Vahetusõpilane Uus aasta algas Kivilinna kooli 8.b klassile huvitavalt. Meile saabus VeniVidiVici programmi kaudu vahetusõpilane. Ootusärevus oli päris suur, sest kõigepealt oli vaja kindlaks teha, kas tegu on noormehe või tütarlapsega. Nimelt on vahetusõpilasel üsna haruldane eesnimi. Sonee Kuusemäe oli meie klassis kaks nädalat. Selle aja jooksul saime hästi tuttavaks ja tegime koos erinevaid asju. Sonee õpib Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis ja rääkisime sellest, mille poolest koolid erinevad. Neil on samuti pikad tunnid (75 minutit). Meil on projektinädalad, aga neil projektipäevad. Meie oleme matemaatikas teemade poolest kaugemal kui nemad. Nemad saavad hindeid, meie tähti. Meie kooli söökla söök pidi ka hea olema. Sonee tegeleb taekwondo’ga ja käis Tartus ka trennis. Sonee ütles ise, et klassiga kohanes ta hästi, aga lõpuks ootas natuke Tallinnasse tagasi minekut, sest Tartu oli tema jaoks võõras ja ringi liikus ta peamiselt Google Mapsi abil.  Vahetusõpilase periood oli päris huvitav ja isegi mõnel meie klassi õpilasel tekkis soov selles programmis osaleda. Autor: 8.b klass
Humanitaaria jätab jälje HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva ja nüüd siis ka eesti kirjanduse pidupäeva 30. jaanuaril oleme Treffneris juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga, et võtta kokku viimase aasta väärtuslikud humanitaarsed tegemised. Sel aastal oli publiku hulgas ka kümme TERA õpilast. Enam kui kaks tundi kestnud aulakonverentsi juhatas ettekandega „Mis sel ikka, proovime!“ sisse humanitaarsuuna 2010. aasta vilistlane ja 2020. aastal noore ettevõtja tiitli pälvinud Jaan Hendrik Murumets. Jaan Hendrik meenutas oma koolipõlve ja rõhutas inimestega ühise keele leidmise olulisust, sest enamasti on „iga probleem kommunikatsiooniprobleem“ ning üksteisemõistmine väga oluline ka näiteks tehnoloogiaettevõtetes. Veel tuletas vilistlane meelde, et vastutust ei saa anda, aga seda saab võtta. Praegused abituriendid tõid kuulajateni ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest, mida tehti nii Poolas, Tartus kui ka Rõuge vallas Pähnis.  Konverentsi teist plokki alustas Säde Einasto, kes sisendusjõuliselt kunagise koolivenna Artur Alliksaare luulet luges. Seejärel tutvustasid humanitaarsuuna õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Annaliisa Karu ja Emma Pastak esitlesid vaimse tervise teemalist tantsufilmi, Piibe Pree rääkis ühe eesti poliitiku keelekasutusest erinevates infokanalites Eesti peaminister Kaja Kallase näitel, Juhan Martten Kull esitas interaktiiv-ekspressiivselt ja publikumenukalt oma luuletusi ning Annika Moppel paljastas Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel Venemaa propagandavõtteid infosõjas. Konverentsi lõpetasid Mete-Triin Otstavel soolise identiteedi teemalise filmiga ning Marja Järv, kes tutvustas uurimust HTG õpilaste suhtumisest humanitaarainetesse ja -teadustesse.
Uus aasta toob loodusteaduste õpetajatele kaasa uue Baltimere projekti Jaanuarikuus alustasid loodusteaduste õpetajad taas Baltimere projekti kirjutamist. Baltimere projekt on võimalus ainekursuste lõiminguks lisaks õpetajate riikidevahelisele koostööle. Nordplus Junior projekti "Our Baltic Sea" kirjutamiseks kohtusid koolimajas õpetaja Valle Moreli juhtimisel loodusteaduste õpetajad projektis osalevate Soome koolide õpetajatega. Direktori ja juhtivõpetaja poolt allkirjastati leping projektis osalemiseks. Projektis osaleb 15 kooli kuuest Baltimere ümbruse riigist: Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist ja Taanist. Lisaks Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumile osalevad Baltimere projektis Vaasan Iyseon lukio ja Oriveden lukio koolid Soomest ning Humanitaargümnaasium Tallinnast. Projekti eesmärgiks on Läänemere äärsete riikide gümnaasiumite vahelise koostöö suurendamine. Projekti fookuseks on keskkonnaprobleemid ja õpilaste ja õpetajate teadmiste parandamine Läänemere riikide looduse, kultuuri, ajaloo ning majanduse vallas. Toimuvad füüsilised kokkusaamised partnerriikide koolides õpetajatele ja õpilastele ning virtuaalsed kohtumised.  Projektikirjutamise meeskond kohtus 15. jaanuaril Tallinnas ja 16. jaanuaril külastasid meie kooli Soome õpetajad Mika Jokiaho ja Jenni Decandia. Petersoni gümnaasiumi üks eelkäijatest Kivilinna Gümnaasium oli tuntud oma Baltimere projektidega, mida siis vedas õpetaja Helgi Muoni koos oma keskkonnaklubi noortega. Nüüd on aeg anda noorele õpetajatele teatepulk üle. Projekti esitamise tähtaeg on 1. veebruaril ja loodame, et ka rahastus projektile leitakse. Projekt toob õpetajad ja õpilased Balti mere teemadel kokku 2024. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta maini.
Jaanuar algas Variku kooli õpilasesindusele uue energiaga. Nimelt võtame osa Tartu Luterliku Kooli poolt algatatud arenguprogrammist, mille käigus saame teadmisi meeskonnatööst, ürituskorraldusest, kommunikatsioonist, projektikirjutamisest ja paljust muust. Projekt on samuti hea pinnas koolidevahelisele koostööle, sest projektis osaleb peale Variku kooli veel kuus Tartu kooli.  Õpilasesinduste arenguprogramm kestab aasta lõpuni ning selle vältel kohtume seitse korda. Esimene kohtumine toimus meil 25. jaanuaril Tamme koolis. Tutvusime teiste koolidega ja rääkisime oma õpilasesinduste töökorraldustest. Lisaks käis õpilasesinduse rollist ja võimalustest rääkimas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Mia Marleen Lemetti. Esimene kohtumine oli igati inspireeriv ning ootame juba väga, et saaksime programmist saadud oskuseid ja teadmisi oma koolis rakendada.
Pärli kooli õpilased osalesid Tartu kultuuripealinna avamisel 26. jaanuaril toimusid Tartus Euroopa kultuuripealinna avapidustused. Tartu Pärli kooli õpilased lõid kaasa kahel avaüritusel. Avamispäeva hommik algas lastediskoga, kus veebi vahendusel lõid kaasa ka meie kooli 1.-3. klassid. Korraldajate üleskutsel jäädvustasid lapsed Tartu 2024 kujutise. Õhtul toimus aga Tartus Emajõe ääres kultuuripealinna avapidustus. Koos paljude teiste artistidega olid laval tantsimas seitse Tartu Pärli Kooli õpilast koos oma vanemate ja õpetajaga. Õpetaja Kristel Palgi sõnul algas peoks ettevalmistumine augustikuus, kui toimus loomingulise liikumise tund toimetulekuõppe õpilastele. Just sellest tunnist said õpilased avaetenduses osalemise kutse.  Esimesed proovid toimusid oktoobrikuu lõpus, proovid jätkusid novembris ja detsembris ning jaanuarikuus algasid juba pikad proovipäevad. Lastega koos olid etendusse kaasatud ka nende pereliikmed ja õpetaja. Lavastuses tantsinud Amanda vanemad jäid kogu ettevõtmisega väga rahule. „Lapsed olid erakordselt hästi kaasatud kogu rühma töösse, kus valitses haruldane harmoonia, mida mujal alati sama palju tunda ei ole,“ kirjutasid lapsevanemad Tartu 2024 avaetenduse meeskonnale. Produktsioonijuht Heigo Teder ütles 25. jaanuari Eesti Päevalehes, et etendus ühendab erineval tasemel osalejaid. „Avatseremoonial esinejate hulgas on inimesi, kes on tipp-professionaalid Vanemuise balletiosakonnast või rahvusvaheliselt skeenelt, nende kõrval on Tartu eakate liikumisgrupp, kelle kõrval on võrdväärsetena Tartu Pärli Kooli õpilased,“ ütles Teder.
Uus aasta on toonud endaga kaasa mitmeid lõppe ja uusi alguseid. Jätkame koos Tartu Rakendusliku Kolledžiga tööd uue nelja aastase “Kestlike tehnoloogiate” õppekava kallal, kuhu saab õppima kandideerida juba sel kevadel. Võimalik on valida nelja suuna vahel: nutikad seadmed, disain, materjaliringlus ja digitehnoloogia. Valmistume ka kujundaja õppekava erialade vastuvõtuks (3D, kujundusgraafika, dekoraator). Värske kandideerimisinfo ilmub juba jooksvalt meie kodulehele ning väljas on ka avatud uste kuupäevad. Lisaks sellele on võimalik sel kevadel taaskord meie kooli õpilasvarjuks tulla. Leia varjupäeva info meie kodulehelt või sotsiaalmeediast! Juba veebruaris algab aga vastuvõtt kunstnik-kujundajate jätkuõppesse KUKU. Kui sul on mõttes mõni suurem loovprojekt, mille tahaksid ära teha ning vajaksid selleks erialast tuge, siis piilu meie KUKU õppe vastuvõttu! Aasta tagasi avasime Tallinnas disaini kutsevaliku õppegrupi ukraina noortele. Nüüd lõpetas nende esimene lend. Rõõmus uudis on aga see, et me ei lahku veel pealinnast! Võtame sinna vastu uue õppegrupi noori. Kandideerima on oodatud ka kõik eesti noored. See on võimalus tulla end pooleks aastaks disaini valdkonnas tasuta täiendama. Nii KUKU lend kui ka Tallinna ukraina õppegrupp lõpetasid meie kooli vähemalt ühe näitusega. KUKU lõpetaja Laura Kaasik avas Tampere Majas tekstiilinäituse “Uuesti unustatud” ning ukraina noorte loodud iidseid Ukraina kaitsenukud Motankad on väljas Tartu Mänguasjamuuseumis. 
Jaanuaris kutsusime ellu uue traditsiooni – koolivormipäeva. Julgustasime kõiki kandma uhkusega sel päeval koolivormi ning jäädvustasime osa seltskonnast ka ühispildile. Koolivorm on meie koolis vabatahtlik ning algklassiõpilaste poolt väga hästi vastu võetud. Vanem kooliaste veel harjub selle mõttega ning usume, et mõned elemendid jõuavad ka nende riietusse. Eelmisel õppeaastal lõime lastevanemate mooduli, mille eesmärk on tõsta teadlikkust, kuidas tõhusalt õppida. Oleme loonud seitse videot ehk õpiampsu ja kutsume kõiki huvilisi üles neid vaatama kooli YouTube’i kanalil: https://shorturl.at/lCTW6. Nüüd kutsusime vanemad kokku, et koos meenutada, põrgatada ideid ning jagada mõtteid, kuidas oma lapsi õppimisel toetada. Esimesel kohtumisel keskendusime õpistrateegiatele ja märtsikuus võtame fookusesse õpiuskumused. Selliseid kohtumisi oleme planeerinud teise poolaastasse kolm.  Jaanuaris lõppesid koolis esimese poolaasta valikained ja alustavad uued. Iga 5.-7.klasside õpilane saab aastas valida kaks valikainet kolmeteistkümne seast ja õppida enda huvist lähtuvalt näiteks rahatarkust või sotsiaalmeedia sisuloomet. Tagasiside küsimustikus oskavad õpilased kenasti välja tuua, et valikainetes õppisid nad tunnetega toimetulemist, kitarri, kannelt ja klaverit mängima, aju erinevate funktsioonide ja ärevuse kohta, päevaplaani koostamist, kuidas nutikalt õppida, probleemide lahendamist, kuidas enesekindlamalt suhelda ja oma arvamust paremini avaldada ning raha säästmise, kogumise ja investeerimise kohta. Video on loonud õpilane Pilleriin valikaine „TFK Sisuloojad“ raames:
Tamme gümnaasiumi eripäraks on viis väga selget suunaharu. Selleks pakume õpilastele põnevaid suunaaineid, aga ka projektipäevi. 25.-26. jaanuaril toimusidki järjekordsed suunaspetsiifilised õppepäevad. Meditsiinisuuna õpilased õppisid näiteks põetust ja sidumist. Tehnoloogia- ja it-suuna noored tutvusid inseneeriaerialadega ja kultuurisuund tegeles kaks päeva suuremahulise loovprojektiga.  10. klassi loodussuund käis iga-aastasel pungapraktikumil Madsal, kus ööpäevaga sai selgeks suur hulk puid-põõsaid ja samblaid-samblikke. 11. klassi loodussuund käis zooloogiapraktikumi raames Tallinna loomaaias, kus neile põhjaliku ringkäigu jooksul tutvustati loomaaia ülesandeid, liigirikkust ja just Tallinna loomaaia erilisust. Õpilased said kuulda loomaaia väljakutstest, igapäevatööst, lisaks palju põnevaid, lausa anekdootlikke lugusid loomadest. Näiteks jäi meelde lugu, kuidas šimpans Betty 40 aastat tagasi kaubalaevaga Eestisse jõudis, kuid õnnetuseks olid madrused ta suitsetama õpetanud ja loomaaed pidi pikalt ahvi võõrutamisega tegelema. Traagilisem lugu räägiti Prževalski hobuste juures: maailmas on alles tuhatkond isendit, kuid suurim neist on teadmata seisukorras Ukraina sõjatandril. Õpilastele räägiti veel geneetikast, liikide säilitamisest ja paljundamisest, Tallinna loomaaia keerulisest ülesandest olla Euroopa naaritsa ja lumeleopardi arenduse juhtloomaaed ja ka eetilistest probleemidest.
Telefonivabad esmaspäevad ja lugemisneljapäevad Usutavasti pole Eesti ega kogu maailmas kooli, kes poleks hädas telefonidesse sukeldunud õpilastega. Nutimaailma uppunud lapsi on vahetundides täis kõik koridorid ja nurgatagused. Isegi tualettruumid hõivatakse ainult selleks, et segamatult telefonis olla. Ometi oleme Tamme koolis kindlad, et kõik pole veel kadunud ja nutisõltuvuses noori on võimalik päästa. Teame, et lauskeelud kipuvad andma soovitule vastupidist efekti ning seetõttu otsustasime oma päästeoperatsiooniga alustada tasa ning targu, tuues koolinädalasse sisse telefonivabad esmaspäevad. Et kampaania on kestnud vaid paar nädalat, mille sisse jäi ka streigipäev, on vara veel põhjapanevaid järeldusi teha, kuid seni on olukord paljulubav. Nii palju naeratavaid ja omavahel suhtlevaid lapsi pole Tamme kooli vahetundides ammu nähtud. Eriti rõõmustav on asjaolu, et sellise tulemuse saavutamiseks ei pidanud me telefone ära korjama, vaid palusime need lihtsalt kotti jätta.  Pikaaegne selgitustöö, Jaan Aru loeng telefoni liigtarbimise kahjulikkusest, telefonide ärakorjamine - ükski neist pole olnud nii tõhus abivahend kui lihtne kokkulepe, et esmaspäeviti me koolis telefone kotist välja ei võta. Ehk on meie noortel siiski veel lootust! Sama eesmärki kannab tegelikult ka teine iganädalane teemapäev ehk lugemisneljapäev. Innustame lapsi kaasa võtma kas soovitusliku kirjanduse raamatuid või lihtsalt toredaid teoseid, mida vahetundides lugeda. Loomulikult on see vabatahtlik, kuid loodame, et eeskuju nakatab, sest neljapäeviti võib lugemas kohata ka paljusid õpetajaid. Iga tõru loeb!
Tartu Veeriku Kool toetas lasteaiaõpetajate toetusstreiki. Sel ajal, kui Tartu lasteaedadest tuli palve lapsi streigi tõttu lasteaeda mitte tuua, oli koolis avatud töötajate laste hoiurühm. Väljendamaks oma toetust, tegi Veeriku kooli personal üleskutse avada koolis lastehoid. Koostati graafik, kuhu kolleegid, kellel oli parasjagu vaba tund, said end lastega tegelemiseks kirja panna. Abikätest polnud puudu. Õpetajad lasid loovusel lennata: lapsed said joonistada, meisterdada, multifilme vaadata, lauamänge mängida, võimelda, joosta ja kooli liikuma kutsuvast õuealast rõõmu tunda. Laste sõnul oli koolis vahvam kui lasteaias! Koolitoit maitses hästi ja tudutunniks ei jäänudki aega. 
Kuidas võita etluskonkursil? Kõige tähtsam on, et õpilase silmades oleks säde! Seda on Tartu Aleksander Puškini kooli 4. keelekümblusklassi poisi Damir Vesnuhhovi silmis kindlasti. 19. jaanuaril Laulupeomuuseumis toimunud Tartu linna ja maakonna etluskonkursil Damir võitis oma vanuserühmas esimese koha. Võit oli seda magusam, et eesti keel ei ole poisi kodune keel. Kui õpilases on olemas huvi maailma asjade ja õppimise vastu, soov eesti keelt hästi rääkida ja kodu, kus õpilase tegemistega pidevalt kursis ollakse, ei jäägi juhendajale rohkem, kui pisut innustamist ning veidike harjutamist. Vähem oluline pole vist ka see, et esitatavad lood peaksid kõnetama nii esitajat ennast kui kuulajat. Kindlasti ei suuda neljanda klassi õpilane vallutada kuulajate südameid Hamleti monoloogiga, pigem jääda lihtsamate, tavalist elu, lootusi ja rõõme kajastavate luuletuste ja proosapalade juurde.  Damirile valitud Aino Perviku proosapala rääkis sellest, kuidas tore kollane autopõrnikas võttis peale vihma käes külmetavad inimesed ja viis nad koju – ning ei osanud seda isegi pidada heateoks, vaid enesestmõistetavaks käitumiseks. Lisaks jutukesele esitas Damir Jaan Kaplinski luuletuse „Jalgrataste talveuni”. Küllap suutis ta selles publiku silme ette manada suvest unistavad jalgrattad ja ühtlasi ka iseenda suveootuse. Peatselt esindab Damir omas vanuserühmas Tartut üleriigilisel konkursil Palamusel. Edu talle! Eha Liiv Damiri õpetaja
Iga õpetaja loeb Ilmatsalu kooli õpetajad võtsid sihiks lugeda nii suvel kui ka talvisel vaheajal erialast kirjandust ning jagada häid lugemissoovitusi oma kolleegidega. Head kraami ei tasu vaka all hoida, sestap jagame oma tähelepanekuid ka laiema lugejaskonnaga. A. Haller "Üks kõiksus". Raamat pani lugeja sügavalt mõtlema sellele, mida ja kuidas lapsed koolis tunnetavad ning millise stardipaketi anname neile kaasa tulevikuks. Meeldetuletus, kui olulised on koolis suhted ja mõistmine, täiskasvanu soov mõista. Kas igaühe jaoks on koolis keegi, kellel on aega ja oskusi laps ära kuulata. Sisukas raamat, mis võtta jälle uuesti kätte, sirvida ning avastada, mis sel korral just enim kõnetab. B. C. Unell ja J. L. Wyckoff „Armastuse ja piiridega distsiplineerimine“. Antud teose autorid annavad praktilisi lahendusi enam kui sajale tavapärasele laste käitumisprobleemile ning soovitusi, kuidas parandada laste õppimisvõimet, käitumist, tervist. Raamat õpetab käitumisprobleemidega toime tulema armastaval ja kindlal moel, suurendades lapse võimet taluda pinget. Iga probleemi lahendamisel on vaja täiskasvanul hoida positiivset sisekõnet (ei nääguta) ning õpetada ja harjutada lapsega kannatlikkust. Probleemi lahendamisel tuleks meeles pidada mida teha, mida mitte teha, kuidas oleks võimalik probleemi ennetada. M. Leinok “Kui koolis on halb”. Trükises on põgusalt juttu kooli rollist meie ühiskonnas ning sellest, kuidas erinevad spetsialistid hindavad diagnoositud laste samu sümptomeid oma mätta otsast, sõltuvalt enda kogemustest, erialasest ettevalmistusest ning hoiakutest. Enamik peatükke selles raamatus keerleb ühe õpilase ümber, kelle lugu kujunes näitlikuks õppevahendiks. Raamatus keskendutakse näite põhjal võimalikele diagnoosidele.  Kuna lugemissoovitusi on rohkem, kui käesolev artikkel mahutab, jätkub neid ka kevadisse artiklisse. Häid lugemiselamusi ja uute teadmistega rikastumist!
Suure südamega tehtud tekid enneaegsetele lastele Kõige liigutavam on alati kirjutada lugusid heategudest. Meie loo peaosades on õpilased Miia Maria Treier, Railiina-Victoria Rips, Lauren Paab ja nende käsitööõpetaja Tuuliki Vuks. “Eestis sünnib igal aastal ligikaudu 800 enneaegset last, kes veedavad oma esimesed elupäevad, -nädalad, -kuud haiglas. Kingime neile esimese pehme teki, mis rõõmustaks neid haiglas ja hiljem koju minnes,” seisis MTÜ Enneaegsed Lapsed üleskutses, mis kutsus beebitekke kuduma. Tüdrukud võtsid koheselt selle mõtte omaks ja töö võis alata. Mõistagi oli esmalt vaja hankida sobiv lõng ja järgida etteantud tingimusi, millele üks beebitekk vastama peab. Kõik see oli tüdrukutele parajaks väljakutseks, millega kahe kuu jooksul kenasti hakkama saadi. Kõige suuremaks väljakutseks oli mustri järgimine. Põnev kokkusattumus on, et kudumistehnikaks valiti ripskude ja ühe tüdruku perekonnanimi on samuti Rips. Õpilased ise oma töötunde kokku ei lugenud, aga õpetaja sõnul võiks algusest lõpuni selleks kuluda 10-20 tundi. Kogu töö tehti tüdrukute poolt ära kodudes ning jaanuari keskel jõudiski kätte aeg valmis kudumid teele saata. “Laurenil oli heegeldamine selge juba siis kui teised selle õppimist alles alustasid. Railiina ema ütles, et tüdrukul on tunnis igav, äkki saab midagi keerulisemat teha ja nii saigi talle individuaalne õppekava koostatud. Kõik tüdrukud on alati väga abivalmid ning kui mõnel klassikaaslasel on tunnis keerulisem, siis nad alati aitavad,” kirjeldab tüdrukuid nende õpetaja.  Rõõm on teha head. Fotol vasakult: Lauren Paab, Miia Maria Treier ja Railiina-Victoria Rips. Foto: Rene Leiner Pikemalt loe juba meie kodulehelt.
Stardipauk on antud VOCO kutsevõistlustele „Aasta Tegija 2024“! Ehkki esimesed võistlused on juba jaanuaris alustanud jääb suurem osa võistlustest märtsikuusse. Kutsemeistrivõistlused toimuvad 35. võistlusalal ja neis osaleb rohkem kui 400 õpilast. Selguvad parimad noored meistrid, kellest mitmed lähevad kooli esindama üleriigilistele ja rahvusvahelistele võistlustele. Iga ala parim pärjatakse 8. märtsil toimuval lõpugalal tiitliga “Aasta Tegija 2024”. Rohkem infot: voco.ee/koolielu/aastategija/
MHG pälvis haridus- ja teadusprogrammi GLOBE kõrge tunnustuse MHG pälvis 2023. aasta tegevuste eest aktiivse GLOBE kooli sertifikaadi. See tähendab, et NASA kasutab meie kooli saadetud andmeid enda satelliidiandmete täiustamiseks. Lisaks mõõtmistele oli aasta 2023 GLOBE ringi õpilastele erakordne. Augustis võõrustasime GLOBE õppeekspeditsiooni (GLOBE Estonia Learning Expedition), milles osales ligi 140 õpilast-õpetajat-teadlast kümnest riigist. 27. septembril külastas Tartut eesti juurtega USA naisastronaut Nicole Aunapu Mann. MHG õpilastel avanes suurepärane võimalus temaga AHHAA keskuses kohtuda. Aitäh õpetaja Maiu Kaljuorule GLOBE eestvedamise eest meie koolis! GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm, mille idee algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja mis käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. Uurimusliku õppe kaudu on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. GLOBE-i toetavad USA kosmoseuuringute keskus ehk NASA, USA Rahvuslik Teadusfond ning USA Välisministeerium koostöös GLOBE riikide ülikoolide, koolisüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonidega.  Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal ja 1997. aastal alustasid Eesti koolid mõõtmistega. Eesti paistab silma nii mõõtmiste hulga kui ka nende kvaliteedi poolest. MHG on olnud GLOBE liige algusest peale.
Jaanuaris jõudsid käia meie kooli õpilased esindamas Tartu Hansa Kooli 19. jaanuaril toimunud Laulupeomuuseumis Tartu linna ja maakonna õpilaste etluskonkursil. Hansa kooli esindas tublilt 5. klassi õpilane Helga (juhendaja Lea Sokman). 7.-9. klassi õpilaste vanuserühmas võitsid Hansa kooli õpilased kaks auhinda. Eripreemia võitis Kirke (9. klass, juhendaja Merike Kütt). Lisell (9. klass, juhendaja Lea Sokman) saavutas konkursil 2.koha ning esindab Tartu linna õpilasetlejate riigikonkursil, mis toimub 16. veebruaril Palamusel.  19.jaanuaril tegid ka õpilasesinduse noored 1. klassidele teadusnädala raames katseid, nähti elevandi hambapastat ja soolade põletamist. 26. - 27. jaanuar käisid ka meie õpilasesinduse liikmed tartu õpilasesinduste öökoolis TäheTERAs.
Eesti kirjanduse päev ja eesti lastekirjanduse nädal Tartu Annelinna Gümnaasiumis Inimene teeb ikka selle tahtmist, kes temasse usub, sest tema ei või muidu elada, kui temasse peab keegi uskuma. (Anton Hansen Tammsaare) 30. jaanuaril 2023 tähistati esmakordselt eesti kirjanduse päeva riikliku tähtpäevana. Traditsioon jätkub ka sellel aastal.  Tartu Annelinna Gümnaasiumis tähistati eesti kirjanduse päeva eesti lastekirjanduse nädala läbiviimisega. Kuna 30. jaanuar on Eesti kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, siis luges 5C klassi õpilane Daniel Tymofiichuk sellel päeval kooliraadios ette katkendi A.H. Tammsaare raamatust "Vargamäe lapsed" (Tõde ja õigus I). Kogu nädala jooksul joonistasid 1.-4. klasside õpilased lemmiktegelasi Eesti lasteraamatutest. Žürii poolt välja valitud tööd osalevad kirjandusnädala näitusel, mis jääb avatuks kuni sõbrapäevani. Kooli raamatukogus korraldatud näitusel ja kooliraadios tutvustavad oma lapsepõlve lemmikraamatuid neljandate ja viiendate klasside õpilased, samas võib tutvuda eesti lastekirjanduse klassika ja viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutega. Riina Sepma Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja
Jaanuar oli meie õpilaste jaoks tegus kuu! 24. jaanuari varahommikul, kui õpetajad streikisid, hakkasid 14 õpilasesinduse liiget Tallinnasse Jaan Poska majja sõitma, et saada rohkem teada suurmehe elust ning ka alustada varakult kooli sünnipäeva tähistamisega. Muuseumis võttis õpilasesindust vastu imetore majaperenaine Tiiu, kellega veedeti koos 2 tundi. Hiljem jalutati ka Kadriorgu Jaan Poska kuju juurde ja tehti mälestuseks pilt. Koos veedeti meeleolukas päev!  26. jaanuaril külastas Tartut Eestis olev USA suursaadik George P. Kent ja ta päevaplaanis oli aega ka meie õpilastega kohtumiseks. Suursaadik vastas õpilaste sisukatele küsimustele ja rääkis meeleolukalt, kuidas ta laulab Kalamaja segakooris, tahab osaleda Tartu suusamaratonil – eesmärk on jõuda enne viimast rajamasinat maratoni finišisse – ja peab oma Tallinna residentsi aias mesilasi. Pärast kohtumist õpilastega tutvustas ajalooõpetaja Taavi Linnus suursaadikule Tartu rahu tuba, mille kohta ajaloohuvilisel külalisel palju küsimusi tekkis. Oleme tänulikud, et George P. Kent leidis aja meie külastamiseks.
TDK võrkpalluritest õpetajad Liikuma kutsuvas koolis on headeks eeskujudeks meie õpetajad, kes end jaanuarikuus üle-eestilistel õpetajate võrkpallivõistlustel edukalt maksma panid. Võistlused toimusid 2.–3. jaanuaril Tartu Ülikooli Spordihoones ja osa võttis 36 kooli. Osalejate seas oli kaks võistkonda Lätist. Võistkonnad jagunesid kolme liigasse (I, II ja III). TDK õpetajate võistkond kuulus esimesse ehk kõige tugevamasse liigasse, kus võistkonnad olid jagatud kahte alagruppi. Meie õpetajatel tuli oma alagrupis võtta mõõtu Ülenurme Gümnaasiumi ja Miina Härma Gümnaasiumiga. Võistkonna mäng klappis kenasti ning oma alagrupp õnnestus TDK õpetajatel kindlalt võita. Poolfinaalis tuli minna vastakuti mänguliselt osava Nõo Reaalgümnaasiumi võistkonnaga. Mäng oli pingeline, kuid väga tasavägises mängus õnnestus meie kooli õpetajatel kätte võidelda koht finaalis. Finaalis oldi vastamisi Läti õpetajate võistkonnaga, kes olid ühtlasi ka eelmise aasta esiliiga võitjad. TDK tiim võitles, kuid nagu eelmisel aastal, tuli ka sel aastal meil lätlastele alla vanduda. Seega saavutas meie kooli võistkond kõrge II koha esiliigas.  TDK õpetajate võistkonda kuulusid: Liina Kais, Kaisa Lüütsepp, Tiina Terasmaa, Tõnis Eelma, Hendrik Rikand, Aivar Lankov, Martin Vändra ning Karl Kulberg. Lisaks toetas võistkonda õpetaja Laura Reiter Katoliku koolist. Loodame, et võidukas aasta algus nakatab teisigi õpetajaid ning kooli õpilasi liikuma.
Õpilasesindus seab sihte Aasta algus on hea aeg uute sihtide seadmiseks. Karlova kooli õpilasesindusel on oluline roll koolielu arendamisel ja mitmekesisemaks muutmisel. Õpilasesinduse tegevuskava on päris tihe. Kuid, kuivõrd haakuvad need üritused ja projektid meie kooli uue arengukava sihtide ja kooli väärtustega? Just selliste küsimuste lahtimõtestamisega meie ÕE liikmed seda uut poolaastat alustasid. Siin tuli meile appi arengutreener ja coach Urmo Reitav. 12. jaanuaril toimus koolitus, kus üheskoos arutleti, mis on õpilasesinduse eesmärk ja tegeleti kooli uue arengukava väärtuste lahtimõtestamisega. Loomulikult tehti seda kõike läbi aktiivsete arutelude ja mänguliste tegevuste. Koolitus oli äge ja andis osalejatele mõtteid, mida edasises tegevustes arvesse võtta. Samuti jäi jaanuarikuusse meie kooli traditsiooniline ÕE öökoosolek, mille mõte on nii ühiselt toredalt aega veeta, kui ka kriitiliselt hinnates uue poolaasta plaane teha. Ka seda koosviibimist alustati huvitava simulatsioonimänguga teemal “Loo ise oma kool”. Mängu viis läbi Eesti Õpilasesinduste Liidu vabatahtlik Kristen Rulli. Koolitusel said õpilased välja pakkuda teemasid, millele koolis tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Kõlama jäid sellised huvitavad märksõnad nagu kehaline aktiivsus, tehnika kasutamine koolis, õpilaste kaasamine ÕE tegevustesse ning lisa- ja valikained koolis.  Võttes kokku jaanuarikuu tegemisi, saame öelda, et tõepoolest on olnud hea aeg meie õpilasesindusele, et panustada enda täiendamisse ja ühtekasvamisse ning uute eesmärkide seadmisesse. Pilte koolituselt näeb siit: lingid.ee/bwRff
Jaanuaris toimub Kesklinna Koolis traditsiooniliselt matemaatika nädal. Toimusid peastarvutamise võistlused, Nuputa võistlused (matemaatikaolümpiaadi koolivoor), matemaatiline orienteerumine, sõnarägastiku lahendamine. Külalisesinejana kõneles meie vilistlane Mattias Jõgi õpilastele eduka õppimise võimalusest gümnaasiumis käis korduvalt 8.-9. kl õpilastele matemaatikaolümpiaadi ülesannete lahendamist õpetamas. Mõttespordi olümpiaadide korraldaja Marten Meikop tutvustas 3. klassidele mõttesporti. Ka kaks loovtööd õp Sirje Paroli juhendamisel olid seotud ainenädalaga - matemaatiline orienteerumine ja matemaatiline mäng valitud klassidele.  Lõiminguna kunstiõpetusega korraldati geomeetrilistest kujunditest piltide joonistamise võistlus.
Jaanuaris käisid meie koolis töövarjudeks neli õpetajat Ida-Soomest ja üks Jaapanist. Tutvustasime neile Eesti koolisüsteemi ja meie kooli eripärasid, käisime rabamatkal ja tutvustasime Tartu vaatamisväärsusi. Teisipäevast neljapäevani külastasid töövarjud meie koolitunde, sõid meie koolitoitu ja uurisid kõike, mis kuidagi silma hakkas. Pärastlõunastes diskussioonides selgus, et ehkki Soome koolide majanduslikud võimalused on Eesti omadest oluliselt paremad, on kõik ülejäänud probleemid meil siiski samad ja paljuski oldi meile lausa kadedad. Soome kolleegid kummutasid visa müüdi, et põhjanaabrite juures õpilastele kodutöid ei anta ja hindeid ei panda. Eesti õpilased üllatasid külalisi oma töövalmiduse, keskendumisvõime ja korrektsete vihikutega. Samuti kiideti meie õpetajate ja õpilaste vahelist viisakat, aga sooja suhtlemist. 26. jaanuaril pidas meie õpilastele ilmateemilisi loenguid “Aktuaalsest kaamerast” tuntud sünoptik Ele Pedassaar, tutvustades eelkõige ohtliku ilmaga seotud teemasid ja sünoptiku elukutset.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
