 Särav november Novembrikuu on Descartes’i koolis traditsiooniliselt särav – väärtustatakse üksteisest hoolimist ning kõigile riputatakse külge helkurid. Juba pikaajalise traditsioonina toimub meie kooli nimikangelase René nimeline ülelinnaline otsimismäng. Kuuel esimesel aastal piirdus see koolimaja ruumidega, kuid kahel viimasel aastal on põnev jaht taskulampide valgel toimunud koolimaja ümbruses. 17. novembril aset leidnud mängus osalejateks olid Tartu linna koolide 3.-4. klasside õpilased, kes pimedas pidid leidma üles helkuritega tähistatud vihjed ning lahendama ülesandeid. Sel aastal osutusid kõige osavamateks Raatuse kooli noored. Mängu käigus said õpilased ka sel aastal kinnitust sellele, et helkur aitab pimedas peituvat märgata ning õigel ajal avastada. Pedagoogidki ei saa aga õpilastest kehvemad olla - 24. novembril kutsus kooli TEK=VUNK meeskond õpetajaid juba viiendale helkurkõnnile. Raamatukogude aastal tuli meeskondlikus otsimismängus üles leida järgmised Tartu linna raamatukogud: Annelinna, Tartu Ülikooli, Linnaraamatukogu, Haridusteaduste Instituudi ja kooli raamatukogu. Kiires tempos said läbi tuhisetud kõik ettenähtud kohad ning ülesande täitmiseks isegi pisut sohki tehtud. Igas raamatukogu kontrollpunktis otsiti raamatutest etteantud vihjete järgi sõnu, millest saadi kokku eesootava programmi vihje. Kooli raamatukogus ootas kõnnihuvilisi kirjanik Justin Petrone, kes rääkis huvitavaid lugusid enda elust, kohanemisest Eestis ja luges ette katkendeid aasta tagasi ilmunud teosest „Jõulumees ja muid tõestisündinud lugusid“. Hoidke end ja lähedasi, et jõuluaeg tuleks rõõmuküllane.
 Valikud rikastavad koolielu Tartu Forseliuse Koolis toimub käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogia aines juba mitmendat aastat valikprojektide süsteem. Nimelt saavad 6.-8. klasside õpilased kaks korda aastas valida kahe projekti vahel ja registreeruda meelepärasesse rühma. Eelregistreerimise alusel tekivad huvipõhised grupid nii tehnoloogia kui käsitöö ja kodunduse õpilastest. Projektid kestavad 6 nädalat. Üheks menukamaks valikprojektiks käsitöös ja kodunduses on olnud “Minu köök on parim”, mille raames loovad õpilased rühmatööna oma kodurestoranid. Ühiselt planeeritakse kaks kahekäigulist menüüd ning mõeldakse välja restorani nimi, logo ja kujundus. Seejärel tehakse toidud ka valmis ja serveeritakse kohtunikele, kes toite hindavad ja restoranipidajatele tagasisidet annavad. Toitude valmistamine toimub kahes erinevas tunnis, mistõttu on õpilastel võimalik kohtunike tagasisidest õppida ning saavutada järgmisel korral veel parem tulemus. Ühiselt töötades läheb tund tunni järel paremaks omavaheline koostöö, ajaplaneerimise oskus ja ülesannete jagamine. Lisaks toitude valmistamisele õpitakse ka korrektset lauakatmist, serveerimist, teenindamist ja etiketti. Selles projektis tekkiv põnevus ja hasart ei ole jätnud ühtki õpilast kaasa haaramata! Samuti saavad kohtunikud veenduda, et 6. klassi õpilaste söögitegemise oskused on päris heal tasemel. Lisaks restoranide pidamisele on valikprojektideks olnud ka ilmajaama valmistamine, sillamudelite loomine, valgustite disain, tootearendus ja heategevusliku kohviku pidamine. Valikute pakkumise tulemusel saavad õpilased oma õppimist ise juhtida ning leida üles enda tugevused. Maarja Tamjärv, käsitöö ja kodunduse õpetaja
 Lugemispisikust esimese raamatu kirjutamiseni Tartu Hansa Kooli 2. klasside lapsed on nakatunud omapärase pisikuga - lugemispisikuga. Arvatavasti jõudis „nakkus“ selle lennu sekka juba eelkoolis, kui lapsed tõid näitamiseks kaasa oma lemmikraamatud. Lugemisoskuse arengu toetamiseks käivad lapsed 1. klassi teisest poolaastast korra nädalas neile sobiva jõudlusega lugemistunnis. Selliselt harjutavad tasa ja targu lugejad rohkem lugemistehnikat ning pühendunud „raamatukoid“ teadlikku lugemist. Erinevaid tasemeid on kokku viis. Oskuste muutudes saab rühmade vahel liikuda. Lugemispisikule meeldib seegi, et lapsed käivad koolis oma juturaamatuga. Peaaegu iga päev toimuvad vaikse lugemise minutid. Õppealal on varuks hulk raamatuid, millest on võimalik võtta lisa. Au sees on ka lugemispäeviku täitmine. Veel kirjutab laps iga loetud raamatu andmed paberist puulehekesele, mis kinnitatakse ühisalal olevale lugemispuule. Igal paralleelil on oma oks. Esimese klassi lõpuks oli ühel oksal 371 lehte ja lugemispuu otsas kokku ligi 700 lehte! Erilist elevust lisavad teemapäevad, mille keskmeks on eesti või naabermaade lastekirjanikud ning nende looming. Teemapäevaks peab olema läbi loetud vähemalt üks kokkulepitud autori raamat. Tasapisi astuvad õpetajate kõrvale ettelugejate ridadesse ka ilmekamad õpilased. Mõne lapse puhul on lugemispisik teinud nii kõva tööd, et ta on võtnud kätte ja kirjutanud ise esimesed raamatud valmis.
 Mõnus muusika ja iseseisev õppimine Novembrikuu olulisim õppetööga seotud sündmus JPGs oli 21.-25. novembrini toimunud õppeaasta esimene iseseisva õppe nädal, mil kõik poskalased said kogu koolinädala ulatuses ise oma õppimist juhtida ja panna proovile kõik mentortundides saadud teadmised õppimisest, harjumustest ning eesmärkidest. Nädal oli hea väljakutse, et teha tööd iseenda arendamisega, ennekõike selle osaga, mis tahaks rohkem laiselda või sotsiaalmeedias aega viita, õppimist edasi lükata või puhata. Õpetajad said veidikeseks aja maha võtta, kooli arengukavale otsa vaadata ning mentorlust ja õpilaste antud tagasisidet mõtestada. Õpetajad olid õpilaste jaoks küll olemas, kuid nädala põhieesmärk oli siiski pingutada ja pusida, ise oma õppimist juhtida ja abi küsida alles siis, kui ka pärast süvenemist segadus jätkus. November tõi tagasi ka JPG kooliaasta ühe armastatuima muusikasündmuse - Vaikse muusika õhtu. Kuna Covid oli sundinud traditsiooni kaheaastase pausi tegema, oli VMÕ kõigi praeguste õpilaste jaoks esmakordne kogemus. Üheskoos kuulati auditooriumis võrratuid muusikalisi etteasteid nii endistelt kui praegustelt poskalastelt.
 „Mälumängus on tõelised võitjad need, kes jäävad viimaseks!“ Tartu Karlova Koolis toimus novembrikuus juba neljandat korda traditsiooniline mälumäng PARAS PÄHKEL, millest saavad osa võtta 2.-9.klassi õpilased neljaliikmeliste võistkondadena. Mälumängu organiseerivad ja veavad eest kolm eri valdkonna õpetajat – kehalise õpetaja Raido, inglise keele õpetaja Merit ja klassiõpetaja Kaari. Kuidas asjaosalised ideeni jõudsid ja miks mälumäng koolis vajalik on? Idee mälumängu koolis tegema hakata oli küpsenud kõigi eestvedajate seas erinevatel põhjustel – keda motiveeris koolipõlves tekkinud huvi mälumängu vastu, keda nakatas mälumängu pisikuga kolleeg või elukaaslane. Kindel on aga see, et kõik kolm õpetajat pidasid oluliseks organiseerida midagi, mis pakuks õpilastele paraja väljakutse ning oleks hariv. Kolleegide vahel toimunud vestluse käigus selgus, et mälumängu idee oli mõttes olnud nii ühel kui ka teisel ja edasine on juba ajalugu. Miks mälumäng koolis oluline on? Mälumängus saavad osaleda kõik õpilased, olenemata hinnetest või oskustest – kõigil on võrdsed võimalused end proovile panna, näidata sealhulgas ka meeskonnatöö oskust. Mälumäng ei näita osalejate õpikutarkust, vaid laiemat vaadet ühiskonnale ja elule. Esile võivad kerkida noored, keda muidu ei ole kooli peal näha ega kuulda, kuid kellel on lai silmaring ja tugev koostööoskus. Meie koolipere seas tekitab mälumäng igatahes positiivseid emotsioone ning pakub parajalt väljakutseid nii organiseerijatele kui osalejatele.
 Külalised Kivilinna koolis Novembrikuus oli meil suur heameel võõrustada oma koolimajas väga erinevaid külalisi. 2. novembril toimus meie direktor Karin Luki eestvedamisel traditsiooniline Tartu koolijuhtide õpiring. Seekordse kohtumise teema oli “Mitteformaal- ja formaalõppe lõiming“. Kohal olid erinevate koolide direktorid või õppejuhid ja külalised linnavalitsusest, nende hulgas abilinnapea Lemmit Kaplinski. Kõik osalejad rääkisid oma senistest kogemustest kooli huvihariduse sidumisel. Ühiselt arutati, kuidas oleks edaspidi kõige parem lõimida mitteformaal- ja formaalõpet. Vaid päev hiljem olid meil külas Ida-Virumaalt erinevate koolide meeskonnad. Külalised said vaadata mitmeid tunde ja pärast seda osaleda vestlusringis juhtkonna liikmetega. Peamiselt huvitas neid, kuidas Kivilinna koolis igapäevaselt toimetame: meie omanäoline koolipäeva korraldus, tavapärasest erinev hindamissüsteem, õpiringide töö, sisehindamise süsteem. 16. novembril toimunud Liikuma Kutsuvate Koolide sügisseminaril võõrustasime õpetajaid erinevatest Eestimaa paikadest. Kooli õppejuhid Pille Saadjärv ja Küllike Pedaste andsid ülevaate, kuidas on kulgenud koolipäeva muutmise protsess. Nad rääkisid, missuguste liikumistegevustega tuleb arvestada 75-minutilistes tundides ning pikal, 60-minutilise pausi ajal koolipäeva keskel. Jutuks tulid selle teekonna väljakutsed ja õnnestumised. Muidugi ei puudunud virgutav liikumispaus.
 28. novembril toimus KJPG-s Tartu linna ja maakonna koolide ingliskeelne mälumäng. Kaheksandat korda toimunud võistlusel osales 13 võistkonda. I koht, kõike nutikamateks osutusid noored Tamme gümnaasiumist: Artur Mekk, Mikk Robin Laarman, Liisbet Laiapea, Anete Randmäe. II koha saavutas KJPG 11. klassi võistkond: Raili Kängsepp, Tristan Mäeots, Ainar Vau, Heleri Uiboaed ja III kohale tulid noored Jaan Poska gümnaasiumist: Anete Jürgens, Luise Keller, Erlend Varjas, Eva Anette Robi. IV koht HTG I V koht KJPG II VI HTG II VII MHG VIII Ülenurme Gümnaasium IX-X Jaan Poska II / Tamme G II XI Lähte gümnaasium XII Võnnu gümnaasium XIII Nõo Reaalgümnaasium Konkurss oli tihe, sest mõnda kohta eraldas vaid veerand punkti. Üritust sponsoreerisid küsimuste ja auhindadega nii Kanada, USA kui ka Iirimaa saatkonnad. Kanada saatkonna küsimusele, miks ei tohi autouksi Churchilli linnas sulgeda, kõlas vastus: „Churchillis elab 900 inimest, linna kutsutakse ka "Jääkarude pealinnaks", sest neid on seal kordades rohkem, kui elanikke. Kuna autosse pääsemine võib osutuda elu ja surma küsimuseks, ei tohi autouksi sulgeda!“ Võistlejatel tuli muuhulgas teada, kes on Suurbritannia tuntuim maastikumaalija või missugune laul tõusis 37 aasta järel edetabelitesse tänu Netflixi seriaalile “Stranger Things”? Täname õpetajaid Tõnisson ja Kaimre ning kõiki osalenuid!
 Vanapaberikogumise võitis Kroonuaia kool Septembris - oktoobris oli meie kooli märksõnaks vanapaber, sest osalesime Eesti Vanapaber OÜ korraldatud Tartu koolidevahelisel vanapaberi kogumise võistlusel. Võistluse eesmärgiks oli suurendada laste keskkonnateadlikkust, tutvustades ringmajanduse vajalikkust ning paberi(jäätmete) liigiti kogumise põhimõtteid. Muidugi innustas osalema ka Eesti Vanapaberi poolt välja pandud võidufond 7000 euro ulatuses ja esikoha auhind 3000 eurot koolikeskkonna parandamiseks. Ettevalmistus võistluseks algas koolis juba kevadel - tegime endile selgeks vanapaberi kogumise reeglid. Paljudele oli üllatuseks, et kõik vana paber ei olegi vanapaber… Kogumist alustasime võistluse algusajal ehk 26. septembril. Aega kõik vanad paberid kokku koguda oli teise oktoobrini. Et unistus võidust teoks teha, ärgitasime õpilasi projekti kaasama lisaks vanematele ka vanavanemaid, sõpru ja tuttavaid. Kaasa lõid ka õpetajad ja kooli tugipersonal. Vanapaberist vabanesid nii kooli klassiruumid kui ka kelder, raamatukogu, isegi abiruumid. Peagi kolib Tartu Kroonuaia Kool uude majja, eks seegi oli lisamotivaator mittevajalikust vanapaberist loobumiseks. Ootusärevus oli suur, kui meie kooli esindus kutsuti Tartu Raekotta võistluse tulemuste teatavakstegemisele. Rõõm oli suur, kui esikoht kuulutati välja ja võitjaks oli meie kool! Teise koha saavutanud Kristlikku põhikooli edastasime 12,6 kilogrammiga õpilase kohta. Et üks (võit) ei jääks teiseta, osaleme kindlasti ka järgmistel taolistel võistlustel. Ja kui esikohta ei peaks tulema, võidame siiski keskkonnasäästu osas.
 Kadrisandid, katri, santi Kadril kündse külmetave, katri, santi Maarja koolis käisid külas kadrisandid. See on saladus, kui kaugelt nad tulid, aga tahtsid teada, kas ikka õpilased ja õpetajad nobedad, nutikad ja tublid on. Selleks oli neil nii mõistatusi kui ka proovilugemist kaasa võetud. Muidugi sai kõik õigesti ära mõistatatud. Siis kadripere pani koolipere oma laulu järgi ka tantsima, et näha, kas jalad osavad on. Olid küll tantsujalad. Õnnelikud kadrid andsid vastutasuks karjaõnne, tervist ja soovisid ilusat jõuluootust. Kõige selle hea kinnituseks heideti nurkadesse kruubikesi ja kadriema titt pissis väikese sortsu õnne pererahva põrandale. Tulgu nüüd helge jõuluaeg!
 Soojusega kurja vastu ehk MINA AITAN! Sellist pealkirja kandis Mart Reiniku Kooli järjekorras juba 11. HEA TEGU. Arusaadavalt pühendasime selle Ukrainale, sest nii nagu ei tohi maailm väsida Ukraina toetamisest, ei tohi seda teha ka meie. Kevadel korraldasime Ukraina päeva ja kogusime sõjapõgenikele vajalikke asju, aga nüüd mõtlesime õudusega saabuvale talvele ning ilma elektrita külmetavatele ukrainlastele. Kampaania kestis kuu aega ja tulemused üllatasid meid endidki. Nimelt läheb Ukraina poole teele päris palju soojust ehk 612 paari villaseid sokke, 212 paari kindaid, 216 mütsi, 131 salli, 132 kampsunit, talveriideid ligi 100-le inimesele ning veel nii mõndagi. Slava Ukraini = Elagu Eesti!
 RAATUSE KOOLI VÕISTKOND VÕITIS PÕNEVA VÕISTLUSMÄNGU 17. novembril Tartu Descartes´i kooli ümbruses toimunud lõbusa otsimismängu ja salakirjade lahendamise võistluse "René’d otsides" parima meeskonna auhinnaga tuli koju Raatuse kooli võistkond koosseisus Monika Kermas, Mats Kallavus, Angeliina Paks ja Ketrin Kirpu. Võistlusmäng on mõeldud Tartu linna koolide 3. ja 4. klassidele ning igast koolist saab osa võtta üks võistkond. Kokku osales 10 võistkonda. „Vaprat meeskonda ei takistanud pimedus, tugev tuul ega äkitselt alanud tihe lumesadu. Otsimismängu esimeses pooles oli vaja teemärkide ja tähiste järgi läbida helkuritega tähistatud rada, kuhu olid peidetud nuputamist vajavad ülesanded,“ rääkis lapsi juhendanud õpetaja Mare Kiisk. Pimeduses orienteerumise järel mõistavad kõik võistkonna liikmed kui oluline on tänavatel ja teedel liikumisel helkuri riiete küljes kandmine. Mängu teine osa koosnes salakirjade lahendamisest, kus lahenduste vastused, mis puudutasid René Descartes´i, said märgitud ristsõnasse. Nuputamise ning lahendamisega said lapsed tänu omavahelisele koostööle edukalt toime. Meie kooli võistkonna liikmed tõid esile, et nad said kuulsa prantslasest filosoofi kohta palju uusi teadmisi. Põnev otsimismäng nõudis tähelepanelikkust, üksteisega arvestamist, nupukust ning pakkus meeldejääva õppimiselamuse. Täname siinkohal Descartes´i kooli klassiõpetajaid, kes olid tegevuses otsimismängu ettevalmistuste ja läbiviimisega. Kogu ettevõtmist vedas eest klassiõpetaja Kaja Kivisikk. Samuti täname meie võistkonna juhendajale ja suurimale fännile Mare Kiisale. Foto allkiri: Looduse vingerpusse trotsides õnneliku võitjana väljunud võistkond (vasakult): Mats Kallavus, Ketrin Kirpu, Angeliina Paks ja Monika Kermas. Foto: Mare Kiisk
Jõuluaeg on alanud ja päkapikud käivad juba vaikselt ringi, kuid enne veel on hea hetk tagasi vaadata novembrikuu tegemistele. Koostöös Tartu Variku Kooliga lükkasime novembri teises pooles käima helkuripuu kampaania. Helkureid on vaikselt kogunenud ja detsembri alguses saame helkurid puule riputada, kust igaüks saab endale helkuri võtta, kui tal veel seda seni pole. Tahaksid ka panustada? Selleks on kaks võimalust: 1) riputa helkur Piima tänaval kahe kooli vahel asuva puu külge; 2) või vii Tartu Variku Kooli infolauda. Oleme nähtavad ja kanname helkurit! 28. novembril käisid meil külas Tartu Variku Kooli 1.a klassi õpilased, et koos joonistada interaktiivseid jõulukaarte. Tegemist on pikaajalise traditsiooniga, mille algus ulatub rohkem kui 10 aasta taha. COVIDi tõttu jäid mõned aastad vahele, kuid sellel aastal taastati taas traditsioon. 1. klassi õpilasi juhendasid graafikalaudade ja ArtRage programmi juures VOCO KD22 õpilased. Oleme VOCOs olnud saatesarja Noor Meister lainetel. 17. novembril filmiti Kopli õppehoones üles iluteenindaja osa ning 23. novembril autoplekksepa osa Põllus. Mõlemad saated näevad ilmavalgust jaanuaris.
 Tamme gümnaasiumi traditsiooniline vilistlaslaat Vilistlaslaat (9. nov 2022) tõi kogu meie kooliperega vestlema üle 40 noorema, oma õpiguteed käiva vilistlase – ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest jm. Seekord toimusid harivad ja toredad kohtumised vestlusringi vormis, iga õpilane sai osalemiseks valida endale lähedase teemavaldkonna. Juba aastaid korraldab seda inspireerivat ja südantsoojendavat ettevõtmist õp Merit Luik. Vilistlaslaada keskmes oli erinevate õppimisvõimalustega tutvumine: Kuidas teha haridusvalikuid? Mis ootab ees järgmise astme koolides, milleks valmistuda ja mida tähele panna? Kuidas näeb välja õppurielu nendes koolides? Mida saaks juba gümnaasiumis teha, et hiljem oleks kergem? Osalejad said valida mitmesuguste valdkondade vahel: inseneeria, robootika, IT; kaunid kunstid; loodusteadused; majandus, õigusteadus ja ühiskonnateadused; sisejulgeolek; sotsiaal, haridus ja humanitaaria; meditsiin ja tervishoid. Ühes loodusteaduste vestlusringis osaleja meenutab: oli rõõmustav näha oma kooli kunagisi õpilasi nii rahulolevalt ja innukalt oma valitud erialast kõnelemas, tagasivaates meie kooli ja selle õppe head taset kiitmas, edasiseks üliõpilaseluks nippe jagamas, aga ka avameelselt oma valikute kohati keerulist teekonda kirjeldamas. Selline kohtumine andis julgust ja ehk lohutustki, kui endal valiku tegemisega raskusi on, lisaks selgema arusaama vastavatest erialadest. Mitmed õpilased jäid pärast ettenähtud aega veel vilistlastelt küsimusi pärima. Õpilastega kohtumiste järel said vilistlased oma muljeid jagada ühises teelauas koos õpetajate ja koolijuhtidega. Pilt: Mihkel Ulst, 10.ME
 Palju õnne, Tartu Tamme Kool! Teisipäeval, 22. novembril tähistas Tartu Tamme Kool oma 103. sünnipäeva. Vaatamata kõrgele eale on tammekad endiselt nooruslikud, millest andsid märku iga kooliastme tõeliselt meeleolukad aktused. 1.-3. klasside aktust korraldas 3.b klass, kes kutsus kolm vilistlasest lapsevanemat nende kooliaegseid mälestusi jagama. Oli väga põnev! 4.-6. klasside aktusel tegi 6.a klass toreda lavastusliku mängu "Tunnen sind läbi ja lõhki", kus kehastuti klassijuhatajateks, kelle lugude kaudu jagati toredaid infokilde õpetajate kohta ja hoolikas kuulaja sai teada põnevaid seiku nii kooli ajaloost kui kodukorrast. 7.-9. klasside aktusel astusid üles võrratud Ruslan ning Rute Trochynskyi, isa ja tütar, kes ilusate lugude ja muusika kaudu põimisid kokku eestlaste ja ukrainlaste südamed ja puudutasid sügavalt nende hinge, kes kuulata oskasid ja soovisid. Kahel esimesel kõlasid ka meie imelised koorid ja orkester.
 November on Variku kooli jaoks alati erilise tähendusega olnud. Just siis, kui kooliaasta on hoo sisse saanud ja jõulurõõm vaikselt lähemale hakkab hiilima, tähistame kooli sünnipäeva. Sel aastal täitus Tartu Variku Koolil 42. eluaasta. Sündides kandis kool teadupärast Tartu 14. Keskkooli nime, 1996. aastast sai sellest aga Tartu Kunstigümnaasium. 2014. aastal ellu viidud põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise käigus sai hea laps oma praeguse nime. Viimastel aastatel oleme sünnipäeva pidanud olude sunnil väikeses ringis. Sel aastal saime aga taas korraldada ühisüritusi kogu kooliperele. 21.-25. novembrini toimusid terve nädala jooksul erinevad tegevused ja üritused. Esmaspäeval toimus aardejaht ning selgus, et parimad aardkütid on 3.b ja 2.c klassi õpilased. Teisipäeval said õpilased ja õpetajad üksteist kiita. Kolmapäeval toimus ülekooliline projektipäev. Neljapäeval toimusid pidustustele kohaselt tantsuvahetunnid ning nädala lõpetasid pidulikud aktused. Kogu nädala jooksul peeti kooli sünnipäeva meeles ka ainetundides. Nii valmis palju kunstitöid kui ka luuletusi. Projektipäeval koostati kooli sotsiaalmeedia konto profiile, meisterdati, lauldi erinevates keeltes, valmistati ise pilli, tantsiti ja avastati palju põnevat. Sünnipäevanädalale pani punkti juba traditsiooniks saanud jõulukuuse ehtimine, milles lõid kaasa 8. ja 9. klassi õpilased. Pikka iga ja palju rõõmu, armas Tartu Variku Kool!
 Kolme kooli õpilased kohtusid Kalevipojaga KoKoKo ehk Kolme Kooli Kohtumine on alates 2002. aastast toimuv iga-aastane humanitaarainetest huvituvatele õpilastele mõeldud üritus, millest võtavad sõbralikult osa Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli esindajad. Sel aastal võõrustas HTG pere pärnakaid ja tallinlasi 10. ja 11. novembril. Kohtumise teema oli “Kalevipoeg”. Varasemad kohtumised on olnud seotud nii aktuaalsete sündmuste (näiteks kultuuripärandi aasta 2013) kui ka koolitundides käsitletavate ajastutega (näiteks 2005. aastal renessanss). Kolme kooli õpilastest moodustatud segavõistkonnad lahendasid seekord “Kalevipoja” lauludest inspireeritud ülesandeid kirjanduses, muusikas, kunstis, ajaloos, draamas ning vene, saksa, inglise ja prantsuse keeles. Ainevõistlustele järgnes linnaorienteerumine, mis viis õpilased Eesti Kirjandusmuuseumisse. Õhtul võtsid kolme kooli õpilased ja õpetajad mõõtu sportlikes tegevustes Kalevipoja vaimus, nautisid päevaste võistlustööde esitlusi ning tundsid rõõmu öödiskost. Kohtumise teine päev algas öösel valminud KoKoKo ajalehe lugemisega hommikusöögi kõrvale ning jätkus ühise “Kalevipojast” kõneleva filmi vaatamisega. Oma teadmisi eesti eeposekangelasest jagas õpilastega ka kirjandusteadlane Marin Laak. Meeleolukas kahepäevane üritus lõppes tublide õpilaste tunnustamisega. Järgmisel aastal kohtutakse juba Pärnus.
 Mardid tulid tubaje! Kui Halloween toob rohkelt lapsi uste taha head ja paremat nuruma, siis meie oma tähtpäevad, mardi - ja kadripäev, mööduvad nii linnas kui ka maal pigem vaikselt. Et omi kombeid ikka au sees hoida, tähistatakse Ilmatsalu koolis endiselt mardi-või kadripäeva. Ka sel aastal tõi mardipäev kokku suure hulga väiksemaid ja suuremaid natuke tontlikke ja tumedaid santijaid. Kaheksanda klassi tüdrukute kehastatud Priidu ja Tõnise juhatusel lauldi, mängiti, loeti luuletusi ning kuulati pillilugusid, kõike ikka martide endi esituses. Väga oodatud on alati ühiselt santima minek, sest nii suurt santijate hulka on tõesti harva näha. Teekond viib alati Ilmatsalu lasteaeda, kus väikesed Lepatriinud juba ootel on. Taas esitatakse mõned laulud, pillilood ning mõistatused ja ikka soovitakse ka midagi head pererahvale. Ja mida ilusamat saab lasteaiale soovida, kui jätkuvat lasteõnne. Vastu saadakse suur kommikott, millega rühitakse edasi Ilmatsalu raamatukogu poole. Ka raamatukogus on ootamas lahke pererahvas, kel alati santijatele nende esinemise eest midagi maitsvat kaasa panna. Kui kommikotid-korvid on maiustustest pungil, läheb jagamiseks ning seejuures jälgivad lapsed kullipilgul, et kõigile ikka võrdselt jaguks. Ilmatsalu kandis paistab küll eesti rahvakommetega kõik hästi olevat ning traditsioonide jätkajaid on veel kõvasti peale kasvamas.
 KiVa Miina Härma Gümnaasiumis KiVa on teatavasti Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi tellitud ning Turu ülikooli teadlaste välja töötatud koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mida lisaks Soomele kasutatakse juba rohkem kui 20 riigis üle maailma. MHG on KiVa kool selle programmi Eestisse jõudmisest saadik, nüüd juba üle 10 aasta. Sellel õppeaastal oleme otsustanud kiusamise ennetamise veelgi suuremalt esiplaanile tõsta. Tegutseme kõik koos selle nimel, et kiusamist ära hoida ja tekkivaid juhtumeid tõhusalt lahendada. Selleks: - viime 1.–9. klassini kõikides klassides läbi 16 KiVa tundi, kus käsitleme kiusamise teemat, kiusamisele vastu seismise põhimõtteid ning tegeleme väärtuskasvatusega laiemalt; - 5.–9. klassides on igal esmaspäeval 1. tund klassijuhatajatund, kus käsitletakse nii KiVa teemasid kui õpitakse eesmärgistamist ja enesejuhtimist; - uurime ja lahendame esile kerkinud kiusujuhtumeid õpetajatest ja spetsialistidest koosneva KiVa-tiimiga, kes on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe; - kutsume lapsevanemaid kaasa mõtlema ennetuses ja usalduslikule koostööle juhtumite lahendamisel. 10. novembril toimus kõigile MHG õpetajatele (algklassidest kuni gümnaasiumini) KiVa koolituspäev, mida viis läbi koolitaja Viivika Keskküla (pildil). 28. novembril viis kooli KiVa meeskond läbi koolituse “Tagasi kooli – õhtu lastevanematele”, mis oli mõeldud 1.–9. klassi vanematele. Tutvustati nii KiVa programmi kui ka lastevanemate rolli kiusamise ennetamisel ja oma lapse toetamisel. Jätkame koolituste ja muu teavitustööga ka edaspidi.
 Kaks kanget matemaatikas Annelinna gümnaasiumis on perekonnanime kaudu nimekaimud õpilane Ervin Ivanov ja õpetaja Maksim Ivanov, kes ei ole küll sugulased, aga neid seob ühisjoon – kirg matemaatika vastu. Huvile matemaatika vastu on järgnenud ka rida suurepäraseid tulemusi ja tunnustusi. Ervin on 9. klassi õpilane. Viimastel aastatel on teda saatnud edu matemaatikaolümpiaadi piirkonna- ja vabariiklikes voorudes ning lahtistel matemaatikavõistlustel, võistlusmängus Känguru ja informaatikaviktoriinil Kobras, vahel ka endast vanemate vanuserühmas. Õpetaja Maksim Ivanov valiti tänavu Tartu Aasta Gümnaasiumiõpetajaks, varem on talle omistatud vabariigi presidendi noore haridustegelase preemia (2017) ja Gerhard Rägo medal (2016), aga tähtsamaks nimetatud tunnustustest peab ta oma õpilaste matemaatilise kirjaoskuse edenemist ja nende edu matemaatikavõistlustel. Palusime neil kahel teineteist intervjueerida ja pakume intervjuud lugemiseks ka teile. Intervjuu algab siin ja jätkub TAGi kodulehel. Ervin: Miks Sa otsustasid õpetajaks saada? Just selles aines sain internetita ajastul korraliku õpetamiskogemuse, selgitades lahenduskäike klassikaaslastele. Tundsin, et see tegevus pakub mulle huvi ja naudingut. Õpetajaks saamine oli minu teadlik valik. Maksim: Minu hinnangul oled alles 9. klassi õpilasena olümpiaadimatemaatikas nii kaugele jõudnud, et oleme Sinuga selles valdkonnas enam-vähem ühel tasemel. Mis oli stardipunkt Sind olümpiaadimatemaatikaga tõsiselt tegelemisel? Üheks põhjuseks oli soov edukalt esineda võistlustel, näiteks populaarses Känguru mängus. Lugege intervjuud edasi https://www.tag.ee/.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
