 Tartu Veeriku Koolis oli sünnipäevanädal! Reedel enne sügisvaheaega kõlas terves koolimajas sünnipäevalaul meie armsale 34 aastasele Veeriku koolile! Terve koolipere sai laulda, tantsida, süüa sünnipäevakringlit ja koosolemisest rõõmu tunda! Sooviti üksteisest hoolimist, palju kasulikke teadmisi ja õpirõõmu. Kuulutati välja kooli tunnuslause konkursi võitja TULEVANE TEGIJA, mille esitas 7.D klass. Õnnitleme füüsikaõpetaja Koit Timpmanni, kes on meie koolis töötanud 25 aastat ja tähistab 30.oktoobril 75. sünnipäeva! Õpetaja Koit on meie kooli toonud füüsikaarmastuse! Ta on suutnud ühe raskeima õppeaine teha murdeealistele mõistetavaks ja arusaadavaks. Juba aastaid tugineb ta õhinapõhisele õppimisele ainetundides, innustades õpilasi igapäevase eluga seoseid looma, protsessidest aru saama, faktide kontrollimiseks hüpoteese püstitama, korraldama katseid, tegema järeldusi. Oma tööd teeb Koit Timpmann jätkuvalt suure andumuse ja kirega. Ta oskab motiveerida ka vähemvõimekaid õpilasi. Koit oskab näha ja juhtida õpilaste tähelepanu ainetevahelisele lõimingule nii matemaatika kui keemia, aga ka muusika, ajaloo või geograafiaga. Tundide näitlikustamist ja katsete läbiviimist oma ainetundides peab ta väga tähtsaks. Ta on SA Teaduskeskus AHHAA haridusnäituste teadusteatri ellukutsuja. Tema andekatele õpilastele mõeldud ringitunnid on väga populaarsed ja sinna pääs on igale õpilasele suur au. Suuremad huvilised on jätkanud õpinguid füüsika- loodusteaduste erialal kõrgkoolis. Õpetaja töö tulemuslikkust näitavad õpilaste ainealased saavutused linnas, vabariigis ja maailmas. Kõrgeima lennu on teinud füüsika pisikuga nakatanud vilistlane, kes töötab USA-s Nasa kosmoseagentuuris! Palju õnne, jõudu ja nooruslikku meelt ning jätkuvalt tahet muuta füüsika õpilastele eluliselt arusaadavaks!
 Öösel targemaks Treffneri moodi Kell on kolm öösel. Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOsse saabub lonkav noormees, kes väidab, et vigastas jalga poole tunni eest kooli võimlas klassikaaslastega korvpalli mängides. See mineviku tõsilugu selgitab ehk pisut, miks Hugo Treffneri Gümnaasium sageli ööl vastu laupäeva tuledes särab. Tõepoolest mängitakse koolis öösiti korvpalli, vaadatakse filme, kõneldakse elust ja inimestest, mängitakse lauamänge, otsitakse kummitusi ning võetakse ette muudki põnevat. Aastate eest endise eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helgi Teringu poolt ellu kutsutud traditsioon pakkuda õpilastele võimalust veeta öö koolimajas koos silmaringi avardavate esinejate ja aruteludega elab edasi nimetusega ööakadeemia. 2021. aasta oktoobrikuus toimus kolm ööakadeemiat. 1. oktoobril ööbisid koolis 11.e klassi õpilased, kellele EMTA Lavakunstikooli 30. lennu tudeng Karel Käos kõneles nii kõrgushüppest, Shakespeare’ist kui ka Navi külast ja New Yorgist. 8. oktoobril korraldasid kaheteistkümnendikud Robin Aus ja Rait Roland Rodi oma praktilise töö raames ööakadeemia HTG saalihokiringile. Osalejatega viisid pooleteisetunnise treeningu läbi EMÜ saalihoki naiskonna liikmed Greete Hõbejärv ja Reti Väärt. Seejärel toimus ka turniir ööakadeemiast osa võtnud õpilastest moodustatud võistkondade vahel. 22. oktoobril kogunesid ööakadeemiasse koolilehe Miilang toimetuse liikmed. Vilistlane ja kunagine Miilangu peatoimetaja Kirke Maria Lepik meenutas lehetegemise rõõme ja muresid. Õhtulehe ajakirjanik Aigi Viira jagas lehelugude kirjutamiseks vajalikke nippe ning kõneles ajakirjaniku argipäevast. Vilistlane Mihkel Eidast keskendus ajalehe küljendamisega seotud probleemidele ning viis läbi küljendamise miniõpitoa. Esinejatelt innustust saanud noored ajakirjanikud korraldasid seejärel ajurünnaku eesmärgiga leida põnevaid kirjutamisteemasid uue lehenumbri jaoks. Hilistel tundidel juhtub HTGs mõndagi ka edaspidi, sest lisaks koolipingitarkusele hindavad treffneristid kõrgelt nii sisukaid ööloenguid kui ühist ajaveetmist.
 Oktoobrikuu on MHG sünnipäevakuu! Tähistame sellel aastal kolme olulist sündmust: 115 aastat emakeelse keskhariduse andmise algusest Eestis, 60 aastat inglise keele süvaõppe algusest meie koolis ja 10 aastat International Baccalaureate Organization’i esimesest akrediteeringust MHG-le. Kooli sünnipäeval, 14. oktoobril toimus pidulik koolisõrmuste kätte andmine 10. klasside õpilastele ja koolipere rongkäik, mis liikus kooli hoovist üle Toomemäe kooli asutajate Jaan Tõnissoni ja Peeter Põllu kujude suunas. Raekoja platsil tervitas kooliperet Tartu linnapea Urmas Klaas. Rongkäik lõppes kooli juures, kus peeti maha sünnipäevapidu koos kringlisöömise, sünnipäevalaulu ja tantsuga. 16. oktoobri kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas esinesid kõnedega direktor Ene Tannberg, Eesti Vabariigi president, vilistlane Alar Karis, vilistlane, suursaadik Marten Kokk, 12. klassi õpilane, telesaate Rakett 69 võitja Uku Andreas Reigo, Tartu linnapea Urmas Klaas. Muusikaliste etteastetega esinesid vilistlased, kooli koorid ja rahvatantsurühmad. Muusika ja tantsu sidus tervikuks näitetrupi esinemine. Kuni 29. novembrini on Tartus Poe tänaval avatud näitus “MHG 115/60/10”. Koolile oluliste tähtpäevade tähistamine on kestnud kogu aasta. Jaanuaris hakkasid kooli infolehes ilmuma iganädalased ajaloo nurgad. Veebruaris toimusid vilistlastunnid ja vilistlased kajastasid oma tegemisi kooli sotsiaalmeedias. Valminud on taskuhäälingu Roosa Raadio lindistused 15 MHG õpetajaga ja erisaade “115+ minuti Härma vaimu”. Aprillis kogus koolipere samme kampaaniga “115 000 sammu 15 päevaga”. Maikuus toimus ülekooliline matk “115 minutit Härma vaimu”. 1. oktoobri vilistlaskonverentsil esinesid alpinist Kunnar Karu, Foxway ärijuht Urvo Männama, projekti “Suukool” juht Kati Vald, vaktsiinitehnoloogia arendaja Kärt Tomberg, disainerid Asko Künnap ja Kairi Lentsius, investeerimispankur Joel Kukemelk, Vivian Vau kingabrändi looja Vivian Unt. Lähemalt saab lugeda: https://online.flippingbook.com/view/16981387/
 Ilmatsalus maandus Rakett69! Oktoobrivaheajal astus Ilmatsalu Põhikoolis Rakett69 pardale 32 õpilast ja 2 õpetajat. Raketi pardal toimus 3-päevane õpihuvilaager, mille raames said õpilased koostööd teha, avastada ja proovile panna oma teadmisi. Ülesannetes pidid õpilased kasutama loogilist mõtlemist ja loovust. Samuti oli vajalik meelde tuletada matemaatikas, loodusõpetuses, keemias ja füüsikas õpitud teadmisi. Laagri lõppedes särasid nii õpetajate kui laste silmad ning tagasiside laagrile oli: „Nii lahe, tahaks juba uuesti!
 Kultuuririkas oktoobrikuu Oleme oma koolis valinud 2021/22. õa kultuuriaastaks. Lehelangemiskuu paistis meie koolis silma paljude kultuuriüritustega ning algas rahvusvahelise muusikapäeva tähistamisega 1. oktoobril, mil vahetundides kõlas klassikaline muusika ning aulas sai karaokevõistluses panna proovile oma lauluhääled nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Rahvusvahelise õpetajate päeva puhul andsid 5. oktoobril noorematele õpilastele tunde kolmanda kooliastme vanemate klasside õpilased, kes pärast rasket ja vastutusrikast koolipäeva kinkisid õpetajatele ootamatute lavastuselementidega kontserdielamuse. 19. oktoobril tähistasime lütseisti päeva, kuna sellel kuupäeval aastal 1811 avati keiserlik Tsarskoje Selo lütseum, kus õppis Aleksander Puškin, kelle nime kannab meie kool. Lütseisti päevale eelneval nädalal toimusid põnevad lõimitud ajaloo ja kirjanduse tunnid, kus tutvuti Tsarskoje Selo Lütseumi loomise ajaloo, selle asutajate ja esimeste lõpetajatega, Puškini-aegse koolieluga. Lütseisti päeval vaadati filmi Tsarskoje Selo lütseumist ning 6.-9. klasside õpilased osalesid e-viktoriinis. Algklasside õpilased osalesid luulekonkursi lõppvoorus, kus esitasid eesti ja vene keeles erinevate autorite luuletusi sügisest, mis oli Aleksander Puškini lemmikaastaaeg. Koolivaheaja-eelsed päevad olid pühendatud õpilaste kirjanduslikule kasvamisele ja laiema kultuurihuvi arendamisele. 20. oktoobril toimus koolis ettelugemise ning 22.10. kooliraamatukogude päev. Algklasside õpilased osalesid raamatukogutundides ning kolmandad klassid kohtusid Linnaraamatukogus lastekirjaniku Eduard Kondiga, olles lugenud läbi kaks tema teost. Õpilaste lugemishuvi toetamiseks on õpetajad kujundanud 1.-4. klasside õpilaste klassiruumide seintele loetud raamatute riiulid. Igal õpilasel on omanimeline riiul, kuhu paigutatakse läbiloetud raamatute pealkirjad. Mõned klassid kujundasid lemmikraamatute nurgakese, kuhu õpilased tõid oma lemmikraamatud, mida saavad laenutada kõik klassikaaslased. Õppeaasta lõpus pärjatakse kõige rohkem raamatuid lugenud õpilane tiitliga “PARIM LUGEJA”. Usume, et kultuuriaasta saab koolis olema väga põnev, väljakutseid pakkuv ning mitmekülgselt arendav.
Midagi traditsioonilist ja midagi uut Annelinna gümnaasiumis oktoobris 2021 Juba 7. korda korraldasime Vene Laulu Festivali. Seekord oli teemaks „Laul, mis jääb“, kavas eelmise sajandi 60ndatel populaarne olnud muusika. Mitmekesisel ja südamlikul kontsertil esinesid Kesklinna, Kivilinna, Kroonuaia, Variku, Veeriku, JPG, KJPG, MHG ja Annelinna gümnaasiumi õpilased ja õpetajad näitleja Veikko Tääri sisse- ja väljajuhatusel. Esinejate ettevalmistamise eest täname muusika- ja vene keele õpetajaid, helitehnikut Elmet Neumanni ning kontserdi idee ja sisu autorit TAGi õppealajuhataja ja muusikaõpetaja Julia Trubatšovat. Kontserdi järel kirjutasid mõned osalised ka arvamusi: “Õhust oli tunda, kui palju südant selle korraldamisse olite pannud. Väga meeldis saali hubane ja soe atmosfäär, korvikese, kandiku ja põllega liikuvad neiud ja valgustus. Hästi armas oli ka põlvkondade side, esinesid erinevas vanuses lapsed ja õpetajad, selline ühtse pere tunne tekkis. Ja kavast jäi palju laule silme ette ja mõtteisse kummitama. Esinejatel oli nii palju lusti ja julgust.“ Tõepoolest, praegusel üritustevaesel ajal andis see kontsert nii korraldajatele kui esinejatele energiat ja rõõmu. Ja midagi uut ka. Kuigi TAGi gümnasistidele pole õppelaagrid uudiseks, oli sel aastal korraldatud õpihuvilaager 60le gümnasistile siiski uudne üritus. Laagri programm oli tõeline lõimingu meistriteos. 4 päeva jooksul põimusid terviklikuks kogemuseks tegevused pärandi- ja kultuuriloo, matemaatika, muusika, ajaloo, eesti keele ja kirjanduse, kunsti, militaarõpetuse, esmaabi ja psühholoogia vallast. Kõik see põnevus toimus Otepääl pastoraadis ja kirikus ning selle ümbruses. Laagri kava panid kokku õpetajad Maksim Ivanov, Kvan Kho Kim, Veronika Kim, Maire Küppar, Heidi Margus, Marko Tiirmaa ja Julia Trubatšova koos Otepää kiriku, Matti Orava ja Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonnaga.
 Descartes’i kooli tegemised oktoobris Oktoobrikuus toimus koolis väga palju nii traditsioonilist kui ka uut ja põnevat. Nagu paljudes koolides üle Eesti, tähistasime ka meie õpetajate päeva klassikalise rollivahetusega. Hommikul kell 8.30 anti Descartes’i koolis võim 9. klassidele. Õpilased olid oma tunniandmiskogemustega väga rahul ning tunnistasid, et oleksid ka edaspidi nõus tunde asendama. Õpetajad osalesid sel ajal puutöötunnis. Kõige suuremat elevust pakkus asendustund muidugi naisõpetajatele – kui tihti nad ikka höövli ja liivapaberiga möllata saavad. Tehnoloogiaõpetaja Aivar Lankovi rahuliku ja hoolsa pilgu all valmisid kaunid lõikelauad. Julgemad „õpilased“ kaunistasid valminud töid põletusaparaadiga. Laudadele maaliti nii kauneid pilte kui ka naljakaid õpetusi. Kui tähtsad peod peetud, on hea pisut närvi ja hinge puhata – selleks sobis kenasti rahvusvaheline kaisukaru tööle ja kooli kaasa võtmise päev. Sel päeval said kaisuloomad koolieluga tuttavaks: õppisid tundides, lustisid tantsuvahetundides, olid klassipiltidel ja lõbustasid nii väikseid kui ka suuri. Lisaks oli see hea võimalus oma saladusi ja muresid pinginaabri või kolleegi kaisukaru kõrva. 21. oktoobril toimus ülelinnaline 16. lugemispesade kokkutulek. Osa võtsid Tartu linna koolide 1.–2. klassi viieliikmelised meeskonnad. Sel aastal lugesid õpilased Ilmar Tomuski raamatut „Matemaatiline sõber. Ajukiip“. Esimese klassi õpilaste lugemine on veel pisut konarlik, nii et nii mõnedki õpetajad lugesid lastele raamatut ette. Meeskonnad pidid vastama mitmetele küsimustele. Õige vastuse puhul jagati punkte kommides – küll see tekitas elevust. Küsimuste vahel meisterdasid lapsed endale järjehoidja, tantsisid Just Dance tulnuka järgi ja mängisid muusikalist numbrimängu. Kõigile osalejatele oli preemiaks magusalt turvaline ja lugemiselamust pakkuv kingikott. Loodame, et november tuleb sama sündmusterohke ja põnevust täis kui lõppenud oktoobrikuu.
 Tartu Erakool on 15 aastat tagasi sündinud kesklinnas asuv kogukondlik erakool. Tänaseks on TERA koolimudel arenenud väikesteks ehk 1.-6. kl „teradeks“ ja 7.-9. kl ehk teismeliste kooliks. Millised on meie eripärad? TäheTERA on I-II kooliastme kool, kel naabriteks Terakese lasteaed ja HuviTERA huvikool. Asume juba varajases eas õpilastes juurutama isejuhtivust (Tera-raamat), tekitama huvi laia ilma vastu (huvitunnid, inglise keele keelekümblusõpe 1. klassist) ning leiame, et õpe peaks toimuma sama terviklikult kui maailm meie ümber (kusagil-mujal-õpe, üldõpetus I ka ja loov-loodus). Digiga on meil ka hästi (innovatsioonipesa, pea kümme aastat tahvelarvuteid klassiruumis). LõunaTERA 1.-3. klassis tegutseme kogupäevakoolina, kus üldõpetus koos loovusainetega moodustavad seostatud terviku. Õppetegevused algavad kell 9.00 ja lõpevad 16.00. Meie kooli klassiõpetajad toimetavad aastapõhiselt, arendades selle kaudu õpilastes kohanemisvõimet ja kasvatades enese professionaalsust. Alates 4. klassist minnakse üle lõimitud aineõppele. Lisandub teise võõrkeele õppimine ja erinevalt I kooliastmest tuleb teadmiste kinnistamiseks tegeleda ka koduste ülesannetega. SädeTERA on mõeldud I-II kooliastmele ja siin viiakse regulaarselt läbi looma kaasavat õpet vastava hariduse saanud spetsialistide poolt, kaasates sertifitseeritud koeri. Õppetöö toimub väikestes töögruppides. Rõhk on õpilaste individuaalsel arendamisel, mida toetavad iganädalased eratunnid, et pakkuda lisatuge õpiväljundite saavutamisel või lisatähelepanu andekuse arendamisel. Eratunni raames eesmärgistavad õpilased enda tegevuse ja analüüsivad ise, mida peavad ja tahavad õppida. ProTERA on teismeliste ehk 7.-9. kl noorte kool, kus arvestades õppijate omailma loome eakohast arengut ning kuuluvustunnet toetava vaimse ja füüsilise õpikeskkonna. Huvi äratamise, oskuste arendamise (praktikumid) ning valikute tegemise (väljakutse-õpe) kaudu kasvab noorte õpimotivatsioon ning iseseisvus. TERA noored kujunevad varakult loovaks ja ennastjuhtivaks õppijaks, sest individuaalsel õpirajal liikumist toetame edasiviiva tagasiside ning coachinguga.
 Õpioskuste ja koostöö talgud Tartu Forseliuse Kool võttis ligi aasta tagasi vastu võimaluse vedada eest õpioskuste talgute piirkonnavooru. Tegemist on üle-riigilise võistlusega, mida korraldab igal aastal Tallinna Ülikool ja kus osalevad koolide 6. klasside viieliikmelised meeskonnad. Õpioskuste talgute kompleksülesande lahendamisel võimaldatakse õpilastel panna end meeskonnana proovile uudses õppimise olukorras. See on üks ütlemata põnev võistlus õpilastele, kuid sellel aastal avastasime põnevuse ka õpilaste ettevalmistuses. Nimelt valmistas Tartu Forseliuse Kooli 6-liikmelist võistkonda ette 4-liikmeline õpetajate meeskond, kus põhijuhendajaks oli meie raamatukoguhoidja Maie Leirost, kellele koostasid ülesandeid nii eesti keele õpetaja Kadriliis Rämmann (infootsingu alane juhendamine) kui bioloogiaõpetaja Ester Ojavee (katsete teemalised tunnid). Kogu piirkonnavooru korraldust juhtinud Tartu Forseliuse kooli õpetaja ja III kooliastme juht Ingrit Tera aitas meeskonnal leida kindla aja ettevalmistuseks ning toetas süsteemset koostööd õpetajate vahel. Läbi mitmekülgse toetatud ettevalmistuse saavutas Tartu Forseliuse Kooli meeskond 16 kooli seas I koha ning 30.aprill ootas võistlejaid ees üleriigiline finaal. Ka õpetajate sõnul oli tugevate tulemuste taga mitmekülgne koostöö kogu tiimi vahel ning hea sünergia õpilaste omavahelises tegutsemises. Koostöist tegutsemist kõigile!
 Liikumise rõõm! Tartu Hansa Kool on alates 2020. aastast Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustiku liige. Pöörame tähelepanu nii õpilaste kui õpetajate liikumisaktiivsuse suurendamisele. Tänavune sügis on olnud Tartu Hansa Koolis tegusalt sportlik, toimunud on 1.-3. klasside ning 4.-9. klassi spordipäevad, tantsuvahetunnid, autovabapäev, õpetajatele joogatund, kohtumine sportlasega. Õues-õppe tundideks on rajatud koolihoovi puude alla õues-õppealad. Meelitamaks õpilasi koolipäeva jooksul rohkem õue, et suurendada nende liikumisaktiivsust, püüdsime muuta oktoobris oma koolihoovi ning kooli ümbruse liikuma kutsuvamaks. Ühe õpetajate õpiringi eestvedamisel joonistasid õpetajad tiiki ümbritsevale kõnniteele 250 meetri pikkuse liikumisraja, mida saavad nautida nii kooli- ja lasteaialapsed kui kohalikud elanikud. Loodud liikumisrada saab kasutada õues-õppetundides, õuevahetunde, kehalise kasvatuse tundides ja pärast koolipäeva. Liikumisrada sisaldab nii mängulisi kui õppetööga seotud elemente, liikumislõikude vahel on kontrollipunktid, kuhu saab panna lisaülesanded, et ühendada liikumine ja õppetöö. Liikumisraja erinevate lõikude läbimine arendab tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, leidlikkust ja fantaasiat. Õpilaste ja kohalike elanike poolt oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Raja valmimisse panustasid Tartu Hansa Kooli tegusad ning liikumist hindavad õpetajad, kes kahel ilusal sügispäeval liikumisraja maha joonistasid. Mõnus terviseamps liikumise ja mängulisusega toob kindlasti lastele koolipäeva juurde suure kuhja liikumisrõõmu. Valminud liikumisrajaga on kõigil soovijatel võimalus tutvuda Tartu Hansa Kooli kõrval paikneva tiigi ümbruses.
 Rakett69 õpihuvilaagrid Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis 22.–24. oktoobril toimus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis Rakett69 õpihuvilaager, kus 48 teadushuvilist noort panid ennast proovile nii katsetes, nuputamises, ehitamises kui ka paljus muus. Tegemist on AHHAA ja Rakett69 Teadusstuudiote koostöös valminud ühisprojektiga, mille käigus toimub üle Eesti kokku üle 600 laagri 10 000 õpilasele. Laagrite üks eesmärk on tuua tuntud telesaate „Rakett69“ kogemus rohkemate õpilasteni. Selleks, et koolis laager üldse toimuda saaks, pidid kõigepealt juhendajad ise vastava koolituse läbima, et ennast laagrite sisu ning kohtunikurolliga kurssi viia. Kahe päeva jooksul said ka juhendajad ennast õpilaste rolli panna ning ise ülesandeid lahendada. Saime kogeda nii eduelamust pealtnäha keeruliste ülesannete lahendamisel kui ka pusimist, kui esialge lahenduskäik õigeks ei osutunud. Seejärel jõudis järg õpilasteni. Kolme päeva jooksul pidid Poska õpilased erinevates rühmades mõõtu võtma nii loogikas, inseneerias kui ka keemias ning lahendama kokku üheksa ülesannet. See eeldas lisaks ainealastele teadmistele ka suhtlemis-, planeerimis- ja meeskonnatööoskuste rakendamist. Usume, et kõik osalejad said kogeda, et praktiliste ülesannete käigus on oluline katsetada, proovida, eksida ja veelkord katsetada. Huvitav oli jälgida õpilaste loovat lähenemist ülesannetele ning valmisolekut koostöö kaudu areneda paremaks suhtlejaks ja probleemide lahendajaks. Laagris kogesid õpilased ka seda, kuidas teoorias väga hea lahendus ei anna alati parimat tulemust võistlusel ning pealtnäha ebastabiilsed konstruktsioonid võivad oma ülesandega oodatust paremini toime tulla. Laagri juhendajatel on väga hea meel toredate õpilaste üle, kes meiega koos need kolm teadust täis päeva veetsid. 5. novembril stardib meie koolis juba uus rakett. Kohtumiseni uue raketi pardal!
 Karlovas antakse hoogu õpilaste ideedele Viimasel kahel õppeaastal on pisut räsida saanud meie kooli õpilasesindus ja õpilasesinduse tegevus, sest õpilased on keskendunud uutes tingimustes õppetööle ja panustamine õpilasesindusse on jäänud tagaplaanile. Sellest tulenevalt oleme sel õppeaastal kätte võtnud nii-öelda restardi õpilasesindusele. Alguse sai see kevadel, kui muutsime põhimäärust selliselt, et õpilasesindusse saavad kuuluda ka 5. klasside õpilased ja algasid aktiivsed otsingud õpilasesinduse juhtide leidmiseks. Sügisel jätkasime puhanuna ja uue energiaga ning õpilasesinduse presidendiks sai 7. a klassi õpilane Celena Päike. Celena kandideeris presidendiks, sest soovis anda suuremat panust õpilaste esindamisel ja õpilaste ideid ja häält kuuldavaks teha. Suvel Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekoolist ideid ja energiat hankinud Celena pakkus välja hulgaliselt ideid, mida uuel õppeaastal üheskoos ette võtta. Õpilasesinduse asepresidendiks valitud Elo Mai Lepp peab oluliseks traditsioonide taastamist, mis viimasel ajal unarusse on jäänud. Seega võetaksegi esimesel võimalusel ette õpilasesinduse öökoosolek, kus "ristitakse" uued liikmed, mängitakse ja kasvatatakse meeskonnavaimu. Õpilaste paremaks ja efektiivsemaks kaasamiseks lõime õpilasesinduses esialgu kaks erinevat toimkonda: ürituste toimkonna ja kommunikatsiooni toimkonna. Kahes toimkonnas tegutsemine annab võimaluse rohkem kaasa rääkida ja vajadusel võime erinevatele eesmärkidele suunatud toimkondi juurde tekitada. Ürituste toimkonna eesmärgiks saab tunniväliste sündmuste organiseerimine, ette valmistamine ja kõik sellega seonduv, kommunikatsiooni toimkond vastutab selle eest, et oleksime pildis ja info jõuaks kõigi osapoolteni. Kõigi õpilaste kaasamiseks ja ideede rakendumiseks hakkame looma projektifondi, millest saavad õpilased küsida toetust, et enda ideed ellu viia ja koolielus kaasa rääkida. Esimese kahe kuuga on ideid ja mõtteid lauale tekkinud palju ja loodame, et viiruslik olukord annab võimaluse mõtteid realiseerima hakata!
 Tartu Kesklinna Kooli 9. klassid käisid 4. oktoobril Kassinurme hiies kirjanduse õppepäeval. Tutvusime sealse pärandmaastikuga: vaatasime Kalevipoja sängi, silmapesukaussi ja lingukivi, millel veel lingunööri jälgki näha. Külastasime ka Kassinurme hiit, õpilased jätsid ohvrikivide peale ande ning riputasid hiiepuudele oma koolis valmis punutud hiiepaelad. Ühtlasi valmis grupitöödena Kassinurmes raamatu “Mees, kes teadis ussisõnu” põhjal lausa kaheksa fotofilmi. Traditsiooniks on kujunenud 9. klasside sügisene õppekäik Orioni tähetorni Viljandimaal. Ümberehitatud silotornis on tõeline hullu teadlase labor, kus kolme tunni jooksul hulgaliselt erinevaid füüsikakatseid tehtud sai: sõtkusime velotrenažöörist elektrit välja, tegime oma kehadest vooluringi, tekitasime elektrivoolu abil endile punkarisoenguid ja imetlesime magnetite imelist maailma.
 Virtuaalreaalsus koolitunnis Haridusfestival 2021 ajal toimus Tartu Kivilinna Koolis konverents „Virtuaalreaalsus kui võimalus avardada piire“, kus tutvustati, millega õpetajad on viimastel aastatel projekt „VR+ klass“ (täpsem info: https://kivilinn.tartu.ee/node/1719) raames tegelenud. Virtuaalreaalsus, see on keskkond, kus saame kogeda midagi, mida reaalsuses või vähemalt mitte siin ja praegu ei eksisteeri. Õpetajatel on valminud projekti ajal mitmeid põnevad tunnikavasid ja õpilased on saanud juba loodut kogeda praktikas. Kivilinna kooli õpilased on näiteks saanud külastada erinevates ainetundides (nt inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, võõrkeel) Londoni vaatamisväärsusi või seigelda Tartu linna erinevates põnevates paikadest vanalinnast kuni uuselamute piirkondadeni välja või minna aeda, metsa ja loomaparki klassiruumist väljumata. Kõik uus on huvitav, aga vajab õppimist. Õpetajad on tänaseks saanud selgeks, kuidas luua virtuaalreaalsuse pilte ja filme ning millega peab arvestama, et kõik tundides laabuks viperusteta. Näiteks on väga oluline teada, kes salvestusi vaatama hakkab, sest 8. klassi õpilasele loodud pilt/film ei ole samahästi sobilik 2. klassi lapsele. Miks? Noorem õpilane tajub prillid pähe pannes, et on hiiglane ja nii võib tekkida kõrguse kartus. Tänaseks päevaks on ühiselt õpetajate poolt pandud kirja kasulikud näpunäited, millest räägiti ka kolleegidele toimunud konverentsil: mitmekesi koostöös on tegutseda tõhusam ja lihtsam või õpilastele tasub virtuaalreaalsusega seotud tunni alguses rääkida täpselt, mida ja kus võib ja ei sobi teha või kuidas kaasata tunni tegevustesse lapsed, kelle jaoks virtuaalreaalsuse seadmed ei sobigi või mida teha siis, kui tehnika veab alt jne. Õpilased on sellised uudse lähenemisega tunnid hästi vastu võtnud, neid oodatakse põnevusega. Õpetajad kinnitasid kõik üksmeelselt, et õpilaste õhin ja motiveeritus tunnis kaasa töötada, samas saades uusi teadmisi, on suur.
 Ettelugemispäeval luges ette Jürgen Rooste Tartu linna toetatud külalistundide projekti „Kirjanik kooli“ raames andis 20. oktoobril tunni luuletaja Jürgen Rooste, mis jõudis ligi 400 õpilaseni. Jürgen Rooste luges rahvusvahelisel ettelugemispäeval tundi andes ette nii omaloomingut kui tsiteeris oma lemmikuid alates luuletamise eest vangis istunud Josiph Brodsky´st kuni Toomas Liivini, kelle luuletsitaadid mõjusid pungilikult nii õpilastele kui õpetajatele. Ekstravagantne esinemine algas küsimusega „Mis on ühist Lady Gagal, Madonnal, Hitleril ja Stalinil?“ ja lõppes tsitaadiga luuletusest „Kas tahate teada, miks eestlased erilised on?“. Viimane luuletus räägib muuhulgas eesti keele säilimisest 50-aastase võõrvõimu all ja sobitub hästi K. J. Petersoni luule ideedega. Kui tavaliselt kingib külalisest kirjanik koolile oma loomingut, siis sel korral sai trükisooja luulekogumiku hoopis J. Rooste. Kogumiku autoriks on Romet Rohtla. Äsja Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse müügile ilmunud luulekogumiku üle oli kirjanikuhärral siiralt hea meel. Koos poseerisid noor luuletaja Rohtla ja luulegeenius Rooste ka fotodel kooli arhiivi jaoks. „Kirjandusest kujunes ajalugu ja ajaloost kujuneb pidevalt kirjandus,“ võttis J. Rooste ettekande kokku kooli huvijuht. Tänu KuuTv ja meediamooduli õpilastele saab kooli aulas toimuvast kohtumisest osa kogu koolipere, sest külalistundidest toimuvad otseülekanded klassidesse kooli YouTube´i kanali kaudu. KJPG-s toimuvad traditsioonilised külalistunnid kontaktõppe ajal vähemalt kord kuus või tihedamini. Järgmise külalisena astub üles 24. novembril meediauurija Maia Klaassen. Kas siit võiks alata projekt „Teadlane kooli“?
Oktoobris tunnustame kolleege Tähistamaks õpetajate päeva, annab Tartu Kroonuaia Kool juba 16. aastat välja kolleegipreemiat Kuldne kaardikepp. Tegu on auhinnaga, mille saab üks Kroonuaia kooli õpetaja. Laureaadi selgitame välja salajasel hääletusel, see tähendab, et auhinnal on vähem formaalseid kriteeriume ja rohkem emotsionaalseid väärtusi. Nii ütleb ka kolleegipreemia statuut, et Kuldse kaardikepi saab õpetaja, kes: • Naeratab nii, et teistelgi sellest naeratusest hinges päike särama lööb; • Räägib nii, et teistel tema jutust kuidagi ka kasu on; • Suudab olla sõbralik ka pahuras tujus olles, nii et teised sest arugi ei saa; • Tuleb toime isegi kolleegi hingehädadega ja vajadusel annab „esmaabi”; • Talub vapralt kolleegide veidrusi, samas esitades oma arvamust arusaadavalt ja rahumeelselt; • Annab nõu kui vajatakse või ka siis kui oodatagi ei osata; • Hindab kõrgelt oma ja kolleegide ametialast tegevust; • Osaleb meeskonnatöös; • Oskab vajadusel halva asja juures head nägu teha; • On vastutulelik, kuid mitte tüütu. Kuldne kaardikepp ei ole pelgalt aunimetus, vaid päris reaalne auhind, mida laureaat saab soovi korral kasutada ka õppetöös. Igale saajale valmistab personaalse kaardikepi meie kooli tööõpetuse õpetaja. Käesoleval aastal lisandus Kuldse kaardikepi laureaatide hulka Tartu Kroonuaia Kooli õpetaja Kadri Sats. Septembris pälvis tunnustuse ka meie õppejuht Meelika Maila, kes sai Tartu linna aasta haridusteo preemia lihtsustatud õppe 2. klassile matemaatika digitaalse õppematerjali koostamise eest.
 Tartu linn tunnustas aasta parimaid õpetajaid, kelle hulka kuulusid ka Tartu Kunstikoolist aasta klassijuhataja kategoorias Piret Paluteder ja aasta kutseõpetaja kategoorias Marina Aleksejeva. Lisaks said Liivimaa kutsekoolide tänuõhtul tunnustuse Tõnis Kriisa, vormiõpetuse korüfee, ning Ave Leek, tänu kellele meie välissuhted on väga kõrgel tasemel! Ka õpilaste üle on alati põhjust uhkust tunda. Meie õpilased Angela Britt Jaarma ja Maria Orle saabusid kutsemeisterlikkuse võistluselt Noor Meister tagasi graafilise disaini teise ja kolmanda kohaga. Selja taha jäi ka selle õppeaasta esimene valikainete nädal. Samal ajal kui väljas hakkab kirev oktoober tasapisi sombuseks novembriks muutuma, on meie koolimaja täitunud valikainete nädalal valminud värviliste hindeid ootavate teostega. Alanud on ka mitmed Tartu Kunstikooli poolt pakutavad koolitused. Täiskasvanutele pakume koolitusi koolis kohapeal ning teiste koolide õpilastele veebis. Õpilastel on sel sügisel võimalik õppida tüpograafia ja kujundamise aluseid, visuaalse mõtlemise aluseid, visualiseerimist 3D modelleerimise abil või läbi oma loo joonistamise visandamisest, joonistamisest, kompositsioonist ja värvidest algteadmisi omandada.
 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS SAAB UUE NIME 12. oktoobril kinnitas Tartu linnavalitsus kutsehariduskeskuse ettepaneku põhimääruse ja kooli nime muutmiseks. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab kool Tartu Rakendusliku Kolledžina. Nimevahetus on osa kooli juubeliaastaks valmivast identiteedi uuendamisest, millega soovitakse viia kuvand vastavusse kaasaegse sisuga ning anda paremini edasi kooli tänaseid väärtusi ja tulevikuvisiooni. Selge ja kaasaegse identiteediga soovib kool kehtestada end kutsehariduse eestkõnelejana Eestis, kujuneda rahvusvaheliselt üheks kutsehariduse tippkeskuseks ning jõuda oma hariduspakkumisega ka nende noorteni, kes täna ei näe kutsehariduses piisavalt kaalukat alternatiivi muudele haridusvalikutele. Nimevahetus on aga vaid üks osa käimasolevast rebrändingu protsessist ning muudatused ise palju sügavamad ja sisulisemad. Millised tegevused on juba käivitatud ning millised veel plaanis, saab põhjalikumalt lugeda Õpetajate Lehest: https://opleht.ee/2021/10/tartu-kutsehariduskeskus-purib-tipuks/ Töid teostas disainiagentuur Velvet ning uus nimi ning visuaalid võetakse kasutusele jaanuaris 2022. HARIDUS- JA TEADUSMINISTER LIINA KERSNA TEGI AJALUGU 13. oktoobril alustas haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvumisvisiitidega Eesti kutsekoolidesse. Esimene külastus tõi ministri Tartu Kutsehariduskeskusesse. Sündmus oli seda märgilisem, et see oli 20 aasta jooksul esimene kord, mil minister kooli külastas. Kohtumine leidis aset Põllu õppekorpuses ning pooleteisetunnise visiidi käigus tutvuti kooli hetkeolukorraga, arengueesmärkidega ning ka kitsaskohtadega. Lisaks õnnestus ministril sattuda ka otse keset õppetööd ning heita pilku ühistööalal toimunud häkatonile, kus IT ja ärikooli õppijad ühiselt päid ragistasid. Tehnikaosakonna juhataja Ülo Ramp tutvustas õppetingimusi keevituse töökojas, mis pikemat aega kaasajastamist ootavad. Uue tehnikamaja ehitus on ka üks kooli arengukava eesmärkidest, mis aitaks õpet kaasajastada ning noori jõudsamalt tehnikaerialadele õppima tuua.
 Meie koolis on palju toredaid traditsioone ja üks neist on juba 24. korda toimunud Ajalooringi orienteerumismäng. Orienteerumine toimub 2 korda aastas maksimaalselt kolmeliikmelistes meeskondades ja kogu võistlus käib selle nimel, et pildil olev puine rändkarikas pooleks aastaks oma öökapile saada. Kuna tahtjaid on palju, siis tuleb karika nimel olla nutikas, jäärapäine, töökas ja pühendunud. Orienteerumine kestab enamasti 2 nädalat ja võistkonnad võivad vastuste leidmiseks kasutada kõikvõimalikke vahendeid ehk panna tegutsema oma perekonna, otsida internetist, pöörduda kasvõi maailma kõige targema inimese poole. Lõpuks ei ole oluline, kas sa käid 1., 5. või 9. klassis, võiduvõimalus on kõigil. Ja nii ongi, võitjate seas on nii algklasside õpilasi kui üksiküritajaid, sest võidu tagab järjepidevus ja suur soov närida läbi ka kõige jaburamatest ülesannetest. Iga orienteerumine on pühendatud mingile konkreetsele teemale, nt Tartu kunstis, Tartu sport, Eesti teater 150, surnuaia eri, laulupeo special, keskaegse linnamüüri eri, Eesti Vabariik 100 jne. Viimane kord oli orienteerumine pühendatud USTELE. Lisaks küsimustele tuli leida koolimajast 1,5 km raadiuses üles 91 ust ning nuputada välja veel 9 ust, mis asusid ükskõik millises Eesti linnas. Tundub jabur, aga pildil olev 3. klassi Janeli Vanal jäi leidmata vaid 3 ust! Tema edu taga oli kindlasti ka pühendunud õde-vend, sest orienteerumise pisik jääb sisse ja sellepärast on eraldi karikas ka õpetajatele-vilistlastele. Eriti kõva sõna on jäädvustada oma nimi mõlemal karikal. Janeli vilistlasest vennal Jaagupil on ka see eesmärk nüüd täidetud ehk mõlemad karikad puhkavad kevadeni just nende kodus. Kui keegi soovib viimase orienteerumisega tutvuda, siis leiab nii küsimused kui vastused meie kooli kodulehelt.
 Tagasi rahvusvahelises maailmas Oktoobrikuu eelviimasel nädalal võõrustas Raatuse kool esimest korda peale pandeemia algust väliskülalisi, kes saabusid Tartusse meie kooli poolt koordineeritava Erasmus+ projekti STEAM the Music raames. Kuigi projekti tegevused algasid õpilastega juba rohkem kui aasta tagasi, siis õnnestus liikumispiirangute tõttu esimene reaalne projektikohtumine korraldada alles nüüd. See andis Poola, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria õpetajate külaskäigule mõistagi erilise tähenduse, et oleme taas tagasi rahvusvahelises maailmas ning elu jätkub kõigele vaatamata. Projekti üldkoordinaatori, Raatuse kooli arendusjuhi Rene Leineri sõnul jäid kõik külalised kohtumisega äärmiselt rahule. “Tagasisidena oleme kuulnud tõepoolest ainult kiidusõnu. Eks kooli infrastruktuuriga on lihtne väliskülalisi lummata, kuid kindlasti oli väga suur roll projekti pedagoogilise koordinaatori Lauri Kõlametsa ning teda abistanud õpetajate, Priit Laatsi ja Mai Ranna suurel tööpanusel töötubade ettevalmistamisel ja läbiviimisel,” sõnas Leiner. Lauri Kõlametsa sõnul keskendutakse projektis muusika ja teaduse ühisosale. “Uurime, millised teaduslikud saladused peituvad helide taga, miks üks pill kõlab ühte- ja teine teistmoodi ning kuidas heli üldse tekib.” Tartus anti külalistele ülevaade Eesti haridussüsteemist, Tartu Raatuse Koolist, õppekavadest, õppemetoodikatest jms. Viidi läbi rida töötubasid, kus tutvustati viisikannelt, Chrome Music Labi programmi, kus ühendati matemaatilised graafikud ja muusika, valmistati oma kätega ühekeelne keelpill, millega järgmisel päeval toimunud õpitoas erinevaid muusikalisi palu ette kanti. Külastati Delta keskust, kus kooli endine tehnoloogiaõpetaja Renno Raudmäe tutvustas Põhjamaade moodsaimat digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte keskusi, viies läbi ka põneva “süntesaatori” ehitamise õpitoa. Loe projektist ja partneritest pikemalt siit. Itaalia, Poola, Bulgaaria ja Ungari külalised isevalmistatud keelpillidega. Esireas paremal Raatuse kooli poolsed projekti koordinaatorid Rene Leiner ja Lauri Kõlamets. Foto: Tõnis Hallaste
 Ettevõtlusnädala põnevad kohtumised 6.-7. oktoobril 2021 külastasid ettevõtlusnädala raames meie kooli mitmed põnevad külalised (https://tammegymnaasium.ee/ettevotlusnadala-ponevad-kohtumised-6-7-oktoobril/ ). Koolipere sai osa külaliste teekonnast ning õppetundidest, edust ja ebaõnnestumistest ning hulgaliselt mõtteainet ja inspiratsiooni. Kohtumistelt jäid kõlama mitmed mõtted: – ettevõtjaks ei sünnita – kes ei proovi, see ei saagi õnnestuda – iga eduloo taga on tugev ja kokkuhoidev meeskond ning suur töö – iga eduloo taga on mitmeid ebaõnnestunud katsetusi, ära kohku kui kõik ideed ei realiseeru – oma unistuse realiseerimisel ole järjekindel ja ära anna alla, isegi kui tulemuse saavutamine võtab aega – iga varasem kogemus võib kujuneda väärtuslikuks nurgakiviks mõnes uues ettevõtmises Suur tänu oma mõtteid ja kogemusi jagamast: vilistlane Martin Jürgenson (LanLab), vilistlane Kaarel Krjutškov (Niptify), lapsevanem Asko Seeba (Mooncascade), Priit Vellak (Milrem Robotics), Jüri Tarkpea (Fleet Complete), Silver Lodi (Spaceit). Uudise sõnastas Merit Luik, TTG õpetaja ja karjäärikoordinaator.
 Õpetajate päev Tartu Variku Koolis 5. oktoober on lõpuklassi jaoks üks oodatumaid päevi aastas. Siis on võimalik kogeda natukenegi, mida tähendab olla õpetaja. Suure osa üheksandike jaoks oli õpetajaamet ootamatult keeruline. Tuli tegeleda päriselt õpetamise ja muredega, mis noorematel õpilastel päeva jooksul ette tulid. Siiski tulid kõik asendusõpetajad oma ülesannetega toime ning päev läks ajalukku positiivse ja eleva emotsiooniga. 9.b klassi õpilane Laura Liis meenutab õpetajate päeva: ,,Õpetajate päev oli kõigi üheksandike jaoks oodatud. Kartsime küll, et õhtuks pole koolimaja enam alles, aga tegelikult läks meil väga hästi, kui välja arvata muidugi see, et suutsime end kaks korda klassi kinni jätta. Tunnid möödusid aga kiirelt koos vahvate ja kohati väljakutset pakkuvate õpilastega, nii et saime end ka proovile panna. Tuleb tunnistada, et ega see õpetajaamet nii kerge polegi." Üheksandikud ei unustanud ka päris õpetajaid. Asendusdirektor Tomm Ragnar (9.b) pidas õpetajatele meeldejääva ja mõtlemapaneva kõne, millest räägiti veel kaua. Iga õpetaja sai seejärel enda pildi ja nimega tänukirja, milles oli välja toodud selle õpetaja kõige positiivsemad omadused ja muud tähelepanekud. Õpetajate jaoks tipnes niigi emotsionaalne päev külalise saabumisega. Meid tuli rõõmustama Tartu Variku Kooli vilistlane Kristjan Lüüs, kes meenutas oma kooliaega ning rääkis sellest, millega ta hetkel tegeleb. Tartu haridusosakond
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
