 Ärklikorruselt katakombideni HTG-s on olnud võimalik siseorienteerumist harrastada juba 2015. aastast alates. 16. veebruaril toimus järjekordne lahtine siseorienteerumisvõistlus, mida sel aastal korraldasid praktilise töö raames HTG õpilased Marta Joonas ja Pärtel Külvik. Võistlus peeti koos orienteerumisklubiga Ilves ning see on teist aastat järjest osaTartu siseorienteerumissarjast. Pikk õhtu algas juba kell 16, mil koolimaja hakati võistluseks valmis sättima. Avada tuli klassiruumide uksi, paigutada võistlusmaastikule keelualade linte ning viia kontrollpunktid õigetesse asukohtadesse. Alates kella 18-st hakkas koolimaja vaikselt spordihuvilistega täituma, kelle seas oli nii kooliõpilasi kui ka juba tuntud orienteerumisentusiaste. Enne startide algust oli kõigil võimalik osaleda ka kiirel orienteerumisõpetusel, kus võeti lühidalt tähtsamad asjad kokku ning kust oli hea tunne uute teadmistega rajale minna. Pärast võistlust said osalejad teistele võistlejatele kaasa elada ning saunas oma muljeid jagada. Ürituse eesmärk oli populariseerida orienteerumissporti ning tutvustada selle ala erinevaid võimalusi. Näiteks siseorienteerumises on suurim väljakutse ruumiline mõtlemine, mis tuleb õigete teevalikute tegemisel kõvasti kasuks. Keerulise arhitektuuriga koolimaja, kuhu rajameistrid veel takistusi lisasid, pakkus katsumusi treffneristidelegi, mille tõestuseks võis maja peal näha mitmeid segaduses olevaid koolikaaslasi. Esimest korda koolimaja külastanutel oli harvaesinev võimalus avastada maja omapärasemaid nurgataguseid avarast aatriumist kitsaste salapäraste katakombideni välja. Pärast auhindade jagamist ja koolimaja koristamist lugesid korraldajad 154 osalejaga toimunud järjekordse siseorienteerumisvõistluse igati korda läinuks!
Veebruar on koostöökuu Veebruaris jätkasime tööd kahe koostööprojektiga, mis tõid koolimajja taas erinevaid külalisi. Esimene projekt on seotud meie kuulumisega Euroopa Parlamendi partnerkoolide (ehk lühidalt EPAS) koolide võrgustikku ning teine Ida-Virumaa eestikeelsele haridusele ülemineku toetamisega. KJPG liideti EPAS programmi esimese 16 kooli hulgas, kui üks aktiivsemaid programmides osalejaid. Veebruaris meid külastanud MTÜ Mondo maailmahariduse projektijuht Maria Sakarias tutvustas selle õppeaasta EPAS programmi ja tegevusi. Lisaks iga-aastasele Mondo konkursidel osalemisele ja õpilaste Strasbourgi külastamisele, on meie keeleõpetajad saanud võimaluse Brüsseli Europarlamenti külastada. Järgmiseks läheb parlamendi tööga tutvuma õp Kaimre. Teine koostööprojekt tõi koolimajja tunde vaatlema üheksa Sillamäe gümnaasiumi õpetajat. Kui esimesed koostööprojekti kohtumised olid direktoritel infovahetuseks, siis veebruaris käisid meie majas külas Sillamäe õpetajad. Nad kuulasid kooli arengulugu, aga külastasid ka tunde, et omal nahal eestikeelses tunnis õppimise tunnet kogeda. Kokku külastati 18 tundi. Väga meeldis külalistele tundide ja vahetundide meeleolu, nad ütlesid, et õpetajate ja õpilaste vaheline heatahtlikkus, vaba suhtlemine ja üksmeel, oli neile kui võõrastele tunda. Sillamäe Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja Marina Orikova, kes külastas perekonnaõpetuse ja eesti keele tunde, tunnustas pärast külastust: “Ma vaatasin, et õpilased üldse ei ole telefonides tunni ajal. Kuidas te selle saavutasite?” Ka pani teda imestama õpilaste vahetu suhtlemine ja aktiivne küsimuste esitamine tundide jooksul.
 23. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulike aktustega. Esinesid koorid, solistid, vokaalansambel, pillimängijad jpt. 5.-9. klasside aktusel läks lausa rajuks kontserdiks, kui lavale astus uhiuus bänd Killotron, kes esitasid meile Metallica lugu. Killotroni liikmed on 9.a klassi õpilased Joonas, Silver ja Ott ning koolivälise liikmena solist Sven Erik. Samad 9. klassi õpilased moodustavad ka koos väikeste täiendustega koolibändi Kümnes Lend. Õigel muusikul on ikka mitu koosseisu! Aktuse pidulikus osas tunnustasime olümpiaadidel ja võistlustel häid tulemusi toonud õpilasi. Koos huvijuhiga juhtis aktust Kadi Vaga 8.c klassist, kes kirjutas vahetekstidena kõlanud luuletused. Kadi loovtöö tarbeks valminud luuletused on sel aastal ilmunud nii Heas Lapses kui koolilehes. “Nii must me muld, must on see kuld. Valgest taevast langev valge lumi, kõrb ei ole me suvi. Ja see sinine taevas, see kõik on meie salalaegas.” (Kadi Vaga)
 Veebruarikuu oli sel aastal ühe päeva võrra pikem, seega mahtus ka Tartu Forseliuse koolis sellesse kuusse palju toredaid tegemisi. Säravamaid nendest jagame ka siin: Sõbrapäeva raames toimus koolis KiVa kleepsude konkurss, kuhu ootasime õpilastelt positiivse sõnumiga kleepsude disaine. Kokku saabus 55 eriilmelist disaini, millest välja sai valitud 10. Kleepse jagame kogunemistel või KiVa teemaliste tegevuste raames. Positiivsusele ja sõpruse lainel olime ka kuu lõpus, kui toimus meeleolukas õpetajate klassiõhtu, kus õpetajad tõid lauale maitsvaid toite ning mängiti muusikaviktoriini, mälumängu ning mis peamine - veedeti koos mõnusalt aega. Õpetajad väljendasid huvi, et selline õhtu toimuks veelgi, sest nii hea on kolleegidega lihtsalt lobiseda ja aega veeta - soovitame soojalt teistelegi! Ning lõpetuseks jagame kuulamissoovitust. II poolaastal valmib valikaine “TFK Sisuloojad” raames kooli podcast “Forseliuse Mikrofon”. Esimene saade ilmus veebruari lõpus ning saadete salvestused jätkuvad peale vaheaega - hoidke silm peal ka uute saadete kuulmiseks! Spotify: open.spotify.com/show/5rMtwSQNDys27acErthmPt?si=4c35601c56c547a3
7. veebruaril toimus juba kaheksandat korda meie kooli traditsiooniline teadusvõistlus Nupp Nokib. Kokku osales 10 võistkonda, neist 4 Tamme gümnaasiumist ja 6 sõpruskoolidest: Jõgevamaa, Paide, Põlva, Valga ja Võru gümnaasiumitest ja Lätist Riia Juglas kooli esindus. Seekord sai I koha Tamme gümnaasiumi võistkond Käpapatrullid (koosseisus A. Reinik, K.L. Kadajane, L.M. Külm, K.L. Kind ja A. Laande), II koha pälvisid Paide gümnaasiumi Viikingid (R. Alt, A. Lember, M. Soosalu, T.M. Metsalu ja H.S. Sellik) ning III koha meie kooli võistkond TeTeGeKaks (I. Annus, O. Austa, A. Jõgi, H. Jõgi ja K.H. Kanna). Võistlusel oli seitse nn jaama – eraldi ülesandelauad kooli erinevates kohtades vastava ülesande lahendamiseks. Igas jaamas tuli lahendada kümne minuti jooksul ülesandeid teemadel skeletid, süsivesikud, arvuti riistvara, meditsiini ajalugu, ravimtaimed, kirjandus ja muusika. Meeskonnal tuli nutikust üles näidata veel Volta samba ja torni ehitamisel, sudoku lahendamisel ning ingliskeelse nn liftikõne ettevalmistamisel ja esitamisel. Õpilased näitasid üles originaalsust, julget pealehakkamist ning koolipingis omandatud teadmisi, mida oskasid uudsetes olukordades rakendada. Näiteks kirjandusülesanne hõlmas pildikollaaži põhjal kirjanike ja nende teoste nimetamist, kusjuures mitmed pildid vajasid loovust, et sobilik kirjanik välja nuputada. 
Tartu Tamme Koolis on kuni 22. märtsini avatud ringmajanduse rändnäitus “Ring-ring-majandame”. Näituse põhiosaks on robotid, kes pakuvad infokandjatena nn käelisi tegevusi, mille kaudu on võimalik saada teadmisi ja oskusi jätkusuutliku ringmajandamise kohta. Keskkonnaameti ja linnavalitsuse tervishoiuteenistuse toel avatud näituse eesmärk on pakkuda kompaktset teavet inimese tarbimiskäitumise seostest keskkonnaprobleemidega, sh kliimamuutustega, selgitada ringmajanduse põhimõtet ja eesmärke ning aidata mõista, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peame kõik tarbima vajaduspõhiselt ja osalema ringmajanduses. Näitusel on võimalik tutvuda KODUROBOTI ehk KOBOTiga, kes pakub vastuseid küsimustele, mida me võidame, kui meil on vähem asju, või mida võidab loodus, kui me toodame vähem. TOOTEROBOT ehk TARBOT näitab, kuidas saab tooteid tarbida väiksema keskkonnamõjuga ehk kas mõistlikum on osta või laenata-rentida. TÖÖSTUSROBOT ehk TÖBOT märksõnadeks on nähtav või nähtamatu ning see aitab mõista, et tarbimisega kaasneb keskkonnamõju ning põhiteemadeks on toidu raiskamine, kiirmood ja nutiseadmed. LOODUSVARAROBOT ehk LOBOT annab ülevaatliku skeemi ökosüsteemist, kust me oma toorained saame ja milline näeb välja kestlik ökosüsteem. Rändnäituse sisu on loonud Mari Kala ja Maarika Männil Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonnast ning näituse teostas disainiagentuur Velvet. Loodus- ja keskkonnasõbraliku koolina kutsume teisigi Tartu koole näitusega tutvuma ning keskkonnaharidust väärtustama. 
 Vene keele õpetajad korraldasid 9. veebruaril Puškini mälestuspäevale pühendatud deklamaatorite konkursi. Seekord otsustati laiendada selle osalejaid ja kutsuda ka teiste Tartu koolide esindajaid. Konkurss oli mõeldud nii vene keelt kõnelevatele lastele kui ka neile, kelle emakeel on eesti keel. Iga õpilane pidi lugema 16-24-realise luuletuse või katkendi poeemist. Hindamisel võttis žürii arvesse järgmisi kriteeriume: teksti tundmine, selge hääldus, artistlikkus, originaalsus. Puškini looming on mitmekülgne, seetõttu oli luuletuste valik esinemiseks väga mitmekesine. Lavalt kõlasid luuletused armastusest, looduse ilust, katkendid muinasjuttudest ja romaanist „Jevgeni Onegin”. Konkursist võttis osa 17 õpilast 8. ja 9. klassist. Korraldajatel oli väga hea meel, et üritusesel osalesid etlejad Miina Härma Gümnaasiumist, Tartu Descartes'i Koolist ja Tartu Kesklinna Koolist. Täname kolleege aktiivsuse ja suurepärase koostöö eest. 16. veebruaaril toimus koolis väga loominguline üritus "Talentide show" HEV klassidele. Lapsed joonistasid portreesid, laulsid inglise keeles, tantsisid, mängisid klaverit, näitasid oma toredaid paberist ja puidust meisterdamisi ja isegi programmeerisid roboteid kõigi silme all. Raske uskuda, aga seda tegid lapsed, kelle võimalusi ühiskond peab piiratuks. Etendus tõestas, et andekusel ja loovusel ei ole mingeid piire ning meie koolis õpivad võrratult andekad lapsed. Eriti muljetavaldav on see, kui laps armastab oma hobi kogu hingest.
 Hõissa, vastlad! Vastlad on rahvakalendri tähtpäev, mida lapsed väga ootavad, kuid mis ilmataadi ootamatute keerdkäikude tõttu võib olla üsna ennustamatu. Kas saab liugu lasta või saab muru rohelust imetleda, võib selguda üsna viimasel hetkel. Käesolev aasta peaks küll hea viljasaagi tooma, sest kui vastlapäeva ilmaennustused paika peavad, siis just seda vali tuul ennustab. Vaatamata jäävihmale ja kangesti kõledale tuulele, sai kogu Ilmatsalu koolipere vastlapäeva värskes õhus nautida. Õpilasi ootasid õues tegevusjaamad, milles sai katsuda rammu köieveos, panna oma osavust proovile lumehokis, kihutada võidu omavalmistatud kelkudel ja muidugi teha üks korralik vastlaliug. Õues lustimise kõrval sai tegutseda ka kooliruumides. Tubased tegevused olid seotud meisterdamistega, mis oli jõukohane igas vanuses lastele. Rahinge kooli vilistlane Anne Jõesaar ja Ilmatsalu kooli vilistlane Triin England andsid juhtnööre selle kohta, kuidas teha vastlavurri ja sõbra käepaela või mismoodi punuda näpunööre. Laste jaoks oli põnev õppida täitsa uusi oskusi või meelde tuletada varem õpitut ning pusida ka millegi muu kui nutitelefoni kallal. Loomulikult ei saa vastlapäeval hernesupi ja vastlakuklita, mis aitasid tähtpäeval meeleolu kõrgel hoida. Ilmatsalu kandis peaks nüüd küll pikad linad kasvama, sest Ilmatsalu kooli lapsed on sellesse oma tubli panuse andnud. Hõissa, vastlad!
 Etlemisest Meie kooli etlejad on sel õppeaastal olnud ülitublid. 9.klassi õpilane Markus Kadaste on pälvinud erinevatel võistlustel nii koolis, linnas kui ka vabariigis vaid kõigeid kohti. Ta ise arvab etlusest järgnevalt: „Olen etlemisega tegelenud suhteliselt vähe. Alustasin 7.klassis ning sestpeale olen osalenud igal võimalikul etluskonkursil, esitanud tohutus koguses eriilmelist, eri stiilis kirjutatut. Etlemine tähendabki ilulugemist: selgitatakse välja, kes suudab kõige paremini valitud teksti omapärasuse - sära, võlu - kuulajateni tuua. Eristatakse etlust ja näitlemist. Viimane hõlmab pigem kogu keha, etlemisel tuleb inimlikud elemendid edasi anda vaid näoga. Mõtlen etluskonkurssidel alati: "Etleja nägu ütleb kohe, kas tuleb hea esitus või mitte." Hea tekst - pool võitu. Suutlikkus tekst esitusega elama panna, publik mõtteseiklusrajale viia – on täiesti omamoodi võit. Teisejärguliseks muutub žürii antav laureaaditunnistus. Parem on kuulda võistluse jälgijatelt, et neid täielikult tekstisse kaasa suutsin võtta, et neile meeldis mu lugemine. Eteldes hoiame eesti keelt, meenutame vahel ka vanamoelist kõnepruuki: kuuleme väljendeid, mis tunduvad pigem vingerpussimängimiseks välja mõelduna, kuid kunagi kasutuses on olnud. Ei hääbu eesti keel niipea. Kuni on etlejaid, ilulugemisvõistuvõtte, kus kõik keelelugemisentusiastid kokku saada võiksid, on eesti keel au sees - ta jääb ikka meile alles.“
 Raatuse koolile omistati Erasmuse õpirände akrediteering Veebruaris hakkas Raatuse koolile ametlikult kehtima Erasmuse õpirände akrediteering üldhariduse valdkonnas. “Tõepoolest potsatas minu postkasti e-kiri, mis teatas, et Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur, tuginedes ekspertide hinnangutele ja Erasmus+ programmi valikukomisjoni ettepanekule, on otsustanud meile akrediteering omistada. See kehtib kuni 31.12.2027, mis tegelikkuses tähendab tegevusi ka aastal 2028 ja võimalik, et hiljemgi, kuid selleni on veel palju minna,” räägib Raatuses juba ligi tosin aastat rahvusvahelist koostööd juhtinud arendusjuht Rene Leiner ja tunneb erilist rõõmu ja uhkust, et akrediteerimistaotlus sai hindajatelt ülikõrge hinnangu osaliseks. “Meid hinnati 98 punktiga 100st. See on sisuliselt maksimaalne hinnang Eesti riikliku agentuuri poolt nii meie senisele tööle rahvusvahelistes suhetes ja arenguprojektides kui ka väga kõrge usalduskrediit meie Erasmuse plaanile ja tulevikuvisioonile. Nüüd jääb üle vaid käised üles käärida ja tööle asuda. Uusi võimalusi, usaldust ja vastutust oleme saanud, nüüd tuleb see kõik välja teenida. Töö selleks on tegelikult juba alanud.” FOTO: Raatuse kooli arendusjuht Rene Leiner (keskel) koos Haridus- ja Noorteameti esindajate Anne-Mai Runno ja Merike Talliga. Foto: Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur Hea, tugev, toimiv ja õpilasele mõjus kool koosneb seestpoolt nö kolmest vaalast - õpilased, õpetajad ja juhtimine. Õpirände akrediteeringu eesmärgid on kõik nende kolme vaalaga seotud. Siia lisandub lõimitud teemapõhise õppe(kava) rakendamine, mis on meie suurimaid arengukavas seisvaid eesmärke ning mis on lahutamatult seotud kõikide osaliste - juhtide, õpetajate kui õpilastega. Sealhulgas kõik õpilastele mõeldud õpirände tegevused on mõeldud olema sisulise ja vormilise poole pealt justnimelt teemapõhised, mis annab kõigele sellele veelgi praktilisema mõõtme. Loe pikemalt meie Erasmuse plaanist siit.
 Neljapäeval, 04. aprillil, on VOCO õppehooned taas rahvast täis. Räägime, miks on kutseõpe äge ja kui palju võimalusi õppimine VOCO-s avab Su edasiseks eluks! 💬 Avatud Uste Päeval avame uksed kõikidele huvilistele ja tulevastele õppuritele, et tutvustada meie kooli tegevust, erialasid, õppimisvõimalusi ja keskkonda. Võimalus saada aimu meie kooli toimimisest, osaleda erinevates töötubades, erialalaadal, mingiloengutes ja chillata mõnsal noortealal.. Ning otseloomulikult saad oma küsimustele vastuseid ja soovi korral anda juba sisse ka dokumendid kandideerimiseks! 💡 Töötubadesse on vajalik eelnev registreerimine, mis avatakse märtsikuus. Anname märku, kui meie koduleheküljel algab registreerumine.
Miina Härma 160. sünniaastapäevale pühendatud kontsert 9. veebruaril möödus 160 aastat Miina Härma sünnist. Miina Härma oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka. Tema sünniaastapäeva tähistamiseks toimus 15. veebruaril Vanemuise kontserdimajas suurejooneline kontsert, kus esinesid MHG kuus koori ja kuus rahvatantsurühma, lisaks vilistlastest, õpetajatest ja lapsevanematest moodustunud Miina Härma Lauluseltsi Segakoor. Laulude ja tantsude vahele oli põimitud näidend, kus etendati sündmusi Miina Härma elust. Oma 60-aastase karjääri jooksul lõi Miina Härma üle 200 koorilaulu, millest tuntumaid laule nagu ’’Tuljak’’, ’’Ei saa mitte vaiki olla’’ ja ’’Kui sa tuled, too mul lilli’’ esitati ka toimunud kontserdil. Viimase lauluna esitas ühendkoor ’’Veel kaitse, kange Kalev, oma lapsi’’ kantaadist ’’Kalev ja Linda’’. See laul sobis hästi tänasesse rahvusvahelisse olukorda, kus Euroopas toimub sõda ja ka meie julgeolek pole kindel. Ühendkoori võimas esitus kõlas kui hümn vabadusele. Koore juhatasid Kadri Leppoja, Markus Leppoja, Külli Karask, Sirle Lorvi ja Lilia Ilves, rahvatantsurühmi valmistas ette Anita Kreen, orelil mängis Anna Humal ning kava sidus tervikuks ja noori näitlejaid juhendas Ivika Hein. Oli ilus sündmus!
Veebruari alguses käisid 1.klassid projektipäeva raames uisutamas ning tutvumas talispordi aladega. Vastlapäeva raames korraldas õpilasesindus vastlakuklite jahi tervele koolile. Kuklid leiti kiiresti ja kõik leitud kuklite pildid said tasustatud kommiga. Lisaks käisid ka õpilasesinduse liikmed 3.klasside juures korraldamas vurrivõistlust. Õpilased olid päeva jooksul ise valmistanud vurrid ja vahetundides harjutanud. Paljude jaoks oli see ka esmakordne tegemine, kuid kõik said tublisti hakkama. Sõbrapäev oligi siis kohe nurga taga. Selleks valmistasime bingo lehed üksteisega tutvumiseks nii õpetajatele, algklassidesse ja ka suurematele õpilastele, kes soovisid osa võtta. Toimusid ka klassikalised südamepoole jaht, stiilipäev ja kirjade saatmine sõpradele. Oli ka võimalik teha kallirallit. Lisaks sellele oli meie koolimaja õpilasesinduse poolt kaunistatud südametega, tsitaatidega ja erinevate ülesannetega, mida saaks kahekesi koridoris teha. Vabariigiaastapäeva nädalaga seoses tekkisid meil kooli stendidele erinevad ülesanded, mida said kõik lahendada ja vastused saata huvijuhtidele. Kontrolliti teadmisi Eesti presidentide osas, meenutasime hümni sõnu, paiku Eestis, inimesi Eestis ja kontrolliti ka varia teemas faktiteadmisi Eesti kohta. Meil toimus eesti muusika tantsuvahetund, kuldvillak ja sini-must-valgete fotode konkurss. 
Veebruar – tähtpäevade kuu Veebruar algas Tartu gümnasistide kõnekoosolemisega Tartu Rahu 104. aastapäeva auks. Nii ka sel aastal. TAGi jaoks oli erinevus võrreldes eelmiste aastatega selles, et järjekord üritust korraldada oli jõudnud meie kooli kätte. See tähendas aga tavalisest rohkem elevust. Meie kõnekoosolemise kõnelemise ja laulmise rõõmu jagasime sõbralikult kõigi teiste koolide õpilastega, kes esitasid Tartu kuulsate inimeste tsitaate – noorte valikul just neid, mis kõnetavad tänaseid gümnasiste kõige paremini. Kõlasid eri aegadel sõnadeks saanud mõtted alates Lydia Koidulast, Jaan Poskast ja Jaan Tõnissonist lõpetades Marju Lepajõe, Marju Lauristini, Hando ja Tõnu Runneli, Hasso Krulli ja mitmete teistega, osa sellest regilauluna. Noortele tõid päevakohase tervituse Tartu Linnapea Urmas Klaas ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Kõnekoosolemisele pani punkti kõiki koosolijaid siduv tantsuring labajalavalsi sammul, mille lõpuks tekkis tunne – KÕIK ON KOKKU ÜKS. Veebruarikuu lõpetasid EV106 pidustused, mille läbivaks teemaks oli laulupidude 155. juubeliaasta. Algklassiõpilasid kogunesid rongkäigus koolimaja siseõuele nagu laulupeolised – Eesti eri paikade plakatid käes ja sõnumid suul. Põhikooli vanemate klasside aktus-kontserdil meenutati Tartut kultuurilooliste sündmuste kaudu, jõudes välja tänasesse päeva – Tartu Euroopa kultuuripealinna tähenduseni. Gümnasistid kogunesid aktusele „laulupeokirikusse“, Maarja kirikusse, kus koos KJPG õpilaste ja õpetajatega lauldi, loeti luuletusi ning kuulati mõtisklusi JPG direktorilt Mari Roostikult ja Tartu linnapealt Urmas Klaasilt.
 Õpilase karjäärivalikutest rääkimine on meie jaoks oluline kõigi kolme aasta vältel. Seega, sel aastal võtsid 9. veebruaril toimunud karjääripäevast osa esimest korda ka 11. klasside õpilased, kes said võimaluse külastada edasiõppimisvõimalusi pakkuvaid õppeasutusi Tartus ja Tallinnas. Kokku võttis meie õpilasi vastu kaheksa erinevat haridusasutust: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TalTech, VOCO, Maaülikool, Lennuakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgem Kunstikool Pallas. Südame tegi eriti soojaks see, et mitmes kohas olid vastuvõtjad meie endi vilistlased. Õpilaste tagasisidest jäi kõlama, et saadi kinnitust juba olemasolevatele plaanidele kui ka täiesti uusi mõtteid, mille peale enne polnud tulnudki. 12. klasside õpilased külastasid karjääripäeva raames aga erinevaid ettevõtteid, et nad saaksid teha teadlikke karjäärivalikuid. Sel korral võttis meie abituriente vastu 17 asutust – imetlusväärne, et noori lahkelt ja innukalt vastu võetakse. Aitäh, Aparaaditehas, Tartu 2024, TÜ Kliinikum, Positium, Bolt, Swedbank, Icosagen, Domus Kinnisvara, ERR, Pipedrive, Metec, Vanemuine, Telia, Pactum, Eesti Disainikeskus, MTÜ Mondo ja Fotografiska! Noored tõid välja, et võõrustajad tekitasid tunde, et nad päriselt soovivad noori inspireerida.
 TDK Eurovisioonile! Juba kolmandat korda toimus Descartes’i koolis meeleolukas ja kaasahaarav Eurovisioon, kus sai nautida erinevaid eurolaule 4.–9. klasside esituses. Lõppvoorus võistles kolmteist etteastet Euroopa erinevatest riikidest. Järgi tehti artiste alates ABBAst lõpetades Käärijäni. Avanumbrina astusid üles õpetajad Eesti eurolugude popurriiga. Pedagoogid said üles astuda Silvi Vraidi, Ivo Linna, Getter Jaani, Ott Leplandi ja Elina Nechayevana. Suure töö tegi ära õpetaja Greta-Eva Kalberg, kes ka kõige kangema jalaga õpetajad nii tantsima pani, et etteaste sai professionaalse maigu. Õhtu oli täis emotsionaalseid esitusi. Publik elas laval olijatele hoogsalt kaasa ning tunnustas kõiki esinejaid tugevate aplausidega. Lõppvõistlus oli väga tasavägine ja iga kollektiiv suhtus staari jäljendamise konkurssi täie tõsidusega, kava lihviti viimase minutini. Etteasteid hindas žürii. Hinnati kava ülesehitust, liikumist, artistlikkust, kostüüme ja õpilaste osalust. Üldvõitjate valimine ja eripreemiate jagamine oli keeruline, sest ühte ja selget võitjat kohe silma ei paistnudki. Lõpuks said siiski kõik tunnustatud ja tiitlid jagatud.
 Eesti Vabariigi sünnipäev Karlova kool tähistas Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva ühe toreda päevaga. Koolimaja oli ehitud, õpilased ja õpetajad pidulikult riietatud. Toimusid aktused, kus puhkpilliorkestri, kooride ja solistide esituses sai kuulata eesti heliloojate kauneid laule ja pillilugusid. Tähtpäevaliste kõnedega astusid üles kooli direktor, õpilasomavalitsuse juhid ning kutsutud külalised. Kaitseliitlase Henrik Guthani kõne lõppedes oli kuulajate silmis pisarad, kõne oli niivõrd hingeülendav ning kõiki kõnetav. Riigi sünnipäeva eel sai Karlova kool vahva uudise, millest anti teada ka aktustel. Koorikooli õpetajat, mudilas-, laste- ja neidudekoori Kurekell dirigenti Vilve Maidet tunnustati Tartu Aasta rahvakultuurikandja 2023 ning Tartumaa kultuuripreemia "Kultuuripärl 2023" aunimetustega. Õpetaja Vilve Maide oli ka üheks Eesti Kooriühingu Aastadirigent 2023 nominendiks. Oleme uhked, et meie koolis töötab nii tunnustatud õpetaja! Kui pidulikud aktused läbi said, läksid õpetajad räätsamatkale. Matk toimus Tartu külje all Laukasoos ning selle viis läbi matkajuht Taavi Nagel. Matkajuhi abiga said õpetajad näha teistsugust looduskeskkonda ja loomade-lindude tegutsemisjälgi, kuulata rabahääli ning nautida kauneid loodusvaateid. Oli ütlemata mõnus lõpetada pikka trimestrit üheskoos värskes õhus liikudes, juua sooja teed ja haugata peale moosisaia. Koolivaheaeg võis alata.
 Kivilinna koolil on sõpruskool Soomes – Ikaalisten Valkean Ruusun Koulu ja nii juba 30 aastat! On traditsioon, et igal õppeaastal saavad neli meie ja neli Soome õpilast olla nädala vahetusõpilasteks. Seekord olid veebruaris Soomes külas 6. klasside õpilased Karen, Uku Ruben, Lilli ja Mirtel. Elati peredes, käidi koolis ja tutvuti kohaliku eluga.
Õpilaste mõtted: • "Kool oli neil väga teistsugune! Nad käisid seal sokkides, iga vahetund oli õues. Tundides võisid nad vabalt ringi liikuda." • "Põnev oli kontsert, saime näha nende 5. klasside puhkpilliorkestrit, kes tuleb meie külla aprilli algul. Meidki tutvustati kooliperele, pidime natuke rääkima endast.“ • "Peredega oli tore koos olla – mängisime lauamänge, küpsetasime, käisime spaas, uisutasime ja mängisime võrkpalli." • "Põnev päev oli meil Tamperes, mis on tunnise autosõidu kaugusel Ikaaliseset. Käisime muuseumis Vabriikki, kus on koos mitu erinevat muuseumi, nii et seal võid päev läbi olla ja igav ei hakka! Kõige põnevam oli videomängude muuseum. Hiljem kõndisime linnas, käisime teletornis jäätist söömas ja vaadet linnale nautimas." • "Viis päeva möödusid imeruttu! Mul on hea meel, et sain juurde julgust suhtlemises, olen nüüd kindlam selles, et saan ka üksinda võõras kohas hästi hakkama. Inglise keel on meil kõigil väga hea!" Ootame Soome sõpru külla juba kevadel, loodame pakkuda toredaid elamusi kultuuripealinnas!
0 Comments
Leave a Reply. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
