 Veebruar on küll lühike, selle eest aga väga tegus kuu. Põhitähelepanu oli Hansa Koolis pööratud Eestimaa sünnipäeva ettevalmistamisele ja tähistamisele. Juba kuu algusest kaunistasid klasse sini-must-valged laualipud, 1. klasside õpilastele käis kaitseväe tööd tutvustamas kolonelleitnant Mattias Puusepp, käsitsi kirjutamise päeva raames kirjutatud Eesti hümnidest pandi üles näitus ja korrati üle teisedki laulud-luuletused. Ikka selleks, et tähtsat päeva väärikalt tähistada. Kuigi 23. veebruari hommik tervitas meid krõbeda külmaga, koguneti päikesetõusul kooli ette ja alustati päeva piduliku lipuheiskamise tseremooniaga. Lisaks EV 105. aastapäeva tähistamisele tegeleti usinasti ka õppetööga. Paljud meie õpilased esinesid erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel. Noored said lisaks headele tulemustele kuhjaga kogemusi, millele edaspidises õppetöös hea toetuda. Eraldi tooks välja suurepärased tulemused piirkondlikult kunstiolümpiaadilt, Vello Saage nimeliselt luulekonkursilt, õpilasetlejate riigikonkursilt, võistulugemiselt „Hansenist Tammsaareni“. Meie kooli õpilased olid tublid ka kehakultuuris ja kaunite kunstide alal. Mitmed meie noorkorvpallurid leidsid äramärkimist koolidevahelisel korvpalliturniiril ning lastekoor pälvis kiitust särava esinemise eest Tartu Õpetajate Naiskoori juubelikontserdil. Esmakordselt lipupäevana tähistatud eesti kirjanduse päeva puhul kuulsid meie kooli õpilased eesti kirjanduse tüvitekste ette kantuna õpetajate poolt. Rõõmsaid kirjanduslikke äratundmisi ja uusi kohtumisi oli nii lugejatel kui kuulajatel. 2. klasside õpilased viisid lugemisrõõmu ka väiksematele sõpradele Poku lasteaeda, kus käidi lugusid jutustamas projekti „Lugedes loon ennast“ raames.
 Liikuma Kutsuvate Koolide programmi liikmena peame Karlova koolis oluliseks liikumist nii ainetunnis, vahetunnis kui ka koolivälisel ajal. Veebruarikuu kaheksandale päevale organiseerisid kehalise kasvatuse õpetajad - Raido, Heiki, Ann ja Taavi - tervele koolile talvise liikumispäeva. Sel päeval ei toimunud koolis tavapärast õppetööd, vaid kõik klassid said koos talverõõme nautida. Iga klass sai ise otsustada ja organiseerida omale sobiva tegevuse, käidi tuubitamas, kelgutamas, suusatamas, uisutamas, räätsamatkal jne. Kõigil huvilistel oli võimalus koos õpetajatega minna ka Tähtvere spordiparki, kus kehalise õpetajate juhendamisel sai nii suusatamise algõpet kui ka pikka liugu lasta kelgumäel. Mida arvavad meie õpilased sellisest liikumispäevast? Õpilasesinduse liikmed andsid ühehäälselt mõista, et neile väga meeldis selline liikumispäev, eeskätt just see, et tegevused toimusid talvisel ajal. Rõõmu pakkus, et kõigil oli vabadus koos klassiga mõelda ja planeerida endale sobivat tegevust. Leiti, et sellised liikumispäevad on ka väga kasulikud selleks, et kõik õpilased ennast ikka liigutaksid ja saaksid eemale ka nutitelefonidest. Veebruarikuu keskel sai Käärikul kokku Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) vapikoolid, kes kahepäevase talvevungi ajal said palju uusi teadmisi, jagada omavahel praktilisi kogemusi ning anda sisendit LKK käsiraamatu loomisesse. Kõigil osalejatel oli võimalus suusatada, uisutada ja matkata imelistel talvistel Kääriku radadel. 2023. aasta on liikumisaasta – hoiame liikumist Karlova koolis kindlasti aukohal!
 Vahemikus 20.-23. veebruar toimus Kivilinna koolis teemanädal pealkirjaga „Nädal minu Eestiga“, mis kujunes väga emotsionaalseks ja südamlikuks. Eriliselt tore oli esmaspäevane pärastlõuna. Siis toimus koosviibimine, kus olid meie kooli Ukrainast pärit õpilased koos meie eestlastest õpilastega lustimas. Ei olnud MINA ja TEMA, vaid oli MEIE! Õppisime üksteiselt, tegime kõike koos, püüdsime maitsta kiluleiba, kirjutasime armsaid sõnu ja nautisime rahvatantsu, muidugi tantsisime koos Kaera-Jaani. Meie kooli 8. klassi ukrainlasest õpilased Liliia ja Mykola esitlesid kohtumisel koolikaaslastele oma loovtööd „Ukraina“. Nad tegid seda lausa eesti keeles! Oli eriliselt soe õhkkond - palju naeru ja liikumist. Huvijuht Piret Arula
 KJPG õpilased käisid Europarlamendiga tutvumas 24 õpilast veetsid koolipäeva Strasbourgis Europarlamendi suure saali toolidel. Teemaks oli "Meedia ja demokraatia: Euroopa Liidu tegevus võltsuudistega võitlemisel". Kohtusime pikemaks intervjuuks videosilla vahendusel EL asepresident pr Heidi Hautalaga. Küsimusi esitati nii Euroopa ühtsuse, demokraatia, ajakirjandusvabaduse, infosõja kui inimõiguste teemadel kuid esimeseks küsimuseks noortelt oli Ukraina võimaluse kohta saada Euroopa Liidu liikmeks. Järgnes kohtumine pressiesindaja üksuse juhataja pr Delphine Colardiga ja Prantsuse suunamudija Adam Brosiga. Peale kõikide riikide esindajatega ühist lõunasööki jätkasid õpilased ja õpetajad eraldi töötubades. Noortel toimus töötuba ja väitlus demokraatia ja 2024. aastal toimuvate Europarlamendi valimiste teemal ning õpetajatel jätkus töö pressiesindajatega võltsuudiste äratundmiseks ja infosõjas meediapädevuse kasvatamiseks. Peame õpetajate rolli meediapädevuse kasvatamisel oluliseks. Täpsemalt saab lugeda meie õpetaja mõtteavaldusest ERR-is: www.err.ee/1608873527/anna-liisa-blaubruk-meediapadevuse-arendaminegtt-hoiab-ajakirjandusvabadust Täname Euroopa Parlamendi Bürood võimaldamast noortel näha Euroopa Liidu toimimist kohapeal. Olime tänulikud, et saime osa väga olulise ja ka praktilise teema käsitlemisest. Käsitleme õpitut ka õpetajate sisekoolituse raames koolimajas. Lisaks tööpäevale parlamendis said noored tutvuda kohapealse eluoluga Prantsusmaal Strasbourgis, mis nii mõnelegi noorele oli esimeseks välisriigi kogemuseks. Terve päeva väldanud orienteerumise ülesande kestel tuli leida linnas nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt olulisi kohti ning teha autoportree ka kaheksandaks maailmaimeks peetava Strasbourgi Notre-Dame torni taustal kiriku katusel.
Õpime ise ja jagame teistega Tavaliselt iga aasta jaanuaris-veebruaris on koolimajas näha uusi noori inimesi. Sel perioodil toimub Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste koolipraktika, mida meie õpetajad juhendavad koostöös oma õpilastega. Mida vanemaks õppijad saavad, seda rohkem neil tekib küsimusi „Miks nad tulevad meie klassi?“ Ise olen kasutanud selgitust: „Nad õpivad õpetajaks ja meie üheskoos õpetame neid.“ Õpilastele, kes sageli eelistavad õppetegevuses kindlat rutiini, sh tuttavaid inimesi, annab see periood väärtuslikke kogemusi suhelda ja õppida teiste (ajutiselt võõraste) inimeste juhendamisel. Praktikajuhendajatele on see hea võimalus enesetäienduseks: värskendada ja täiendada oma teadmisi erimetoodikast ning tagasisidestamisest/nõustamisest. Samas näeb teises vaates ka oma õpilaste tegevust. Uued suunad ja teadmised nii tava- kui eripedagoogikast tulevad omakorda kasuks õppekava ja -vara arendustöös. Viimastel aastatel on olnud päevakorras riikliku õppekava uuendamine. Mitmed meie kooli õpetajad osalesid/osalevad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kaasajastamise töörühmades. Suur panus on õpetajatel ka lihtsustatud ja toimetulekuõppe õpilastele mõeldud õppematerjalide koostamisel, seda nii autori, katsetaja ja/või retsenseerija rollis. (Ülevaade: https://hev.edu.ee/). Lähiminevikus on valminud, samuti hetkel veel loomisel mitme erineva õppeaine digiõpikud (Opiqu keskkonnas). Alustavad õpetajad saavad esialgu aega, et töömaailma sisse elada. Seejärel kaasatakse loomeprotsessi tasapisi ka neid. Teistel on võimalik seda loomingut kasutada praktikas. Siinkohal jätkuvalt jõudu ja erksat meelt meile kõigile!
 Oleme kogu kooliperega kogunud juba mitmeid kordi Ukraina sealsetele sõjapõgenikele vajalikke asju alustades soojadest riietest, värviraamatutest ning -pliiatsitest lõpetades väikeste pehmete mänguasjadeni, mis otse Ukrainasse kohale viidi. Tänutäheks saatsid ukrainlased meile Ukraina lipu, kuhu on kirjutatud „Võiduka lõpuni!“. Oleme väga tänulikud kõigile, kes on kaasa löönud. Liikumisaasta raames toimub sel poolaastal neli kogu kooli kaasavat väljakutset. Veebruarikuu on matkakuu, mille eesmärgiks on õpilasi ja õpetajaid motiveerida avastama RMK matkaradasid ja liikuma värskes õhus. Praeguseks on õpilased käinud matkamas nii kogu klassi, pere kui ka sõpradega. Kuu lõpuks selguvad meie kooli kõige aktiivsemad matkaklassid ja õpilased ning õpetajad. Loodetavasti innustavad seesugused väljakutsed liikuma ja tervislikumalt mõtlema ka pärast väljakutsete perioodi lõppu.
 OLULINE POLE VÕISTLEMINE, VAID ÕPPIMINE Tartu linna 8. klasside keemiaolümpiaadil saavutas Niklas Krull I-II koha jagamise. Oluline selle juures ei ole niivõrd saavutatud koht kui Niklase suhtumine. “Mina ise näen olümpiaade pigem õppimisvõimalusena kui võistlusena. Muidugi on ka lõbus teiste õpilastega konkureerida, aga mina leian rõõmu kõige enam olümpiaadide õppimise aspektist,” räägib Niklas. Niklas ja tema õpetaja Lauri Kõlamets leiavad alati kõikidele probleemidele positiivsed lahendused. Foto: Rene Leiner Tema vanemadki hindavad olümpiaadisaavutust kõrgelt ja on uhked, kuid sarnaselt Niklasele on nemadki omandatud teadmisi poodiumikohtadest olulisemaks pidanud. Loodusainete õpetaja Lauri Kõlametsa sõnul näitas Niklas talle juba septembri teisel nädalal, et oli kogu perioodi materjali iseseisvalt ära õppinud. Tänaseks on Niklas läbi analüüsinud 9. klassi õpiku ja seadnud eesmärgiks töötada läbi kogu gümnaasiumi materjal. Lauri on rahul, sest oleme seadnud eesmärgiks arendada lastest ennastjuhtivad õpilased. “Keemiaga seoses olen kindlasti mõelnud ka tulevase töö võtmes sellega tegeleda, kuid kaalun kindlasti ka arvutimängude arendamist ja mõnda füüsikaga seotud töökohta,” näeb Niklas oma tulevikus erinevaid põnevaid väljakutseid. Ema Evelin vaatab Niklase kümne aasta perspektiivis tulevikku aga niimoodi: “Varem on ta ise öelnud, et tahab saada programmeerijaks. Miks siis mitte keemia- või ravimitööstuses? Loodan, et ta saab kunagi olla millegi uue avastamise või leiutamise juures.” Palju pikemalt saab Niklasest, sh sellest, miks õpetaja tal rockbändi kokku soovitab panna ja kes on Niklasele Eesti hariduspsühholoogia guru Edgar Krull, lugeda Raatuse kooli kodulehelt.
 Veebruar möödus Tartu Rakenduslikus Kolledžis sama kiiresti, kui kelguga mäest alla lastes. Aasta kõige lühemasse kuusse mahtus seevastu palju. Väike kokkuvõtte on Sinu ees. INDIA SUURSAADIK Mõned päevad enne EV105 aastapäeva külastas Tartu Rakenduslikku Kolledžit tema ekstsellents India suursaadik hr. Ajaneesh Kumar. Hr. Kumar külastas VOCOt seoses koostöö alustamise ja õpilasvahetusprogrammi käimalükkamisega ühe India kutsekooli vahel. EV105 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel astusid teiste esinejate seas üles ka VOCO Ukraina õpilased ja kandsid ette eestikeelse luuletuse. Luuletuse lõpus kinkisid nad koolile käsitööna valminud liniku. Ukraina õpilased andsid üle käsitööna valminud liniku kooli direktor Raini Jõksile. TALVINE LÕPUAKTUS 10. veebruaril toimus Vanemuise kontserdimajas pidulik aktus, kus tehti uutele meistritele kummardus tubli töö eest koolis ning sooviti kõike head ja kõrget lendu lõpetajate tegemistesse. VÕISTLUSED Veebruaris jätkus saade Noor Meister, kus mitme kooli esindajad panevad ennast proovile. Võitja saab eriti magusa tiitli omanikuks - Noor Meister 2023. VOCO õpilased lõid tublisti kaasa ja tõid kohti esikolmikus. Ka spordis ei andnud me tiimid alla ja jõudsid paljudel võistlustel headele kohtadele. Mõned päevad tagasi saime taas rõõmustada - Baltic VET kutsevõistlustel saavutasid kaks õpilast mõlemad 2. koha.
Veebruaris käivitus projekt "Ilus eesti keel vene õppekeelega kooli", mida rahastab Briti Nõukogu. Tegevustest võtab osa 8 Ida-Virumaa kooli ning projekti käigus külastatakse partnerkoole Tartus ja Tallinnas. 17. veebruaril võõrustas meie kool Narva Keeltelütseumi õpetajaid ja direktorit. Esmalt said kauged külalised valida endale meelepärased ainetunnid ning üheskoos külastati meie õpetajate tunde. Seejärel tutvuti koolimaja ja kooli eripäradega ning päeva lõpetas ühine vestlusring. Ühise arutelu käigus tõdesime, et inimlikud mured ja rõõmud on koolides ikka samad ning regionaalsed eripärad ja temperament ei mängi nii olulist rolli, kui esmapilgul arvata võiks. Narva õpetajate sõnul on enim puudu hetkel õpetajatest, sest töökohtade hulk piirkonnas on suur. Samuti tundsid õpetajad muret selle üle, et eestikeelsele õppele üleminekut takistab paljuski noorte keelekeskkond. Mõlgutasime mõtteid ka selles osas, kuidas saaksime ehk tulevikus üksteist teise keele omandamisel paremini toetada. Ka meie õpetajad tundsid Narva õpetajatega vestlemisest rõõmu. Üheskoos arutati nii kooli argielu, konkreetsete tundide kui ka suuremate küsimuste üle. Soovime Narva Keeltelütseumi kooliperele ja Ida-Virumaa koolidele rõõmu ja jaksu, et kogukonna ja sõprade toel ühise eesmärgi nimel edasi pingutada.
 Suursaadikute veebruar Võõrkeelte tundides ei tegele õpetajad ja õpilased ainult keelega, vaid tutvuvad ka vastavat keelt rääkivate inimeste kultuuriga. Seetõttu kutsutakse Treffneri gümnaasiumisse aeg-ajalt külalisi, kes õpilastele oma maad tutvustavad. Eriti tihe koostöö on HTG-l saatkondadega. 22. veebruaril külastas Treffneri kooli Suurbritannia suursaadik Ross Allen, kellele kooli õpilased kõigepealt koolimaja ning kooli ajalugu kajastavat muuseumi näitasid. Kohvilaua ümber arutlesid suursaadik ning inglise keele õpetajad inglise keele staatuse üle Eestis. Päeva kõrghetk oli aga kohtumine 10. ja 11. klassidega, kus Ross Allen rääkis diplomaadi karjäärist ning vastas õpilaste küsimustele. Muide, suursaadik räägib väga hästi ka eesti keelt! Õpilastele oli Suurbritannia suursaadiku külaskäik teretulnud vaheldus ning silmaringi avardav kogemus. Juba järgmisel päeval, 23. veebruaril oli HTG kooliperel külas aga Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk (vil 1994). Kõigepealt pidas suursaadik 10. ja 11. klasside õpilastele ettekande oma viimasest aastast Ukrainas ning elust Kiievis keset komandanditunde, õhuhäireid ja elektrikatkestusi. Muu hulgas nägime oma silmaga, mida olulist sisaldab seljakott, mis peab praegu Ukrainas kaasa haaramiseks alati pakitud olema. Vabariigi aastapäeva aktusekõnes kogu koolile rõhutas suursaadik Kaimo Kuusk, et Eesti eduloo oluline märksõna on olnud koostöö. Tänutäheks pika päeva eest Treffneris sai suursaadik kingiks HTG lipsunõela. Ootame kõik pinevalt aega, kui Ukrainas on jälle tavaks lipsu kanda!
 Tööd ei karda me Kes meist ei teaks tuntud laulu sõnu „Tööd ei karda me, juhhei! Ameteid on kõigil meil!“. Kui selles laulus on ära nimetatud 33 ametit, siis Ilmatsalu Põhikool võttis osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatusest „Tööle kaasa!“ ja osaleti ligi 70 ametikoha töövarjuna. “Tööle kaasa!“ toob kokku kooli, lapsevanemad ja tööandjad. 16.02 avasid paljud Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et lapsed saaksid tööelu päris lähedalt näha ja tõuseks teadlikkus töömaailmas toimuvast. Ilmatsalu koolist oli sel korral tööelu uurimas rekordarv õpilasi – 116! Põnevamad ametid, mida lähedalt näha sai, olid ämmaemand, apteeker, anesteesiaõde, õpetaja, kopajuht, lektor ja õppejõud, farmitöötaja, äriklienditeenindaja, turundusspetsialist, projektijuht, psühholoog ja tugiisik. Õpilastes kinnistus teadmine, et kõik erinevad tööd on vajalikud ja iga töö tegija on tähtis. Mõne töö kohta arvas õpilane, et seda tööd ise teha ei tahaks. Ja kindlasti kuuldi ka seda, kuidas töö kiidab tegijat. Mõisteti, et koostöö-, suhtlemis-, otsuste langetamise ja info töötlemise oskused on vajalikud ka tulevikus. “Tööle kaasa“ võimalus on ka Ilmatsalu kooli õpetajatel, kes külastavad märtsis kindlal eesmärgil erinevaid koole ja on töövarjudeks kolleegidele. See kõik on ikka eesmärgil, et oskaksime õpetada tulevaste ametite pidajaid, keda vajame aastate pärast. „Tervitan, sind, jälle töö!“
 #härmaarm Veebruarikuus tähistame Miina Härma sünniaastapäeva. 9. veebruaril, Miina Härma 159. sünniaastapäeva puhul kogunesid kõigi klasside esindajad Raadi kalmistule, kus süüdati küünlad ning 12.a klassi õpilane Gerli Raag rääkis Miina Härma suurtest tegudest ning meenutas enda algklasside ajast pärit härma vaimu otsinguid. Päev varem, 8. veebruaril said 10. klasside õpilased pidulikul aktusel kätte uue kujundusega kooli sõrmused. Veebruarikuu pidustused jätkusid 18. veebruaril toimunud kooli balliga, mis seekord kandis pealkirja "Old Hollywood". Aastate jooksul on veebruarikuust kujunenud vilistlaste kuu. Ka sellel aastal on kooli külastanud arvukalt vilistlasi, et tutvustada oma tööd. Oleme alati püüelnud selle poole, et kõikidel praegustel õpilastel oleks veebruarikuu jooksul vähemalt üks külalistund, mille viib läbi vilistlane. Tänavu külastasid kooli näiteks geeniteadlane Mait Metspalu, produtsent Kerdi Oengo, hambaarst ja Suukooli looja Kati Vald, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, päikeseauto Solaride mehaanik Peter Kipp, erakorralise meditsiini arst-resident Andi Kriisa, psühholoog Teele Reiljan, Hiina-uurija Mart Tšernjuk jt. Kooli instagrami lehel postitasime veebruarikuu jooksul iga päev vilistlastest paaride pilte. Iga pildi taga oli lugu, mille üheks osaks on MHG. Oma lugu olid nõus jagama näiteks Sirje ja Alar Karis, Kristel ja Kristjan Maruste, Urvo ja Kristin Männama, Laura ja Tanel Breede, Mare ja Rein Kinkar, Maris ja Tiit Pruuli jt. Vaata lähemalt: https://instagram.com/mhgtartu?igshid=YmMyMTA2M2Y=
 Tartu rahu ja ettevõtluspäev Kooli nimele kohaselt tähistab Tartu Jaan Poska Gümnaasium oma sünnipäeva veebruari alguses Tartu rahu aastapäeval. Lisaks pidulikule Tartu rahu aktusele, Tartu gümnaasiumide ühisele kõnekoosolekule Poska platsil ja Tartu rahu mälumängule toimus 3. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis õpilasesinduse korraldatud Poska ball “Valguse pale”, mis tõi kokku nii õpilased, vilistlased kui õpetajad. Maagilises õhkkonnas toimunud balli õhtujuhid olid Poska abituriendid, dünaamiline duo Maileen Muttik ja Robin Liiber. Esinesid Elleri bigband ning INGER. Oleme nii tänulikud, et Poska ball üle mitme aasta taas toimuda sai! Veebruarikuusse mahtus veel muudki põnevat, millest olulisim oli 7. veebruaril toimunud abiturientidele suunatud ettevõtluspäev, mil koolitundide asemel külastati erinevaid ettevõtteid nii Viljandis, Tallinnas kui Tartus ning saadi teadmisi tuleviku karjäärivõimaluste ja tööandjate ootuste kohta. Päeva edukasse toimumisse panustas 19 ettevõtet ning kõlama jäid mõtted, et omandatud erialast olulisem on kandidaadi isiksus, tahe ja õppimisvalmidus, tööle kandideerides on oluline julgus oma huvi näidata ja küsimuste korral tööpakkujaga ühendust võtta. Ettevõtetele on väga oluline töötajate heaolu, mistõttu pakutakse erinevaid enesearengu võimalusi ja tegevusi, mis aitavad hoida nii füüsilist kui vaimset tervist. Loodetavasti aitas päev avardada osalenute tulevikuväljavaateid ja panna alus sotsiaalse kapitali loomisele. Fotod: Linda Maria Saar ja Anete Jürgens
 Teadusvõistlus "Nupp nokib VII" 8.02.2023 toimus Tamme gümnaasiumis traditsiooniline nutikate õpilaste meeskondlik võistlus. Osalesid 5-liikmelised võistkonnad sõpruskoolidest (Jõgevamaa, Paide, Põlva, Riia Juglas, Valga ja Võru gümnaasiumid) ning 3 meie kooli võistkonda. Võitis Jõgevamaa gümnaasiumi meeskond, järgnesid kaks meie kooli meeskonda. Traditsiooniliselt hõlmasid ülesanded kõiki meie kooli õppsuundade valdkondi, näiteks tuli leida metafoore kirjandustekstist; lahendada keemia ristsõna (sh tunda laborivahendeid); tunda maitseaineteks kasutatavaid taimeliike ja nende osi; tunda riike nende kontuurkaardi ja lippude järgi; osata teadusajaloo sündmusi ajaliselt reastada ja vastata nendega seotud loodusteaduslikele lisaküsimustele; nuputada lahendus matemaalise loogika abil; panna kokku elektroonikaskeem ja dekodeerida kuuldud morse-sõnum; osata anda esmaabi rabamatkal juhtunu puhul; ehitada etteantud asjadest-materjalidest reaktiivjõul otse liikuv auto; luua üle Wi-Fi Raspberry Pi’ga ühendus ja avada “seif”. Palju õnne võitjatele, suur tänu kõigile osalejatele! Veidi pikemalt ja pildid on aadressil: https://tammegymnaasium.ee/teadusvoistlus-nupp-nokib-vii/
 Veebruar - sünnipäevakuu Meie kooli õppejuht Julia Trubatšova kirjutas hiljuti artiklis Õpetajate Lehele nii: „Riiklike tähtpäevade tähistamise olulisus ei ole meie koolimajas teemaks, neid päevi tähistatakse sõltuvalt võimalustest kas suurejooneliselt või tagasihoidlikumalt, aga alati südamlikult ja tähenduslikult.“ Jagame pidupäevarõõmu meelsasti ka teiste koolidega, kui see meie ja nende plaanidega sobitub. Nii võõrustasime eelmisel aastal Tartu gümnaasiumite õpilasi vabariigi aastapäevale pühendatud URMASTE päeval meie koolimajas. Ettepanek võeti küllatulnute poolt hästi vastu. Üritusest valmis isegi (keeleõppe)video, kuna koolilaval esinenud eri elualade Urmased edastasid noortele sisukaid sõnumeid, mis kõlavad aktuaalsetena veel aasta ja aastate pärast. EV105 tähistamisel läksime veidi vana ja veidi uuendatud radu. Algkooliõpilased pidasid väärikalt vastu kooli direktori kätlemistseremoonial. Keskastme klasside aktus oli pühendatud eelseisvale Lydia Koidula 180. sünniaastapäeval. Aktusel kõlas Koidula sõna nii traditsioonilisel viisil kui uudsetes töötlustes, näiteks kaanonina ja tubli trummipõrina saatel. Tegelikult aga algas pidupäev kõige varem kõige vanemateleõpilastele. 9. – 12. klassi õpilased kutsusime päikesetõusuks Toomkiriku müüride vahele, et tervitada oma riiki laulu ja tantsuga Tartu pühas paigas. Tegime seda hommikuses külmas karguses koos Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja vilistlastega. TAGi eestvõtmisel sai teoks ühislaul. MHG „Härmatis“ aga sai veel uskumatumaga hakkama, pannes üle kolmesaja kokkutulnud noore koos rahvatantsusammul lumes tantsima. See oli meeldejääv.
 Meie kooli üheks oluliseks väärtuseks on traditsioonid ja nende elus hoidmine. Üheks traditsiooniks on Vello Saage luulekonkurss, mis on erinevates vormides toimunud juba 1993. aastast. Vello Saage oli Tartu 8. Keskkooli (praegune Tartu Forseliuse Kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes oma pühendumise ja õpilassõbralikkusega jäi kõikidele oma õpilastele eredalt meelde. Tema eestvedamisel ilmus kooli almanahh, toimusid kooliteatri ja kõnekoori tunnid, kirjanduspäevad, matkad ja palju muud. Vello Saage auks toimuv luulekonkurss pakub õpilastele võimalust esineda nii omaloomingu kui ka neile meeldiva autori luuletustega. Sel aastal toimus konkurss kahes jaos. Esmalt 1.-3. klassidele koolisiseselt ning seejärel 4.-9. klassidele ülelinnaliselt. Osalejaid oli kokku seitsmest erinevast koolist ning toimus väga tore päev - kõlas ilus luule ning õhkkond oli soe. Žüriisse kuulus kooli vilistlane ja näitleja Anne-Mai Tevahi, Tartu linnaraamatukogu esindaja Mairi Tempel ning meie kooli direktor Jüri Sasi ja õpetaja Rita Grigor. Konkurssi tulemused on üleval kooli kodulehel. Täname kõiki osalejaid, juhendajaid, žüriid ning sponsoreid: Tartu Forseliuse Kool, Teater Vanemuine, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Linnavalitsus.
Aastaid tagasi oli Tartu Erakoolil väike, sisult üsna vananenud, raamatukogu. Ruumipuudusel jagati aga raamatud klassidesse laiali ja nii see jäigi. Kui aasta 2022 nimetati raamatukogude aastaks, ei andnud mõte raamatukogu taasloomisest enam asu. Vaatamata hirmule, et tegemist on ajamahuka ja kalli projektiga, tegin novembris kogukonnale üleskutse raamatukogu loomisega alustada. Pered kinkisid koolile nii uusi kui juba loetud raamatuid, võitsime vanapaberi kogumise võistlusel 1000€ auhinnaraha ja pool kooli jõululaada tulust tuli samuti raamatute ostmiseks. Kirjastustega suheldes, saime raamatuid kingiks ja eriti sõbralike hindadega osta. Tegin raamatukogule Facebooki lehe, et jagada loomislugu ja tänada panustajaid. See oli hea otsus, sest tõi juurde kaasaelajaid, mis omakorda innustas edasi pingutama. Kõigest kahe kuuga kogusime üle 700 raamatu ja õige pea saavad õpilased neid laenutama hakata. Meil pole raamatukogule veel õiget ruumi ega raamatukoguhoidjat, kuid sellest pole midagi. Meil on suur soov ning lugemishimulised lapsed ja sellest esialgu piisab! Piret Kimmel TäheTERA klassiõpetaja ja lapsevanem https://www.facebook.com/profile.php?id=100088571286907
 MISS JA MISTER TARTU MAARJA KOOL 2023
Sõbrapäeval oli meie koolis ajalooline hetk. Nimelt valisime vanema kooliastme sõbrapäevapeol kooli missi ja misterit. Kandidaate oli igast klassist. Hindasime noorte oskusi lauakatmisel ja voodi ülestegemisel, tantsulist eneseväljendust ja täpset kätt. Konkursi kõrgest tasemest kõneles juba see, et keegi ei söönud ära külalise padjale pandavat kommi ja suudeti vältida piduliku laua katmisel ebavajalikke instrumente (vispel, pajakindad). Kõige sagedamini vedas alt laudlina unustamine. Siit saab teha järeldusi järgnevaks treeningperioodiks. Kandidaatide sooritust saatis pealtvaatajate maruline kaasaelamine ja ergutamine. Tantsulises eneseväljenduses oli võimalik valida omale abivahendeid, millest populaarseim oli võimlemislint. Kandidaadid järgisid oma liikumises erinevaid muusikastiile ja just tantsuga kerkis esile üks missikandidaat, kelle esitus oli eriti armas ja hingestatud. Viimane ülesanne oli sõbrapäevalikult romantiline - tabada südame-märklauda! Väga tasavägises konkurentsis sai eelise üks misterikandidaat, kes riskis ja tabas südant kõige kaugemalt. Pärast žürii põhjalikku arutelu kõlas otsus: MISS MAARJA KOOL 2023 on Mari-Liis ja MISTER MAARJA KOOL 2023 on Maksim. Nüüd võiks mõelda kaugemale – tore oleks meelelahutuslikus vormis mõõtu võtta oma eakaaslastega teistest koolidest. Kes haarab ideesabast kinni?
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
