Tartu Koolijuhtide Ühendus![]() Tartu koolijuhtide kahepäevasel talveseminaril 11.-12. jaanuaril Mäetagusel oli peamine aruteluteema Tartu üldhariduse kvaliteedikokkuleppe uuendamine. 2015. aastal koostatud ja 2017. aastal täiendatud Tartu linna põhikoolide kvaliteedikokkuleppele on alla kirjutanud kõikide Tartu põhikoolide direktorid, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Haridusosakonna juhataja Riho Raave. Leppe fookuses on iga õpilase tervikliku ja igakülgse arengu toetamine ning selleks on kokku lepitud ühised põhimõtted. Näiteks rõhutatakse leppes sihipärast väärtuskasvatust, teaduspõhise mõtteviisi kujundamist ning akadeemilise kirjaoskuse õpetamist. Peetakse oluliseks arvestada koolis õpetatava osana huvikoolides omandatut. Kokku on lepitud, et I kooliastmes antakse õpilastele ainult sõnalist tagasisidet. Rõhutatud on koostööd koolide vahel ja linnavalitsuse toetust. Mäetaguse seminaril vaadati tagasi senise leppe rakendamisele ja arutelude käigus koguti ideesid uue leppe jaoks. Eesmärk on laiendada kvaliteedikokkuleppet ka gümnaasiumidele. Igal kuul toimuvad koolijuhtide õpiringid, kus töötatakse talveseminaril välja pakutud ideedega ning aprillis toimuval kevadseminaril on kavas jõuda kõigi Tartu üldhariduskoolide uue kvaliteedileppe sõnastamiseni. ![]() Tartu Maarja Kool eriolümpia liikumises 11 aastat tagasi läksime Tartu Maarja Kooli 2 sportlasega esimest korda Eesti Eriolümpia suusavõistlustele. Sellest ajast on eriolümpia võistlused ja tegemised saanud meie koolielu igapäevaseks osaks. Eriolümpia (Special Olympics) Eesti Ühendusse kuulub enam kui 1800 sportlast. Nendeks on lapsed, noored ja täiskasvanud lasteaedadest, koolidest, hoolekandeasutustest, aga ka kodused noored. Eriolümpia vanne on „Las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen andnud endast parima“. Igal sportlasel on võimalik tulla esimeseks, sest võistlustele eelneb divisioneerimine, mille tulemusena sportlane pannakse oma tugevusgruppi. Divisioneerimine käib 3 põhimõttel- vanus, sugu, võimekus. Eestis individuaal aladel on olulised nii vanus kui sugu, aga ka võimekus. Meeskonna aladel jaotatakse tugevusgruppi võimekuse järgi. See tähendab, et sügavama puudega noored saavad osaleda võistlustel ning murda piike võrdsete vastastega. Ei saa ju eeldada, et lihtsustatud õppekava õpilastel ja toimetuleku raske intellektipuudega õpilastel on samad oskused ja võimed. Lisaks Eesti kohalikele võistlustele on võimalik osaleda ka rahvusvahelistel võistlustel. Kõige tähtsamad neist on Maailmamängud- suve ja talve omad, mis nagu Olümpiamängudki toimuvad iga 4 aasta tagant. Viimased suvemängud toimusid Abu Dhabis märtsis 2019. Eestist osaleti 41 sportlasega 10- l alal. Tartu Maarja kooli endistest õpilastest osales Abu Dhabi suvemängudel Mihkael Rooba, kes koos Tartu Maarja Kooli õpetaja Kristjan Tasaga moodustasid ühendatud bowlingu meeskonna. Saavutati oma divisjonis paaris mängus 4. koht ja Mihkael sai 5. koha üksikmängus. Siit jõuame ühendava spordi mõisteni. Eriolümpia Ühendav (ingl k Unified) Sport® on unikaalne sportlik koostöövorm, mis ühendab eriolümpia sportlasi ja partnereid. Partner on sportlane, kellel pole intellektipuuet ja kes aktiivselt osaleb koos eriolümpia sportlasega lõbusas, positiivseid emotsioone pakkuvas mõtestatud treeningprotsessis ning võistlustel. Ühised sportlikud kogemused lähendavad inimesi, läbi suhtluse spordis, eemaldatakse “tõkked” ja tekitatakse vastastikust mõistmist ja tunnustust soosiv õhkkond. Osalemine Ühendavas Spordis viib uute sõprussidemeteni, tõstab intellektipuudega sportlaste enesehinnangut ning annab motivatsiooni regulaarseteks treeninguteks. Partneritel arendab selline koostöövorm aga hoolivust, sallivust, koostööoskusi- olulisi jooni igapäevases elus. On tõestatud, et Ühendatud Sport aitab mõlemapoolselt vähendada käitumisprobleeme, eriolümpia sportlastel arendada vajalikke sotsiaalseid oskusi ja lõimida ühiskonda. Programm annab kestva positiivse mõju kõikidele, kes selles osalevad. Lii Laanoja, Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja ![]() Omikroni kiuste Sitsiiliasse Jaanuarikuu pakkus lisaks väsitavale omikronitamisele Raatuse koolile ajaloolise võimaluse taastada õpilaste vahetu rahvusvaheline suhtlus. Erasmus+ projekti Wander With Wonder raames käidi Marsala linnas Sitsiilias. Kuigi koodnimetuse B.1.1.529 taga varitsev omikroni tüvi avaldas oma mõju ka antud reisile, kulges kohapeal kõik suurepäraselt. Õpilased näitasid kõikides tegevustes üles julgust ja head suhtlemisoskust. Kooli arengusjuhi ja projekti koordinaatori Rene Leineri sõnul üllatasid positiivselt kõik lapsed. “Kiitus kõikidele! Nii näiteks valiti Sandra Paimla, koos ühe Itaalia õpilasega, kahe kõige aktiivsema ja sõnaosavama “delegaadi” hulka läbi kahe päeva toimunud ÜRO simulatsioonimängus." Nädala kestel töötati rahvusvahelistes rühmades ning saadi seeläbi üksteisega paremini tuttavaks ja õpiti tundma teiste kultuurilisi eripärasid. Sageli veedeti koos ka õhtuid, mis liitis kõik veelgi ühtsemaks tiimiks. Viimasel õhtul kogunesid kõik külalised ning neid oma kodudes võõrustanud õpilased omaalgatuslikult organiseeritud pizzaõhtule ühes Marsala paljudest pizzeriatest. Mõistagi kanti enamuse ajast kohustuslikke ja väga tõhusaid FFP2 tüüpi näomaske, kuid söögikordade ajal puututi üksteisega siiski ka lähemalt kokku. Hoolimata sellest ei “õnnestunud” suureks rõõmuks mitte kellelgi haigestuda. Mandri põhiosast (koolimajast) eraldunud saarestik on teatavasti arhipelaag. Nii nimetati Arcipelagoks ka antud foto ülesvõtte paika - korraliku laudpõranda, plastikesinte ja -akendega klassiruumi, mis oli moodulehitisena rajatud koolimaja õuealale ja täitis nädala jooksul nii söögisaali kui õpperuumi otstarvet. Erinevatest veebirakendustest õpiti kasutama nt Google My Maps for Education, Canva, Ahaslides jt, tehti sporti, osaleti juba mainitud põnevas simulatsioonimängus, kus igaüks sai esindada erinevat riiki, võtta sõna, pakkuda välja lahendusi aktuaalsetele probleemidele, nagu naistevastane vägivald või naiste õigused. Mõistagi tutvuti kohaliku köögi, arhitektuuri ja loodusega. Nii said õpilased osa imeliselt kaunis Zingaro looduspargis avanenud vaadetest ja julgemad kasutasid võimalust talviselt jahedas Vahemeres kümblemiseks. Samuti osaleti Palermo linna ajalooliselt olulisemate paikade giidituuril. Pikemalt kirjutame kõigest juba veebruarikuus kooli kodulehel. Lähemalt loe Wander With Wonder projektist siit. ![]() See aasta algas kutseõppuritele teisiti, tiu tiu! Kui õppijad jõuluvaheajale suundusid, sulgesid nad enda järelt Tartu Kutsehariduskeskuse ukse. 3. jaanuari hommikul tervitas neid tuttaval kohal aga juba Tartu Rakenduslik Kolledž. Just nii jõudis lõpule poolteist aastat väldanud brändi uuendamise protsess, mille käigus sai kool uue nime kõrval ka kaasaegse ja värske väljanägemise. Rebrändingu eesmärgiks oli viia kooli kuvand vastavusse selle kaasaegse sisuga ning tutvustada kutsehariduse tänaseid võimalusi ka neile noortele, kes neist seni mööda on vaadanud. Samuti sidus see ühtseks tervikuks linna eri otstes paiknevad õppehooned ning andis kooliperele ühtse ning selgelt tajutava identiteedi. Uus nägu sai parajalt punk, nagu meie sõnumgi: me ei ole rahul mainega, mis on kutseõppel täna ning on aeg, et oskustöö tegijaid saaksid ühiskonnas teiste elualadega võrdselt väärtustatud. Väike annus mässumeelsust on sellesse sõnumisse sisse kodeeritud. Kooli brändiuuendusest võib pikemalt ja põhjalikumalt lugeda siit. Tartu Rakenduslik Kolledž on kinni haaranud Tartu linna õmblusteta hariduse üleskutsest, pakkudes gümnaasiumiõpilastele võimalust omandada teadmisi ja oskusi põnevatel valikkursustel. 2021/2022 õppeaastal on huvilistel valida kuue valikkursuse vahel, mille hulgast leiab nii kulinaarseid, tehnilisi, korralduslikke kui arvutialaseid väljakutseid. Kursustel osalemine on Tartu linna õpilastele TASUTA: osalustasu katab Tartu linn tingimusel, et üldhariduskoolid arvestavad õpilase edukat kursuse läbimist õppekava täitmisel. Valiku kõigist pakutavatest kursustest leiab siit: https://voco.ee/uldinfo/uldhariduskoolidele/ Lisaks valikkursustele pakume üldhariduskoolidele ringkäike, töötubasid ning erialaseid ettevalmistuskursuseid. Info kõigi võimaluste kohta leiab ülaltoodud lingilt. ![]() Projektipäevad kogu gümnaasiumile Esimest korda nii mahukalt viisime detsembris läbi nn projektipäevad kõigile õpilastele. Varakult planeerides andis see võimaluse kergendada 10.-11. klasside koormust tava-tunniplaani osas: pool teatud suunakursuse mahust õpiti projektipäevade ajal, pool aga tunniplaanijärgsetes tundides. Eks juhendajatel oli nuputamist, mil moel muuta oma õppemeetodeid mitmekesisemaks nii, et õpilased jaksaks terved päevad ühe kursuse teemadega tegeleda. Meditsiiniklasside töökorraldusega oli ilmselt kõige lihtsam – õpiti valdkondi, mis nagunii toimunuks järjestikustel nädalatel ühtse tervikuna: esmaabi või põetuse ja sidumise õpe. 10. loodusklass oli talvisel botaanika välipraktikal (vt pilti), 11. LO aga zooloogiaõppel muuseumis. Tehnoloogiasuuna kursustest sobisid sel viisil läbimiseks elektroonika ning 3D-printimine, kultuurisuunas draamaõpe ning kultuuriprojektide kursus, IT-suunal programmeerimine ning robootika. 12. klassid tegelesid matemaatikaga ning suur hulk neist osales ka karjääriõpperetkel Tallinna. Õpetajad ja õpilased jäid üldjoontes rahule, jätkame projektipäevadega ka järgmisel aastal. ![]() Õuevahetund turgutab keha ja vaimu Õuevahetund sai Tartu Variku Koolis alguse seoses koolimaja renoveerimise ja asenduspinnal viibimisega. Esimesel kooliastmel on õuevahetunnid tunniplaani osa. Enamasti on see 3. tunni ajal. Sel ajal käivad lapsed söömas ja viibivad värskes õhus. Tänu võimalusterohkele mänguväljakule ja õuealale leiavad lapsed endale hõlpsasti tegevust. Aeg on näidanud, et õpetaja organiseeritud tegevust õuevahetunnis polegi vaja. Lapsed on loovad. Õuevahetunni suur kasu seisebki just õpilaste omavahelises aktiivses suhtluses ning harjumuses endale ja kaaslastele tegevusi leida. Iga kooliaasta alguses piisabki vaid reeglite meeldetuletamisest. Kuigi lapsed leiavad endale ise tegevust nii ronimisatraktsioonil, liivakastis, korvpalli- ja jalgpalliväljakul, staadionil joostes ja pinksi mängides, on õpetajad suunanud lapsi mängima mädamuna, pallikulli, erinevaid keksumänge jms. Talvel on lastel lõbus väikesel mäekünkal liugu lasta, lumekindlust ehitada ja muidugi lumesõda mängida. Kevadel ja sügisel on populaarne asfaldile kriitidega joonistamine. Sel ajal on pikemate vahetundide ajal õues ka vanemate klasside õpilasi, kelle meelispaigaks on kindlasti korvpalliväljak. Päikesepaistelise ja kuiva ilmaga meeldib õpilastele ka siiski lihtsalt värsket õhku hingata ja korraks vahetundide ajal koolimajast välja pääseda. Tartu Variku Kooli õueala kuulub Variku kogukonnale ja seda saavad kasutada kõik huvilised. ![]() Toitu nii kehale kui vaimule Jaanuar on koolielus tavaliselt üks rahulik õppimise kuu. Õpilased on saanud mõned nädalad puhata ja pereringis veeta ning on nüüd rohkem motiveeritud õppetööga tegelema. Eks oma osa on sellelgi, et covid üritab igast uksest-aknast oma jala koolimajja sisse suruda ning ei või iial teada, kes kaaslastest täna veel terve, aga homme kodus isolatsioonis või haigena põdema peab. Koolis käia tundub mõnes mõttes juba privileeg. Paljud ühisüritused on jäänud ära või lükatud määramatusse tulevikku. Mõnikord tuleb osalemisest loobuda lausa viimasel minutil. Väiksemas ringis aga üht-teist ikka toimub. 9.a klass sai 27. jaanuaril võimaluse osaleda Tartu Rakendusliku Kolledži korraldatud etiketikoolitusel. Õpilased teadsid enne koolitust vaid seda, et lisaks lauakommetega tutvumisele saavad nad lõpuks ka süüa, aga et ees ootab kolmekäiguline luksuslik lõuna nii heal tasemel teeninduse ja suurepäraste toitudega, selleks ei olnud keegi valmis. Ilusasti kaetud lauad, üliviisakas teenindus, õpilaste kui klientide arvamuste küsimine ja sellega arvestamine, samas selgitused toitude ning lauakommete kohta kitsamas ja laiemas plaanis – kõik oli väga hästi korraldatud ja läbi viidud. Meeldiv oli tõdeda, et üheksandikud mäletasid ja rakendasid päris palju oma koolis kodunduse tunnis õpitut, isegi kui sellest on tänaseks juba aastaid möödas. Kaire Sumberg, 9.a klassijuhataja ![]() Viie kooli võistluse stipendiumid Jaanuaris toimus järjekordne viie kooli võistlus matemaatikas, füüsikas ja keemias. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile osalevad sellel Miina Härma Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ning 2013. aastast külalisena ka Ida-Virumaa koolide ühisvõistkond. Alates 2010. aastast on nii ettevõtted kui ka eraisikud maksnud viie kooli võistluse koolide õpetajatele ja õpilastele stipendiume, et pakkuda Eesti teadlaste, inseneride ja IT-spetsialistide järelkasvuks soodsamaid võimalusi ning populariseerida reaalaineid, eriti matemaatikat, keemiat ja füüsikat. Stipendiumide maksmise idee autorid on Taavi Kotka (HTG vil), Sten Tammkivi (MHG vil) ning Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi vilistlane Randel Länts. Stipendiumifondi on oma panuse erinevatel aastatel andnud Skype, Nortal AS, Viru Keemia Grupp AS, Cleveron, Vestman Energia, Holm Pank, Reet ja Väino Kaldoja ning Antti Moppel. Stipendiumide väljamaksmine toimub HTG Vilistlaskogu MTÜ kaudu. Stipendiume makstakse iga kooli ühele õpetajale ja kolmele õpilasele. Stipendiumide saajad valib võistlusel saavutatud tulemuste põhjal iga kool ise. Sel aastal on stipendiumifond 9240 eurot – õpetaja stipendium on 1000 eurot, õpilase oma 180 eurot. Koos selle aasta stipendiumidega on õpilastele ja õpetajatele alates 2010. aastast makstud u 99 000 eurot. Viiekümne seitsmendat korda toimunud võistluse korraldas selle aasta 13.-14. jaanuaril MHG. Koolide arvestuses saavutas 1. koha HTG, 2. koha MHG ja 3. koha Nõo RG. Treffneri õpilastest said silmapaistvate tulemuste eest stipendiumi Kristjan-Erik Kahu (11.b), Mattias Timm Rast (11.a) ja Hannes Sidorov (12.b). Stipendiumiga tunnustati ka HTG matemaatikaõpetajat Ave Külterit. ![]() Lugeda on mõnus! 12. jaanuaril sai stardi Eesti raamatukogude teema-aasta, mil pööratakse tähelepanu raamatukogude rollile - see on palju laiem kui lihtsalt raamatute laenutamine ja hoiustamine. Raamatukogude aastal keskendutakse kirjandus- ja kultuurikeskustele, tutvustatakse raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskusena, tullakse väljapoole tavapärastest ruumidest, pühendutakse tuleviku raamatukogule. Ilmatsalu koolil on õnn olla ühe katuse all Ilmatsalu Raamatukoguga. Lähedased suhted loovad hea pinnase koostööks. Nii sai ühiselt tervitatud ka saabunud raamatukogude aastat. 12. jaanuaril punktipealt kell 12.12 kõlas läbi kooliraadio tervele kooliperele raamatukogude aasta tervitus ja peatükk eelmisel aastal enim laenutusi saanud Piret Raua lasteraamatust “Tobias ja teine B”. Loo pealkirjaks oli “Kohtumine lastekirjanikuga” ja selles kirjeldati humoorikalt õpilaste kohtumist kirjanikuga. Ettelugeja oli 9.h klassi õpilane Tuuli-Heleene. Oma selge diktsiooni ja emotsionaalse esitusega meeldis Tuuli-Heleene esinemine kõigile kuulajatele, ta sai palju positiivset vastukaja ja suuremad fännid soovisid isegi autogrammi saada. Raamatukogude aasta on alles hoogu sisse saamas ja koostöös Ilmatsalu raamatukoguga on meid ootamas mitmed põnevad ühistegevused: kohtumised kirjanikega, viktoriinid, omaloomingukonkursid, näitus, mõnusad lugemisnurgad. Ilmatsalu kooli lapsed on väga aktiivsed raamatukogukogu kasutajad, lugejad. Raamatukogus leiab tegevust ka see, kes ei soovi hetkel lugeda, vaid soovib koos sõpradega hoopis digioskusi proovile panna või toimetada 3D pliiatsiga. Eriti tore on see, et just raamatukogude aastal saab Ilmatsalu Raamatukogu tähistada oma 60. sünnipäeva ja Ilmatsalu kooliperel on veelgi rohkem põhjust raamatukogu külastada. Meie kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajad on rõõmsad, et sel aastal pööratakse erilist tähelepanu raamatukogudele ja lugemisele. Kogu Eesti loeb! ![]() Härmatis 10! 28. jaanuaril tähistasime rahvatantsurühma Härmatis 10. sünnipäeva, sest 2012. aasta jaanuaris taaselustati Miina Härma Gümnaasiumis rahvatantsu traditsioon. Õpetaja Anita Kreeni käe all hakkas esialgu tegutsema kaks tantsurühma. Tänaseks on rahvatants meie kooli üheks populaarsemaks huviringiks, kuhu kuulub 117 tantsijat. Härmatise kuus rühma (3.–4. klass, 5–6. klass, 7.–8. klass, 9. klass ja gümnaasiumi rühmad C1 ja C2) on osalenud kõikidel koolinoorte-, üld-, Kagu-Eesti, meeste- ja Tartumaa tantsupidudel ning koolinoorte tantsufestivalidel. Rahvatants on õpilaste seas populaarne ning Anita Kreen armastatud ja austatud juhendaja. Rahvatants kuulub 1. ja 2. klassis ka kooli õppekavasse – üks kolmest kehalise tunnist on nendes klassides rahvatantsu päralt. Meie rahvatantsijate sõprusrühmad on Võru Gümnaasiumi Hopster ja Tallinna Prantsuse Lütseumi Leesikad, kellega koos korraldatakse ühiseid tantsulaagreid. Härmatise nime pakkus rühmale välja MHG vilistlane Johanna Raudsepp. Kümne tegutsemisaasta jooksul on rahvatantsijatel tekkinud vahvad traditsioonid nagu tantsurebaste ristimine või Tuljaku tantsimine gümnaasiumi lõpuaktuse järel, millega saadetakse ühiselt tantsides ellu meie 12. klassi tantsijad ja pärjatakse nad tammepärjaga. Härmatisel on ka lastevanemate rühm, aga viimase tegutsemine on Covid-19 tõttu praegu pausil. Kümme aastat on Härmatises tantsinud praegused 11. ja 12. klassi õpilased Elo Joandi, Marta Siim, Nils Illimar Esko, Laura Kuusik, Marta Lemberg, Karola Punger, Mart Sisask, Sten-Erik Ujuk, Hendrik Matvejev ja Uku Andreas Reigo. ![]() Heategu teeb head ka tegijale Meie koolis on hea traditsioon - iga jaanuarikuu viimane nädal on pühendatud heategevusele ja seda juba 10 aastat järjest. Kandvaks põhieesmärgiks on kujundada õpilastes vajadus heade tegude järele, kasvatada vastutulelikkust ja head suhtumist üksteisesse. Heade tegude nädal toetab kooli üht olulisemat põhiväärtust – vastutust, õpetab nägema ette tegude ja käitumise tagajärgi. Nädala jooksul toimuvad koolis erinevad tegevused. Nende seas on traditsioonilisi, õpilastele armsaks saanud 10-aastase ajalooga tegevusi, ja ka selliseid, mis igal aastal muutuvad. Loomade varjupaiga asukate jaoks asjade kogumine, lindudele maiuste valmistamine ja helkuripuu ehtimine on iga-aastased tegevused. Üllatustegevusteks on olnud näiteks "Raamaturiiuli" loomine, kuhu igaüks saab jätta oma raamatu lugemiseks ja valida endale meelepärase, "Headuse puu", millele saab igaüks kirjutada häid sõnu ja soove klassikaaslastele ja õpetajatele jpm. Aastaid tagasi, kui see aktsioon koolis esmakordselt aset leidis, eeldati, et selles osalevad ainult HEV õpilased. Oluline oli, et need lapsed mõistaksid, et nad suudavad ja oskavad midagi teha ning et kellelgi on seda väga vaja. Oma heade tegude ja kirega meelitasid nad aga osalema ka teiste klasside õpilasi. Sel aastal osalesid heategevuses aktiivselt 1.-8. klasside õpilased. Lastele meeldib osaleda nädala erinevates kampaaniates. Oma tagasisides kirjutavad õpilased, et Heade tegude nädalal osalemine
![]() Jaanuar 2022 TAGis Sel korral pöördume eelkõige nende lugejate poole, kelle peres õpib 2022. aasta sügisel 1. klassi minev laps. Järgnev teave võib Teile huvi pakkuda. Kui otsid oma esimesse klassi astuvale lapsele kooli, mis oleks eriilmeline ja isegi veidi ebatavaline valik, siis võid tuua oma lapse Tartu Annelinna Gümnaasiumisse, linna kõige uuemasse koolimajja. Huviliste olemasolu korral alustab 1. septembril 2022 esimene kahesuunalise keelekümbluse klass Tartus. Selles klassis hakkavad koos õppima eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed. Õpilased kasutavad õppepäeva jooksul nii eesti kui vene keelt, omandades emakeele kõrval ka teise keele. Võõrkeelte ja teiste kultuuride tundmaõppimine toimub loomulikult igapäevase suhtluskeskkonna osana ja aineõppega seostatult. Klassis toimub õppetöö riikliku õppekava alusel, sh ka kolmanda keele õppimisel, ja oodatavad õpitulemused ei erine tavaklassi omadest. Sama palju kui vene lapsed vajavad eesti keele oskust, vajavad ka eesti lapsed vene keele oskust, mis avardab nende võimalusi tööturul. Ühine haridusruum aitab eesti ja vene lastel saada koostöiseks täiskasvanute põlvkonnaks. Teid on ootamas särasilmsed vene kodukeelega lapsed, kes oskavad juba ka eesti keelt, ja õpetaja Anneli, kellel on oskusi ja nii eesti kui vene laste õpetamise kogemusi. Meie koolimeeskond on valmis toetama teie lapsi keelte ja teadmiste maailma avastamisel. Jälgime õpilaste arengut selles klassis eriti teraselt ja kindlustame tulemuse, mis on riski väärt. Kui Te tahate programmist täpsemalt teada ja tutvuda tulevaste õpetajatega, võtke meiega ühendust (5039813; [email protected];), sest vastuvõtt Tartu Annelinna Gümnaasiumi 1. klassi algab ARNO kaudu 1. veebruaril. P.S. Veebruariblogis kirjeldame eesti ja vene kodukeelega õpilaste õpiteed TAGi põhikooliklassides ja gümnaasiumisse sisseastumise tingimusi. ![]() NUTIKALT KOOS TARGEMAKS Jaanuarikuus on TDK väärtusteks koostöö ja innovatsioon. Just siis leiavad aset põnevad töötoad, kus õpitakse, avastatakse ja katsetatakse. 24.–28. jaanuarini toimus mitmekülgne ja tegevusterohke teadusnädal. Mõned nopped 6.–9. klassi tegemistest: Virtuaalne põgenemistuba „Nutt tuleb peale!“ pakkus 6. klasside õpilastele emotsioone seinast seina – kõlas nii tundeküllaseid rõõmuhõiskeid kui ka mitte-veel-nii-õigest vastusest tingitud pingelisi ohkeid. Ülesandeid oli kokku viis ning teemadeks binaarne nomenklatuur, Morse kood, PHET tasakaalulabori kasutamine, ohtliku andmelekkelise hüperlingiga e-kirja leidmine ja sõnalabürindi läbimine. Paljudes ülesannetes oli abi just kiirest guugeldamis- ja kontrollimisoskusest. Kõige kiiremad võistkonnad said toast põgenetud 35 minutiga. Oli ka neid, kel põgeneda ei õnnestunud ning seepeale tõdeti kurvalt: „Tuleb tõesti nutt peale!“ 7. klassid ehitasid doominoefektil põhinevat ahelseadet. Kasutati erinevaid elemente (klotsid, torud, raamatud, pallid, mänguautod jne), mis pandi ahelreaktsioonis liikuma, kus iga osake mõjutas talle järgnevat. Lõpp-punktiks oli tühjadest jogurtitopsidest laotud torn, mis tuli viimase liikuva kehaga purustada. 8. klasside õpilaste ülesandeks oli lugeda kokku väikese avaga pimedasse kasti peidetud lepatriinud. Õpilastel oli aega 20 minutit, et valmistada sobiv seade, kasutades selleks LED-lampe ja peegleid. Valmistatud leiutised olid stiililt väga erinevad, keerulisemad meenutasid lausa periskoope. 9. klasside õpilased määrasid kummikarude kogust purgis. Purki avada ei tohtinud, kuid abivahenditeks olid tühi purk, väiksemad kummikarud, kaal ja loomulikult igaühe oma pea. Virtuaalmäng 99math pakkus rõõmu 7.–9. klassi õpilastele, vilistlastele ja lapsevanematele. Peastarvutamise võistlusmängu teemaks oli kümnendmurdude korrutamine. Mäng oli populaarne vilistlaste ja lastevanemate seas. Rõõm on näha, et peastarvutamist väärtustatakse. Teadusnädal pakkus õpilastele piisavalt mõtlemisainet, pingutust ja loovat lähenemist. Eneseanalüüs kui osa õppimisest ProTERAs ehk TERA progümnaasiumis on õpi- ja hindamisperioodiks poolaasta. Tähelised hinded pannakse lõplikult välja küll jaanuari esimesel koolipäeval, kuid kokkuvõtteid hakatakse tegema juba detsembri lõpus. Kokkuvõtteid ei tee mitte ainult õpetajad, vaid suur roll on ka õpilastel endil. Juba kolmandat aastat praktiseerime III kooliastme õpilaste hulgas eneseanalüüside koostamist. Nende toetamiseks on õpetajad iga õppeaine kohta ette valmistanud küsimused, millele õpilased vastavad. Küsimused on nii tagasi- kui edasivaatavad, õpilase enda panust mõtestavad. Kindlasti on sealhulgas sellised küsimused nagu „Mis on sinu arvates sinu esimese poolaasta matemaatikahinne?“ ja „Miks just see hinne?“. Õpetajad julgustavad ja suunavad õpilasi päriselt enda peale mõtlema, küsides lisaks näiteks „Mida sa ise oled (või ei ole) teinud selleks, et teemad selgeks saada?“ või „Kuidas sa õppisid?“. Näiteks küsimusele „Kirjelda võimalikult täpselt, mida sa oma järgmise poolaasta eesmärgi saavutamiseks teed“ ei oodata lihtsat vastust „õpin rohkem“. Mõelda ja analüüsida tuleb sealt edasi – mida see tähendab, mida täpsemalt teen teisiti? jne. Eesmärkide seadmine iseendale on tavapärane ja oluline osa meie õpilaste eneseanalüüside kirjutamisest. Kui õpilased on analüüsid ära kirjutanud, on õpetajate kord neile vastata. Vastused ei pea olema pikad, tihti saab õpetaja õpilase analüüsiga lihtsalt nõustuda. Omajagu energiat võtab nende kirjutamine siiski ning vaheaeg on selliseks tööks väga hea aeg. Meie praktika näitab, et õpilaste analüüsid lähevad ajas sisukamaks. See annab meile kinnitust, et taolist kogemust tasub õpilastele anda. Usume, et nii saavad õpilased rohkem aru nii iseendast, kui ka sellest, et tegelikult juhivadki nad oma õppimist ise. ![]() Õppima õppimise moodul klassijuhatajatundidesse Tartu Forseliuse Kooli 21/22 õppeaasta fookuses on õpilaste õpioskuste toetamine läbi tõhusate õpistrateegiate tutvustamise ja tundides kasutamise. Kuni veebruarikuuni kogusime õpetajatega sisendit, et saada enda jaoks parem ülevaade erinevatest õpistrateegiatest ning leida viise, kuidas nende kasulikkust õpilastele tutvustada. 2.veebruaril alustasime õpiringides klassijuhatajatunni mooduli loomist, mille tulemusena valmib tunnikavade pakett kindlate õpistrateegiate tutvustamiseks. Klassijuhatajatundides toimub nende strateegiate katsetamine (tõhus vs ebatõhus) ja harjutamine ning kahe nädala jooksul kasutatakse ainetundides samu strateegiaid. Moodul koosneb 2x5 klassijuhatajatunnist, kus esimeses tunnis tutvustatakse ja katsetatakse teatud strateegiate komplekti ning järgmisel tunnil analüüsitakse, kuidas on läinud nende strateegiate kasutamine ainetundides. Kolmandal korral tutvustatakse õpilastele uut strateegiate paketti, kuid enne seda viiakse läbi ka lühike uuring eelmise paketi strateegiate kasutamise kohta, et sama info meenutamist hajutada kolme nädala peale. Peame koolis oluliseks, et õpilased õpiksid tõhusalt! ![]() Talvine aialinnuvaatlus Tartu Hansa Koolis Oleme juba mitu aastat 6. klassidega osa võtnud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud talvisest aialinnuvaatlusest. Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Sellel aastal leidsid meie loodusainete õpetajad, et lindude vaatlemine oleks sobilik tervele kooliperele, seega reklaamisime üritust nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Lisaks reklaamplakatitele koolimajas kaasasime ürituse tutvustamisse ka õpilased. Kuuendate klasside õpilased tegid linnuvaatluse kodulehekülje ja õpetajate abiga endale selgeks, miks linnuloendus on vajalik ja kuidas igaüks meist saaks osaleda. Seejärel käisid õpilased kõikides klassides ja tutvustasid ettevõtmist koolikaaslastele. 7.-9. klassides selgitustööd tegemas käia oli neile päris suur väljakutse, kuid nad said hästi hakkama ja teenisid ühelt üheksandalt klassilt isegi aplausi hea esinemise eest. Loodusõpetuse ja bioloogia tundides õppisid õpilased enne loendust ka linde tundma. Viktoriin tunni lõpus näitas, et õpilased olid usinasti kaasa mõelnud ja lindude tundmine paranes. Üleriigiline vaatlus toimus 28.-30. jaanuaril, Tartu Hansa Koolist osales 90 linnuvaatlejat. Kõige rohkem kohati rasvatihaseid ja põldvarblasi. Veel kohati urvalinde, rohevinte, siisikesi, nurmkanu ja sabatihaseid. Lisaks lindudele kohati vaatluse käigus ka rebaseid, metskitsesid ja oravaid. Talvisel aialindude loendusel osalemine andis võimaluse õpilastele tutvustada teadlaste tööd ja nende töö tähtsust, väärtustada looduse mitmekesisust ja suunata õpilasi loodust vaatlema. Lisaks sellele said kuuendate klasside õpilased ka suure kogemuse sellise ürituse organiseerimisel. ![]() 11. klassis pusivad õpilased oma uurimistööga, aga võib ka luua õpilasfirma. Jaanuaris toimuski meie kooli õpilasfirmade laat, kust sai soetada põnevaid tooteid, nt kokkuvolditavat kohvitopsi, taimseid kohvikoori, kotte jne. Imelise lisaväärtusena on mitmed grupid võtnud arvesse keskkonnasäätlikkust või toetavad eri organisatsioone. Täpsemalt saate tutvuda noorte ja toodetega firmade Instagrami konto kaudu. @coffof @giftaholic.ee @vopsik_of @of.mirk @batoonipoisid @moosikratid @of.koi @of_raal @of.varske @ofwilput Jaanuar pakkus rõõmu ka sellega, et saame kaasa elada meie kooli 11.e klassi õpilasele Joosep Ressile, kes on sel aastal saates "Rakett 69". Tema mentorid kirjeldavad Joosepit kui üliägedat inimest, kes on tõesti huvitatud sellest, mis teda ümbritseb. Joosepil on suur huvi elektroonika vastu ning ta aitab kaasa Eesti esimese päikeseauto Solaride ehitamisesse elektroonikainseneeria tiimis. Ka tulevikus näeb Joosep end inseneeria valdkonnas, kas ehitus- või elektroonikainsenerina. Oleme uhked ja hoiame pöialt! ![]() Õpilasesindus on vajalik, sest teeb koolielu huvitavamaks Karlova kooli aktiivsed õpilasesinduse liikmed jõudsid viirusliku olukorra kiuste kauaoodatud öökoosolekuni, kus ristiti uued liikmed, osaleti esmaabi koolitusel ning praktiseeriti uusi teadmisi. Samuti planeeriti tulevasi sündmusi ja tugevdati meeskonnavaimu. Muuhulgas mõtestasid liikmed ka seda, miks üldse tasub õpilasesinduse tööst osa võtta ja mida senised liikmed enda kogemusest saanud on. Peamiselt toodi välja võimalust rääkida kaasa koolielu puudutavates olulistes küsimustes ja pakkuda neile omapoolseid lahendusi. Viimasel ajal on selleks olnud rohkelt võimalusi, sest kooli päevakava on muutunud ja ees ootab kolimine Salme tänava majja, mille arengutes on õpilased kaasa rääkinud. Oluliseks punktiks on õpilaste hinnangul ka uued tuttavad ja sõbrad. Ega naljalt 9. ja 5. klassi õpilased omavahel koostööd ei tee, aga õpilasesinduses pole klass enam oluline: kõik on kokku tulnud ühise eesmärgi nimel ja naudivad teineteise kokkukasvanud seltskonda. Õpilasesindus on nagu omaette kogukond, selline klasside ülene klass, millel omad naljad ja eesmärgid. Vanemate klasside õpilased tõid välja, et kogemused, mida õpilasesindus on andnud, on väärtuslikud ja tulevad kasuks näiteks gümnaasiumisse astumisel. Samuti saab seda pidada kasvulavaks, et ka edaspidi erinevates omaalgatuslikest projektidest ja noorteorganisatsioonide tööst osa võtta. Näiteks otsustasid neli õpilasesinduse liiget kandideerida sel korral Tartu noortevolikokku. Pärast pikka ja natukene väsitavat öökoosolekut särasid kõigi liikmete silmad ja vähestest unetundidest hoolimata on ideid, mõtteid ja teotahet piisavalt, et tööle hakata ja eesmärgid teoks teha. ![]() Iga aasta jaanuaris toimub Tartu Kesklinna Koolis traditsiooniliselt matemaatikanädal, mil viiakse läbi ohtralt erinevaid loogika ja arvutamisega seotud tegevusi. Toimus peastarvutamine, võistlus 99MATH, koolisisene matemaatikaolümpiaad NUPUTA, osaleti nutispordi võistlusel, joonistati õpilaste mõtted matemaatikast koomiksiks ning lahendati ainealaseid ristsõnu. Ehkki suurema töö tegid ära matemaatikaõpetajad, lõid ka õpilased ainenädala korraldamises kaasa. 5.a tüdrukud Saskia Peets, Vivian Mikli, Emilia Dulub, Mia-Marleen Kähr, Ronja Saksing, Liise ja Marta Needo korraldasid teise klassi õpilastele matemaatikat ja liikumist ühendava pärlikaartide tegevuse: mõtlesid ise välja kaheksa erinevat matemaatika- ja nuputamisülesannet, peitsid need koridori peale ära ning teise klassi õpilased käisid neid otsimas ning pärlikaartide abil lahendamas. Kõikidele tublidele osalejatele jagati kommi, kuid selgitati välja ka kõige tublimad nuputajad. Nagu ikka kipub olema, õppisid tublid korraldajad oma läbiviidud üritusest rohkemgi kui nuputajad-lahendajad. 11 - 12 aastaste tüdrukute jaoks oli põnev väiksemaid aidata, suunata ja õpetada ning oma tööle tagasisidet saada. Üldiselt hindasid teise klassi õpilased pärlikaartide tegevust väga lahedaks, ainult ühe ülesande juures selgus, et jagamise teemaga pole teises klassis veel tegeldudki. Õnneks oskasid suured viiendikud neid kohapeal nii palju õpetada, et sellestki mäest saadi üle. ![]() Läbi paraspordi koolitundidesse! Jaanuari 3. reedel toimus Kivilinna koolis Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee (IPC) programmi pilootkoolitus ÕPI.OSALE.KAASA. - I’mPOSSIBLE. Osalejateks erinevate ametite esindajad, ülikooli ja muuseumi töötajad ja meie õpilased. Koolitajaks IPC liikumisharrastuse juht Kaia Kollo. I’mPOSSIBLE programm võimaldab erinevate võimetega noortel üle maailma õppida, tutvuda, kaasata end erinevates tegevustes, mis õpetavad tundma paraolümpialiikumist ja selle väärtusi. Päeva oli jaotatud kaheks: toereetiliseks ja praktiliseks. Olles küll teadlik sõnadest parasportlane, parasport, paraolümpia, ei osanud meist keegi reageerida küsimusele, mida tähendab liide PARA sõnade alguses. Küll pakuti paralüüs, paragenees, aga lugu palju lihtsam - eesliide tuleneb sõnast PARALLEEL. Päeva jooksul saime teada palju paraspordi, paraolümpia, parasportlaste kohta. Kuna koolitaja Kaia on ise olnud parasportlaste tugiisik ja delegatsioonide esindaja olümpiatel, siis kõik kuuldu ja nähtu avardas kõvasti osalejate maailmapilti. Teooria ja arutelud vaheldusid mänguliste osadega, kus kogesime käsipalli ja võrkpalli mängimist puuetega inimeste kombel. Näiteks vaegnägijate käsipallis kaetakse kõikide mängijate silmad, et oleks võrdne olukord. Palli, mille sees on kelluke, veeretatakse mööda põrandat ja püütakse see väravasse saada. Pealtvaatajad peavad olema täielikus vaikuses, et palli liikumist kuulda oleks. Samuti paravõrkpall, kus jalgadeta sportlased liiguvad käte abil põrandal ja mängimiseks kasutatakse alla lastud võrku. Meie mängisime istuli ja õhupallidega. 9. klassi õpilased, kes tegid kaasa, tõdesid hiljem, et see oli väga põnev kogemus. Hiljem kooli mängujuhtide ringis päevast rääkides, tekkisid õpilastel ideed, kuidas neid mänge ka mänguvahetundides edaspidigi kasutada. Seda koolitust ja liikumist julgeme soovitada igasse kooli, miks ka mitte mitme kooli peale. Äge projekt, milles osaleda ning I’mPOSSIBLE liikumist tutvustada. Huvijuht Piret Arula ![]() Jaanuarikuu tõi auhinnasaju filmimaailmas Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi (KJPG) koolitelevisiooni KuuTV noored filmitegijad pääsesid Rakvere Gümnaasiumi Filmifestivalil kümne parima hulka ning pälvisid PÖFF Just Filmi stipendiumikonkursil stipendiumi. Novembrikuus PÖFFil Just Filmi žürii eriauhinna #noorfilmitegija2021 pälvinud KuuTV film „Annelinn” on taas festivale vallutamas, seekord on lühifilm jõudnud Rakvere filmifestivalile, mis on toimunud aastast 2004. Petersoni noorte film pääses rekordilisest kuuekümnest festivalile esitatud filmist kümne parima hulka. Filmi stsenarist ja režissöör Grete Kaio kommenteerib tundeid pärast Rakvere Gümnaasiumi Filmifestivalile edasipääsu: „Ootusärev! Tore on olnud koos luua ja mõttekaaslastega arutleda. Või nagu meie monteerija ütleks: tunne on kohutavalt äge!“ Meedianoored pole ka uute filmide tegemist unarusse jätnud ning valminud on uus stsenaarium Jürgen Rooste novelli „Pornofilm ja pudel viina“ ainetel, millega noored Just Filmi stipendiumikonkursil autasustatud said. Rooste novell on võitnud 2007. aastal F. Tuglase novelliauhinna. Loodetavasti saadab edu ka teose edasist saatust. Saadud stipendiumi kasutamise üle otsustab filmimeeskond ise tingimusel, et noored suudavad projekti algusest lõpuni ellu viia. Stsenaariumikonkursile saadeti kokku kümme tööd. Stipendiumi määranud žürii kommenteeris valikut järgnevalt: "Stsenaarium on kirjutatud Jürgen Rooste novelli ainetel. Mitmekihiline ja huvitav stsenaarium, mida lugedes hakkab mõtteis film jooksma. Terviklik ja sügavalt läbi tunnetatud stsenaarium, mis viitab autori küpsusele loojana." Kiitus noorte filmitegijate juhendajale Riho Rosinale ja tänu tublile filmi meeskonnale: Grete Kaio, Elina Soosaar, Markus Gregori Kullamaa, Cristopher Oskar Orav, Anete Nool, Ann Marii Tilk, Rasmus Allik. Eripedagoogiks Tartu Kroonuaia Koolis Pool sajandit tagasi, aastal 1972 tulid neli aastat varem Tartu Ülikoolis avatud defektoloogia osakonnast meie kooli esimesed praktikandid. Selle poolsajandi jooksul on meie juurest läbi käinud sadu praktikante ning juhendamiskogemuse on saanud paljud Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad. Oma kogemusi jagavad õpetaja Kadri Männiksaar ning eripedagoogika üliõpilane Cärolyn Aromets. Õpetaja Kadri Männiksaar Tartu Ülikooli eripedagoogika tudengite praktikat olen juhendanud aastast 2003. Algusaastad olid suureks väljakutseks noorele, just ülikoolipingist tulnud õpetajale-juhendajale. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli kogemusi ning ühtlasi arusaama praktika olemusest. Olen seda meelt, et üliõpilastel tuleb lasta olla loominguline teooria rakendamisel praktikasse. Muutunud on praktika korraldus võrreldes ajaga, kui veel ise praktikant olin. Siis pidid praktikandid teineteise tunde protokollima ja analüüsima, nüüd aga annab üks üliõpilane tundi ja teine tegutseb klassis abiõpetajana, nii saavad tulevased eripedagoogid klassi ees õpetamise kui abiõpetajana tegutsemise kogemuse. Praktikant Cärolyn Aromets Tartu Kroonuaia Koolis tunnevad tudengid end oodatult ning neid ollakse valmis pühendunult juhendama. Valisin praktikakooliks Kroonuaia kooli, sest teadsin, et siinsed juhendajad on kogenud praktikud, kellelt on mul palju õppida. Juhendaja on pidevalt hea nõu ja soovitustega abiks ning jagab kogemusi reaalsest elust, mis muudavad praktikakogemuse huvitavaks ja terviklikuks. Samuti annab ta edasiviivat tagasisidet ja vajadusel konstruktiivset kriitikat, mis on heaks õppimisvõimaluseks. Tudengid on kaasatud kooliüritustesse ja väljasõitudesse, läbi mille saab end proovile panna ja õppetööd läbi viia erinevates olukordades. Seega on saadav praktikakogemus mitmekülgne, põnev ja hariv. Varasemalt olin kindel, et soovin töötada lasteaias, kuid positiivne praktikakogemus on pannud mind mõtlema hoopis koolis töötamisele. ![]() Õppeaasta Tartu Kunstikoolis algas valikainete nädalaga. Põnevust on õhus rohkem kui tavaliselt, sest kolmas kursus valmistub lõpetamiseks. Jaanuarikuu lõpus helistati lõpukella aga meie CODE projekti õpilastele, kes läbisid 4 kuud kestnud õppekava ja astusid seeläbi suure sammu sisukama portfoolio poole. Hoo sai sisse ka Klass 3D+ projekt, mis on koostööprojekt meie, Tamme Gümnaasiumi, Herbert Masingu kooli ning Võnnu Keskkooli vahel. Luuakse ühiskasutatavad mobiilsed klassid vajaliku tehnikaga, et õpetada üldharidusaineid ja valikained mängumetoodikat kasutades. Selleks loovad koostööpartnerid 9 õppevara, mida ka piloteeritakse ühe õppeaasta jooksul. Lõppes ka kandideerimine kevadisse õpirändesse. Õpiränne on meie koolis tohutult populaarne ja lihtne. Seda kinnitasid ka kaks välismaalt naasnud 3D õpilast (Kreekast ja Taanist), kes teistega oma seiklusrohkeid reisimälestusi jagasid. "Oleks varem teadnud, et õpirändesse nii lihtne minna on!" innustasid nad teisi. Algas vastuvõtt kunstnik-kujundaja järkuõppesse (KUKU) ja kolm valikkursust gümnaasiumitele: 1) Oma loo joonistamine. Sissejuhatus 2) Visuaalse mõtlemise alused 3) Visualiseerimine 3D modelleerimise abil Tartu haridusosakond
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|