Muusikat ja mälumängu täis õppeaasta Aprillis ja mai alguses toimusid Tartu Variku Koolis viimased MÄMU (mälumäng muusikast) voorud. Meie koolist veab mälumängu õpetaja Kadri Karjus. Korraldustuumikus on ka Inga Sermat Tartu Kivilinna Koolist ja Marge Lahe Tartu Erakoolist. Selle aasta voorud olid järgmistel teemadel: I voor teemal “Kaks takti ette”/ “Eesti otsib superstaari” II voor teemal “Laulukarussell”/”Tähtede lava” III voor teemal “Eesti laste multifilmide muusika” IV vooru teemal “Arvo Pärt - elu ja looming”  Viimase vooru järel küsisid korraldajad õpetajad ka õpilastelt tagasisidet. Osaliste arvates oli kõige põnevam ja kõige lihtsamate küsimustega teema "Eesti laste multifilmide muusika”. Kõige keerukamad küsimused olid õpilaste arvates jaanuaris, kui teemaks oli “Laulukarussell”/”Tähtede lava”. Kõige keerulisemaks teemaks ettevalmistamisel osutus "Arvo Pärt - elu ja looming”. Tagasiside põhjal on 88% õpilastest valmis ka uuel aastal mälumängus osalema. 4 vooru õppeaasta jooksul on täpselt parasjagu - nii arvas 74%. Avaldati ka soove, millised teemad võiksid olla uuel aastal, aga nendest saab kuulda juba sügisel. II kooliastme võitjaks üldkokkuvõttes osutus võistkond "6.a targad" Tartu Kivilinna Koolist, juhendaja Egle Põder. III kooliastme võitja oli "Variku 9.a klass", juhendaja Karmen Orissaar. Kõik osalejad osalevad õppekäigul Arvo Pärdi muuseumisse koos ringkäiguga ja loeng-kontserdiga Auli Teppo poolt. Võitjad võistkonnad said võimaluse osaleda Heino Elleri Muusikakooli loomelaboris õpitoas "Animeerimine ja helindamine". Korraldajad tänavad siinkohal Jürgen Tina - Heino Elleri Muusikakooli IT juhti.
24. aprilli toimus ERM-is Tartu Maarja Kooli 30-nda tegutsemisaasta konverents „Aja väärtus“. Otsiti vastuseid küsimustele, milline on intellektipuudega inimese osa tänapäeva ühiskonnas ja kuidas toetada erivajadusega inimest nii, et ta saaks anda kogukonda oma panuse. Ühtlasi oli konverentsi teematõstatus seotud ka ravipedagoogika 100. sünnipäeva-aastaga maailmas ja Tartu kultuuripealinna-aastateemaga „Ellujäämise kunstid“. Erinevaid tahkusid erivajadusega inimeste rollist ja võimalustest ühiskonnas kajastasid ettekannetega Sonja Zausch Saksamaalt (ülemaailmse ravipedagoogilise sektsiooni juhatuse liige, eurütmist), Jaan Kõrgesaar (TÜ eripedagoogika emeriitprofessor) ja Piret Aus (kultuurikorraldaja ja kirjeldustõlk, ligipääsetavuse eestkõneleja). Lühiettekannetega toetasid diskussiooni Helle Känd, Anne Daniel- Karlsen, Jaan Kallas, Marju Vainikko ja kooli vilistlane Rain Voog, kelle kõigi elus on Tartu Maarja Kool mänginud olulist rolli. Üritust modereeris Kaidor Kahar, pikaaegne telesaate „Puutepunkt“ saatejuht. Meenutustes, oleviku- ja tulevikuvaadetes leidus nii naeru, pisaraid kui mõtlemisainest. Teema puudutas ka meie vilistlasi, kes lisaks lühiettekandele, esitasid ka muusikat („Allikabänd“) ja esitasid küsimusi. Meie tänased õpilased andsid ürituse õnnestumisse oma panuse värviküllase õppetööd kajastava kunstinäituse kaudu ja lavale astusid Shate Tantsukooli koosseisus meie õpilased.  Toimunu võttis kokku ühisarutelu. Jäi kajama mõte, et tolereerimisest aktsepteerimiseni jõudmine võtab veel aega, aga me oleme teel õiges suunas. Lõpuks sai realiseeruda kooli vilistlase Olegi ettepanek: „Hakkame nüüd laulma!“ Ühislaul lõppes sõnadega: „Rõõmus on sündmus, mis tähistab ühist loovust ja vaimustab hinge, et edasi minna koos eluteele.“
Aprilli lõpus käisid kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat, Helle-Mari Märtson, Eneli Liblik ja Liina Nagel Erasmus+ koolitusel Ateenas. Koolitus keskendus tehisaru rakendusvõimalustele õpetajatöös. Tutvustati hulganisti erinevaid võimalusi, potentsiaalseid tulevikusuundi, aga ka ohukohti. Kaardistati käesolev olukord tehisaru maastikul, nentides, et tegemist on äärmiselt kiiresti muutuva valdkonnaga, kus iganädalaselt lisandub uusi keskkondi ning võimalusi. Õpetajana on mõistlik leida endale sobivad abivahendid ning neid paremini tundma õppida. Sageli on sarnase ülesehituse ja funktsionaalsusega programme palju ning kasutuseelistus sõltub näiteks hinnast ja kasutusmugavusest. Tutvuti ka mängustamise põhimõtetega ehk kuidas õppeprotsess tehisintellekti abil mängulisemaks muuta, milliseid rakendusi võiks proovida ning milliseid võimalusi praegu olemas on. Koolituse kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et AI on tulnud, et jääda, ja prognoosid näitavad selle imbumist peaaegu igasse eluvaldkonda hüppeliselt järgneval paarikümnel aastal. Õpetajatena tuleb selle reaalsusega harjuda, õppida sellega koos toimetama ning isegi leida viise enda töö hõlbustamiseks ja mitmekesistamiseks.
Lastele keelatud Neljapäeval, 18. aprillil avanes Tamme kooli 6.b klassil võimalus külastada Vanemuise teatrit, et saada osa majatuurist ning töötoast “Lastele keelatud”. Ekskursioon algas ülevaatega teatri ajaloost, millest muuhulgas saime teada, et tänu põlengule Vanemuise seltsimajas sai üldse võimalikuks uue teatrimaja ehitamine, mis valmis saanuna nägi küll uhke välja, kuid paistis eelkõige silma väga halva akustikaga. Majatuuri käigus saime piiluda orkestriauku, lava taha, õmblus- ja värvikotta, dekoratsioonide ehituse tööruumi ning kostüümilattu. Lisaks saime teada, et lava on püha ja sinna välisjalanõudega minna ei lubata. Tuuri kõige muljetavaldamaks osaks oli aga hoopis balletitrupi treening, mis naelutas endale ka kõige elavamate laste tähelepanu ja 10 minuti jooksul jälgiti rahvusvahelise balletitrupi tegemisi haudvaikuses ja päranisilmi. Elamus missugune! Töötoas pakuti noortele tervituseks veidi “konjakit” ja pitsike “viina”, pärast mida sukelduti teatrimaagia saladustesse. Julgemad said ka nukid veriseks ning lõikehaavad kätele. Lõppu jäid kõlama heledad plaksud kõrvakiiludest ning väike, kuid rohke tossuga plahvatus.  Julgen antud töötuba ja ringkäiku soojalt soovitada, kuna juhendajad olid ülikenad ja toredad, lastel oli põnev ja endalgi meeleolukas vaheldus argisele koolipäevale. Anti Kadajane
Aprillis toimus meie koolis LAK-õppe kuu, mille raames keskenduti erinevatele tegevustele. Esimeses kooliastmes toimus projekt "Keeledušš", mis hõlmas õppetööd eesti keeles, sh matemaatikas, loodus- ja inimeseõpetuses. Õpilased leppisid kokku, et suhtlevad võimalikult palju eesti keeles nii tundides kui ka vahetundides, julgelt uusi sõnu kasutades ja vajadusel abi küsides. Lisaks toimus mitmeid sündmusi, sh koolisisene matemaatikaolümpiaad, avatud uste päevad, mille jooksul oli võimalus külastada tunde ja tutvuda LAK-õppe meetoditega. 4.c klassis korraldati tervisliku eluviisi tund, kus külalis-õpetajatest lapsevanemad rääkisid toitumisest, liikumisest, puhkusest ja vaimsest tervisest eesti keeles. Toimus interaktiivne mäng N. Gogoli loomingust, mille käigus tutvustati ukraina kultuuri ja kirjandust ning arendati rühmatööoskusi. HEV-klassides korraldati mäng "Maailmareisid", kus tutvustati erinevate rahvaste kultuure ja traditsioone ning tehti katseid. Lõpetuseks toimus avatud üritus "Tulge mängima Aliast", milles osalesid mitmed koolid. Aprilli lõpus toimus tervisepäev. Keelekohvikutes said õpilased praktiseerida eesti keelt. LAK-õppe kuu raames toimus ka esimene ökoteemaline konverents-mess “Olen osa keskkonnast”. Aulas esinesid meie kooli 6.-8. klasside õpilased ja väliskülaline põnevate esitlustega õhusaastatusest, vee ja Läänemere reostusest, kohaliku toidu tarbimise tähtsusest ja prügi sorteerimisest. Messi raames viidi läbi 9 keskkonnateemalist õpituba, kus õpiti erinevate materjalide taaskasutust, mis õpetas, kuidas iga päev elukeskkonnast hoolida ning muuta seda paremaks. 
Iga õpetaja loeb vol 2 Ilmatsalu Põhikooli õpetajad lugesid ise ja soovitavad kolleegidelegi teadlikkust tõstvat lugemisvara.  J. Aru “Ajust ja arust”. Jaan Aru vastab oma mõnusa sõnakasutuse ja suurte teadmistega küsimustele, et mis ajus üldse toimub. Lugeja saab teada, mil moel tekib teadvus, mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega nii eriliseks, selgitatakse une vajalikkust ning lugeja saab autori kirjutise kaudu uurida, et kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada või seda sootuks ületada. A. Hansen "Tugev aju - kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad". Raamatust leiab taaskord tõestuse selle kohta, kuidas liikumine aitab meil tunda end reipamalt, taluda paremini stressi ning parandada mälu. Samuti on raamatus juttu, kuidas peaksid lapsed liikuma, et nende õpioskused ja keskendumisvõime paraneksid. Raamat on heaks motivaatoriks, et pöörata rohkem tähelepanu nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. A. Hansen, M. Wänblad "Juuniori tugev aju". Raamatus on põnevalt ja lihtsalt kirjeldatud, miks liikumine on ajutegevusele kasulik, loovuse arendamiseks vajalik. Isegi loominguline geenius Mozart pidi pingutama, et aju hakkaks mõtlema uutmoodi. A. Pikamäe "Alustavale õpetajale". Soovitame "Alustava õpetaja" raamatut neile, kes on õpetajana töötamisel alles alustanud või neile, kellel töökogemust jagub, kuid alustab klassijuhatajana tööd esimest korda. Raamat jagab praktilisi nippe ning suunab tähelepanu nendele aspektidele, mille peale ise õpetajana ei pruugi tulla. Näiteks tasub mõelda, milliseid kanaleid pidi ja millisel ajal vanematega kontaktis olla. Lisaks jagab raamat näpunäiteid, kuidas läbi viia arenguvestlusi ning millist infot jagada arengukaardil. B. Oakley, B. Rogowsky, T. J. Sejnowski “Teadlik õpetaja”. Autorid jagavad praktilisi nippe, kuidas paremini ja efektiivsemalt õppida/õpetada. Kirjutatu paneb mõtlema, kui palju teadlikum peab õpetaja olema, et toetada õpilasi parimal viisil. Samuti kirjeldatakse erinevate õpilaste tüüpe - kõik ei saa õppida ühesuguse tempoga (rallisõitjad ja matkajad). Sügav õppimine ei ole nagu tantsupidu, kus juhuslikud neuronid lihtsalt haaravad kinni mugavas läheduses olevatest naabritest. Lugege ise ja jagage häid mõtteid ka kolleegidega!
Reinivisioon Ka eelnevate aastate kevadekuude postitustes kajastasime Mart Reiniku kooli liikumispidu. Seda ei saa tegemata jätta ka sel korral, sest tegemist on nii suurejoonelise ülekoolilise üritusega.  Aprillis toimunud liikumispeo teemaks oli „Reinivisioon“, kus tantsunumbrite muusikaks kõlasid Eurovisiooni lauluvõistluse võidulood ning eraldi plokina Eestit esindanud lood. Vanemuise teatri suurel laval oli kokku üle 500 õpilase. Õpetajate ja õpilaste loodud tantsukavad pakkusid publikule äratundmisrõõmu eurolugudest ja elamusterohket vaatepilti. Pidu lõppes suure ühistantsuga tänavuse Eurovisioonile pääsenud 5miinust x Puupuubi laulu saatel. Kevad on MRKs muusikat ja tantsu täis.
Raatuse kooli eestvõttel avati Tartus tänavanäitus tuntud tartlaste portreedest 3. aprillil avati Küüni tänaval omanäoline kunstiprojekt, kus eksponeeritakse tuntud Tartu elanike, siin sündinud või töötanud inimeste portreid, mille on taaskasutatavatest materjalidest loonud Tartu ja Tartumaa koolide 4.-9. klasside õpilased. Töid saab näha kuni 2. juunini. Kunstiprojekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Näitusel on üleval 22 erinevat teost. Portreteeritavad valisid välja õpilased ise ning nende hulgas on väga erinevate elualade esindajaid - teatri-, muusika ja kirjandusega seotud inimesi, koolijuhte ja haritlasi, aga ka sotsiaalmeedia sisulooja, Rakett 69 võitja ning üks president. “Olen kunstitundides õpilastega juba pikemat aega kasutanud erinevaid taaskasutust võimaldavaid materjale ja nii tekkis mõte algatada Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 toel erinevaid koole ühendav suurem projekt. Tänases keskkonnahoiule keskendunud maailmas on alati hea leida viis, kuidas juba olemasolevast midagi luua ja seda ära kasutada,” rääkis näituse kuraator, Tartu Raatuse Kooli kunsti- ja draamaõpetuse õpetaja Kadri Kosk.  Näituse kunstilise poole kuraator ja hing Kadri Kosk kõnelemas näituse avamisel. Foto: Rene Leiner Kunstiprojekti avamisel astusid üles ka kolm noort Jaapani muusikut - Shiori Sakurai, Natsuki Sakamoto ja Shingo Takase, kes on osaks muusikalisest kooslusest Otomic. Nendegi sõnum on seotud keskkonnasäästlikku mõtteviisiga. Koos Raatuse kooli õpilastega musitseeriti taaskasutusmaterjalidest valmistatud pillidel. Vaata ka keerulistes ilmaoludes toimunud avamisest tehtud videot. Loe pikemalt kooli kodulehelt, kus lisaks tekstile leiab lingid videodele, fotogaleriidele ja arvukatele meediakajastustele.
VOCO TURISMIKOOL 30 JA OSKUSTE FESTIVAL: "KÜLALISLAHKUSE KUNST" Kas teadsid, et turismimajanduse ja turismikorralduse erialasid hakati VOCO-s õpetama juba 1994. aastal? Täna õpib VOCO Turismikoolis üle 100 õpilase, pooled neist täiskasvanud. Erialadeks, mida õpetatakse on turismi majutuskorraldus, giidid, matkajuhid, majutus- ja toitlustusteenindus. 24. aprillil tähistasime VOCO Turismikooli 30 sünnipäeva oskuste festivaliga "Külalislahkuse kunst: VOCO Turismikool 30." Meile olid külla tulnud VOCO kooli vilistlased, turismierialade õpilased, õpetajad TÜ Pärnu Kolledźist, Rakvere Ametikoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Samuti olid meid tervitamas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees, Radisson Collection hotelli juhid, Lõuna-Eesti Turismiklaster, Tartu linnapea ning mitmed turismiettevõtjad ning koostööpartnerid. Oskuste festivalil keskendusime peamistele oskustele: sündmuste korraldamise nippidest rääkis Tartu 2024 turundus- ja teabevaldkonna juht Marilin Vihmann; turismiettevõtja elustiili kirjeldas VOCO vilistlane ning Peipsimaal hästi tuntud Mesi Tare perenaine Herling Mesi. Meie oma Turismikorralduse jätkuõppe TKE24 grupp, kus õpivad peamiselt turismiettevõtjad-praktikud, etendasid näidiskohtulahingu kliendi ja puhkemaja pidaja vahelisest vaidlusest.  Kõige menukamaks osutusid meie enda turismikorralduse õpilaste (TK23) poolt korraldatud nipitoad reisimise ja snäkkide valmistamise, turunduse, avaliku esinemise häkkidest ning turismiprofiks saamise esimestest sammudest. Rahvusvahelise Erasmus+ projekti "Pathway to Hospitality" raames valmis eesti keelne karjääriplaneerimise nutimäng, mille esmaesitlus ning testimine toimus samuti festivali raames. Vaata pildigaleriid.
Andri Türkson võitis telesaate Rakett69! 20. aprillil eetris olnud telesaate Rakett 69 finaalis kohtusid Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Rudolf Kivi ja Miina Härma Gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Andri Türkson. Finaalis tuli võistlejatel ehitada rakett, mis tõuseks õhku ja millel avaneks ka langevari. Ülesandega tuli edukalt toime Andri ja tema meeskond. Auhinnaks sai Andri 15 000-eurose stipendiumi. Andrit paelub tehnoloogia ja mehhatroonika. Nii tegeleb ta 3D printimisega, arduinoide ja elektroonikaga. Oma projektide käigus on ta valmis ehitanud linnulauluga äratuslambi, segavaid tegureid eemaldava motivatsioonikasti ning 3D printud puldiauto. Lisaks tegeleb Andri lühifilmide ja videote valmistamisega, mängib jalgpalli ning on edukalt esinenud füüsikaolümpiaadidel. Tunnustuse ja 5000-eurose auhinna osaliseks sai ka Andrit enim mõjutanud õpetaja, meie füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Õpetaja Murulaid on telesaate Rakett 69 14. hooaja vältel aidanud võiduni kolm oma õpilast: Juhan Koppeli (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Uku Andreas Reigo ja Andri Türksoni. Õpetaja Murulaid on ka väga edukas olümpiaadide juhendaja, tema õpilastest pääsesid sellel õppeaastal vabariiklikku vooru 19 õpilast (kaheksa loodusteaduste, kaheksa füüsika ja kolm lingvistika olümpiaadi lõppvooru).  Kokku on raketlaste hulka jõudnud 13 Miina Härma Gümnaasiumi õpilast, neist finaalis on võistelnud Jaan Eerik Past, Janeli Õun, Gregor Randla, Uku Andreas Reigo ja Andri Türkson.
 Aprillikuu algul, lõimitud aine- ja keeleõppe kuu raames korraldasime piirkondliku koostööpäeva, kuhu kutsusime LAK-õppest huvitatud õpetajaid, koolijuhte ja ametnikke Tartust ja kõikjalt Eestist. Pärast hommikukohvi oli kohale tulnud LAK-õppe huvilistel võimalus osaleda eestikeelsele õppele ületuleku teemalises arutelus. Seejärel liikusid külalised tundidesse. Valikus olid eestikeelsed tunnid kõigis kooliastmetes: eesti keel teise keelena, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, kunst, kehaline kasvatus ja üldõpetus algkoolis ning inglise keel. Tundidest saadud muljete vahetamise järel kuulasid koostööpäevalised TAGi algkooliklasside loovtööde süsteemi tutvustust ning osalesid õpilaste-õpetajate-lapsevanemate minipressikonverentsil ning päeva lõpuks õpilaste rollis lõimitud loovtegevuste tunnis. Huvilised tutvusid päeva lõpul koolimajaga, kiites õpikeskkonda, kus on tõeliselt head tingimused lõimitud aine- ja keeleõppe korraldamiseks. TAGis olid külas Valga Priimetsa Kooli, Kohtla-Järve Maleva Kooli, Narva Kreenholmi Kooli, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tartu lasteaia Annike õpetajad, meie kooli Kiusamisvaba Kooli mentor ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Elina Bratšun-Küüsmaa. Koostööpäeva õnnestumisse panustas 20 eri ainete ja eri kooliastmete õpetajat, kelle sõnul on selline külaliste võõrustamine igal juhul võimalus – eriti head tundi luues ennast ja õpilasi proovile panna, uusi kontakte sõlmida, tuua vaheldust oma koolipäeva. Päeva peategelasteks olid siiski Annelinna gümnaasiumi õpilased, kes said külalistelt kiita nii hea eesti keele oskuse, terasuse kui viisaka käitumise eest.
Seitse meie kooli õpilast 11.b klassist koos õp Loigu ning õp Lubiga käisid 7.–12.04 Erasmus+ projekti raames UNESCO ühendkoolide õpilasvahetuses Saksamaal Bambergi E. T. A Hoffmani gümnaasiumis. UNESCO on ÜRO organisatsioon, mis keskendub haridusele, kultuurile ning teadusele. Ühendkoolide võrgustik koondab haridusasutusi, mille eesmärk on UNESCO väärtuste järgi tegutsemine. Õpilased käisid Bambergis vaatamas, mida ja kuidas kohalikud õpilased UNESCO raames oma koolis teevad, sest JPG on võrgustikus olnud vaid kaks aastat, nemad aga juba mitukümmend.  Nädala tippsündmused olid World Heritage muuseumi külastamine, kus noored õppisid Bambergi ajaloo kohta; õhtu väga lahedas noortekeskuses, kus vaatasid saksakeelset filmi; vaba päev Nürnbergis ja inimõiguste keskuse töötuba; ning loomulikult palju koos saksa õpilastega veedetud aega nii Bambergi tänavatel kui kodudes. Nädal oli tegus ja saadi rohkelt ideid oma koolis aktiivsemalt UNESCO teemadega tegelemiseks.
Naljakuud alustasime humoorikalt koolikotivaba päevaga, mil õpilased tulid kooli, õpikud-vihikud alternatiivses kandevahendis: ostukärus, pesukorvis, kohvris, kassikandekotis jms. Enne kevadvaheajale minekut on meil tavaks korraldada 1. - 6. klassidele e-õppepäev. Sel päeval kaitsevad kaheksandikud oma loovtöid, seitsmendikud käivad tööde kaitsmist pealt vaatamas ja järgmiseks õppeaastaks julgust ning inspiratsiooni kogumas. Üheksandate klasside õpilased sooritasid sel päeval gümnaasiumkatseid. Nagu ikka oli loovtöid väga erinevaid: fotonäitusi, ürituse korraldamisi, uurimusi, ehitamisi ja restaureerimisi. Säravamate tööde seas torkasid silma suurejooneline jõuluball Susanna Vunk’i teostuses, kuppelkasvuhoone konstrueerimine ja ehitus Nora-Grete Kakko poolt, rallimaailma tutvustus meie rallitüdruku Mia Grete Koha poolt ja arvutimängu programmeerimine Hendrik Koppeli ja Daniel Mileiko poolt. Kevadvaheaja lõpus korraldasime Supilinna päevade raames Kesklinna Kooli kogukonnapäeva, kus tervitasime peresid väikese kontserdi, töötubade ja laadaga. Sai õppida elustamise ja esmaabi võtteid, osaleda algaja astronaudi töötoas, soetada salapäraseid esemeid pimeoksjonil ning teha palju muud põnevat. Meie kogukonnapäeval on ka heategevuslik väljund. Sel aastal kogusime laadal ning kohvikutes raha heategevusfondile Minu Unistuste Päev.
Käesoleva õppeaasta lõpul toimuvad taas Descartes’i kooli olümpiamängud. Emakeelenädala eel turgatas õppejuhile koos huvijuhiga pähe mõte algatada õpilastele ja õpetajatele üleskutse olümpiateemaliste luuletuste kirjutamiseks. Õppejuht meenutas, et kooliajal oli luuletuste loomine üks mõnusamaid kirjalikke ülesandeid – juttude ja kirjandite kirjutamine nõudis palju suuremat vaeva. Mõeldud – tehtud, luulekonkurss sai välja kuulutatud ning aprillikuiseks tähtajaks saabus õppejuhi lauale ja elektroonilisse postkasti rohkesti töid koolijütsidelt ning ka koolmeistritelt. Välja valiti kaks tööd õpilastelt ning üks õpetaja looming, mis saabuvate olümpiamängude infokanaleis kajastamist leiavad. Žüriiliikmete vaieldamatuks lemmikuks kujunes 3.b klassi õpilase Jarek Lematsi värssteos:  Olümpiale! TDK on vinge kool! Jooksen nagu Erki Nool! Kõigil siin on rõõmus meel. Kõlab siin ka prantsuse keel. Olümpiale nüüd lähen ma. Äkki liitud sina ka? Võidumedaleid on kolm. Stardis maha jääb vaid tolm. Hüppan kaugust, viskan palli. Finišis saan suure kalli. Olen mina võidumees. Uhkelt sammun kõige ees. Ootame juba väga maikuu lõpus toimuvaid olümpiamänge ning enda proovilepanekut. Pildil: Jarek Lemats ja Kristofer Kuusk
Kontsert „Kolmed poisid laval“ Poistelaulu edendamiseks ja propageerimiseks ning lauljatele esinemisrõõmu ja kontserdikogemuse pakkumiseks tekkis mõte korraldada üks ühine poiste segakooride kontsert. Kivilinna kooliga koos olid ettevõtmises rõõmsasti koos tegutsemas Variku kooli ja Kõrveküla põhikooli õpilased ja muusikaõpetuse õpetajad. Kontserdile eelnes kaks laululaagrit, ühisproov Kõrvekülas ja läbimäng Variku koolis. Kokku toimus neli suurt kontserti – igas koolimajas õpilastele ja õpetajatele, lisaks avalik kontsert, kuhu olid oodatud kõik pereliikmed, sõbrad, tuttavad ja külalised.  Kontsert algas a capella lauludega. Järgnesid poistekooride esituses Andres Loigomi laul "Meeste sugu", noormeeste esituses rahvaviisi "Suu laulab, süda muretseb", Variku kooli bändi "Kümnes lend" esituses Hardi Volmeri lugu "Jumalaga puberteet" ning seejärel kõlasid bändi saatel ühislaulud. Kontserdi lõpetas Tartu Laulupeo repertuaari kuuluv Peeter Vähi ja Reet Linna poolt loodud laul "Üks laul, üks viis". Publiku hääletuse tulemusena tuli lisaloona esitusele esimesel kontserdil rahvaviis "Suu laulub, süda muretseb", kolmandal kontserdil J. Leiber, H. Käo "Kikilips" ja viimasel kontserdil Rein Rannapi "Õunalaul". Saalid olid rahvast täis! Vägeva esinemiskogemuse said nii lauljad kui ka pillimehed, sisuka koostöökogemuse kolme kooli muusikaõpetuse õpetajad ja muidugi ägeda kontserdielamuse kõik kuulajad!
Õpilaste teadustööde riiklik konkurss oli ka sel aastal Treffneri õpilastele väga edukas. Teise vooru pääses lausa 20 HTG õpilast. AHHAA-s toimunud lõppvoorus saadi mitmeid preemiaid ja auhindu.  Annika Moppel võitis tööga „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“ konkursi I preemia ning esindab Eestit ELi noorte teadlaste konkursil Poolas, lisaks pälvis ta Kaitseministeeriumi eripreemia ja TÜ raamatukogu eriauhinna. Annika Rääbise töö „Kuivamise ja külmumise mõju sambla mikrofauna koosluste struktuurile: pilootuuring niidukähariku näitel“ esindab Eestit konkursil International Wildlife Research Week. Annika pälvis ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eripreemia. Marja Järv sai tööga „HTG õpilaste suhtumine humanitaarainetesse ja humanitaarteadustesse“ HTMi eriauhinna. Arabella Antons teenis uurimistööga „Eesti naissportlase ühiskondlik kuvand ja enesemääratlus aastatel 1945–1960“ välja Kultuuriministeeriumi tänukirja, Tallinna Ülikooli eriauhinna ja Eesti Kirjandusmuuseumi eriauhinna. Mart Nikopensius sai tööga „HTG õpperuumide akustika ja selle sobivus ruumi otstarbele“ Kultuuriministeeriumi tänukirja ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eripreemia. Viimase sai ka Liisa Viktooria Puurand uurimusega „Kitsa ja laia matemaatika ainekavade erinevused“. Tallinna Ülikooli eriauhinna sai Anna Malena Kuris tööga „HTG õpilaste söömiskäitumine ja seda mõjutavad tegurid“ ja Vladlena Kotenko tööga „HTG õpilaste teadlikkus rasestumisvastastest vahenditest ja raseduse katkestamisest ning hoiakud nende suhtes“. August Lippuse „Noorte eesti keele kõnelejate suulise kõne refereerimisviisid“ teenis välja EKI eriauhinna, Maria Helena Lõhmuse „Internetitrollide fenomen Vene-Ukraina infosõjas Eesti sõjablogide Facebooki kommentaariumi näitel“ Vabamu eriauhinna ning Sander Sarapuu „Alumiinium-ioonaku konstrueerimine“ AHHAA teaduskeskuse eripreemia. Teises voorus esinesid südikalt ka Kirke Linda Kuuse, Laura-Liis Rull, Hilda Laidmets, Carolyn Prits, Rutha Pärt, Lydia Helene Teder, Eva-Maria Raudsepp, Leen Vallikivi ja Kertu Virumäe. Pärast konkurssi tutvustasid lõppvooru jõudnud õpilased aatriumis oma postreid ka kooliperele. Esimese auhinna saanud Annika Moppel käis oma uurimusest ja festivalikogemusest rääkimas Kuku raadio saates "Teadus teab".
Taaskord tõid meediamooduli lapsed auhindu õpilasfilmide konkurssidelt Märtsi lõpupäevadel ja aprillis korraldasid meedia- ja filmimooduli õpilased üleriigilise filmifestivali ja tõid ise erinevaid auhindu õpilaste filmifestivalidelt. PEF-iga tähistasime Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese sünniaastapäeva ning tunnustasime tema panust Eesti filmimaastikul. Filmifestivalile pani punkti Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis toimunud lõpugala. Õhtu jooksul vaadati ära õpilas- ja tudengikategooria noorte võidufilmid, tunnustati žüriile silma paistnud noorte audiovisuaalseid teoseid ning kuulutati välja meie aja Pääsukesed. PEFF 2024 lõpugala hommikul toimusid filmihuvilistele esmakordselt seminarid, kus läbiviijateks olid Tartu Filmifond ja filmifondi arendusjuht Signe Somelar-Erikson, arvutimängu asjatundja Märten Rattasepp, Eesti filmi- ja kunstiteadlane Eva Näripea, Filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel ja asedirektor Kadi Sikka, seminaripäeva lõpetas minisarja Kalamaja Blues looja, stsenarist, režissöör ja kaas-produtsent Vivian Säde.  20. aprillil käis meedia- ja filmimooduli esindus Jõhvi kontserdimajas Laterna magica filmifestivalil. Tagasi tuldi rahvusvahelise harrastusfilmide festivali Grand prix auhinnaga.
KuuTV jõulusketš ,,Vanad head ajad'' pälvis reklaamklipi kategoorias II koha. Festivali Grand prix sai lühifilm ,,Ciconia ciconia'' (L. Ojaviir, K. Rummel 2023), žüriiliikmed täheldasid, et film oli liigutav ning tõi isegi mõne pisara silma. 28. märtsil Paide gümnaasiumis toimunud filmifestivalil Horisont pälvis lühifilm sama film žüriitunnustuse liigutava stsenaariumi eest. Kiidame kõiki filmitegijaid. Juhendajad õpetajad Riho Rosin ja Markus Gregori Kullamaa.
0 Comments
Leave a Reply. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
