Saame suure rõõmuga teada anda, et meie kool saigi Rohelise Kooli võrgustiku ametliku tunnustuse ehk Rohelise Lipu! 4. juunil toimus Tallinnas Kultuurikatlas Rohelise Kooli aastakonverents ning pidulik rohelippude üleandmine. Meie kooli esindasid Otto 8.b klassist ja Gregor 7.a klassist ning õpetaja Maarja Raidla. Programm “Roheline kool” toob keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Kaasatud on kõik – lasteaialapsed, õpilased, õpetajad, kooli ja lasteaia personal kuni lapsevanemateni välja. See on Maailmamuutjate kolme aasta suure töö tulemus. Suurt kiitust väärib Otto Pintson, kes oma loovtöö raames viis läbi põhjaliku keskkonnaülevaatuse. Ikka koos rohelisema tuleviku poole ! 
Vilistlaste kokkutulek Lõppev õppeaasta oli Ilmatsalu Põhikooli jaoks eriline, sest tähistasime terve aasta Rahinge kooli 190. ja Ilmatsalu kooli 35. sünnipäeva. 24. mai õhtupoolikul oli Ilmatsalu koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist, sest vilistlaspidu tõi kooli tagasi kahe kooli vilistlased ning endised õpetajad. Pidu algas traditsioonilise aktusega, kus sai kuulata–vaadata vahvat laulu, tantsu ja luulet. Vilistlased andsid omalt poolt edasi tervitused ning kinkisid kauni maali, millel on jäädvustatud Rahinge kool. Peale aktust koguneti kooliõuele, et avada mälestuspink pikaaegsele õppealajuhatajale Maie Sokule. Endine õpetaja Tiiu Alep meenutas oma kõnes nii õde Maiet kui ka neid õpetajaid, keda meiega enam ei ole. Õhtu jätkudes said vilistlased võimaluse tutvuda koolimajaga, vaadata foto- ja filmimeenutusi ning tuletada meelde endisi aegu koolikaaslaste ja õpetajatega.  Koolimajast liiguti edasi peopaika, Ilmatsalu motelli. Õhtujuht Kalmer ja ansambel Nukker Kukeke hoidsid peotuju kõrgel. Peopaiga ja koolimaja imeilusad kaunistused kujundasid vilistlased Merily ja Maris. Koolipoolne üllatus, fotopeegel, andis kõigile soovijatele võimaluse imeline peoõhtu mälestuseks jäädvustada. Õhtu jooksul toimunud viktoriinis selgusid parimad kooliaja meenutajad ning toimus ka oksjon, kus külalistel oli võimalik osta õpetajate poolt esitatud esemeid, mille müügitulu läks kooli heaks. Pidu motellis küll lõppes ja seda kaugelt peale südaööd, kuid küllap rõõmsate peoliste mälestustes kestab pidu veel kaua edasi.
3.mail toimus MRK traditsiooniline muusikapidu. Tegu oli kooride, puhkpilliorkestri ja pilliansamblite kevadkontserdiga. Taaskord said lauljad, pillimängijad, publik nautida Tartu Ülikooli aula ilu koos selle suurepärase akustikaga. Kontsert algas puhkpilliorkestri etteastega. Kõlas nii klassikalise kui ka väga kaasaegse helikeelega popimat muusikat. Orkestrit juhendavad Jaan Tilgar ja Aveli Paide, kellest viimane on koolis käima lükanud ka Classbandi, milles osalevad 5.a muusikaklassi õpilased. Mudilaskooride esituses kõlasid A. Oidi, T. Kivimäe ja R. Pajusaare laulud. Rõõmsad viisid panid väikestel lauljatel silmad särama. Mudilaskoore juhendavad Tiiu Loite ja Hiiele Schasmin. Teist aastat järjest astus kontserdil üles kandleorkester 25 mängijaga. Väikekandlel mängijad olid tavaklasside õpilased, kes koos 3.a plokkflöödimängijatega esitasid rahvalikku muusikat. Rõõmu ja innukust harjutamisel paistis välja kõikide laste puhul. Kandlemängu ja plokkflöötide juhendaja on Triin Saariste, kes juhatab koos Imbi Pärtelpojaga ka kooli poistesegakoori. Õpetaja Imbi juhendamisel astusid üles kooli noorimad, 1.a lapsed, kes laulsid liblikatest ja tärganud kevadest. Kõlas ka klaverimuusikat. Kooride kontsertmeister Marina Kasemaa esitas koos 9.kl õpilase Markus Kadastega hoogsa tarantella.  Kõige suurearvulisemana astus kontserdil üles poistesegakoor, kelle esituses kõlas M. Härma ja P. Vähi laululooming. Lastekoor, mida juhendab Hiiele Schasmin, pani kontserdile hoogsa lõpu, lauldes labajalavalsist ja soovide maast. Nüüd rõõmsalt edasi, muusika ja kevad südames.
Eestikeelsest koolist ja keeleõppeprojektist BiblioLingua Mais olid meil töövarjudeks viis Tartu Puškini Kooli õpetajat, kellest neljaga saime ka veidi juttu ajada. Raatuse kooli arendusjuhi Rene Leineri vestluspartneriteks olid klassiõpetajad Jekaterina Luptova ja Olga Lanevskaja, matemaatikaõpetaja Nina Gontšarova ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Marika Rääbis. 15 kontakttunni jooksul osaleti tundides töövarjudena ning keelepraktikat rakendati läbi suhtlemise õpilaste ja õpetajatega. Õpetajad tõid välja, et venekeelsetel õpetajatel napib suhtlemisjulgust eesti keeles ning pikem praktika eestikeelses keskkonnas aitab lihvida oma eestikeelse aineterminoloogia kasutamist. Juttu jätkus õpetajatel pikemaks ning kõike seda saab lugeda juba Raatuse kooli kodulehelt.  Puškini kooli õpetajad (vasakult) Jekaterina Luptova ja Niina Gontšarova Raatuse koolipingis. Foto: Rene Leiner Eelnevaga haakuvalt veel ühest põnevast rahvusvahelisest Erasmus+ projektist nimega BiblioLingua, mille tulemit on võimalik kasutada ka eesti keele erinevatel keeletasemetel õpetamisel. Tegemist on noorukite lugemis- ja keeleõppeprojektiga, milles keskendutakse lugemise, keeleõppe ning Euroopa kirjanduspärandi sidumisele. Projekti lõpuks valmivad seitsmeteistkümnest Euroopa kultuuripärandisse kuuluvast kirjandusteosest koosneva teose keeleõppijale kohandatud lühivormidest eri keeltes online-raamatukogu, tunnikavad ja õpijuhised. Osa sellest on juba valmis ja avalikult kättesaadav nii projekti ingliskeelsel kui eestikeelsel veebilehel. Tulevikus saab iga õpetaja sinna ka oma e-raamatu põhiseid õppematerjale luua, mille kohta ilmub suvel kodulehele vastav juhendmaterjal ja rakendusvihik. Samuti on projektil oma blogi, mis nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Pikemalt saad projektist lugeda kooli kodulehelt. Tõenäoliselt oktoobri koolivaheajal toimub Raatuse koolis projekti tulemuste tutvustamine, kuhu kõik Tartu õpetajad on lahkesti oodatud. Sellega soovime omalt poolt kõikidele kosutavat suvepuhkust!
Vabatahtlikku tööd saab nüüd tunnustada läbi veebirakenduse. Kultuuripealinna hooaja hakul valmis rakendus vabatahtlike töö tunnustamiseks. Seda saavad kasutada kõik organisatsioonid, kes soovivad tunnustada aktiivsete vabatahtlike tööpanust. Volugram projekti raames loodud rakenduse eesmärk on tuua ühte keskkonda kokku vabatahtlikud ja vabatahtlike tööd kasutavad organisatsioonid. Projektijuht Kaire Metsa sõnul on vabatahtliku töö kasu kahepoolne. Lisaks tehtud tööle saab vabatahtlik töö käigus arendada näiteks suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi või õppida sootuks midagi uut.  Volugrami rakendus loob ühise platvormi kus töö käigus arenenud oskusi saab hinnata ja tagasisidestada. Rakenduse kaudu genereeritakse ka vabatahtliku töö tunnistus, mis laekub otse vabatahtliku e-postkasti. Algatus tuli 2024. aasta kultuuripealinnades Tartus, Bodos ja Bad-Ischlis, sest väga suur osa aasta jooksul korraldatavatest üritustest kaasab oma meeskondadesse ohtralt vabatahtlikke. Lisaks kultuurisündmusele on tegemist ka suure kogukondliku ettevõtmisega, kus paljudel on võimalus ise sündmuste korraldusse panustada. Tartu Rakendusliku Kolledži vanemõpetaja Mariliis Maremäe kinnitusel arvestab VOCO vabatahtliku töö raames omandatud oskusi õppetöö osana. „Meie tunnistame ka väljaspool koolimaja omandatud oskusi ja kogemusi. Loodan, et neid õppeasutusi või organisatsioone on teisigi.“ Vabatahtlike tunnustamise rakendus on loodud kõigis tänavuste kultuuripealinnade keeltes. Vaata lühitutvustust. Rakendus loodi Tartu Rakendusliku Kolledžis ja selle valmimist rahastas EL Erasmus+ programmi koostööprojekt „Developing volunteering as a part of individual learning path“.
Direktori tänuüritus õpilastele Igal aastal tunnustab MHG direktor kooli parimaid õpilasi kutsega direktori vastuvõtule. Vastuvõtule on kutsutud õpilased vastavalt MHG õpilaste tunnustamise korrale. Need õpilased on silma paistnud oma kooli esindades erinevatel olümpiaadidel ja teistel ainealastel võistlustel, spordis ja ühiskondlikus tegevuses nii koolis, linnas, Eestis kui kogu maailmas. Sellel aastal sai vastuvõtukutse üle 340 õpilase.  On olnud võrratu aasta: Andri Türkson (11.b) võitis telesaate Rakett69, Maret Hallik (12.b) võitis õpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia, meie 10.–12. klassi õpilased olid füüsikaolümpiaadi lõppvoorus Tartu suurima esindusega, saavutasime rahvusvahelisel inglise keele võistlusel Best in English maailmas 702 kooli hulgas 4. koha ja Eestis esikoha jne jne. Juhendajatest paistis silma õpetaja Riina Murulaid, kelle õpilased pääsesid loodusteaduste, füüsika, lingvistika ja tehnika olümpiaadidel lõppvooru lausa 23. korral. Suurepärast tööd tegi väitlusringi juhendaja Andreas Põsnograjev, kelle käe tulid meie õpilased Eesti meistriteks nii põhikooli kui gümnaasiumi arvestuses kui ka ülikooliväitluses. Täname kõiki õpilasi, juhendajaid ja lapsevanemaid tehtud töö eest!
9. mail tähistasime kogu kooliperega ühtselt Euroopa päev, mille raames oli koolimaja ümbruses erinevad punktid riikide kohta, kes kuuluvad Euroopa Liitu. Tegevuspunktides olid abiks vabatahtlikud erinevatest EL riikidest. Tublimatele pani väiksed meened välja Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Maikuu oli muidugi Tartu Hansa Koolile erilisem, sest kool tähistas 10. sünnipäeva. 16. mail toimus Tartu Vanemuise Kontserdimajas kevadkontsert „Koos on hea“, kus astus üles pea 120 esinejat, kelle seas olid õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja vilistlased. Kontsert pakkus vaatajatele ja kuulajatele teekonda läbi lapse koolitee. Sai kuulda ja näha õpilaste meenutusi kooliajast, nautida koori- ja soololaulu, pillimängu ja tantsu. Kontserdi lõpetas esmaettekanne Tartu Hansa Kooli hümnist, mille teksti kirjutasid ühtseks tervikuks laste poolt öeldust meie kooliMAJAS õppinud, Tartu 12. Keskkooli vilistlane Lauri Räpp koos Anne-Mai Tevahiga. Hümni viisistas helilooja Karin Tuul.  6. juunil toimus traditsiooniline perepäev, kus sai nautida väikest kontserti, lustida mitmes töötoas, maitsta hõrgutisi erinevates kohvikutes. Tundus, et ILM oli hästi kursis selle sündmusega ja võimaldas meil pidada perepäeva vihmavabalt.
Mais jõudis Tartu kultuuripealinna 2024 programm meie kool. Budapesti Szamalk-Salezi Tehnikakooli õpilased otsisid kohta, kus näidata moeshow`d „The Future of Fashion“. Kultuuripealinna ürituste korraldustoimkonna vahendusel jõudsid ungarlased TAGini. Koos kavandasime programmi, milles oli õpetajate vahelist kogemuste vahetamist, tunnikülastusi, õpilaste suhtlust, ühine moeetendus, tutvumine Tartuga ja kultuuriasutuste külastamine. Moeetenduse kavandamisel oli mõlemal poolel omajagu teadmatust ja ebakindlust: ungarlased ei saanud väga täpselt aru, millised on meie koolimaja võimalused ja tingimused, meie jällegi ei saanud olla kindlad, kuidas meie pakutud „soojendus-etendus“ haakub ülejäänuga. Kindlad märksõnad, millest lähtuda, olid Adaption-Rebirth-Change ehk kohanemine-uuestisünd-muutus. Meie õpilaste ja õpetajate valmistatud moekollektsioonide läbivaks teemaks oli taaskasutus ja kool. 1. klassi õpilased demonstreerisid fantaasiarikkaid peakatteid; 5., 9. ja 10. klass oli kasutusele võtnud koolis käepärased materjalid – mahakantud õpikud, pakendijäägid, juhtmed jms – ning kokku pannud näiteks matemaatikast inspireeritud kollektsiooni. Kuigi mitmed kleidid olid nö ühekordseks kasutamiseks, olid need efektsed ja näitasid kätte mõtlemissuuna, kuidas materjale taaskasutada.  Mai teisel nädalal sai Ungari-Eesti ühine kunstiprojekt reaalsuseks. Meie koolimaja muutus nädalaks näitusesaaliks. Ungarlaste kaasa toodud piltidest, miniskulptuuridest ja taiestest sai näitus koolimaja fuajees ja aulast moeetenduse paik. Kolmapäeval, 8. mail toimus efektne moeetendus, millest saime inspiratsiooni tulevikus selle valdkonnaga edasi tegeleda ja tehnikakooli näol kindlasti ka hea partneri tulevasteks projektideks.
 13.–17. mail toimus Erasmus+ projekt, mille raames toimetasid koolimajas poskalaste kõrval ka õpilased Soomest ja Austriast. Projekti raames mängiti läbi ÜRO otsustamisprotsess ja peeti põnevaid arutelusid erinevatel immigratsiooni puudutavatel teemadel. Nii poskalastel kui välisõpilastel oli võimalus arendada nii enda inglise keele kui ka kõneoskust. Lisaks kahele töökale istungipäevale kogeti Tartu kultuuri ja võlusid: väliskülalised said osa tundidest, nägid Tartu linna, sõitsid lodjaga mööda Emajõge ning külastamata ei jäänud ka vaatamisväärsused, näiteks ERM ja Tagurpidi Maja.
Sel kevadel pakkus Karlova kool Karlova Päevade raames nii mõndagi huvitavat! Neljapäeval, 16. mail avasime pidulikult Karlova kogukonna sporditarvete kapi Salme 1A staadionil. Kapis leidub nii palle, rõngaid, hüppenööre ja muud huvitavat, mida kõik kogukonnaliikmed sportimiseks koha peal laenutada saavad. Kapi avamisele eelnevalt toimusid staadionil kogupere osavusmängud, mida aitasid läbi viia kooli õpilasesinduse aktiivsed noored, samuti Lille Noortekeskus ning MTÜ Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas. Reedel, 17. mail toimus kolme kooli (Tartu Karlova Kool, Tartu Kunstikool ja Kõrgem Kunstikool Pallas) festival KarlovARTS, mille raames oli huvilistel võimalus käia majade ekskursioonidel, külastada kolme kooli laata, saada osa erinevatest töötubadest ja esinemistest. Ilm oli suurepärane ja huvilisi ning uudistajaid jagus mõlemale päevale. Suur tänu kõigile osalemast ja kohtumiseni järgmisel aastal! 
Tartu Kivilinna Kooli tore väikeklass külastas päikselisel maikuu lõpul Valgamaa kauneid paiku. Renditud sai väikebuss ja sõit võis alata. Esimesena võeti ette Kaasiku talu loomaaia külastus. Kaasiku talu loomaaias elab üle 100 looma 35-st erinevast liigist. Kohtuti näiteks kõrberebaste, genettide, rohtlahaukurite, madude, krokodilli, rääkiva papagoi, ahvide, gekode, kameeleonide ja muude toredate loomadega. Loomaaias oli väga tore giid, Reelika Voitk, kes oskas loomade kohta huvitavaid lugusid rääkida ja kõik küsimused said vastused. Kaasiku talu loomaaia puhul on eriline, et paljud loomad lubatakse puurist välja, neid saab toita ja hoida.  Pärast loomaaia külastust suunduti Hummuli RMK looduskaunisse lõkkekohta. Koos tehti üles lõke, et valmistada lõkkekartuleid ja grill-liha. Sai nautida kaunist loodust, püüda kala ning vaadata tagasi eelnevatele kooliaastatele. Kui kõhud täis, suunduti Helme Ordulinnuse varemetesse ja Helme koobastesse. Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres. Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu. Helme. Koopad olid heas seisukorras ja sai ka koobastes sees käidud. Õpilased jäid ekskursiooniga väga rahule, oli tore avastada loodust, loomi ning nautida viimast ühist ekskursiooni ja meenutada vanu aegu. Klassijuhataja Reilika Hunt
Mälumängu järjepidevus ja võlu Kas teate, mida seletatakse Suure Plärtsu teooriaga või missugune kehaosa on pea asemel jaapani autori Trolli loodud detektiivil? Vastused nendele küsimustele võis saada 25. mail Treffneri aulas üheteistkümnendat korda peetud vilistlaste mälumängul. Seekord oli esindatud 17 kuni neljaliikmelist võistkonda, kõige vanemad osalejad olid lõpetanud HTG umbes viiskümmend aastat tagasi, noorimad olid tänased õpilased. Vilistlaste mälumäng on kujunenud traditsiooniliseks maikuu ürituseks ja seda on vedanud vennad Ants ja Kaarel Siim (vil 2009) ning Madis Hurt (vil 2010). Nende koostatud küsimused on nutikad, peaaegu alati on vastuseni võimalik jõuda tänu küsimuse juurde kuuluvatele vihjetele. Vähemalt esimesel pilgul tundub, et mälumängu formaat sobib kõige enam 5-15 aastat tagasi lõpetanud treffneristidele. Seekord võitsid 2012. aastal lõpetanud vilistlased (Ralf Tambets, Sten-Oliver Salumaa, Georg Astok, Allar Laaneleht), kohe kannul 2014. ja 2019. aasta lend. Aga kindlasti pole ei vanemad ega nooremad lennud oma viimast sõna öelnud. Võitjaid ootas esinduslik raamatuvalik, milleks oli suure panuse andnud Mart Orav (vil 1976).  Loomulikult võib tänapäeval, kus paljude küsimuste vastused on mõne hiirekliki kaugusel, mälumängu kerge skepsisega suhtuda. Isiklikust kogemusest lähtudes võin aga kinnitada, et selles harivas võistluses osalemine summutab kahtluse õige pea. Korraldajad andsid ka lubaduse, et järgmisel aastal toimub üritus taas.
Mai oli küsimuste kuu Tegime peaminister Kaja Kallasele Kuldvillakut ja tähistasime Euroopa päeva Marina Kaljurannaga, aga jõudsime ka meelelahutusmaailmas aasta seksikaima naise tiitliga auhinnatud Eeva Esse-Sõõrumaa meediapädevuse loengusse. Külalised olid suuresti seotud õpilaste meediapädevuse arendamisega, mistõttu ei saanud õpilased lihtsalt poliitikute loenguid kuulata vaid õppisid palju ka meedia toimimise, ajakirjanduse ja ajakirjanike kohta. Näiteks peaminister Kaja Kallasel tuli loengu pidamise asemel vastata Kuldvillakus isiklikku elu, julgeolekut või peaministri rolli puudutavatele küsimustele. Ilmselgelt väljus ta sellest mängust võitjana ning huvitava päeva üle olid õnnelikud nii esineja ise kui õpilased.  Maikuu on ka Europarlamendi valimiste kuu ja igal nädalal külastas meid erinev poliitik, et õpilased saaksid küsida neilt nende töö kohta. Lisaks pr Kaljurandile, kes jagas tabavate küsimuste eest auhindu, külastas meid ka Urmas Paet, kes keskendus avalikkuse huvile ja EP tööle ning Tõnis Lukas, kes rääkis hoopis EÜS-st. Kuu võtsime kokku Euroopa Parlamendi kandidaatide debatiga naaberkoolis, kus küsimusi said esitada kõik õpilased.
Meelelahutuse maailma täht Eeva Esse-Sõõrumaa tuli külla eelkäija kooli vilistlasena ja lisaks oma elu ning vabakutselisena tegutsemise kirjeldamisele kasvatas ajakirjanikuna ka meediapädevust jagades teadmisi meedia toimimisest. Küsimuste kuu täheks oli aga meie õpilaste küsimusi perekonnaõpetuse tunnist uurinud Karili Laasik, kelle uurimistöö leidis käsitlemist Terevisioonist Jürgen Ligi sotsiaalmeediani ning Õpetajate Lehest Novaatorini. Küsige küsimusi!
0 Comments
Leave a Reply. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
