatika põhiteemadele ja põhisõnavarale. Loetakse lihtsaid tekste, tutvutakse Antiik-Rooma kultuuriga ning avastatakse tõlkimise käigus midagi isegi eesti keele kohta. Kolmas kursus käsitleb tuntumate teoste katkendeid ning õpilased tutvustavad oma ettekannetes üksteisele Rooma linna vaatamisväärsusi.
 
Viimastel aastatel on toimunud ka õppereis Rooma. Vilistlaste tagasiside on näidanud, et ladina keele baasteadmistest on näiteks abi nii õigusteaduses kui ka meditsiiniõpingutes.

​Rootsi keelt on HTG-s valikainena järjepidevalt õpetatud juba 1997. aastast. Üle aasta alustavale algajate grupile pakutava kolme kursuse ning järgneval aastal edasijõudnutele mõeldud kolme kursusega jõutakse nii kaugele, et ainult rootsi keelega saab tunnis iseenesestmõistetavalt hakkama. Keeleõppe kõrval saavad samavõrra tähelepanu nii kultuurilugu kui ka värsked uudised. 

Koostöö TÜ skandinavistika osakonnaga, Rootsi ettevõtetega, Rootsi suursaatkonnaga Eestis ja Uppsala linna koolidega on toonud tundidesse rootsi keelt emakeelena kõnelevaid külalisi, andnud võimalusi viibida praktikal või suvisel tööl nii Eestis kui Rootsis, sooritada B2 ja isegi C1 tasemel keeleteste, olla kutsutud Rootsi kroonprintsessi Victoria vastuvõtule. 

Jalgpallurite edukas sügis hakkab lõpule jõudma

Pea kolmandik Tartu gümnaasiumiealistest võistlevatest jalgpallilastest õpib Petersoni gümnaasiumis. Kuigi poisid võitsid oktoobris koolidevahelise jalgpalliturniiri, on kohe lõppev Eesti meistrivõistluste hooaeg läinud ka edukalt. 

Sajakahekümnest Tartu gümnaasiumiealisest liiga tasemel võistlevast noorest jalgpallurist 36 õpib Petersoni gümnaasiumis. Nad jagunevad nelja suurema Tartu klubi vahel ning tublimad kuuluvad ka kolme erinevasse koondisesse. Noormeeste U-21, U-19, U-17 ja naiste U-17 koondiste treeningutel osaleb 5 noormeest ja kolm neiut. Koolis neile hetkel kõigile erisusi korraldatud ei ole, noorte saavutustele elatakse kaasa nii klassikaaslaste kui õpetajate poolt.

Kõige edukamad on hetkel JK Tammeka U-17 Esiliiga poisid, kes saavutasid Eesti meistrivõistlustel II koha. Selle meeskonna 11st gümnaasiumiealisest poisist käib Petersonis 5 noormeest. Samad poisid viibisid koolivaheaja Hispaanias turniiril, kus saavutasid samuti kõrge III koha heideldes tiitli pärast brittide, brasiillaste ja rootslastega. 

Täiskasvanute arvestuses on tublimad JK Welco ridades pallivad poisid, kellel jäänud liiga võidu nimel võistelda veel kaks vooru. Kokku mängib Esiliiga B-s kolmes võistkonnas 9 Petersoni poissi, jagunedes 1.-3. ja 7. kohale võistlevate klubide vahel. Naiste Meistriliigas võitleb kolmanda koha nimel meie koolist kolm tütarlast ja jäänud on veel kolm vooru.

Soovime edu kõigile meie palluritele ja täname tribüünidel kaasa elavaid teistest gümnaasiumitest pärit sõpru, sest jalgpall ühendab!

5. oktoobril tähistasime traditsiooniliselt õpetajate päeva. Mõistagi on selle päeva tähed meie koolis hoopis lõpuklassi õpilased, kes saavad üheks päevaks võtta õpetaja või koolijuhi rolli ja tunda, mida tähendab seista klassi ees. Sel aastal olid üheksandikud koolipäeva lõpus valdavalt rõõmsad, ent väsinud. Ometi käidi välja idee, et selline vahetus võiks toimuda sagedamini kui kord aastas. Loodame siis, et nii mõneski tulevases õpetajas läideti sel päeval haridustuluke. 

Tartu Variku Koolil on traditsioon üllatada oma õpetajaid õpetajate päeval mõne silmapaistva vilistlasega. Viimasel kahel aastal on oma endist koolimaja külastanud näiteks Kristjan Lüüs ja Annika Kiidron-Roomets. Sel aastal käis meil külas Triinu Leppik-Upkin. 
Triinu on Eesti Rahvusballeti artist, kuid tegeleb ka muusika ja kunstiga. Sel sügisel esietendus Sakala 3 teatrimajas näiteks Triinu mitmekülgne kontsertlavastus “Läbimäng”. 

​Nii nautisimegi õpetajatega oma "vabal päeval" armsa vilistlase kaunist lauluhäält ja kuulasime mõtisklusi tippbaleriini elust. Endise õpetaja Üllar Sillaotsaga meenutati kontserdi järel ka värvikirevat ja põnevat kooliaega. 

Tartu Pärli Kooli toimetulekuklassides on liikumine au sees. Õpilased käivad õppekäikudel, toimuvad õuesõppe tunnid ja tantsuvahetunnid ning osaletakse aktiivselt kooli liikumisringide tegevustes. Rõõmuga tervitatakse kooli tervisenõukogu poolt korraldatud matkapäevi.

12. oktoobril osalesid meie kooli toimetulekuklasside õpilased Eesti Eriolümpia Ühenduse ja Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi üliõpilaste korraldatud liikumispäeval TÜ spordihoones. Liikumispäev algas sportlaste ja juhendajate ühise soojendusvõimlemisega. Seejärel läbisid õpilased sportlikke tegevuspunkte, kus õppisid sooritama erinevaid motoorseid oskusi arendavaid tegevusi. Kõik said isikliku liikumispassi, kuhu pandi tegevuspunkti läbimisel kleeps. Tegevuspunktides juhendasid lapsi üliõpilased, kes olid eelnevalt osalenud Pärli kooli toimetulekuklasside liikumisõpetuse tundide vaatlemisel. Eriliste laste juhendamine oli tudengite jaoks esmakordne ja uudne kogemus, kuid koostöö lastega sujus suurepäraselt. 

18. oktoobril osales meie toimetulekuklasside rahvastepalli meeskond Urvaste koolis toimunud Eesti Eriolümpia Ühenduse Lõuna-Eesti koolide rahvastepalli võistlustel.  Rahvastepalli õppimise ja võistlusteks treenimisega alustasime juba eelmisel õppeaastal. Võistlused algasid ühise rivistusega ning sportlased lugesid koos ette Eriolümpia vande: Las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen ma andnud endast parima. Võistlusel toimus 15 mängu, üks mäng kestis kahe võiduni. Saavutasime enda divisjonis kolmanda koha. Lapsed olid motiveeritud ning andsid endast igas mängus parima. 

Hoiame liikumist Tartu Pärli Koolis au sees ja ootame põnevusega uusi sportlikke väljakutseid!

Kristel Palgi

Kui meie koolil endal on sportimistingimused kasinad, pole võimlat, siis tuleb otsida võimalusi linnast. 

Täpselt nii meie liikumisõpetaja Kaupo tegigi. Ta kirjutas "Õppekava  toetava projekti", et meie suurema liikumisvõimekusega toimetulekuõpilased saaksid omandada kergejõustiku baasoskusi. Haridusosakonnas mõisteti meie probleemi ja tänu neile saime me vajaliku toetuse. Nii saabki igal kolmapäeva hommikuti startida energilisi noorsportlasi täis koolibuss TÜ spordihoonesse. Kergejõustikuhallis toimub jooksu- ja hüppeharjutuste tegemine. Suurematel on võimalus treenida ka jõusaalis. Oluline osa on elu- ja toimetulekuõppel - igaüks peab hoolitsema oma asjade (joogipudel, pesemisasjad) eest, tuleb toime tulla riietumise ja pesemisega. Tähtis on ka viisakas ja spordimehelik käitumine, sest samal ajal treenivad ka teised spordihuvilised. 

Liikumine on terviseks!

Oktoobris käivitus Tartu Kunstikoolis väljakutse "Pikslid ja pintslid". Idee on tulnud rahvusvahelisest joonistamise väljakutsest nimega Inktober. Väljakutse jooksul tuli õpilastel luua teoseid kahekümne kahe päeva jooksul (oktoobrikuu tööpäevadel) nimekirjas antud märksõnade järgi. Teosed võisid olla fotod, maalid, joonistused jne.

Oktoobris toimus selle õppeaasta esimene valikainetenädal. Võimalik oli valida näiteks vektorgraafikas mustrite loomine, praktiline tüpograafia, kaasav sotsiaalmeedia sisu, digitaalse toote kiirprototüüpimine, VR prillidega maalimine, avatari loomine, kollaaž, digimaal, helilogo ja palju-palju muud!

Valikainete ja väljakutsete käigus valminud kunstiteoseid leiab meie sotsiaalmeediast.
Viimase kursuse õppijad suundusid praktikale. Praktikate tulemusi esitletakse 15. detsembril. Praktikale mindi ka välismaale Küprosele ja Hispaaniasse.

Rekordiline arv 3D eriala õpilasi osales University of Tartu Game Jam-il ning meie inimesi jagus seal lausa kaheksasse tiimi.

Liivimaa kutsekoolide õpetajate tänuüritusel Olustveres anti üle tänukirjad pühendunud töö eest kahele Tartu Kunstikooli töötajale Kristiina Krüspan (sotsiaalpedagoog) ja Roosi Nemliher (õppejuht).

Oktoobris toimus meie koolis taaskord ka OskusteÖÖ, mis on Euroopa kutseoskuste nädala raames korraldatav üle-eestiline kutseoskuste festival. Võimalus oli osaleda nii tasuta joonistamise kui ka graafilise disaini kursusel või külastada meie avatud 3D osakonda.
Lisaks toimus Kunstikoolis ka töötuba "Visuaalne mõtlemine, lapse õppimise loomulik toetaja". Koolituste ja töötubadega kursis püsimiseks soovitame hoida meil sotsiaalmeedias silma peal.

Traditsiooniliselt tähistasime Tartu Forseliuse Koolis õpetajate päeva erilise stiili, 9.klasside tundide ning mõnusa koosviibimisega.

Sel aastal oli teemaks “Ehitajad” ning riietused olid eriti erksad ja meeleolukad - hea meel oli, et ka mitmed õpilased lõid seekord stiilipäeval kaasa. 9.klassid tegid ehitajatele 3 tundi: slängid ja kuulsused, hingele pai ja näitering. Tuleb tõdeda, et nooruslikkus ja mängulust on õpetajates nii tugev, et kõik tunnid möödusid meeleolukalt.
Päeva lõpus toimus õpetajatele naerukoolitus ehk naerujooga. Tegu on mõnusa võimalusega, kus meeskond saab üheskoos pingeid maandada ning meeleolu tõsta. Koolitaja Epp Priimägi on koolituse kohta ise öelnud nii: “ Naerukoolitus
annab nii positiivse laengu koheselt, kui ka edaspidised oskused, kuidas igapäevaelus rohkem naerda.”

Kõige tähtsam osa siiski õpetajate päevast oli meie aasta õpetajate tunnustamine.
Tartu Forseliuse Kooli õpilaste, lastevanemate ja kolleegide tagasiside põhjal ning juhtkonna otsusel on Tartu Forseliuse Kooli Aasta Õpetajad 2023 järgmised imelised õpetajad meie seast:

🏆Aasta klassiõpetaja: Hille Narusberg
🏆Aasta klassijuhataja: Anne Tamm
🏆Aasta põhikooliõpetaja: Kadriliis Karu
🏆Aasta tugispetsialist: Hanne Jalas

Lisaks tunnustatu Tartu linna Aasta klassiõpetaja 2023 tiitliga Hille Narusbergi!

Rõõmustame, et meil on nii vägevad õpetajad ja kolleegid, kellega saab üheskoos naerda!

Õpetajate päev Tartu Tamme Gümnaasiumis

Oktoobrikuus tähistame oma koolis traditsiooniliselt õpetajate päeva, nii ka sellel aastal. Koolipäev algas õpetajatele mõnusa hommikuvõimlemisega ning päeva keskel oli kogu koolipere ühendav tänuüritus - õpetajate gala. Sellel aastal korraldas meie tegus õpilasesindus õpetajatele lõbusa mängu  - "Tõrude sõda" (televisioonist tuntud kui "Rooside sõda"), mille finaali sai jälgida kogu koolipere. Traditsiooniliselt andsid ainetunde abituriendid. Nii mõningi neist tunnistas, et õpetaja amet on väga keeruline. Samas oli ka neid, kelle silmad särasid koolipäeva lõpuski. Õpilastel jagus tunnustust, sooje sõnu ja toredaid üllatusi kõigile meie kooli töötajatele.

​Foto: Karoliina Ulmand

​Teisipäeval 17.10 osalesid Tartu Tamme Kooli 9.c klassi õpilased Emma, Mathilda, Lisette ja Robin Mihkel Tallinnas TalTechi võistlusel "Prügiretseptid 2023". 
Peale väikest loengut tuli õpilastel 4 tunni jooksul disainida taaskasutatavatest materjalidest üks toode, teha valmis prototüüp ja esitluseks plakat. Teemad, mille seast valida sai, olid mäng, muusikariist, abivahend hädaolukorraks või õpetaja abivahend. Meie kooli meeskond valis demokraatlikul teel  teemaks mängu ehk valmis kabelaud. Lisaks sellele oli üks võistkonna liige siiski sügavalt veendunud omaenda idee geniaalsuses ja et TalTechi juhendajad lisasid samuti hoogu juurde, siis valmis teinegi toode, milleks oli  abivahend hädaolukorraks ehk pussitamiskindel vest. 
Žüriilt saadi kõige julgema esitluse tiitel ja lisaks võideti publiku lemmiku tiitel. Võistlust kajastati teisipäeva õhtul ETV uudistes ja kolmapäeva hommikul “Terevisioonis”. 

Liikumis- ja tegevuskalender

Käesoleval õppeaastal käivitasime Veeriku koolis tegevuse, mis sai parema idee puudumisel nimeks „Liikumis- ja tegevuskalender“. Idee on rikastada koolielu erinevate unikaalsete tegevustega, millest saavad osa võtta nii õpilased kui ka kooli töötajad. Kuna vähene liikumine kummitab suurt osa ühiskonnast, siis üks siht on pakkuda aktiivseid tegevusi, mis koolipäeva jooksul õpilaste aktiivsust kasvatavad. Lisaks sellele ka muud huvitavat, kus meelelahutuse kõrval ei puudu ka õpetlik sisu. Seni on tegevusi korraldanud peamiselt õpetajad või külalised väljast poolt maja, kuid plaanis on rohkem kaasata ka õpilasi.

Mõningad näited seni toimunud tegevustest:
lugemistund lugemispesas; osavusharjutused tennisepalliga; tänavakunst kriitidega; elustamise ABC; hüpitsahüpete võistlus; lugemissoovitused I-III kooliastmetele; lauluvahetund; Tartu Noorsootöö Keskus tutvustab keskuse tegevusi ja võimalusi, koos nendega aktiivsed mängud õues; pehmete pallide sõda; kõrgushüpe rokkmuusika saatel; matemaatikaviktoriin "Kiired jalad"; slackline õpituba; klassidevaheline pendelteatejooksude vahetund.

​Tegevuste toimumisajad on jaotunud kogu päevakava ulatuses, vastavalt eesmärgile, mida soovitakse saavutada. Mõnel juhul hommikune virgutus koolipäeva alguses, teisel juhul õuevahetunni tegevuste rikastamine, kolmandal juhul toreda koolipäeva pikendamine sisukate tegevustega.
​
Tegevuste valimisel on õpetajatel olnud vaba voli neid ise välja pakkuda. Osa õpetajatest vajab veidi julgutust uute algatustega katsetada, kuid pärast esmaste tegevuste toimumist on kogemused valdavalt üdini positiivsed.

Gert Voomets
kehalise kasvatuse õpetaja

Tartu Aleksander Puškini Kool tähistas sellel aastal õpetajate päeva ja ka rahvusvahelist muusikapäeva üritusega "Laulud õpetajaga".

Koolipere sai üleskutse, kus õpilane võis valida õpetaja ja vastupidi ning esitada ühiselt valitud laul. Huvilisi oli palju. Õpilased olid esindatud kõikidest kooliastmetest. Õpetajad olid samuti väga inspireeritud ja tegid oma õpilastele ettepanekuid koos laulda. Nii kostiski meie koolis laulmine igal pool: koridorides, klassis, õpetajate toas, sööklas ja aulas. Laulude valimine ja harjutamine oli mitte ainult muusikaline protsess vaid ka õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemine, mis oli hoopis teist- moodi kui koolitunnis. Lavale esinema jõudis 12 etteastet. Näha ja kuulda sai duette, triiosid ja kvartette. Tagasiside üritusest oli suurepärane ja kõigile esinejatele unustamatu kogemus ja mälestus.

​7.-22. oktoobril osales kool aktiivselt Euroopa programmeerimisnädalal. EU Code Weeki raames toimus meie koolis 16 üritust, mille hulgas on kodeerimise integreerimine laste liikumisse tundides ja tundide vahel, multifilmide loomine programmeerimise abil, muusika ja maalide loomine neurovõrkudes promting'u abil. Hea meel on teatada, et esimest EU Code Weeki tunnistust ei saanud toimunud ürituse eest mitte õpetaja, vaid õpilane 7C klassist. Ta viis läbi töötoa, kus ta näitas kooli 3D-maketti, mis loodi Tinkercadi õppeplatvormil, ning rääkis, mis on zero-kooding ja kuidas saab Minecrafti 3D-mudeleid eksportida.

Ettelugemise päev

20. oktoobril tähistatakse üle Eesti ettelugemise päeva ja sel aastal toimus see juba 30. korda. Ettelugemise päeva ellukutsujaks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, kelle eesmärk on juhtida tähelepanu lapse kõne arengule, kasvatada huvi kirjanduse ja kultuuri vastu.

Sel aastal pöörati tähelepanu kirjanik Eno Raua loomingule, sest kirjanikul oleks veebruaris täitunud 95. eluaasta. Ilmatsalu Põhikooli ja Ilmatsalu raamatukogu koostöös on seda päeva juba pikaajaliselt tähistatud ning meil on traditsiooniks saanud see, et vanemate klasside õpilased loevad väiksematele ette. Sel aastal lugesid lugusid Dominic, Berit, Kenneth ja Johanna. Selgeks said mitmed kõnekäänud ja läbi nähtud Eno Raua viguriga lood. Iga lugu lõppes arutelu ja selgitusega, et lapsed teaksid, mida tähendab kärbseid pähe ajama ja kas esimesed triibulised on midagi, mida tuleks oodata. Lugude vahele tehti väikestele ka liikumispause, et oleks jaksu paigal istuda ja teksti kuulata.

Päeva tegi põnevamaks ka seik, et ettelugemist käis vaatamas II kursuse ajakirjandustudeng, kes pärast lugude kuulamist intervjueeris nii lugejaid kui kuulajaid.

​Nendest õpilastest, kes on ise kunagi ettelugemise päeval kuulanud erinevate kirjanike teoseid, võivad ühel päeval saada ise ettelugejad. Soovijaid oli igatahes palju!

MRK ajalooringi 28. orienteerumismäng

Aasta 2023 oli kooli ajalooringis pühendatud Toomemäele. Orienteerumismängudega sai Toomemäe ajalugu alates jääminekust kuni tänapäevani selgeks. Täname Tartu Ülikooli muuseum, kes koostas küsimused ja tagas mängijatele tasuta sissepääsu nii toomkiriku varemetes asuvasse muuseumi kui ka Tähetorni. Osalejad said lisaks küsimustele ka sentimeeter-sentimeetri haaval Toomemäe ja selle ümbruse läbi otsida, sest kahe mängu peale oli vaja leida 140 pisidetaili. Osalejate vahel jagati kaks rändkarikat: õpilastele ja õpetajate-vilistlastele. 

Orienteerumismängu võitsid  Ronja Arjus, Katri Kade ja Helin Rääk (8.a). Võitjad kommenteerisid: „Oleme osalenud orienteerumismängus juba KUUS korda. Pingutasime iga aasta, kuid ei võitnud. Kahel korral oleme jäänud napilt teiseks. See aasta otsisime pilte iga ilmaga. Viimaks ometi võitsime kauaoodatud karika. Oleme väga õnnelikud ja jätkame kevadel sama hooga.“

​Mängu suurimate fännidena kommenteerisid orienteerumist õpetajate võistkond koosseisus Silja Russak, Gea Kiudorf ja Sirle Morozova: „Võistkond on 16. korral mängust osa võtnud. Igast mängust on jäänud midagi hinge kriipima, aga alati on juhtunud ka midagi naljakat. Sel korral lootsime, et leiame kõik pildid nädalaga üles, aga loomulikult olime Toomemäel vihmas ja tormis pilte otsimas viimastel minutitel. Varasemalt on juhtunud, et näiteks maja, millest on pilt tehtud, on mängu alguseks juba lammutatud. Seekord jäi kadunuks üks kivi. Mängude kaudu oleme Tartust, ajaloost ja kultuurist palju teada saanud. Tundub, et kesklinna piirkonnas pole ühtegi objekti, mida oleksime põhjalikult uurinud.“

Õpetajatele kuld- ja hõbemedalid?

Oktoober on ikka õpetaja ja hariduse kuu. Tähistatakse õpetajate päeva ja tunnustatakse aasta õpetajaid. Sel aastal oli Raatuses eriline, sest koguni viis inimest pälvisid linna poolt selle suure tunnustuse. 

Samas Tartule kui Eesti hariduse lipulaevale ja kõige progressiivsemale eestminejale võiks olla järgmisel aastal väljakutseks panna sisu sobivasse vormi. Teame ju kõik, et enamik aasta õpetajate tiitli pälvinutest ei saa seda mitte ühe aasta, vaid palju pikema, vahel koguni väga pika aja jooksul saavutatud mõju eest.

Nii võiks Tartu järgmisel aastal alustada nt Tartu õpetajate kuld- ja hõbemärkide või medalite väljaandmist ning aasta õpetajad siis valida tõesti nende hulgast, kes just eelneval aastal mingi uue ja olulise innovatsiooniga välja tulnud või kelle saavutatud mõju ilmneski olulisel määral just sellel aastal. 

Sel aastal pälvisid Raatuse koolist Tartu linna poolt antud aasta õpetaja, hariduse sõbra ja haridusteo tiitli Tiina Hallik, Tiina Vink, Aire Rillo, Urmas Vessin ja Rene Leiner. 

Seekordne tunnustuste saak oli Raatuse perele oluline ja märgiline. Vaid kord varem, aastal 2015, langes see tunnustus osaks rohkematele, nimelt kuuele meie inimesele. Selle mälestusväärse aastaga seob tänaseid laureaate ka kaks ühendavat silda. Nimelt pälvis ka tol korral aasta klassijuhataja tiitli Aire Rillo ning aasta haridusteo tiitel tuli meie kuulsate projektipäevade eest, mille algatamise juures oli teinegi tänavune laureaat, arendusjuht Rene Leiner. Teeb rõõmu, et tollased projektipäevad on tänaseks välja arenenud teemapõhise õppe üheks käivitajaks olevaks teemanädalaks ning pälvinud ka linna tunnustuse iga-aastase püsirahastuse näol. Aire ja Rene esitati Tartu linna poolt aasta õpetaja kandidaatideks ka üleriigilisele komisjonile. 

Kuna siin blogis jääb sõnaruum ahtakeseks, et kõikide pärjatute töid ja tegemisi ära mahutada, siis kliki siia ja loe edasi juba kooli kodulehelt.

​Aasta õpetaja tiitli pälvinud (vasakult): Rene Leiner, Tiina Vink, Aire Rillo, Tiina Hallik ja Urmas Vessin. Foto: Neeme Aria

VOCO x Oskuste ÖÖ
​
26. oktoobril toimus Tartu Rakenduslikus Kolledžis Oskuste ÖÖ. Tartu Rakendusliku Kolledži  õppehoone uksed olid oktoobrikuu viimasel neljapäeva õhtul hilisest kellaajast hoolimata nii õpilastele kui ka külalistele avatud. Lapsevanematele ja kõigile igas eas huvilistele korraldati  Oskuste ÖÖ, mille jooksul sai tutvuda kooli ja õppimisvõimalustega: valida 24 töötoa vahel ning tutvuda kooli ja selle erialadega.

Vanim eestikeelne gümnaasium tähistas 117. sünnipäeva

20. sajandi alguse nooreestlaste idee saada eurooplaseks, kuid jäädes eestlaseks kandis ka 1. septembril 1906. aastal Tartus tegevust alustanud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) Tütarlaste Keskkooli, tänase Miina Härma Gümnaasiumi eesmärke.

Kooli sünnipäeva tähistame siiski oktoobrikuus, kui uus kooliaasta on juba käima läinud. Sellel aastal pidasime kooli sünnipäeva 13. oktoobril. Sellel puhul korraldas kooli 117. lend (7. klasside õpilased) meile toreda pidupäeva. Koolimaja oli imeliselt kaunistatud, hommikul kuulsime mõnusat muusikat ja õpilased jagasid kõigile kooli tulijatele komme. Vahetundides sai tantsida “Just Dance” videote järgi. 

10. klasside õpilaste jaoks oli kooli sünnipäev samuti väga oluline, sest nemad said kätte kooli sõrmused ning lugesid kõik koos sõrmuse vannet. Traditsiooniliselt esitasid vilistlased sõrmuste aktusel Hamleti monoloogi inglise keeles. Seekord lugesid monoloogi Gerli Raag, Pärt Kõrgesaar, Marko Roosiväli ja Maria-Helena Puidak. Härmatise tantsijate vilistlasgrupp tantsis aktusel “Kaerajaani” ning 11.c klassi õpilane Marian Pärn esitas laulu “Kohtumisrajad”. Härmatis C1 poisid Henry Jürgenson, Peeter Karl Mõtsküla ja Koit Helger Panksepp esitasid Maido Saare meestetantsu “Merimees”, lavastaja Henry Jürgenson. Direktor Ene Tannberg rääkis kooli ajaloost ja andis kooliperele edasi soojad sünnipäeva õnnitlused. Aktuse teadustajad olid Marie-Liset Tauts ja Oliver Soomre.

Oli väga südamlik ja mõnus päev!

Kolletamiskuu avas meie koolimajas rahvusvaheline muusikapäev. Sel aastal oli rõhuasetus klassikalisel muusikal ja regiviisidel. Esmaspäeval, 2. oktoobril pool tundi enne tundide algust said kõik soovijad osa meie kooli andekate muusikute klassikalise muusika kontserdist kooli fuajees. Toimus õp Roosi Rõõmussaare pop-up pillituba, kus musitseeriti koos ja pandi kõlama regivärsil põhinev “Päevak tule vällä”. Seinu ehtisid aga Vivaldi “Sügisest” inspireeritud joonistused.

Muusikaliselt üllatasid õpilased õpetajaid ka paar päeva hiljem õpetajate päeval. Nimelt kui lõpuklassi õpilaste suur päevatöö õpetajatena lõpule jõudis, kutsuti õpetajad aulas pidulikule aktusele auhindu kätte saama, mänge mängima ja kontserti kuulama. 9.b klassi tüdrukute rock-bänd Must Lammas vapustas meid tuntud lugudega nagu The Granberries’e “Zombie” ja loomulikult Genialistide “Õpetaja”.

Koolivaheajal toimunud Haridusfestivalil sai ka meie majas õpitubades käia. Meie klassiõpetaja Kristiina Tõnson koos Killu Terasega tutvustasid sotsiaal-emotsionaalse õppe võimalusi algklassides. Tantsuõpetaja Külli Petersell viis koos teiste tantsuõpetajatega läbi tantsupeo tantsude õpitubasid.
​
Haridusfestivali lõpupeo ehk Õ-klubi, mis toimus restoranis Humal, korraldasid sel aastal meie kehalise kasvatuse õpetaja Kadri Tein koos klassiõpetaja Birgit Usinaga. Sai osaleda nii Roosa Raadio haridus-podcasti avalikul salvestusel, hariduse ja muusika teemalisel viktoriinil kui ka uudsel vaiksel diskol. 

Sel aastal tähistab Tartu Hansa Kool oma kahte juubeliaastat. Meie kool avati Tartu 12.Keskkooli nime all 1978. aastal ning sellest on nüüdseks möödas aastaid 45. Vahepeal kandis kool nime Tartu Kommertsgümnaasium. Aga praegune Hansa kool saab kohe-kohe 10 aasta vanuseks. 

Kooli 45. sünnipäeva tähistasime 21.oktoobril vilistlaste peoga. Rahvast oli palju ning tuju oli hea! Kontserdil esinesid vilistlased soololauludega ja ansamblitega, laval sai kokku ka kunagine bänd. Oma etteaste tegid ka praegused õpetajad ning kontserdi lõpetas uhke vilistlaskoor:

Pärast kontserti sai maitsta ka koolitoitu, meenutada vanu aegu oma lennukaaslaste ning õpetajatega ja kõige olulisem- sai tantsida! Meil esinesid peo ajal ansambel "Klubi", DJ Rauno Märks ja Erlend Aav. Toimus ka meeleolukas oksjon ja meie praegused õpetajad üllatasid taas ühe tantsunumbriga.
​
Täname kõiki õpetajaid, õpilasi ja ka vanemaid, kes on läbi nende aastate olnud meiega.

Liikuma Kutsuva Kooli talgud

17. septembril toimusid Miina Härma Gümnaasiumis lapsevanemate Janeli Virnase ja Mari-Liis Viirsalu eestvedamisel MHG Liikuma Kutsuva Kooli talgud. Liikuma Kutsuva Kooli meeskond tegi mõned aastad tagasi koos kooliperega talgud, et lisada koolikeskkonda (kooli sisehoovi, kooli esisele teele ning algklasside koridori) liikuma kutsuvaid tähiseid ja mänge, mis vajasid nüüdseks uuenduskuuri.

​Kokku osales talgutel ~30 õpilast, lapsevanemat ja kooli töötajat, et luua mõnus liikumisruum õue. Ühiselt värviti üle siseõue liikumisrajad ja joonistati uued rajad koolimaja ette. Ilus sügisilm soodustas toredat tegemist, esmaspäeva hommikul võis märgata üllatunud koolikaaslasi ja õpetajaid, kes rõõmsalt kekseldes tundidesse liikusid. Aitäh Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnale, aitäh kogukonna heaolusse panustanud talgulistele!

Miina Härma Gümnaasium on esimene gümnaasium Tartus, kes tunnistati sellel suvel Liikuma Kutsuva Kooli vapimärgi vääriliseks. Liikuma Kutsuva Kooli vapi pälvinud koolides pingutatakse teadlikult ja süsteemselt, et kooliellu liikumist juurde tuua, ning ollakse valmis oma õppetunde ja kogemusi teiste koolidega jagama.
​
Mõnusat liikumist meile kõigile!

Kevadel kandideerisime HTMi poolt ellu kutsutud programmi „Teadmuskooli kontseptsiooni
loomine“. Osutusime konkursil edukaks ja alates märtsist 2023 asusime koos Narva ja Maardu gümnaasiumiga piloteerima koolimudelit eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele.

Teadmuskooli mudeli rakendamise üldeesmärgid:
● Koolikogukonna tasandil identiteediloome olulisuse teadvustamine ja sellega koolis kavakindel tegelemine mitmikidentiteedi kujunemiseks.
● Õpilaste õpipädevuse kui õppimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning õppimist soodustavate uskumuste ja hoiakute süsteemi arendamine ning toetamine.
● Eesti keeles edasiõppimise võimekuse toetamine ja eesti keele kasutamise oskus erinevates elusituatsioonides, sh õpilaste mitmekeelsuse arendamine.

Meie ülesanne on kahe aasta jooksul tõenduspõhiselt hinnata oma koolis muutuste vajadust lähtudes õppijast, planeerida tegevusi muutuste elluviimiseks toetudes teaduslikele alustele. Tegevusi eestvedamises, õpetajate professionaalse arengu kujundamisel, õppesisus või koolikeskkonna muutmises planeeritakse lähtuvalt kogutud andmetest ja nende analüüsist. Koostöös teiste programmis osalevate koolidega töötame välja Teadmuskooli mudeli, mis toetab parimal viisil eesti keelest erinevate emakeeltega õpilaste õppimist.

Programmi laiem plaan on pakkuda kõigile huvitatud koolidele rakendusvalmina võimalikke lahendusi, mida soovitud muutuse elluviimiseks võiks koolis ellu viia.

Osavõtt Teadmuskooli pilootprojektist ja selles kavandatavad muutused seoses üleminekuga eestikeelsele õppele puudutavad kogu koolikollektiivi ning nõuavad kõigilt meie õpetajatelt õpi- ja muutumisvalmidust. See leidiski tunnustamist septembris 2023, kui Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon omistas meie koolile Tartumaa Aasta Õpiteo tiitli.

Kohtumine Neeme Järviga

Karlova koorikooli Tartu Poistekoor sai harukordse võimaluse osaleda Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri suurprojektis.
​
8.- 9. septembril esitati Estonia kontserdisaalis maailmakuulsa dirigendi Neeme Järvi juhatusel Gustav Mahleri 8. sümfoonia. Kahel õhtul soleerisid solistid Thomas Hampson, Andreas Schager, Anne Schwanewilms, Marie Seidler ja Laura Aikin ning Eestist pärit lauljad Ain Anger, Kai Rüütel ja Elina Nechayeva. Kooridest olid laval Eesti Rahvusmeeskoor, Läti Riiklik segakoor Latvia, kammerkoor Voces Tallinn, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Tartu Poistekoor ning ERSO.

Kontserte salvestas filmirežissöör Jason Starr koostöös Cultural Media Collaborative’i (New York) ja ERRiga. Helirežissöör on 22 korda Grammy auhinnaga pärjatud David Frost. Kontsertettekannet kasutatakse hiljem Mahleri kaheksandast sümfooniast rääkivas dokumentaalfilmis.

6.-9. septembrini, mil Tartu Poistekoor osales Tallinnas proovides ja kontsertettekannetes, olid poisid korraldajate poolt väga hoitud ning seetõttu oli ka hea meel saada palju kiidusõnu poistekoori esituse kohta nii dirigent Neeme Järvilt, kooridelt ja orkestrilt lavalt kui helirežissöörilt puldist. Olime väärilised meeskonna liikmed Erik Vinn, Henri Vorms, Hendrik Ots, Joosep Jõgi, Joosep Tali, Kaarel Floren, Karl Markus Timusk, Karl Mattias Pedai, Kusti Laanemaa, Lasse Suislepp, Madis Laan, Magnus Lõhmus, Marcus-Kristofer Kaljuraag, Markus Malm, Mihkel Pihlau, Otto Kaldoja, Ranno Suigusaar, Rein Lindemann, Robin Mattias Krünvald, Roland Saare, Tom Tevahi, Vahur Asi.
​
Annelii Traks
koorikooli juhataja

​Ümbruseõpetus maastikumängu mängides

Õpetaja Monikale meeldib vabal ajal koos koertega metsaradasid avastada. Nii tunneb ta Tartu lähiümbruse loodust nagu oma viit sõrme. 20.09.2023 esitas ta õpilastele ja kolleegidele väljakutse ning viis meid kõiki Vesneri metsa seiklema. Maastikumäng algas juba kooli juurest. Sõites pidid sa hoolega auto- või bussiaknast välja vaatama ja märkama fotodel kujutatud objekte. Tagasiteeks olid juba uued ülesanded. Metsas oli vaja kaardi järgi orienteeruda ja vastata ristsõnas olevatele küsimustele. Näiteks - mis spordivahend on räästa all? Küsimustele vastuseid otsides tuli looduse märke ja fotosid hoolikalt uurida. Igale klassile oli komplekteeritud ka välipakk, milles vajalikud töövahendid (mõõdulint, pliiats), suveniirid ja pusletükk. Vaatamata lubatud tormisele ilmale oli metsa all mõnus ja vaikne (kui orienteerujate rõõmu hõikeid mitte arvestada). Teeradasid ääristasid seened, mille asukoha jätame saladuseks. Oli väga tore ja meeldejääv ümbruseõpetuse päev. 

​Euroopa kultuuripealinn TARTU 2024

Tartu Kivilinna Koolis algavad õppeaastad traditsiooniliselt 2.-9. klasside õpilastele alati koolimaja ees õuealal. Enne aktuse lõppu koguneb kogu koolipere ühisele suurele fotole, mille droon kõrgustest jäädvustab. Igal sügisel on kujund, mille loome, valitud mõne meile olulise teema järgi. Sellel õppeaastal sai valitud kooli väärtusfookuseks: asustades kultuuri. Kohe-kohe on meie kodulinn kandmas ka Euroopa kultuuripealinna tiitlit ning kooli tegemisedki tihedalt sellega seotud. Seepärast lõime seekord ühiselt sümboli TARTU 2024. 

​Vargamäe radadel 
​
Treffneri kooli sümbolkirjaniku A. H. Tammsaare loomingut üle lugedes leiab sealt alati midagi uut. Nõnda on ka HTG abiturientide käikudega kirjaniku kodukohas Järva-Madisel: need on traditsioonilised, kuid alati mingil moel uudsed. 

Tänavu 20. septembril hingaski kogu Treffoonia abituurium Tammsaare ja tema kodukoha rütmis. Ilm oli poolsoosiv: seenevihma vahepeal tibutas, kuid meeleolu see ei mõjutanud. 

Järva-Madise kirikust jäi meelde sümpaatse ja sõbraliku vaimuliku Jane Vainu pühakoja tutvustus. Uudne oli teave, kuidas kunstitudengid avastasid kiriku seintelt vanu kaunistusi, ning vahva jutustus mõisnikepaarist, kelle hauaplaat kiriku seinale on tõstetud. Legend räägib, et kuna mõisnikud eluajal pidevalt tülitsesid, siis tülitsevad nad ka teispoolsuses. Tuulise ilmaga olevat vahel kuulda. ​

Matkarajal avas vaikne vihm looduse värvid ehk veel eredamal kujul kui päikesega. Lisaks sai kosutust Kodru raba hapudest jõhvikatest. 

Igal aastal on kavas ka loeng, mille esinejat oleme kutsunud Vargamäe mõtestajaks. Tänavune loeng oli 2006. aasta vilistlaselt Sigrid Solnikult, kes on Paide arvamusfestivali programmijuht. Sigrid rääkis arvamuskultuurist, hea mõttevahetuse reeglitest ning sel viisil saadud uutest teadmistest ja vaatenurkadest.  

Kirjaniku lapsepõlveaega ja romaanidesse jõudnud ainestikku aitas sisse elada kogu muuseum. Ringkäigul hoidis treffneristidel valvsat pilku peal giidi abiline kass Anton.

Oleme Vargamäe külastamisest lootnud, et need süvendavad huvi Tammsaare loomingu vastu ning tekitavad soovi aeg-ajalt ka kirjaniku kodukohast ja muuseumist läbi põigata. ​

Septembrikuu on Petersonis möödunud sisekoolituste tähe all

⛵️Alustasime 18. augustil lodi Jõmmul. Lisaks suvel toimunud sündmuste arutelule, tutvustas lodja kapten taas uue nurga alt Emajõe lugu. Madrusena oli kaasas ka värske XII lennu õpilane.

💻Jätkasime 23. augustil õpetajate sisekoolitusega arvutiklassis, et tuletada meelde automaatviitamist ja uusi APA nõudeid. Koolitust viis läbi õppekoordinaator Maris Kuiv.

📰 24. augustil pani Anna-Liisa Blaubrük värskelt diplomeeritud ajakirjanikuna  õpetajad proovile meediapädevuse testiga, mille kohta saab lugeda siit

🖥 28. augustil jätkus sisekoolitus lapsevanem Krista Lepikuga. Nautisime TÜ ühiskonnateaduste instituudi tudengite lemmikõppejõu head loengupidamise kunsti ja saime teadmisi tehistaibu kasutamisest. 

🧯30. augustil toimus tuleohutuskoolitus Päästeametilt, mis iga-aastase traditsioonina vanad olulised teadmised meelde tuletas ning tulekustutite kasutamist ka taas praktiseerima pani.

📌 8. septembril võtsid õpetajate sisekoolituse enda kätesse meie tugispetsialistid Ene Raid, Enely Lehtme ja Kerli Kaldmaa, kes värskendasid teadmisi motivatsioonist ja õpistrateegiatest. Nad jätkavad teemaga klassijuhataja tundides 10. klassides.

🥾 ja 22. septembril lõpetasime sisekoolituste seeria traditsioonilise Petersoni matkaga. Matk "Õpetajad reedehommikusel retkel noorte reedeõhtustel radadel" viis 8 km matkale mööda Tartut, kus õpetajad Estra Tõnisson ja Sigrid Parts oma giididena saadud teadmisi Tartu vanalinnast ja Toomemäest jagasid. Matk jätkus 28. septembril ratta ja tõukeratta etapina tugevamatele spordisõpradele.

Oktoobris jätkame praktiliste töötubadega oskusainete õpetajatelt.

Liikumisrõõmu edendades 

Nagu ilmselt kõikides koolides, tähistasime ka meie Tartu Variku Koolis 25.-29. septembril Euroopa spordinädalat. Tegelikult algas spordinädal juba 22. septembril Mesikäpa heategevusjooksuga, kus osalesid meie kooli 5., 6., 8. ja 9. klassi õpilased. Variku kooli õpetajad soovisid õpilasi samuti liikuma kutsuda, seetõttu võib juba mõnda aega kooli televiisorites näha toredaid pilte sportlikest ja liikuvatest õpetajatest. 
​
Õpilaste tagasisidest ilmneb sageli, et soovitakse rohkem omavahel võistelda. Just spordinädala raames andsime õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna. Võistlused toimusid nii kehalise kasvatuse tundides kui ka vahetundides. 

Tehti teatevõistlusi nii suurtele kui väikestele ning võisteldi korvpalli vabavisetes, jalgpalliga kõksimises ning hüppenööriga hüppamises, et au sees hoida ka traditsioonilisi võistlusi ja oskuseid. 

26. septembril toimus aga ülekooliline traditsiooniline matkapäev, mis sel aastal sai laienduse liikumispäeva näol. Iga klass sai oma päeva ise sisustada. Käidi jalgsi nii kaugemal kui ka lähemal, sõideti jalgrataste, busside ja rongidega toredaid paiku avastama. Sportlikke tegevusi leiti ka koolimaja territooriumil ja naaberlinnaosades. Näiteks sõitsid neljandad klassid rongiga Vapramäele seiklema, 7. klassid Taevaskotta, Kilplaste teemaparki ja Selli-Sillaotsa matkarajale. 2. klass matkas nii kino köögipoolega tutvuma kui ka Ülenurme Põllumajandusmuuseumisse. Paljud matkasid Variku ja Tamme piirkonnas, aga ka vanal sadamaraudteel, mis on nüüd kohandatud mugavaks kergliiklusrajaks.

Liikumisvõimaluste laiendamiseks oleme sel õppeaastal välja pannud nii lauajalgpalli kui spike ball’i. Igal hetkel on kasutusel ka kooli lauatennise- ja sulgpallireketid. 
​
Rõõmsat liikumisaasta jätku!

​Ilmatsalu platsid puhtaks!

11.-24. septembrini olid kõik Eesti lasteasutused oodatud kaasa lööma Maailmakoristuse ettevõtmises. Eelkõige olid noored koristajad oodatud korda looma oma kodukandis. Ilmatsalu kooli lapsed olid usinad korraloojad kooli ümbruses ja Ilmatsalu alevikus. 

Maailmakoristuse üleskutsest võttis osa peaaegu 200 Ilmatsalu Põhikooli õpilast ja õpetajat. Selleks, et meie lähiümbrus korda saada, jagati Ilmatsalu alevik kaardil osadeks ja iga klass valis endale sobiva maa-ala. Aktiivsemalt kasutatavad alad, nagu näiteks mänguväljak ja kioski ümbrus, käidi läbi mitmeid kordi ning alati leiti ka maha jäetud prügi. 

Ilmatsalus ringi liikudes leiti igasugust prügi: kommipabereid, autorehve, nõusid, plastikut, discgolfi kettaid, metalli, kruvisid ja kahjuks ka hulganisti konisid. Prügi korjati taaskasutatud kilekottidesse ja pandi korralikult prügikasti, kus ongi prügi koht.

Uus õppeaasta algas suurelt – võtsime vastu 30 õpilast rohkem kui muidu. 15 lisa õpilast kujundusgraafika erialale, ja 15 lisa õpilast 3D erialale. 

Avasime ka juba kolmanda TK osakonna Aparaaditehases – kujundusgraafika osakonna. Aparaaditehases tegutsevad ka meie 3D osakond ja kutsevaliku aasta peamised õpperuumid.

Koostöös VOCOga läks töö lahti uue ägeda innovaatilise õppekava kallal, mida tahame piloteerida juba uuest aastast. Lisaks töötame ka nelja aastase kutsehariduse mudeldamisega.

Meie vilistlane Carol Soovik tõi Poolas toimunud kutsemeisterlikkuse Euroopa meistrivõistluselt EuroSkills koju kaks medalit: meisterlikkuse medal ja parim oma rahvuses medal.​

Tartu Aasta Õpetaja 2023 laureaadid Tartu Kunstikooli tegijate seast on Leili Parhomenko (elutööpreemia), Kalli Kalde (aasta kutseõpetaja), Anton Aunma (aasta tugispetsialist) ning aasta haridustegu TK Tallinna ukraina õppegrupi avamine.

Meie direktor Kadi Kreis on vabariiklik aasta koolijuhi nominent.

Descartes’i kooli 9.b klass soovitab: „Vaba raha“

„Raha mängib elus põhirolli. Raha, see on õnn ja armastus...“
Just nii juhatatakse Apollo kino veebilehel sisse režissöör Rain Rannu teine rahateemaline mängufilm „Vaba raha“. 

15. septembril käis 9.b klass koos matemaatikaõpetajaga kinos, et koguda pisut rahatarkust. Lisaks mõnusale filmikogemusele ja ühisele toredale ajaveetmisele said õpilased tõdeda, et raha ja õnne vahele siiski ei tasu võrdusmärki kirjutada. Humoorikas võtmes räägiti filmis krüptorahast, investeerimisest ja olulisematestki väärtustest.
​
Noorte muljed:
- Ma soovitan seda filmi ka eakaaslastel vaadata.  Mõtlen nüüd natuke põhjalikumalt sellele, kuidas raha kasutan.
- Väga huvitav film oli. Mulle väga meeldis see, et oli nalju, millest nooremad inimesed eriti hästi aru saavad. Seal oli ka palju kujundlikke sõnumeid, mis mulle meelde jäid.
- Sain rohkem teada, mis see krüptoraha tegelikult on. 
- Kõike nähtut ei saa väga tõsiselt võtta, aga mõtlema pani küll.

​Õpilased soovitavad teistelgi filmi vaatama minna, et pisut rahatarkust juurde saada. Koolipäev ei pea alati mööduma klassiruumis ning võiks avardada maailmavaadet ka igapäevaselt olulistel teemadel.

​Meie nüüdne vilistlane Annika Mägimets algatas eelmisel aastal luule- ja kirjandusringi Umbluu, mis pälvis konkursil "Ettevõtlik noor 2023" parima kultuuri arendava projekti tiitli. Umbluu sündis soovist jagada omaloomingut ning leida mõttekaaslasi. Kuna koolis seesugust huviringi ei olnud, siis Annika tundis, et see tuleb tal ise luua. 

Kohtuti iga kolme nädala tagant reedel – loeti omaloomingut, arutleti erinevate kirjandusteoste üle ja jagati üksteisele kultuurisoovitusi. Lisaks käidi Luuleprõmmul ja teatris ning osaleti krõbekülmas aktiivõppeprogrammis “Kirjaniku tee kivil jätab jälje”, kus tutvuti Eesti kirjanike kunagiste elupaikadega Tartus. Lisaks sukelduti ERMi töötoas keelemaailma ning katsetati Contra ja Ilme Mõttuse teose "Luule on mäng" abil erinevaid luulevorme, et end loomingus arendada. Koostööd tehti ka kooliajalehe Sihkriga, milles võimaldati omaloomingut avaldada.

Annika alustatut veavad sel aastal edasi kirjandushuvilised 11. klassist, et poskalastel oleks ka edaspidi võimalus mõttekaaslaste toel end loominguliselt avardada. 

​Õppeaasta Tartu Forseliuse Koolis on alustanud töökalt, toimekalt ja Ahhaalikule koolile ikka pauguga - 1.septembri aktusel saime üheskoos vaadata Teaduskeskus Ahhaa teadusteatri etendust.

September nagu ka paljudes teistes koolides on läinud Tartu Forseliuse Koolis sisseelamise peale. Oleme rakendamas mõningaid uusi võimalusi meie majas: KiVa programm ja KiVa tunnid, õpilasesinduse ja õpilasaktiivi muudatus, õpetajate tiimikohtumised jpm.

​Oleme üks kümnest sel aastal KiVa programmiga liitunud koolidest. Praeguseks on esimesed KiVa tunnid klassides peetud ning KiVa tiim ka mõnusalt toimetada saanud. Meie jaoks on eriti oluline KiVa teadus- ja tõenduspõhisus ning üldine eesmärk. Näeme, et KiVa programmi rakendamine paneb õpilasi rohkem omavahelistele suhetele mõtlema ning headust märkama.
Oluline koostöö koht on ka lapsevanemad, kellele sella õppeaasta tegemisi, sealhulgas KiVa programmi, tutvustasime lastevanemate üldkoosolekul. Usume, et üheskoos on tulemus kõige parem.

Jätkame koolis ikka motoga “Igaüks on oluline!”. Loome õppimist toetava ja koostöise suhtlemis- ja käitumiskultuuriga kooli - KiVa toetab meid.

Tartu Tamme gümnaasiumis toimus 26.-29. septembril spordinädal, mille eesmärk oli panna õpilased aktiivselt liikuma vahetundides ning teha seda ka läbi huumori.

Spordinädal sai stardipaugu tervisepäevaga. Teisipäeval võtsid klassid omavahel mõõtu erinevatel aladel. Võistluskavva kuulusid näiteks pendelteatejooks võimlemispalli ja aiakäruga, korvpalli täpsusvisked, kätekõverdused. Lisaks said õpilased väljendada oma loovust, tehes humoorika sporditeemalise klassipildi.

​​Kolmapäeval ja neljapäeval olid aktiivsed liikumisvahetunnid, kus toimus rammumehevõistlus ja köievedu. Spordinädala viimane päev tõi koolimajja vilistlase, kes viis läbi praktilise meditsiinikoolituse.

Lisaks sooritasid sellel nädalal õpilased kehalise kasvatuse tundides NATO teste.

Karjääriredel viib kosmosesse 

Esimese täispika koolinädala reedel, 8. septembril toimus Tõravere observatooriumis 9. klassi ja gümnaasiumi noortele suunatud kosmoseteemaline karjääripäev "Karjääriredel viib kosmosesse", kus osales ka Tartu Tamme Kooli 20-liikmeline õpilaste esindus.

Kosmos ning ka loodus- ja täppisteadused võivad tunduda noortele keerukad ja kauged. Tegelikult on loodus- ja täppisteaduste valdkond suur ja lai nagu kosmoski. Ja me kõik oleme kosmose osa! Igaühele leidub seal oma „nurgake“.

Karjääripäev viis õpilased kokku edukate Eesti ettevõtetega ja õpilased said näha, kui põnev võib töö selles valdkonnas olla ja kui erinevad on võimalused kaasa teha. Näidati, milliste päristöödeni võivad need teadmised viia. Üha arenev tehnoloogia nõuab aina rohkem spetsialiste.

Aune Valgu tervituskõnest noortele jäi kõlama sõnum: "Selleks, et hoida valikud avatuna, tuleb õppida matemaatikat ja füüsikat. Ja siis võib astronaudiks saada küll!" 
​
Õpilasi saatsid karjääripäeval õp Katrin ja õp Kairi. 

​Kooli väärtusi toevate ürituste korraldamine septembris

Ürituste kavandamisel ja korraldamisel lähtume kooli väärtustest - õpilase võimestamine, hoolivus, koostöö ja tervis. Septembris toimusid koolis koristusnädal, spordipäev,  pinksiturniir ja ülekooliline etteütlus.

Aktiivne osalemine Maailmakoristuspäeval andis igale õpilasele võimaluse tunda end osana kohalikust kogukonnast, mis ühiselt hoolitseb meie keskkonna eest. Terve nädala jooksul tegid lapsed koos õpetajatega  kooli territooriumi korda  ja nüüd on lastel silmades rõõmupisarad.

Lisaks koristusele ja tegevustele välitingimustes toimus ka muid liikumisega seotud tegevusi nii tundides kui ka vahetundides. Näiteks korraldati esimene kooli pinksiturniir, kus osalesid nii õpilased kui ka õpetajad. Laste jaoks on väga oluline edu tunne ja paljud  said end proovile panna spordipäeval. 9. klassi õpilased said olla kümnete põnevate võistluste korraldajateks ja kohtunikeks. See oli väga lõbus ning suviselt soe päev tõstis kõigi meeleolu.

8. septembril toimus rahvusvahelise kirjaoskuse päeva raames koolis etteütlus. Sellises mitmekultuurilises koolis nagu meie kool, on oluline toetada keelteoskust. Õpilased kirjutasid etteütlusi eesti, vene või ukraina keeles. Tekstid etteütluste jaoks olid valitud Eesti loodusest ja kultuurist.

Traditsioon jätkub

Septembrikuu tähtsündmuseks oli meie õpilastele taaskohtumine sõpradega Lüneburgist. 
19. septembri õhtul jõudsid Tartusse 14 õpilast ja neid saatvad õpetajad David Wieblitz ja Kristjan Knappe   Lüneburgi Herderikoolist. 

Järgmisel hommikul tervitasime sõpru oma koolis väikese kontserdiga. Tartu linnapea Urmas Klaas andis sisuka ülevaate Tartu kui 2024. aasta kultuuripealinna tegemistest. Meie õpilased tutvustasid külalistele oma koolimaja. 

Nädala jooksul toimus palju traditsioonilisi üritusi nagu võistluslik linnaralli, Eesti ajalugu tutvustav tund, Tartu Ülikooli ja kartseri, aga ka ainetundide külastus ja lodjasõit Emajõel. Uudistasime ka uue lodja ehitust. 

Õpilasi paelusid põnevad ühistegevused ERM-i ja AHHAA töötubades. 

Külalised korraldasid meie õpilastele  Saksamaad, tema kultuuri ja tavasid tutvustava tunni. Kuna meie õpilasvahetuse programmis osalevad ka Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased, siis said külalised kaasa elada  rebaste ristimise üritustel. 

Ühine väljasõit toimus Paidesse Wittensteini tegevusmuuseumisse.

Perepäeva sisustasid aga võõrustajad ise. Koos  tutvuti nii pealinnaga  kui Lõuna-Eesti kauni loodusega, veedeti mõnusalt aega pereringis.
​
Täna võib kindlalt väita, et õpilasvahetuse traditsioon, mille mõtte panid idanema kahe kooli direktorid oma esmakohtumisel aastal 1989, elab edasi. Järgmisel sügisel kohtume samal ajal Lüneburgis.

Sirje Viileberg
MRK saksa keele õpetaja

10-AASTANE MIRTEL UIBOUPIN KIRJUTAS JA LAVASTAS NÄIDENDI

Raatuse kooli neljandas klassis õpib üks vahva tüdruk nimega Mirtel, kellel on mitmeid põnevaid huvisid, millest üks koondub märksõnade kirjutamine, lavastamine ja näitlemine alla. Ühel päeval tekkis tal mõte kirjutada näidend ja see koos klassikaaslastega lavale tuua.
 
Mirtel, kuidas sul tekkis mõte kirjutada näidend ja millest see kõneleb? 
Kõndisime sõpradega ühel päeval ja mõtlesin kui väga mulle meeldivad detektiivilood ja hakkasin kirjutama. Hiljem sõbrad panid natukene juurde ja nii see näidend alguse saigi. Näidend kõneleb kolmest sõbrast, kes leidsid tõelise sõpruse ja sellest kui oluline sõprus on.

Kuidas sa klassikaaslased nõusse said, et nad etenduses kaasa lööksid?
See oli lihtne, sest meile kõikidele meeldib väga näidelda. Olime juba varem õpetaja Mailaga (Maila Jürgenson. Toim) näidelnud ja kõik olid väga lihtsalt näidendis osalemisega nõus. Kõikidele soovijatele jagus ka rolle.

Kui kaua sa näidendit kirjutasid?
Nädal aega. 

Täiesti üksinda või keegi aitas ka?
Kirjutasin kõik üksinda, aga ema parandas hiljem vead ära ja tegi selle loo veidi arusaadavamaks. Sisu jäi samaks, lihtsalt ta kirjeldas veidi ringi.

Siin jääb meie lugu nüüd tähemärkide piirangu tõttu pooleli ja edasi saate lugeda juba kooli kodulehelt, kus saab sõna ka Mirteli ema Maris, leiate lingi fotogaleriile ja etendusest tehtud videokokkuvõttele .

Õnnelik Mirtel Uiboupin peale lavastuse "Kolm sõpra" etendamist Kivikes lasteaia lastele.
​Foto: Rene Leiner

Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste toetamisest Veeriku koolis

Suhtlus-, enesemääratlus- ja sotsiaalsed pädevused on kogum teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad õpilasel end paremini mõista ning luua ja hoida häid suhteid, olles seega hädavajalikud tööriistad igapäevaelus hakkama saamiseks. Need oskused aitavad kujundada hoolivat koolikeskkonda, toetada õpilaste vaimset tervist, õpimotivatsiooni, ennetada koolikiusamist ja koolitõrget.

Selleks, et õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õppimist ja arengut süsteemselt toetada, täiendavad 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta jaanuarini kakskümmend Veeriku kooli I ja II kooliastme õpetajat ning tugimeeskonna liiget oma teadmisi probleemilahendusliku meetodi rakendamisest koolikeskkonnas. Tartu Ülikooli täiendkoolituse raames õpetatav teaduspõhine programm aitab süsteemselt õpilasteni viia sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpetamise. Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise eesmärk on ka laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine, kasutades selleks SPLO meetodit.
Koostöö lapsevanematega aitab teadmistel kinnistada, sest ka kodus saab arutleda SPLO-tundides tõstatatud teemade/näidete/erinevate olukordade üle.

​Koolitus toetab Veeriku kooli väärtusi, milleks on turvalise koolikeskkonna hoidmine, arendamine ning õpilaste koolirõõmu toetamine. Lisaks VEPA-le, oskuste õppele, vaikuseminutitele ning TORE-le on nüüdseks ka SPLO näol koolil üks teaduspõhine tööriist juures.

Maris Vilms
HEV-koordinaator, tugimeeskonna juht

Terves kehas terve vaim!

Abituuriumi eksamiperioodi ajal käisid nooremad koolikaaslased spordilaagris Käärikul.
29.-31. aprillini viibisid 10. ja 11. klassi spordimooduli 115 õpilast laagris Kääriku spordibaasis. Lisaks neljale õpetajale oli tegevusi juhendamas ka kaks külalisõpetajat. Oma oskused pandi proovile seitsmel erineval alal. 

10. klassidel oli lisaks tavapärastele rivistustele ja hommikutervitusele esmaspäevases päevakavas lisaks korvpallile ja võrkpallile ka orienteerumine ning ujumine, teisipäeval aga jalgpall ja ujumine. „Rinnuni heinas ja sääskedest kubisevas võsas tuli teed otsida,“ teatas väsinud tütarlaps orienteerumast naastes. Eks Eestimaal looduses ekslemine võibki mõnele linnalapsele esmakordselt uusi looduskogemusi kaasa tuua.

11. klassi õpilased said teisipäeval oma oskusi proovile panna tennises, võrkpallis, ujumises ja korvpallis, aga ka Seinamäe matkarajal. Kes elus sporti teinud või Käärikul spordilaagris käinud, see teab, mis katsumusega on Seinamäe puhul tegu. Aga tippu nad jõudsid. Kolmapäeval jätkati meie poiste lemmikala – jalgpalliga, lisaks ujumisele. Vägevas lahingus tulid taas võitjaks ka väljaspool kooli jalgpalliga tegelevad noormehed. 

MK Tennisekoolist oli külalisõpetajaks Maarja Värv, kes õpetas tennise algtõdesid. Lisaks oli külaliseks orienteeruja Raivo Rõõm, kes üsna väljakutsete rohke raja noortele kaardile joonistas.
​
Õpilasi saatsid kolm päeva, koostasid päevakava ning viisid läbi sportlikke tegevusi õpetajad Rain Ruuder, Eve Seedre, Peeter Koorep ja Jorgen Jukk. 

Kohtumine Rootsi kuninganna Silviaga 


4. mail külastas SA Eesti Agrenska Fondi Tammistu Perekeskust Rootsi kuninganna Silvia ja proua Sirje Karis. SA Eesti Agrenska Fond on erivajadustega lastele, noortele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus, kellega Kroonuaia kool on teinud koostööd juba üle 15 aasta. Agrenska Fondi kauaaegse koostööpartnerina said Kroonuaia kooli toimetulekuklasside õpilased ja nende õpetajad Kristel Palgi ja Kristi Kuuse kutse kohtumisele Rootsi kuningannaga. Kohtumine toimus väga südamlikus ja meeldivas õhkkonnas. Kuninganna Silvia vestles pikalt meie õpilaste ja õpetajatega ning imetles laste tehtud kunstitöid. Esmakordselt külastas kuninganna Silvia Tammistu Perekeskust 2007. aasta oktoobris, ka siis oli Kroonuaia kooli toonastel toimetulekuklasside õpilastel võimalus kuningannaga kohtuda. Nagu esimesel korral, pani ka nüüd lastega suhtlemine kuninganna silmad särama.

Kooli koostöö Agrenska Fondiga on olnud vastastikune - meie kooli õpilasi on kaasatud erinevatesse Agrenska Fondi poolt koordineeritud rahvusvahelistesse projektidesse, koos oleme osalenud praktilistel tööharjutustel, õppe- ja kultuurireisidel. Koolipoolselt oleme kaasanud Agrenska Fondi partnerina erivajadustega noorte tööellu suundumist toetavatesse Nordplus projektidesse, mille raames oleme koos partneritega Soome Luovi Ametikoolist osalenud Tammistu Perekeskuses praktilisel tööharjutusel.
​
Traditsiooniks on saanud, et meie toimetulekuklasside õpilased osalevad sügiseti ja kevadeti Tammistu Perekeskuses praktilisel tööharjutusel. Suviti saavad nad aga võimaluse osaleda Tammistu Perekeskuses toimuvas sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut toetavas lastehoius.

Mart Reiniku kooli muusikapidu

Muusikapidu on olnud meie kooli traditsioon juba pikki aastaid. Ikka ja alati esinevad TÜ aulas koorid, kooli puhkpilliorkester ja paljud teised koosseisud. Kõik harjutavad juba kuid lugusid, mis tulevad muusikapeol esitusele. Tööd ja ettevalmistust on nii palju, et sa vahel ei mõistagi, et see kõik on saanud osaks sinust. Tean, et kui järgmisel aastal oma koolitee Tartu Mart Reiniku koolis lõpetan, siis koolielule pärast lõpetamist tagasi mõeldes, liigub mu mõte kindlasti ka muusikapeole ja eriti sellele, mis toimus sellel aastal. 
​
Nimelt tuli paar nädalat enne muusikapeo toimumist minu juurde kooli huvijuht ideega avada kontsert tavapärase teadustamise asemel lauluga, mis annaks infot ka kontserdi korraldusliku poole kohta. Nii ma leidsingi ennast klaveri tagant kirjutamas laulu, mida esitada terve Tartu Ülikooli aula täie inimeste ees, klaveril saates minu hea sõbranna Maria. 
Tänavusest muusikapeost võtan kaasa vaid head mälestused. Näha laulmas nii paljusid ja ka väga väikeseid laululapsi, on vaid suur rõõm. Olen väga tänulik enda koolile, et meil toimuvad iga-aastased muusikapeod, mis aitavad noortel oma armastust muusika vastu jagada ka teistega!

Annaliisa Kivi 8.a

Raatuse kool vallutamas uusi rahvusvahelisi kõrgusi

Maikuu esimesel nädalal toimus Pariisis Erasmus+ koostööprojekti Bibliolingua esimene rahvusvaheline kohtumine, kust Raatuse kooli poolt võtsid osa arendusjuht Rene Leiner ja inglise keele õpetaja Aire Rillo.

Tegemist on Belgias asuva haridusinnovatsiooni keskuse Logopsycom poolt koordineeritava noorukite lugemis- ja keeleõppeprojektiga, milles keskendutakse lugemise, keeleõppe ning Euroopa kirjanduspärandi sidumisele. Lisaks belglastele töötame seal koos partneritega Itaaliast, Slovakkiast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt.

Rene Leineri sõnul on Bibliolingua äärmiselt põnev ja tänuväärne projekt, kus meie õpetajad kaasa saavad töötada ja mille tulemusel reaalselt kasutatav digitaalne õppevahend valmib.

"Oleme oma rahvusvahelise tegevusega punktis, kus tuleb teha olulised otsused, kuidas mõjusamalt edasi liikuda ja millised on koolile kõige olulisemad väljakutsed. Antud projektis osalemine on pöördeline meie välisprojektide ajaloos. Seda tüüpi suuremahulises Erasmus+ projektis pole me varem osalenud. Meie kooli meeskonna töö on materjalide sisuloome vajadustest lähtuvate spetsifikatsioonide ja vormingu väljatöötamine, kahe e-raamatu loomine kolmel erineval keeleoskuse tasemel ja viie tõlkimine eesti keelde, eksperthinnangu andmine ja materjalide testimine tundides, tagasiside analüüs, pedagoogiliste toimikute ja tunnimaterjalide loomine. Samuti oleme vastutavaks projekti protsessihindamise eest. Projekti lõpuks valmivad seitsmeteistkümnest Euroopa kultuuripärandisse kuuluvast kirjandusteosest koosneva teose keeleõppijale kohandatud lühivormidest online-raamatukogu, näidistunnid, töölehed ja rakendusvihik."

Välja on valitud raamatud, mille keeleõppeks kohandatud miniversioone suvel tegema asutakse. Suur on meie rõõm, et meie kooli poolt väljapakutud teostest võeti partnerite häältega valmistusfaasi sisse ka Oskar Lutsu “Kevade”, millega loodame anda oma väikese panuse Eesti kirjanduse ja kultuuri levitamisele Euroopa noorte seas.

Loe pikemalt kooli kodulehelt.

Kooli lõpp on käeulatuses ja suvevaheaeg on peatselt algamas. Maikuu lõpus tõmmati selleks aastaks otsad kokku robotehnoloogia kursusega. 12 osalejat Tartu Kristjan Jaak Petersoni, Tartu Annelinna, Tartu Jaan Poska, Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ja Tartu VOCOst on õppinud roboteid projekteerima ja modelleerima ning teavad nüüd palju rohkem elektroonikast ja elektrotehnikast, mis roboti ehitamisega kaasneb. Järgmisel õppeaastal viivad õppurid oma oskused juba uuele tasemele ja kursuse lõpuks valmib puldiga juhitav robot. Oleme põnevil ja jääme robotite valmimist ootama!

Mai jooksul toimusid mitmed huvitavad üritused ning tublid õpilased esindasid kooli erinevatel võistlustel, sh said mitmed neist kaela eriti magusa tiitli Noor Meister 2023. Üleeestilistel ja rahvusvahelistel võistlustel kooli esindanud õpilased kutsuti mai lõpus lodjasõidule, kus neid tunnustati ning veedeti koos lõbusalt aega. 

Ukraina sõbrad Tartu VOCOs korraldasid rahvustikandi päeva, mille raames tehti flashmob, ning osa sai võtta kolmest töötoast, kus sai endale mälestuseks teha nuku, käepaela või hoopis värvida pilte. 

Maikuu lõpunumbriks kujunes ülekooliline matkapäev, mille raames otsustati suund seada Võrumaa Kutsehariduskeskuse poole. 62 km pikkuse distantsi läbis 23 koolipere liiget, kuid ühtekokku liiguti üle 10 000 km ning tehti 10 015 708 sammu.

Lavastus ,,Kunksmoor ja kapten Trumm ehk Tassike kibuvitsateed" 

10. ja 11. mail etendus Tartu Variku Koolis emadepäevale pühendatud lavastus „Kunksmoor ja kapten Trumm ehk Tassike kibuvitsateed“. Lavastuses olid põimitud Kunksmoori lugu ja meie kooli õpilaste muusika- ja tantsukollektiivide etteasted. Iga vahepala oli osavalt seotud lavastuse tekstiga. 

Idee autor ja teostaja oli õpetaja Helina Mugra ning kaasa aitasid paljud teised õpetajad nii õpilaste ettevalmistamise kui lavadekoratsioonidega. Illustratsiooni autor oli 9.b klassi õpilane Karoliina Kotsar, kes osales sel õppeaastal ka vabariiklikul kunstiolümpiaadil, kus saavutas suurepärase 2. koha. Lavastus sai teoks tänu Tartu linnavalitsuse ning Vanemuise teatri (Maria ja Robert Annus) toele. 
​
Kunksmoori nimirolli mängisid kaks õpilast: esimesel päeval Casandra Maria Alamaa (3.b) ja teisel päeval Laura Liisa Mahoni (7.a). Kapten Trummi rolli kandis uhkelt välja Marielle Samuel 5.a klassist. 

Kontserdi jooksul esinesid imeilusate etteastetega meie kooli koorid, kes osalevad sel suvel toimuval noorte laulu- ja tantsupeol. Tantsulisi vahepalasid pakkusid Minu Tantsukooli Variku kooli rühm, 2.a klassi tantsutüdrukud, 1. ja  2. klassi tantsijad ning õpetaja Tiina Meos-Sillaotsa tantsuringi õpilased. Lisaks esinesid meie kooli pianistid ning enda kirjutatud luuletuse ,,Kajakas” esitas Kadi Vaga (7.c). Publiku sõnul oli üks ootamatumaid esitusi 8.a klassi õpilaste bändilt, kes esitas Ivar Põllu laulu ,,Leekiv armastus”. 
​
Kuigi kevadkontserte ja esinemisi on meie õpilastel igal aastal, oli esmakordne, et sama etendust anti kahel järjestikusel päeval. Noorte artistide jaoks oli huvitav, kui erinev võib olla publik ja see, mis laval sünnib.

Rahvusvahelise kogemuse kaudu paremaks maailmakodanikuks. Mõni sõna HTG Erasmus+ projektist

Maailm on valla ja vaevalt on Tartus mõni kool, kus ei ole rahvusvahelise koostöö projekte. Erandiks ei ole ka Hugo Treffneri Gümnaasium. 

Meil on olnud toredaid kogemusi mitme programmiga üle terve Euroopa, kuid kõige pikemaaegsemad partnerid on Erasmus+ raames olnud Urspringschule Schelklingenist Saksamaal, Sint-Paulusschool Waregemist Belgias, Xántus János gümnaasium Budapestist Ungaris ja Wallace Hall Academy Thornhillist Šotimaal.

​Ühiseid projekte on olnud eri teemadel, näiteks on muretsetud maailma kultuurilise mitmekesisuse ja  jätkusuutlikkuse pärast. Projekt, mis selle kevadega lõpu saab, keskendus aga sotsiaalsele sidususele. Alustasime sellega aastal 2019, nii et mõistagi vajutas projektile oma pitseri esmalt koroona ning seejärel sõda Ukrainas. Nii oligi see õppeaasta eriti tihe – kõik õpiränded pidid toimuma väga lühikese ajaperioodi jooksul, kogu aeg tuli tegeleda kas piletite broneerimise või vastuvõtu korraldamisega. Omaette väljakutse oli leida lapsevanemad, kes oleksid valmis väliskülalisi majutama, sest täieliku kultuurikogemuse saavutamiseks elasid võõrsilt tulnud kodudes.

Rõõmu oli siiski rohkem: õpilased tulid projektikohtumistelt tagasi säravate silmadega ning välismaalaste tagasiside Eesti kohtumistele oli läbinisti positiivne. Enamikule oli see ka esimene kord meie riiki ja üldse seda piirkonda külastada. Tartu sai külalistele üsna mitme kandi pealt tuttavaks, kuid et keskendusime vähemusrahvuste temaatikale, viisime oma külalised ka Narva. 

Suur tänu koostöö eest Tartu Puškini koolile ja Annelinna Gümnaasiumile!

2. klasside võistkonnad tegutsesid Rohelises Klassis

Tartu linna koolide 2. klasside võistkonnad olid kutsutud külla Ilmatsalu kooli, et Rohelises Klassis ühiselt loodusmängu mängida. Kutsele vastasid Karlova, Variku, Descartes´i, Veeriku Kool ja TäheTERA ning muidugi ka küllakutsujad ise. 

Loodusmänguks liiguti Ilmatsalu lähedal metsatukas asuvasse Rohelisse Klassi. Ilmatsalu kooli algõpetuse õpetajad olid ette valmistanud põnevad ülesanded, mille käigus kuulati loodushääli, uuriti loomade tegutsemisjälgi, nuputati. Kõigele lisaks tuli osata tekstist infot leida, käia ringi lahtiste silmadega, et märgata looduses peituvat ilu. Ka külalisõpetajad said endale abilise rolli ja olid loodusmängu kaasatud. Loodusmängu võitis Karlova Kool, teise koha saavutas Veeriku Kool ning kolmandana tunnustati TäheTERA lapsi.

​Kui loodusmäng sai mängitud, ootas kõiki mõnus kõhutäis. Sponsorina toetas grillvorstidega üritust lahke Matsimoka OÜ pere ning salatimaterjali lõikusid Ilmatsalu kooli poisid. Grillimise kõrval rääkis loodusmees ja lapsevanem Riho huvitavaid fakte loomade ja looduse kohta ning vastas põnevil laste küsimustele. Eriti tore oli see, et käimas oli ka õuesõppe nädal ning saime kõik koos koolipäeva värskes õhus nautida. Aitäh kõigile loodusmängu korraldajatele, osalejatele ja ka ilmataadile!

MHG rahvusvahelised õpilased õpivad eesti keelt ja tutvustavad oma kultuuri eesti lastele

MHG-s õpivad lapsed kõikjalt maailmast, meie õpilastest on umbes 10% rahvusvahelist päritolu. Ehkki nad viibivad Eestis ajutiselt ja nende õppekeel on inglise keel, õpetame neile ka eesti keelt. Samuti saavad eesti lapsed rohkem tuttavaks teiste rahvaste keelte ja kultuuridega. 

9. mail toimus koolis pidu „Laval ainult eesti keeles!“. Aulasse kogunes umbes 70 õpilast, kes õpivad eesti keelt võõrkeelena. Lavale toodi tundides õpitu, mitmed põhikooli- ja gümnaasiumiiõpilased olid tekstid ise välja mõelnud. Olgugi et nende õpilaste emakeel võib olla hoopis muu ja olgugi et nad räägivad kahte või kolme keelt, nüüd – laval – ütlesid õpilased oma teksti üksnes eesti keeles! Esitati näidendeid, trikke, laule ja tantse. Õpilasi juhendas  õpetaja Eva Ingerpuu-Rümmel.

12. juunil toimub koolis meie õpilasesinduse eestvedamisel kultuuride päev, mis toob kooli kogukonna kokku mitmekesisuse ja kultuurilise rikkuse tähistamiseks. Kultuuride päeva põhieesmärgiks on luua kaasav kogukond, mis soodustab meie koolis esindatud erinevate kultuuride väärtustamist ja mõistmist. Igal riigil on ette nähtud laud, kus õpilased saavad esindada oma riigi ainulaadset kultuuri. Ootame põnevusega selle sündmuse teoks saamist!

​12. mail toimus Tamme gümnaasiumi kevadpidu.

Pidu toimus kooli sisehoovis ning meid õnnistati imelise sooja ja päikesepaistelise kevadilmaga. Põimitud kontsert-etenduses astusid lavale kooli segakoor, näitering ja rahvatantsijad. Rahvatantsu segarühm tõi peole energiat hoogsate tantsudega "Jalad maas" ja "Vat nii!". Neiduderühm näitas noore neiu olemasolemise ilu ja uhkust, julgust tunda end kauni ja tragina. Näitering tegeles sel aastal teemaga “Lõpp”. Kust algab lõpp ja millal lõppeb algus? Kui palju on meil aega? Esitamisele tuli 4 musta huumori kastmes marineeritud sketši. Segakoor tõi publiku ette suvisel laulupeol kõlama hakkavad laulud. Eriti sooja vastuvõtu said kõigile armsaks saanud "Kodulaul" ja "Ta lendab mesipuu poole". Peo lõpetas ühistants. Kristjan Sarja karmoškaviisid tõid tantsuplatsile  valsitaktis keerlema kõik esinejad ja publiku. 

​Näiteringi juhendas Laura Niils, segakoori juhtis Anneli Leima ning tantsijaid juhendas Katrin Roodla.

9. klasside “Lõpuboss”

9. klassid lõpetasid oma tehnoloogiakursuse "Lõpubossi" ehk wifi-sõidukite valmistamisega. Oli naeru ja oli peamurdmist, tsiteerides  9. c klassi õpilast Oliveri: "Tehnoloogia on raske, sest siin peab ise mõtlema!" 
Töö protsessi lõpus oli ka sõidukite vahel väike võistlus takistusrajal. Tööga sai kokku võetud erinevad 9. klassi teemad nagu modelleerimine, 3D-printimine, elektroonika, erinevad materjalide ühenduse tüübid, programmeerimine ja meeskonnatöö. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne ning usun, et nad said hea sissejuhatuse inseneeria ja mehhatroonika valdkonda.

Joosep Pilliroog

Uus algus TAGis

31. mail kogunesid koolimajas sügisel 2023 TAGis gümnaasiumiteed alustavad noored, ligi 100 õpilast erinevatest Tartu ja Tartumaa koolidest.

Õpilastele tutvustati TAGi õppekorraldust ja erisusi põhikoolis ning gümnaasiumis õppimise vahel. Õpilased omakorda kirjutasid, miks nad valisid oma haridustee jätkuks just Tartu Annelinna Gümnaasiumi.

Paljud õpilased arvasid, et kindel on jätkata gümnaasiumiõpinguid koolis, kus keskkond ja õpetajad on juba tuttavad ja kool asub kodu lähedal. Mõni õpilane, vastupidi, tõi esile, et keskkonnavahetus ja uued elamused on tähtsad. Esitatud oli ka detailsemaid tähelepanekuid. TAG valiti sellepärast, et siin on huvitav õppekava ja huvitavad üritused. Torkasid silma mõned valikainete moodulid – meditsiin, infotehnoloogia, hispaania keel. Mitmed õpilased sidusid gümnaasiumihariduse vajadusega keeleoskust arendada, võimalusega õppida ka vene keelt ning tegeleda (edasi) oma huvialadega. Arvati ka nii, et valik langes sellele koolile, sest meeldib kooli välimus, mis tõstab tuju ja motivatsiooni, koolimaja on mugav ja kaasaegne. Rõõmustas ka paljude õpilaste tõdemus või eelootus, et TAGis töötavad mõistvad ja abivalmid õpetajad ning suur osa sõpradest on selles koolis juba ees või hakkab ka siin õppima. Paljud õpilased
väljendasid lootust saada hea haridus, mis avab uksed ülikooli pääsemiseks.

Tartu Forseliuse Kool osaleb Erasmus+ projektis „Uute lähenemiste ja meetodite koosloome koolidele", mille põhieesmärk on aidata neljal koolil töötada koosloome meetoditega välja lähenemisviisid ja metoodika meie jaoks oluliste teemade rakendamisel õppekorraldusse ning toetada meid ka lähenemisviiside elluviimisel. Projektis käsitletavad teemad on: õpilaste kaasamine otsustusprotsessidesse, toetava organisatsioonikultuuri loomine koolis, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimine ning õppijakeskse õppe arendamine. Selle asemel, et lahendusi vaid oma kooli siseselt välja töötada on koolidel kasulikum teha koostööd, jagada parimaid praktikaid ning leida valdkonna ekspertide abiga toimivaid lahendusi. Järgmise õppeaasta lõpus valmib digitaalne brošüür, mille kaudu saavad ka teised koolid tutvuda väljatöötatud metoodika ja lähenemisviisiga ning saada informatsiooni, kuidas koolis uuenduslikke lähenemisi ellu viia. 
​
Õpilaste kaasamiseks toimus meie koolis maikuus IdeeKohvik, kus õpilased said maailmakohviku meetodi abil oma arvamust avaldada. Õpilased arutlesid laudkondades kooli keskkonna, õpilaste aktiivsuse ja kaasamise ning kooli sisekliima ja kultuuri üle. Õpilased jagasid mõtteid, mis on hästi, mida saaks paremini teha ja mida on nemad ise valmis selleks tegema. Paberile said kirja väga huvitavad mõtted ja tõdesime, et maailmakohviku meetod sobib nende jagamiseks hästi. Ei saa alahinnata ka morsi ja kringli ning loosiauhindade rolli ürituse õnnestumises. Järgmisel õppeaastal toimub koolis häkaton, et leida õpilaste ideedele teostatavad lahendused ja need ka päriselt ellu viia. 

Mai alguses külastas osa õpetajaid Valga Priimetsa Kooli. Visiit toimus Digilõime koolituse raames, milles osalesid meie kooli tublid õpetajad koos Valga Priimetsa Kooli kolleegidega. Põnev koolitus aitas õpetajatel katsetada erinevaid digivahendeid ning arendada ja laiendada oma digioskuste pagasit. Koolitusel valminud projektid lubasid õpetajatel läbi proovida ainetevaheliste seoste loomist erinevatel teemadel, mis mõnikord viis ootamatute ja põnevate tulemusteni. Digilõimingut koolis läbi viies saime ka hinnata õpilaste digioskuste taset. Lõimingu- ja koostöökogemus muudab meie koolielu huvitavamaks ja rikkalikumaks nii õpilastele kui ka õpetajatele.

19. mail esines Tartu Aleksander Puškini Kooli mudilaskoor Svetlana Šipulina juhatusel kontserdiga rahvusvahelisel teaduskonverentsil "Laughter and Its Features – On the Nature of Laughter" Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Mudilaskoori kava oli: 1. "Rõõm on täitnud maa"; 2. " Hümn päikesele"; 3. " Me lähme rukkist lõikama"; 4. " Sokk ja kummik"; 5. " Kodulaul"; 6. " Моя мама"; 7. " Как у наших у ворот"; 8. " Купалiнка"; 9. " Сiяв мужик просо".
Peale kontserti oli lastel huvitav ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumis.

Video sündmuse kohta on kättesaadav lingil: youtu.be/-XdWZsbCfVI

Mais oli meie koolis nii alguseid kui lõppusid. 

Järgmisel aastal kooliteed alustavad õpilased käisid esimest korda koos vanematega oma tulevast koolimaja ja õpetajaid kaemas. Traditsioonilisel koolieelikute õhtul kuulati väikest kontserti, imetleti noori klassijuhatajaid ning siis suundusid lapsed ja õpetajad tulevastesse klassiruumidesse “õppima” ja mängima. Vanematele jätkus õhtu saalis loenguga koolilapse vanemate põnevast elust ja kooli ootsustest peredele.
Skaala teises otsas tõmbasid üheksandikud põhikooli otsi kokku ning kaheksandike karjatamisel jätsid koolimaja ning -kaaslastega hüvasti. Nii mõnigi koridor koolimajas sai päeva jooksul lõpetajate pisaraist päris märjaks, ehkki kurjad keeled süüdistasid veepüsside välkumist.

​Sel lehekuul toimus koolis veel üks suur lõpetamine: nimelt lõppes kolm aastat väldanud Erasmus+ projekt “D-escape - digital escape room” ja sel puhul võõrustasime nädal aega külalisi Soomest, Sloveeniast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist ja Hispaaniast - igast riigist 2-3 õpetajat ja 2 õpilast. Projekti eesmärgiks oli lõimitult tegeleda kultuuripärandi teadvustamise ning digioskuste arendamisega. Seega tutvusime ülitiheda projektinädala jooksul partnerriikide kultuuriga ja tutvustasime iga nurga alt Eestit, käisime matkamas rabas ja linnas, hüppasime Saadjärvel saunast külma vette, külastasime teaduskeskust AHHAA ja arendasime Ettevõtlusküla rollimängus ärivaistu, õppisime üheskoos programmeerimist, videote monteerimist ja läbisime digitaalse põgenemistoa. Lisaks toredale programmile vaimustasid külalisi eriliselt ka Eesti külakiiged ja valged ööd.

Maikuu on meil pööraselt aktiivne kuu olnud. Millega tegelenud oleme? 

Eesti Vähiliit ja Tervisekassa pidasid ennetusloengu nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamise mõju teemal. Kolmandad klassid kasvatasid koos õpetajatega liblikaid ja kohtusid kirjanik Kadri Hinrikusega. Lemmikloomanädala raames käis algklassidele külalisloengut pidamas Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik. Kaheksandikud kaitsesid edukalt enda loovtöid, kogu koolipere oli ühel päeval kaugõppel. Selgusid 2023/24.õa õpilasesinduse juhatuse liikmed – president Brittany Otti, asepresident Alarik Paas, sekretär Loreta Merevoo. Karlova päevade raames toimus kolme kooli – Karlova kool, Tartu Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas – koostöös KarlovArts minifestival ehk kolme kooli ühine laat Karlova pargi ees, ekskursioonid kolme kooli hoonetes, sportlikud tegevused staadionil ja muusikalised etteasted Karlova kooli õpilaste poolt. Lisaks sai kaunist muusikat kuulata traditsioonilisel koorikooli kevadkontserdil. 

​Maikuu oodatuim üritus oli NOEP, Trad Attack! ja Tõnis Niinemetsa koolikontsert, mille Karlova koolipere võitis sügisel Maailmakoristuspäeval osalemise eest. Maailmatasemel artistide esinemiseks muudeti Salme koolimaja aula vingeks kontserdipaigaks, kus õpilased ja õpetajad said kaua oodatud esinejaid kuulata. 

„Selline kontsert koolis on midagi erakordset. Oli lahe vaadata, kuidas nii õpilased kui ka õpetajad kontserti nautisid.“ (Juhan Pae) Osalejad said kaasa laulda, tantsu lüüa ja palju naerda – emotsioonid olid laes ja hääled järgmisel päeval veidi kähedad.. 

Pikemalt kõigi tegevuste kohta saab lugeda Karlova kooli kodulehelt.

4. mail oli Tartu Veeriku Kooli 3.b ja 4.d klassil tavapärasest teistsugune koolipäev. Tapa sõjaväelinnakus toimus 1. jalaväebrigaadi avatud uste päev. Kuna Veeriku kooli üheks väärtuseks on isamaalisus, siis tundus avatud uste päevast osavõtt veeriklastele just õige valik! Sõitsime Tartust Tapale ja tagasi rongiga. Enamike laste jaoks oli see elus esmakordne kogemus. Tapa sõjaväelinnakut oli üle Eesti erinevatest paikadest uudistama tulnud peaaegu 2000 õpilast. Avatud oli 21 erinevat tegevuspunkti. Igale klassile tutvustas kohalikku elu oma isiklik grupijuht. Saime teha näomaskeeringut, proovida selga kaitseväelaste varustust, istuda sisse erinevatesse Kaitseväe masinatesse, külastada konteinerhaiglat jms. Laste jaoks oli põnev NATO sõjaväelastega suheldes enda inglise keele oskus proovile panna ja kohalikul treeningväljakul harjutusi teha. Lõunaks pakuti kõigile tasuta maitsvat sõdurisuppi.

Õppekäigu tegi tavapärasest erilisemaks see, et huvi ürituse vastu oli suur ka lastevanemate seas - õppekäigul osales lausa kaheksa täiskasvanut!

​Tapa linnaku avatud uste päev toimub igal aastal maikuus. Soovitame soojalt ka teistel Tartu koolidel võimalusel Tapat külastada! Tavapäraselt tsiviilisikutele suletud sõjaväelinnaku külastamine jääb meelde kogu eluks!

Õpetajad Liisi Täht ja Anneli Malleus

​Tartu Kivilinna Koolis oli maikuu täis põnevaid arutelusid uuenenud riikliku õppekava teemadel. Toimusid kolm olulist kohtumisõhtut: laste foorum, lastevanemate foorum ja õpetajate kevadseminar.

Laste foorumil osalesid õpilasesinduse liikmed, kes said kaasa võtta arutelule mõne kaaslase omast klassist.

Vanemate foorumil olid samuti esindatud klassidest valitud kooliellu panustada soovivad aktiivsed kaasamõtlejatest lapsevanemad.
​
Õpetajate traditsioonilisel kevadseminaril osalesid kõik kooli pedagoogilised töötajad.

Kohtumistel tegi esmalt direktor Karin Lukk põhjaliku ülevaate uuendustest riiklikus õppekavas ja sellest, mis huvitavaid võimalusi see koolidele pakkumas on. Kõik osapooled said arutleda ja avada omi mõtteid, teha ettepanekuid, mida võimalusel saab arvestada. Järgmine õppeaasta hakkab kulgema nüüd kooli õppekava kaasajastamise tähe all.

​26. mail lõppes vastuvõtt Tartu Kunstikooli põhiõppesse 2023/24 õppeaastaks. Kokku kandideeris 311 õpilast. Kuni 14. juunini on veel vastuvõtt avatud disaini kutsevaliku aastale (disainKUVA), mis annab algteadmised kunstist ja disainist ning täiendab õpilase portfooliot.

Maikuus korraldasid Karlova päevade raames kolm kooli - Tartu Kunstikool, Pallas ja Tartu Karlova Kool - üheskoos minifestivali KarlovArts. Festivalil sai külastada koolide hooneid ja nautida päeva õpilaste laadal, kus müüdi õpilaste enda loodud tooteid toidust kunstini. Kunstikoolis sai osa võtta ka kübarate joonistamise töötoast. Kes sel aastal ei jõudnud, saab meie festivali külastada juba järgmisel aastal.

Tallinna Loomaaia kolm legendaarset meenekioskit, Zoo bussipeatus ja laste mänguväljaku sein Illu kohviku kõrval said uue välimuse Tartu Kunstikooli õpilaste käe läbi. Hoonetele maaliti südamlikud seinamaalid erinevatest loomaaia asukatest. Teosed valmisid Akzo Nobel-i kogukondlik heategevusprojekti Sadolin Let’s Colour raames.

Mai alguses toimus Tartu Ülikooli Mängujämm 2023 (teema: "Delivery") kus osales ka 8 meie õpilast.

Meie õpetaja Janika Nõmmela ja vilistlane Carol Soovik osalesid Soomes, Taitaja kutsevõitlustel, EuroSkillsi rahvusvahelises treeninglaagris.

Maikuus avasime eelregistreerimise sügisel toimuvatele valikainetele Tartu Kunstikoolis. Sügisel pakume teistele koolidele valikaineid: videostilistika, 3D SketchUp, Lihtsama kasutajaliidese (veebileht, -rakendus, äpp) prototüüpimise ja kujundamise algtõed.