Riiki teenitakse ka koolis Ei lähe enam kaua, kui Aigar Kähr hakkab ajateenistust lõpetama. Erinevalt aga nendest noormeestest, kes õpivad sõdurioskusi, õpib tema õpetama. Aigar on üks neist kaheteistkümnest noormehest, kes on üheksa aasta jooksul läbinud asendusteenistuse Tartu Kroonuaia Koolis. Aasta jooksul täidavad asendusteenistujad koolis põhiliselt abiõpetaja ülesandeid. Aigar alustas oma teenistust septembrikuus. Oma kogemusi kirjeldab ta positiivsetena. Praeguseks olen Kroonuaia koolis olnud juba pool aastat. Tegelikult sattusin ma sinna üsna juhuslikult – asendusteenistuse kaudu. Kui tuli aeg asuda ajateenistusse, oli minu jaks sobivaim asendusteenistus ehk siis mitte rivi-, vaid tsiviilteenistus. Peale avalduse esitamist toimus vestlus, kus kuulsin võimalusest tulla Kroonuaia kooli. Ega ma eelnevalt väga midagi Tartu koolidest ei teadnud, aga kohapeal käies ja direktori ning õppealajuhatajaga vesteldes tekkis tunne – jah, see sobib! Erivajadustega lastega pole mul varem kokkupuudet olnud. Septembris asusin aga toimetulekuõppe klassi juures abiõpetaja rolli. Kunagi varem pole ma sellises olukorras olnud. Tagantjärele mõeldes on üsna naljakas, kui õpetaja „kompas“ vestluse käigus ka minu intellektuaalset võimekust – täpselt nagu ta peab tegema ka lastega. Tean nüüd, et erivajadustega lastega tehtav töö on raske ja väga palju annab juurde kolleegide toetus. Väga palju annab juurde ka laste suhtumine ja olen uhke, et minusse suhtutakse hästi. Nüüd on juba natuke kahjugi mõelda, et juba mõne kuu pärast on kooliaasta läbi. Koolile on asendusteenistuse noormehed suureks abiks. Lisaks erinevatele ülesannetele, millega „sõdurpoisid“ koolis tegelevad, toovad nad kooli ka nii vajalikku mehelikkust. Võib arvata, et kool on sobiv olnud ka noormeestele – neist kaks on jäänud meile tööle ka peale asendusteenistuse lõppu.
 Koolikonkurss ”Õpi koos Boschiga”. Oktoobrikuul 2021 avanes meil suurepärane võimalus osaleda ja kandideerida Bosch Eesti korraldatud koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Tartu Maarja Koolis on õppetöö käinud juba aastast 1994 ja puidutööklass sai valmis 1999. aastal. Koolis saavad erivajadusega õpilased osa õppetööst ja ka erinevatest käsitöötundidest ning teraapiatest. Puutöö tundi võib kindlasti nimetada üheks õpilaste lemmik tunniks. Selletõttu oli suur rõõm kuulda võimalusest ja hiljem ka osa võtta koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Just see konkurss näitas ka kui ühtekuuluvad meie õpetajad on ja kui väga nad konkursile kaasa elasid. Hääletati, jagati postitust, kutsuti üles lapsevanemaid, sugulasi ja sõpru hääletamisel osalema. Kõik sellepärast, et puutööklass saaks kaasaegsemad tööriistad, mis omakorda aitaks õpilasi nende uutel töödel. Ja muidugi oli ülipõnev konkursi finaal. Ei uskunud isegi täitsa lõpus, et meie Tartu Maarja Kool võitsime. Pöidlaid pandi koolidele suure hooga ja esiteks ennast võitjaks me ei pidanudki. Seda suurem oli üllatus ja hea meel sellest kui saime teada rõõmsa sõnumi meie kooli võidust. Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul, 23. veebruaril, saime moodsad tööriistad ilusasti kätte!Meie puidutööklassi uusi tööriistu hakkame kindlasti palju kasutama ja need toovad rõõmu meie kooli õpilastele, nii tööd tehes kui ka siis kui tööd valmis on saanud. Täname väga Bosch Eestit ja kõiki toetajaid! Kirja pani puidutööõpetaja Kristjan Tasa
 Eestimaa uhkus Martin Lillevere on 14-aastane Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klassi poiss. Mitte tavaline. Ta on pälvinud Eestimaa uhkuse kogukonnahoidja auhinna. Martini algatusel sai rajatud Luke külla mänguväljak, mis tänaseks päevaks on kujunenud kohalikele elanikele kogunemiskohaks, peopaigaks ja ühise ajaveetmise keskuseks. Kuidas sündis selline ettevõtmine? Martini sõnul märkas ta, et sellist paika külas oodati ning kui keegi teine ei tee, tuleb endal teha. Kas ta ka ise tol hetkel aru sai, kui palju rohkemaga ta hakkama sai, on raske öelda. Nüüdseks on kogukonnale eluvaim sisse puhutud. Mänguväljakul toimuvad perepäevad, erinevad töötoad, ühised kokkamised. Martini vanaisa sõnul kiikavad naaberküladki nende poole ja proovivad leida oma moodust midagi sellesarnast rajada. Martini ettevõtmisi innustab teinekord ka trots – nende inimeste arvamus, kes ei usu Martinisse ja seavad kahtluse alla, kas ta hakkama saab, paneb Martini veelgi innukamalt tegutsema. Martinil on suur süda ja avar ning omakasupüüdmatu mõtlemine. Teda paneb tegutsema soov teha teistele head, valmistada rõõmu. Luke mänguväljak pole mõistagi ainuke poisi heategu. Suur oli õpetajate üllatus, kui detsembrikuu viimasesse infotundi saabudes ootas neid ees imeilusasti kujundatud kohvilaud koos meeleoluka muusikaga. See oli ilus ja südantsoojandav päeva algus. Martin on õpetajatele parem käsi ning sõpradele ustav ja toetav kaaslane. Meil on hea meel, et Martini entusiastlikkus ja ettevõtlikkus on eeskujuks kogu kooliperele.
 Õpetlik teemanädal innustas ja inspireeris Raatuse koolis toimus veebruaris traditsiooniline teemanädal, kus igal klassiastmel oli kinnistatud teema. Nädala jooksul lõimiti omavahel kõiki õppeaineid. Kokku olid lepitud eesmärgid, oodatavad tulemused, hindamine ja tagasiside. Esimeste klasside laste arvates oli teemanädalal “Minu kodu – Eestimaa” toimunud õppimisviis teistmoodi ja huvitav. Oli näha, et suur osa õpilastest tunnetas vastutust oma tegevuste ees. 2. klassid õppisid tundma Eesti loomariiki. Keskenduti peamiselt maismaaloomadele, kuid õpiti palju ka loomade ja looduse hoidmisest. Kolmandate klasside lapsed tutvusid mänguliste meetodite abil elektri ja vooluringiga, kuidas elektrit toodetakse ja säästetakse. Neljandikud õppisid koondteema “Inimene ja erinevad elukeskkonnad” all tundma elukeskkondi, uuriti inimtegevuse mõju neile, saadi praktilisi teadmisi toimetulekuks erinevates kliimatingimustes. Viiendate klasside õpilased teadvustasid teemanädalal "Hoia ja säästa", kuidas olla loodussõbralikum ja säästlikum. Õpiti missuguseid tooteid poest osta, mida on võimalik taas- ja uuskasutada. Kuuendate klasside teemanädalal "Muna" olid meeldejäävaimad erinevad praktilised tegevused ja katsed: munarestile näo maalimine, munale kiivri ehitamine, muna keetmine, praadimine ja pošeerimine. Seitsmendate klasside õpilasi kõnetas teema "Keskaeg", sellest lähtuvad õpitoad ja õppekäigud. Põnevaimaks pidasid õpilased Ajakeskuse Wittenstein külastust. Kaheksandad klassid keskendusid nädala jooksul inimese arengu teemadele. Kes ma olen? Mis mulle meeldib? Milles olen hea? Kuidas arendada oma tugevusi? Kuidas arendada suhteid ja liikuda oma unistuse suunas? 9. klasside teemanädala „Võimalused“ eesmärgiks oli toetada meie peatseid lõpetajaid edasiste valikute tegemisel. Oli väga energiline, põnev ja oluline õppimise nädal, mille elemente aina enam igapäevases õppetööski kasutama julgustame. Täname Tartu linnavalitsuse haridusosakonda, kes juba mitmendat aastat järjest teemanädala korraldmist rahaliselt toetab. Loe teemanädalast pikemalt ja vaata fotogaleriid siit. 1.b klassi lapsed koos klassijuhataja Tiiu Putrolaineniga teemanädala raames Tartu laulupeomuuseumis toimunud töötoas "Riie ei riku meest - rahvariided argielus, tööl ja peol", kus lapsed värvisid ühistööna laulukaare, kujundasid rahvariides nukud ja kleepisid need tööle. Foto: Katrin Välja
LÕPETAS VOCO ESIMENE LEND 11. veebruaril said pidulikul aktusel lõputunnistuse 129 Tartu Rakendusliku Kolledži esimest lõpetajat. Oma õpingutega jõudsid finišisse aktiivtegevuste instruktorid, plaatijad, abipagarid, spaateenindajad, automaalrid, õmblejad, kergete rõivaste rätsepad, kosmeetikud, laojuhid, müügiesindajad ja logistiku abid. Kuuel erialal sooritasid lõpetajad kutseeksami sajaprotsendiliselt ning märkimist väärivad ka kutseeksamite suurepärased tulemused. Nii näiteks oli tunniplaanivaba õpet piloteerinud laojuhtide keskmine eksamitulemus 9,5 punkti 10-st ning logistiku abi eriala lõpetajaist 8 said maksimum- või maksimumilähedase tulemuse. Spaateenindad näitasid samuti kõrget taset - nende eksamisooritused jäid 90-98% vahemikku. Koos kooli lõputunnistusega said 38 kõige silmapaistvamat värsket meistrit tänukirja kõrgete kutsealaste oskuste või kutseeksami väga heade tulemuste eest. TARTU RAKENDUSLIKU KOLLEDŽI DIREKTOR LÄKS PRAKTIKALE On selge siililegi, et praktika on kutseõppe pärisosaks. Seekord ei pääsenud sellest ka koolipapa ise. 14. veebruaril saatsime oma direktori Raini Jõksi 10-nädalasele juhtimispraktikale tuntud startup ettevõttesse Pipedrive OÜ. Nimelt on Raini üks kolmest Tartu koolijuhist, kes haridusjuhtide praktikaprogrammi raames sai võimaluse oma juhtimispagasit täiendada ning seda ühes Eesti kaasaegseima juhtimiskultuuriga ettevõttes. Pipedrive, kuhu Jõks praktikale asub, on üks Eesti suurimaid startup’e, mis annab tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. 2020. aastal müüdi ettevõte 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku. Soovime Rainile edu ja meelekindlust ükssarviku tabamisel.
 TTG teadusvõistlus “Nupp nokib VI” toimus taas, nutikate õpilaste meeskondadele nii meie koolist kui külalistele Lõuna-Eesti riigigümnaasiumitest ja Riiast. Sel aastal võistles 11 meeskonda: 6 meie koolist ning külalised Jõgevamaa, Põlva, Valga, Võru ja Riia Juglas gümnaasiumist. Suur tänu osalejatele! Juba teist korda selle võistluse ajaloos võitis Jõgevamaa gümnaasiumi meeskond, teise koha said külalised Riiast ning 3. kohale (väga napilt väiksema punktisummaga) meie kooli võistkond. Õnnitleme! Võitjate nimed kirjutame traditsioonilisele rändauhinnale, nokkiva kana „mehhanismile“ (vt pildil), see jääb järgmist võistlust ootama meie kooli vitriinkappi. Meeskonnad pidid lahendama neli korraga laual olevat ülesannet ning kuue lahendamiseks minema nn jaama. Näiteks tuli läbi viia keemia ja biokeemia katsed ainete tuvastamiseks, lahti muukida kodeeritud luuleread ja nende autori nimi, taltsutada roboteid, tunda kivimeid ja mineraale, osata anda esmaabi, rassida Hanoi torni ketastega, lahendada loogikaülesanne ning sättida mudelil õigesse asukohta „pilvelõhkujad“. Tulemuste pingerida tekkis kohapunktide alusel.
 Noorte huvi panustada kodukandi elu parandamisse on suur Jaanuaris valiti Tartu linnas taas uusi Noortevolikogu liikmeid. Viimastel aastatel on Tartu Variku Kooli õpilased olnud volikogus väga aktiivsed. Sel aastal valiti avaliku hääletuse teel paljude gümnaasiumiõpilaste kõrval meeskonda ka kaks meie kooli 9. klassi õpilast: Marie-Liset Tauts (9.a) ja Laura Liis Luhamäe (9.b). Marie-Liseti igapäevaelu täidab suuresti sotsiaalmeediaga seonduv, aga ka tantsimine ja kunst. Ta armastab proovida uusi asju ja end ületada. Aastate jooksul loodud ja teadlikult kujundatud sotsiaalmeedia platvormid annavad võimaluse jõuda paljude noorteni. Laura Liis peab oluliseks koostööd ja noorte tervise hoidmist. ,,Mul on võimalus teist aastat kaasa lüüa Tartu Linna Noortevolikogu töös. Selleaastane kogemus on andnud mulle väga palju. Olen saanud juurde palju enesekindlust, et oma arvamust avaldada, isegi, kui see on teistest erinev. Olen oluliselt paremini kursis, kuidas käib linna juhtimine ja kui palju tööd ja vaeva on tegelikult ühe otsuse taga. Suur rõõm on koostööd teha teiste noortega, kes tahavad oma kodukoha elu mitmekesisemaks muuta. Noortevolikogus seisan eelkõige oma kooli ja kodukandi heaolu eest, aga peamine valdkond, nagu paljudel liikmetel, on vaimne tervis. See on teema, mis on mulle sama tähtis ka Variku koolis, kus olen teinud ka samal teemal uurimistöö. Vaimse tervise heaolu on oluline ja tänapäeval puudutab see paraku suurt osa noortest. Sellelt aastalt ootan aga veel rohkem erinevaid üritusi, mida me korraldame, ja uute inspireerivate inimestega tutvumist," sõnab Laura Liis.
 Käesoleval õppeaastal on ilmataat meid korraliku talvega õnnistanud. See sai tähendada ainult üht – kõik suusatama! Appi tuli Limpa Suusaakadeemia koos Vahur Teppaniga, nii said kõik Veeriku kooli 6.-9. klassi õpilased suusad alla. Lisaks väga heal tasemel varustusele said õpilased ka professionaalse suusainstruktori käe all kõige olulisemad oskused selgeks: õpiti kukkumist ja püsti tõusmist, takistusraja läbimist, erinevaid tõusuviise, laskumisasendis mäest alla sõitmist ning pidurdamist. Kui intensiivsem õppimise osa treenerite käe all läbitud, said vabaduse dendropargis tõuse võtta ja iseseisvalt suusarõõme nautida. Mainimist väärib, et ka kehalise kasvatuse õpetajad said põhitõed omal nahal üle korrata professionaalsete instruktorite juhendamisel. Tartu Veeriku Koolis on igal aastal õppeaasta jooksul valminud õpilaste töödest kujundatud emadepäevaks näitus. Seal on näha kõiki käsitöö tehnikaid – esimesi triibulisi ja viimaseid pitskoes salle, õmmeldud, kootud, tikitud diivanipatju või lilltikandis nõelapatju, kotte, heegeldatud äärepitse ja pitsilisi linikuid, suuri ja väikseid lapitöid jne. Et oma tegemisrõõmu ka teistega jagada, viisime seekord näituse Karlova-Ropka raamatukogusse nautimiseks (Tehase 16, Sisustus E-kaubamaja II korrus). Näituse panid 4.-9. klasside tüdrukute töödest kokku õpetajad Reet Tallo ja Grete Küppar. Tegusa kuu lõpetasid Veeriku õpetajad traditsioonilise koostööpäevaga, kus seekord oli fookuses koroona-aastate õpilünkade tasandamine, tuge vajavatele õpilastele tõhusate meetmete väljatöötamine, nii õpetajatele kui õpilastele vaimse toe võimaluste kaalumine.
 Õppimine tegevuse kaudu Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastele mõeldud Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programm, mille eesmärgiks on õpetada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilaste algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Õpilasfirmade suurim müügisündmus, Eesti õpilasfirmade laat, toimub alati veebruari teisel nädalal Tallinnas. Seekordset laata peeti paralleelselt kahes kaubanduskeskuses ning oma tooteid ja teenuseid pakkusid 247 õpilasfirmat. HTGst osales Rocca al Mares koguni viis õpilasfirmat. Kõige edukam oli laat meie õpilasfirmale KäpArt, mis detsembris ja jaanuaris pakkus müügiks kalendreid, kuid nüüd veebruaris kaarte ja kotte, millel näha loomade varjupaiga kasside looming. KäpArt sai laadalt uuendusmeelseima äriidee preemia ja ettevõtluskooli Mainor eripreemia. Ettevõtte tegevjuht Maara Parhomenko kirjutab: „Saime laadalt kasulikku tagasisidet ja konstruktiivset kriitikat. Päeva jooksul tuli ette palju ootamatuid olukordi, kuid kokkuvõttes õnnestus meil mitmelegi kohtunikule silma jääda.“ HTG õpilasfirma Setka läks laadale nostalgiliste eri värvitoonides puuvillasest materjalist võrkkottidega. Müügijuht Kaarup Öövel meenutab: „Laat andis palju müügikogemust, head tagasisidet ja edasisi ärisoovitusi. Tulevikus tuleb arvestada, et pikkade sangadega kotid müüvad paremini. Kõige paremini jäi meelde idee rakendada kottide tegemist õpitubades või koolitustel.“ Nagu ikka, kulub laatadel väike kosutus marjaks ära ning meie õpilasfirmadest oligi kõige suurem laadakäive firma Bobapoisid mulliteel. HTG õpilasfirma Foonon pakkus laadal kõrvaklappidele mõeldud Bluetooth seadet. Seade käib nt särgikrae külge ning nii saab oma lemmikmuusikat juhtmevabalt kuulata. Elavat huvi tunti ka õpilasfirma Pulbrix smuutipulbrite vastu, kuid kahjuks on pandeemiline olukord nende tootmisprotsessi oluliselt pikendanud ning laadale jõuti vaid näidistega. Tartu õpilased ja õpilasfirmad teevad tihedalt koostööd ja nii on HTG õpilane Kaarel Kaldre näiteks JPG õpilasfirma Raal liige.
 Ilmatsalu oma taliolümpia Kaunil kargel 4. veebruari talvehommikul olid paljude Ilmatsalu koolilaste mõtted kauge Hiina juures. Oli see ju päev, mil sai alguse suur spordipidu. Kuid seda mitte ainult Hiinas… Ka Ilmatsalu kooliperet ootasid ees sportlikud talialad oma õueolümpial. Kogu koolipäeva jooksul said kõik kooli õpilased võimaluse enda sportlikud võimed proovile panna. Esmalt, nagu olümpiale kohane, anti sportlasvanne lubadusega võistelda igati ausalt, sportlikus vaimus ja spordi kuulsuse eest. Kuna kõigi taliolümpiaalade katsetamiseks jäi ühest päevast ilmselgelt väheks, siis korraldajate valiku tulemusel sai iga olümpialane end proovile panna kuuel põneval spordialal: ühesuusasõidus, kelgunööritõmbes, soome kelgu lius, laskesuusatamises, lumekeeglis ja väravalöökides. Kõige enam meeldis lastele laskesuusatamine. Selle tegevuse juurde tuldi ikka ja jälle tagasi ning nii mõnelgi lapsel läks kodutee päeva lõpul täitsa meelest, sest Tamasseri rauad olid liiga põnevad. Kui õues olid kõik spordialad järele katsutud, said soovijad proovida koolimajas selga jäähokimängija varustust. Selle selga upitamiseks pidi enne küll tubli kõhutäie sööma, sest varustust ennast ja sellel omakorda kaalu oli omajagu. Kindlasti said Ilmatsalu kooli lapsed mõnusalt lumisel talvel hea stardi õues tegutsemiseks, headest sporditavadest kinni pidamiseks ning võimalusel ka Pekingi taliolümpiamängude jälgimiseks. H.(eidi)E.(nn)A.(sser) korraldustiimi koostöö tõi naeratuse igale suule.
 Vilistlaste veebruar 9. veebruaril on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünniaastapäev. Miina Härma Gümnaasiumis tähistatakse Miina Härma sünnipäeva erinevate üritustega, näiteks sellel päeval viivad õpilaste esindajad küünlad tema hauale Raadi kalmistul. Viimaste aastate traditsiooniks on saanud MHG balli korraldamine veebruarikuus, mis seekord toimus 4. veebruaril. Aga veebruarikuu on meie koolis ka vilistlaste kuu, mille raames MHG vilistlased räägivad koolitundides oma õpingutest, tööst või hobidest. Covid-19 tingimustes on vilistlased pidanud nii kontakt- kui hübriidtunde. Sellel aastal käisid õpilastele esinemas hambaarst ja Suukooli looja Kati Vald, rahvusvahelise ravimifirma Novo Nordisk Eesti filiaali juht Koit Arro, TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, silmaarst Laura Mauring, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, TÜ psühholoogia üliõpilane Timmu Õunapuu ning Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Sven Sakkov. Juba teist aastat on kooli instagrami kontol toimunud vilistlaste ülevõtud. Instagrami Take over ehk ülevõtt annab jälgijaskonnale võimaluse tutvuda vilistlase ühe päeva eri tahkudega, tutvuda tema eriala, vaba aja veetmise viisidega jms. Need ülevõtud on saanud väga populaarseks, jälgijad saavad vilistlastele küsimusi esitada jne. Sellel aastal võtsid MHG instagrami konto üle Sciences Po Paris ja London School of Economics (LSE) ülikoolide üliõpilane Anniki Mikelsaar (fotol), Bolti sotsiaalmeedia juht Cäthly Oja, Lextali advokaadibüroo jurist Ave-Ly Kõuts, restoran Humala ja üritusturundusagentuuri Velvet Live asutaja ning startup Fractory brändijuht Lauri Sokk, Oxfordi ülikooli õigusteaduse kolmanda kursuse üliõpilane James Paul Arney ja front-end programmeerija, Superstaari võitja Alika Milova bändi trummar Robert Leht. Aitäh vilistlastele, et oma kooli meeles peate!
 Veebruar 2022 TAGis Jaanuaris andsime lugejatele infot, kuidas saada TAGis 1. klassi õpilaseks. Veebruaris algasid ettevalmistused gümnaasiumisse sisseastumiskatsete korraldamiseks. Juhime teie tähelepanu mõnele erisusele, mis kehtivad Annelinna gümnaasiumisse astumisel. Meie kool ei ole viie kooli ühiskatsete süsteemis, sest me pakume võimalust sooritada sisseastumiskatsed eesti keele kõrval ka vene keeles. TAGi võetakse vastu õpilasi nii eesti kui vene õppekeelega põhikoolidest. Koolis avatakse tavaõppe ja kutseõppesuuna õpperühm. Kooli asumiseks tuleb kandidaatidel sooritada kirjalik komplekstest ja osaleda vestlusel. Registreerumine sisseastumiskatsetele toimub TAGi kodulehel www.tag.ee 1. märts – 3. mai. Sisseastumiskatsed toimuvad 5. mail 2022 kell 10 – 16 Tartu Annelinna Gümnaasiumis (Kaunase 68). Testi sooritamiseks on aega 2 tundi (120 minutit), testimine toimub Moodle`i keskkonnas vastavalt testimisgraafikule. Miks astuda Annelinna gümnaasiumisse? See on võimalus saada heal tasemel keskharidus nagu igas teises Tartu gümnaasiumis. Lisaväärtus seisneb mitmekesisemas keele- ja kultuurikeskkonnas kui tavalises koolis. Meil on lisaks eesti ja tavapärastele võõrkeelele võimalik õppida igal tasemel vene keelt – algajana, B1 ja B2 tasemel või emakeelena. Tänased 11. klassi õpilased kirjeldavad õppimist TAGis: Karl: Õppimise puhul kõige silmapaistvam asi on see, et õpetajad seletavad võimalikult põhjalikult ja lihtsasti teemat, et kõik õpilased saaksid aru ning kui peaks tekkima küsimusi, siis nad on alati valmis aitama. Kamilla: Lisaks eespool kirjeldatule on meie gümnaasiumis suurepärased võimalused aktiivseks koolieluks. Väga erinevad üritused ning õpilaste või õpetajate ideedel põhinevad ettevõtmised teevad koolielu mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Meil saab arendada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust, kuna õpilaste poolt toodud mõtted ning ettepanekud on oodatud. Rohkem infot õppimise kohta Tartu Annelinna Gümnaasiumis küsige [email protected] või telefonil 5039813.
 Talverõõmud Descartes’i kooli veebruarikuu üheks ülekooliliseks ettevõtmiseks enne vaheaega oli talispordipäev. Talverõõme käisime nautimas Vooremäe ja Vapramäe kelgumäel ning Lõunakeskuse ja Raekoja platsi uisuväljakul. 25. veebruari hommikul kogunesid 3.b klassi õpilased raudteejaama, et sõita rongiga Vapramäele matkama ja kelgutama. Jäisel matkarajal liikumine oli libeduse tõttu raskendatud. Kelgutamine, aga pakkus lastele palju rõõmu ja naeru. Suurest tuulest hoolimata õnnestus ka lõket teha ja lapsed said lõkketulel viinereid küpsetada. Samal ajal startis viis I kooliastme klassi bussiga Vooremäele kelgutama. Enne kelgumäele jõudmist toimus ka väike matk läbi metsa. Julgemad kelgutajad võtsid sihi kohe kõige kõrgemale. Ka kõige arglikumetel kadus peagi hirm ja lastel tulid pikad liud. Raekoja platsil algas talvine spordipäev laia lumesajuga. Täistunnise kellalöögiga algaski uisutamine. Kõik uisutasid – nii õpetajad, kui ka õpilased. Kes hoidis käest kinni, kes tugiraamist. Lõbusate naerukilgete saatel uisutati ümber „Suudlevate tudengite“ kuni viimase minutini. Lõunakeskuse liuväljal liugles kolm vahetust 2.–9. klassini. Väikseid uisutajaid tulid lisaks õpetajatele abistama ja toetama ka lapsevanemad. Lapsed arenesid jääl väga kiiresti. Mõni liikus algul ainult seina äärt pidi või hoidis raamist kinni, kuid juba poole tunni pärast liugles pikema sammuga ning julges ka ilma toeta uisutada. Lapsed olid väga hoolivad, kes oskas ise paremini uisutada, see toetas ja julgustas vähemoskajat. Uisu- ja hokikooli õpilased näitasid oma oskusi ka klassikaaslastele. Õpilased läksid väga elevile, kui nägid, et ka nende õpetajad ja klassijuhatajad tulevad uisutama. Talvine spordipäev tegi laste näod rõõmsaks ja põsed punaseks: terves kehas terve vaim. Kõigile väga meeldis kelgutamine ja uisutamine.
 Tartu Forseliuse Koolis on alates 1993. aastast toimunud Vello Saage nimeline luulekonkurss, mis on saanud oma nime kooli kauaaegse ja silmapaistva kirjandusõpetaja järgi. Võistlusel saavad luulehuvilised õpilased esitada kas omaloomingulisi luuletusi või oma lemmikautorite värsse. Gümnaasiumi aegadel oli see ülelinnaline ettevõtmine. Viimastel aastatel jätkub konkurss koolisisese sündmusena. 2022. aasta 8. veebruaril täitus Tartu Forseliuse Kooli legendaarse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Vello Saage sünnist sada aastat ning seetõttu kuulutasime temanimelise traditsioonilise luulekonkursi välja veidi suuremalt kui tavaliselt ning kutsusime osalema ka teiste Tartu linna koolide õpilasi. Kuna ühte saali meil kokku tulla ei olnud jätkuvalt võimalik, korraldasime võistluse taas videode vahendusel. Luuletuse teema ja autori valik oli vaba, esitada võis ka omaloomingut. Žürii hindas osalejate esitusel diktsiooni, ilmekust, näitlejameisterlikkust, väljendusoskust, esinemisjulgust ja häälekasutust. Žüriisse palusime andekad ja inspireerivad näitlejad Karl Robert Saaremäe, Kristo Tootsi (Miksteater), Linda Kolde (Teater Vanemuine) ning Tartu Forseliuse Kooli särava õppejuhi Kristi Mummi. Võistlust sponsoreerisid Tartu Forseliuse Kool, Teater Vanemuine, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Linnaraamatukogu ja Henkel. Lisaks luulevõistlusele toimus 8. veebruaril 2022 ka veebikohtumine, millest võtsid osa võistlusel osalejad ning teised huvilised. Veebikohtumisel tutvustasid õpilased Leele Joala ja Mairo Libba, millise panuse on jätnud Vello Saage Forseliuse kooliellu ning autasustasime luulekonkursi parimaid. Selleaastasest võistlusest võttis osa 20 õpilast seitsmest Tartu koolist. Laekunud töid oli väga vahva kuulata ja vaadata – osalejad olid kõvasti vaeva näinud ja hästi valmistunud. Suur kummardus kõikidele omaloomingu esitajatele ning täname kõiki osalejaid ja nende juhendajaid. Tulemustega on võimalik tutvuda lingilt: https://tfk.tartu.ee/2022/02/vello-saage-luulekonkurssi-tulemused-2022/
 Erasmus+ projekt “Learning for the future” Tartu Hansa Koolis Tartu Hansa Kool võõrustas Erasmus+ projekti “Learning for the future” raames väliskülalisi 21.02 - 25.02 2022. Väliskülalised olid õpetajad ja õpilasedi Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Türgist ja Rumeeniast. Üheskoos tegeleti tuleviku õppimise teemaga nagu näiteks erinevad äpid ja võimalused, mida need pakuvad, et rikastada igapäevast õppetööd. Hansa kooli õpetajad viisid läbi töötubasid, kus kasutati äppe ja keskkondi: Loquiz, Mentimeter, Prezi, Veescope, Quizz aga ka juba tuttavaid keskkondi, nt Powerpoint. Arutleti teemal “21. sajandi õppija ja oskused, mida tulevikus vaja on”. Eriti pakkus külalistele huvi Hansa kooli avatud õpperuum, kus osalesime 5.klasside matemaatika tunnis ning Hansa kooli õpetajad tutvustasid avatud õpperuumi õpetamise ja õppimise meetodeid. Avatud õpperuumi kasutasime Rakett69 laagri töötubade läbiviimiseks väliskülalistele, mis andis võimaluse näidata selle õpperuumi erinevaid kasutusvõimalusi. Hollandi kooli Dukdalf direktori Henk Frenkeni ja Hansa kooli direktori Liina Karolin-Salu eestvedamisel tekkis spontaanne arutelu “Milline võiks olla tuleviku õppimisele suunatud koolimaja?”, millest tekkis mitmeid huvitavaid mõtteid. Lisaks õppetööle käisid välisõpetajad ja -õpilased Eesti Rahva Muuseumis, kus giid andis suurepärase ülevaate Eesti rahva ajaloost, külastati Eesti Spordimuuseumi “Käed külge!” näitust ning loomulikult uuriti AHHAA keskuse näitust gravitatsioonist. Õpilastele kõige meeldejäävamad olid Eesti Spordimuuseum, AHHAA keskus ja muidugi taaskohtumine siinsete sõpradega. Signi Savi projektijuht
 Luule lugemisest värsside loomiseni Igal aastal jaanuarikuus toimub õpilasetlejate Tartu piirkonnavoor, kuhu on kutsutud osalema kõigi Tartu koolide esindajad, kelle hulgast žürii valib välja parimad konkureerima üleriigilisel võistulugemisel. Häid kohti on saavutatud erinevatel aastatel, sel korral oli aga tulemus meie kooli jaoks meeldiv ning üllatav - parimana märgiti omas vanuserühmas (4.-6.klass) ära meie kõige noorem osaleja - 4. klassi õpilane Riin Rebane. Juba aastaid on Karlova Kooli emakeeleõpetajate innustusel ja toetusel püütud meelitada luulet lugema aga kõiki õpilasi - oleme alustanud etlust klassivoorudega - iga õpilane valib ja kannab kaaslastele ette ühe luuletuse ning igast klassist paar parimat palutakse ülekoolilisele luulelugemisele, kust omakorda selekteeritakse välja parimad. Nii võime pidada taolisi “luuletalguid” oma kooli üheks pikaajaliseks traditsiooniks. Järjepidevust lisab üritusele seegi, et žüriiliikmeteks on enamasti leitud ka kedagi oma kooli vilistlastest, kes varem tulemuslikult analoogsel konkursil esinenud. Juba teist aastat on aga veebruaris luuleteemaga jätkates süvitsigi mindud - huvijuht Romet Piller on kutsunud õpilasi, aga ka kooli töötajaid vabariigi aastapäevaks looma temaatilisi luuletusi. Kui eelmise aasta teemaks oli “Minu Eesti”, siis sel aastal oli võimalik keskenduda kohalikule ainesele - üldise teemana pakuti välja “Minu Tartu”. Selleaastane saak oli kokku 45 luuletust - kõik need ehivad veebruaris oma pidupäevase kujunduse ja koduse sisuga Karlova Kooli trepigaleriid.
 Veebruari pühendasime Kesklinna Koolis väärtustele. Ühiskondlikest ja isiklikest väärtustest räägiti kõikides klassides klassijuhataja- ja ka ainetundides. Eriliselt pöörasime tähelepanu inimeste tuumväärtustele - sellele, mida inimene elus kõige olulisemaks peab. Kujundavad ju tuumväärtused otseselt inimese valikuid, tegusid ja eluteed. Kes peab elus olulisimaks lahkust, see levitab headust; kes peab oluliseks iseseisvust, püüab alati ise hakkama saada; ettevõtlikkuse hindaja arendab tulevikus kogukonda ja majandust. Iga Kesklinna Kooli õpilane süüvis enesesse ja õpetaja, sõprade ja vanemate abiga leiti enda tuumväärtused. Nii selgus, et väiksemates klassides väärtustati traditsioone, perekonda, puhast loodust ja tervist. Suuremates klassides muutus pilt kirjumaks ning ka isiklike tuumväärtuste põhjendused ja selgitused osutusid väga asjalikeks ja argumenteerituteks. Esile tõusid väärtused nagu usaldus, usk, hoolivus, ratsionaalsus, areng, tarkus, isiklik vabadus, loodushoid jt. Väärtused said kuju ka õpiväljundites: algklassiõpilased joonistasid oma väärtustest pildid, 4. ja 5. klasside õpilased õppisid argumenteerimist ja oma tuumväärtuse põhjendamist klassi ees, 6.–9. klasside õpilased kirjutasid tuumväärtusest kõne ning esitasid neid klassikaaslastele. Eesti riik - see olemegi meie, eesti inimesed. Eesti Vabariik saab näo ja südametunnistuse ühiskonnas domineerivatest väärtustest. Seetõttu ehitasime selle aasta vabariigi aastapäeva videoaktused üles just õpilaste tuumväärtustele. Igast klassist asjalikumad ja säravamad esitajad rääkisid videoaktusel oma kooliastmele isiklikest väärtustest ja sellest, kuidas need kogu ühiskonnale kasu toovad.
 Õpilasesinduse koolitus „Kõige valem mina“ Juba kooliaasta alguses oli Tartu Kivilinna Kooli õpilasesinduse juhatusel planeeritud oma liikmeid põnevatel teemadel harida. Otsustati, et üks koolitus toimub kooliaasta jooksul ja teine kooliaasta lõpul. Esimene hariv koolituspäev toimuski veebruaris. Õpilasesinduse president Lisete Laur kutsus meie õpilasesindust koolitama Lillemaja noorsootöötajad, kes pakkusid välja koolitusprogrammi „Kõige valem mina“, mis keskendub noorte igapäevaprobleemidele ja nendega kaasnevate ärevate situatsioonide lahendamisele. Me kõik ju suhtleme igapäevaselt, aga kas oskame seda teha nii, et me mõistaksime üksteist ja oskaksime ka vastavalt reageerida? Vist mitte. Koolitusel mängiti ja analüüsiti läbi erinevaid situatsioone, mis ka päriselus ette võivad tulla. Õpilasesinduse liikmed tõdesid, et asjad pole alati must-valged ja tuleb osata näha ka n-ö nähtamatut. Saadi teada, mis on saavutusvajadus ja ärevus ja kuidas nendega toime tulla nii, et kõigil oleks pärast hea. Koolituspäev viidi läbi foorumteatri meetodil – osalejad said ise lahendusi välja pakkuda. President Lisete Laur: „Õhus oli tunda ärevust, suurt mõtteraginat, äratundmist ja palju positiivsust. Alles päeva lõpus saime teada, et osalesime selle töötoa pilootkoolitusel!“ Aitäh Lille noortekeskuse tublidele koolitajatele. Iga õigesti käitutud olukord on meie kõigi tervist hoidev! Soovitame koolitust teistelegi! Huvijuht Piret Arula
Veebruar on Eesti sünnikuu. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi koolipere jaoks olid veebruarikuu olulisemad sündmused Tartu rahu ja Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäevad. KJPG oli ka selleaastase Tartu rahu aastapäeva gümnasistide kõnekoosoleku korraldaja. Kõnekoosolek toimus 02. veebruaril 2022. aastal Vanemuise mäel asuva Jaan Poska bareljeefi ees. Koosolekul asetati pärg Jaan Poska bareljeefile ning sõna võtsid Tartu linnapea hr Urmas Klaas, Tartu linnavolikogu esimees hr Tõnis Lukas ning riigikogu liige, TÜ professor Margit Sutrop. Osales 9 kooli. Sündmusel esinesid ka KJPG õpilased Ott Kiveste, Rasmus Allik, Parvin Tiks ja Grete Kaio. „Levigu Tartu rahu rahuna ka teistesse riikidesse ja maailma," saatis linnapea Urmas Klaas sõnumi Jaan Poska bareljeefi eest maailma. Sündmust kajastas ka ERR. Saatele „Aktuaalne kaamera“ antud intervjuus sõnas KJPG õpilane Parvin Tiks, et tähtsaimaks sõnumiks tema jaoks sel pidupäeval jäi linnapea lausutud mõte, et naabrite vahel peaks olema ühenduseks sillad, mitte tarad. Et kõik võiksid sõbralikult kõrvuti elada. Kõnekoosoleku erisaadet KJPG koolitelevisiooni KuuTV vahendusel saab vaadata siit. Kohapeal KuuTV reporteri läbi viidud vox populit Tartu rahu aastapäeva olulisusest gümnasistide jaoks saab vaadata siit. Lisaks pidulikele meie riigi vabadust tähistavatele sündmustele, mis veebruaris aset leidsid, oleme uhked ka oma õpilase võidu üle piirkondlikul ajaloo-olümpiaadil. Teise maailmasõja teemal võitis KJPG abiturient Hendrik Vaino (aineõpetaja Urmas Persidski) pea 100% tulemusega Tartu linna vooru ning jätkab teadmiste proovile panekut vabariiklikus voorus. Elagu Eesti! Tartu Haridusosakond
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
