 Eesti keel on haldjate keel, mis elab puu sees Kristjan Jaak Petersoni nime kandva gümnaasiumi noored otsustasid emakeelepäeva puhul teha kummarduse noorelt lahkunud laulikule ning digiteerida Petersoni luuleloomingu. Praeguste õpilaste loetud ja kooli meediastuudios salvestatud „Kummardus Kristjan Jaagule“ filmiti, monteeriti ja helindati kooli meediastuudios. Luuleklipid jäävad kasutamiseks emakeeleõpetajatele meie koolis ja mujal. Digiteeritud loomingu esitlus toimus emakeelepäeval KJPG aktusel. Emakeelepäeva aktusel oli külas luuletaja ja kirjandusterapeut Berit Kaschan, kelle ettekandest jäi kõlama kirjutamise ja lugemise oluline roll nii vaimse tervise tugevdaja kui ka hoidjana. “Inimesed on lugudest tehtud. Me defineerime end läbi meiega juhtunud lugude. Ütleme ju ikka, et minuga juhtus kord nii ja seetõttu olengi niisugune,” rääkis Berit Kaschan. Kirjandusteraapia eesmärgiks on, et kui inimene teeb oma loo ümber, siis ta mõtestab ka ennast ümber. Aktusel esitles külla tulnud kunstnik Navitrolla värsket teost „Kas siis selle maa keel…“. Võrumaalt pärit ja eesti keelt esimese võõrkeelena võrukeele kõrval õppinud Navitrolla tegi käigu pealt ka luuletuse, sest hoopis luuletajaks saamine oli olnud tema lapsepõlve unistus. Navitrolla rääkis, et eesti keel on tema jaoks haldjate keel, haldjad elavad puude sees. Koolile kingitud maalil oligi kujutatud suur puu ja see pilt võiks jääda autori sõnul koolile ekraaniks, mida ei saa välja lülitada. Sündmuse tähistamine lõppes Toomemäel luuletaja kuju tervitamisega. Dramatiseeringus „Kohtumised“ elustusid sajandite tagant tolleaegse kultuurikandja K.J. Petersoni ning ta lähedaste mõtted ja sõnumid uute Kristjan Jaakude kehastuses. Üles astusid õpilased Ott Kiveste, Mia Markus, linnapea Urmas Kruuse ja KJPG direktor Merike Kaste. Vaata: Tartu linnakodanike vox populiga K.J.Petersoni kohta. https://youtu.be/ahjbs2pJIac
 Kroonuaia koolis peetakse kauneimaks emakeelseks sõnaks EMA Nagu igal aastal, tähistasime ka seekord 14. märtsil koolis emakeelepäeva. Nagu varasematel aastatelgi pöörasime emakeelepäevale järgneva nädala jooksul suuremat tähelepanu emakeelele ehk siis tähistasime ka sel aastal juba Tartu Kroonuaia Koolis traditsiooniks saanud emakeelenädalat. Emakeelenädala tähistamiseks korraldasime koolis palju erinevaid sündmusi. Õpilased lugesid luuletusi ja nooremate klasside õpilased kuulasid etteloetud muinasjutte. Vanemates klassides koostati emakeelepäevale pühendatud ristsõnu, millest mõned osutusid lahendajatele tõelisteks pähkliteks. Kaunis emakeel ei ole ainult korrektne kõne ja õigekiri, vaid ka kaunis ja loetav käekiri. Nii korraldasime koolis kauni käekirja konkursi, millele laekus hulgaliselt töid. Nende seast valis žürii välja kooli kaunima käekirja. Võitjale oli välja pandud preemia, tänukirja ja maiustusega peeti meeles kõiki osalejaid. Kooli kolmanda korruse seinale panime emakeelepäeval kasvama „sõnade puu.“ Laste ja ka õpetajate abiga täitus puu kiiresti kaunite emakeelsete sõnadega. Kauneid sõnu on palju – armas, ilus, tere, pere – aga kõige kaunim on sõna EMA. Vähemalt on EMA kõige sagedamini esinev sõna puul. Emakeelepäeva tähistamisel on Tartu Kroonuaia Koolis pikk ajalugu. Igal aastal oleme püüdnud leida uusi viise, kuidas viia õpilasteni selle päeva peamine mõte – emakeelt on vaja hoida ja väärtustada! Meie koolis on sel päeval etendatud õpetajate näitetrupi poolt eesti autorite näidendeid, vaadatud Eesti mängufilme, peetud aktusi. Kõik ikka ilusas eesti keeles!
 Märtsikuu algas Kunstikoolis Avatud Uste Päevaga. Meil oli hea meel, et lõpuks saime oma maja uksed ka päriselt avada, mitte ainult virtuaalselt. Järgmised Avatud Uste Päevad toimuvad juba 28. aprill ja 24. mai. Seoses keerulise olukorraga Ukrainas oleme koheselt valmis õppima võtma 15 Ukraina sõjapõgenikku. Teatava ettevalmistusajaga on Tartu Kunstikool valmis vastu võtma kuni 40 põgenikku. Oleme ka valmis vastu võtma ja võimalik, et ka osaliselt tööd pakkuma kunsti- ja disainivaldkonna õpetajatele, kunstnikele. 14. märtsil tähistasime üheskoos Pallase rahvaga emakeelepäeva. Pallase raamatukogus toimunud üritusel kanti ette nii omaloomingut kui ka lemmik eesti autorite teoseid. Ka sel kuul oli Kunstikooli inimestel kunstihuvilistele nii mõndagi vaatamiseks pakkuda. Tartu Kunstikoolis õppiv noor Narva kunstnik Ilja Jakovlev avas 11. märtsil maalinäituse "FONDI DISAINER" Narva teatrikeskuses Vaba Lava. Kuu lõpus avasid meie uued KUKU jätkuõppe kursuse õpilased kooli fuajees oma näituse "VABADUS". Tartu Ülikooli Botaanikaaias avasid näituse "Tapeet" meie õpilased Grete Laidi Aarsalu, Triin Jahu, Ander Peedumäe, Kätrin Metsla ja Helena Veike. Lisaks avas Eesti Rahva Muuseumis oma markerijoonistuste näituse meie õpetaja Marina Aleksejeva. Meil on ka rõõm teatada, et CODE projekt meie koolis jätkub. Tänu lisarahastusele saime märtsis avada veel ühe õppegrupi, mis täitus kiirelt ning alustab tööd juba 4. aprillil. Noortel on võimalik 3 kuu jooksul valmistada end ette disaini- ja kunstivaldkonda tööle või õppima suundumiseks. Märtsis toimus Tartus loomehäkaton "Tulevikumood". Tartu Kunstikoolist osalesid esimese kursuse stilist Kätlin Männiste ja teise kursuse stilistid Kerli Kuldmaa ja Hanna-Marii Margus. Võitsime oma tiimiga Again&, kus oli lisaks meie õpilastele veel kolm liiget, Tartu Loomemajanduskeskuse poolt välja pandud auhinna: kolmekuulise tasuta inkubatsiooniprogrammis osalemise võimaluse Tartu Loomemajanduskeskuses. Loomaarmastus ei ole Tartu Kunstikoolist kuhugile kadunud. Meid külastavad regulaarselt koolikoer Jenny ja koolikass Kiti.
 Kogu ja jaga kogemusi 2022 Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Selts (MTÜ ELTS) ja Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK) korraldas 24. märtsil väga huvitava ürituse tudengitele kohtumiseks tulevaste potentsiaalsete tööandjatega. Tartu Raatuse Kooli oli sellel õhtul kogunenud palju uute kogemuste januseid särasilmseid tudengeid. Tervitussõnad lausus TÜ eripedagoogika osakonnast Pille Häidkind. Potentsiaalsete tööandjatena olid oma asutusi ja nendes tegutsevate tugispetsialistide tööd tutvustamas Tartu Ristikheina lasteaiast õppealajuhataja Kadi Kutsar ning täpsustavaid kommentaare jagas lasteaia direktor Margot Fjuk. Tartu Maarja Kooli ja lasteaia tugispetsialistide eripära tutvustas direktor Jaanus Rooba. Täpsustavaid selgitusi oma töökogemusest esitas kooli logopeed Ülle Väljataga. Tartu linna mitmekülgset tugispetsialistide töö võrgustikku tutvustas Tartu LV haridusosakonna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. Elav arutelu avanes paneeldiskusioonis, sest teemaks oli „Tugispetsialisti ootused tööandjale vs tööandja ootused tugispetsialistile“. Paneeldiskusiooni kureerisid Päivi Kõiv ja Siiri Niine HTK-st. Elav argumentatsioon toimus tudengite ning lasteaia ja kooli esindajate vahel. Püüti arutelu käigus leida ja lahti mõtestada tugispetsialisti (logopeed/eripedagoog/psühholoog) ideaalset töömudelit. Mõtiskleti selle üle, millised on need motivaatorid, mis panevad ülikooli lõpetanu just haridusasutuse tugispetsialisti elukutset valima. Toimusid veel vestlusringid ja meelelahutuslik tegevus (õnneloos ja video). Sellised üritused on väga tänuväärsed, sest ehitavad mõttelisi sildu teoreetilise hariduse ja praktilise elu vahele ning tõstavad mõlema poole kvaliteeti. Kirja pani Jaanus Rooba
 UKRAINA PÄEV Eesti vabariigi aastapäev ja koolivaheaeg said kahjuks rikutud. Meist ligi tuhande kilomeetri kaugusel puhkes sõda, mis algas nii vanamoelises ja vales vaimus, et leidsime üheskoos, et peame ka kooliperena midagi tegema. Tundsime, et Ukraina sõjale peab lähenema mastaapsemalt. Õpilased peavad Ukraina kohta rohkem teada saama, et oleks lihtsam mõista, mis on kaalul ehk millest võivad nii ukrainlased kui maailm ilma jääda. Ukraina päevaks sai 10.märts. Sellel päeval oli õpilaste tunniplaanis kuus tundi: emakeel, võõrkeel, ajalugu, loodusõpetus, kehaline kasvatus ja muusika või kunst. Kõik tunnid puudutasid ühel või teisel moel Ukrainat. Ajaloos sai selgeks, kas Venemaa ajalugu algas Ukrainast või mitte ja miks on meie arenguteed läinud nii erinevalt, kuigi peale I maailmasõda asusime mõlemad oma riigi ülesehitamise teele. Loodusõpetuses vaadati otsa Ukraina maavaradele, floorale ja faunale ning otsapidi puudutati ka maailma seni suurimat tuumakatastroofi. Emakeeles ja võõrkeeles tehti tutvust ukraina keele ja kultuuriga, loeti ukraina muinasjutte ja kirjutati kirju ukraina sõbrale. Kunstis valmisid plakatid Ukraina ja inimõiguste teemal, väiksemad aga voltisid sadu rahukurekesi toetades mõtteviisi, et lapsed ei peaks kannatama suurte inimeste rumalate otsuste pärast. Muusikas kuulati muidugi ukraina muusikat ja kehalises orienteeruti läbi Ukraina kohta käivate teadmiste. Loomulikult oli sööklas borš ja pika päeva lõpetuseks kaetud õpetajatele laud koos kartulikotlettidega. Veel tänagi on võimalik kooli valvelauas kududa sinikollast salli ja me veel ei tea, millega see kõik lõpeb. Aga mis peamine, kooli seintel ja kõigi südametes on praegu väga palju Ukrainat. Usume, et uued ukrainlastest õpilased Sofiia ja Dimofi tunnevad end meie hulgas päris koduselt.
 Tartu Raatuse Kooli õpilased kogusid heategevusliku boršilõunaga Ukraina toetuseks kahe tunniga ligi 1600 eurot 18. märtsil toimus Tartu Raatuse Kooli õuealal õpilaste ellukutsutud heategevuslik üritus, mille käigus pakuti inimestele Ukraina rahvusköögist tuttavat boršisuppi, kartulipannkooke ja vareenikuid. Eriliseks muutis toidu asjaolu, et supp valmistati veganretsepti järgi ning küpsetised olid sobilikud ka taimetoitlastele. “On hea meel ja uhke tunne, et just kaheksandate klasside lapsed ise tulid sellele mõttele, rääkides oma klassijuhatajatega. Võtsime asja kohe plaani ja olime sisuliselt nädalaga valmis Ukraina toetusürituse läbi viima. Märtsi lõpu seisuga oleme teiseks koduks juba seitsmeteistkümnele Ukraina sõjapõgenikust lapsele, kellele kogu koolipere hoole ja abiga samuti võimalikult hästi toeks soovime olla,” rääkis kooli direktor Toomas Kink. Kõik toidud valmistasid lapsed ise. Neid juhendas käsitöö ja kodunduse õpetaja ja klassijuhataja juhataja Tuuliki Vuks. Õpetajate poolelt aitasid vahetult kaasa teisedki kaheksandike klassijuhatajad - Aigrid Kõõra ja Priit Laats. Vabatahtlikuna oli abis Malle Jaagola. “Valmistasime toitu sajale inimesele. Igaüks sai teha talle meelepärases summas annetuse, mis läks laste otsusel Eesti Punase Risti kaudu ukrainlaste abistamiseks, ” ütles õpetaja Tuuliki Vuks. Lisades, et igaühel oli võimalus süüa kõiki kolme rooga. Ürituse ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse oli kaasatud 19 õpilast, kes kõik said koos õpetajatega esitatud kooli Kuu Tegija aunimetuse kandidaatideks. 7. klassis õppiv ukrainlanna Diana Kopai-Gora ütles, et söök maitses justkui vanaema tehtud. Õpilaste sõnul kulges kõik kenasti. Puudu jäi vaid nõudest ja kasutusele võeti kooli söökla varustust. Seega oli külastajaid rohkem, kui prognoositi. Kokku koguti kahe tunniga 1579,6 eurot, mis tänaseks juba kenasti abivajajateni jõudnud. Lisalugemist õpilaste mõtetest ja galerii. Foto allkiri: Fotol esireas vasakult: Mairis Krünvald, Karola Purga, Marleen Meister, Mona Marii Toots, Marta Eliisabeth Ojamets, Lilii Lill, Kristin Kört, Annamarii Tamm. Tagareas vasakult: Miina Soon, Eleri Krünvald, Kaidi Pärn, Tuuliki Vuks, Ruuben Raud, Art Villem Räisa, Karl Jonas Lõhmus, Ingela-Maarja Avastu, Helena Jäger ja Aigrid Kõõra. Foto: Morris Malmre
 TTG-s toimus II teadushariduse konverents „Loodusteadused meie sees ja ümber – tervis ja keskkond“ 28.02 – 1.03.2022 toimus meie koolis teist korda aineõpetajatele suunatud konverents, mis sel korral keskendus tervisele. Osales ca 200 õpetajat kõikjalt Eestist. Konverentsi teemade ring hõlmas STEAM valdkondi: matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunstid ja nende ühisosa. Konverentsi veebilehelt leiate ettekannetes ja töötubades käsitletud teemad, esinejate lühikirjelduse, konverentsi korraldajad ja toetajad. Konverentsi modereeris Tormi Kalle (12.LO), IT- ja tehnikatuge pakkusid mitmed õpilased õp Mathias Mõttuse juhendamisel, lisaks olid abis teisedki õpilased, õhtusel vastuvõtul HTM saalis esinesid Mikk Kaasik (12.TE) ja meie puhkpillikvintett. Õpetajatel oli huvitav ja kasulik end erialaselt ja metoodikas harida, aga ka lihtsalt näost näkku kohtuda ning kogemusi vahetada. Foto: P. Paavel. Kõik fotograaf P. Paaveli pildid on leitavad: https://drive.google.com/drive/folders/10aW8_Hbu02FVPJQ0TqTkTDDtVuZXuixZ
 4. märtsil sai Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi eestvedamisel ja ETKA Andrase toel teoks esimene Eesti täiskasvanutele üldharidust pakkuvate koolide õpetajate koostööseminar. Eestis on üle 100 000 täiskasvanud inimese, kelle koolitee on varakult katkenud ning viimaseks haridust tõendavaks dokumendiks parimal juhul põhikooli lõputunnistus. Igal aastal katkestab õpingud gümnaasiumis või kutsekoolis 18% õppijatest ning Eesti on OECD riikidest ainus, kus elanikkonna haridustase nooremates vanuserühmades on languses. Tagasitee õpingute juurde leiab aga ainult 4% vähese haridusega inimestest. Samas on Eesti mitmes maakonnas suletud või sulgemisel täiskasvanute gümnaasiumid. Selleks, et koolivõrgu ümberkorraldamise käigus ei läheks kaduma olemasolevad kogemused ja kompetents ning kaotajaks ei jääks madala haridustasemega õppija, saigi teoks õpetajate kokkusaamine. Osalesid nii täiskasvanute gümnaasiumite kui kutsehariduskeskuste üldharidusosakondade õpetajad. Kokku 67 inimest. Õpetajatel oli võimalik kuulata mõttekoda Praxis uuringut inimeste haridustaseme mõjust ühiskonnale ja õppija kogemust - kuidas päriselt tunneb ennast õpinguid taasalustav inimene ja millist tuge ta vajab. Paraku on õpingute taasalustamine keeruline ning igal õppijal on vaja toime tulla kognitiivsete, emotsionaalsete ja sotsiaalsete õpibarjääridega. Selles, et takistusjooksust kujuneks nauditavat pingutust pakkuv jalutuskäik vikerkaarel, on võtmeroll õpetajal, kelle toetust nende takistuste tasandamisel ja emotsioonidega toimetulekul on võimatu üle hinnata. Oma kogemusi jagasid praktikud - millega peab õpetaja/koolitaja arvestama ja kuidas tegutsema selleks, et toetada täiskasvanud inimese õppimist. Toetust ja eduelamust koolis vajavad ühtviisi nii 17 aastane hilisteismeline kui 40ndates pereinimene. Sageli peab õpetaja olema toeks ja nõuandjaks nii töö- kui peremurede lahendamisel. Selleks on hädavajalikud andragoogilised oskused ja sügavalt humanistlikud väärtused. Eesmärgiks ikka see, et õppijast kujuneks isikliku pingutuse kaudu ja õpetajate toel inimene, kes teab, et õppimine aitab lahendada elus väga erinevaid probleeme, oskab õppida ja tunneb sellest rõõmu. Täiendavalt on sündmuse kohta võimalik lugeda ka 11.03.22 ÕL: https://opleht.ee/2022/03/toost-vahese-haridusega-taiskasvanutega/
 14.-18. märtsini toimus Tartu Variku Kooli viimaste aastate suursündmus, 9. klasside Varivalimised. Varivalimised imiteerivad parlamendivalimisi, kuid selle erinevusega, et valitakse erakonda, mitte saadikuid. Õpilasi juhendab kogu protsessi vältel ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen. Sel aastal võitis Varivalimised Variku Innovatiivne Partei, mida juhtis peaministrikandidaat Mart Jaakson (9.a). Varivalimiste kontseptsioon on lihtne: moodustatakse erakonnad, mõeldakse neile nimi, pannakse kokku programm ning asutakse tegema kampaaniat. Valimisprotsess kulmineerub ministrite pressikonverentsiga ning seejärel saavad III kooliastme õpilased langetada oma valiku. Varivalimiste eesmärk on kasvatada õpilastes vastutusvõimet ja teadlikkust ning anda neile võimalus koolielu puudutavates küsimustes rohkem kaasa rääkida. Õpetaja Katrin Klaasseni sõnul on Varivalimised alati kindla lennu nägu. ,,Pole ju saladus, et üheksandikud määravad, kas üritus õnnestub või mitte. Sel aastal õnnestus isegi väga hästi. Minu jaoks iseloomustas Variku Innovatiivset Parteid see, et nad suutsid luua endale n-ö tõsiseltvõetava näo. Nad olid sihikindlad, töökad ja ka enesekindlad. Programm oli läbimõeldud ja pakkus kõigile midagi. Neil oli väga professionaalne video ning edu tagas suurepärane ning koordineeritud juhtimine. Kõige selle juures jagus neil siiski ka huumorit ja oskust hoida pinget pressikonverentsil,“ oli Klaassen üritusega rahul. Ka direktor Peeter Kikasel jagus vaid kiidusõnu: ,,Varivalimised on minu jaoks oodatuim sündmus. See on koht, kus õpilased saavad näidata oma initsiatiivi, et saada valituks, ning õppida praktikast, milline näeb välja demokraatlik valimisprotsess. Igal aastal on õpilased näidanud üles leidlikkust, mismoodi oma erakonda reklaamida. Humoorikate lugude kaudu on juhitakse tähelepanu koolis esinevate puudustele. Kooli juhtkond on saanud head tagasisidet, mis õpilaste jaoks tegelikult tähtis on. See on äge üritus!"
 Tartu Veeriku Koolis tähistati 14.–18. märts emakeelenädalat. Õpilased kohtusid Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahiga, 4.-9. klass kirjutas etteütlust, tublimad katsetasid Vikerraadio e-etteütlust, valmistasid lemmikraamatute jaoks järjehoidjaid ja said mängida keelemänge. Etteasteid tegi kooli oma näitering, üllatades kõiki klasse. Emakeelenädal oli põnev ja tegevusi täis. Käesoleval õppeaastal osales First Lego League eelvoorudes Tartu Veeriku Koolist kolm võistkonda, kes kõik pääsesid ka finaali. Lisaks hinnati kahte võistkonda karikaga: LegoMind - põhiväärtuste II koha karikas TähtedeRobot - robotidisaini II koha karikas Kõiki võistkondi juhendas õpetaja Priit Pensa.
 Teatrinädal Treffneris Teatrikuule sobivalt toimus HTG-s märtsi lõpus teatrinädal. Teatavasti on igal gümnaasiumiõpilasel vaja gümnaasiumiaastate jooksul teha kas uurimis- või praktiline töö ja nii sündiski teatrinädal kahe 11. klassi õpilase, Helena Rähni ja Anette Varese praktilise tööna. Ürituse korraldamine tundus meile põnev väljakutse ja varem ei ole midagi sellist meie koolis tehtud. Tahtsime nii kaasõpilastele kui ka õpetajatele pakkuda mitmekesist programmi ja kutsuda rääkima inimesi, kes on oma ala asjatundjad. Soovisime populariseerida teatrikultuuri ja inspireerida kooliperet. Viiel päeval toimus mitu temaatilist üritust: nt teatriteemaline viktoriin, teatrikülastus ning vestlusring „Teater noortele ja teatriharidus Eestis“ (külalisteks Lennart Peep, Kertu Moppel, Karin Allik, Märt Koik ja Inga Lunge). Vestlusring oli nii köitev, et pani kuulajaid teatritööd teise pilguga vaatama. Külalisi (Jaanus Tepomees, Sepo Seeman, Reimo Sagor ja Karol Kuntsel) jätkus ka ainetundidesse oma põnevatest kogemustest ja kirjust teatritööst rääkima. Omaette ere sündmus oli teatrikülastus. Kaks klassi käisid Sadamateatris vaatamas Vanemuise etendust “Mitte midagi”. See oli hoopis midagi muud, kui ootasime, ja seda kõige positiivsemas mõttes. Olime küll lugenud kirjeldust, aga etendus oli siiski ootamatu. Sisu oli väga sügavamõtteline ja üsnagi šokeeriv, kuid oma klassi õpilaste emotsioone arvestades pakkus see paljudele huvi ning pani elu tähtsuse üle mõtlema. Nädala lõpetas teatriõhtu kooli aulas, kus HTG näitering korraldas ukraina kirjaniku Maria Lado lastenäidendi „Väga lihtne lugu“ ettelugemise ning avatud oli kohvik Ukraina toetuseks. Teatrinädal oli elamusterohke ja tore, jäime korraldajatena kõigega rahule. Täname ka teatrit Vanemuine, teatrit Must Kast ja kohvikut Tüümian, kes aitasid kaasa meeldejääva nädala korraldamisele! Anette Vares (11.c) ja Helena Rähni (11.c)
 Omadega rabas Ilmatsalu koolil on kenaks traditsiooniks käia igal varakevadel Laeva rabas, et võtta osa Keskkonnaameti õppeprogrammist “Põnev koht see Laeva soo”. Nimetatud õppeprogramm on kõigile huvilistele tasuta ja kuna ka õppekavas on oma koht õppekäikudel, siis on neid kahte eriti tore ühendada. Selleks, et räätsadega saaks rabas igal pool liikuda, peab pinnas olema parajalt külmunud, et kaitsta raba taimestikku. Ilmatsalu kooli kuuendikud kasutasidki ära võimaluse kevadiselt karge ilmaga õppekäik räätsadel läbi teha. Laeva rabas oli ootamas Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Tema juhendamisel said õppekäigulised räätsad jalga nii, et nad oleks kindlalt jala küljes ja matkateel jalast ära ei tuleks. Kolme tunni jooksul anti ülevaade sellest, mis on soo, kuidas ta tekib, millised on soo arengujärgud ning tüüpilised sootaimed. Iga taime tutvustati veel eraldi ja näidati ka seda, kuidas neid eristada. Lisaks taimedele nägid õpilased ka loomade tegevusjälgi ja loomi endidki. Ühel klassis õnnestus näha tedre väljaheiteid ja teisel päikese käes peesitavaid rästikuid. Rabamatka lõpetasid lapsed Eesti ainulaadses palkidest ehitatud Suuretüki vahitornis, kust avanes hingemattev vaade Laeva soole. Natuke sooja teed kosutas vaimu ja seejärel läks omandatud teadmiste kontrolliks. Õpilased pidid mängu käigus ühendama rabas kasvavate taimede nimetused ja pildid. Aitäh Keskkonnaametile koolidele mõeldud vahvate tasuta loodusprogrammide eest! Meie lapsed on tänu sellele tunduvalt keskkonnateadlikumad ja looduslähedasemad. Kindlasti läheme omadega varsti jälle rappa.
 UKRAINA ÕHTU 17. märtsil toimus Miina Härma Gümnaasiumi aulas Ukrainale pühendatud õhtu, kus kuulajatega jagasid oma väga isiklikke kogemuslugusid meie koolipere liikmed. Avasõnad lausus direktor Ene Tannberg. *Ukraina-ingeri päritolu ajalooõpetaja Alla Vinitšenko rääkis oma õnnelikust lapsepõlvest, mil ta veetis kõik suvevaheajad Ukrainas. *Füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaiu abikaasa Vahur Murulaid on Eesti Vabariigi kaitseatašee Ukrainas ja viibib Kiievis praegugi. Riina elas kaks aastat koos abikaasaga Ukrainas, tutvus sealse vapra rahvaga, õppis tundma maad, tema ajalugu ja kultuuri. Ühe õppeaasta oli Riinaga Ukrainas kaasas ka tema tütar Klaara Leet, MHG IB Diploma õppekava vilistlane. Klaara ja Riina meenutasid väga helgelt Ukrainas kogetut. *Riigikaitseõpetaja Tõnis Assonit seob Ukrainaga asjaolu, et 2014. aastal võtsid Donbassi separatistid Tõnise kui OSCE vaatleja pantvangi. *Vilistlane ja Futuclassi looja Märt Lume rääkis oma põgenemise teekonnast Ukraina sõjakoldest koos ukrainlannast abikaasaga. *Vene keele õpetaja Jelena Nikolajeva on sündinud Ida-Ukrainas, tal on väga raske näha, kuidas kurjuse jõud on hävitanud talle armsad paigad kui ka kultuurisidemed meie naabriga. Jelena liigutavat sõnavõttu toetas tema poeg, Leonid Nikolajev, kes tegi Ukraina sõjapõgenike tee kaasa Pealtnägija operaatorina. *Vilistlane ja lapsevanem Pille Rives, Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhataja, on üks heategevusliku Ukraina puhveti ja Ukraina klubi asutaja. Pille tütar, 10.b klassi õpilane Roos-Aliis Kelder kogus Tartu Katoliku Hariduskeskuse 8. klassi õpilasena annetusi mälestustahvli paigaldamiseks öökullile, kelle hoiatus päästis 2014. aasta oktoobris 140 Ida-Ukraina koolilapse elu. *Õhtu lõpetas ukraina kunstnik Jarõna Ilo, kelle pildid ja sõnad olid eriliselt südamlikud ja mõtlemapanevad. Oli väga hariv ja emotsionaalne õhtu. Ukraina õhtu korraldasid Terje Hallik ja Liis Somelar.
 Tartu Aleksander Puškini Koolis oli märtsi tähtsündmuseks teatrinädal. Kõik klassid valmistasid nädala jooksul ette viieminutilise lühinäidendi. Teatrinädala kulminatsiooniks oligi lühinäidentite ettemäng. Lisaks osalesid õpilased Vanemuise töötubades ning külas käisid kirjanik-stsenarist Aidi Vallik ja näitleja Karl Edgar Tammi. Näidendite vorm ja sisu oli põnevalt lai - näha sai nii nukulavastust kui ka improteatrit. Etendati muinasjutte, legende, nüüdisaegseid kirjandustekste, aga ka lavastuslikke käsitlusi ajaloolistes sündmustest. Näidendid, mida žürii hindas grand prix vääriliseks, torkasid silma lavastusliku terviklikkusega, vormiliselt puhta esitlusega ja laval olevate noorte siira teatrirõõmuga. I kooliastme laureaat oli etendus "Seene all", II kooliastmele tõi võidu näidend "Valge Daami lugu" ning III kooliastmes "Malelugu". Teatrinädala projekti toetas Tartu Kultuurkapital ja eestvedajaks oli eesti keele õpetaja Valentina Tubin. Emakeelepäeva nädalal kogusime kokku tervitusi meie kooli kaunites emakeeltes. Kõlapinda said eesti, vene, ukraina, mari, udmurdi, romi, soome, setu ja bulgaaria keel, kuid see pole kaugeltki mitte lõplik loetelu erinevatest emakeeltest, mida räägivad meie õpilased ja õpetajad.
Märts 2022 TAGis Märts 2022 läheb TAGi ajalukku sellega, et kooli õpilaste arv ületas taas tuhande piiri 70 Ukrainast tulnud sõjapõgeniku arvelt. Nelja nädalaga lisandus peaaegu kõigisse klassidesse uusi õpilasi, vanuse poolest 6st 17-aastasteni, tüdrukuid veidi rohkem kui poisse. Ukraina õpilaste õppetöö TAGis on korraldatud mitut moodi. Kõik saabunud teevad esimesi samme eesti keele õpingutes, õppides eraldi rühmana. Teistes ainetes püüavad nad jõudumööda kaasa lüüa oma vanusele kohases klassis. Õppimisel on abiks venekeelsed õpikud. Gümnasistidest on moodustatud eraldi Ukraina klass, kus õpetatakse ka ukraina keelt. Teiste ainete tunnid on osalt eraldi, osalt koos meie gümnasistidega. Eesti keele tunnid Ukraina õpilastele ei ole tavalised keeletunnid. Eri ainete õpetajad Veronika Kim, Maire Küppar, Heidi Margus, Julia Trubatšova, Karin Värk ja Kalvi Värton panevad nädalast nädalasse kokku uut ainet Eesti keel ja meel, mille käigus õpitakse keelt mitmekesisel ja lõbusal viisil eri tegevuste ja õpilastele jõukohaste ülesannete abil ning õpitakse märkama ja mõistma meie koolikultuuri ja Eesti elu. Küsisime Ukraina õpilastelt, mis meie koolikeskkonnas erineb nende jaoks harjumuspärasest. Vastuseks loetleti – laiemad digiõppe võimalused, avatum suhtlus ja usaldus õpilaste ja õpetajate vahel, iseteenindus sööklas, mugavad toolid … Küsisime ka TAGi õpilastelt, mis muutusi tõi nendele Ukraina õpilaste lisandumine klassidesse. Siin kõlasid sellised mõtted: on omandatud uusi ukrainakeelseid sõnu, saadud uusi sõpru, on tore olla abivalmis ja toetav, õpetajad on hakanud teistsuguseid tunde andma … Üks meie kooli põhiväärtus on Avatus, julgus eristuda ja sallida erinevat, aga ka Hooliv ja toetav õpikogukond. Praegu ongi aeg neile sõnadele mõelda ja tõeline sisu anda. 
 Juubeliaastal valgeks, maitsvaks ja rahvusvaheliseks Kooli 40. juubeliaasta puhul korraldas Tartu Descartes’i Kool emakeelepäeval, 14. märtsil valgusshow. Sündmuse avas meie kooli vilistlane Triin Lellep, kes laulis Edith Piafi laulu „La vie en rose“ ja esitas oma uue loo „Soulmate“. Õhtu jätkus ühislaulmisega. Kõigile tuntud ja meeleolukaid laule laulsid solistidena meie vilistlased, üles astusid ka TDK lastekoor ning mudilaskoor, poistekoor ja prantsuse koor. Külaliskooridena ühinesid kontserdiga Kivilinna kooli lastekoor, Annelinna gümnaasiumi lastekoor ning naiskoor Domina. Rohkearvuline publik laulis ja elas rõõmuga kaasa. Sündmus lõppes meeleoluka valgusetendusega, mille saatel nii mitmedki pered tantsu lõid ja külma ilma trotsides ühiselt õues aega veetsid. 14.–20. märtsini viibisid Prantsusmaal, Carcassonne’is Erasmus+ koostööprojekti "Mitmekesine päritolu, ühine tulevik" koostööpäevadel meie kooli 7.–9. klassi õpilased ja neli õpetajat. Siiani on kohtumised ja projekti tegevused toimunud veebis, kuna kuri koroona ei võimaldanud reisimist ja näost näkku tegutsemist. Projektikohtumistel uuriti erinevate õpilaste nimesid ja nende päritolu, vaadati lähemalt iga esindatud riigi kaarti. Nädal Prantsusmaal lõppes sõpruspuu istutamisega sõpruskooli aeda. Märtsi viimastel päevadel korraldasime Prantsuse toidu festivali. Nädala jooksul valmistasid õpilased kokanduse tundides erinevaid suupisteid kogu koolile degusteerimiseks. Reedel, 1. aprillil toimuski prantsuse köögi tutvustamine ning valmistatud maiuste ja toidupoolise maitsmine aulas. Näiteks said õpilased teada, kui pikk ja krõbeda koorikuga on prantslaste sai baguette, kuidas valmistatakse croissanti, mida prantsuse lastele süüa ei meeldi ja mis on nende lemmiktoidud. Lisaks pakkus ka koolisöökla nädala jooksul prantsusepärast koolilõunat. Ootame juba, milliseid vahvaid uusi elamusi ja maitseid toob meile aprillikuu.
 TäheTERA lugude lummuses Emakeele nädala raames kohtusid TäheTERA algklasside õpilased kahe kaunist eesti keelt armastava külalisega. 11. märtsil saime tuttavaks lastekirjanik Kairi Loogiga. Nii mõnelgi lapsel oli kirjaniku raamatute seas juba vanu tuttavaid. Kõigil oli põnev teada saada, kuidas Kadri Loogi teosed sünnivad ning kust saab ta inspiratsiooni oma nii värvikateks tegelaskujudeks. Kairi rääkis meile nii uudishimulikust leemuripoeg Villest, Härra Klaasist, Peetrikesest kui ka lennujaama lutikatest, kuid kõige suuremat huvi pakkus TERA pisikestele kuulajatele just Piia Prääniku sari. Veel saime kohtumisel teada, et Piia lugudega ilmub juba sügisel Koolibri kirjastuse uus aabits. On mida oodata! Mõni päev hiljem, 16. märtsil tulid meile Viljandimaalt külla imeline jutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Kulno Valma. Piretil jagus erinevaid õpetlikke lugusid nii loomisest kui inimeseks kasvamisest lausa kolme jututundi. Hiirvaikselt nautisid lapsed Pireti maagilist häälemängu ja emotsionaalset jutustamist. Pillimees Kulno tõi kaasa palju uudse väljanägemise ja heliga rahvapille. Lood, mida ta mängis, olid nii kaasahaaravad, et panid iga lapse jala tatsuma ja sõrmed nipsuma. Sügava mulje jättis meile kõigile Pireti ja Kulno omavaheline sünergia. Kohati ei saanudki aru, kus jutt lõppes ja muusika algas. Jutu- ja muusikamaailma lummuses möödus aeg märkamatult ning pisut kahju oli jututunni lõppedes naasta tavapärasesse koolipäeva. Vesteti aga ka argisemaid lugusid. II kooliastmel käis külas Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsioonimagistri vilistlane Lotte Parksepp. Tema üritas üha sogasemaks muutuvat vett pisut klaarida – mida ja kuskohast tasub veebiavarustes lugeda, mida mitte. Lotte sai omakorda enda jaoks üht-teist kõrva taha panna. Jääme pikisilmi ootama kohtumisi uute huvitavate külalistega.
 Tartu Forseliuse Koolis tegutsevad Maailmamuutjad Selle õppeaasta sügisel alustasid Tartu Forseliuse Koolis tööd TFK Maailmamuutjad. Maailmamuutjateks on aktiivsed II ja III kooliastme õpilased, kellele on südamelähedane roheline mõtteviis ja keskkonnahoid. Need noored tahavad meie koolis keskkonna teemal kaasa rääkida, kooliperele eeskujuks olla ja jätkusuutlikke muutusi ellu viia. Õpilasi juhendavad käsitöö ja kodunduse õpetaja Maarja Tamjärv ning klassiõpetaja Egle Saarepere. Enne jõule võtsid Maailmamuutjad eesmärgiks propageerida taaskasutust ning õpilaste eestvedamisel valmis kolm videot, milles õpetati kooliperet taaskasutuslikest materjalidest meisterdama. Märtsi keskel külastas õpetaja Maarja Tamjärv koole Kopenhaagenis, et koguda infot keskkonnateemade käsitlemise kohta mujal maailmas. Aprillis viivad Maailmamuutjad läbi kampaania toiduraiskamise vähendamiseks koolisööklas. Õpilaste poolt valmivad teadlikkust tõstvad plakatid ning lühikesed esitlused klassides, et suurendada igaühe vastutust toidu mõistlikul tarbimisel. Samuti on plaanis kooli joogitopsi kujundamise konkurss, mille käigus juhitakse tähelepanu oma joogipudeli või -topsi kasutamise eelistele. Mais korraldavad Maailmamuutjad ülekoolilise keskkonnanädala, mille raames toimub palju toredaid ja tervet kooliperet kaasavaid üritusi. Keskkonna teemasid käsitletakse sel nädalal nii ainetundides kui vahetundides. Näiteks on plaanis kutsuda tundidesse oma ala eksperte rääkima maailmaharidusest, keskkonnapoliitikast, jäätmevabast elustiilist ja rohelisest energiast. Nädala jooksul toimub kampaania “Tule kooli jala või rattaga”, klassidevahelised võistlused prügi sorteerimises, taaskasutuslik laat, filmiõhtu ja näitus šokeerivate keskkonnafaktide kohta. Maailmamuutjate kohtumiste käigus on saanud selgeks, et põnevaid, ettevõtlikke ja hoolivaid ideid on õpilastel rohkem, kui jõuab ühe kooliaastaga ära teostada! Töö jätkub kindlasti ka järgmistel õppeaastatel, aga teekonda rohelisema tuleviku poole on Tartu Forseliuse Koolis alustatud!
 Väike valik koolielu rikastavatest toimetustest Tartu Hansa Koolis Märtsikuu üks silm nutab, teine naerab. Justkui teatri naerev ja nuttev mask, mis on näitekunsti sümbol. Nõnda, ühes silmanurgas pisar ja teises lootus, võtsid Hansa kooli õpetajad Ukraina toetuseks küpsetada soolaseid ja magusaid hõrgutisi. Ühepäevakohvik “Ukraina heaks” oli koolipere seas väga populaarne ning saadud annetuste ja müügiga kogutud raha eest saime toetuse saata kolmele Ukraina loomaaiale. Teatrikuul kutsusime külla kaks külalist: Ivar Lett esitas lummava monoetenduse “On vaid hetk” ning meie kooli vilistlase Sandra Lange, kellest on saanud näitleja ja teatrikunstnik. Sandra esitas katkeid enda kirjutatud ja lavastatud etendusest "Viks ja Koba", ning lasi jutupliiatsil “paberil lennata”, mille tulemusel kuulsid ja nägid lapsed toredat muinaslugu. Mõlemad külalised avasid teatri võlumaa ukse, rääkisid lastele näidendi loomisest ja lavastamisest. Õpilased said teada, kuidas ideedest etenduseni jõutakse, millistest sammudest lavastuse sünd koosneb. Teatripisik jäi pidama kooli ja selle tulemusena valmis hulk toredaid etendusi algklasside õpilastelt ja õpetajatelt, mida üksteisele esitati. Elevust jagus nii tegijaile kui vaatajaile. Märtsikuu viimane nädal päädis õpilasesinduse korraldatud stiilinädalaga - omamoodi näitemäng ju seegi. Igaks päevaks said õpilased erinevad riietumise ülesanded. Esmaspäeval kanti erinevaid värve, teisipäevaks tuli leida 80-ndatest pärit riideid, kolmapäeval pidi riietus olema võimalikult mustriline. Värvilistele päevadele vahelduseks sai neljapäeval kanda musta. Stiilinädala lõpetas traditsiooniline pidžaamapäev. Stiilinädal tõi rõõmsat elevust koolitundidessegi. Nõnda oli õppidagi vahvam! Selle kuu viimasel päeval kogunesid paljude Tartu koolide nuputajad meie kooli aulasse, et üheskoos leida lahendused erinevatele ülesannetele. Matemaatikavõistlusel “Nuputa” osales 39 võistkonda 5.-7. klassini. Kõik osalejad jäid väljakutseid pakkuva ja meeleoluka päevaga rahule!
 Avatud uste päevade elevus Tartu gümnaasiumidesse vastuvõtt ligineb ja seoses sellega kutsusime kahel märtsikuu laupäeval ka üheksandikke endale külla. Huvi oli suur, mõlemal päeval käis majast läbi üle 200 õpilase. Õpilasesindus tutvustas meie kooli korraldust ja valikkursuseid, meie uusi ühisõpete võimalusi ning tegi ka koolimajas tuure, näidates, millises klassis elavad kalad ja rotid, mitu sülearvutite kappi meie koridorides on, missugune on Tartu rahu tuba, kus asuvad salajased trepid jpm. Huvilised said jääda ka vestlusringidesse, kus arutati mõnusas ja vabas õhkkonnas, mida praegused õpilased ja õpetajad Poska koolis märkavad ja hindavad. Ühe vestlusringi raames toimus ka taskuhäälingu "PoskaCast" uue episoodi avalik salvestus. Inspireerivad Greta Vind (11.c) ja Katre Nael (11.b) vestlesid kooli ajalehe Sihker tiimiliikmetega ning kuulama ja oma küsimusi küsima said tulla kõik, kes avatud uste raames koolimaja uudistasid. Neil, kes salvestusel kohal ei saanud olla, on võimalik kuulata osa oma kõrvaklappidest. Lisaks valmis sellel aastal Sihkri just üheksandikele mõeldud erileht, kus antakse soovitusi gümnaasiumis hakkama saamiseks ning kus saab teha testi, et leida endale sobivaimad valikkursused. Sihkri erinumbrit saab lugeda ka siit.
 Eesti Kaubandus -Tööstuskoja algatus “Tööle kaasa!” on ettevõtte külastusele ja töövarjule sarnane praktiline õppepäev oma vanema töökohas. Idee seisneb selles, et veebruaris-märtsis avavad Eesti ettevõtted uksed põhikooli õpilastele, et oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Meie usume väga praktilise kogemuse kaudu õppimisse ja kutsusime lapsevanemaid meiega selles algatuses osalema. Rõõmu teeb, et keerulistest aegadest hoolimata reageeris arvestatav hulk vanemaid, kellega koostöös kogesid õpilased erinevate kutsealade esindajate igapäevatööd. Karlova kooli õpilased külastasid kümneid erinevaid ettevõtteid. Enamasti toimusid kohtumised väikestes gruppides või individuaalselt ja algatusest sai osa vähemalt 200 õpilast. Hulk õpilasi käis näiteks uudistamas OÜ Reklaamitsehh tegemisi. Reklaamitsehh tegeleb välireklaamide ja siltidega. Õppekäigul said õpilased lühiülevaate erinevate ettevõtete logodest ja nende ajaloost ning sellest, kuidas erinevad reklaamsildid valmivad. Lisaks teooriale oli ka praktiline osa, kus igaüks sai ise proovida oma osavust ning mälestuseks nimesildi meisterdada. 8. b klassi õpilased tõid välja õppekäigu kasuliku poole. Hans Kristjan: „Minu arvates oli huvitav see, kuidas reklaamidel on ka väike teadus, et millised värvid rohkem silma paistavad ja millist materjali kasutada.“ Lee: „ Üks kasulik asi oli see, et sealt saab osta aknaklaase või klaasikatteid, mis soojust väljast sisse ei lase. Neid on soovitav panna näiteks töö juurde kontorisse, sest väikeses ruumis võib lihtsalt suvel väga palavaks minna ja see on hea lahendus." Berta: „Külastus oli sisukas ja põnev. Sain peaaegu kogu aeg ise midagi teha ja ei pidanud lihtsalt ühel kohal istuma ja kuulama - see oli väga tore.“ Täname kõiki lapsevanemaid ja firmasid, kes projektis kaasa lõid ning õpilasi enda ettevõtetesse uudistama lubasid.
 Märts on emakeelekuu ja Kesklinna Koolis täidame selle ikka eesti keele ja selle viguritega. Keelemängude ja lõbusate ülesannetega said pikitud tunnid ja vahetunnid, klassid ja koridorid. Lõime sõnadeks lõigutud luuletustest uusi luuletusi, lahendasime jooksu pealt salakirju ning panime proovile oma veaohtlike sõnade häälimisoskust. Loomulikult osalesid mõned kolmanda kooliastme õpilased huvipõhiselt üleriigilise e-etteütluse kirjutamisel, kuid meie koolis on traditsiooniks, et emakeelepäeval kirjutavad klassid ülekoolilist etteütlust. Ikka nii, et esimene klass kirjutab ainult kolm lihtsat lauset ja iga järgnev klass ühe lause rohkem. Lõpuklasside õpilaste viimane lause tegi isegi e-etteütluse tekstile silmad ette! Eesti keelt tuleb aga mitte ainult õigesti, vaid ka kaunisti kirjutada ning ilmekalt rääkida ja lugeda! Meie kooli 3. klassi õpetaja Juta Koks korraldas Tartu linna 3. klasside õpilastele ilusa käekirja konkursi, mis kunagi meie koolist alguse saigi. Kaheteistkümnest Tartu koolist tulid siia õpilaste paar: üks poiss ja üks tüdruk, kes oma ilukirjaoskuse proovile panid. 5. klasside õpetajad Sirje Parol ja Leili Aasajärv aga vedasid traditsioonilist lugemisvõistlust 1. - 3. klassidele. Sel aastal keskenduti Aino Perviku loomingule. Iga osaleja luges lühikese ettevalmistusaja järel ilmekalt, kõlavalt ja ladusalt ette katkendi ühest Aino Perviku raamatust ning sai žüriilt nii tagasi- kui ka edasisidet. Ka luulega tegelesime palju. Õed Britta (2. kl) ja Mirjam (7. kl) Märtin organiseerisid ja viisid kuulutuse koostamisest kuni lõputseremoonia ja piduliku auhindade jagamiseni läbi ülekoolilise kevadeteemalise luuletuse kirjutamise aktsiooni. Huvijuht Anne Kulamaa aga korraldas ilusal kevadisel hommikul Toomemäel meeleoluka luulehommiku, kus õpilased 2., 3., 4. ja 5. klassist enda välja valitud või kirjutatud luuletustega etlesid. Elagu emakeel!
 Koostööprojekt „Lasteaiast kooli“ „Käin juba lasteaias, ei ole väike ma….“. Kes meist ei teaks seda Arvo Pärdi lastelaulu. Just! Väikestest lasteaia lastest saavad peagi koolilapsed, seepärast kustume juba teist aastat ümberkaudsete lasteaedade lapsi mõned korrad õppeaasta jooksul kooli külla. Meie partneriteks Tartu linnavalitsuse haridusosakonna rahastatud õppekava rakendamist toetavas projektis „Lasteaiast kooli“ on lasteaiad Mõmmik, Tripsik ja Krõll. Sügisel lugesime koos meie kooli õpilaste (25 lugejat) ja lasteaedade üheksateistkümne rühma lastega „Jussikese“ raamatut. Lasteaia lapsed said ka endale raamaturiiulisse hulk uusi raamatuid, lisaks „Jussikese“ raamatule ka näiteks „Paula lood“ ning joonistamise tarbeks vahendeid. Jõulude paiku kutsusime lasteaiad MINI-Päkapikulasse, kus neljas erinevas töötoas sai õpitud palju uut ja teada ka põnevat Kivilinna kooli kohta. Tegime koolituuri, tantsisime aulas, kuulasime põnevaid jutte raamatukogus ja sportisime võimlas. Kingituseks päkapikkudelt said külalised kelke ja maiustusi. Kevadiseks kokkusaamiseks valisime Eesti Kontserdi koolkontserdi „Pott oli nõid ja pann oli kratt.“ Märtsis n-ö Kivilinna kontserdisaalis said lapsed seega teadmisi ja oskusi, kuidas etendusel käituda. Kuidas siseneda ja väljuda, mille peale plaksutada, mismoodi etendusele kaasa elada jms. Äärmiselt kaasahaaravat ja õpetlikku etendust vaatas meie majas ligi 50 lasteaialast koos oma õpetajatega, lisaks olid etendusele kaasa elamas ka Kivilinna kooli 5. ja 6. klasside õpilased. Oli väga hariv ja emotsioone täis kontsertetendus! Maikuus liigume koos koolihoovis meie oma kooli mängujuhtidega ja 1. klasside õpilastega. Samuti on väikesed sõbrad oodatud Kivilinna koolipere RÕÕMUPÄEVALE 7. juunil koolimaja õuealal, kus esinevad meie lauljad ja tantsijad ning töötubades saab meisterda ning oma kehalist aktiivsust proovile panna. Koostegutsemises on rõõm! Huvijuht Piret Arula Tartu haridusosakond
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
RSS Feed
