 Kirju-mirju maikuu Maikuu osutus Karlovas kirju-mirjuks, pidasime kohvikut, andsime mitu kontserti, viisime läbi loovtööde ideelabori, valisime õpilasesinduse juhte ja tegime palju muud. Karlova päevade raames otsustasime korraldada koolis kohviku ja kevadlaada, mis on alati olnud väga oodatud. Kuigi ilm vedas meid natuke alt ja pidime korraldusega tuppa kolima, siis pakkus päev rõõmu nii kooliperele kui kogukonnale. Kõiki huvilisi rõõmustasime mais mitme erineva kontserdiga: 8. mail osalesid neidudekoor Kurekell ja Tartu Poistekoori tenorid-bassid Olav Ehala juubelikontserdil Vanemuise kontserdimajas, 12. mail laulsid tütarlaste ning poiste mudilaskoorid ja lastekoor kevadkontserdil Tartu Ülikooli aulas. 15. mail osalesid neidudekoor Kurekell ja Tartu Poistekoor Võru-Kubija ühislaulupäeva "Kodulootus" ühisproovil Tartu lauluväljakul ja 21. mail toimus neidudekoori Kurekell 40. sünnipäeva ja Tartu Poistekoori 60. sünnipäeva ühiskontsert Tartu Ülikooli aulas. 7. klassidega võtsime ette isemoodi õppetöö, mille nimetasime Loovtöö Ideede Laboriks (LIL). Meie fookuses oli toetada noorte isiklikku motivatsiooni ja oskusi, mis omakorda toetaks loovtööks hea idee leidmist, eesmärkide seadmist ja läbikaalumist (SMART) ning meeskonnatööd. Labori jaoks valmis hulk visuaalse lihtsustamise tehnikas töölehti ja peamiste juhendajatena tegutses õppe- ja huvijuht koostöös külalise Inga Lungega. Lõpule jõudis järjekorras 17. kooli fotokonkurss, mis kandis nime “Kirju mirju”, millest tuleneb ka meie maikuu kokkuvõttev märksõna. Kokku saadeti konkursile 271 fotot 58 autorilt. Fotosid hindas 13-liikmeline õpetajatest ja õpilastest koosnev žürii. Peale auhindade kätteandmist kuulutati välja järgmise aasta teema, milleks "Valguses ja varjus". Õpilasesindus valmistub hoolega uueks õppeaastaks ja viis sel korral juhtkonna valimised läbi ülekooliliselt. Esimeses voorus said oma hääle anda kõik 5.-9. klasside õpilased, kes valisid kaks kandidaati, kelle seast õpilasesinduse liikmed valivad presidendi. Presidendiks kandideerivad Juhan Pae ja Kaupo Piir ning president valitakse 2. juunil. Väiksemaid ja suuremaid tegemisi mahtus maikuusse veelgi, kuid kõike ei jõua ette lugeda. Oleme õppeaasta viimaseks pingutuseks valmis ja ootame sooja suve!
 Kuidas Kivilinna kooli akendealune värvikirevaks sai… 2021. aasta sügisel tekkis kooli huvijuhil peas idee, et kevadel võiks kooliperet üllatada. Üllatuseks oleks värvilised kevadlilled kooli akende all, mis istutatud rohelise muruvaiba sisse. Seda mõtet rääkis ta õpilasesinduses, idee teostamine said kahe ettevõtliku 7.c klassi neiu Saskia Lee ja Elizaveta südameasjaks. Nad hakkasid koos kibekiirelt tegutsema. Neiud kirjutasid Tartu lähistel asuvatesse aianditesse ja suureks rõõmuks vastasid kaks neist, et on nõus annetama koolile õpilasalgatusliku projekti jaoks lillesibulaid. Koos huvijuhiga toodi sibulad ära, saadi kaasa õpetussõnu, kuidas ja miks just need taimed kooli juurde istutada. Lilli oli palju erinevaid sorte: tulpe, nartsisse, hüatsinte, krookuseid ja isegi kõrrelisi. Järgnes lillesibulate üle lugemine ning klasside vahel jagamine, see oligi ilmselt kõige raskem töö. Siis sai paika pandud, millal ja mis kell istutamine toimub, neiud informeerisid sellest klassijuhatajaid. Päev enne istutamist tehti klassiõega rohuplatsile jooned maha, märgiti ära, kuhu iga klass oma sibulad istutab. Istutamise päeval aitasid projekti algatajad ka ise istutada ja näitasid, kuidas seda üldse teha tuleb. Siis tuli mitu kuud oodata, et näha tulemust. Oldi natuke hirmul ka, kas projektist üldse asja saab. Soojade ilmade saabumisega saabus värvikirevus ja rõõm meie kooli akende alla! Suur töö ja organiseerimine oli seda väärt, üllatus õnnestus! Autorid: Saskia Lee Neemsalu ja Elizaveta Tehnikova 7.c, huvijuht Piret Arula
 Mai on ühiskatsete kuu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi koolipere jaoks on mai uue, seekord juba XI lennu vastuvõtmise kuu. Tartu gümnaasiumite ühiskatsed toimuvad kahes osas, esmalt sooritavad põhikoolilõpetajad neli testi ja neile järgneb maikuu jooksul vestlused koolides. Kokku sooritas katseid meie kooli õppima asumiseks 1749 põhikoolilõpetajat, kellest kutsusime 757 õpilast vastuvõtuvestlusele ühiskatsete tulemuste alusel. Vestlusi viisid läbi 6 inimest 12 tööpäeval. Vestluste tulemusel antakse õppekoht 252 tulevasele õpilaskandidaadile. Selleaastasel vestlusel paistsid silma oma eriliste huvialadega noored. Tavapäraste noortekoondislaste kõrval mäesuusatajatest akrobaatide ja ratsasportlasteni, lisaks muusikud ja kunstisõbrad. Moodulite valikule lisandus tavapärasele psühholoogiale, spordile, meediale ja riigikaitsele ka loodus- ning teatrimooduli suur hulk huvilisi. Meie kooli kandideerimise põhjusena toodigi enim välja võimalus valida enamate valikainete vahel kui teistes koolides. Eriliseks teevad selleaastase vastuvõtu ka tõrvatilgana motivatsioonikirjade laviin meile mitte kandideerinud õpilastelt. Kahjuks on need tulnud ühiskatsetel ebaõnnestunutelt, kes soovivad oma kõrget motivatsiooni kirja teel näidata. Soovitame nende nõuandjatele, et motivatsioonikirjad tuleks saata ikka oma esimese ja teise eelistuse kooli. Ka on tavapärased kõned õpilaste vanematelt, kelle lapsed ei ole kandideerinud meie kooli. ,,Minu kooli õpetajad on kõige toredamad,“ oli tüüpvastus, mida kuulsid kõik vestlejad, küsides kandidaatide põhikooli ja senise koolikogemuse kohta. Seda on meeldiv kuulda ja usume, et vajalik ka põhikoolidele kommunikeerida. Kuuleme vestlustel, et Eesti laps tunnustab oma õpetajat. Tavapäraselt asub meile õppima umbes viiekümnest koolist õpilasi üle Eesti, seega saame sellise üldistuse teha. Mai lõpuks, mil pidi teatama oma õppima asumisest, on meil õpilaskohad täidetud ning ootenimekirjas veel 110 õpilast. Kohtumiseni sügisel!
 Taas toimus erivajadustega laste ja noorte teatrifestival Savilind Karjapoiss voolis savist väikese linnu. Savilind ei tõusnud kõrgele taevasse nagu lõoke. Kuid kui karjapoiss tema sisse puhus, kostis laul- savilinnulaul. Lehmad jäid kuulama ja unustasid söömise ning isegi lõoke kõrgel taevas kuulatas. Nende sõnadega on Tartu Kroonuaia Kooli korraldatud erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali Savilind avatud juba kaheksateist korda. Sel aastal toimus festival 26. mail. Festivalitraditsioon sai alguse kakskümmend aastat tagasi, kuid kahel koroona-aastal see kahjuks toimuda ei saanud. Tänavusel festivalil oli ka üks muudatus – kui seni said kõik osalevad trupid oma näitemängud ette kanda päris teatrilaval Sadamateatris, siis sel aastal oli festival virtuaalne. Seitse erinevat teatritruppi üle Eesti olid oma etendused ette valmistanud ja salvestanud. Festivali toimumise päeval vaatas need üle žürii, kuhu seekord kuulusid Savilinnu festivali idee autor ja pikaaegne projektijuht Katrin Luts ning Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad Laine Välbe ja Reigo Kärner. Paremusjärjestust etendustest ei koostatud, kuid kõik truppide juhendajad said hindajatelt tagasisidet ja soovitusi edasiseks tegevuseks. Žürii liige ja teatrifestivali algataja Katrin Luts ütles, et Savilind on ellu kutsutud selleks, et ka erivajadustega lapsed saaksid osa „teatriimest,” et lapsed ja nende õpetajad võiksid saada teadmisi ja kogemusi läbi nii haarava ja põneva harrastuse, nagu seda on näitekunst. Kindlasti on festivalil üks oluline eesmärk veel: muuta meie ühiskond tolerantsemaks ja hoolivamaks. Äkki me kõik lõpuks taipame, et iga inimene on väärtuslik ja ainulaadne.
 Tartu Maarja Kooli õpilane pälvis LC Tartu Toome klubi erivajadusega õpilase stipendiumi 2022. aastal toetas LC Tartu Toome kaht silmapaistvat erivajadusega noort inimest. Mõlemad noormehed saavad 1000 euro suuruse stipendiumi tegelemiseks huvialadega, mis neid köidavad ja arendavad. Üks neist noormeestest, Kaur Kurist õpib Tartu Maarja Koolis 2. lisa-aastal. Tema huvialad on kunst ja käsitöö. Kaur on käeliselt osav ja täpne ning ilusa tulemuse nimel valmis täiega pingutama. Kaur oskab kududa kangastelgedel ning saab iseseisvalt hakkama ka ettevalmistavate töödega nagu riideribade lõikamisega kaltsuvaipade jaoks, lõngade kerimisega, koelõnga jätkamisega jms. Viimasel ajal meeldib talle oma ideest lähtuvalt vaipu kududa, valib selleks ise värve ja sobitab neid. Ta saab hakkama isegi kuue tallalauaga vahvelkanga kudumisega. Kaur on teinud ka gobelääni ja hiljuti õppis kõlavööd kuduma. Saadud stipendiumi eest soetab Kaur endale kangasteljed, et ka koolist vabal ajal kududa ning tulevikus omandatud käsitööoskust rakendada iseseisvalt töötasu teenimiseks. Erivajadusetega noortele mõeldud stipendiumiteks välja antud vahendid kogub Tartu Toome lionsklubi iga-aastase heategevusliku advendikalendrite müügiga. LC Tartu Toome klubi tänab stipendiaatide peresid ning koole tublide noorte kasvatamise ja suunamise eest! Tartu Maarja Kool tänab omakorda LC Tartu Toome klubi hea toetuse eest!
 Mart Reiniku kooli kevadpidu Meie kooli olulisemateks traditsioonideks on kevadised muusika- ja liikumispidu. Eelmisel kahel aastal pidime viiruse laia leviku tõttu peod ära jätma. Sel aastal otsustasime korraldada muusika- ja liikumispeo ühise kontserdina nii, nagu see oli u 50 aastat tagasi, kui traditsioon alguse sai. Nii suure ettevõtmise prooviperiood on pikk. Mitu kuud mõeldakse ja harjutatakse nii tantsunumbreid kui ka muusikalisi etteasteid. Seekordsel kontserdil esinesid kõik koorid: mudilaskoorid, lastekoor ja ülivõimas poistekoor; kooli puhkpilliorkester ning erinevates vanustes võimlejad ja rahvatantsurühmad. Peo lõpetas ühine finaalilugu „Kool on alles algus“, kus laval tantsisid koos kõik 9. klasside ja 1. klasside õpilased. Vanemuise kontserdimaja suurel laval esines peaaegu 400 õpilast. Kontsert läks väga hästi. Esinejad lustisid laval, publik nautis ja elas saalis aktiivselt kaasa. Saime järjekordselt kinnitust, et seesugune suur ettevõtmine ja positiivset energiat täis koosolemine on väga oluline ja vajalik kogu kooliperele.
 Lugemine loeb Maikuu võiks täiel määral pühendada meie rahvusvahelisele suhtlusele, sest sinna mahtusid rekordilised neli õppimisnädalat kolme erineva Erasmus+ projektiga nii meil kui välismaal. Nendegi ridade kirjutamine toimub projekti Wander With Wonder mobiilsusnädalal Kaunases. Paraku ei mahu kõik see blogi etteantud täheruumi ära. Seetõttu saate sellest, kuidas meie õpilased ja õpetajad Belgias, Portugalis ja Leedus käisid ning kuidas me Tartus itaallasi, portugallasi ja horvaate võõrustasime, lugeda ja näha-kuulda juunikuu jooksul ilmuvatest lugudest, galeriidest ja videodest meie kooli kodulehel. Samuti jääks blogiruumist väheseks kui hakata pikemalt kirjutama vahepealsestest õpilaste saavutustest ja põnevatest tegemistest, mida saab jällegi jälgida meie kooli Facebooki kanalil. Küll aga teeme sel korral erandlikult juttu sündmusest, mis toimus juba aprillis, kuid mille olulisus meie kooli jaoks on olnud juba pikki aastaid väga suur. Nimelt algklasside lugemisõhtust, mida aastast 2009 on vedanud õpetaja Mare Kiisk. Sel korral oli saalitäiele lastele külla tulnud lastekirjanik Kätlin Vainola. Pärast kirjanduslikku kohtumist ootasid Raatuse kooli klassiõpetajate poolt ette valmistatud tegevused, mis põhinesid kirjaniku teostel. „Igaühel tulevad mõtted omamoodi“, ütles Kätlin Vainola ja rääkis väikestele kuulajatele oma lapsepõlvest koos vanavanematega ja oma esimese raamatu „Ville“ saamisloost. Raamatu elavdamiseks luges kirjanik ette ühe katkendi. Tosinast lauale väljapandud teosest tutvustas kirjanik lähemalt tema jaoks tähenduslikumaid. Kui õpilased küsisid, kas Kätlin tahtis lapsena kirjanikuks saada, siis vastusest selgus, et mitte. Kirjutamine lihtsalt sai ühel hetkel tema jaoks olulisuseks elu osaks. Kõik asjaosalised, et lugemisõhtu läks korda. Erinevaid raamatutega seotud elamusi kogunes hulgaliselt. Lugemisõhtul kogutud kogemused toetavad julgust ja pealehakkamist uute raamatute lugemisel. Loe pikemalt ja vaata lugemisõhtu galeriid siit. Foto allkiri: Lastekirjanik Kätlin Vainola tutvustamas lastele oma loomingut. Foto: Rene Leiner
 Pop-up kool Lõunakeskuses 19. mail toimus Euroopa kutseoskuste nädala raames Oskuste ÖÖ. Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO oli seadnud pop-up kooli sisse Lõunakeskuses, kus meistrite käe all sai tutvuda erinevate teemakoolide ja erialadega. Praktiliste minitundide käigus sai igaüks end muu hulgas proovile panna näiteks koodimurdmises, aluste komplekteerimises või hoopis kätemassaažis ja virtuaalses keevitamises. Vahvate minitundidega olid välja tulnud kõik teemakoolid. Vahetundide ajal lahutas meelt rahvatantsurühm Triskel ning hea muusikaga kostitas vägev koolibänd Ragnarock. Müügiletis müüsid VOCO Meistrid liha- ja pagaritooteid. Janu kustutamiseks pakkusid õpilased alkoholivabu kokteile. Matkapäev “SAJAGA TULEVIKKU” VOCO tähistab sellel aastal oma 100. sünnipäeva ning selle raames mindi 10. mail kooliperega üheskoos kõndima. Julgemad läksid püüdma 100 kilomeetrit. Organisatsiooni tervis on täpselt nii hea, kui on tema inimeste oma ning soovime, et seda tervist jätkuks veel vähemalt sajaks aastaks. Osa grupist alustas teekonda juba kl 4:00 hommikul. Matkast võttis osa ca 450 inimest, kes läbisid ühtekokku 8000 km. Kooli personali poolt osales ca 100 inimest, kes läbisid üle 2000 km. Õpilasi tuli kohale peaaegu 3,5 korda rohkem ning üheskoos läbiti ca 6000 km. Maratoni distantsi läbis 53 inimest. Kokku ületas ühiselt 100 km piiri 35 osakonda/kursust. 100 km retke võttis ette üks inimene ning läbimiseks kulus tal 18 tundi. Matkapäeva vahvatele hetkedele saab pilgu peale heita VOCO Instagrami highlightsides @tartuvoco. Foto on tehtud kell 4:00 Tartu Rakendusliku Kolledži Kopli õppehoone juures mõni hetk enne matka algust
 20. mail väisas ligikaudu 150 11. klassi õpilast kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipaika Vargamäel. Õpilased läbisid Järva-Madise kirikust alguse saava rabamatka, õppisid tundma kirjaniku elulugu, seoseid loominguga. 11. loodusklassi õpilane Grete Karsna meenutab: „Mulle väga meeldis matkata läbi raba, künka pealt ilusat Eesti loodust imetleda ja klassiga koos vanades talumajades ringi komistada. Samuti meeldisid aidas väljapandud pastlad ja kirss tordil oli kindlasti karastav välikäimla lõhn.” Paulina Alicja Blokile jäi meelde näiteks see, et põrandad olid toona mullast, sest Tammsaare isa arvates naised pesid põrandat nii palju, et puit oleks mädanema läinud. Vargamäe külastamine on kujunenud 11. klasside iga-aastaseks traditsiooniks ilmestamaks osa eesti kirjandusloost. Õppekäigust koostas lühikese video 11. loodusklassi õpilane Saskia Ehin, vt https://tammegymnaasium.ee/opilased-vargamae-radadel/ (Uudise koostas: õp Maiu Nurka)
Viis aastat tublide õppijate preemiareisi traditsiooni Viis aastat tagasi sai alguse Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi traditsioon korraldada põhikooli – ja gümnaasiumi tublidele õppijatele õppeaasta lõpus põnev õppereis tänuks ja tunnustuseks tubli töö eest. Avareis toimus Riia linna põnevatesse muuseumitesse, pärast seda oleme külastanud Eestimaa ilusaid paiku. Reisi planeerides on eesmärk olnud kombineerida toredat ja meeleolukat äraolemist „õpiampsudega“. Nii on tavapärased reiside osad enamasti matk looduses, natuke meisterdamist ning võimalusel ka muuseumikülastus. Seda ei saa küll ette planeerida kuid kõigil kordadel on meid saatnud ka ilus ja päikesepaisteline ilm! Sel aastal oli sihtpunktiks Läänemaa. Külastasime Kallaste talu, kus sai meisterdada trühvleid, testida oma meeskonnatööoskusi seiklusrajal ning nautida ilusat loodust ning uudistada vanu talutöömasinaid ja tööriistu. Reisi krooniks oli Padise kloostri külastus. Giidi juhatusel jalutasime läbi keskaegse kloostri ja kuulasime lugusid tolleaegsest eluolust. Koolile kohaselt toimus tagasiteel teadmiste kontroll: viktoriin magusate auhindadega. Kooliaasta vältel peavad paljud meie õppijad jagama ennast töö, pere ja õppimise vahel ning ühisteks tegevusteks on keeruline aega leida. Ja kuigi ka õppereisi jaoks tuleb nii mõnelgi töölt vaba päev paluda, annab ühine seiklus „särtsu“ jätkamiseks sügisel.
 Esmaabikoolitus 8. klassile Sel õppeaastal läbisid Tartu Variku Kooli 8. klassi õpilased SA Tartu Kiirabi esmaabiõppe baaskursuse. Koolituspäev koosnes loengust ja praktilistest oskustubadest, kus harjutati juhendajate abiga erinevaid esmaabisituatsioone. Koolituse lõpuosas tuli igal rühmal lahendada iseseisvalt erinevaid ülesandeid. Iga osaleja sai ka kursuse läbimist tõendava tunnistuse. Õpilased said koolituse käigus harjutada elustamist, kannatanu transporti ja liigutamist. Harjutati erinevate kehaosade sidumist ning fikseerimist. Arutleti, missuguseid õnnetusi võib juhtuda kõikjal meie ümber ning kuidas nendega toime tulla. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne. „Õppisin väga palju uut ja see koolitus andis kindlustunde, et kui midagi peaks kunagi juhtuma, siis ma oskan vähemalt midagigi teha. Praktiline osa oli väga hea, kuna aitas kinnistada eelnevas loengus räägitut,“ meenutas 8.b klassi õpilane. Samas toodi välja ka see, et kuigi iga koolitusega tundub, et osatakse aina rohkem, ei taha suurem osa selliste situatsioonidega elus siiski kokku puutuda. „See koolitus oli väga asjalik. Sain teada, kuidas käituda, kui kedagi on vaja abistada. Seda võiks rohkem olla, sest osad asjad võivad ununeda. Sain ka teada, mida tuleks teha, kui keegi on vigastanud ennast või on pereliikmetel või tuttavatel tekkinud infarkt. Räägiti väga põhjalikult,“ ütles 8.a klassi õpilane. Esmaabiõppe baaskoolitusi korraldab Tartu Kiirabi koostöös Tartu Linnavalitsusega.
 Tartu Veeriku Kool käis 11. mai külas Leiutajate Külakoolis. Külaskäik oli väga inspireeriv ning tagasisõidul sai omavahel palju ideid arutatud ja plaane peetud, kuidas väikese kooli häid ideid suurde kooli üle kanda ja enda omaks teha. 17. mail toimus Veeriku koolis 3. ja 4. klasside Spelling Bee ehk häälimisvõistlus. Õpilasi osales Tartu erinevatest koolidest mõlemas vanuseklassis 14 ja suurepärase ettevalmistusega õpilased võitlesid esikohtade eest vapralt. Üritus pani lisaks ettevalmistusele ja tähestikutundmisele proovile ka õpilaste lavanärvi. 3. klasside osas osutus parimaks Tartu Karlova Kooli õpilane ja 4. klassidest Tartu Kivilinna Kooli õpilane. Lisaks käisid Tartu Veeriku Kooli õpetajad 17. mail Ettevõtluskülas, kus mängiti läbi majandust ja rahatarkust õpetavat rollimängu. Mäng oli väga põnev ja koolituspäev läks kiiresti. Õpetajad tulid tagasi õhinaga ning soovivad kindlasti ka õpilastega tulevikus sinna minna, et ka õpilased saaksid proovile panna, mis tunne on olla ettevõtja ning milliseid väljakutseid sellel elukutsel ületama peab.
 Kooriks kasvamine. HTG segakoor Anima Rõuges hooaega lõpetamas Rõuge 30-meetrine vaatetorn, vaade Võrumaale, tuul ja õrn kõikumine. Kõrgusest kostab K. A. Hermanni ja M. Veske “Ilus oled, isamaa” HTG segakoori Anima esituses. Isamaa ilust lauldes ununeb ka igasugune võimalik hirm kõrguse ja ebakindla pinna ees. Nimelt viis kontsertreis maikuu keskel HTG segakoori kaheks päevaks Rõugesse, kus lasti kiriku õhtuhämaruses kõlada aasta jooksul õpitud lauludel. Sündmus jääb oma südamlikkusega kauaks meelde. Kontserdi pealkiri „Elu on voolamine“ tulenes kooriliikmete lemmiklaulust (M-L. Valkonen / L. Seppel-Ehin). Repertuaar koosnes vaimulikest lauludest Olav Ehala „Kodulauluni” välja. Paiga eripära arvestades lauldi ka võro kiilen (M. Amor / A. Adson „Esä taivan”). Vahepaladena kõlasid H. Otsa „Muinasjutt”, mida esitas kromaatilisel kandlel abiturient Hanneloore Horn, ning Rahmaninovi etüüd-pilt op 39 nr 2, mida esitas 10. klassi õpilane ja koori kontsertmeister Lilian Hindrikson. Mõlemad palad paitasid kuulajate kõrva. Eriti südantsoojendavad olid lauljate jaoks direktor Ott Ojaveeri tänusõnad, kui kõrvus helises veel viimane laul. Ta nentis, et treffnerist paneb ka laupäeva õhtul tekli pähe ja laulab isegi siis, kui parasjagu käib Eurovisiooni finaal. Kontsert algas alles pool kümme õhtul, mistõttu oli pärast esinemist läbi viidud animaalasteks võtmise rituaal eriti kõhe. Selleks roniti öö hämaruses mööda kitsaid treppe kiriku torni, lauldi koorilaulja vannet ning joodi lauluõli. Tornides laulmine muutus sel nädalavahetusel lausa tavaks! Lisaks sellele toimus ööpäeva jooksul erinevaid seltskonnamänge koori ühtsuse loomiseks, tantsiti, matkati giidi jutu saatel ja ilma giidita ning käidi saunaski. Meeldejääv väljasõit oli see igal juhul ja loodetavasti pandi sellega alus traditsioonile. Kontserdi video leiad siit. Hilda Laidmets (10.d)
 Kaasamine Ilmatsalu Põhikoolis Ilmatsalu Põhikooli meeskond osaleb kaasava hariduse täiendkoolitusel, selleks et värskendada olemasolevaid ja saada uusi teadmisi ning oskusi. Antud koolituse on välja töötanud Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut ning Norra ja EMP projekti „Kaasava hariduse õppekava ja õppe kvaliteedi arendamine ning tõhustamine“ raames. Tartu Ülikooli aastasel täiendõppe koolitusel osalevad aineõpetajad, tugispetsialist ja koolijuht. Õpe toimus kord kuus kolmepäevaste (neljapäevast laupäevani) sessioonidena. Nüüdsel haridusmaastikul järgitakse kaasava hariduse põhimõtteid. See tähendab seda, et üldjuhul kõikidel lastel on võimalus haridust omandada oma piirkonnakoolis, kus õppimiseks on loodud sobiv arengukeskkond. Koolis arvestatakse õpilaste erisustega ja tagatakse vajalikud tugiteenused. Põhikool saab pakkuda eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist tuge. Täiendkoolitusel omandame teadmisi, kuidas lähtuvalt õppija arenguvajadusest kujundada õppekeskkonda, õppeprotsessi, töökorraldust klassi ja kooli tasandil. Tähtis on kõikide õppijate kaasamine õppetöösse tavaklassi tingimustes ja kõigile võrdsete võimaluste loomine. Õppe kohandamine toimub vastavalt õppijate eeldustele ning jälgitakse iga õpilase individuaalset arengut. Tundides saame pakkuda õpilastele valikuvõimaluste suurendamist tegevuste osas, erinevate õppemeetodite rakendamist. Liigume suunas, et õpilasest kujuneks ennast juhtiv õppija, kes võtab vastutuse oma õppimise eest. Õpilane oskab eesmärgistada oma ülesandeid, planeerida oma aega, kokkulepetest kinni pidada ning tagasisidestada oma tegevusi. Küsime õpilaste arvamust, et kuidas õpet paremaks muuta. Peame oluliseks tõhusat õppimist. Koolituse käigus oleme rakendanud koostöist õpetamist, kus kaks aineõpetajat või aineõpetaja/tugispetsialist teevad ühiselt õppetunni ettevalmistuse ja viivad selle koos läbi. Vajalik on klassis abiõpetaja olemasolu, kes toetab individuaalselt HEV-õpilasi. Emotsionaalse poole pealt on tähtis positiivse ja pingevaba õhkkonna loomine, mille aluseks on head suhted. Arvestada tuleb, et iga õpilane kogeb eduelamust tunnis. Aastane kursus lõpeb juunis ja sügisest saab veelgi tõhusamalt õpilasi abistada.
4. klasside loovtööde esitluspäev 26. mail esitlesid MHG 4. klasside õpilased oma loovtöid. Loovtöö tegemiseks peavad õpilased näitama esimese nelja aasta jooksul omandatud teadmisi ja oskusi uurides päriselus olulisi probleeme ja murekohti. Uurimus viiakse läbi eelistatult grupitööna. Oluliseks loovtöö osaks on praktiline tegevus, mille käigus saavad õpilased anda enda panuse laiemale kogukonnale ning juhtida tähelepanu enda valitud probleemile. Loovtöö planeerimine, läbiviimine ja esitlemine annab õpilastele ainulaadse võimaluse näidata enda teadmisi ja oskusi ning demonstreerida enda arengut lähtudes IB õppija profiili omadustest. Loovtöö koostamine kestab 6–8 nädalat ja selle katusteema on: "Meie huvid viivad lahendusteni, mis on kasulikud ka teistele". Selle raames loob iga õpilasgrupp endale isikliku keskse idee, valib uurimiseks olulised küsimused (uurimise alateema), millele vastused leiab. Lisaks teadmiste kogumisele leiab iga grupp võimaluse praktiliseks tegutsemiseks (teavitab, juhib tähelepanu, informeerib, loob midagi, katsetab, teeb heategevust jne). Loovtööd oleme teinud sellisel kujul juba 10 aastat. Varasemalt "live" esitlusena, 2020. aastal individuaalse uurimuse ja Padlet esitlusena ning 2021. aastal veebikonverentsina. Sel aastal toimus taas loovtööde esitluspäev kooli aulas, kuhu olid oodatud kõik koolipere liikmed. Selle aasta mõned vahvad teemad ja praktilised lahendused: 1) Keskne idee: Inimeste tegevus võib kahjustada putukate elu. Praktiline tegutsemine: putukahotell 2) Keskne idee: Loomade üksinda jätmine võib kahjustada nende tervist ja heaolu. Praktiline tegutsemine: loomapesad poodide juurde. 3) Keskne idee: Our actions influence how others feel and how they are treated (Meie tegevus mõjutab seda, kuidas teised end tunnevad ning kuidas neid koheldakse) Praktiline tegevus: Super Equality Club (Võrdsust propageeriv klubi õpilastele). Videoga tutvu kindlasti SIIN!
 Mai 2022 TAGis Mai oli sel aastal TAGis tõeline kultuurikuu. Kultuuriranitsa projekti toel käisid õpilased nii lähemates kui kaugemates kultuuriasutustes: Vabaõhumuuseumis, Maaelumuuseumis ja Meremuuseumis Tallinnas, Laulupeo-muuseumis ja Linna-muuseumis ning koduses Vanemuises Tartus. Huvitavaid programme ja lavastusi ning rõõmu koos veedetud koolipäevast väljaspool kooli jagus esmalt 1., 4. ja 7. klasside õpilastele. Vanemate klasside õpilastel toimus valikaine praktikum traditsiooniliselt ERRis ETV+ telestuudios. Seekord võtsid praktikumist osa ka Ukraina klassi õpilased, kes paistsid silma oma uudishimu ja aktiivsusega. Pärast praktikumi oli õpilastel aega külastada ka Fotografiskat ning 600-aastast Raeapteeki. Mitte vähem meeldejääv oli kaunis karge laupäev põhjarannikul. Meie õpilased näitasid ukrainlastele, milline näeb Eesti välja põhjapoolt küljest. Väljasõidu esimene pool möödus Keila-Joa lossikompleksis. Sellele järgnes piknik mere ääres ja õhtupoolik ning õhtu möödusid Arvo Pärdi Keskuses. Muljeterohke päeva lõpuks kuulata-vaadata eestikeelsete vahetekstidega muusikalavastust võis osade Ukraina õpilaste jaoks päris raske olla, aga nad tegid kõik selle vapralt kaasa. Kuidas Ukraina õpilaste elu Tartus kodusemaks ja kultuursemaks muuta, sellele mõtlevad peale meie koolipere ka mitmed teised ühingud ja asutused. TAGi ukrainlaste nimel täname tähelepanu ja toetuse eest Tartu Kesklinna Kooli ja Tartu Zonta Klubi. Eks ühel või teisel moel kultuuriürituseks tuleb pidada paljusid teisigi meeldejäävaid ettevõtmisi: algklasside poolt ette valmistatud liigutav emadepäeva kontsert, ilusa käekirja konkurss, Euroopa päeva seminar - meelelahutuslik ja infoküllane ühtaegu, lastekoori osavõtt Keila koorifestivalist, aga ka koristuspäev Otepää Maarja kiriku ümbruses. Olgu öeldud, et kõige selle hoogsa elu keskel said tehtud ka kõik õppetööga seotud tähtsad asjad: 3. ja 8. klassi loovtööde kaitsmised, lõpukellaaktused, esimesed lõpueksamid, õppeaasta lõputööd jms.
 Meeleolukas pereõhtu 10. mai õhtul täitus Descartes’i kool hakkamist täis laste ja vanematega – üle pika aja toimus taas pereõhtu, millest võttis osa ~300 inimest. Õhtu algas töötubadega. Meelepärase tegevuse sai valida 15 erineva töötoa vahel. Võimalik oli disainida kaasavõetud riideeset, meisterdada šokolaadümbrist, parkimiskella, pabervanikut või külmkapimagnetit. Õppida korvi ja patse punuma ning pildistamise ja rahatarkuse nippe. Teha põnevaid katseid koduste vahenditega ja voolida vahvaid kujukesi soolataignast. Valmistada lõhnaseepi ja vahariiet. Kokata maitsevõid ja tikuvõileibasid valmistades. Tore oli näha väikeste ja suurte ühist nuputamist, loomisrõõmu ja tegutsemislusti. Töötubadele järgnes kontsert aulas, kus esinesid koorid, rahvatantsijad, tüdrukute ansambel ja näitlevad õpetajad etendusega „Taskuarvuti ehk kui Sirli isa koolimajja jõudis“. Etenduse lavastajal tekkis kooli juubeliaasta tuules tunne, et teeks õpetajatega koos teatrit ja võtaks kavasse midagi tavalisest erinevat. Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused“ põhjal valminud näidend oli selleks sobiv. Näitlevad õpetajad kinnitasid kooliperele ja külalistele, et õpetajad on valmis panustama oma aega, et kooli juubeli tähistamiseks ühiselt pingutada, lavalisi seiklusi ette võtta ja õpetaja rasket ametit eluterve huumoriga võtta. Pereõhtult said kõik kaasa hea tuju ja ühtse kooli tunde. Kooliaasta lõpetuseks tehti koolimaja külgseinale värvikas tänavakunstipilt graffitikunstniku PRTKR juhendamisel. Graffiti töötoa käigus valmivale teosele aitasid kaasa ka õpilased. Pilt haakub ka otseselt nurga taga asuvate rattahoidjatega ning vihjab oma sportliku iseloomu tõttu lähedal asuvale spordialale. Nüüd saabki vaikselt hakata kirevale kooliaastale joont alla tõmbama, kuigi ees on ootamas veel suur juubelipidu.
 Keskkonnanädal Tartu Forseliuse Koolis Tartu Forseliuse Koolis tegutsevad Maailmamuutjad korraldasid 16.-20. mail kooliperele sündmusterohke keskkonnanädala. Maailmamuutjateks on aktiivsed õpilased, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust tõstes püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta. Keskkonnanädal algas aulas toimunud konverentsidega. I kooliastmele esines Tartu Loodusmaja ja Teaduskeskus Ahhaa. II kooliastme õpilased said teada SA Teeme ära ja Foodsharing Tartu tegemistest. III kooliastme õpilased kuulasid ettekandeid Fridays for Future noorte kliimasteikidest, rohelisest eluviisist (Eestimaa Rohelised) ning digiprügist (Make it Neutral). Lisaks lahendasid õpilased praktilisi keskkonnateemalisi ülesandeid. I kooliaste meisterdas prototüüpe toodetele, mis aitaksid vähendada prügi ja toiduraiskamist ning soodustaksid taaskasutust. II kooliastme õpilased koostasid klassijuhatajatunnis mõistekaarti “Minu keskkonnasõbralik klass” ning valisid ühiselt välja, milliseid ideid klassiga rakendama hakatakse. III kooliaste otsis ajujahi käigus innovaatilisi ideid keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Tooteid, teenuseid või äppe tutvustati klassile liftikõne vormis ning kuulajad kehastusid investoriteks, kes valisid välja parima idee. Maailmamuutjatele toimus infotund Rohelise Kooli programmiga liitumisest. Teisipäeval toimusid põnevad Kahoot’id, mille käigus valiti igast klassist võistkond osalema prügisorteerimise finaalvõistlusel. Kolmapäevast reedeni toimusid vahetundides tasavägised finaalid, et igast kooliastmest parim prügisorteerija välja selgitada. Kolmapäeval toimus ka filmiõhtu, kus saadi teadlikumaks kiirmoe telgitaguste osas. Neljapäeval said keskkonnanädalast osa ka pereliikmed, sest toimus kevadkontsert, heategevuslik kohvik ja taaskasutuslaat. Kohvikutulu annetati kodanikuühendusele Eesti Metsa Abiks ning laadatulu koguti Maailmamuutjate toetuseks. Terve nädala jooksul võistlesid klassid väljakutses “Tule kooli jala, rattaga või tõuksiga”. Parima tulemuse saavutanud klassis tuli nädala jooksul ilma autota kooli lausa 75% õpilastest. Koolimaja koridorides sai uudistada näitust šokeerivatest keskkonnafaktidest, koolihoovis mängida keskkonnateemalist nutiorienteerumismängu ning ainetundides panustada ümbruskonna koristamisesse. Maarja Tamjärv ja Egle Saarepere
 Loovus loob rõõmu
Tartu Hansa Kool võõrustas 27. ja 28.mail Euroopa Parlamendi projekti "Make Europe Bloom" delegatsiooni ja mitmeid Eesti poliitikuid. Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand rääkis teemal “Euroopa hääl maalimas kriiside ajastul - endiselt globaalne?”, vestlusringis räägiti teemal “Piltide võim poliitikas”, ümarlauas arutleti teemal “Euroopa tulevik - Tartu ja Eesti vaatenurk”. Kõigis aruteludes oli kesksel kohal Euroopa tulevik, põlvkondade ülene mõistmine, noorte kaasamine poliitikasse, nende panustamise võimalused ja selle olulisus. Väga haaravad olid arutelud Ukraina teemadel ja erinevate riikide esindajate vaatenurgad. Laupäeval avati Tartu Hansa Kooli seinal üks viiest projekti raames erinevates Euroopa riikides valmivatest seinamaalidest. Maali autor on Anastasia Lemberg-Lvova ja selle kandis seinale Tartu ettevõte Robot Muralist, nende tegevjuht Kristiina Roosvald tutvustas Hansa kooli kaheksanda klassi õpilastele, kuidas temast, pühendunud kunstnikust, on saanud ettevõtja ja milliseid põhimõtted on ta sellel teekonnal muutma pidanud ja milliseid teadmiseid ja oskuseid juurde õppinud. Seinamaali avamisel osalesid Urmas Klaas, Erni Kask, Kristiina Tõnnisson, Gea Kangilaski, Kristina Kallas ja mitmed külalised Hispaaniast, Prantsusmaalt, Inglismaalt ja mujalt. Seinamaal ei ole ainus võimalus Hansa koolis osa saada kunstist, taas on nädalaks avatud traditsiooniline õpilastööde näitus "Hansaõu 2022". Nagu võluväel muutus võimla põnevaks loomeõueks, kus oli võimalik vaadata aasta jooksul erinevates ainetes valminud loomingulisi töid mööblist eheteni, akvarellist kollaažini. Kõigil soovijatel on võimalik näitust külastada kuni 7. juunini.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
