16.-17. märtsil 2023 toimusid Tartus üleriigilised õppejuhtide koostööpäevad
Koostööpäevade teemaks oli "Kuhu liigud, haridus?". Avaürituse VSpa konverentsikeskuses avasid Tartu abilinnapea Mihkel Lees ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse juht Urmo Uiboleht. Esimese päeva fookuses oli haridusstrateegia 2035, õppejuhi professionaalne areng, õpetajate õppimise eestvedamine ning õppejuhi roll Euroopa koolis. Paneeldiskussioonis otsiti vastust küsimusele "Kuhu liigud, haridus?".
Õppejuhtide koostööpäevadel osales ka välisesineja Londonist - koolijuht Kerry Scott Ainslie Woody Algkoolist. Esimese päeva võttis kokku haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Tartu Koolijuhtide Ühenduse juht Ene Tannberg. Päeva modereerisid EKJÜ esimees Urmo Uiboleht ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi juht Mari Roostik.
Teisel päeval võõrustas õppejuhte Tartu Raatuse Kool, kus toimusid erinevad õpitoad, mida viisid läbi Tartu koolide õppejuhid ning õpetajad, Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing ning Edumus. Päeva teisel poolel olid posterettekanded Tartu koolidelt.
Üleriigilisi õppejuhtide koostööpäevi korraldas Tartu Koolijuhtide Ühendus koostöös Tartu linna ning haridus- ja teadusministeeriumiga.
Kavaga saab lähemalt tutvuda siin!
Kes on koolijuht?
Koolijuhi rollist ja ülesannetest on peetud ja peetakse jätkuvalt vaidlusi ja arutelusid. Siinkohal mõned arvamused tuntud koolijuhtidelt Helmer Jõgilt ja Tanel Linnuselt 1990. aastatest.
1995. aastal küsis Helmer Jõgi: „Kes on koolijuht? Kas administraator, juhtiv õpetaja või mänedžer ehk protsessi suunaja? Tänases päevas koolijuht suunab protsessi, delegeerib, eesmärgistab, koostab meeskonna kooli juhtimiseks. Missugused peavad olema koolijuhi pädevused mänedžerina, inimesena, administraatorina, õpetajana jne? Me räägime Eesti kooli arendusest, õppekava arendusest. Missugune on kooli tegevuse filosoofiline baas?“
Tanel Linnus arendas mõttekäiku edasi: „ On aeg täpsemalt määratleda koolijuhi roll. Iga erineva ametkonna bürokraat on arvamusel, et koolijuhid ongi selleks, et nende ettekirjutusi täita ja et neil muud vaja teha ei ole. Koolijuhil on äkki tekkinud suur hulk isehakanud ülemusi, kes muudkui nõuavad, teevad ettekirjutisi, kohustavad.“
1997. aastal Helmer Jõgi tõdes, et muutustega ei taheta kaasa tulla ja tahtmatusest ning ebakompetentsusest tulevad arusaamatused. Tanel Linnus lisas, et kõige olulisem on olemasolevate inimestega arvestamine, nende kaasamine protsessidesse ja koolitus. Muutusi ei ole võimalik ette võtta väikese seltskonna poolt.“
Kas koolijuht on eelkõige esiõpetaja, mänedžer või ametnik? Need arutelud kestavad.
Tartu Koolijuhtide Ühendus 30
18. novembril 1992. aastal asutati Tartu Koolijuhtide Ühendus. 31 asutajaliiget võtsid vastu põhikirja, kus sõnastati tegevuse eesmärkidena kaasalöömine Tartu hariduselus, kontaktide loomine ja koostöövõimaluste leidmine teiste maakondade koolijuhtidega ja kõrgemalseisvate instantsidega ning seltsielu. Ühenduse esimeheks valiti Tanel Linnus, kes jäi sellele positsioonile 2001. aastani.
Tanel Linnus on organisatsiooni kujunemist kirjeldanud nõnda: aastad 1992 - 93 olid organisatsioonilise eneseleidmise periood, otsiti vastuseid küsimustele kas ja kellele on sellist ühendust vaja, kes sinna kuuluvad ja kellega tehakse koostööd. Töösuundade ja vormide otsingute perioodil (1993 – 94) tehti sisulist koostööd teiste piirkondade koolijuhtidega ning Haridusministeeriumi ja Riigi Kooliametiga. Eesti Koolijuhtide Ühenduse (EKJÜ) üldkogul Pärnus 1993. a. rõhutasid Tartu koolijuhid seisukohta, et kohapealse ühenduse tugevusest sõltub kogu EKJÜ tugevus või nõrkus.
1994. aasta lõpust algas TKJÜ tegevuses töö ümberkujundamise periood, kus tegeleti laia teemade ringiga kaasates aruteludesse võimalikult palju koolijuhte. Keskenduti sisulistele probleemidele, püüti leida ühist kõikide organisatsioonidega ja mitte vastanduda ega minna kaasa emotsioonidega.
Selle perioodi tippsündmuseks oli detsembris 1994 tartlaste korraldatud ligi 300 osalejaga EKJÜ üldkogu Tartus, kus räägiti muuhulgas hariduse juhtimisest, õpetajate palkadest ja haridusteemalistest meediakajastustest.
TKJÜ-s kujunes arusaam, et me ajame ühist, Tartu hariduspoliitikat, mitte iga kooli oma eraldi ja keskendume üldistele, haridussisulistele probleemidele.
Õpetajate päev
Õpetajate päeva tähistatakse maailmas erineval kuupäeval või viisil, kuid kõikjal on see kutsutud ellu õpetajaameti väärtustamiseks ning sellega seotud probleemidele või saavutustele tähelepanu pööramiseks.
Õpetajate päeva peeti Eestis koolides juba 1960. aastatel oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Alates 1994. aastast tähistatakse Eestis õpetajate päeva 5. oktoobril, mille UNESCO on kuulutanud rahvusvaheliseks õpetajate päevaks . (https://opleht.ee/2017/10/kuidas-tahistatakse-maailmas-opetajate-paeva)
Õpetajate päeval annavad paljudes koolides tunde abituriendid, õpilased korraldavad õpetajatele nii võistlusi kui pidulikke aktusi. Alates 2000. aasta oktoobrist hakkas ka Tartu linn tähistama õpetajate päeva piduliku üritusega. Ettepaneku selleks tegi Tartu koolijuhtide ühenduse esimees Tanel Linnus 2000. a. septembri alguses linnavalitsusele põhjendusega, et Tartule kui hariduse ja kultuurilinnale oleks soliidne tähistada õpetajate päeva väärikalt. Omalt poolt oli Tartu Koolijuhtide Ühendus (TKJÜ) nõus seda üritust rahastama 10 000 krooniga. Haridusosakond korraldaski sama aasta oktoobris piduliku ürituse Vanemuise Kontserdimajas, kus koolidest esitatud Aasta Õpetajad said kätte vastavad tunnistused. (TKJÜ arhiiv).
Koostööpäevade teemaks oli "Kuhu liigud, haridus?". Avaürituse VSpa konverentsikeskuses avasid Tartu abilinnapea Mihkel Lees ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse juht Urmo Uiboleht. Esimese päeva fookuses oli haridusstrateegia 2035, õppejuhi professionaalne areng, õpetajate õppimise eestvedamine ning õppejuhi roll Euroopa koolis. Paneeldiskussioonis otsiti vastust küsimusele "Kuhu liigud, haridus?".
Õppejuhtide koostööpäevadel osales ka välisesineja Londonist - koolijuht Kerry Scott Ainslie Woody Algkoolist. Esimese päeva võttis kokku haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Tartu Koolijuhtide Ühenduse juht Ene Tannberg. Päeva modereerisid EKJÜ esimees Urmo Uiboleht ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi juht Mari Roostik.
Teisel päeval võõrustas õppejuhte Tartu Raatuse Kool, kus toimusid erinevad õpitoad, mida viisid läbi Tartu koolide õppejuhid ning õpetajad, Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing ning Edumus. Päeva teisel poolel olid posterettekanded Tartu koolidelt.
Üleriigilisi õppejuhtide koostööpäevi korraldas Tartu Koolijuhtide Ühendus koostöös Tartu linna ning haridus- ja teadusministeeriumiga.
Kavaga saab lähemalt tutvuda siin!
Kes on koolijuht?
Koolijuhi rollist ja ülesannetest on peetud ja peetakse jätkuvalt vaidlusi ja arutelusid. Siinkohal mõned arvamused tuntud koolijuhtidelt Helmer Jõgilt ja Tanel Linnuselt 1990. aastatest.
1995. aastal küsis Helmer Jõgi: „Kes on koolijuht? Kas administraator, juhtiv õpetaja või mänedžer ehk protsessi suunaja? Tänases päevas koolijuht suunab protsessi, delegeerib, eesmärgistab, koostab meeskonna kooli juhtimiseks. Missugused peavad olema koolijuhi pädevused mänedžerina, inimesena, administraatorina, õpetajana jne? Me räägime Eesti kooli arendusest, õppekava arendusest. Missugune on kooli tegevuse filosoofiline baas?“
Tanel Linnus arendas mõttekäiku edasi: „ On aeg täpsemalt määratleda koolijuhi roll. Iga erineva ametkonna bürokraat on arvamusel, et koolijuhid ongi selleks, et nende ettekirjutusi täita ja et neil muud vaja teha ei ole. Koolijuhil on äkki tekkinud suur hulk isehakanud ülemusi, kes muudkui nõuavad, teevad ettekirjutisi, kohustavad.“
1997. aastal Helmer Jõgi tõdes, et muutustega ei taheta kaasa tulla ja tahtmatusest ning ebakompetentsusest tulevad arusaamatused. Tanel Linnus lisas, et kõige olulisem on olemasolevate inimestega arvestamine, nende kaasamine protsessidesse ja koolitus. Muutusi ei ole võimalik ette võtta väikese seltskonna poolt.“
Kas koolijuht on eelkõige esiõpetaja, mänedžer või ametnik? Need arutelud kestavad.
Tartu Koolijuhtide Ühendus 30
18. novembril 1992. aastal asutati Tartu Koolijuhtide Ühendus. 31 asutajaliiget võtsid vastu põhikirja, kus sõnastati tegevuse eesmärkidena kaasalöömine Tartu hariduselus, kontaktide loomine ja koostöövõimaluste leidmine teiste maakondade koolijuhtidega ja kõrgemalseisvate instantsidega ning seltsielu. Ühenduse esimeheks valiti Tanel Linnus, kes jäi sellele positsioonile 2001. aastani.
Tanel Linnus on organisatsiooni kujunemist kirjeldanud nõnda: aastad 1992 - 93 olid organisatsioonilise eneseleidmise periood, otsiti vastuseid küsimustele kas ja kellele on sellist ühendust vaja, kes sinna kuuluvad ja kellega tehakse koostööd. Töösuundade ja vormide otsingute perioodil (1993 – 94) tehti sisulist koostööd teiste piirkondade koolijuhtidega ning Haridusministeeriumi ja Riigi Kooliametiga. Eesti Koolijuhtide Ühenduse (EKJÜ) üldkogul Pärnus 1993. a. rõhutasid Tartu koolijuhid seisukohta, et kohapealse ühenduse tugevusest sõltub kogu EKJÜ tugevus või nõrkus.
1994. aasta lõpust algas TKJÜ tegevuses töö ümberkujundamise periood, kus tegeleti laia teemade ringiga kaasates aruteludesse võimalikult palju koolijuhte. Keskenduti sisulistele probleemidele, püüti leida ühist kõikide organisatsioonidega ja mitte vastanduda ega minna kaasa emotsioonidega.
Selle perioodi tippsündmuseks oli detsembris 1994 tartlaste korraldatud ligi 300 osalejaga EKJÜ üldkogu Tartus, kus räägiti muuhulgas hariduse juhtimisest, õpetajate palkadest ja haridusteemalistest meediakajastustest.
TKJÜ-s kujunes arusaam, et me ajame ühist, Tartu hariduspoliitikat, mitte iga kooli oma eraldi ja keskendume üldistele, haridussisulistele probleemidele.
Õpetajate päev
Õpetajate päeva tähistatakse maailmas erineval kuupäeval või viisil, kuid kõikjal on see kutsutud ellu õpetajaameti väärtustamiseks ning sellega seotud probleemidele või saavutustele tähelepanu pööramiseks.
Õpetajate päeva peeti Eestis koolides juba 1960. aastatel oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Alates 1994. aastast tähistatakse Eestis õpetajate päeva 5. oktoobril, mille UNESCO on kuulutanud rahvusvaheliseks õpetajate päevaks . (https://opleht.ee/2017/10/kuidas-tahistatakse-maailmas-opetajate-paeva)
Õpetajate päeval annavad paljudes koolides tunde abituriendid, õpilased korraldavad õpetajatele nii võistlusi kui pidulikke aktusi. Alates 2000. aasta oktoobrist hakkas ka Tartu linn tähistama õpetajate päeva piduliku üritusega. Ettepaneku selleks tegi Tartu koolijuhtide ühenduse esimees Tanel Linnus 2000. a. septembri alguses linnavalitsusele põhjendusega, et Tartule kui hariduse ja kultuurilinnale oleks soliidne tähistada õpetajate päeva väärikalt. Omalt poolt oli Tartu Koolijuhtide Ühendus (TKJÜ) nõus seda üritust rahastama 10 000 krooniga. Haridusosakond korraldaski sama aasta oktoobris piduliku ürituse Vanemuise Kontserdimajas, kus koolidest esitatud Aasta Õpetajad said kätte vastavad tunnistused. (TKJÜ arhiiv).