 Veebruar on küll lühike, selle eest aga väga tegus kuu. Põhitähelepanu oli Hansa Koolis pööratud Eestimaa sünnipäeva ettevalmistamisele ja tähistamisele. Juba kuu algusest kaunistasid klasse sini-must-valged laualipud, 1. klasside õpilastele käis kaitseväe tööd tutvustamas kolonelleitnant Mattias Puusepp, käsitsi kirjutamise päeva raames kirjutatud Eesti hümnidest pandi üles näitus ja korrati üle teisedki laulud-luuletused. Ikka selleks, et tähtsat päeva väärikalt tähistada. Kuigi 23. veebruari hommik tervitas meid krõbeda külmaga, koguneti päikesetõusul kooli ette ja alustati päeva piduliku lipuheiskamise tseremooniaga. Lisaks EV 105. aastapäeva tähistamisele tegeleti usinasti ka õppetööga. Paljud meie õpilased esinesid erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel. Noored said lisaks headele tulemustele kuhjaga kogemusi, millele edaspidises õppetöös hea toetuda. Eraldi tooks välja suurepärased tulemused piirkondlikult kunstiolümpiaadilt, Vello Saage nimeliselt luulekonkursilt, õpilasetlejate riigikonkursilt, võistulugemiselt „Hansenist Tammsaareni“. Meie kooli õpilased olid tublid ka kehakultuuris ja kaunite kunstide alal. Mitmed meie noorkorvpallurid leidsid äramärkimist koolidevahelisel korvpalliturniiril ning lastekoor pälvis kiitust särava esinemise eest Tartu Õpetajate Naiskoori juubelikontserdil. Esmakordselt lipupäevana tähistatud eesti kirjanduse päeva puhul kuulsid meie kooli õpilased eesti kirjanduse tüvitekste ette kantuna õpetajate poolt. Rõõmsaid kirjanduslikke äratundmisi ja uusi kohtumisi oli nii lugejatel kui kuulajatel. 2. klasside õpilased viisid lugemisrõõmu ka väiksematele sõpradele Poku lasteaeda, kus käidi lugusid jutustamas projekti „Lugedes loon ennast“ raames.
 Liikuma Kutsuvate Koolide programmi liikmena peame Karlova koolis oluliseks liikumist nii ainetunnis, vahetunnis kui ka koolivälisel ajal. Veebruarikuu kaheksandale päevale organiseerisid kehalise kasvatuse õpetajad - Raido, Heiki, Ann ja Taavi - tervele koolile talvise liikumispäeva. Sel päeval ei toimunud koolis tavapärast õppetööd, vaid kõik klassid said koos talverõõme nautida. Iga klass sai ise otsustada ja organiseerida omale sobiva tegevuse, käidi tuubitamas, kelgutamas, suusatamas, uisutamas, räätsamatkal jne. Kõigil huvilistel oli võimalus koos õpetajatega minna ka Tähtvere spordiparki, kus kehalise õpetajate juhendamisel sai nii suusatamise algõpet kui ka pikka liugu lasta kelgumäel. Mida arvavad meie õpilased sellisest liikumispäevast? Õpilasesinduse liikmed andsid ühehäälselt mõista, et neile väga meeldis selline liikumispäev, eeskätt just see, et tegevused toimusid talvisel ajal. Rõõmu pakkus, et kõigil oli vabadus koos klassiga mõelda ja planeerida endale sobivat tegevust. Leiti, et sellised liikumispäevad on ka väga kasulikud selleks, et kõik õpilased ennast ikka liigutaksid ja saaksid eemale ka nutitelefonidest. Veebruarikuu keskel sai Käärikul kokku Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) vapikoolid, kes kahepäevase talvevungi ajal said palju uusi teadmisi, jagada omavahel praktilisi kogemusi ning anda sisendit LKK käsiraamatu loomisesse. Kõigil osalejatel oli võimalus suusatada, uisutada ja matkata imelistel talvistel Kääriku radadel. 2023. aasta on liikumisaasta – hoiame liikumist Karlova koolis kindlasti aukohal!
 Vahemikus 20.-23. veebruar toimus Kivilinna koolis teemanädal pealkirjaga „Nädal minu Eestiga“, mis kujunes väga emotsionaalseks ja südamlikuks. Eriliselt tore oli esmaspäevane pärastlõuna. Siis toimus koosviibimine, kus olid meie kooli Ukrainast pärit õpilased koos meie eestlastest õpilastega lustimas. Ei olnud MINA ja TEMA, vaid oli MEIE! Õppisime üksteiselt, tegime kõike koos, püüdsime maitsta kiluleiba, kirjutasime armsaid sõnu ja nautisime rahvatantsu, muidugi tantsisime koos Kaera-Jaani. Meie kooli 8. klassi ukrainlasest õpilased Liliia ja Mykola esitlesid kohtumisel koolikaaslastele oma loovtööd „Ukraina“. Nad tegid seda lausa eesti keeles! Oli eriliselt soe õhkkond - palju naeru ja liikumist. Huvijuht Piret Arula
 KJPG õpilased käisid Europarlamendiga tutvumas 24 õpilast veetsid koolipäeva Strasbourgis Europarlamendi suure saali toolidel. Teemaks oli "Meedia ja demokraatia: Euroopa Liidu tegevus võltsuudistega võitlemisel". Kohtusime pikemaks intervjuuks videosilla vahendusel EL asepresident pr Heidi Hautalaga. Küsimusi esitati nii Euroopa ühtsuse, demokraatia, ajakirjandusvabaduse, infosõja kui inimõiguste teemadel kuid esimeseks küsimuseks noortelt oli Ukraina võimaluse kohta saada Euroopa Liidu liikmeks. Järgnes kohtumine pressiesindaja üksuse juhataja pr Delphine Colardiga ja Prantsuse suunamudija Adam Brosiga. Peale kõikide riikide esindajatega ühist lõunasööki jätkasid õpilased ja õpetajad eraldi töötubades. Noortel toimus töötuba ja väitlus demokraatia ja 2024. aastal toimuvate Europarlamendi valimiste teemal ning õpetajatel jätkus töö pressiesindajatega võltsuudiste äratundmiseks ja infosõjas meediapädevuse kasvatamiseks. Peame õpetajate rolli meediapädevuse kasvatamisel oluliseks. Täpsemalt saab lugeda meie õpetaja mõtteavaldusest ERR-is: www.err.ee/1608873527/anna-liisa-blaubruk-meediapadevuse-arendaminegtt-hoiab-ajakirjandusvabadust Täname Euroopa Parlamendi Bürood võimaldamast noortel näha Euroopa Liidu toimimist kohapeal. Olime tänulikud, et saime osa väga olulise ja ka praktilise teema käsitlemisest. Käsitleme õpitut ka õpetajate sisekoolituse raames koolimajas. Lisaks tööpäevale parlamendis said noored tutvuda kohapealse eluoluga Prantsusmaal Strasbourgis, mis nii mõnelegi noorele oli esimeseks välisriigi kogemuseks. Terve päeva väldanud orienteerumise ülesande kestel tuli leida linnas nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt olulisi kohti ning teha autoportree ka kaheksandaks maailmaimeks peetava Strasbourgi Notre-Dame torni taustal kiriku katusel.
Õpime ise ja jagame teistega Tavaliselt iga aasta jaanuaris-veebruaris on koolimajas näha uusi noori inimesi. Sel perioodil toimub Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste koolipraktika, mida meie õpetajad juhendavad koostöös oma õpilastega. Mida vanemaks õppijad saavad, seda rohkem neil tekib küsimusi „Miks nad tulevad meie klassi?“ Ise olen kasutanud selgitust: „Nad õpivad õpetajaks ja meie üheskoos õpetame neid.“ Õpilastele, kes sageli eelistavad õppetegevuses kindlat rutiini, sh tuttavaid inimesi, annab see periood väärtuslikke kogemusi suhelda ja õppida teiste (ajutiselt võõraste) inimeste juhendamisel. Praktikajuhendajatele on see hea võimalus enesetäienduseks: värskendada ja täiendada oma teadmisi erimetoodikast ning tagasisidestamisest/nõustamisest. Samas näeb teises vaates ka oma õpilaste tegevust. Uued suunad ja teadmised nii tava- kui eripedagoogikast tulevad omakorda kasuks õppekava ja -vara arendustöös. Viimastel aastatel on olnud päevakorras riikliku õppekava uuendamine. Mitmed meie kooli õpetajad osalesid/osalevad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kaasajastamise töörühmades. Suur panus on õpetajatel ka lihtsustatud ja toimetulekuõppe õpilastele mõeldud õppematerjalide koostamisel, seda nii autori, katsetaja ja/või retsenseerija rollis. (Ülevaade: https://hev.edu.ee/). Lähiminevikus on valminud, samuti hetkel veel loomisel mitme erineva õppeaine digiõpikud (Opiqu keskkonnas). Alustavad õpetajad saavad esialgu aega, et töömaailma sisse elada. Seejärel kaasatakse loomeprotsessi tasapisi ka neid. Teistel on võimalik seda loomingut kasutada praktikas. Siinkohal jätkuvalt jõudu ja erksat meelt meile kõigile!
 Oleme kogu kooliperega kogunud juba mitmeid kordi Ukraina sealsetele sõjapõgenikele vajalikke asju alustades soojadest riietest, värviraamatutest ning -pliiatsitest lõpetades väikeste pehmete mänguasjadeni, mis otse Ukrainasse kohale viidi. Tänutäheks saatsid ukrainlased meile Ukraina lipu, kuhu on kirjutatud „Võiduka lõpuni!“. Oleme väga tänulikud kõigile, kes on kaasa löönud. Liikumisaasta raames toimub sel poolaastal neli kogu kooli kaasavat väljakutset. Veebruarikuu on matkakuu, mille eesmärgiks on õpilasi ja õpetajaid motiveerida avastama RMK matkaradasid ja liikuma värskes õhus. Praeguseks on õpilased käinud matkamas nii kogu klassi, pere kui ka sõpradega. Kuu lõpuks selguvad meie kooli kõige aktiivsemad matkaklassid ja õpilased ning õpetajad. Loodetavasti innustavad seesugused väljakutsed liikuma ja tervislikumalt mõtlema ka pärast väljakutsete perioodi lõppu.
 OLULINE POLE VÕISTLEMINE, VAID ÕPPIMINE Tartu linna 8. klasside keemiaolümpiaadil saavutas Niklas Krull I-II koha jagamise. Oluline selle juures ei ole niivõrd saavutatud koht kui Niklase suhtumine. “Mina ise näen olümpiaade pigem õppimisvõimalusena kui võistlusena. Muidugi on ka lõbus teiste õpilastega konkureerida, aga mina leian rõõmu kõige enam olümpiaadide õppimise aspektist,” räägib Niklas. Niklas ja tema õpetaja Lauri Kõlamets leiavad alati kõikidele probleemidele positiivsed lahendused. Foto: Rene Leiner Tema vanemadki hindavad olümpiaadisaavutust kõrgelt ja on uhked, kuid sarnaselt Niklasele on nemadki omandatud teadmisi poodiumikohtadest olulisemaks pidanud. Loodusainete õpetaja Lauri Kõlametsa sõnul näitas Niklas talle juba septembri teisel nädalal, et oli kogu perioodi materjali iseseisvalt ära õppinud. Tänaseks on Niklas läbi analüüsinud 9. klassi õpiku ja seadnud eesmärgiks töötada läbi kogu gümnaasiumi materjal. Lauri on rahul, sest oleme seadnud eesmärgiks arendada lastest ennastjuhtivad õpilased. “Keemiaga seoses olen kindlasti mõelnud ka tulevase töö võtmes sellega tegeleda, kuid kaalun kindlasti ka arvutimängude arendamist ja mõnda füüsikaga seotud töökohta,” näeb Niklas oma tulevikus erinevaid põnevaid väljakutseid. Ema Evelin vaatab Niklase kümne aasta perspektiivis tulevikku aga niimoodi: “Varem on ta ise öelnud, et tahab saada programmeerijaks. Miks siis mitte keemia- või ravimitööstuses? Loodan, et ta saab kunagi olla millegi uue avastamise või leiutamise juures.” Palju pikemalt saab Niklasest, sh sellest, miks õpetaja tal rockbändi kokku soovitab panna ja kes on Niklasele Eesti hariduspsühholoogia guru Edgar Krull, lugeda Raatuse kooli kodulehelt.
 Veebruar möödus Tartu Rakenduslikus Kolledžis sama kiiresti, kui kelguga mäest alla lastes. Aasta kõige lühemasse kuusse mahtus seevastu palju. Väike kokkuvõtte on Sinu ees. INDIA SUURSAADIK Mõned päevad enne EV105 aastapäeva külastas Tartu Rakenduslikku Kolledžit tema ekstsellents India suursaadik hr. Ajaneesh Kumar. Hr. Kumar külastas VOCOt seoses koostöö alustamise ja õpilasvahetusprogrammi käimalükkamisega ühe India kutsekooli vahel. EV105 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel astusid teiste esinejate seas üles ka VOCO Ukraina õpilased ja kandsid ette eestikeelse luuletuse. Luuletuse lõpus kinkisid nad koolile käsitööna valminud liniku. Ukraina õpilased andsid üle käsitööna valminud liniku kooli direktor Raini Jõksile. TALVINE LÕPUAKTUS 10. veebruaril toimus Vanemuise kontserdimajas pidulik aktus, kus tehti uutele meistritele kummardus tubli töö eest koolis ning sooviti kõike head ja kõrget lendu lõpetajate tegemistesse. VÕISTLUSED Veebruaris jätkus saade Noor Meister, kus mitme kooli esindajad panevad ennast proovile. Võitja saab eriti magusa tiitli omanikuks - Noor Meister 2023. VOCO õpilased lõid tublisti kaasa ja tõid kohti esikolmikus. Ka spordis ei andnud me tiimid alla ja jõudsid paljudel võistlustel headele kohtadele. Mõned päevad tagasi saime taas rõõmustada - Baltic VET kutsevõistlustel saavutasid kaks õpilast mõlemad 2. koha.
Veebruaris käivitus projekt "Ilus eesti keel vene õppekeelega kooli", mida rahastab Briti Nõukogu. Tegevustest võtab osa 8 Ida-Virumaa kooli ning projekti käigus külastatakse partnerkoole Tartus ja Tallinnas. 17. veebruaril võõrustas meie kool Narva Keeltelütseumi õpetajaid ja direktorit. Esmalt said kauged külalised valida endale meelepärased ainetunnid ning üheskoos külastati meie õpetajate tunde. Seejärel tutvuti koolimaja ja kooli eripäradega ning päeva lõpetas ühine vestlusring. Ühise arutelu käigus tõdesime, et inimlikud mured ja rõõmud on koolides ikka samad ning regionaalsed eripärad ja temperament ei mängi nii olulist rolli, kui esmapilgul arvata võiks. Narva õpetajate sõnul on enim puudu hetkel õpetajatest, sest töökohtade hulk piirkonnas on suur. Samuti tundsid õpetajad muret selle üle, et eestikeelsele õppele üleminekut takistab paljuski noorte keelekeskkond. Mõlgutasime mõtteid ka selles osas, kuidas saaksime ehk tulevikus üksteist teise keele omandamisel paremini toetada. Ka meie õpetajad tundsid Narva õpetajatega vestlemisest rõõmu. Üheskoos arutati nii kooli argielu, konkreetsete tundide kui ka suuremate küsimuste üle. Soovime Narva Keeltelütseumi kooliperele ja Ida-Virumaa koolidele rõõmu ja jaksu, et kogukonna ja sõprade toel ühise eesmärgi nimel edasi pingutada.
 Suursaadikute veebruar Võõrkeelte tundides ei tegele õpetajad ja õpilased ainult keelega, vaid tutvuvad ka vastavat keelt rääkivate inimeste kultuuriga. Seetõttu kutsutakse Treffneri gümnaasiumisse aeg-ajalt külalisi, kes õpilastele oma maad tutvustavad. Eriti tihe koostöö on HTG-l saatkondadega. 22. veebruaril külastas Treffneri kooli Suurbritannia suursaadik Ross Allen, kellele kooli õpilased kõigepealt koolimaja ning kooli ajalugu kajastavat muuseumi näitasid. Kohvilaua ümber arutlesid suursaadik ning inglise keele õpetajad inglise keele staatuse üle Eestis. Päeva kõrghetk oli aga kohtumine 10. ja 11. klassidega, kus Ross Allen rääkis diplomaadi karjäärist ning vastas õpilaste küsimustele. Muide, suursaadik räägib väga hästi ka eesti keelt! Õpilastele oli Suurbritannia suursaadiku külaskäik teretulnud vaheldus ning silmaringi avardav kogemus. Juba järgmisel päeval, 23. veebruaril oli HTG kooliperel külas aga Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk (vil 1994). Kõigepealt pidas suursaadik 10. ja 11. klasside õpilastele ettekande oma viimasest aastast Ukrainas ning elust Kiievis keset komandanditunde, õhuhäireid ja elektrikatkestusi. Muu hulgas nägime oma silmaga, mida olulist sisaldab seljakott, mis peab praegu Ukrainas kaasa haaramiseks alati pakitud olema. Vabariigi aastapäeva aktusekõnes kogu koolile rõhutas suursaadik Kaimo Kuusk, et Eesti eduloo oluline märksõna on olnud koostöö. Tänutäheks pika päeva eest Treffneris sai suursaadik kingiks HTG lipsunõela. Ootame kõik pinevalt aega, kui Ukrainas on jälle tavaks lipsu kanda!
 Tööd ei karda me Kes meist ei teaks tuntud laulu sõnu „Tööd ei karda me, juhhei! Ameteid on kõigil meil!“. Kui selles laulus on ära nimetatud 33 ametit, siis Ilmatsalu Põhikool võttis osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatusest „Tööle kaasa!“ ja osaleti ligi 70 ametikoha töövarjuna. “Tööle kaasa!“ toob kokku kooli, lapsevanemad ja tööandjad. 16.02 avasid paljud Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et lapsed saaksid tööelu päris lähedalt näha ja tõuseks teadlikkus töömaailmas toimuvast. Ilmatsalu koolist oli sel korral tööelu uurimas rekordarv õpilasi – 116! Põnevamad ametid, mida lähedalt näha sai, olid ämmaemand, apteeker, anesteesiaõde, õpetaja, kopajuht, lektor ja õppejõud, farmitöötaja, äriklienditeenindaja, turundusspetsialist, projektijuht, psühholoog ja tugiisik. Õpilastes kinnistus teadmine, et kõik erinevad tööd on vajalikud ja iga töö tegija on tähtis. Mõne töö kohta arvas õpilane, et seda tööd ise teha ei tahaks. Ja kindlasti kuuldi ka seda, kuidas töö kiidab tegijat. Mõisteti, et koostöö-, suhtlemis-, otsuste langetamise ja info töötlemise oskused on vajalikud ka tulevikus. “Tööle kaasa“ võimalus on ka Ilmatsalu kooli õpetajatel, kes külastavad märtsis kindlal eesmärgil erinevaid koole ja on töövarjudeks kolleegidele. See kõik on ikka eesmärgil, et oskaksime õpetada tulevaste ametite pidajaid, keda vajame aastate pärast. „Tervitan, sind, jälle töö!“
 #härmaarm Veebruarikuus tähistame Miina Härma sünniaastapäeva. 9. veebruaril, Miina Härma 159. sünniaastapäeva puhul kogunesid kõigi klasside esindajad Raadi kalmistule, kus süüdati küünlad ning 12.a klassi õpilane Gerli Raag rääkis Miina Härma suurtest tegudest ning meenutas enda algklasside ajast pärit härma vaimu otsinguid. Päev varem, 8. veebruaril said 10. klasside õpilased pidulikul aktusel kätte uue kujundusega kooli sõrmused. Veebruarikuu pidustused jätkusid 18. veebruaril toimunud kooli balliga, mis seekord kandis pealkirja "Old Hollywood". Aastate jooksul on veebruarikuust kujunenud vilistlaste kuu. Ka sellel aastal on kooli külastanud arvukalt vilistlasi, et tutvustada oma tööd. Oleme alati püüelnud selle poole, et kõikidel praegustel õpilastel oleks veebruarikuu jooksul vähemalt üks külalistund, mille viib läbi vilistlane. Tänavu külastasid kooli näiteks geeniteadlane Mait Metspalu, produtsent Kerdi Oengo, hambaarst ja Suukooli looja Kati Vald, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, päikeseauto Solaride mehaanik Peter Kipp, erakorralise meditsiini arst-resident Andi Kriisa, psühholoog Teele Reiljan, Hiina-uurija Mart Tšernjuk jt. Kooli instagrami lehel postitasime veebruarikuu jooksul iga päev vilistlastest paaride pilte. Iga pildi taga oli lugu, mille üheks osaks on MHG. Oma lugu olid nõus jagama näiteks Sirje ja Alar Karis, Kristel ja Kristjan Maruste, Urvo ja Kristin Männama, Laura ja Tanel Breede, Mare ja Rein Kinkar, Maris ja Tiit Pruuli jt. Vaata lähemalt: https://instagram.com/mhgtartu?igshid=YmMyMTA2M2Y=
 Tartu rahu ja ettevõtluspäev Kooli nimele kohaselt tähistab Tartu Jaan Poska Gümnaasium oma sünnipäeva veebruari alguses Tartu rahu aastapäeval. Lisaks pidulikule Tartu rahu aktusele, Tartu gümnaasiumide ühisele kõnekoosolekule Poska platsil ja Tartu rahu mälumängule toimus 3. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis õpilasesinduse korraldatud Poska ball “Valguse pale”, mis tõi kokku nii õpilased, vilistlased kui õpetajad. Maagilises õhkkonnas toimunud balli õhtujuhid olid Poska abituriendid, dünaamiline duo Maileen Muttik ja Robin Liiber. Esinesid Elleri bigband ning INGER. Oleme nii tänulikud, et Poska ball üle mitme aasta taas toimuda sai! Veebruarikuusse mahtus veel muudki põnevat, millest olulisim oli 7. veebruaril toimunud abiturientidele suunatud ettevõtluspäev, mil koolitundide asemel külastati erinevaid ettevõtteid nii Viljandis, Tallinnas kui Tartus ning saadi teadmisi tuleviku karjäärivõimaluste ja tööandjate ootuste kohta. Päeva edukasse toimumisse panustas 19 ettevõtet ning kõlama jäid mõtted, et omandatud erialast olulisem on kandidaadi isiksus, tahe ja õppimisvalmidus, tööle kandideerides on oluline julgus oma huvi näidata ja küsimuste korral tööpakkujaga ühendust võtta. Ettevõtetele on väga oluline töötajate heaolu, mistõttu pakutakse erinevaid enesearengu võimalusi ja tegevusi, mis aitavad hoida nii füüsilist kui vaimset tervist. Loodetavasti aitas päev avardada osalenute tulevikuväljavaateid ja panna alus sotsiaalse kapitali loomisele. Fotod: Linda Maria Saar ja Anete Jürgens
 Teadusvõistlus "Nupp nokib VII" 8.02.2023 toimus Tamme gümnaasiumis traditsiooniline nutikate õpilaste meeskondlik võistlus. Osalesid 5-liikmelised võistkonnad sõpruskoolidest (Jõgevamaa, Paide, Põlva, Riia Juglas, Valga ja Võru gümnaasiumid) ning 3 meie kooli võistkonda. Võitis Jõgevamaa gümnaasiumi meeskond, järgnesid kaks meie kooli meeskonda. Traditsiooniliselt hõlmasid ülesanded kõiki meie kooli õppsuundade valdkondi, näiteks tuli leida metafoore kirjandustekstist; lahendada keemia ristsõna (sh tunda laborivahendeid); tunda maitseaineteks kasutatavaid taimeliike ja nende osi; tunda riike nende kontuurkaardi ja lippude järgi; osata teadusajaloo sündmusi ajaliselt reastada ja vastata nendega seotud loodusteaduslikele lisaküsimustele; nuputada lahendus matemaalise loogika abil; panna kokku elektroonikaskeem ja dekodeerida kuuldud morse-sõnum; osata anda esmaabi rabamatkal juhtunu puhul; ehitada etteantud asjadest-materjalidest reaktiivjõul otse liikuv auto; luua üle Wi-Fi Raspberry Pi’ga ühendus ja avada “seif”. Palju õnne võitjatele, suur tänu kõigile osalejatele! Veidi pikemalt ja pildid on aadressil: https://tammegymnaasium.ee/teadusvoistlus-nupp-nokib-vii/
 Veebruar - sünnipäevakuu Meie kooli õppejuht Julia Trubatšova kirjutas hiljuti artiklis Õpetajate Lehele nii: „Riiklike tähtpäevade tähistamise olulisus ei ole meie koolimajas teemaks, neid päevi tähistatakse sõltuvalt võimalustest kas suurejooneliselt või tagasihoidlikumalt, aga alati südamlikult ja tähenduslikult.“ Jagame pidupäevarõõmu meelsasti ka teiste koolidega, kui see meie ja nende plaanidega sobitub. Nii võõrustasime eelmisel aastal Tartu gümnaasiumite õpilasi vabariigi aastapäevale pühendatud URMASTE päeval meie koolimajas. Ettepanek võeti küllatulnute poolt hästi vastu. Üritusest valmis isegi (keeleõppe)video, kuna koolilaval esinenud eri elualade Urmased edastasid noortele sisukaid sõnumeid, mis kõlavad aktuaalsetena veel aasta ja aastate pärast. EV105 tähistamisel läksime veidi vana ja veidi uuendatud radu. Algkooliõpilased pidasid väärikalt vastu kooli direktori kätlemistseremoonial. Keskastme klasside aktus oli pühendatud eelseisvale Lydia Koidula 180. sünniaastapäeval. Aktusel kõlas Koidula sõna nii traditsioonilisel viisil kui uudsetes töötlustes, näiteks kaanonina ja tubli trummipõrina saatel. Tegelikult aga algas pidupäev kõige varem kõige vanemateleõpilastele. 9. – 12. klassi õpilased kutsusime päikesetõusuks Toomkiriku müüride vahele, et tervitada oma riiki laulu ja tantsuga Tartu pühas paigas. Tegime seda hommikuses külmas karguses koos Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpetajate, õpilaste ja vilistlastega. TAGi eestvõtmisel sai teoks ühislaul. MHG „Härmatis“ aga sai veel uskumatumaga hakkama, pannes üle kolmesaja kokkutulnud noore koos rahvatantsusammul lumes tantsima. See oli meeldejääv.
 Meie kooli üheks oluliseks väärtuseks on traditsioonid ja nende elus hoidmine. Üheks traditsiooniks on Vello Saage luulekonkurss, mis on erinevates vormides toimunud juba 1993. aastast. Vello Saage oli Tartu 8. Keskkooli (praegune Tartu Forseliuse Kool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes oma pühendumise ja õpilassõbralikkusega jäi kõikidele oma õpilastele eredalt meelde. Tema eestvedamisel ilmus kooli almanahh, toimusid kooliteatri ja kõnekoori tunnid, kirjanduspäevad, matkad ja palju muud. Vello Saage auks toimuv luulekonkurss pakub õpilastele võimalust esineda nii omaloomingu kui ka neile meeldiva autori luuletustega. Sel aastal toimus konkurss kahes jaos. Esmalt 1.-3. klassidele koolisiseselt ning seejärel 4.-9. klassidele ülelinnaliselt. Osalejaid oli kokku seitsmest erinevast koolist ning toimus väga tore päev - kõlas ilus luule ning õhkkond oli soe. Žüriisse kuulus kooli vilistlane ja näitleja Anne-Mai Tevahi, Tartu linnaraamatukogu esindaja Mairi Tempel ning meie kooli direktor Jüri Sasi ja õpetaja Rita Grigor. Konkurssi tulemused on üleval kooli kodulehel. Täname kõiki osalejaid, juhendajaid, žüriid ning sponsoreid: Tartu Forseliuse Kool, Teater Vanemuine, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Linnavalitsus.
Aastaid tagasi oli Tartu Erakoolil väike, sisult üsna vananenud, raamatukogu. Ruumipuudusel jagati aga raamatud klassidesse laiali ja nii see jäigi. Kui aasta 2022 nimetati raamatukogude aastaks, ei andnud mõte raamatukogu taasloomisest enam asu. Vaatamata hirmule, et tegemist on ajamahuka ja kalli projektiga, tegin novembris kogukonnale üleskutse raamatukogu loomisega alustada. Pered kinkisid koolile nii uusi kui juba loetud raamatuid, võitsime vanapaberi kogumise võistlusel 1000€ auhinnaraha ja pool kooli jõululaada tulust tuli samuti raamatute ostmiseks. Kirjastustega suheldes, saime raamatuid kingiks ja eriti sõbralike hindadega osta. Tegin raamatukogule Facebooki lehe, et jagada loomislugu ja tänada panustajaid. See oli hea otsus, sest tõi juurde kaasaelajaid, mis omakorda innustas edasi pingutama. Kõigest kahe kuuga kogusime üle 700 raamatu ja õige pea saavad õpilased neid laenutama hakata. Meil pole raamatukogule veel õiget ruumi ega raamatukoguhoidjat, kuid sellest pole midagi. Meil on suur soov ning lugemishimulised lapsed ja sellest esialgu piisab! Piret Kimmel TäheTERA klassiõpetaja ja lapsevanem https://www.facebook.com/profile.php?id=100088571286907
 MISS JA MISTER TARTU MAARJA KOOL 2023
Sõbrapäeval oli meie koolis ajalooline hetk. Nimelt valisime vanema kooliastme sõbrapäevapeol kooli missi ja misterit. Kandidaate oli igast klassist. Hindasime noorte oskusi lauakatmisel ja voodi ülestegemisel, tantsulist eneseväljendust ja täpset kätt. Konkursi kõrgest tasemest kõneles juba see, et keegi ei söönud ära külalise padjale pandavat kommi ja suudeti vältida piduliku laua katmisel ebavajalikke instrumente (vispel, pajakindad). Kõige sagedamini vedas alt laudlina unustamine. Siit saab teha järeldusi järgnevaks treeningperioodiks. Kandidaatide sooritust saatis pealtvaatajate maruline kaasaelamine ja ergutamine. Tantsulises eneseväljenduses oli võimalik valida omale abivahendeid, millest populaarseim oli võimlemislint. Kandidaadid järgisid oma liikumises erinevaid muusikastiile ja just tantsuga kerkis esile üks missikandidaat, kelle esitus oli eriti armas ja hingestatud. Viimane ülesanne oli sõbrapäevalikult romantiline - tabada südame-märklauda! Väga tasavägises konkurentsis sai eelise üks misterikandidaat, kes riskis ja tabas südant kõige kaugemalt. Pärast žürii põhjalikku arutelu kõlas otsus: MISS MAARJA KOOL 2023 on Mari-Liis ja MISTER MAARJA KOOL 2023 on Maksim. Nüüd võiks mõelda kaugemale – tore oleks meelelahutuslikus vormis mõõtu võtta oma eakaaslastega teistest koolidest. Kes haarab ideesabast kinni?
0 Comments
Meie kooliperele suureks eeskujuks on Maailmamuutjate grupp, kes said suure tunnustuse Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustussündmusel “Noorte heaks tänu” auhinna kategoorias AASTA NOORE TEGU! Tartu Forseliuse Kooli maailmamuutjad on aktiivne seltskond põhikooli noori, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust tõstes püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta ning meile paremat tulevikku kujundada. Nende järjepidev ja mitmekülgne tegutsemine viimase aasta jooksul on silmapaistev ning inspireeriv nii koolinoortele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Nende ettevõtlikkus ja loovus uute ideede rakendamisel on ümbritsevaid kaasav ning aitab kogukonnal mõista, milliste tegevustega saab igaüks meid ümbritsevat hoida. Saame kindlasti väita, et nendest maailmamuutjate grupi noortest mitte ei kasva, vaid nad juba on võimestatud selliselt, et nad saavad rääkida kaasa olulistel ühiskonna teemadel, tunnevad ennast olulise osana kogukonnast. Iganädalastel kohtumistel vaadatakse üle tegevusplaanid, jagatakse rollid, võetakse vastutus ning tegutsetakse. Sel aastal on grupil käimas suur projekt, mille raames muudetakse kooli prügisüsteem, leitakse üles kooli roheliseim klass ning toimub ka keskkonnakuu, mille raames on oodata kooli erinevaid esinejaid ning mitmeid põnevaid tegevusi. Palju palju õnne juhendajatele Egle Saarepere, Maarja Tamjärv ning õpilastele Kristin Ivan, Eero Juht, Gregor Kukk, Mathias Kukk, Jasmin Merilo, Helin Oselin, Michell Pikkmets, Otto Pintson, Katri Randver, Küüveli Siiman, Helena Tamme! 
Projektipäevad Hansa Koolis 26.-27. jaanuaril toimusid Tartu Hansa koolis traditsioonilised projektipäevad, mis leiavad aset kolm korda aastas. Seekordsete projektipäevade läbivateks teemadeks olid liikumine ja õpilaste sõnavara mitmekesistamine. Projektipäevadel ühendavad jõud erinevad aineõpetajad, kes koostavad õpilastele lõimitud ülesandeid. Erinevaid tegevusi saab teha nii kodus, Tartu linnas kui ka vabas looduses. Näiteks 8. klassid said seekordsetel projektipäevadel ülesanded matemaatikas ja loodusainetes. Õpilased pidid tegema GPS-kunsti. Veebikeskkonnas planeeriti oma liikumistrajektoor, ülesandeks oli kõndida geomeetriline kujund ja oma nimetäht. Seejärel tuli planeeritu väljas teoks teha. Need ülesanded arendasid õpilaste planeerimise, liikumise, arvutamise ja digioskuseid. Projektipäevad olid õpilaste hinnangul meeleolukad, väljakutset pakkuvad ja arendavad. Lisaks projektipäevade ülesannetele said erinevad klassid osa ka aktiivõppeprogrammidest ja õppekäikudest, näiteks käidi spordimuuseumis, loodusmajas, KLAPP-matkal, AHHAAs ning viidi läbi ka erinevaid klassiüritusi.
Oleme rõõmsad ja tänulikud! Meie kooliaasta alguse tähtsündmus on noorusliku vaimu kolimine vastrenoveeritud auväärsesse koolimajja Salme tänaval. Ajalooliseks päevaks sai lumesajune 9. jaanuar. Veerandsada 7.-9. klasside õpilast liikus rongkäigus Karlova pargi treppidest ülesse, juubeldas lindi läbilõikamise ajal ja valgus elevusega läbi õhupallide uut koolimaja avastama. Tähtis päev sai nii sõnas kui ka pildis väärikalt kajastatud (vt https://bit.ly/3HGLkC3). Kolm nädalat hiljem küsitlesime Hariduse Hääle lugejate jaoks õpetajaid ja lõpuklasside õpilasi, et argipäeva meeleolusid kaardistada. Muuskaõpetaja Imbi on siin majas ise õppinud ja õpetanud ning ütleb rõõmu varjamata: “Kohtumine vana tuttavaga!” “Ei saa aru, mis see on, aga kohe oli kodune ja hubane,” sõnab geograafiaõpetaja Krista, kellel majaga varasemat sidet ei ole. Matemaatikaõpetaja Ako sõnastab kärmelt: “Väga äge maja, akadeemilise auraga! Lapsed on varasemast rahulikumad. Tehnika tahab veel harjumist.“ Õpilaste arvamustes ja tunnetes on korduvad märksõnad: õnnelik, rahulik, tänulik, vaikne, ilus seest ja väljast, puhas, avar, valge, uus ja vana koos. Õpilased ütlevad, et tahavad koolis käia ja isegi hinded on paremaks läinud, õpetajad tunduvad puhanud ja “gümnaasiumi tunne tuleb peale”. “Me peame seda võimalust targalt kasutama,” arvab Hanna Marii (9.c). Brita Margarita (9.a) lisab: “Õpilased on vaimustuses Tartu karlova kooli uuest õppehoonest. Klass on arvamusel, et uus koolimaja tekitab õpilastes värske ja puhta tunde.” 
 Jaanuar on Kesklinna Koolis reaalainete kuuks kuulutatud. Sellega seoses toimus 16. - 20. jaanuaril koolis ülitiheda programmiga matemaatikanädal. Üritusi jagus nii matemaatikatundidesse, vahetundidesse kui ka peale tunde. Toimusid peastarvutamine ja koolisisene matemaatikaolümpiaad Nuputa, lahendati sudokusid, viidi läbi matemaatiline orienteerumine koolimajas ning osaleti Eesti mõttespordi võistlusel. Matemaatikaga tegeleti ka võõrkeelte tundides, kus lahendati matemaatilisi sõnarägastikke, ning kunstiõpetuses, kus valmisid geomeetrilistest kujunditest portreed. 26. jaanuaril avasime suurejooneliselt jäneseaasta - suur osa koolist lippas jänesekõrvadega ringi ning lahendati jänestega seotud mõistatusi ja ülesandeid. 30. jaanuaril aga tähistasime esimest korda eesti kirjanduse päeva - lugemine ja eesti kultuur on ju tähtsad. Nagu paljud koolid oleme meiegi hädas vahetunde mobiilitelefonide taga veetvate õpilastega. Püüame käskude-keeldude asemel õpilasi märkama ja mõtlema suunata. Sellest sündis idee esitada jaanuari viimasel päeval õpilastele väljakutse: (Pane see telefon) TÄITSA KÄEST ÄRA TEISIPÄEV! Kes suudab olla terve koolipäeva ilma telefoni kätte võtmata? Iga õpilane võistles iseendaga. Ei jagatud medaleid ega karistuspunkte. Väljakutsepäeva propageerimiseks ning selleks, et õpilased juba varem probleemi märkaks, panime õpetajatega kokku 7-minutilise lühifilmi, kus õpetajad õpilaste käitumise üle võtsid (ja vinti mõnuga üle keerasid): bit.ly/3wzuI96. Tõepoolest 31.01 võis koridorides märksa vähem telefone silmata ning loodetavasti hakkas nii mõnigi õpilane oma liigse telefonikasutuse üle mõtteid mõlgutama.
 Esimene eesti kirjanduse päev Eestis tähistati 30. jaanuaril esimest korda eesti kirjanduse päeva. Uue traditsiooni loomise algusest ei jäänud kõrvale ka Kivilinna kooli pere. Klassides loeti ühiselt head eesti kirjandust, seekord kaasaegse klassiku Andrus Kivirähki teoseid “Sirli, Siim ja saladused” ning “Mees, kes teadis ussisõnu”. Koolimajas võis leida erinevaid kohti, kus sai proovile panna oma kirjandusteadmisi. Tuli kokku viia kirjanik ja tema pseudonüüm või kirjanikest abikaasad, tunda piltidelt ära vanema ja uuema lastekirjanduse tegelasi, lahendada Tartu kirjanikega seotud ristsõna. Ruudukesi täites tekitas õpilastes kõige suuremat elevust rida, kus otsiti noortekirjanikku, kelle õde on meie koolis õpetaja. Põnevust pakkusid raamatute tutvustused ühe lausega. Näiteks, Tallinna ladina köögi bossi hobiks on detailide märkamine ja seoste loomine, mille tulemusena lahenevad nii mõnedki mõrvamüsteeriumid. Jaa! Muidugi on tegu “Apteeker Melchioriga”. Kogu koolipere oli tähtpäeva auks riietanud end rahvuslikult või sinimustvalgelt. Aulas toimusid õpilastele ühiskogunemised, kus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Annika Rebane rääkis, kuidas Rein Veidemanni viis aastat tagasi välja käidud ideest jõuti kirjanduse päeva tähistamiseni, meie kultuuriloos olulistest tüvitekstidest ning kirjanduse rollist tänapäeval. Kolleegidele soovitas õpetaja Annika Õpetajate Lehe artikli kaudu nii tõsisema sisuga kui meelelahutuslikumaid teoseid, mida raamatute suurest hulgast võiks tähele panna. Tutvu sinagi: https://lingid.ee/ÕL-kolleegidele
 Jaanuaris alustasime KJPG-s uue filmifestivali PEFF 2023 ettevalmistusi! Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi filmifestival ehk PEFF 2023 leiab aset 30. märtsil ehk eesti esimese filmioperaatori Johannes Pääsukese sünniaastapäeval. PEFF toimub 2023. aastal esmakordselt. J. Pääsukesel ja Tartul on oluline roll eesti filmiajaloos. Lisaks on KJPG noored filmikunsti au sees hoidnud läbi aastate erinevate konkursside võitude kaudu. Nüüd on meie vastutus noortele filmikunstis ajaloo tegemiseks pakkuda platvormi. Festivali eesmärgiks on pakkuda teistele noortele filmitegijatele võimalust jagada audiovisuaalset loomingut avalikkusega ning kohtuda teiste filmitegijatega. Soovime Tartusse tuua õpilas- ja tudengifilmide festivali, mille järele on suur nõudlus pärast traditsioonilise Rakvere Filmifestivali lõppemist 2022. aastal. Filmifestivalil võistlevad õpilasfilmide ja tudengifilmide kategoorias lühifilmid, dokumentaalid, muusikavideod ning animatsioonid. Esimese kahe nädalaga on laekunud juba 20 filmi õpilastelt ja tudengitelt üle Eesti ning ootame lisa. PEFF 2023 lõpugala toimub Tartu Elektriteatris, mis on heaks partneriks ja oma noorte ning hariduse sõbralikkusega eeskujuks ka asutustele väljaspool Tartut. Osalejate töid hindab oma ala professionaalidest kokku pandud neljaliikmeline žürii, kelle avalikustame tasapisi festivali kodulehel. Jälgige infot ning tulge vaatama! Uuri lisaks E-post: peff@kjpg.tartu.ee Facebook: Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi Filmifestival Instagram: Filmifestival PEFF
Kroonuaia koolist saab Pärli kool! Tuleva aasta veebruaris ootab Kroonuaia kooli ees kolimine Puiestee tänavalt Ploomi tänavale. Tartu Kroonuaia Koolist saab Tartu Pärli Kool ja ühtlasi muutub ka kooli logo. Meie praegune logo on kasutusel 1990. aastate algusest, kui kool kolis Kroonuaia tänavale. Lootoselille stiliseeritud kujuga logo autoriks on meie kooli kunstiõpetaja Aime Pärnpuu. Kaunis, omanäoline ning lootust sümboliseeriv logo on teeninud meid aastakümneid. Kuna muutub kooli nimi, otsustasime muuta ka logo. Appi tuli meile Tartu Kunstikooli kujundusgraafika erialajuht Janika Nõmmela. Tema õpilased, noored kujundajad Katrina Kolk ja Olga Lilleberg pakkusid meile erinevaid logo kavandeid, mille vahel tegid lõpliku valiku kooli töötajad ja hoolekogu liikmed. Janika, kelle juhendatud graafilise disaini eriala õpilased on osalenud ka kutsemeisterlikkuse maailmameistrivõistlustel WorldSkills, viimistles Katrina Kolk´i disainitud logo kasutusvalmiks. Logo põhielementideks on kooli initsiaalid ja stiliseeritud ümmargune pärl. Pärl sümboliseerib lihvimata ja peidetud andeid, ring ajatsüklit, mille jooksul tuleb need anded üles leida ja lihvida kasutuskõlbulikeks. Seega sümboliseerib meie uus logo tulevikule vastu naeratavat noort inimest ning kooli kui teadmiste ja võimaluste võrgustikku. Miks Pärli kool? Sest meie õpilased on nagu pärlid – imetlusväärsed ja müstilised, erilised ja säravad. Imetlusväärsed ja suure südamega on ka koolis töötavad õpetajad, kes oskavad hoida ja kaitsta eriliste laste sära.
 Vaimule ja kehale E, 30.jaanuar oli kool erinevaid tegevusi täis. Tähistasime meiegi esimest korda eesti kirjanduse päeva. Tundides lugesid õpetajad õpilastele katkendeid oma lemmiktekstidest. Koolimaja fuajees uudistati Eesti Kirjandusmuuseumi rändnäitust „Vana, aga vigureid täis“. Näitus põhineb rahvaluule lühivormidel nagu vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused, aga ka keelemängudel, mis ammutavad ainest mütoloogiast. Õpilased otsisid vastuseid järgmistele küsimustele: Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida tähendab pisuhänd? Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Mis on vellerism? Humoorikaid ütlemisi ja arvamisi leidsid kindlasti kõik. Samal päeval toimus juba 9. korda Reiniku kooli Concept2 sõudeergomeetrivõistlus, kus osalesid peaaegu kõik 6.-9.klasside õpilased. Kes kohale tuli, tõmbas himuga. Sporditi isegi nii hästi, et 6., 7. ja 8. klasside poiste kooli rekordid said uuendatud ja kooli võistluse edetabel tublisti täiendatud. Toreda initsiatiivina osalesid seekord ka õpetajad. Etteruttavalt olgu öeldud, et liikumisaasta raames toimub sel poolaastal neli kogu kooli kaasavat väljakutset. Veebruar on matkakuu, mille eesmärgiks on õpilasi ja õpetajaid motiveerida liikuma värskes õhus. Kuu lõpus selgitame välja kooli kõige aktiivsemad matkaklassid.
 Õnnelik võitja Georg Halliste. Foto: Rene Leiner  Georg Halliste võitis Tähekese joonistusvõistlusel peaauhinna Jaanuaris rõõmustas Raatuse kooliperet teade ajakirjast Täheke. 1.a klassi õpilane Georg Halliste võitis konkursil “Kassid tegutsevad!” ühe kaheksast peaauhinnast. Konkursile laekus tervelt 750 joonistust, mida hinnati vanuseastmeti. “Tegemist oli omaloomingulise võistlusega, kuhu ootasime nii joonistusi, jutte kui ka luuletusi. Pilte laekus kõige rohkem ja žürii andis välja kolm eripreemiat ning kaheksa peaauhinda,” rääkis tähekese toimetaja Kadri Hinrikus. Georgi töö pälvis kõigi žüriiliikmete tähelepanu jõulise ja selge joone, kassi väga ilmeka näo ja omanäolise värvilahenduse tõttu. Hinrikuse sõnul olid ka teised Raatuse koolist laekunud töödväga huvitavad ja sümpaatsed ning jõudsid lõppvooru. Asi sai Georgi klassijuhataja Tiina Vingi sõnul alguse 1. klassi aabitsast, kus tegelaseks Lotte sõber Bruno koos oma isa Matiga. “Konkursi väljakuulutamise aeg langes kokku just Bruno suguvõsast lugemisega ning joonistasime kasse. Saatsin konkursile peaaegu kogu klassi tööd ja rõõm Georgi auhindamisest on suur.” Georg ise meenutas: “Lugesime eesti keele tunnis Lottet ja õpetaja mõtles, et võiks joonistada pildi kass Brunost. Mõtlesin õpetajaga, millised värvid võiksid joonistusel olla. Jagasin paberi neljaks võrdseks osaks, alustasin peast, siis tegin ülemise selja osa, jalad ja lõpuks saba. ” Auhinnatud töö kohta ütles poiss, et just värvid ja kujundid (kolmnurgad) olid need, mis tema arvates võisid hindajates tähelepanu äratada. Loe pikemaltGeorgist ja võistlusest siit- raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1203-georg-halliste-voitis-taehekese-joonistusvoistlusel-peaauhinna Töö autor: Georg Halliste. Foto: Kadri Hinrikus
Jaanuaris näitasid õpilased üles suurt initsiatiivi ning korraldasid palju vahvaid üritusi ja ettevõtmisi. Kosmeetikute õppegrupp pani õla alla Tartu loomade varjupaigale. Annetusi kogunes üle ootuste palju ning ühel jaanuarikuu päeval anti kõik annetused varjupaigale üle. Järgmine õpilasgrupp korraldas Põllu õppehoones inspiratsioonipäeva, kus jagasid lugusid Mihkel Lokk Foxwayst, Lauri Räpp ja Brit Mesipuu Milos reklaamist. Ärikorralduse õpilased korraldasid tervisepäeva, et informeerida koolipere, kui tähtis on oma tervise eest hoolitsemine. Majutusteeninduse aktiivsed noored kutsusid kaasõpilased sportlikule vahetunnile, kus sai panna end proovile näiteks lauatennises kui ka discgolfi visetes. Uus aasta tõi teleeetrisse telesaate Noor Meister. Koolipere elab tuliselt kaasa VOCO õpilastele, kelle tegemistele saab kaasa elada peaaegu kõikides saadetes. AASTA TEGIJA kutsevõistlused said avapaugu. Võistlused toimuvad 40. võistlusalal ja neis osaleb rohkem kui 400 õpilast. Selguvad parimad noored meistrid, kellest mitmed lähevad kooli esindama üleriigilistele ja rahvusvahelistele võistlustele. Iga ala parim pärjatakse 10. märtsil toimuval lõpugalal tiitliga aasta tegija 2023. Veebruaris ei plaani me hoogu maha võtta, vaid lükkame hoogu juurde. 16. veebruaril oled oodatud konverentsile “Toetatud teel meistriks”, mille teemaks on “Millised on tuge vajava noore võimalused ja väljakutsed üleminekul põhikoolist kutsekooli”. Kutsume kõiki, kes oma töös toetavad noori kuulama ja kaasa rääkima.
 Kuidas saada edukaks ja õnnelikuks? Vaimse tervise projekt "Edu ja õnnelikkus" toimus tänavustele Miina Härma, Kesklinna ja Tamme kooli kaheksandikele kolmandat korda. Kohtumispaik oli Tamme kool ning koolitajateks Andres Dvinjaninov ja Clareen Klarika Kuuse. Esimene pidas motiveeriva loengu esinemisjulgusest, pärast mida sai kuulda valikutest, mõtteviisidest ja tehnikatest, mis aitavad meid õnnelikumaks saamise teel. Oli väga äge päev, tänud koolitajatele ja osalejatele!
PÄEV, MIS ÜHENDAB 30. jaanuaril tähistas Veeriku koolipere nagu ilmselt kõik teisedki haridusasutused üle vabariigi eesti kirjanduse päeva. Tähistamisse oli kaasatud kogu kool, nii õpilased kui õpetajad. Õpetajad pühendasid oma iganädalase koostöötunni kirjandusele ja rääkisid oma lugemiselamustest. Meie koolis on õpetajad lugejatena õpilastele eeskujuks, jagades avalikult oma häid raamatuleide. Selle tarbeks joonistasid õpilased tühjale koridoriseinale riiuli, millele õpetajad lisavad tutvustusi raamatutest, mida soovitavad teistele lugeda. Eesti kirjanduse päeva auks ilmusid riiulile loomulikult parimad pärlid Eesti kirjanikelt. Sel päeval kõlasid raamatukatkendid ja lood autoritest pea kõikides ainetundides, mitte ainult kirjanduses, nagu on tavaks. Iga õpetaja valis kerge õhinaga (on see ju vastutusrikas ülesanne!) välja mõne raamatu, mida ette lugeda, või kirjaniku, keda tutvustada. Nii võis matemaatikas, ajaloos, võõrkeeles, loodusõpetuses või mõnes muus tunnis kuulda lugusid Kivirähkist, Tammsaarest, Liivist, Ehinist, Jüssist ja paljudest teistest - valik oli kirju, nagu meie õpetajad ja eesti kirjanduski. Kuna kirjanikke teatakse eelkõige nende loomingu, mitte välimuse järgi, olid klassiustel eesti kirjanikke tutvustavad plakatid, mida uurisid nii õpilased kui ka õpetajad, et hiljem oma teadmisi demonstreerida Kahooti mängides. Õpilased huvituvad raamatutest küll, kui tutvustada neile seda fantaasiarikast maailma uutest vaatenurkadest ja näidata, et lugemine on täiesti normaalne osa igapäevaelust, mida teevad õpetajad täiesti vabatahtlikult. Emakeeleõpetaja Riin Grossmann 
 Alanud liikumisaastast ja uuest liikumisõpetuse ainekavast indu saades on Tartu Variku Koolis juba mõnda aega pandud rõhku kehalise aktiivsuse kõrval ka keha ja vaimu tasakaalule. Nii tegidki meie kooli tüdrukud kehalise kasvatuse tundides tutvust joogaga. Joogatunde viib läbi lastejooga kogemusega Sri Sri jooga õpetaja Aive. 1.-4. klassi õpilastele toimuvad joogatunnid reedeti. Jaanuaris jõudis joogat tutvustavate tundide seeria 9. klassi tüdrukuteni. Üheksandikud haarasid joogatundi kaasa isegi oma klassi poisid. Kui alguses sisenesid paljud õpilased joogasaali kahtluse ja skeptilise hoiakuga, siis üsna pea asendus see huvi ja positiivsete emotsioonidega. Nii mõnigi tüdruk jäi tunni lõpus joogaõpetajaga pikemalt vestlema. Jooga eesmärk on parandada inimeste loovust, sisemist julgust, õppida keskenduma ning anda enesekindlust. Õpilaste sõnul olid joogatunnid üllatavalt positiivsed. Juba proovitundide jooksul nähti, kui palju positiivset mõju ja kasu nii kehale kui vaimule võib joogast saada. Ka uus liikumisõpetuse ainekava paneb varasemast rohkem rõhku vaimsele ja kehalisele tasakaalule, mille juurde kuuluvad nii kehatunnetus- kui meelerahuharjutused.
Pulbitsev humanitaaria HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva 30. jaanuaril oleme juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga. Kuna nüüd on see päev ka eesti kirjanduse pidupäev laiemalt, lisandus teisigi väärt tegemisi. Hommik algas õpilastele mõeldud Kahootiga, et selgitada välja kooli parim eesti kirjanike tundja (Ats-Artur Ploomipuu). Samal ajal kostitas kirjandusõpetaja Karin õpetajate toas kolleege koduse purukoogiga. Raamatukogus ootas eesti kirjanduse laenutajaid ees magus üllatus ning uus väljapanek Tammsaare loomingust. Seejärel suundusid humanitaarsuuna õpilased ning kesklinna koolist külla tulnud 9. klassi õpilased aulasse, kus kuulasime mõtisklusi Tammsaarelt: Maara Parhomenko esitas kirjaniku läkituse tütar Riita Hansenile ning Stella Vesi katkendi romaanist „Elu ja armastus“. Saime taas kinnitust, et armastus on üks ütlemata mitmetahuline teema. Pärast muusikalist vahepala (Lilian Hindrikson klaveril ja Mart Nikopensius altsaksofonil) tutvustasid õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Veera Beljajeva keskendus Priit Strandbergi „Naiste kooli“ rollide analüüsile, Emily Riismandel rääkis Eesti tänavakunsti fotoalbumi koostamisest ning Imre Nõmm pajatuste kogumisest Kodavere kihelkonna inimestelt. Kuulajad said ka meeleolukad ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest Soolu külas Läänemaal ning Valga linnas. Konverentsi lõpetasid kirjanikest vennad Anti Saar (vil 1998) ja Peedu Saar (vil 2003), kes rakendasid teineteise peal värsket ja vaimukat ankeetküsitluse vormi. Kirjanduse päevale sobivalt jäi kõlama Anti Saare mõte, et keegi meist ei ole kaitstud selle eest, et tal tekib tulevikus vajadus sulg haarata. 
 Ilmatsalu Koolielu – Ilmatsalu Põhikooli esimene oma ajaleht Ilmatsalu Põhikooli ajalehe esimene number ilmus 1. veebruaril. Nimi – Ilmatsalu Koolielu – valiti ajalehele koolis korraldatud nimekonkursiga, milles sai osaleda kogu koolipere. Kooli ajaleht hakkab ilmuma kaks korda õppeaastas. Ajalehetoimetuse moodustavad meediaringi liikmed ja ringi juhendajad, õpetajad Asser Jaanimets ja Külliki Kuusk. Meediaring sai Ilmatsalu Põhikoolis hoo sisse 2022. aasta sügisest. Kooli üritusi ja koolielu on sellest ajast alates asunud kaameraga talletama meediaringi liikmed 5.-8. klassist. Ajalehetoimetusele on oluline, et koolilehes kõlaks eelkõige õpilaste endi hääl. Seepärast lõid lehelugude kirjutamisel kaasa 6.—8. klasside õpilased. Nende kaastööd – uudised, intervjuud, reportaažid – valmisid nii eesti keele tundides kui ka meediaringis. Idee oma ajalehe asutamiseks tekkis eelmisel kooliaastal, kui 6. klassid õppisid eesti keele tundides kirjutama ajakirjandustekste ja koostasid enda koostatud artiklitest oma klassi ajalehed. Ajalehe asutamise ja meediaringi loomise mõtet toetas igakülgselt kooli juhtkond. Järgmine samm oli oma idee esitamine Tartu linnavalitsuse haridusosakonna õppekava rakendamist toetavate projektide konkursile 2022. aastal. Konkursi järel saadud projektirahastuse toel toimusid juba I õppeveerandil õpilastele mitmed meediapädevust arendavad õpitoad ning meediaring sai alustada tegutsemist selle nimel, et nüüd on Ilmatsalu koolil olemas päris oma ajaleht. Õpitoad toimusid 6. klasside ja meediaringi liikmetele koostöös projektipartneritega, ajalehega Tartu Postimees ja Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonnaga
 Õigusõpetusest Miina Härma Gümnaasiumis Riigikohus tunnustas 13. jaanuaril oma 103. aastapäeva eel parimate õigusteemaliste õpilastööde autoreid ja nende juhendajad. Riigikohtu kaasuskonkurss pakub õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad. Konkursil osalejad said valida kolme elulise juhtumi seast. Kaasuse lahendamiseks on mitu võimalust – kirjaliku kohtulahendina või loovas vormis. Gümnaasiumi arvestuses saavutas 2. koha Geia Rõivas (10.a, juhendaja Elo Gaver), kes sai ühtlasi ka Justiitsministeeriumi eriauhinna lapsesõbraliku menetluse eest. 3. kohta jagasid omavahel Lisanna Tõnne (11DP, juhendaja Alla Vinitšenko) ja Eva Kristine Tammine (12.b, juhendaja Kari Kalk). Lisanna pälvis lisaks ka prokuratuuri auhinna. Aastate jooksul on kursusest “Inimene ja õigus” kujunenud 12. klassi õpilaste üks lemmikõppeaineid. Kursust õpetab direktor Ene Tannberg, kes on tundidesse kaasanud palju huvitavaid õigusvaldkonna asjatundjaid, sh palju MHG vilistlasi. Näiteks karistusõigust on tutvustanud prokurör, intellektuaalse omandi õigusega seonduvat patendivolinik, perekonnaõigust notar, lepinguõigust vandeadvokaat. Kohtunik Anneli Tanum on organiseerinud kohtuistungi külastusi. Õpilastele on elamuseks olnud Tartu vangla külastus. Peaprokurör Andres Parmas on tulemas rääkima humanitaarõiguse põhimõtetest Ukraina sõja kontekstis. Nimetatud kursuse üks eesmärke ongi tutvustada erinevaid õiguselukutseid aidates sel moel kaasa karjäärivalikutele. On oluline, et iga inimene oskaks seista enda õiguste eest ja vajadusel lahendusi leida.
 Jaanuarikuu möödus JPGs erinevate olümpiaadide piirkonnavoorude ja laulu- ja tantsupeo ülevaatuste tähe all. Märkamatult sai läbi ka pool õppeaastast. Õpetajad avastasid jaanuarikuu koolitusel koos Tiina Saar-Veelmaaga tööõnne saladusi, samuti vaatasime sügavalt silma oma mentorsüsteemile ja panime pead kokku, et mentordamist enda jaoks veel kord ühiselt mõtestada ja kraadida, kui palju see meie enda mõttemaailma nende lühikese kahe ja poole mentordamise aasta jooksul avardanud on. Leidsime, et tänu mentoriks olemisele oleme välja saanud oma mugavustsoonist, oleme enesekindlamad ja ei karda koos õpilastega õppida ja eksida, usaldame rohkem õpilasi ja oskame neid kuulata, oskame oma tundeid paremini reguleerida ja oma aega tõhusamalt planeerida. Julgeme küsida küsimusi ja julgeme tunnistada, et alati me vastuseid ei teagi ja neid tuleb üheskoos alles otsima hakata. JPG koolileht Sihker lükkas jaanuaris hoogu juurde juba novembris alustatud taskuhäälingute sarjale Süntaks, mida saab kuulata Spotify vahendusel. Teid ootavad muuhulgas lugu armastusest kirjanduse vastu, sissevaade meie aasta noorsportlase Karmen Bruusi seiklusrikkasse ellu, õpilasesinduse presidendi Maileen Muttiku mõtisklused koolist ja elust, ühiskonnaõpetuse õpetaja Taavi Linnuse mõtted kaitseväest, Kaitseliidust ja Eesti julgeolekust ning pimedas ja külmas novembrikuus sooja lõkke ääres jutustatud salapärased lood, millel pealkirjaks ugrimugri seltsielu. Olete kuulama oodatud!
 Projektipäevad Tamme gümnaasiumis Sarnaselt eelmise õppeaastaga toimusid 23.-24. jaanuaril meie kooli projektipäevad. 10.-11. klassid õppisid siis intensiivselt ühte suunakursust, läbides sellest pea poole. On mõistetav, et nn tavatundidega võrreldes eeldab see õpetajalt-juhendajalt teistmoodi ja mitmekesist õppemetoodikat – et ikka jaksataks päevad läbi ühe õppeainega tulemuslikult tegelda. 12. klassidele toimus lisaks aineõppele ka karjääriretk Tallinna kõrgkoolidesse. Erinevate õppesuundade sellisteks kursusteks olid elektroonika, 3D-modelleerimine, draamaõpe, 20. saj. kultuurilugu, programmeerimine, multimeedia, esmaabi, põetus ja sidumine, zooloogia ja botaanika (kus käidi traditsioonilisel välipraktikal, vt https://tammegymnaasium.ee/10-lo-botaanika-talvepraktika-2023/).
Traditsiooniline „Heade tegude nädalˮ Tartu Aleksander Puškini koolis Jaanuari lõpus toimus meie koolis traditsiooniline „Heade tegude nädalˮ, milles osalesid HEV-klasside õpilased. Sündmuse korraldamine kujundab õpilastes headele tegudele suunatud käitumise väärtustamist, abivalmidust, sõbralike omavaheliste suhete loomist ja ettevõtlikkust. Nädala jooksul toimusid koolis erinevad ettevõtmised. Osa neist olid traditsioonilised, mida on läbi viidud juba üle 10 aasta, näiteks vajalike tarvete kogumine loomade varjupaigale, lindudele maiustuste valmistamine ja helkuripuu tegemine. Peale traditsiooniliste tegevuste toimusid ka teised ettevõtmised. Sellel aastal toimus sündmuse raame „Talentide showˮ, milles osalesid ainult HEV-klasside õpilased. Igal õpilasel oli võimalus näidata oma annet. See oli tõeliselt särav ja värvikirev üritus. Iga esineja näitas oma võimeid. Õpilased laulsid, tantsisid, lugesid luuletusi. Kohal olid noored kunstnikud, teatrinäitlejad ja käsitööline, kes tutvustas oma originaalseid käsitööesemeid. Lapsed tõesti tegid heateo, näidates oma oskusi ja emotsioone, meisterlikkust ja entusiasmi. Publik vaatas kõiki esinejaid tänutundega. Paljude õpilaste jaoks oli see esimene avalik esinemine. On meeldiv, et see kogemus osutus nende jaoks positiivseks. Oskus näidata ennast ja suhelda publikuga tuleb neile tulevikus ainult kasuks. Kõik osalejad olid autasuväärsed ning said medali „Tubli lapsˮ. Korraldajate suurimaks autasuks oli laste küsimus „Millal toimub järgmine «Talentide show»?ˮ. Õpilastele meeldis osaleda nädala erinevates ettevõtmistes. Nad arvavad, et osalemine „Heade tegude nädalalˮ aitab neil õppida, kuidas tuua kasu ühiskonnale, näidata ja arendada oma loomingulisi oskusi ning demonstreerida oma huvide maailma. Meie, õpetajad, usume, et heade tegude sooritamine on saanud meie õpilaste jaoks heaks kombeks. Tartu Haridusosakond Hariduse Tugiteenuste Keskuses on uus aasta alanud koostöiselt. 17.01 toimus HTK ja Tartu Perepesa eestvedamisel Tartu linna era- ja munitsipaalhoidude ning eralasteaeda koostöökohtumine. Üritus toimus Tartu lasteaias Rõõmumaa. Kohtumisel oli ka esindatud Tartu LV Haridusosakond ning Tartu linna lastekaitseteenistus. Kohtumise eesmärk oli anda hoidudele ja eralasteaedadele ülevaade linnas pakutavatest tugiteenustest, samuti luua hoide ja eralasteaedu koondav ning toetav võrgustik. Tugispetsialistide aineühendused käivad usinalt koos: toimunud on supervisioonid ja kovisioonid ning mitmed arutelukohtumised. Külastatud on Tartu Perepesa, Kroonuaia kooli ja Masingu kooli interaktsioonikeskust. Ka sel aastal toimuvad Hariduse Tugiteenuste Keskuse lektooriumis tasuta kovisioonid Tartu linna kooliõpetajatele. Täpsema info leiab siit: https://www.tugiteenused.tartu.ee/teenused/kovisioonigrupid-opetajatele
Õpetaja õpib, kuni õpetab … Ainus viis õpetajana usaldusväärsus säilitada on mitte loobuda ise õppimisest. Jaanuari algul lõpetasid TAGi õpetajad koolitusprogrammi „Tähenduslik õpetamine“, mis sai koolile osaks loosivõiduna. Nimelt loosis „Õpetajate Lehe“ toimetus oma tellijate vahel välja TÜ Haridusteaduste Instituudi professorite Äli Leijeni ja Margus Pedaste poolt loodud ja läbi viidud koolituse, millekäigus õppisime selgeks, kuidas ehitada üles tegevusuuringut, ning uurisime poole aasta jooksul õpetajate eneste poolt esile tõstetud erinevaid probleeme, nt mida teha õpihuvi suurendamiseks ja hinnetele orienteerituse vähendamiseks, kuidas arendada õpilaste sotsiaalseid pädevusi, kuidas muuta õpilaste nutiseadmete kasutamise harjumusi tervislikumaks, mil viisil vähendada õpilaste üksildust klassis ja palju muudki. Päris hea õppimise vorm on ka ise õpetamine. Meie õpetajate pikaajaline keelekümblusõppe kogemus on väärt jagamist. Viimasel aastal on selle vastu huvi tundnud nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpetajad. Seetõttu lõid meie õpetajad-koolitajad oma kogemusi üldistades ja struktureerides koolitus- programmi, mis on toeks koolidele, kellel on käimas üleminek eestikeelsele õppele või kes otsivad paremaid viiseeesti keelest erineva emakeelega laste õpetamiseks. Meie koolituspaketis kirjeldavad ja õpetavad lõimitud aine ja keeleõppe põhimõtteid ja meetodeid algklassiõpetaja, loodusteaduslike ja sotsiaalainete, muusika, eesti ja inglise keele õpetajad. Pärast lühiversiooni proovi Tartus viime lähiajal pika programmi läbi Ida-Virumaa koolides. 
Ukraina õpilaste mõtteid detsembris 2022 Aastal 2022 asus Annelinna gümnaasiumis õppima üle 160 Ukraina õpilase. Teiega jagavad oma aastalõpumõtisklusi 10U klassi õpilased. Andriy: Sõja alguses tulin Eestisse. See oli minu esimene välisreis. Algul oli väga raske. Sain aru, et pean uut elu alustama. Nüüd on kergem, kuna hakkasin keelt õppima. Õpinguid alustades ei olnud mul sõpru, aga gümnaasiumis leidsin neid palju. Siiski igatsen oma Ukraina sõprade järele, kellega olen sõja tõttu kontakti kaotanud. Olen kindel, et kohtume veel. Nazar: Sõda algas minu sünnipäeval. Koos emaga Eestisse jõudmiseks sõitsime läbi Slovakkia, Poola ja Tšehhi. Sõit õpetas mulle, kuidas hakkama saada ootamatutes olukordades. Eestisse jõudes taipasin – nüüd algab täiesti uus elu. Olexandr: See aasta oli väga raske. Istusin pool aastat ilma internetita. Daria: Kuigi seda aastat tuleb mitmel põhjusel halvaks pidada, siis minu jaoks oli see enamasti hea. Olen tänulik kõikide kogemuste ja muljete eest, mis see aasta tõi. Kohtasin palju häid inimesi ja nägin palju uusi kohti. Denys, Diana ja Artem: Sain aru, et kui tahad midagi saavutada, tuleb teha palju tööd. Praegu õpin kahes koolis. Õppimine siin Eestis on minu jaoks raske töö, aga ma tahan astuda Tartu Ülikooli. TAGi pere poolt soovime, et alanud aasta toob rahu. drive.google.com/file/d/1fzcISQBTSKmTD_IIV0f2UK7zGuf4wahE/view
SädeTERA projektõppe poolaasta kokkuvõte Ükski anne ei kujune välja iseenesest. Võimekus on vaid potentsiaal, mis ilma huvi ja loovuse ning seda toetava keskkonnata võib minna kaduma. SädeTERA eesmärk on hoida ja arendada kõikide õpilaste loovust ja õpihuvi, toetades erinevaid õpieelistusi ning julgustades õpilasi end erinevates valdkondades proovile panema. Üheks võimaluseks arendada eelnimetatud oskusi, on iganädalased projektitunnid, kus õpilased kas paaris või individuaalselt seavad oma eesmärgid, ajaraamistiku ja tegevuse järjekorra. Läbi projektitundide arendame ettevõtlikkust, väärtustame laste initsiatiivi, haarame kinni nende omaalgatustest ja anname võimaluse oma ideid ellu viia. Ettevõtlikkus aitab olla aktiivne, õpetab erinevatele probleemidele lahendusi leidma ja pakub väljakutseid. Detsembri lõpus said alguse projektitundides valminud tööde esitlused. Kuu lõpus sai valmis neli esimest: Maalinäitus “Talve võlu” (Lauren 1.kl ja Emma 2.kl) Küpsisesegu purgid (Merlin ja Noora 2.kl) Jõululaul (Mattias ja Erik Johannes 1.kl) Morsetähestikus käevõrud (Harriet 1.kl) Kahe projektid tulemid panid õpilased ka müügile, et toetada omalt poolt SädeTERA akvaariumi ostu. Taolised projektitunnid annavad õpilasele raamistiku, kuidas suuremahulist tööd alustada, läbi viia ja teistele esitleda. Õpilaste motivatsioon antud projektide läbi viimisel on äärmisel suur, tundidesse tullakse rõõmuga, kuna võimalus on realiseerida ja täide viia oma isiklikest huvidest lähtuvaid ideid. Maie Kuusk SädeTERA projektitunni õpetaja
5.detsembril 2022 sai Tartu Forseliuse Kool 65-aastaseks. Juba õppeaasta algusest on käimas põnev juubeliaasta, mille raames on aasta jooksul mitmeid sündmusi. Oluline koolile on üleskutse 65 heategu koolile ja koolist. Eesmärk on teha ja märgata enda ümber rohkem headust. Selle raames on klassid teinud erinevaid heategusid - kinkinud kooli raamatukogule raamatuid, annetanud loomade varjupaigale. Lisaks on ka lapsevanemad ning vilistlased teinud mitmeid väiksemaid ja suuremaid toetusavaldusi. Traditsioonilised spordivõistlused, kontsert-aktus ning vilistlaspidu toimuvad õppeaasta teises pooles. 22.aprillil toimuvale vilistlaspeole ootame nii Tartu Forseliuse Kooli, kui ka kunagiste Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Tartu 8.Keskkooli vilistlasi ja töötajaid. 5.detsembril 2022 tähistasime sünnipäeva omakeskis - toimusid südamlikud aktused, kus kontsert-aktuse lavastaja õpetaja Ingrit Tera pakkus vahepalaks oma näiteringiga naerutavaid sketše. Õpetajaskond praeguste ja endiste töötajatega sai kokku ühise peolaua taga. Detsember aga sünnipäevaga ei piirdunud - toimusid õpilaste endi korraldatud jõulupeod ning südamlik jõulukontsert. Aasta lõpetas kollektiiv õppides - õpetajad jätkasid taastava õiguse ning coachingu meetodite õppimist. Hoides traditsioone, õppides juurde ja meenutades ka minevikku - just nii liigub Tartu Forseliuse Kool järgmise juubelini!
 Tartu Hansa Kooli detsembrikuusse jagus pinevat jõuluootust õpilastele ja õpetajatele. Enne veel kui päkapikuaeg lahti läks, tehti kokkuvõtteid I trimestri õppetööst ja saavutustest, seati sihid uueks õppeperioodiks, tunnustati erinevate ainevaldkondade silmapaistvamaid õpilasi. Advendiajal on meie kooli noorematel õpilastel kombeks koguneda kuulama muinasjutte. Lugusid kogunes iga nädala kohta üks ja neid võis soovi korral kodustele edasi rääkida. Jõulusündmusi jagus nii eraldi klassidele kui tervetele lendudele. Hoolega harjutati tantse, laule, luuletusi, meisterdati kaarte, kingitusi, küpsetati piparkooke ja pakuti omavalmistatud käsitööd ning küpsetisi jõululaadalgi. Kaheaastase pausi järel sai taas teoks tervele kooliperele mõeldud traditsiooniline jõulukontsert Salemi kirikus. Koorilauljatele annab see kontsert hea võimaluse õppida, kuidas ennast esinemiseks kokku võtta ja keskenduda laulmisele - eriti vajalik harjutus just alanud laulupeo aastal. Enamasti on sellel kontserdil üles astunud ka vilistlased ja õpetajad. Nii ka sel korral. Õpetajad olid meil veel ekstra usinad ja ruttasid pärast kontsertõhtut tagasi koolimajja. Loomulikult mitte tööd tegema, vaid hoopis iseenda jõulupeole. Kooli aula muutus sel õhtul imedemaaks, kus seintel sadas lund ja särasid virmalised. Ei puudunud ka kingitused, üllatused, head sõnad ja emotsioonid. Tore oli uuel aastal jälle kokku tulla ja meeleolukalt möödunud jõulupidu meenutada. Ega muud kui uuel aastal uue hooga, nüüd juba kooliaasta lõpule vastu!
 Koorikooli imeline jõulukuu Juba novembri lõpus esietendus Vanemuise teatris P. Tšaikovski ballett „Pähklipureja”. 26 tüdrukut ja poissi koorikoolist said osa muinasjutu loomisest lauldes balletis olevat kooriosa „Lumehelveste tants“. Dirigent Martin Sildose arvates panid lapsed oma väga kena laulmisega tantsivad lumehelbekesed ikka täitsa helisema. Raadio Elmar peatoimetaja, Tartu Poistekoori vilistlane Andres Panksepp kirjutas raadiojaama 25. sünnipäeva tähistamiseks teose “Topeltrõõm”.Tartu Poistekooril oli võimalus osaleda selle teose salvestamisel nii helistuudios kui Vanemuise kontsertsaalis. Esmaesitus toimus 1. detsembril. Pauluse kiriku jõulukontserdil kõlasid lastekoori, neidudekoori Kurekell ja Tartu Poistekoori esituses jõululaulud Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Ameerikast ning muusika filmidest Home Alone, The Grinch, Avatar, The Prince of Egypt jpt. Kõlasid tuntud jõululaulud “Püha öö”, “Carol of the bells”, “Ding, Dong!”, “God Rest ye Merry Gentlemen”, “Somewhere in my Memory” ja paljud teised. Koore saatis Tartu I Muusikakooli sümfoniett ja orel. Mudilaskoorid esinesid oma jõulukontserdil Salemi kirikus. Uhke kuusepuu all laulsid jõululaule 1. klassi koor, poiste ansambel, tütarlaste mudilaskoor, 5. klassi ansambel, solistid. Tõelise jõulutunde tekitas kooli vilistlase Sander Pärna esituses Agu Tammeoru ja Ott Arderi laul "Talveöö"! Peetri kiriku jõulukontsert-teenistusel sai kogu Karlova kooli pere osa kirikuõpetaja Ants Toominga poolt räägitud jõululoost ning kaunist jõulumuusikast kooridelt ja solistidelt. Lauldi ühiselt koraale võimsa oreli saatel. Jõulud jõudsid!
 Alustasime detsembrit jõulupuu ühise kaunistamisega, kus iga õpilane sai kuusele oma ehte külge riputada. Ehkki detsembris on koolipäevi vaid kolme nädala jagu, jõudsime selle aja sisse palju sündmusi mahutada - kõik tänu sellele, et peale koolitöötajate on meil ka väga aktiivsed õpilased, kes osa üritusi ise välja mõtlevad, planeerivad ja läbi viivad. Jõulukuul korraldasid õpilased näiteks lauatennise turniiri, kinoõhtu ja suurejoonelise jõuludisko. Selle tõttu tunnustasime ja tänasime oma aktiivsemaid õpilasi detsembri keskel ka tänuüritusega. Klassijuhatajatelgi oli jõulukuu kibekiire: küll käidi klassidega Võhma küünlavabrikus, Lottemaal, restoranis jõulumüsteeriumi läbi elamas ja uisutamas. 2022. aasta eelviimaseks ürituseks oli traditsiooniline pidulik jõulukontsert Jaani kirikus, kuhu ka palju lapsevanemaid ja vanavanemaid jõuluilu ja -hardust saama kogunes. Päev hiljem andisme jõulurõõmule viimase tõuke ja pidasime suure ülekoolilise jõululaada koos töötubadega. Alustasime päeva rõõmsa üheslaulmisega kooli fuajees. Jätkasime laadaga, kus sai osta nii soolaseid kui magusaid õpilaste valmistatud hõrgutisi, meisterdusi, kuuseehteid, jõulukaarte ja naljakinke. Sekka toimusid töötoad, kus sai meisterdada, mängida lauamänge, õppida andmetöötlust, tantsida ja laulda. Suur rõõm oli sellest, et paljusid õpitubasid viisid läbi õpilased ja mõni õpetaja üllatas salaoskustega - vene keele õpetaja Jelena Karajeva flamenko õpituba oli tõeline menuk! Laadalt teenitud tulust loovutas iga müüja osa Ukraina perede heaks - on ju jõulud ka hoolimise aeg.
 SA Tartu Kiirabi esmaabi koolitus 9. klassidele Olen põhikooli lõpuklassis õppiv neiu. Inimeste, eesotsas lähedaste, heaolu on mulle alati tähtis olnud, kuid esmaabi teemadel olen tundnud end ebakindlalt. Sügisel läbisid kõik meie kooli 9. klassid esmaabi koolituse. Sellisel koolitusel osalemine oli uudne kogemus, tõeline uute teadmiste retk. Koolitus algas teooria osaga, saime ülevaate esmaabi baasoskustest. Õppisime hindama ohutust sündmuskohal ja kannatanu seisundit, rääkisime verejooksu peatamisest ja abi kutsumisest. Saime teada, millisesse asendisse panna kannatanu kiirabi ootamise ajal ning rääkisime haigustest ja elustamisest. Peale seda oli pea paks, uusi teadmisi nii palju. Kas oskan õigesti toimida? Kui praktiliselt teadmisi pole saanud kasutada, siis need ei kinnistu. Selle probleemi saime lahendatud oskustubades, kus peamised võtted läbi proovisime, nt elustasime, liigutasime kannatanut stabiilsesse asendisse, õppisime kasutama Epipeni jne. Tundsin end juba kindlamalt. Koolitajad olid veel ettevalmistanud ka situatsioonülesanded, et meid tõesti proovile panna. Meile loeti ette olukordi, saime panna gruppidena end proovile ja teada, kas eelnev oli päriselt ka kinnitunud. Enam ei ulpinud need tähtsad teadmised lihtsalt meil kuskil peas, vaid said reaalset praktilist kinnitust. Koolitus lõppedes saime tunnistused. Ma tõesti tundsin, et sain esmaabi alal palju teadlikumaks ja julgemaks. Teadmiste rakendamine ja läbi tegemine päriselus on väga oluline. Loodan, et selle koolituse läbivad veel paljud noored. Olen tänulik sellise võimaluse eest, meiega tehti suurepärast tööd! Keira Crislyn Kakk 9.b
 Eestikeelsele haridusele üleminekut toetamas Detsembrikuus käisid 12.c ja 12.f klassi noored ühiskonnaõpetuse tunni raames Riigikogus külas prof Margit Sutropil. Teemaks oli üleminek eestikeelsele haridusele. Riigikogu saalis istusid rahvasaadikute asemel meie abituriendid. Pärast prof Sutropi kõnet eestikeelsele haridusele ülemineku ja isikliku Saksamaal elamise ja õppimise kogemusest võttis sõnajärje üle Ilya Parmenenkov. Ilya rääkis oma kogemusest, kuidas on võimalik omandada nii hea eesti keele oskus. Samas tõi välja oma mure: miks sel aastal ei saa teha vene keele kui võõrkeele riigieksamit. Lisaks sooviva vene emakeelega noored õppida vene keelt ja kirjandust emakeelena. Kuigi vene kodukeelega lapsed peavad väga oluliseks õppida selgeks eesti keele ja on valmis kõiki aineid koolis eesti keeles õppima, aga tahaksid ka vene keelt ja kultuuri koolis süvitsi õppida, et mitte kaotada oma identiteeti. Peale sõnavõtte vastas küsimustele ka prof Sutrop. Parlamendis käidi koos naaberkooli Annelinna Gümnaasiumi esindusega. Suurimaks üllatuseks olid noortele hoopis istungisaali kõvad toolid. On hea meel tõdeda, et jaanuaris saavad ka teiste paralleelide huvilised Riigikokku minna ning juba järgmistel teemadel noorte vaadet parlamendiliikmetele tutvustada. Täname prof Sutropit küllakutse eest.
 Eriolümpia Eesti Ühenduse tantsukonkurss 14. detsembril osalesid Tartu Kroonuaia Kooli toimetulekuklasside õpilased Eriolümpia Eesti Ühenduse tantsukonkursil Türi Kultuurikeskuses. Eriolümpia tantsukonkurss toimub alates 2018 aastast. Käesoleval aastal toimus tantsukonkurss Euroopa projekti “Kaasav tervislik eluviis” raames. Esinema oodati niinimetatud ühendavaid kavasid, kus koos tantsiksid nii eriolümpia sportlased kui partnerid. Konkursil osales 7 erinevat asutust või kollektiivi ligi 70 sportlase ja nende saatjatega. Tantsukonkurss koosnes seekord kahest osast, esiteks tantsufestival, mille kava esitamine oli vabatahtlik ja sooritust ei hinnanud žürii. Iga osalev asutus võis esineda ühe kavaga. Teiseks toimus Eriolümpia tantsukonkurss, kuhu iga osaleja võis välja panna ühe võistlustantsunumbri. Tartu Kroonuaia Kooli ühendavas tantsukavas “Lotte” tantsisid lisaks seitsmele Kroonuaia kooli toimetulekuõppe õpilasele partnerid Tartu Variku Koolist, Tartu Katoliku Hariduskeskusest ja Error Tantsukoolist. Kava autor oli Angela Murumaa DC Tantsustuudiost, lapsi treenis Kroonuaia kooli õpetaja Kristel Palgi. Tantsijad said žüriilt palju rõõmustavat tagasisidet. Eriliselt toodi välja tantsijate positiivsus ja esinemisjulgus või nagu ütles “Lotte” kava autor Angela Murumaa: “Väga kihvt oli näha lapsi tantsimas! Millise siira rõõmuga nad laval liikusid!” Fotod Tiina Möll ja Kristel Palgi
 TARTU MAARJA KOOLI JÕULULÜHTER Tartu Maarja koolis võtsid 2. klassi õpetaja Martha-Liis Muttika, abiõpetajad Diana Veersalu ja Õie Kalind ning ka 2. klassi õpilased ette suuremat sorti jõulukaunistuse tegemise. Tahtsime jõulupidudeks midagi säravat ja uhket meie kooli saali kaunistama. Internetist inspiratsiooni saanud, alustasime kaunistuse valmistamist. Kõigepealt oli meil vaja viiludeks lõigata ning puuviljakuivatist läbi lasta suurem kogus apelsine ja greipe. See protsess vajas kannatlikkust, sest kuivatamiseks läks aega mitu nädalat. Advendiaja mõttega sobis see tegevus väga hästi kokku. Kui viljad said kuivatatud, asusime neid usinalt nöörima. Kaunistuse raami tegi valmis meie kooli puutöö õpetaja Kristjan Tasa ning saali lae alla vinnas kooli remonimees Vahur Matteus. Peale mitut nädalat tööd saime lõpuks valmis kuldselt kiirgava jõululühtri, millest saime kõik rõõmu tunda. See tegevus aitas kindlasti kaasa meie südametes sügavamat jõulumeelolu äratada. Osalesime ka oma kaunistusega üle-eestilises ELIISi jõulumängus interneti keskkonnas, kus me saime kolmanda koha. Meie jõululühtrist said vaimustust tunda ka Lätist üheksa õpetajat, kes meile olid külla tulnud erivajadustega õpilaste koolist, Riia 1. Internaatkoolist. Tartu Maarja Kooli pere on väga tänulik teisele klassile selle imelise jõululühtri eest!
 Mart Reiniku Kool 133 2.detsembril tähistasime kooli sünnipäeva projektipäevaga "Meie kool". 1.-4. klassidel toimus 4 tundi koos klassijuhatajaga. Viidi läbi erinevaid tegevusi, mis tutvustasid kooli ajalugu, Mart Reiniku elulugu, kooli sümboolikat ja traditsioone. Teise tunni ajal toimus staadionil lõbus kelguteatesõit. Projektipäeva lõpetasime ühise kogunemisega kooli aulas, kus laulsime kooli laulu ja maiustasime. 5.-9.klasside õpilastel oli 6 tundi. Ajalootunnis räägiti kooli ajaloost. Matemaatikatunnis lõimituna loodusainetega tegeleti origami tehnikas kuuskede meisterdamisega ja koolimaja mõõtmisega. Vanemad õpilased arvutasid ja võrdlesid koolimaja vee- ja energiakulusid keskmise pere kuluga. Külas käis vilistlane Kristen Tamm, kes pani kaasa võetud Futuclassi virtuaalreaalsuse seadmega õpilasi keemiast paremini aru saama. Eesti keele tunnis võrreldi kooli vilistlase mälestuste põhjal 50 a tagust kooli praegusega, otsiti kooliteemalistele anagrammidele vastuseid ja kirjutati haikusid. Võõrkeeletunnis kuulati maailma keeli ja peeti fotojahti teemal “Tunne oma kooli.” Kunstis illustreeriti kooliteemalisi haikusid. Kiiret liikumist tähistas sel päeval klassidevaheline kringlijooksu võistlus. Päev lõppes magusa sefiirikorvikese söömisega.
 Külma nautiv külaline päikeselisest Gruusiast tõi jõuluaega põnevat vaheldust Detsembris andis lisaks jõulumeeleoludele Raatuses tooni üks sõbralik ja rõõmsameelne külaline kaugelt Gruusiast - Giorgi Mtchedlidze. Tegemist on Gruusia noorte saadikuga Eestis, kes õpib samal ajal Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhtete eriala magistratuuris. Giorgi viis läbi tervelt 11 erinevat kohtumist meie õpilaste ja õpetajatega. Seitse neist kohtumistest toimusid klassiruumides, kus ta rääkis oma riigi ajaloost, loodusest, traditsioonidest ja paljust muust. Neli kohtumist said teoks meie õdusas õppeköögis, kus Giorgi avas nii õpilastele kui õpetajatele Gruusia köögi imelisi väravaid. Üheskoos valmistati Eestiski hästi tuntud sealseid hõrgutisi hinkaale, mida lihtsamalt öeldes Gruusia pelmeenideks võib nimetada. Mõistagi tehti seda täpselt autentseid valmistamise reegleid järgides. Gruusia noorte saadiku programmi viivad ellu ja toetavad Gruusia välisministeerium ja Gruusia saatkond Eestis. Saadikuks olemise aasta jooksul näeb Giorgi oma peamist positiivset mõju kahe riigi suhtete tugevdamisel noorte tasandil. Kohtumised Raatuse koolis ja mujalgi Eestis olid talle huvitavad ja arendavad. “Oli põnev kohalike inimestega suhelda, kuna mul polnud viimase pooleteise Eestis oldud aasta jooksul eriti seda võimalust olnud. Oli suurepärane võimalus Eestimaad avastada. Üllatas teie koolis toimunud kohtumistel alati, kui targad noored teil on. Nad teadsid rohkem, kui ma nende vanuse kohta ootasin.” Loe pikemalt ja vaata fotosid Giorgi tegemistest Raatuses ja mõtetest laiemalt siit Foto allkiri: Raatuse kooli õpetajad pärast kosutavat hinkalitegu. Foto: Lauri Kõlamets
 Pildi allkiri: Tartu Rakendusliku Kolledži töötajad matkal Jõulukuu möödus Tartu Rakenduslikus Kolledžis pühademeeleolus. Kõikjal oli märgata märke lähenevatest jõuludest. Detsembri keskpaigus sai uhke avapaugu jõululaat, mis tõi kohale ligi 30 müüjat, kelle lettidelt leidus peale soolase ja magusa igasugu muud põnevat, mille püüdis kaamerapilti ka Tartu Postimehe fotograaf. Uues koosseisus astus esmakordselt üles koolibänd, kes otsis laadaliste abiga endale nime. Hääletuse tulemusena sai selleks Voco´n´Roll. Parima õpilasfirma toote tiitli pälvis õpilasfirma Rahatähed, parima väljapaneku tiitli VOCO õpilasesindus ning ostjate lemmiktooteks kujunes ponisõit. Vahetult enne veebiõppele jäämist, otsustasid töötajad ette võtta matka Põllust Koplisse. Üheskoos imetleti jõulurüüs Tartut ja nauditi koosveedetud aega. Pärast seda rõõmustasime koos kooliperega - VOCO õpilased olid võitnud Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi “Praktik Cum Laude” kaks kategooriat. Parim praktikant kutseharidusest on Alexander Andres Leppik, kelle juhendajad olid Heiki Hint (Tarmetec) ja Kaarel Rodima (VOCO). Parim praktikant töökohapõhises õppes on Oliver Hallik, keda juhendasid Timo Sink (AS G4S Eesti) ja Hellika Ivanov-Simson (VOCO).
 Eesti keele e-eksami esmaettekanne Teisipäeval, 29. novembril oli Tamme kooli 9.b ja 9.c klassi õpilastel võimalus katsetada eesti keele e-eksamit, mis olevat plaanis ellu rakendada juba kolme aasta pärast ehk siis tänased 7. klasside õpilased lõpetavad põhikooli ilmselt digitaalselt. Nagu iga uue asja puhul ikka, esines väikseid viperusi ja ootamatusi nii sisselogimisel kui ülesannete lahendamisel. On küllaltki ebamugav, kui arvuti teatab keset eksamit, et internetiühendust pole ning ainus võimalus tööd jätkata on välja logida ning uuesti sisenedes kõike otsast peale alustada. Aga lapsed olid vaprad ning said katsumusega hakkama. Kui edukalt, selgub paari nädala pärast, mil laekuvad lõplikud tulemused ning tagasiside. Eksam ise tundus põnev. Lisaks tavapärasele lugemisülesandele ootasid lahendamist kaks kuulamisülesannet, millest üks video- ja teine audioformaadis. Uuenenud oli ka kirjandi hindamissüsteem. Kui varem hinnati eraldi nelja aspekti (sisu, õigekiri, stiil ja ülesehitus), siis nüüd on vaja anda eraldi hinnang pealkirjale ja sissejuhatusele, teemaarenduse alaväidetele, alusteksti kasutamisele, näidete avamisele ja sidumisele järeldustega, kokkuvõttele, sõnavalikule, vormimoodustusele, lausemoodustusele ja -selgusele, kirjavahemärkidele, õigekirjale, liigendusele ning vormistusele. Paras peavalu ja nõuab hindajalt tõsist uurimist ja puurimist. Õnneks on veel aega harjutada ja harjuda.
 Jõulurõõmu muinasjutust Üle mitme aasta saime koos nautida Tartu Veeriku Kooli laval jõulunäidendit. 8.c klassi õpilased Andra Teesalu ja Retti Põdra valisid omale loovtööks muinasjutu ,,Läbitantsitud tallad’’ dramatiseerimise. Näidendi kirjutamise ja lavastamise ajal olid aga noored neiud nii hoos, et tahtsid osaleda teksti lavale jõudmise protsessis algusest lõpuni. Lisasime muinasjuttu tegelasi ja sündmusi, mõtlesime välja tantse, etüüde ning vahetekste. Rõõmuga tegutsesid vanem ja noorem näitetrupp üheskoos: nautisid proove, õppisid üksteiselt põnevaid nippe, tegid teksti osas omaloomingulisi muudatusi ning said sõpradeks. Suur aitäh Vanemuise kostüümilaenutusele, sest kuningas, kuninganna, printsessid, teenrid ja talupojad nägid uhkes ja stiilses riietuses välja usutavamad ning lõid meeleolu! Etenduse lavastamisel said õpilased suurepärase praktika näitlejate, lavakujundajate, helitehnikute, tantsijate ja õpetajatega koostööst! Põnevat ja salapärast lugu läbitantsitud taldadest said kogeda ümberkaudsed lasteaiad ning koolipere. Noorte lavastajate arvates oli see väga vahva ja õpetlik kogemus ning nad on valmis olema mentoriteks järgmise jõuluetenduse lavastajatele! Loovtöö juhendaja ja näiteringi juht Kristel Kruuse
 Õpetaja Eveli Raudla pälvis noore haridustegelase eripreemia 13. detsembril kuulutas Eesti Vabariigi president Alar Karis välja kaks noore haridustegelase preemiat ning reaalainete eripreemiaga tunnustati meie kooli füüsikaõpetajat Eveli Raudlat. Eveli Raudla on aastate jooksul välja töötanud mitmeid õppematerjale ja –viise ning jaganud neid laiemalt, samuti tegelenud füüsikaalase õppekirjanduse loomisega ning panustanud õppekavade arengusse ja õpetajate koolitamisse. Õpetaja Eveli Raudla on vaatamata oma noorele eale töötanud koolis juba 12 aastat ning pälvinud mitmel korral aasta õpetaja ja kolleegi tiitli. Lisaks loodusõpetuse ja füüsikatundide andmisele on õpetaja Eveli olnud korduvalt klassijuhataja ning pikka aega ka kooli robootikaringi juhendaja. Alates sellest õppeaastast on Eveli ka Eesti Füüsikaõpetajate Seltsi esinaine. Õpetaja Eveli Raudlat tuntakse koolis kui nõudlikku, ent alati särasilmset õpetajat, kes teeb praktiliste näidete ja lihtsate selgituste abil meid ümbritseva füüsika noortele arusaadavaks. President Alar Karis rõhutas oma kõnes, et kuigi hariduses on palju, mis vajab riiklikul tasandil sekkumist, on oluline ka rõõmude esiletõstmine, motiveerimine ning positiivsed eeskujud. Haridustegelase preemiad on mõeldud taotlemise ajal 35-aastasele või nooremale inimesele, kes on saavutanud Eesti hariduselus väljapaistvaid tulemusi, olgu siis õpetades, õppematerjale koostades või haridusuuendusi eest vedades. Noore haridustegelase preemiat rahastab Bolt ning noore haridustegelase reaalainete eripreemiat toetab Microsofti arenduskeskus Eestis. Foto: Olari Pilnik / Vabariigi Presidendi Kantselei
 Treffneris on rahvatants ülipopp! HTG tantsuansambli Tantsutallad jaoks on aasta lõpp olnud jälle väga töine ja tantsurohke. Nimelt käis meie esindusrühm isadepäeval ja 3. advendil esinemas ilu- ja aianduskeskuses Gardest. Pooletunnise kontserdiga rõõmustati keskuse külalisi nii ansambli kullafondi kuuluvate tantsudega kui ka järgmise aasta koolinoorte tantsupeo „Püha on maa“ C-rühmade repertuaariga, nagu Maido Saare „Elotähti“, Agne Kurrikoff-Henmani „Vat nii!“ ja Elo Undi „Pulgatants“. Kontserti olid jälgima tulnud nii suured kui ka väikesed tantsuhuvilised ning eriti tegi südame soojaks hüüe publiku seast, et ma tahan ka osata nii tantsida. Tantsutaldade iga-aastane jõulupidu sai maha peetud ansambli meelispaigaks kujunenud Vidrike puhkekeskuses. Sel aastal aitas väljasõidu õnnestumisele kaasa ilmataat isiklikult: kelgutamine lumerikka Otepää kaunitel nõlvadel andis imepärase sissejuhatuse teguderohkele jõuluõhtule. Ansambli vilistlasrühmad kandsid hoolt õhtuse programmi eest, kust otse loomulikult ei puudunud ka jõuluvana ja kingitused. Sai söödud head ja paremat, sai luuletatud ja lauldud ning ka 17-kraadise pakasega kesköötunnil metsaeluga tutvust tehtud. Pärast jalutuskäiku öises metsas vihuti veel põskede õhetades varajaste hommikutundideni tantsu. Noorte inimeste rõõm ja tänutunne annavad jõudu ja jaksu ka nende juhendajatele, et kõik koos juba jaanuarikuu lõpus ühtse perena tantsupeo I eelproovile vastu minna. Gens una sumus et in omnia parati – Oleme üks pere ja kõigeks valmis!
 Ettevõtlikud teismelised Ilmatsalu Põhikoolis Käesoleval õppeaastal õpib Ilmatsalu Põhikooli 7. klassides 29 õpilast, kellel on valikaineks ettevõtlikkus. Selle valikaine üheks oluliseks eesmärgiks on arendada õpilaste ettevõtlikkusega seotud omadusi ja oskusi. Õpilased saavad end turvalises keskkonnas proovile panna ja õpetajate abil oma ideid teostada. Õppijatel on võimalus õppida ja harjutada meeskonnatöö erinevaid aspekte, teha koostööd erinevate inimestega, leida tekkinud probleemidele lahendusi ja õppida ebaõnnestumistest. Sel õppeaastal on õpilased soovinud palju panustada oma klassiga seotud tegemistesse - on korraldatud klassiõhtuid, tehtud erinevaid mänge ja tegevusi klassijuhataja tundide raames. Kevadeks on õpilased planeerinud õppereisi Taevaskotta. Eesmärk on oma klassikollektiivi ühtsemaks muuta ja üksteist veelgi paremini tundma õppida. Lisaks enda klassi ühtsemaks muutmisele panevad nad end proovile ka õpetajana, viies läbi ahhaalike tunde ning korraldades ülekoolilist kunstinäitust. Ideede genereerimise ja teostuse kõrval peame oluliseks ka refleksiooni - mis läks hästi, mida õpiti ja mida saaks veel paremini teha. Uueks aastaks seatakse ikka uusi eesmärke ja sihte, kas ei võiks selleks olla näiteks soov märgata iga õpilase ettevõtlikkusega seotud oskusi ja omadusi, leida üles iga õpilase potentsiaal ja huvi. Mõistame, et ettevõtlikkust ei ole mõistlik arendada ainult ühe ainetunni raames, kuid algus on tehtud ja palju tööd on veel ees.
Rahvusvahelisel võistlusel Ventspils IT Challenge pakuti lahendusi õpilaste motivatsiooni parandamiseks Miina Härma Gümnaasiumi 10.b klassi õpilased Henrik Ibrus, Ralf Jürgenson ja Andri Türkson osalesid koos õpetaja Kristi Kreutzbergiga 7.−9. detsembril Ventspils IT väljakutse finaalis. Tegemist on Baltimaade rahvusvahelise võistlusega, kus võisteldakse neljas vanuserühmas. Eelvõistlusel oli vanima vanusegrupi (10.–12. klass) ülesandeks leida lahendus, kuidas parandada õpilaste motivatsiooni, näiteks motiveerida paremini õppima, aktiivselt spordiga tegelema, tervislikumalt toituma jne. Meie võistkond valmistas motiveerimiseks toote Flowbox. Videost saab vaadata, kuidas toimus uurimistöö läbiviimine, toote valmistamine ja selle lahenduse vajalikkuse tõestamine. Finaalis oli ülesandeks mõelda välja, milline võiks olla Ventspilsis asuva teaduskeskuse Vizium meene, seejuures tuli läbida toote valmistamise erinevad etapid. Lisaks võistlemisele oli mitmepäevases programmis ka ekskursioonid ettevõtetesse ning meelelahutuslikud tegevused. Võistlus oli meie õpilastele väga edukas, tõime koju 3. koha ja soliidse auhinnaraha. Video: drive.google.com/file/d/138lbEDkWKRmkkjmzfNtkeZpgEMSPeWqd/view Hariduse Tugiteenuste Keskus 6. detsembril toimus Lydia hotelli sündmuskeskuses tugispetsialistide tänuüritus. Tunnustuse osaliseks said: Aasta tegijad 2022 Ukraina sõjapõgenike ja nende laste ja perede haridustee jätkamise ja toetamise abistamiseks. Südamega tehtud töö eest Ukraina laste ja perede toetamisel tänati • Galina Manajenkova – Tartu Annelinna Gümnaasiumi/HTK eripedagoog-logopeed • Uliana Väizja – Aleksander Puškini Kooli HEVKO • Anna Sumyk – hariduskoordinaator • Nataliia Cheporniuk – psühholoog • Natalia Boychenko – psühholoog • Maria Urbel - psühholoog Aasta tegu 2022 - Koolitus "Lasteaia meeskond erivajadusega lapse ümber" • Koolituse autor ja korraldaja Siiri Niine • Koolituspäevade korraldamisele kaasaaitamise eest Päivi Kõiv Tugispetsialistide koostööauhind 2022 Tunnustus omistatakse haridusasutuses töötavale spetsialistile, kes on lisaks oma põhitööle leidnud võimalusi ja tahte panustada kolleegide koostööle ning valdkonna arendamisse. Tunnustuse said: • Madli Vahtramäe – lasteaia eripedagoog • Maria Pärdi – kooli eripedagoog • Egne Randviir – sotsiaalpedagoog • Rine Kukk – lasteaia psühholoog • Katriin Hunt – koolipsühholoog • Signe Raudik – logopeed • Siiri Urbas – lasteaia HEVKO • Kairi Kutta – kooli HEVKO • Olga Nekrassova – tasandusrühma logopeed Muusikalise tervituse ees hoolitses Tartu ARSIS käsikella ansambel, dirigent Mari Tooming. Muusika toimest ja muusikateraapiast rääkis muusikaterapeut ja -pedagoog Malle Luik. Täname kõiki osalejaid, meil oli teiega tore!
 Särav november Novembrikuu on Descartes’i koolis traditsiooniliselt särav – väärtustatakse üksteisest hoolimist ning kõigile riputatakse külge helkurid. Juba pikaajalise traditsioonina toimub meie kooli nimikangelase René nimeline ülelinnaline otsimismäng. Kuuel esimesel aastal piirdus see koolimaja ruumidega, kuid kahel viimasel aastal on põnev jaht taskulampide valgel toimunud koolimaja ümbruses. 17. novembril aset leidnud mängus osalejateks olid Tartu linna koolide 3.-4. klasside õpilased, kes pimedas pidid leidma üles helkuritega tähistatud vihjed ning lahendama ülesandeid. Sel aastal osutusid kõige osavamateks Raatuse kooli noored. Mängu käigus said õpilased ka sel aastal kinnitust sellele, et helkur aitab pimedas peituvat märgata ning õigel ajal avastada. Pedagoogidki ei saa aga õpilastest kehvemad olla - 24. novembril kutsus kooli TEK=VUNK meeskond õpetajaid juba viiendale helkurkõnnile. Raamatukogude aastal tuli meeskondlikus otsimismängus üles leida järgmised Tartu linna raamatukogud: Annelinna, Tartu Ülikooli, Linnaraamatukogu, Haridusteaduste Instituudi ja kooli raamatukogu. Kiires tempos said läbi tuhisetud kõik ettenähtud kohad ning ülesande täitmiseks isegi pisut sohki tehtud. Igas raamatukogu kontrollpunktis otsiti raamatutest etteantud vihjete järgi sõnu, millest saadi kokku eesootava programmi vihje. Kooli raamatukogus ootas kõnnihuvilisi kirjanik Justin Petrone, kes rääkis huvitavaid lugusid enda elust, kohanemisest Eestis ja luges ette katkendeid aasta tagasi ilmunud teosest „Jõulumees ja muid tõestisündinud lugusid“. Hoidke end ja lähedasi, et jõuluaeg tuleks rõõmuküllane.
 Valikud rikastavad koolielu Tartu Forseliuse Koolis toimub käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogia aines juba mitmendat aastat valikprojektide süsteem. Nimelt saavad 6.-8. klasside õpilased kaks korda aastas valida kahe projekti vahel ja registreeruda meelepärasesse rühma. Eelregistreerimise alusel tekivad huvipõhised grupid nii tehnoloogia kui käsitöö ja kodunduse õpilastest. Projektid kestavad 6 nädalat. Üheks menukamaks valikprojektiks käsitöös ja kodunduses on olnud “Minu köök on parim”, mille raames loovad õpilased rühmatööna oma kodurestoranid. Ühiselt planeeritakse kaks kahekäigulist menüüd ning mõeldakse välja restorani nimi, logo ja kujundus. Seejärel tehakse toidud ka valmis ja serveeritakse kohtunikele, kes toite hindavad ja restoranipidajatele tagasisidet annavad. Toitude valmistamine toimub kahes erinevas tunnis, mistõttu on õpilastel võimalik kohtunike tagasisidest õppida ning saavutada järgmisel korral veel parem tulemus. Ühiselt töötades läheb tund tunni järel paremaks omavaheline koostöö, ajaplaneerimise oskus ja ülesannete jagamine. Lisaks toitude valmistamisele õpitakse ka korrektset lauakatmist, serveerimist, teenindamist ja etiketti. Selles projektis tekkiv põnevus ja hasart ei ole jätnud ühtki õpilast kaasa haaramata! Samuti saavad kohtunikud veenduda, et 6. klassi õpilaste söögitegemise oskused on päris heal tasemel. Lisaks restoranide pidamisele on valikprojektideks olnud ka ilmajaama valmistamine, sillamudelite loomine, valgustite disain, tootearendus ja heategevusliku kohviku pidamine. Valikute pakkumise tulemusel saavad õpilased oma õppimist ise juhtida ning leida üles enda tugevused. Maarja Tamjärv, käsitöö ja kodunduse õpetaja
 Lugemispisikust esimese raamatu kirjutamiseni Tartu Hansa Kooli 2. klasside lapsed on nakatunud omapärase pisikuga - lugemispisikuga. Arvatavasti jõudis „nakkus“ selle lennu sekka juba eelkoolis, kui lapsed tõid näitamiseks kaasa oma lemmikraamatud. Lugemisoskuse arengu toetamiseks käivad lapsed 1. klassi teisest poolaastast korra nädalas neile sobiva jõudlusega lugemistunnis. Selliselt harjutavad tasa ja targu lugejad rohkem lugemistehnikat ning pühendunud „raamatukoid“ teadlikku lugemist. Erinevaid tasemeid on kokku viis. Oskuste muutudes saab rühmade vahel liikuda. Lugemispisikule meeldib seegi, et lapsed käivad koolis oma juturaamatuga. Peaaegu iga päev toimuvad vaikse lugemise minutid. Õppealal on varuks hulk raamatuid, millest on võimalik võtta lisa. Au sees on ka lugemispäeviku täitmine. Veel kirjutab laps iga loetud raamatu andmed paberist puulehekesele, mis kinnitatakse ühisalal olevale lugemispuule. Igal paralleelil on oma oks. Esimese klassi lõpuks oli ühel oksal 371 lehte ja lugemispuu otsas kokku ligi 700 lehte! Erilist elevust lisavad teemapäevad, mille keskmeks on eesti või naabermaade lastekirjanikud ning nende looming. Teemapäevaks peab olema läbi loetud vähemalt üks kokkulepitud autori raamat. Tasapisi astuvad õpetajate kõrvale ettelugejate ridadesse ka ilmekamad õpilased. Mõne lapse puhul on lugemispisik teinud nii kõva tööd, et ta on võtnud kätte ja kirjutanud ise esimesed raamatud valmis.
 Mõnus muusika ja iseseisev õppimine Novembrikuu olulisim õppetööga seotud sündmus JPGs oli 21.-25. novembrini toimunud õppeaasta esimene iseseisva õppe nädal, mil kõik poskalased said kogu koolinädala ulatuses ise oma õppimist juhtida ja panna proovile kõik mentortundides saadud teadmised õppimisest, harjumustest ning eesmärkidest. Nädal oli hea väljakutse, et teha tööd iseenda arendamisega, ennekõike selle osaga, mis tahaks rohkem laiselda või sotsiaalmeedias aega viita, õppimist edasi lükata või puhata. Õpetajad said veidikeseks aja maha võtta, kooli arengukavale otsa vaadata ning mentorlust ja õpilaste antud tagasisidet mõtestada. Õpetajad olid õpilaste jaoks küll olemas, kuid nädala põhieesmärk oli siiski pingutada ja pusida, ise oma õppimist juhtida ja abi küsida alles siis, kui ka pärast süvenemist segadus jätkus. November tõi tagasi ka JPG kooliaasta ühe armastatuima muusikasündmuse - Vaikse muusika õhtu. Kuna Covid oli sundinud traditsiooni kaheaastase pausi tegema, oli VMÕ kõigi praeguste õpilaste jaoks esmakordne kogemus. Üheskoos kuulati auditooriumis võrratuid muusikalisi etteasteid nii endistelt kui praegustelt poskalastelt.
 „Mälumängus on tõelised võitjad need, kes jäävad viimaseks!“ Tartu Karlova Koolis toimus novembrikuus juba neljandat korda traditsiooniline mälumäng PARAS PÄHKEL, millest saavad osa võtta 2.-9.klassi õpilased neljaliikmeliste võistkondadena. Mälumängu organiseerivad ja veavad eest kolm eri valdkonna õpetajat – kehalise õpetaja Raido, inglise keele õpetaja Merit ja klassiõpetaja Kaari. Kuidas asjaosalised ideeni jõudsid ja miks mälumäng koolis vajalik on? Idee mälumängu koolis tegema hakata oli küpsenud kõigi eestvedajate seas erinevatel põhjustel – keda motiveeris koolipõlves tekkinud huvi mälumängu vastu, keda nakatas mälumängu pisikuga kolleeg või elukaaslane. Kindel on aga see, et kõik kolm õpetajat pidasid oluliseks organiseerida midagi, mis pakuks õpilastele paraja väljakutse ning oleks hariv. Kolleegide vahel toimunud vestluse käigus selgus, et mälumängu idee oli mõttes olnud nii ühel kui ka teisel ja edasine on juba ajalugu. Miks mälumäng koolis oluline on? Mälumängus saavad osaleda kõik õpilased, olenemata hinnetest või oskustest – kõigil on võrdsed võimalused end proovile panna, näidata sealhulgas ka meeskonnatöö oskust. Mälumäng ei näita osalejate õpikutarkust, vaid laiemat vaadet ühiskonnale ja elule. Esile võivad kerkida noored, keda muidu ei ole kooli peal näha ega kuulda, kuid kellel on lai silmaring ja tugev koostööoskus. Meie koolipere seas tekitab mälumäng igatahes positiivseid emotsioone ning pakub parajalt väljakutseid nii organiseerijatele kui osalejatele.
 Külalised Kivilinna koolis Novembrikuus oli meil suur heameel võõrustada oma koolimajas väga erinevaid külalisi. 2. novembril toimus meie direktor Karin Luki eestvedamisel traditsiooniline Tartu koolijuhtide õpiring. Seekordse kohtumise teema oli “Mitteformaal- ja formaalõppe lõiming“. Kohal olid erinevate koolide direktorid või õppejuhid ja külalised linnavalitsusest, nende hulgas abilinnapea Lemmit Kaplinski. Kõik osalejad rääkisid oma senistest kogemustest kooli huvihariduse sidumisel. Ühiselt arutati, kuidas oleks edaspidi kõige parem lõimida mitteformaal- ja formaalõpet. Vaid päev hiljem olid meil külas Ida-Virumaalt erinevate koolide meeskonnad. Külalised said vaadata mitmeid tunde ja pärast seda osaleda vestlusringis juhtkonna liikmetega. Peamiselt huvitas neid, kuidas Kivilinna koolis igapäevaselt toimetame: meie omanäoline koolipäeva korraldus, tavapärasest erinev hindamissüsteem, õpiringide töö, sisehindamise süsteem. 16. novembril toimunud Liikuma Kutsuvate Koolide sügisseminaril võõrustasime õpetajaid erinevatest Eestimaa paikadest. Kooli õppejuhid Pille Saadjärv ja Küllike Pedaste andsid ülevaate, kuidas on kulgenud koolipäeva muutmise protsess. Nad rääkisid, missuguste liikumistegevustega tuleb arvestada 75-minutilistes tundides ning pikal, 60-minutilise pausi ajal koolipäeva keskel. Jutuks tulid selle teekonna väljakutsed ja õnnestumised. Muidugi ei puudunud virgutav liikumispaus.
 28. novembril toimus KJPG-s Tartu linna ja maakonna koolide ingliskeelne mälumäng. Kaheksandat korda toimunud võistlusel osales 13 võistkonda. I koht, kõike nutikamateks osutusid noored Tamme gümnaasiumist: Artur Mekk, Mikk Robin Laarman, Liisbet Laiapea, Anete Randmäe. II koha saavutas KJPG 11. klassi võistkond: Raili Kängsepp, Tristan Mäeots, Ainar Vau, Heleri Uiboaed ja III kohale tulid noored Jaan Poska gümnaasiumist: Anete Jürgens, Luise Keller, Erlend Varjas, Eva Anette Robi. IV koht HTG I V koht KJPG II VI HTG II VII MHG VIII Ülenurme Gümnaasium IX-X Jaan Poska II / Tamme G II XI Lähte gümnaasium XII Võnnu gümnaasium XIII Nõo Reaalgümnaasium Konkurss oli tihe, sest mõnda kohta eraldas vaid veerand punkti. Üritust sponsoreerisid küsimuste ja auhindadega nii Kanada, USA kui ka Iirimaa saatkonnad. Kanada saatkonna küsimusele, miks ei tohi autouksi Churchilli linnas sulgeda, kõlas vastus: „Churchillis elab 900 inimest, linna kutsutakse ka "Jääkarude pealinnaks", sest neid on seal kordades rohkem, kui elanikke. Kuna autosse pääsemine võib osutuda elu ja surma küsimuseks, ei tohi autouksi sulgeda!“ Võistlejatel tuli muuhulgas teada, kes on Suurbritannia tuntuim maastikumaalija või missugune laul tõusis 37 aasta järel edetabelitesse tänu Netflixi seriaalile “Stranger Things”? Täname õpetajaid Tõnisson ja Kaimre ning kõiki osalenuid!
 Vanapaberikogumise võitis Kroonuaia kool Septembris - oktoobris oli meie kooli märksõnaks vanapaber, sest osalesime Eesti Vanapaber OÜ korraldatud Tartu koolidevahelisel vanapaberi kogumise võistlusel. Võistluse eesmärgiks oli suurendada laste keskkonnateadlikkust, tutvustades ringmajanduse vajalikkust ning paberi(jäätmete) liigiti kogumise põhimõtteid. Muidugi innustas osalema ka Eesti Vanapaberi poolt välja pandud võidufond 7000 euro ulatuses ja esikoha auhind 3000 eurot koolikeskkonna parandamiseks. Ettevalmistus võistluseks algas koolis juba kevadel - tegime endile selgeks vanapaberi kogumise reeglid. Paljudele oli üllatuseks, et kõik vana paber ei olegi vanapaber… Kogumist alustasime võistluse algusajal ehk 26. septembril. Aega kõik vanad paberid kokku koguda oli teise oktoobrini. Et unistus võidust teoks teha, ärgitasime õpilasi projekti kaasama lisaks vanematele ka vanavanemaid, sõpru ja tuttavaid. Kaasa lõid ka õpetajad ja kooli tugipersonal. Vanapaberist vabanesid nii kooli klassiruumid kui ka kelder, raamatukogu, isegi abiruumid. Peagi kolib Tartu Kroonuaia Kool uude majja, eks seegi oli lisamotivaator mittevajalikust vanapaberist loobumiseks. Ootusärevus oli suur, kui meie kooli esindus kutsuti Tartu Raekotta võistluse tulemuste teatavakstegemisele. Rõõm oli suur, kui esikoht kuulutati välja ja võitjaks oli meie kool! Teise koha saavutanud Kristlikku põhikooli edastasime 12,6 kilogrammiga õpilase kohta. Et üks (võit) ei jääks teiseta, osaleme kindlasti ka järgmistel taolistel võistlustel. Ja kui esikohta ei peaks tulema, võidame siiski keskkonnasäästu osas.
 Kadrisandid, katri, santi Kadril kündse külmetave, katri, santi Maarja koolis käisid külas kadrisandid. See on saladus, kui kaugelt nad tulid, aga tahtsid teada, kas ikka õpilased ja õpetajad nobedad, nutikad ja tublid on. Selleks oli neil nii mõistatusi kui ka proovilugemist kaasa võetud. Muidugi sai kõik õigesti ära mõistatatud. Siis kadripere pani koolipere oma laulu järgi ka tantsima, et näha, kas jalad osavad on. Olid küll tantsujalad. Õnnelikud kadrid andsid vastutasuks karjaõnne, tervist ja soovisid ilusat jõuluootust. Kõige selle hea kinnituseks heideti nurkadesse kruubikesi ja kadriema titt pissis väikese sortsu õnne pererahva põrandale. Tulgu nüüd helge jõuluaeg!
 Soojusega kurja vastu ehk MINA AITAN! Sellist pealkirja kandis Mart Reiniku Kooli järjekorras juba 11. HEA TEGU. Arusaadavalt pühendasime selle Ukrainale, sest nii nagu ei tohi maailm väsida Ukraina toetamisest, ei tohi seda teha ka meie. Kevadel korraldasime Ukraina päeva ja kogusime sõjapõgenikele vajalikke asju, aga nüüd mõtlesime õudusega saabuvale talvele ning ilma elektrita külmetavatele ukrainlastele. Kampaania kestis kuu aega ja tulemused üllatasid meid endidki. Nimelt läheb Ukraina poole teele päris palju soojust ehk 612 paari villaseid sokke, 212 paari kindaid, 216 mütsi, 131 salli, 132 kampsunit, talveriideid ligi 100-le inimesele ning veel nii mõndagi. Slava Ukraini = Elagu Eesti!
 RAATUSE KOOLI VÕISTKOND VÕITIS PÕNEVA VÕISTLUSMÄNGU 17. novembril Tartu Descartes´i kooli ümbruses toimunud lõbusa otsimismängu ja salakirjade lahendamise võistluse "René’d otsides" parima meeskonna auhinnaga tuli koju Raatuse kooli võistkond koosseisus Monika Kermas, Mats Kallavus, Angeliina Paks ja Ketrin Kirpu. Võistlusmäng on mõeldud Tartu linna koolide 3. ja 4. klassidele ning igast koolist saab osa võtta üks võistkond. Kokku osales 10 võistkonda. „Vaprat meeskonda ei takistanud pimedus, tugev tuul ega äkitselt alanud tihe lumesadu. Otsimismängu esimeses pooles oli vaja teemärkide ja tähiste järgi läbida helkuritega tähistatud rada, kuhu olid peidetud nuputamist vajavad ülesanded,“ rääkis lapsi juhendanud õpetaja Mare Kiisk. Pimeduses orienteerumise järel mõistavad kõik võistkonna liikmed kui oluline on tänavatel ja teedel liikumisel helkuri riiete küljes kandmine. Mängu teine osa koosnes salakirjade lahendamisest, kus lahenduste vastused, mis puudutasid René Descartes´i, said märgitud ristsõnasse. Nuputamise ning lahendamisega said lapsed tänu omavahelisele koostööle edukalt toime. Meie kooli võistkonna liikmed tõid esile, et nad said kuulsa prantslasest filosoofi kohta palju uusi teadmisi. Põnev otsimismäng nõudis tähelepanelikkust, üksteisega arvestamist, nupukust ning pakkus meeldejääva õppimiselamuse. Täname siinkohal Descartes´i kooli klassiõpetajaid, kes olid tegevuses otsimismängu ettevalmistuste ja läbiviimisega. Kogu ettevõtmist vedas eest klassiõpetaja Kaja Kivisikk. Samuti täname meie võistkonna juhendajale ja suurimale fännile Mare Kiisale. Foto allkiri: Looduse vingerpusse trotsides õnneliku võitjana väljunud võistkond (vasakult): Mats Kallavus, Ketrin Kirpu, Angeliina Paks ja Monika Kermas. Foto: Mare Kiisk
Jõuluaeg on alanud ja päkapikud käivad juba vaikselt ringi, kuid enne veel on hea hetk tagasi vaadata novembrikuu tegemistele. Koostöös Tartu Variku Kooliga lükkasime novembri teises pooles käima helkuripuu kampaania. Helkureid on vaikselt kogunenud ja detsembri alguses saame helkurid puule riputada, kust igaüks saab endale helkuri võtta, kui tal veel seda seni pole. Tahaksid ka panustada? Selleks on kaks võimalust: 1) riputa helkur Piima tänaval kahe kooli vahel asuva puu külge; 2) või vii Tartu Variku Kooli infolauda. Oleme nähtavad ja kanname helkurit! 28. novembril käisid meil külas Tartu Variku Kooli 1.a klassi õpilased, et koos joonistada interaktiivseid jõulukaarte. Tegemist on pikaajalise traditsiooniga, mille algus ulatub rohkem kui 10 aasta taha. COVIDi tõttu jäid mõned aastad vahele, kuid sellel aastal taastati taas traditsioon. 1. klassi õpilasi juhendasid graafikalaudade ja ArtRage programmi juures VOCO KD22 õpilased. Oleme VOCOs olnud saatesarja Noor Meister lainetel. 17. novembril filmiti Kopli õppehoones üles iluteenindaja osa ning 23. novembril autoplekksepa osa Põllus. Mõlemad saated näevad ilmavalgust jaanuaris.
 Tamme gümnaasiumi traditsiooniline vilistlaslaat Vilistlaslaat (9. nov 2022) tõi kogu meie kooliperega vestlema üle 40 noorema, oma õpiguteed käiva vilistlase – ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest jm. Seekord toimusid harivad ja toredad kohtumised vestlusringi vormis, iga õpilane sai osalemiseks valida endale lähedase teemavaldkonna. Juba aastaid korraldab seda inspireerivat ja südantsoojendavat ettevõtmist õp Merit Luik. Vilistlaslaada keskmes oli erinevate õppimisvõimalustega tutvumine: Kuidas teha haridusvalikuid? Mis ootab ees järgmise astme koolides, milleks valmistuda ja mida tähele panna? Kuidas näeb välja õppurielu nendes koolides? Mida saaks juba gümnaasiumis teha, et hiljem oleks kergem? Osalejad said valida mitmesuguste valdkondade vahel: inseneeria, robootika, IT; kaunid kunstid; loodusteadused; majandus, õigusteadus ja ühiskonnateadused; sisejulgeolek; sotsiaal, haridus ja humanitaaria; meditsiin ja tervishoid. Ühes loodusteaduste vestlusringis osaleja meenutab: oli rõõmustav näha oma kooli kunagisi õpilasi nii rahulolevalt ja innukalt oma valitud erialast kõnelemas, tagasivaates meie kooli ja selle õppe head taset kiitmas, edasiseks üliõpilaseluks nippe jagamas, aga ka avameelselt oma valikute kohati keerulist teekonda kirjeldamas. Selline kohtumine andis julgust ja ehk lohutustki, kui endal valiku tegemisega raskusi on, lisaks selgema arusaama vastavatest erialadest. Mitmed õpilased jäid pärast ettenähtud aega veel vilistlastelt küsimusi pärima. Õpilastega kohtumiste järel said vilistlased oma muljeid jagada ühises teelauas koos õpetajate ja koolijuhtidega. Pilt: Mihkel Ulst, 10.ME
 Palju õnne, Tartu Tamme Kool! Teisipäeval, 22. novembril tähistas Tartu Tamme Kool oma 103. sünnipäeva. Vaatamata kõrgele eale on tammekad endiselt nooruslikud, millest andsid märku iga kooliastme tõeliselt meeleolukad aktused. 1.-3. klasside aktust korraldas 3.b klass, kes kutsus kolm vilistlasest lapsevanemat nende kooliaegseid mälestusi jagama. Oli väga põnev! 4.-6. klasside aktusel tegi 6.a klass toreda lavastusliku mängu "Tunnen sind läbi ja lõhki", kus kehastuti klassijuhatajateks, kelle lugude kaudu jagati toredaid infokilde õpetajate kohta ja hoolikas kuulaja sai teada põnevaid seiku nii kooli ajaloost kui kodukorrast. 7.-9. klasside aktusel astusid üles võrratud Ruslan ning Rute Trochynskyi, isa ja tütar, kes ilusate lugude ja muusika kaudu põimisid kokku eestlaste ja ukrainlaste südamed ja puudutasid sügavalt nende hinge, kes kuulata oskasid ja soovisid. Kahel esimesel kõlasid ka meie imelised koorid ja orkester.
 November on Variku kooli jaoks alati erilise tähendusega olnud. Just siis, kui kooliaasta on hoo sisse saanud ja jõulurõõm vaikselt lähemale hakkab hiilima, tähistame kooli sünnipäeva. Sel aastal täitus Tartu Variku Koolil 42. eluaasta. Sündides kandis kool teadupärast Tartu 14. Keskkooli nime, 1996. aastast sai sellest aga Tartu Kunstigümnaasium. 2014. aastal ellu viidud põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise käigus sai hea laps oma praeguse nime. Viimastel aastatel oleme sünnipäeva pidanud olude sunnil väikeses ringis. Sel aastal saime aga taas korraldada ühisüritusi kogu kooliperele. 21.-25. novembrini toimusid terve nädala jooksul erinevad tegevused ja üritused. Esmaspäeval toimus aardejaht ning selgus, et parimad aardkütid on 3.b ja 2.c klassi õpilased. Teisipäeval said õpilased ja õpetajad üksteist kiita. Kolmapäeval toimus ülekooliline projektipäev. Neljapäeval toimusid pidustustele kohaselt tantsuvahetunnid ning nädala lõpetasid pidulikud aktused. Kogu nädala jooksul peeti kooli sünnipäeva meeles ka ainetundides. Nii valmis palju kunstitöid kui ka luuletusi. Projektipäeval koostati kooli sotsiaalmeedia konto profiile, meisterdati, lauldi erinevates keeltes, valmistati ise pilli, tantsiti ja avastati palju põnevat. Sünnipäevanädalale pani punkti juba traditsiooniks saanud jõulukuuse ehtimine, milles lõid kaasa 8. ja 9. klassi õpilased. Pikka iga ja palju rõõmu, armas Tartu Variku Kool!
 Kolme kooli õpilased kohtusid Kalevipojaga KoKoKo ehk Kolme Kooli Kohtumine on alates 2002. aastast toimuv iga-aastane humanitaarainetest huvituvatele õpilastele mõeldud üritus, millest võtavad sõbralikult osa Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli esindajad. Sel aastal võõrustas HTG pere pärnakaid ja tallinlasi 10. ja 11. novembril. Kohtumise teema oli “Kalevipoeg”. Varasemad kohtumised on olnud seotud nii aktuaalsete sündmuste (näiteks kultuuripärandi aasta 2013) kui ka koolitundides käsitletavate ajastutega (näiteks 2005. aastal renessanss). Kolme kooli õpilastest moodustatud segavõistkonnad lahendasid seekord “Kalevipoja” lauludest inspireeritud ülesandeid kirjanduses, muusikas, kunstis, ajaloos, draamas ning vene, saksa, inglise ja prantsuse keeles. Ainevõistlustele järgnes linnaorienteerumine, mis viis õpilased Eesti Kirjandusmuuseumisse. Õhtul võtsid kolme kooli õpilased ja õpetajad mõõtu sportlikes tegevustes Kalevipoja vaimus, nautisid päevaste võistlustööde esitlusi ning tundsid rõõmu öödiskost. Kohtumise teine päev algas öösel valminud KoKoKo ajalehe lugemisega hommikusöögi kõrvale ning jätkus ühise “Kalevipojast” kõneleva filmi vaatamisega. Oma teadmisi eesti eeposekangelasest jagas õpilastega ka kirjandusteadlane Marin Laak. Meeleolukas kahepäevane üritus lõppes tublide õpilaste tunnustamisega. Järgmisel aastal kohtutakse juba Pärnus.
 Mardid tulid tubaje! Kui Halloween toob rohkelt lapsi uste taha head ja paremat nuruma, siis meie oma tähtpäevad, mardi - ja kadripäev, mööduvad nii linnas kui ka maal pigem vaikselt. Et omi kombeid ikka au sees hoida, tähistatakse Ilmatsalu koolis endiselt mardi-või kadripäeva. Ka sel aastal tõi mardipäev kokku suure hulga väiksemaid ja suuremaid natuke tontlikke ja tumedaid santijaid. Kaheksanda klassi tüdrukute kehastatud Priidu ja Tõnise juhatusel lauldi, mängiti, loeti luuletusi ning kuulati pillilugusid, kõike ikka martide endi esituses. Väga oodatud on alati ühiselt santima minek, sest nii suurt santijate hulka on tõesti harva näha. Teekond viib alati Ilmatsalu lasteaeda, kus väikesed Lepatriinud juba ootel on. Taas esitatakse mõned laulud, pillilood ning mõistatused ja ikka soovitakse ka midagi head pererahvale. Ja mida ilusamat saab lasteaiale soovida, kui jätkuvat lasteõnne. Vastu saadakse suur kommikott, millega rühitakse edasi Ilmatsalu raamatukogu poole. Ka raamatukogus on ootamas lahke pererahvas, kel alati santijatele nende esinemise eest midagi maitsvat kaasa panna. Kui kommikotid-korvid on maiustustest pungil, läheb jagamiseks ning seejuures jälgivad lapsed kullipilgul, et kõigile ikka võrdselt jaguks. Ilmatsalu kandis paistab küll eesti rahvakommetega kõik hästi olevat ning traditsioonide jätkajaid on veel kõvasti peale kasvamas.
 KiVa Miina Härma Gümnaasiumis KiVa on teatavasti Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi tellitud ning Turu ülikooli teadlaste välja töötatud koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mida lisaks Soomele kasutatakse juba rohkem kui 20 riigis üle maailma. MHG on KiVa kool selle programmi Eestisse jõudmisest saadik, nüüd juba üle 10 aasta. Sellel õppeaastal oleme otsustanud kiusamise ennetamise veelgi suuremalt esiplaanile tõsta. Tegutseme kõik koos selle nimel, et kiusamist ära hoida ja tekkivaid juhtumeid tõhusalt lahendada. Selleks: - viime 1.–9. klassini kõikides klassides läbi 16 KiVa tundi, kus käsitleme kiusamise teemat, kiusamisele vastu seismise põhimõtteid ning tegeleme väärtuskasvatusega laiemalt; - 5.–9. klassides on igal esmaspäeval 1. tund klassijuhatajatund, kus käsitletakse nii KiVa teemasid kui õpitakse eesmärgistamist ja enesejuhtimist; - uurime ja lahendame esile kerkinud kiusujuhtumeid õpetajatest ja spetsialistidest koosneva KiVa-tiimiga, kes on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe; - kutsume lapsevanemaid kaasa mõtlema ennetuses ja usalduslikule koostööle juhtumite lahendamisel. 10. novembril toimus kõigile MHG õpetajatele (algklassidest kuni gümnaasiumini) KiVa koolituspäev, mida viis läbi koolitaja Viivika Keskküla (pildil). 28. novembril viis kooli KiVa meeskond läbi koolituse “Tagasi kooli – õhtu lastevanematele”, mis oli mõeldud 1.–9. klassi vanematele. Tutvustati nii KiVa programmi kui ka lastevanemate rolli kiusamise ennetamisel ja oma lapse toetamisel. Jätkame koolituste ja muu teavitustööga ka edaspidi.
 Kaks kanget matemaatikas Annelinna gümnaasiumis on perekonnanime kaudu nimekaimud õpilane Ervin Ivanov ja õpetaja Maksim Ivanov, kes ei ole küll sugulased, aga neid seob ühisjoon – kirg matemaatika vastu. Huvile matemaatika vastu on järgnenud ka rida suurepäraseid tulemusi ja tunnustusi. Ervin on 9. klassi õpilane. Viimastel aastatel on teda saatnud edu matemaatikaolümpiaadi piirkonna- ja vabariiklikes voorudes ning lahtistel matemaatikavõistlustel, võistlusmängus Känguru ja informaatikaviktoriinil Kobras, vahel ka endast vanemate vanuserühmas. Õpetaja Maksim Ivanov valiti tänavu Tartu Aasta Gümnaasiumiõpetajaks, varem on talle omistatud vabariigi presidendi noore haridustegelase preemia (2017) ja Gerhard Rägo medal (2016), aga tähtsamaks nimetatud tunnustustest peab ta oma õpilaste matemaatilise kirjaoskuse edenemist ja nende edu matemaatikavõistlustel. Palusime neil kahel teineteist intervjueerida ja pakume intervjuud lugemiseks ka teile. Intervjuu algab siin ja jätkub TAGi kodulehel. Ervin: Miks Sa otsustasid õpetajaks saada? Just selles aines sain internetita ajastul korraliku õpetamiskogemuse, selgitades lahenduskäike klassikaaslastele. Tundsin, et see tegevus pakub mulle huvi ja naudingut. Õpetajaks saamine oli minu teadlik valik. Maksim: Minu hinnangul oled alles 9. klassi õpilasena olümpiaadimatemaatikas nii kaugele jõudnud, et oleme Sinuga selles valdkonnas enam-vähem ühel tasemel. Mis oli stardipunkt Sind olümpiaadimatemaatikaga tõsiselt tegelemisel? Üheks põhjuseks oli soov edukalt esineda võistlustel, näiteks populaarses Känguru mängus. Lugege intervjuud edasi https://www.tag.ee/.
Mida annab mulle klassijuhatamine? “... Minu südames Sa elad suure armastuse loal” oli esimene rida viimase lõpuaktuse kõnest. Terve laulusalm peakski olema klassijuhataja töö kõige olulisem moto. Tõsi, see võib tunduda võimatu missioon, eriti kui oled sattuda põhikooli III kooliastmesse keset tormilist aega ning aidata lahendada üht konfliktsituatsiooni teise järel. Vahest on tunne, et mina olengi mõne lapse isa, ema või jumal, kelle poole ta nüüd üsna kehvas olukorras palvetab. Samas mõistan, et kõiki lapsi ja peresid ma korda teha ei saa, aga hoolida ja aidata ikka. Elu on näidanud, et neis olukordades aitabki ainult tingimusteta armastus. Kui suhe lapsega on varem loodud ja usaldus võidetud, siis isegi okkaline teismeline teab, et kõik need käigud, mida klassijuhatajana ette võtan, on tegelikult tehtud tema toetuseks. Jagatud headus ja südamega tehtud töö klassijuhatajana tasub ennast alati ära. See tasu jõuab vahest küll suure ringiga aga siiski tagasi. Olgu siis kutse 1. õpilase ülikooli lõpuaktusele või klassijuhatajast kirjutatud raamat. Minu jaoks oluline, et tegelikult mina saangi õpilaste maailma muuta, koos tegutsedes õpetada, harjutada just inimeseks olemise oskusi ja väärtusi ning aidata luua neil mälestusi. Töö käigus tekkinud ebamugavused unetute teismeliste või WC-paberi uputuse näol, tuleb lihtsalt üle elada. Lisaks peab jääma nooruslikuks, sest õpilased ei anna ju võimalust püsida oma mugavustsoonis ega ennast vanana tunda. On teada, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm. Töö klassijuhatajana on suurepärane võimalus anda ehk siis hoolida, märgata, olla olemas. Lõpuks tuleb töörõõm, õpilaste poolne armastus ja lõputu võimalus just inimesena areneda. Ingrit Tera Tartu Forseliuse Kooli klassijuhataja aastast 1998
 Koos on kergem! Alustava klassijuhataja värske kogemus Oli üks üsna tavaline koolipäev, mil toimetasin tavapärases töörütmis. Ühel viivul tuli minu juurde kolleeg ja küsis, kas oleksin nõus olema uuel õppeaastal koos temaga ühe 4.klassi klassijuhataja. Ettepanek oli ootamatu, kuid ahvatlev. Nii ma oma “JAH” sõna andisingi. Iga klassijuhataja on omanäoline, tema järgi kujuneb klass ja kool üldiselt. Nii ma mõtlen ja sedasama mõtet jagab ka minu paariline-klassijuhataja. Meil on võimalus kaasa rääkida terve klassitäie noorte kujunemisloos! Kogu klassi meie-tundest sõltub, mida noored põhikooli lõpus endaga ellu kaasa viivad lisaks koolitarkusele, mida tunnistus tõendab. Tartu Hansa Koolis on kahe klassijuhataja süsteem kasutusel juba teist aastat. Eelmise lennu klasside ja nende juhatajate kogemust arvesse võttes on selge, et 1+1 võib olla väga võimas 2 - kahe klassijuhataja hool, tähelepanu, jaks, energia, valmisolek, suutlikkus, olemasolu, toetus. Ideaalis võikski olla klassijuhatajaks olemine võimalus, mitte kohustus. Siis tehakse tööd südame ja pühendumusega. Ühe klassi kaks juhti peavad suutma koostööd teha, nende väärtused, uskumused peavad sobima. Eks erinevates olukordades on hea üheskoos nõu pidada, otsuseid teha - kaks pead on ikka kaks pead. On rõõm tõdeda, et uus algus on olnud vahva - meile ja ka lastele. Paari kuuga oleme juba pisut tuttavamaks saanud ja üht-teist toredatki teinud. Ees seisab põnev kulgemine!
 Klassijuhataja olemus Tartu Karlova Koolis Oktoobrikuus tähistasime õpetajate päeva ning selle raames kogus õpilasesindus õpilastelt sisendit, et mõista, millised on Tartu Karlova Kooli klassijuhatajad. Väga huvitav oli lugeda, millisena näevad õpilased enda klassijuhatajaid ning mida põnevat esile toodi. Näiteks leidsid õpilased, et meie kooli klassijuhatajad on väga hoolivad ja abivalmid, sooja südame ja särava iseloomuga, äärmiselt arukad ning toetavad, sportliku hinge ja humoorika olekuga. Õpilased tõid välja, kuidas tandemklassijuhatajad oskavad organiseerida väga põnevaid väljasõite ning teevad omavahel klassi toetamiseks koostööd. Tänavu pälvis Tartu linna tunnustuse aasta klassijuhataja kategoorias 9.a klassi klassijuhataja Ulve Pedastik, kelle tööd ja pühendumust olid märganud õpilased, kes Ulve iseloomustuse konkursile saatsid. Klassijuhatajate aktiivsus ning ettevõtlikkus on nakatanud ka meie õpilasi, kes ise initsiatiivi haaravad ja õpetajate head tööd esile toovad. Tihtilugu võib ka õpetaja leida ennast justkui klassijuhataja rollist. Näiteks Tartu Karlova Kooli õpetaja Sander Tamm, kes on Tartu Poistekoori dirigendina noormeestele suureks eeskujuks. Sander aitab õpilastel leida ja arendada enda potentsiaali, olles seejuures väga mõistev ja toetav. Õpilased hindavad seda, et Sander ei sunni neid, vaid suunab tegutsema siis, kui aeg on õige. Suurepärase töö eest pälvis Sander Tamm riikliku tunnustuse - Aasta huvialaõpetaja laureaat 2022. Oleme uhked, et meie koolis just sellised klassijuhatajad on!
 Klassijuhataja tähtsust näitab asjaolu, et klassid lähevad aastatega oma klassijuhataja nägu ja võtavad tema väärtused omaks. Õpetaja Kristiina Tõnsoni (Tartu aasta klassiõpetaja 2021) käe alt sirgunud klassid on õpihimulised, loomingulised ja ei pelga lisapingutusi. Kui Kristiina oma 4.b-le Rakett69 teaduslaagri välja pakkus, tulid tema endised õpilased meelsasti koolivaheajal kooli! Meeskonnatööna lahendati kolm täispäeva järjest põnevaid ülesandeid: loodusnähtuste päeval tehti katseid, inseneeriapäeval pandi oma insenerioskused proovile ja spioonipäeval lahendati salakirja. Laager lõpetati telesaatest tuttava duelliga ning tehti ja söödi ühiselt küpsisetorti. Õpetaja Sirje Paroli klassid paistavad silma koosmeele ja ettevõtlikkuse poolest. Sageli on nii, et kui tunnis midagi õpitakse, haaravad õpilased ideest kinni ja viivad iseseisvalt ellu. Nii ka seekord - ajalehe teemat õppides otsustasid noored oma klassi müürilehe välja anda. Klassijuhataja Sirje, kes laste ideedega alati kaasa läheb, andis ohjad õpilastele ja lasi neil iseseisvalt toimetada, aidates vaid vajadusel nõuga. Mõeldud - kääriti kohe käised üles. Vastutavaks peatoimetajaks valiti Marta, kes asus ülesandeid jagama - ikka igaühele tema oskuste ja huvide järgi. Ajalehe nimeks pandi kohaselt 6.a Kroonuaia Kroonika ja sellest leiab nii raamatututvustuse, moe- ja spordiuudiseid, ülevaade halloweenist ja vesilikust, ei puudu koomiks, ristsõna ja horoskoopki. Marta valvsa pilgu all sai kõik see tarkus korrektselt ja nägusalt seinaleheks vormistatud. Elagu pühendunud klassijuhatajad!
 Klassijuhatajate koostöö Klassijuhatajal ei tule oma „vankrit“ alati üksi vedada. Miks mitte võtta oma head kolleegid appi ning mõelda üheskoos, mida harivat ning toredat teha. Kivilinna koolis toimub sügisel ja kevadel üks nädal enne vaheajale minekut projektinädal, mille raames teevad paralleelide klassijuhatajad tihedat koostööd. Me saame kokku, põrgatame mõtteid, planeerime lõimitud õpet ja tegevusi, jagame ära ülesanded. Klassijuhatajatena kaasame teisi (aine)õpetajaid, lapsevanemaid, spetsialiste, sõpru-tuttavaid. Sel sügisel sai üheskoos meie kooli 8. klassidega läbi viidud projektinädal, mille teema oli „Reeglid ja seadused ajaloos ja tänapäeval“. Kuna klassijuhatajatena tunneme oma õpilasi kõige rohkem, teame nende arenguvõimalusi, huvisid, õpisisu, siis sellest lähtuvalt eesmärgistasime oma tegevused. Lähtudes teemast, käisime kinos vaatamas filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" ja analüüsisime seda. Meil käisid külas laste kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid, kes rääkis narkootikumidest, ennetamisest ja tagajärgedest ning sarnastest teemadest rääkis ka piirkonnapolitseinik Sirly Lige. Õppekäigud viisid meie kaheksandikud Tartus Kaitseväe akadeemia muuseumisse, Tallinnas Proto avastuskeskusesse, Kumusse, elamusgolfi mängima, Imaveres piimandusmuuseumisse ja Paides Ajakeskusesse. Kohtumistest said noored palju uut ning vajalikku infot. Projektinädal pakkus nii õpilastele kui ka õpetajatele endile rohkelt teadmisi, äratas uudishimu ning oli väga meeleolukas. Klassijuhatajate ja aineõpetajate vaheline koostöö aitas kolleege veel paremini tundma õppida ning üksteise tugevusi märkama. Hea on üheskoos areneda, õppida, tegutseda. Liina Laur, 8. kl klassijuhataja
 I perioodi lõpetas õppekäikude päev Petersoni gümnasistid võtsid oktoobrikuu kokku õppekäikudega üle Eesti. Programmidesse mahtus nii loodusradasid, põgenemistubasid, muuseume, roboteid kui ka ülikoolihooneid. 10.g, a ja d klass veetsid aega looduses. Bioloogiatund möödus Meenikunno õpperajal, mõõdeti järvede pH taset ja tutvuti raba taimestikuga. Klassijuhatajatunnist kanuutati Ahja jõel, et praktikasse panna vaimse tervise kuu raames õpitud teooriat. Rõhuti üksteisega tutvumisele Pärnus Alpaka farmi külastades lisaks põgenemistubadele. 12.b ja 12.c klass võtsid kaasa oma rebased ja viisid nad vastavalt Tallinnasse ja Pärnusse. Kui b klasside noored külastasid Fotografiskas Andy Warholi näitust ning õppisid KUMU-s näituseretsensiooni kirjutamist, siis c klasside noored panid proovile meeskonnatöö oskused Pärnu vangla põgenemistoas ja õppisid korallide kohta Pernova Hariduskeskuses. 12. klasside matemaatikarühm tutvus õppimistingimustega uues TÜ matemaatika õppehoones ja 12g klassi õpilased panid roboteid üksteisega suhtlema nii hääle kui ka kehakeele abil Hariduse Edendamise Sihtasutuses aktiivõppepäeval "Robotid ja suhtlemine". 11. klasside õppepäevad olid teadusele pühendatud: 11.c ajalootunni raames kuulati KGB kongide muuseumis programmi "Propaganda" ning 11.b õpilased tutvusid ülikoolilinnaga läbi TÜ raamatukogu, peahoone, EÜS hoone ning Biomeedikumi, kus läbiti tuur ka laboris ja lahkamisruumis. Ja 11.a ning 11.f tähistasid Euroopa statistikapäeva 2022 Teamsi programmis. Kokku viibisid majast väljas 13 klassi.
Puhkpillihelide saatel klassijuhataja aastasse Klassijuhataja kui õpilase tugevuste ja arengupotentsiaali esmane märkaja ning toetaja mängib igapäevases koolielus väga olulist rolli. Ta on esimeseks viiuliks õpilase murede ärakuulamisel, vanematega suhtlemisel ning koostöös aineõpetajate, kooli tugimeeskonna ja juhtkonnaga erinevate lahenduste leidmisel. Pidades silmas nii alanud klassijuhataja aastat, rahvusvahelist muusikapäeva, kui ka õpetajatepäeva, toimus 5. oktoobril Tartu Kroonuaia Koolis meeleolukas kontsert koos vaskpuhkpillide tutvustusega. Muusikalise tervituse tõid kooli õpetajatele ja õpilastele Heino Elleri Muusikakooli metsasarveõpilane Jose Antonio Page Ramirez ja kontsertmeister Ieva Kostanda. Sellised sündmused panevad mõtlema klassijuhataja rolli peale. Esiteks tuleb täita rolle, mis on klassijuhatajale pandud tööjuhendiga - olla esindaja, infovahendaja, asjaajaja, juhendaja ja nõustaja. Aga koolielu nõuab veel paljude teiste rollide täitmist, tuleb olla ka organiseerija, toetaja, inspireerija, suunaja, julgustaja, ärakuulaja, saladuste hoidja, eestvedaja ja taganttõukaja, lohutaja, lepitaja, läbirääkija, asendusvanem jne. Klassijuhatajal on lugematu hulk rolle, kuid neist oluliseim on olla ühiste väärtuste kujundaja ja klassikultuuri looja. Kindlasti on üheks selleks vahendiks ühised kultuuriüritused, nagu oli seda ka meie koolis toimunud muusikapäeva üritus. Sisutihe, helide ja huumoriga rikastatud tund möödus märkamatult ja kindlasti jäi õpilastele meelde. Siirad tänud Ellerlastele! Jõudu kõigile klassijuhatajatele!
 Tartu Maarja Koolis oli oktoobris külas kunstnik ja kunstiterapeut David Newbatt, kes elab ja töötab erivajadustega laste ning noortega Camphilli kogukonnas Aberdeen´i lähedal Šotimaal. David Newbatti juhendamisel said meie õpilased maalida klassides ja õpetajad töötubades. Põhiteemaks oli eakohane värviõpetus. Õpetajad said teada, milline on erinevate värvitoonide iseloom ja millist meeleolu erinevad värvid saavad meile luua. Õpetajad täiendasid oma teadmisi ja said kogeda milline on teraapiline lähenemine maalimisel. Alati kui David on meie kooli õpetajaid koolitamas käinud, on ta leidnud aega õhtuti tegeleda sobivate kooli seinte kaunistamisega. Valminud seinamaalid on koolirahvale alati meeldivaks üllatusteks olnud. Seekord leidis ühel hommikul vanem kooliaste klassidesse suunduva trepi mademe kohal imelise taiese, mis kajastab meie kooli õppeplaanis olevat teemat merereisidest ja uute maade avastamisest.  Foto seinamaalist, mille Tartu Maarja Koolile kunstnik David Newbatt maalis.
 MRK Tartu Haridusfestivalil Tartu Haridusfestival on hea võimalus sügisesel koolivaheajal kuulda ja näha, mida haridusmaastikul põnevat mõeldakse ning tehakse. Sel aastal panustasid meie kooli algklasside õpetaja Rita Ehasalu ja põhikooli matemaatikaõpetaja Maire Oja praktiliste näpunäidete jagamisega. Rita ütleb oma töötoa kohta nii: "Rääkisin töötoas meeskonna väärtuste loomisest algklassides. Minu nägemuses vajavad lapsed kooli tulles kindlat arusaama, kuidas, mida, miks ja millal tehakse. Nad vajavad turvatunnet ja selle pakkujaks saab nende esimene õpetaja. Kõik algab usaldusliku suhte loomisest ja kulmineerub iseseisva töötamise ning toimetuleku oskuse omandamisega. Vaatlesin terviku samm-sammulist kujunemist läbi aastaringi, mis on samuti süsteem väga kindlate omadustega. Selle väljundiks kujunes 2023.aasta seinakalender, mille iga töötoas osaleja endaga ühes jagatud mõtetega kaasa võttis. Lõppsõnas jagas oma nägemust tehtavast tööst lapsevanem Sirle Morozova, kelle hinnangul toimib klass kokkuhoidva meeskonnana ja tal on hea meel, et tema laps end koolis hästi tunneb." Maire ütleb oma töötoa kohta järgnevat: „Origami tähendab paberi voltimise kunsti. See aitab õpilastel arendada ruumilist kujutlust, täiendab käelist tegevust, treenib mälu, tähelepanu ja täpsust. Näitasin, kuidas on võimalik kasutada origamit klassijuhatajatöös, et tähistada tähtpäevi, kaunistada klassi ja valmistuda muudeks üritusteks. Õpitoas valmistasime halloweeni kõrvitsa mütsiga, jõuluks kuuse, sõbrapäeva südame ja kaunid lehega ümbrikud.
 Klassijuhataja – ilus, hoolitsetud ja vaikust armastav karjaboss Uurisime iseenda ja lugeja silmaringi avardamiseks meie 2.c, 3.a ja 3.b klassi õpilastelt veidi lähemalt, mis imeloom see klassijuhataja on ja millega ta üldse tegeleb. Kokku tuli päris huvitav pilt, mille nüüd teieni toome. Klassijuhataja on inimene, kes on targem kui meie. Meie oleme veel rumalad, aga tema õpetab meid targemaks ja me armastame teda selle eest. Klassijuhataja ülesanne on meid õpetada ja ta soovib, et me ei lõpetaks prügimäel. Ta on nagu karjaboss ja kes tema sõna ei kuula, saab karistada. Klassijuhataja on nagu õpetaja, aga ta ei anna nii palju tunde. Klassijuhataja juhatab lapsi. Ta on tark ja kena inimene, kellele meeldib õpetada ja talle meeldib vaikus. Klassijuhataja on alati hoolitsetud ja ilus ning ta õpetab õpilasi õppima. Ta ei või lihtsalt klassi ees seista. Klassijuhataja on minu jaoks hooliv, kohusetundlik ja haritud inimene. Ta peaks olema ka selline, kellele saab oma muresid rääkida. Klassijuhataja võiks olla ka sõbralik, kuid mitte liiga sõbralik. Ikka natukene range ka, muidu läheks kord käest ära. Klassijuhataja on keegi isik, kas nais- või meessoost. Ilma klassijuhatajata valitseks koolides täielik kaos. Klassijuhataja on keegi, kes õpetab, aitab lahendada probleeme, teab alati küsimustele vastuseid. Loe rohkem siit: http://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1190-klassijuhataja-ilus-hoolitsetud-ja-vaikust-armastav-karjaboss Siin nad on - Raatuse klassijuhatajad. Mõned toredad inimesed olid küll pildistamiselt puudu. Foto: Neeme Aria 
 Passion Project Day annab õpilastele võimaluse valida, mida ja kuidas nad soovivad õppida Tartu Rahvusvahelises Koolis toimub igal aastal huviprojektide päev, kus õpilased ise valivad endale huvipakkuva projekti. Klassijuhatajad koguvad kokku õpilaste ideed, mille alusel jagatakse kogu kool rühmadesse. Kõik rühmad on segarühmad – esimese klassi laps võib tegutseda koos üheksanda klassi noorega. Päeva lõpus esitab iga meeskond oma projekti tervele koolile. Õpilased on motiveeritud ja tunnevad eduelamust, sest nad on projekti endale ise valinud, nad on kavandamisest esitamiseni kaasatud ning saavad midagi oma käega ära teha. Vanemaid õpilasi huvitas õhuakrobaatika. Koos õpiti erinevaid trikke, loodi vastavad juhendid, mida kehalise kasvatuse tundides kasutada, ning koolile esitati muljetavaldav võimlemiskava. Meie kooli nooremaid õpilasi huvitasid dinosaurused. Koos ehitati dinomaailm. Õpilased meisterdasid, maalisid ja kogusid loodusest oksi, käbisid jms, et luua erinevatele liikidele sobivad elukeskkonnad. Riti (5. klass) “Passion Project Day oli tore, sest me kõik saime valida kaheksa erineva teema vahel ja pärast teistele gruppidele rääkida. Minu rühm testis, kas tugevam piparmündi maitse teeb su reaktsioonikiiruse kiiremaks. Ma soovitaksin teistele koolidele seda päeva, sest see on eriline päev, kus saab lõbutseda ja teha seda, mis sulle huvi ja rõõmu pakub.”
Oktoober on igas koolis oluline kuu - tähelepanu pööratakse õpetajatele, mentoritele ja suunanäitajatele. Alates 2021/22 õppeaastast on õppijate mentorlus rakendumas kõikides õppeosakondades. Käesoleva õppeaasta alguseks olid vaid mõned õppegrupid, kelle suunajaks olid kursusejuhatajad. Mentorid aitavad toetada õppija individuaalse õpitee kujundamist ning nende eesmärk on olla erinevate rollide kaudu õppija jaoks olemas sel teekonnal. Oktoobrikuu alguses toimus Pärnus aasta õpetaja gala, kuhu oli nomineeritud ka meie kutseõpetaja Tiina Friedrichson. Kuu teisel nädalal peeti VOCOs õpetajate päeva. Pidulikule koosviibimisele olid kutsutud kooli endised töötajad, sh direktorid ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Pidulikult anti üle erinevad tiitlid. VOCO aasta õpetaja tiitliga pärjati 10 õpetajat ning kolm õpetajat said VOCO õpieduveduri tiitli, mida jagatakse välja inimestele, kes teevad tihedat koostööd tugikeskusega ja kes on õpilaste suhtes väga toetavad. Lisaks kuulutati välja ka individuaalse õppekava meister. Kooli sünnipäeva raames esitleti 100. juubeliks valminud raamatut “100 aastat kutseharidust Tartus”. Mõned päevad hiljem oli taas põhjust rõõmustamiseks. Rõuge rahvamajas toimunud Liivimaa kutsekoolide tänuõhtul tunnustati haridus- ja teadusministri tänukirjaga nelja VOCO töötajat. Tunnustuse pälvisid nad pühendumuse ja südamega tehtud töö eest.
Tartu Aasta klassijuhataja tiitli pälvis õp Heily Soosaar Oleme väga rõõmsad ja uhked, et meie tark, töökas ja hea õpetaja Heily Soosaar niisuguse tunnustuse pälvis. Laureaadi kohta on öeldud nii: Heily kogemused, empaatilisus ja hingerikkus tekitavad lapsevanemates usaldust, kolleegides aukartust, õpilastes vajadust olla tema ümber, saada tuge, osa nakkavast rõõmust või heast naljast. Tema pilgus ja hoiakus on eeldust avatusele. Heily hoolib ja uurib ning liidab kõiki oma koostöise, tasakaalustava meelega: teeme korda ja teeme paremaks! Ta teab täpselt, mis tema klassis toimub, leevendab muresid, rõõmsatel puhkudel kiidab ja lükkab hoogu. Kultuuriliselt nii haritud klassijuhataja tähendab õpilastele väga palju nii hariduse kui inimlikkuse ja isiksuse mõttes. Ta suudab liita väga erineva suhtumise ja mõttemaailmaga klassikollektiivi, juhatada või välja uurida iga õpilase tarvis sobilik teeots. Üldiselt tormilises koolielus ta ei torma, tema kiireid põhjalikke tegevusi ei saada reklaami kisakoor ega hellade õpilaste hingekillud. Õpioskuste valdkonnas on Heily praktiseeriv ja õppiv professionaal, kes on seda ala aastaid nii õpilastele kui kolleegidele õpetanud. Kunagised õpilased nõutavad end tema koju külla, see on üks suur headuse võrgustik, mille niite ta hoiab ja sõlmi seob.
 Variku Kooli hüüdlause reisib ESTCube-2 pardal kosmosesse Kevadel kuulutas ESTCube-2 meeskond välja konkursi, mille raames paluti koolidel saata 6 sekundi pikkuseid sõnumeid, mis satelliidi kõvakettale salvestatuna reisivad Maa orbiidile. Otsustasime, et kõige paremini sobib meie kooli esindama sõnum kooli hüüdlausega: „Väärtustades traditsioone loome homset”. Salvestasime hüüdlause nii eesti, saksa kui ka inglise keeles ning sõnumid lugesid linti meie oma õpilased. Oktoobris saime toreda uudise, mis teatas, et meie sõnumid on osutunud väljavalituks ning reisivadki koos ESTCube-2`ga Maa orbiidile. ESTCube-2 on aastal 2013. kosmosesse saadetud ESTCube-1 järeltulija, Eesti järgmine ja teadusmahukaim satelliit, mis stardib käesoleva aasta lõpus ning viib endaga kosmosesse mitu teaduslikku eksperimenti, sealhulgas uus kütusevaba seilamistehnoloogia - plasmapidur. Oleme väga uhked, et ka meie saime sellesse teadusmahukasse projekti oma panuse anda. Kui satelliit on orbiidil, hakkab ta sõnumeid ka Maale edastama, seega on kõigil soovijatel võimalik meie salvestatud sõnumeid vastu võtta ja kuulata.
 Sünnipäev Oktoobrikuu on Veeriku kooli sünnipäevakuu Traditsiooniliselt alustame sünnipäeva ühislauluga kooli aulas, 787 õpilast ja sadakond õpetajat õlg-õla kõrval meie-tunnet väärtustamas. Sellele järgnevas klassijuhatajatunnis mõtiskles iga klassi oma näö üle ning püüdis anda sellele visuaalse väljenduse. Erinevad tööd moodustasid kirju mosaiigi meie toredast, üksteist rikastavast kooliperest. Sünnipäev kulmineerus Vanemuise kontserdisaalis. Rohkem kui 270 praegust ja endist õpilast, õpetajate ansambel, lapsevanemate liikumisrühm ja huviringide esindajad ühist lava jagamas – see on meeldejääv elamus, mille olulisust väljendavad kooli vilistlased: “Näiteringi juhendaja kutsus meid vanemale näitetrupile appi. Kooliaeg Veerikul tekitab positiivseid emotsioone ja armsaid mälestusi - võtsime rõõmuga selle kutse vastu. Meile usaldati vahesteenide lavastamine. Mitu nädalat tegutsemist, teksti muudatusi, proove ja lõpuks oli see valmis. See tunne, jagada lava õpetajatega, kes on mänginud tähtsat rolli meie eludes üheksa pikka aastat, on võimas, aga samas ka nii kodune. Kas pole vahva, et meie endise õpetaja ja näiteringi juhendaja arust oli suurel laval tualettpaberi loopimine ülilahe idee? Vilistlastena tuleme Veerikule alati hea meelega tagasi, sest tunneme, et oleme oodatud ja hoitud. Tunneme, nagu eemal oldud aegu polekski.” Mia Faster, Marii- Eliise Ats
 Helge sinivalge Hellas Oktoobrikuisel sügisvaheajal sõitsid Treffneri kooli õpetajad kaua oodatud õppereisile Kreekasse. Läbi selle iidse maa juhtis meid võrratu ning üüratute kogemustega giid Ester Laansalu. Ahhetama panevad, aga samas mõtlikuks muutvad Meteora rippuvate kaljude imelised kloostrid oli reisi algusesse erakordselt hästi sobiv uks, mille kaudu Kreekat tundma õppida. Kuulsas oraaklite linnas Delfis, kuhu Zeus olevat omal ajal maailma keskpunkti ehk maailma naba asetanud, külastasime rikkaliku kollektsiooniga muuseumi ning kõndisime Apolloni elupaigana tuntud iidses pühamus. Mõned meist püüdsid ehk Delfis ka oma tegemiste asjus jumalatelt nõu küsida. Antiiksete olümpiamängude toimumispaigas Olümpias mõtisklesime olümpiaideaalide ja püha vaherahu üle. Sellele järgnenud äkiline sõit Lagadia imearmsasse mägikülla tõi aga särtsu tagasi ning pani vere taas käima. Kunagises pealinnas Nafplionis Palamidese kaljukindlusest avanevaid mereäärseid vaateid nautides heiastus ilmselgena Kreeka lipu sinivalge värvivalik. Mükeene paleekompleks, Atreuse varakamber ning Ateena kuldne akropol osutusid reisi suursuguseks lõppakordiks. Lisaks hinge harimisele saime nädala jooksul ka oma füüsise eest eeskujulikult hoolt kanda. Ihu kosutasid näiteks suplused kuumaveebasseinis ja Egeuse meres, trühvlijaht varjulises tammikus, lühimaajooks iidsel olümpiastaadionil, rännak prohvet Eliase mäele ning kahtlemata ka ühised toekad, meeleolukad ja maitsvad söögikorrad. Lõunamaa soojus ja vaimuvalgus jääb Treffneri õpetajate mõtetesse ka sügiseses Eestis. Suur tänu Leena ja Karl Treffnerile, kelle rahalisel toel reis toimus!
 Laps on klassijuhataja rosin Klassijuhataja aasta puhul palusime oma kooli 2., 3.ja 6. klassi õpilastel avaldada oma mõtteid klassijuhatajast. 2.-3. klassi tüdrukud ja poisid kirjeldasid, et klassijuhataja on see, kes õpetab peeaegu kõiki tunde. Klassijuhatajaga räägivad nad, mida tegid nädalavahetusel, suvevaheajal. Klassijuhataja annab ka hästi tehtud ülesannete eest päeva lõpus preemiaks kommi. Viimati said 2. klassi õpilased kommi, kui nad olid ujumistunnis tublid olnud. Klassijuhatajalt saab ka abi, kui keegi kiusab või keegi saab haiget. Klassijuhataja aitab ajaplaneerimisel, näiteks kui õpilasel on vaja õigel ajal huviringi jõuda. 2.-3. klassi õpilased iseloomustasid oma klassijuhatajaid: ta on ilus, sõbralik, lahke ja hooliv, aga vahel ka nõudlik. Algklasside klassijuhataja töö eesmärk on nende hinnangul sarnane põhikooli klassijuhataja omaga: tema töö on lastele tarkust anda, sest lapsed tahavad teadmisi saada. Suuremates klassides annab klassijuhataja õpilastele veelgi rohkem teadmisi. 6. klassi õpilased kinnitasid üksmeelselt, et nad on uhked oma klassijuhataja üle ja et neil on temaga vedanud. Nad tunnevad, et klassijuhataja hoolitseb nende eest koolis, olles justnagu ema eest. Kui 6. klassi õpilastel on olnud koolis käitumisprobleeme, siis klassijuhataja ei kaotanud ikkagi usku nende klassi ja usub jätkuvalt oma klassi headusesse. 6. klassile meeldib klassijuhatajaga koos erinevaid asju ette võtta. Neil on klassis oma traditsioonid: nad laulavad koos klassijuhatajaga sünnipäeval oma klassikaaslasele, iga nädal on neil kommi-kolmapäev ja rosina-reede. Ilmatsalu koolipere soovib iga klassijuhataja ellu rohkelt rosinaid!
 IB Global Conference 2022, Haag Võtmeroll hariduse eesmärkide saavutamisel ja väärtuskasvatusel koolis on nii koolijuhtidel kui klassijuhatajatel. Parema maailma kujundamisel loeb eelkõige isiklik eeskuju. MHG juhid Ene Tannberg, Tiia Lepik ja Terje Hallik viibisid 6.–9. oktoobrini Haagis, et osa võtta International Baccalaureate Organizationi’i ülemaailmsest konverentsist “IB Global Conference 2022”. Konverentsil vaadati IB hariduse tulevikku, kus märksõnadeks on õpilaste ja õpetajate heaolu, haridustehnoloogia ja innovatsioon hariduses, juhtimise ja eestvedamise olulisus ning mitmekesisuse, võrdse kohtlemise ja kaasamise suurendamine. Konverentsi võtmekõnelejatena esinesid Wageningeni ülikooli professor, sotsiaalse õppimise ja jätkusuutliku hariduse eestkõneleja Arjen Wals, koolikultuuri ja motivatsiooni ekspert, raamatu “Stand Tall Leadership” autor Steven Bollar ning Genfis asuva rahvusvahelise kooli juht Conrad Hughes, kes on oma uurimistöö pühendanud võrdsete võimaluste loomisele hariduses. Lisaks võtmekõnelejatele toimus konverentsi raames ka üle 100 erineva töötoa, kus sai arutleda eri maade esindajatega oluliste IB hariduse teemade üle ja kuulda teiste riikide esindajate kogemustest. Steven Bollar on väga hästi kokku võtnud, mida tähendab õpetaja terviklikkus (loe: usaldusväärsus) õpilaste silmis. See on see, kui sa täidad enda antud lubadused, ütled igal võimalusel välja, millesse sa usud, seisad alati õigluse eest ja teed alati seda, mida olen lubanud teha. Konverentsilt saadud teadmisi hakkame kindlasti rakendama koolielu korraldamisel, sh klassijuhataja rolli tähtsustamisel.
Etlejate konkurss "Kuldne sügis" Oktoobril toimus Aleksandr Puškini kooli algklassides traditsiooniline etlejate konkurss "Kuldne sügis", mis võimaldas õpilastel avastada oma annete potentsiaali ja teisi tahke. Lapsed valmistusid ürituseks usinalt. Igaüks valis iseseisvalt sügisele pühendatud luuletuse, õppis selle selgeks ja püüdis edasi anda valitud teose meeleolu. Mõnele lapsele oli see debüüt ning esimene samm oskuse poole erinevate luuletajate kunstiteoseid õigesti ja väljendusrikkalt jutustada. Võistlejad lugesid vene, eesti ja ukraina keeles. Iga osaleja püüdis luuletust esitada miniteatrina, kasutades häält, žeste, kostüümi ja muusikalist saatepilti. Konkursil osalejatele näidati väikest kontserti. Artistid esitasid klaveril muusikateoseid, vokaalstuudio liige laulis ukrainakeelset laulu. Võistlejad mõistatasid mõistatusi sügise kohta. Kõiki konkursil osalejaid autasustati diplomite, raamatute ja kingitustega. Konkurss on loominguline algus edule, see on algus emantsipatsioonile eakaaslaste vahelise erinevates keeltes suhtluse vallas. Siit leiad VIDEO
 Klassijuhataja-aasta mõtteid Annelinna gümnaasiumist Annelinna gümnaasiumis töötab ligi sada õpetajat, kellest peaaegu pooled täidavad ka klassijuhataja kohustusi. Selleks, et klassijuhatajad paremini üksteise tuge tunnetaksid, et info täpsemalt ja kiiremini liiguks ja et klassijuhatajate hääl kõlaks kindlamalt ka kooli metoodikanõukogus, kutsusime taas ellu klassijuhatajate ühendused. Neid on kolm: 1.- 4. klasside, 5. – 8. klasside ja 9. – 12. klasside juhatajad moodustavad alarühmad. Ühendusi juhivad Anita Rüütel, Anne Kaskman ja Artur Kusnerov. Klassijuhatajate ühendused korraldavad vestlusringe ja arutelusid. Kokkusaamistel edastatakse üksteisele infot ja muljeid külastatud seminaridelt, koolitustelt ja konverentsidelt. Samuti aitavad ühendused korraldada koostööd aineõpetajate ja tugispetsialistidega. Arutatakse ka selle üle, kust leida ideid ja motivatsiooni klassijuhatajana tõhusal toimida, kuidas planeerida klassijuhatajatunde ja teemade valikut. S el aastal on klassijuhatajad oma teemadena määratlenud kooli põhiväärtuste lahtimõtestamise ning kuidas sõlmida kokkuleppeid õpilaste, vanemate ja õpetajate vahel, turvalise õpikeskkonna loomise, ühistegevused väljaspool kooli rõhuga laiendada meie õpilaste eesti keele kasutamise võimalusi, klassikultuuri, täpsemalt klassi traditsioonide kujundamise, uute õpilaste klassikollektiivi lõimimise. Õpetajate päeval tunnustas kool TAGi Aasta Klassijuhatajana 8.b klassi juhatajat Igor Bitovit. Selle aunimetuse lõime, et vääriliselt juhatada sisse klassijuhataja aasta meie koolis.
Klassitunni mitu nägu Tartu Erakooli TäheTERA üksuses oleme sel aastal paika pannud ja toimetanud teemakuude tähe all. Ka klassitundide tegevused käivad samas taktis. Oktoobri teemaks oli meil vaimne tervis ja küberturvalisus. Väärtused, millele kooliperega keskendusime, olid empaatilisus ja enesehoid. Klassitundides seab iga õpilane kuu alguses endale 3 eesmärki – olgu need kui suured või väikesed tahes. Kuu viimases klassitunnis õpilane analüüsib, kui hästi eesmärgid täidetud said. See aitab astmeliselt toetada ennastjuhtiva õpilase kujunemist. Lisaks eesmärkidele alustasime oktoobris õpetajate päeva puhul õpetaja märkamise töölehega, kus õpilased üritasid nädala jooksul õpetajaid kiita, positiivselt üllatada või niisama naerma ajada/naeratama panna. Rõõm pisiasjadest! Järgmises oktoobri klassitunnis võtsime fookusesse vaimse tervise. Vaatasime Merilin Mandeli e-tundi “Kas kõigil inimestel on samasugune vaimne tervis?” ning täitsime nädala jooksul “Minu positiivse nädala” töölehte. Enne vaheajale minekut keskendusime klassitunnis küberturvalisusele. Kasutasime “Targalt Internetis“ programmi tunnikavasid, et arutleda fotode ja videote tegemisel loa küsimist ning nendega turvaliselt ja seaduslikult ümber käimise teemal. Pärast vaheaega kutsusime klassitundidesse külalised, kes tulid ja viisid igas klassitunnis läbi vaimse tervise teemalise töötoa. Valmistas rõõmu, et suurem osa töötube viisid läbi meie oma kogukonna liikmed. Mõned klassid osalesid Lille noortekeskuse töötoas “Kõige valem mina”. Teemadeks olid emotsioonide juhtimine, enesekehtestamine, rahunemismeetodid, enesehoid ja ka ajaplaneerimine.
 Suhtume positiivselt õues õppimisse, väärtustame looduses liikumist ja „käed külge“ stiilis uue õppematerjali tutvustamist lastele. Metsakool toimus 6. klassidele Meenikunno rabas ja lähiümbruse metsades 29. ja 30. augustil. Ettevalmistused metsakooli läbiviimiseks algasid juba juunis. Üheskoos vaadati üle vajalikud ülesanded, arutati kahe eelmise metsakooli kogemusi, koostati töölehed, jagati ülesanded. Eeltöö oli põhjalik: ühistööna valmis igale õpilasele värvitrükis õpperaamat – tööleht, mille märksõnadeks olid mitmekesisus, ainetevaheline lõiming, eluks vajalikud oskused, ilmavaatlused, kaardiõpetus ja rõõm looduses liikumisest. Toitlustamise eest hoolitsesid sel korral tööõpetuse ja kodunduse õpetajad. Kohale jõudes jagati õpilased rühmadesse ning suunduti kolme erinevasse maastikupunkti: mets, järv, raba. Õppetöö algas juba esimestel metsatee meetritel. Nägime oravat, kes ronis mööda männipuid ning maapinnale jõudes tegi paar – kolm hüpet järgmise puuni jõudmiseks. Veidi hiljem oli kuulda rähni häälitsusi, väike – lehelind esines oma lauluga. Teeäärses sipelgapesas askeldasid vilkalt metskuklased. Elusloodus oma täies hiilguses. Punkti kohale jõudes anti õpilastele ülevaade eelseisvatest tööülesannetest ning tegevus võis alata. Igas maastikupunktis oli õpilastel üks kooslusest lähtuv ülesanne ning üks 2 x 2 meetri suurune ruut, kus õpilased pidid iseseisvalt erinevate abimaterjalidega liike määrama. Õppepäevad olid üles ehitatud selliselt, et õpilased said ennast proovile panna rühmatöös kui ka uurimistöös ja nautida looduses liikumist ning viibimist. Meenikunno maastikukaitseala oma mitmekesise looduse ja erinevate kooslustega toetas meie metsakooli toimumist suurepäraselt.
 Septembrikuu on Tartu Karlova Koolis olnud üsna kiire ning täis uusi alguseid. Kooliaasta algas traditsioonilise teadmiste päeva aktusega, kus lisaks aabitsate jagamisele allkirjastati ka koolirahu leping. Kiirelt saabus õpilastele aeg valida endale sobivad huviringid. Valikut aitas lihtsustada huviringide laat, mis osutus populaarseks algklasside seas. Terve kuu vältel on õpilased aktiivselt liikunud – osaleti Mesikäpa heategevuslikul teatejooksul, liikumisnädala raames oli õpilastel võimalus teha erinevaid osavusülesandeid, matkata, tantsida jpm. Võtsime osa ka Maailmakoristuspäevast. Toimunud on mitmed õppekäigud - 7.a klassi õpilased olid kaks päeva Toosikannul, 9.klasside õpilased külastasid Rakveres Politseimuuseumi ja vaatasid põnevat teatrietendust. Algklassid on avastanud õppekäikude raames nii Tartu Kunstimuuseumi, Linnaraamatukogu kui ka Loodusmaja. September on olnud ka uute alguste, tunnustuse kuu. Koolipere täienes 13 uue õpetajaga, kooli asus juhtima uus direktor Krista Andreson. Tartu linna aasta õpetaja 2022 tunnustuse pälvisid Ulve Pedastik (klassijuhataja kategoorias) ning Sander Tamm (huvialaõpetaja kategoorias). Sander Tamm on valitud „Aasta õpetaja 2022“ nominendiks huviõpetaja kategoorias. Tartu Karlova Kool sümboliseerib Sanderi jaoks rahu ja tänulikkust. „TKK on kool, kus alustasin oma kooliteed – lõputud tunnid kooriproovis, ärevus ja rõõm kontserdilavasid vallutades, hämmastus sellest, kui palju erilisi ja põnevaid inimesi on meie ümber. Täna, olles osa kooliperest õpetajana, on mul hea meel anda oma panus ühiskonda noorte “rahusaadikute” koolitamisel.“
Ukraina lipp Kivilinna kooli õuel Tartu Kivilinna Koolis algavad õppeaastad 2.-9. klasside õpilastele alati koolimaja ees õuealal. Traditsiooniks on saanud, et enne aktuse lõppu koguneb kogu koolipere ühisele suurele fotole, mille droon kõrgustest jäädvustab. Igal sügisel on kujund, mille loome, valitud mõne meile olulise teema järgi. Nii oleme kooliperest kokku pannud numbri 35 kooli sünnipäeva auks ja 100 Eesti sünnipäevaks. Oleme kujutanud kooli logo ja väärtuste kaheksakanda. Selle õppeaasta alguses ühinesime kõik üheks suureks Ukraina lipuks, sest hoolime ukrainlastest, toetame neid keerulisel ajal ning meiegi koolis õpib ukrainlastest õpilasi. 
 Aasta haridusteo ja gümnaasiumiõpetaja auhinnad KJPG keemiaõpetaja Alo Kivilo ning meedia- ja filmimoodul on saanud Tartu Aasta õpetaja 2022 nominentideks. Meediamoodul on esitatud linna poolt üle-eestiliseks Aasta haridusteoks. Keemiaõpetaja Alo Kivilo on õpilaste lemmik tänu mõnusale huumorimeelele. Pärast pandeemiat on tal kõik kursused olemas ka e-kursustena moodles, mistõttu puudujad saavad vajalikud peatükid kodus järgi õppida ning ei jää materjalist ilma. Õpetaja Kivilo ise ütleb oma töö kohta väikese vimkaga: „Minu silma paneb särama see, kui töö pole tühipaljas vaimu närimine!“ Meedia- ja filmimoodulis õpivad õpilased 6 kursuse jooksul meediaõppeks vajalikus keskkonnas tele- ning filmiproduktsiooni olemust ja toodavad kvaliteetseid (lühi-) filme ja televisiooni. KJPG tänapäevane tehnikapark võimaldab õpilastest teha otseülekandeid nii koolis kui ka väljaspool toimuvast (nt Haridusfestival). Sellest keskkonnast kasvas välja ka koolitelevisioon KuuTV. Õpilased on saavutanud meedia- ja filmimooduli projektidega erinevatel konkurssidel silmapaistvad auhindu: Tallinna Polütehnikumi filmifestivalil muusikavideo ja dokumentaalfilmi kategooriates esikoht, Rakvere Gümnaasiumi filmifestivalil õpilaskategoorias II koht ning PÖFF Just Films konkursil #noorfilmitegija2021 eripreemia ja stipendium. Meediaõpilased istuvad tihti hilisõhtuni majas, sest loometöö stuudios köidab ja liidab. Meedia- ja filmimoodulist saadud praktiline kogemus viib sageli noori edasi õppima ajakirjandust, meediat ning filmi. Vilistlased löövad kaasa mitmetes KJPG meedia- ning filmiprojektides.
 TUNNUSTUS KROONUAIA KOOLI KLASSIÕPETAJALE Tartu linn pärjas tänavu aasta klassiõpetaja tiitliga Kroonuaia kooli tegusa ja targa pedagoogi Kadri Männiksaare, kes oli nõus vastama mõnele küsimusele. Kuidas omistatud tiitel sulle mõjunud on? Kui aus olla, siis pole mingisugust mõju märganud. Küll aga tekitab sooja tunde teadmine, et kolleegid on pidanud mind vääriliseks aasta õpetaja kandidaadiks. Mis on olnud su elus kõige õigem otsus? Tänasel päeval võib öelda, et ilmselt on kõige õigem olnud otsus minna Tartu Ülikooli eripedagoogikat õppima. Kaalukausil oli toona nii Tartus kui ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogia. Õnneks valisin eripedagoogika ning pole seda valikut kunagi kahetsenud. Mille peale viimati õnnest nutsid? Rõõmupisarad olid vist viimati silmis, kui 2020. kevadel lõpetas põhikooli minu teine lend ning nende toredate noorte hulgas oli kaks kiitusega lõpetajat. Üks nendest käis just äsja oma endises koolis külas. Oli rõõm kuulda, et kõik endised õpilased on saanud minna edasi õppima just nendele erialadele, millest unistasid. Mille peale viimati südamest vihastasid? Pole mõtet püüda muuta asju, mida muuta ei saa. Siis pole põhjust ka väga vihastada. Mida muudaksid Eesti haridusmaastikul? Muutused haridusmaastikul eeldavad muutusi väärtushinnangutes, tõekspidamistes... Millise haridustegelase toa seinal sooviksid veeta päeva kärbsena? Kärbsena pole kellegi seinal väga turvaline olla... Ning uudishimu pidi ruttu vanaks tegema 😊
 Uued õpilased alustasid õppeaastat koos oma kursusega ühistes disainmõtlemise töötubades, et lisaks oskuste omandamisele ka omavahel rohkem tutvust teha. Sel sügisel alustas meie uute õpilastega koos kooliteed ka kaks gruppi ukraina õpilasi ning koos nendega ka mitu uut õpetajat, kes neile keeleliselt toeks on. Uue hooga lükkasime käima ka teatriringi ja kursuse vanemate kohtumised. Kohe-kohe lähevad meie viimase kursuse õppijad ettevõtetesse praktikale. Osad teevad seda suisa välismaal. Käesoleval sügisel lähevad õpirändesse 26 õpilast, mõned praktikale ja teised kooli. Juba algavad ka meie valikkursused teiste koolide õpilastele. Õppida saab näiteks oma loo joonistamist ja 3D-modelleerimist. 3D eriala õpilaste poolt valminud aruvutimänge sai proovida septembris Lõunakeskuses toimunud e-spordi päeval. Sel õppeaastal on kolmapäevased koolipäevad veidi lühemad ning õpilased saavad viimased koolitunnid ise sisustada, külastades muuseume, tehes üheskoos koolitöid või korraldades kooliüritusi. Hiljem jagatakse oma tegemisi teistega. Valmistume EuroSkills 2022 võistluseks, kuhu läheb Eestit graafilise disaini erialal esindama meie värske vilistlane Carol Soovik. Meie direktor Kadi Kreis pälvis Eesti Disainiauhindadel aasta 2022 disainihariduse auhinna. Elutööpreemia sai Aarne Mesikäpp, meie 4. lennu vilistlane. Noore Püssi auhinna nominent oli meie vilistlane ja õpetaja Jaagup Susi.
 Septembri tähed MRK-s Tartu aasta õpetaja 2022 põhikooli aineõpetaja kategoorias on alati särav ja tegus kunstiõpetaja Helle Saue. Poiste kehalise kasvatuse ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Urmas Hein tuli Libourn`s sõudmise veteranide Word Masters Games`il maailmameistriks ehk saavutas 1.koha. Tema paariliseks oli Tanel Kliiman. Oleme kogu kooliperega uhked ja rõõmsad!
 Valmistume eluks, mitte eksamiteks Ühes hiljutise intervjuus ütles hariduspsühholoog Grete Arro vastuseks küsimusele, Mis on päriselt kooli ülesanne, et esmane ülesanne võiks olla üldpädevuste areng: inimeseksolemise oskused, õppimine, kuidas olla hea, tundlik ja teistega arvestav, ennastjuhtiv, õppimises oskuslik ja maailmale mitte haiget tegev inimene. On hea meel, et Raatuses oleme sellel rajal juba päris algusest peale. Täna kõnelevad teiega meie esimeste klasside klassijuhatajad Tiina Vink, Eret Rennig, Kristiina Pavlenko ja Riin Jürgenson. Lihtne lugu lihtsatest ja olulistest asjadest. Sügise sünnipäeval, 23. septembril, käisid meie 1. klasside lapsed õues. Hommikul seadsime sammud ERM-i poole. Teel märkasime niisket ja sombust hommikut, värviliseks muutunud noori vahtraid ning veel õitsevat punast ristikut. Õnne(tuse)ks ka prügi, sest selle koristamine oli päeva üks eesmärke. Õpetaja Ereti eestvedamisel registreerusime maailmakoristuspäevale. Tagasitee oli juba puhtam ning laste käest tagasisidet küsides meeldis neile prügi koristamine. Õppisime märkama! Lapsed osalesid sügisandide otsimismängus ja fotosessioonis kogutud saagiga. Liikumispausi viis läbi Ukraina õpetaja Alla. Keskpäevaks kooli tagasi jõudes oli laste meel rõõmus. Üks heleda peaga tüdruk ütles: „Tore päev oli!“. Peale kosutavat nädalavahetust koguneti õpetaja Riinu eestvedamisel juba Euroopa keeltepäeva tähistma. Sinna kaasati teisigi meie õpetajaid. Mis sellest kõigest välja tuli ehk kuidas Punamütsikest kaheksas keeles ette kanti, näeb juba järgnevast videost. Raatuse kooli pesamunad maailmakoristuspäeval. Foto: Tiina Vink
 Tartu Rakendusliku Kolledži uus õppeaasta on alanud hoogsas rütmis. Ühe kuu jooksul on toimunud nii jalgpalliturniire, rebaste ristimisi, välja on hõigatud Aasta tegu 22, täitunud on 100 aastat kutseharidust Tartus ja muud põnevat. Nüüd veidi lähemalt! Tehnikapäev Põllu õppekorpuses Kooliaastale lükkas 2. septembril hoo sisse tehnikapäev. Kohale oli tulnud üle kahekümne ettevõtte koos tehnikaga - silmailu jagus palju. Kaasa olid võetud traktorid, veo- ja sõiduautod ja muud tehnikat. Muu hulgas sai heita pilgu robotmuruniiduki sisse. Õpilased said tutvuda võimalike praktika- ja tulevikus ka töökohtade esindajatega ning uurida täpsemalt, mida ettevõtted noortele pakuvad. Turismikonverents 27. septembril tähistati turismipäeva ning sellega seoses korraldas õpilaste grupp turismikonverentsi, kus mõtteid jagasid Kertu Vuks, Jaan Ulst ja Verni Loodmaa. Saalis jäid kõlama märksõnad nagu keskkonnasäästlikkus, jätkusuutlik tootearendus, digitaliseerumine ja vabatahtlikkus. Meki VOCOt Kooli õpilasesindus korraldas 28. septembri pärastlõunal eriti vahva mängu. Mängule oli registreerinud neli tiimi, kes asusid täitma meeskondlikke ülesandeid. Mitmete ülesannete seas tuli näiteks ületada “soo”, visata pall korvi, läbida distants suure kotiga hüpates ja teha inimpüramiid. Esmapilgul tundusid ülesanded olevat lihtsad ja kergesti tehtavad, kuid nii mõnigi osutus parajaks pähkliks, kui seda tuli teha meeskondlikult. Võistlus oli tasavägine ja võitjaks trooniti tiim MEP20.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi on ka sellel sügisel üles leidnud rohkem kui 500 erinevas vanuses inimest, kelle koolitee tavapärasel ajal on katkenud ning kes on otsustanud õpingud põhikoolis või gümnaasiumis lõpule viia. Noortele, kes vajavad gümnaasiumisse astumiseks baasoskuste meenutamist riikliku õppekava ainetes, algas ka sellel sügisel gümnaasiumi ettevalmistuskursus. Kursustele registreerus 30 õppijat. Pilootprojektina algas gümnaasiumis kursus Psühhoharidus. Kursus on kavandatud koos vaimse tervise spetsialistidega ning selle eesmärk on pakkuda osalejatele teaduspõhiseid teadmisi vaimse tervise tasakaalust ning oskusi, mis aitavad seda hoida nii koolis kui elus laiemalt.
 29.-30. augustil toimus Tartu Tamme Gümnaasiumis 10. klasside tutvumislaager. Uusi õpilasi võtsid vastu tuutorid ning koolitöötajad, et anda kahe intensiivse päeva jooksul rebastele alus eduka gümnaasiumitee alguseks. Laagri eesmärgiks oli kooli ja klassiga tutvumine, positiivse emotsiooni loomine ning kohanemine kooli süsteemidega. Rotatsioonina toimus 5 paralleelset töötuba: 1) infotund 2) klassijuhatajatund 3) sissejuhatus õpioskustesse 4) IT-tund 5) team building. Pärast paralleelsessioone korraldasid tuutorid rebastele majas aardejahi, mille autasuks oli kooli Wi-Fi parool. Õues toimusid klassidevahelised mängud, kus pandi proovile rebaste kiirus, nutikus, osavus ja klassivaim. Õhtu grande finaleks oli eurovisiooniteemaline pidu, mida täitsid klasside tantsulised etteasted. Pärast mitut aastat oli õpilastel taas võimalik koolis ööbida, sest öösiti on ikka kõige põnevamad jutud ning silkudena klassipõrandal magamine lõi rohkesti uusi tutvusi ja mälestusi. Rebastele saadetud tagasisideküsitlus andis kinnitust, et tutvumislaagri korraldamine annab uutele õpilastele väga hea stardipaugu. 92,1% osalenutest soovitab tutvumislaagrit korraldada ka järgmisel aastal. Maksimumiga hinnati järgmiseid väiteid: tutvumislaager aitas mul leida inimesi, kelle seltskonnas tunnen end hästi; sain sideme vähemalt ühe tuutoriga; mul oli võimalik mõnusalt aega veeta. Rebased on öelnud ürituse kohta järgmist: „Tutvumislaager oli väga tore ja aitas kindlasti kaasa klassiga lähedaseks saamisel.“ „Tutvumislaager oli üks kõige lahedamaid, lõbusamaid ja meeldejäävamaid üritusi, kus osalenud olen. Kindlasti jään seda igatsema. Võimalusel oleksin huvitatud ka sarnast lõbu pakkuma järgmisel aastal uutele rebastele.
 8. septembril toimus raamatukogude aasta raames üle-eestiline lugemistund. Tartu Variku Kooli õpilased tähistasid seda aga terve päeva jooksul. Loeti nii vaikselt kui üksteisele. Nii võis päeva jooksul näha maja erinevates soppides ja klassides sündantsoojendavat vaatepilti lugevatest õpilastest. Mõnes klassis võeti kaasa oma lemmikraamatuid, mõnes loeti üksteisele lugusid. 5. klassi õpilased olid kõhklemata valmis ühiselt lugema väiksematele. Eesmärgiks ikka hea eeskuju näitamine ja lugemisrõõmu tundmine. 8.b klassi õpilane Eliise Karolin luges 1.a ja 1.c klassidele Tove Janssoni lugu ,,Nähtamatu laps" ning aitas 1.c klassi klassijuhatajal hiljem ka tundi läbi viia. Suur oli kirjandusõpetaja rõõm, kui 8. klassi õpilane hiljem naerulsui teatas, et see oli tema elu armsamaid kogemusi. Peame endale meelde tuletama, et lugemishuvi ei ole kuskile kadunud, ent kuidas seda hoida ka põhikooli vanemates astmetes, on ainult täiskasvanute teha. Eeskujul võib olla suur jõud.
 Toretalu külastus Juba aastaid on paljude Veeriku kooli klasside septembrikuu lemmiküritus Toretalu külastus. Sel sügisel võttis paari esimese koolinädala jooksul teekonna Põltsamaa lähistele ette tervelt 11 klassikomplekti, mõni neist mitmendat korda. I-II kooliaste tutvus talu ja labürindiga päevasel ajal, III kooliastme õpilased, suuremad ja vapramad, ööpimeduses. Miks meeldib see ekskursioon erinevas vanuses õpilastele? Talus on paimaiad loomad. Orienteeruda saab nii kivi-, põõsa- kui ka maisilabürindis. Vaatetornis on võimalus võidelda kõrgusekartusega ja nautida heinapalle täis põlde. Kõrgete maisitaimede vahel seiklemine pakub adrenaliini, paneb proovile julguse, koostöö- ja orienteerumisoskuse. Eriti meeldejääv on labürint tähistaeva all taskulampide valgusvihkudes, kus kaugusest kostab ööhääli, kontrollpunkti ega väljapääsu leidmine pole kindel ja iga hetk võib keegi maisi seest välja hüpata ja ehmatada. Kirjandushuvilised tajuvad kindlasti pimedates tupikutes liikudes paralleeli koopasse eksinud Tom Sawyeriga, kelle tee ristus keerdkäikudes küünlavalgel hiiliva Indiaani Joega. See on seiklus, mis jääb meelde! Miks on klassijuhtajad valmis kas või oma vabast ajast koos klassiga orienteeruma minema? Ootamatutes oludes avanevad õpilased uutest külgedest. On lust näha, kuidas tehakse koostööd ja ilmutatakse siirast abivalmidust, juhatades kaaslasi õigele teele või juhendades kaarti õiget pidi kätte võtma. Ühisüritused ja ühiste mälestuste loomine on asendamatud klassikollektiivi liitmiseks, koolipäevade rikastamiseks ning koolirõõmu tekitamiseks. Täiesti kindel, et ka tulevikus võib Toretalus kohata Veeriku kooli toredaid õpilasi. Klassijuhatajate nimel Riin Grossmann
 HTG roheliste ringi tegus september HTG roheliste ring kääris 15. septembril käised üles ning andis ka sel aastal oma panuse Eestist välja kasvanud maailmakoristuspäeva tegemistesse. Eesmärk oli puhastada koolilähedasi pargialasid. Kõige rohkem prahti oli Emajõe-äärse Kaarsilla all – katkistest pudelitest erinevate riideesemeteni välja. Pardid olid küll pahurad, et nende rahu rikuti, aga õpilased ignoreerisid neid nagu kuklas kummitavaid tähtaegu, sest teadsid, et pärast prahikoristust on partidel seal turvalisem olla. Aktsioon lõpetati Hugo Treffneri kuju juures, kus koristustööd tehti mõistagi eriti hoolikalt, sest see on treffneristile oluline koht. Ehkki päev oli pisut vihmane, olid õpilased pärast koristustööd õnnelikud, sest head on alati meeldiv teha. Soovitame ka teistel maailmakoristuspäevast osa võtta! Laupäeval, 24. septembril, kui roheliste ring Vaibla linnujaama külastas, näitas sügis aga oma kuldset ja päikselist palet. Vaiblas ootas treffneriste tore üllatus – õpilasi asusid rõõmuga juhendama HTG ja roheliste ringi enda vilistlased. Esmalt käidi erinevaid lehelinde, pääsukesi ja vihaseid tihaseid kokku korjamas. Kui sügisene linnukorje tehtud, viidi kõik linnud tööjaama, kus neid keskendunult mõõdeti, kaaluti ning vajadusel ka rõngastati. Seejärel sisestati andmed riiklikku andmebaasi. Päev oli põnev, hariv ja huvitav! Roheliste ring tänab Kristjan Adojaani, kes meid Vaiblas vastu võttis, ja c18 vilistlasi, kes olid väga head juhendajad. Loodetavasti läheme varsti jälle!
 Kõik said športida Üle-eestiline spordinädal „Kõik špordile“ pani liikuma kogu Ilmatsalu koolipere. Nädalat alustas meie piirkonnapolitseinik Greten Sööl, kes rääkis spordist ja turvalisusest, tuletas meelde turvavarustuse vajalikkust ja seda, et liikluses tuleb alati tähelepanelik olla. Hommikud algasid virgutava võimlemisega kas õues või klassiruumis. Koolimaja ees trepil aitasid 9. klassi tüdrukud tantsulise liikumisega kõigil sooja sisse saada. Sportlikke tegevusi jagus nii suurtele kui väikestele. 1.-3. klasside segavõistkonnad võistlesid omavahel Ilmatsalu võimlas, 4.-9. klassid panid oma osavuse, täpsuse, kiiruse ja meeskonnatöö proovile koolimajas võisteldes. Spordinädala üheks vahvamaks väljakutseks kujunes pallide korjamise võistlus, kus võistlesid kõik klassid omavahel. Kooli territoorimilt tuli üles noppida kõik mitte - looduslikku päritolu ümarad objektid. Kõikvõimalike pallide seas leidsid teravama silmaga õpilased ka maiustusi. Nobedaimateks pallikorjajateks ostusid 1. klasside ühistiimi liikmed, kes peagi sõidavad auhinnareisile spordimuuseumi. Nädalale andis vürtsi stiilipäev šport maššidešše, kus koolimajas sai näha lisaks kaunitele sportikkele kostüümidele ka erinevaid sportimisvahendeid alates reketitest lõpetades jalgrattaga. Spordinädala kindla traditsioonina osalesid meie kooli võistkonnad ka heategevuslikul Teatejooksul, et anda oma toetus liikumisvõime kaotanud laste heaks. Kuigi üle - eestiline spordinädal on selleks korraks lõppenud, on kindlasti kõigil koolilastel õppeaastaga edasi minekuks hea hoog sees.
 Miina Härma Gümnaasiumi ja Tallinna Inglise Kolledži IB Diploma programmi loodusainete projekt “The Art of Science” MHG-s on õpilastel võimalus 11. klassis oma haridusteed jätkata rahvusvaheliselt tunnustatud IB Diploma õppekaval (IB DP). IB DP eesmärk on tagada õppijale kvaliteetne ettevalmistus edasiõppimiseks kõrgkoolides, arendades temas kriitilist mõtlemis- ja arutlusoskust, eneseanalüüsioskust ning erinevaid sotsiaalseid oskusi. See on nõudlik õppekava akadeemiliselt andekatele ja kõrgelt motiveeritud gümnaasiumiõpilastele. Iga õpilane koostab endale kuuest ainest koosneva õppekava (keelest ja kirjandusest, võõrkeelest, ühiskonnaainest, loodusainest, matemaatikast, visuaalkunstist või lisavalikainest). Õppekeeleks on inglise keel. Erinevaid loodusaineid valinud IB DP õpilased peavad lõpudiplomi saamiseks läbima interdistsiplinaarse G4 (loodusainete rühm) projekti. G4 projekti eesmärk on laiendada õpilaste arusaamist teaduse olemusest ning arendada planeerimis- ja sotsiaalseid oskusi. Seekordsed G4 projektipäevad “The Art of Science” toimusid 8.–9. septembril Tartus koostöös TIK-iga. Õpilased külastasid teaduslaboreid TÜ Delta keskuses, Chemicumis, Physicumis ja Tehnoloogiainstituudis, kus tegeleti erinevate valdkondadega biomeditsiinitehnoloogiast laserspektroskoopiani. Õpilastel oli ülesandeks otsida teaduses peituvat kunsti ehk teha fotosid laboritehnoloogiast ja eksperimentidest ning nähtut teaduslikult kirjeldada. Lisaks toimus fototöötluse töötuba ja valminud töödest avati fotonäitus. Projektipäevi korraldasid ja aitasid läbi viia MHG-st Kirstin Karis, Riina Murulaid ja Jörgen Metsik, Mehmet Emir Uslu ning TIK-ist Liisa Kukk, Martin Vällik, Kaisa-Helena Luht ja Salma Hafez Efati.
Ukrainast saabunud õpilaste õppekorralduse põhimõtted Tartu Aleksander Puškini Koolis Alates 24. veebruarist 2022 on Tartu Aleksander Puškini Kooli vastu võetud 173 Ukraina sõjapõgenikust õpilast, mis moodustab umbes 30% meie kooli õpilaste üldarvust. Ukrainast tulnud õpilased on integreeritud meie klassidesse. I kooliaste Ukrainast saabunud õpilased õpivad eesti keelt intensiivselt eraldi rühmades, tunnid toimuvad 6 korda nädalas. Matemaatika ja loodusõpetuse tundides, mis toimuvad eesti keeles on ka abiõpetaja, kes suunab õpilasi (ei tõlgi!). Õpetajad kasutavad LAK-õppe metoodikat, mis võimaldab lõimida aine- ja keeleõpet. Õppematerjali seletamiseks õpetaja kasutab miimikat, žeste, liigutusi, pilte- ja näitlikke materjale, vajadusel moodustab lihtsamaid lauseid, sõnastab ümber või kasutab sünonüüme. Õppematerjali omandamiseks õpetaja valmistab ette töölehed (erinevate raskusasemetega, sh ka keeleliselt), mis võimaldab tagada individuaalset lähenemist. Kõik uued sõnad, mõisted ja lausemallid paigaldatakse klassiruumi seintele, õpetaja suunab õpilasi otsima vajalikku infot „rääkivatelt seintelt”. II ja III kooliaste Keelekümblusklassides, kus õppetöö toimub eesti keeles 85% ulatuses, õpivad Ukrainast saabunud õpilased eesti keelt intensiivselt, tunnid toimuvad 6 korda nädalas. Matemaatikas, ajaloos, inimeseõpetuses ja loodusõpetuses on õpilased jaotatud rühmadeks. Nt mõlema 5. klassi õpilased on jagatud kolmeks rühmaks, millest kolmanda rühma moodustavad Ukrainast saabunud õpilased. Õppetöö toimub eesti keeles, sh ka Ukraina õpilaste rühmades. 8ndates ja 9ndates klassides õpivad Ukrainast saabunud õpilased loodus- ja sotsiaalaineid ning matemaatikat eraldi venekeelsetes rühmades. Kõigil Ukrainast tulnud õpilastel on võimalus õppida ukraina keelt. Õpilaste ülekoormuse vältimiseks toimuvad ukraina keele tunnid vene keele tundide asemel. Lisaks sellele on õpilastel võimalus vajadusel saada nii venekeelse, kui ka eestikeelse logopeedi abi ning osaleda integratsiooni projektis "Olen uhke tartlane".
Teisipäeval, 27. 09 tähistasime Tartu Annelinna Gümnaasiumis Euroopa keeltepäeva, mille raames oli õpilastel võimalik tutvuda erinevate keelte ja kultuuridega suurendamaks õpilaste huvi võõrkeelte vastu. Noorimad õpilased edastasid raadio kaudu kogu kooliperele armsa hommikutervituse erinevates keeltes ning võtsid osa kogu koolimajas toimunud riigilippude fotojahist, kus olid esindatud mitmed-mitmed Euroopa riigilipud. Vanemad õpilased korraldasid eakaaslastele kontserdid, kus esineti erinevate teadmiste ja faktidega riigikeelte kohta, laulude, luuletuste ja tantsudega. Kahtlemata üllatasid kõlanud faktid nii õpilasi kui ka õpetajaid ennast. Laulud kõlasid nii mitmeski võõrkeeles: itaalia, prantsuse, vene, hiina, inglise, ukraina ja läti keeles. Loomulikult oli kontserdil omal kohal eesti keel. Retrofännide rõõmuks oli kosta teoseid The Beatlesi ja Queeni repertuaarist. Gümnaasiumiõpilased said keeltepäeva raames osaleda erinevates töötubades, kus omandati teadmisi ja avastati sisemist huvi uute keelte vastu: prantsuse, hispaania, soome ja ukraina. Populaarseimaks pürgis napilt hispaania keel, mis ehk mõnes äratas huvi ka edasiõppeks. Tänapäeval äärmiselt vajalik ja tähelepanu võitnud IT-valdkond oli samuti kohal programmeerimiskeelega. Õpetajatele pakuti võimalust osaleda ukraina keele töötoas, mis aitas avastada samasust uute õpilastega, kes samuti õpivad eesti keelt alles esimest korda. Õpetajad riietusid erinevatesse Euroopa riikide lipuvärvidesse. Sel aastal olid esindatud Itaalia, Poola, Läti, Saksamaa, Ungari, Kreeka, Soome, Hispaania, Norra ja loomulikult Eesti, keda esindas lausa 12 õpetajat!
 Tervem keha ja tervem vaim Traditsioonilise liikumisele kutsuva kuu raames laienes üleskutse aktiivsetele kehalistele tegevustele lisaks lastele ja õpetajatele ka lastevanematele – juba 3. aastat toimus kõndimisüritus „Liigume koos!“. Sel aastal osales rekordarv aktiivseid osalejaid – 242 inimest. Me ei olnud nii suureks tungiks valmis ja pidime loosinumbreid käsitsi juurde kirjutama – ei teagi, kas kõndijaid meelitas kohale kaunis ilm, aktiivsed klassijuhatajad või mõnusad auhinnad. Hea positiivse elamuse liikumisest said kindlasti kõik. Unustamatu kogemus oli kindlasti ka 8.-9. klasside SUP-laua koolitus, kus õpilased vaatamata jahedatele ning varakult alanud sügisilmadele säravsilmi Anne kanalil aerutasid ning kohati isegi vee peal võidu rammu katsusid. Eks septembris hüpatakse, joostakse, ronitakse ning maadeldakse pea kõikides koolides, kuid sel aastal otsustati vaimse tervise hoidmisele rohkem tähelepanu suunata ning lisaks liikumisele tuua kiiretesse päevadesse sisse ka rahuhetki. Õpilased ja õpetajad said 20-minutiliste vahetundide jooksul kogeda ZEN-vahetunde, kus aulast oli saanud rahustav vaikuse tsoon: matid põrandal, õhus lendlemas õrn viirukihõng, taustal helisemas hellad loodushelid nautisid osavõtjad hetke, mis viis eemale ärevast ning õppimist täis koolipäevast. Enesele, oma kehale ja hingele keskendumine annab jõudu ka keeruliste olukordadega toime tulekuks. Kui selliseid rahulikke hetki oleks vaid rohkem… Loodame, et septembris algatatud tervise ja vaimu turgutamine jätkub aasta lõpuni.
Startisime taas laagriga. Stardilaagriga Seitsmendat aastat alustavad Tartu Erakooli õpilased uut õppeaastat augustis stardilaagriga. See on - nagu nimigi ütleb - laager uue kooliaasta stardiks. Taas ühiselt kokku tulles saavad õpilased ära rääkida oma suvejutud, tutvuda uute liitujatega, teha jälle koostööd ühise klassina/tiimina, õppida teistmoodi midagi uut jne. Üldse mitte vähetähtis pole sealjuures ka ööbimine - alates 2. klassidest on stardilaagrid kahepäevased ning alates 4. klassidest kuskil Tartust väljas. Sel aastal olime erinevate seltskondadega näiteks Kammeris, Kanepis, Elvas, Värskas. Esimesed teistmoodi koolipäevad on küll õppimise kohaks, aga mitte ainult. Oma osa on kindlasti ka ühisel lustimisel, näiteks diskoõhtul, ühisel filmivaatamisel, kostüümides õpetajatega võistlemisel, aga ka lihtsalt vabal ajal. Stardilaagri kohta tagasisidet küsides oleme saanud õpilastelt vastuseks, et tore oli taas avastada, kui äge klass meil on, või et õpetajad on ka toredad. Selle tundega on ju mõnus uut õppeaastat alustada. 
 Tunnustus Tartu Forseliuse Kooli õpetajatele: Tallinna Ülikooli haridusuuenduse auhind 2022 Tartu Forseliuse Kool on alates 2016.aastast loonud koostöös Tartu Ülikooli ja teaduskeskusega AHHAA ahhaalikku koolimudelit, mille üks fookus on ennastjuhtiva õppija arengu teadlik toetamine. Alates 2018.-2019. õppeaastast on Tartu Forseliuse Kooli õpetajad ühistes õpiringides tegelenud ennastjuhtivat õppijat toetavate materjalide välja töötamisega (plakatid, pika tunni raam, tõhusa õppimise klassijuhatajatunni moodul), et kogu kooli tasandil kõik õpetajad tegeleksid teadlikult ja süsteemselt ennastjuhtiva õppija arengu toetamisega. Oluline on tegutseda koosloomes, kuna see toetab ka õpetajate seotust ning kompetentsust - liigume ühise eesmärgi nimel koos tegutsedes, uurides ja luues, hoides fookuses Tartu Forseliuse Kooli õpilaste tõhusat õppimist! See suur ja süsteemne ning tõenduspõhine õpetajate töö sai tunnustuse: Tartu Forseliuse Kool sai Tallinna Ülikooli haridusuuenduse auhinna 2022. Tegemist on väga olulise märkamise ja tunnustusega hariduse vallas!
 September oli HTK kollektiivi jaoks väga töine: oleme arendanud ja täpsustanud oma teenuseid, asjakohastanud kodulehte ning alustanud taas aineühenduste tegevusega.
HTK korraldas 20. ja 21.septembril Tartu Variku Kooli aulas Tartu linna haridusasutuste juhtkondadele suunatud teabepäevad. Esimesel päeval kogunesid lasteaedade meeskonnad, teisel päeval olid kokku tulnud Tartu linna koolide esindajad. Teabepäevade eesmärk oli jagada värskeimat infot kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest uutest teenustest ning kokkulepetest, et toetada koole ja lasteaedu kaasava hariduse rakendamisel. Lisaks HTK meeskonnale jagasid oma sõnumeid haridusosakonna ja Tartu linna erikoolide kompetentsikeskuse esindajad, haridus- ja teadusministeeriumi poolt kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba. 23. septembril toimus projekti „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine“ avaseminar. Projekt keskendub laste toevajaduse varajase märkamise ning toetamise tõhustamisele koolist väljalangevuse ennetamiseks. Projekti juhtpartneriks on Tartu linnavalitsus ning projekti eestvedajaks HTK juhataja Annely Võsaste. Täpsemalt saab lugeda siit. Septembris algas ka aineühenduste uus „hooaeg“. HTK spetsialistid koordineerivad kaheksat aineühendust: koolide eripedagoogid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, koolide HEVKOd, lasteaedade logopeedid, lasteaedade eripedagoogid, lasteaedade HEVKOd ja tasandusrühmade õpetajad. Kõik aineühendused on oma esimesed koosolekud pidanud, samuti on toimunud ka kovisioonid ja supervisioonid. HTK koduleht on uuenenud, täpsustunud on teenuste loetelu ja registreerimine. Nüüd saab ka veebilehelt infot meie korraldatud ürituste kohta. Vaata täpsemalt siit.
 Kirju-mirju maikuu Maikuu osutus Karlovas kirju-mirjuks, pidasime kohvikut, andsime mitu kontserti, viisime läbi loovtööde ideelabori, valisime õpilasesinduse juhte ja tegime palju muud. Karlova päevade raames otsustasime korraldada koolis kohviku ja kevadlaada, mis on alati olnud väga oodatud. Kuigi ilm vedas meid natuke alt ja pidime korraldusega tuppa kolima, siis pakkus päev rõõmu nii kooliperele kui kogukonnale. Kõiki huvilisi rõõmustasime mais mitme erineva kontserdiga: 8. mail osalesid neidudekoor Kurekell ja Tartu Poistekoori tenorid-bassid Olav Ehala juubelikontserdil Vanemuise kontserdimajas, 12. mail laulsid tütarlaste ning poiste mudilaskoorid ja lastekoor kevadkontserdil Tartu Ülikooli aulas. 15. mail osalesid neidudekoor Kurekell ja Tartu Poistekoor Võru-Kubija ühislaulupäeva "Kodulootus" ühisproovil Tartu lauluväljakul ja 21. mail toimus neidudekoori Kurekell 40. sünnipäeva ja Tartu Poistekoori 60. sünnipäeva ühiskontsert Tartu Ülikooli aulas. 7. klassidega võtsime ette isemoodi õppetöö, mille nimetasime Loovtöö Ideede Laboriks (LIL). Meie fookuses oli toetada noorte isiklikku motivatsiooni ja oskusi, mis omakorda toetaks loovtööks hea idee leidmist, eesmärkide seadmist ja läbikaalumist (SMART) ning meeskonnatööd. Labori jaoks valmis hulk visuaalse lihtsustamise tehnikas töölehti ja peamiste juhendajatena tegutses õppe- ja huvijuht koostöös külalise Inga Lungega. Lõpule jõudis järjekorras 17. kooli fotokonkurss, mis kandis nime “Kirju mirju”, millest tuleneb ka meie maikuu kokkuvõttev märksõna. Kokku saadeti konkursile 271 fotot 58 autorilt. Fotosid hindas 13-liikmeline õpetajatest ja õpilastest koosnev žürii. Peale auhindade kätteandmist kuulutati välja järgmise aasta teema, milleks "Valguses ja varjus". Õpilasesindus valmistub hoolega uueks õppeaastaks ja viis sel korral juhtkonna valimised läbi ülekooliliselt. Esimeses voorus said oma hääle anda kõik 5.-9. klasside õpilased, kes valisid kaks kandidaati, kelle seast õpilasesinduse liikmed valivad presidendi. Presidendiks kandideerivad Juhan Pae ja Kaupo Piir ning president valitakse 2. juunil. Väiksemaid ja suuremaid tegemisi mahtus maikuusse veelgi, kuid kõike ei jõua ette lugeda. Oleme õppeaasta viimaseks pingutuseks valmis ja ootame sooja suve!
 Kuidas Kivilinna kooli akendealune värvikirevaks sai… 2021. aasta sügisel tekkis kooli huvijuhil peas idee, et kevadel võiks kooliperet üllatada. Üllatuseks oleks värvilised kevadlilled kooli akende all, mis istutatud rohelise muruvaiba sisse. Seda mõtet rääkis ta õpilasesinduses, idee teostamine said kahe ettevõtliku 7.c klassi neiu Saskia Lee ja Elizaveta südameasjaks. Nad hakkasid koos kibekiirelt tegutsema. Neiud kirjutasid Tartu lähistel asuvatesse aianditesse ja suureks rõõmuks vastasid kaks neist, et on nõus annetama koolile õpilasalgatusliku projekti jaoks lillesibulaid. Koos huvijuhiga toodi sibulad ära, saadi kaasa õpetussõnu, kuidas ja miks just need taimed kooli juurde istutada. Lilli oli palju erinevaid sorte: tulpe, nartsisse, hüatsinte, krookuseid ja isegi kõrrelisi. Järgnes lillesibulate üle lugemine ning klasside vahel jagamine, see oligi ilmselt kõige raskem töö. Siis sai paika pandud, millal ja mis kell istutamine toimub, neiud informeerisid sellest klassijuhatajaid. Päev enne istutamist tehti klassiõega rohuplatsile jooned maha, märgiti ära, kuhu iga klass oma sibulad istutab. Istutamise päeval aitasid projekti algatajad ka ise istutada ja näitasid, kuidas seda üldse teha tuleb. Siis tuli mitu kuud oodata, et näha tulemust. Oldi natuke hirmul ka, kas projektist üldse asja saab. Soojade ilmade saabumisega saabus värvikirevus ja rõõm meie kooli akende alla! Suur töö ja organiseerimine oli seda väärt, üllatus õnnestus! Autorid: Saskia Lee Neemsalu ja Elizaveta Tehnikova 7.c, huvijuht Piret Arula
 Mai on ühiskatsete kuu Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi koolipere jaoks on mai uue, seekord juba XI lennu vastuvõtmise kuu. Tartu gümnaasiumite ühiskatsed toimuvad kahes osas, esmalt sooritavad põhikoolilõpetajad neli testi ja neile järgneb maikuu jooksul vestlused koolides. Kokku sooritas katseid meie kooli õppima asumiseks 1749 põhikoolilõpetajat, kellest kutsusime 757 õpilast vastuvõtuvestlusele ühiskatsete tulemuste alusel. Vestlusi viisid läbi 6 inimest 12 tööpäeval. Vestluste tulemusel antakse õppekoht 252 tulevasele õpilaskandidaadile. Selleaastasel vestlusel paistsid silma oma eriliste huvialadega noored. Tavapäraste noortekoondislaste kõrval mäesuusatajatest akrobaatide ja ratsasportlasteni, lisaks muusikud ja kunstisõbrad. Moodulite valikule lisandus tavapärasele psühholoogiale, spordile, meediale ja riigikaitsele ka loodus- ning teatrimooduli suur hulk huvilisi. Meie kooli kandideerimise põhjusena toodigi enim välja võimalus valida enamate valikainete vahel kui teistes koolides. Eriliseks teevad selleaastase vastuvõtu ka tõrvatilgana motivatsioonikirjade laviin meile mitte kandideerinud õpilastelt. Kahjuks on need tulnud ühiskatsetel ebaõnnestunutelt, kes soovivad oma kõrget motivatsiooni kirja teel näidata. Soovitame nende nõuandjatele, et motivatsioonikirjad tuleks saata ikka oma esimese ja teise eelistuse kooli. Ka on tavapärased kõned õpilaste vanematelt, kelle lapsed ei ole kandideerinud meie kooli. ,,Minu kooli õpetajad on kõige toredamad,“ oli tüüpvastus, mida kuulsid kõik vestlejad, küsides kandidaatide põhikooli ja senise koolikogemuse kohta. Seda on meeldiv kuulda ja usume, et vajalik ka põhikoolidele kommunikeerida. Kuuleme vestlustel, et Eesti laps tunnustab oma õpetajat. Tavapäraselt asub meile õppima umbes viiekümnest koolist õpilasi üle Eesti, seega saame sellise üldistuse teha. Mai lõpuks, mil pidi teatama oma õppima asumisest, on meil õpilaskohad täidetud ning ootenimekirjas veel 110 õpilast. Kohtumiseni sügisel!
 Taas toimus erivajadustega laste ja noorte teatrifestival Savilind Karjapoiss voolis savist väikese linnu. Savilind ei tõusnud kõrgele taevasse nagu lõoke. Kuid kui karjapoiss tema sisse puhus, kostis laul- savilinnulaul. Lehmad jäid kuulama ja unustasid söömise ning isegi lõoke kõrgel taevas kuulatas. Nende sõnadega on Tartu Kroonuaia Kooli korraldatud erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali Savilind avatud juba kaheksateist korda. Sel aastal toimus festival 26. mail. Festivalitraditsioon sai alguse kakskümmend aastat tagasi, kuid kahel koroona-aastal see kahjuks toimuda ei saanud. Tänavusel festivalil oli ka üks muudatus – kui seni said kõik osalevad trupid oma näitemängud ette kanda päris teatrilaval Sadamateatris, siis sel aastal oli festival virtuaalne. Seitse erinevat teatritruppi üle Eesti olid oma etendused ette valmistanud ja salvestanud. Festivali toimumise päeval vaatas need üle žürii, kuhu seekord kuulusid Savilinnu festivali idee autor ja pikaaegne projektijuht Katrin Luts ning Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad Laine Välbe ja Reigo Kärner. Paremusjärjestust etendustest ei koostatud, kuid kõik truppide juhendajad said hindajatelt tagasisidet ja soovitusi edasiseks tegevuseks. Žürii liige ja teatrifestivali algataja Katrin Luts ütles, et Savilind on ellu kutsutud selleks, et ka erivajadustega lapsed saaksid osa „teatriimest,” et lapsed ja nende õpetajad võiksid saada teadmisi ja kogemusi läbi nii haarava ja põneva harrastuse, nagu seda on näitekunst. Kindlasti on festivalil üks oluline eesmärk veel: muuta meie ühiskond tolerantsemaks ja hoolivamaks. Äkki me kõik lõpuks taipame, et iga inimene on väärtuslik ja ainulaadne.
 Tartu Maarja Kooli õpilane pälvis LC Tartu Toome klubi erivajadusega õpilase stipendiumi 2022. aastal toetas LC Tartu Toome kaht silmapaistvat erivajadusega noort inimest. Mõlemad noormehed saavad 1000 euro suuruse stipendiumi tegelemiseks huvialadega, mis neid köidavad ja arendavad. Üks neist noormeestest, Kaur Kurist õpib Tartu Maarja Koolis 2. lisa-aastal. Tema huvialad on kunst ja käsitöö. Kaur on käeliselt osav ja täpne ning ilusa tulemuse nimel valmis täiega pingutama. Kaur oskab kududa kangastelgedel ning saab iseseisvalt hakkama ka ettevalmistavate töödega nagu riideribade lõikamisega kaltsuvaipade jaoks, lõngade kerimisega, koelõnga jätkamisega jms. Viimasel ajal meeldib talle oma ideest lähtuvalt vaipu kududa, valib selleks ise värve ja sobitab neid. Ta saab hakkama isegi kuue tallalauaga vahvelkanga kudumisega. Kaur on teinud ka gobelääni ja hiljuti õppis kõlavööd kuduma. Saadud stipendiumi eest soetab Kaur endale kangasteljed, et ka koolist vabal ajal kududa ning tulevikus omandatud käsitööoskust rakendada iseseisvalt töötasu teenimiseks. Erivajadusetega noortele mõeldud stipendiumiteks välja antud vahendid kogub Tartu Toome lionsklubi iga-aastase heategevusliku advendikalendrite müügiga. LC Tartu Toome klubi tänab stipendiaatide peresid ning koole tublide noorte kasvatamise ja suunamise eest! Tartu Maarja Kool tänab omakorda LC Tartu Toome klubi hea toetuse eest!
 Mart Reiniku kooli kevadpidu Meie kooli olulisemateks traditsioonideks on kevadised muusika- ja liikumispidu. Eelmisel kahel aastal pidime viiruse laia leviku tõttu peod ära jätma. Sel aastal otsustasime korraldada muusika- ja liikumispeo ühise kontserdina nii, nagu see oli u 50 aastat tagasi, kui traditsioon alguse sai. Nii suure ettevõtmise prooviperiood on pikk. Mitu kuud mõeldakse ja harjutatakse nii tantsunumbreid kui ka muusikalisi etteasteid. Seekordsel kontserdil esinesid kõik koorid: mudilaskoorid, lastekoor ja ülivõimas poistekoor; kooli puhkpilliorkester ning erinevates vanustes võimlejad ja rahvatantsurühmad. Peo lõpetas ühine finaalilugu „Kool on alles algus“, kus laval tantsisid koos kõik 9. klasside ja 1. klasside õpilased. Vanemuise kontserdimaja suurel laval esines peaaegu 400 õpilast. Kontsert läks väga hästi. Esinejad lustisid laval, publik nautis ja elas saalis aktiivselt kaasa. Saime järjekordselt kinnitust, et seesugune suur ettevõtmine ja positiivset energiat täis koosolemine on väga oluline ja vajalik kogu kooliperele.
 Lugemine loeb Maikuu võiks täiel määral pühendada meie rahvusvahelisele suhtlusele, sest sinna mahtusid rekordilised neli õppimisnädalat kolme erineva Erasmus+ projektiga nii meil kui välismaal. Nendegi ridade kirjutamine toimub projekti Wander With Wonder mobiilsusnädalal Kaunases. Paraku ei mahu kõik see blogi etteantud täheruumi ära. Seetõttu saate sellest, kuidas meie õpilased ja õpetajad Belgias, Portugalis ja Leedus käisid ning kuidas me Tartus itaallasi, portugallasi ja horvaate võõrustasime, lugeda ja näha-kuulda juunikuu jooksul ilmuvatest lugudest, galeriidest ja videodest meie kooli kodulehel. Samuti jääks blogiruumist väheseks kui hakata pikemalt kirjutama vahepealsestest õpilaste saavutustest ja põnevatest tegemistest, mida saab jällegi jälgida meie kooli Facebooki kanalil. Küll aga teeme sel korral erandlikult juttu sündmusest, mis toimus juba aprillis, kuid mille olulisus meie kooli jaoks on olnud juba pikki aastaid väga suur. Nimelt algklasside lugemisõhtust, mida aastast 2009 on vedanud õpetaja Mare Kiisk. Sel korral oli saalitäiele lastele külla tulnud lastekirjanik Kätlin Vainola. Pärast kirjanduslikku kohtumist ootasid Raatuse kooli klassiõpetajate poolt ette valmistatud tegevused, mis põhinesid kirjaniku teostel. „Igaühel tulevad mõtted omamoodi“, ütles Kätlin Vainola ja rääkis väikestele kuulajatele oma lapsepõlvest koos vanavanematega ja oma esimese raamatu „Ville“ saamisloost. Raamatu elavdamiseks luges kirjanik ette ühe katkendi. Tosinast lauale väljapandud teosest tutvustas kirjanik lähemalt tema jaoks tähenduslikumaid. Kui õpilased küsisid, kas Kätlin tahtis lapsena kirjanikuks saada, siis vastusest selgus, et mitte. Kirjutamine lihtsalt sai ühel hetkel tema jaoks olulisuseks elu osaks. Kõik asjaosalised, et lugemisõhtu läks korda. Erinevaid raamatutega seotud elamusi kogunes hulgaliselt. Lugemisõhtul kogutud kogemused toetavad julgust ja pealehakkamist uute raamatute lugemisel. Loe pikemalt ja vaata lugemisõhtu galeriid siit. Foto allkiri: Lastekirjanik Kätlin Vainola tutvustamas lastele oma loomingut. Foto: Rene Leiner
 Pop-up kool Lõunakeskuses 19. mail toimus Euroopa kutseoskuste nädala raames Oskuste ÖÖ. Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO oli seadnud pop-up kooli sisse Lõunakeskuses, kus meistrite käe all sai tutvuda erinevate teemakoolide ja erialadega. Praktiliste minitundide käigus sai igaüks end muu hulgas proovile panna näiteks koodimurdmises, aluste komplekteerimises või hoopis kätemassaažis ja virtuaalses keevitamises. Vahvate minitundidega olid välja tulnud kõik teemakoolid. Vahetundide ajal lahutas meelt rahvatantsurühm Triskel ning hea muusikaga kostitas vägev koolibänd Ragnarock. Müügiletis müüsid VOCO Meistrid liha- ja pagaritooteid. Janu kustutamiseks pakkusid õpilased alkoholivabu kokteile. Matkapäev “SAJAGA TULEVIKKU” VOCO tähistab sellel aastal oma 100. sünnipäeva ning selle raames mindi 10. mail kooliperega üheskoos kõndima. Julgemad läksid püüdma 100 kilomeetrit. Organisatsiooni tervis on täpselt nii hea, kui on tema inimeste oma ning soovime, et seda tervist jätkuks veel vähemalt sajaks aastaks. Osa grupist alustas teekonda juba kl 4:00 hommikul. Matkast võttis osa ca 450 inimest, kes läbisid ühtekokku 8000 km. Kooli personali poolt osales ca 100 inimest, kes läbisid üle 2000 km. Õpilasi tuli kohale peaaegu 3,5 korda rohkem ning üheskoos läbiti ca 6000 km. Maratoni distantsi läbis 53 inimest. Kokku ületas ühiselt 100 km piiri 35 osakonda/kursust. 100 km retke võttis ette üks inimene ning läbimiseks kulus tal 18 tundi. Matkapäeva vahvatele hetkedele saab pilgu peale heita VOCO Instagrami highlightsides @tartuvoco. Foto on tehtud kell 4:00 Tartu Rakendusliku Kolledži Kopli õppehoone juures mõni hetk enne matka algust
 20. mail väisas ligikaudu 150 11. klassi õpilast kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipaika Vargamäel. Õpilased läbisid Järva-Madise kirikust alguse saava rabamatka, õppisid tundma kirjaniku elulugu, seoseid loominguga. 11. loodusklassi õpilane Grete Karsna meenutab: „Mulle väga meeldis matkata läbi raba, künka pealt ilusat Eesti loodust imetleda ja klassiga koos vanades talumajades ringi komistada. Samuti meeldisid aidas väljapandud pastlad ja kirss tordil oli kindlasti karastav välikäimla lõhn.” Paulina Alicja Blokile jäi meelde näiteks see, et põrandad olid toona mullast, sest Tammsaare isa arvates naised pesid põrandat nii palju, et puit oleks mädanema läinud. Vargamäe külastamine on kujunenud 11. klasside iga-aastaseks traditsiooniks ilmestamaks osa eesti kirjandusloost. Õppekäigust koostas lühikese video 11. loodusklassi õpilane Saskia Ehin, vt https://tammegymnaasium.ee/opilased-vargamae-radadel/ (Uudise koostas: õp Maiu Nurka)
Viis aastat tublide õppijate preemiareisi traditsiooni Viis aastat tagasi sai alguse Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi traditsioon korraldada põhikooli – ja gümnaasiumi tublidele õppijatele õppeaasta lõpus põnev õppereis tänuks ja tunnustuseks tubli töö eest. Avareis toimus Riia linna põnevatesse muuseumitesse, pärast seda oleme külastanud Eestimaa ilusaid paiku. Reisi planeerides on eesmärk olnud kombineerida toredat ja meeleolukat äraolemist „õpiampsudega“. Nii on tavapärased reiside osad enamasti matk looduses, natuke meisterdamist ning võimalusel ka muuseumikülastus. Seda ei saa küll ette planeerida kuid kõigil kordadel on meid saatnud ka ilus ja päikesepaisteline ilm! Sel aastal oli sihtpunktiks Läänemaa. Külastasime Kallaste talu, kus sai meisterdada trühvleid, testida oma meeskonnatööoskusi seiklusrajal ning nautida ilusat loodust ning uudistada vanu talutöömasinaid ja tööriistu. Reisi krooniks oli Padise kloostri külastus. Giidi juhatusel jalutasime läbi keskaegse kloostri ja kuulasime lugusid tolleaegsest eluolust. Koolile kohaselt toimus tagasiteel teadmiste kontroll: viktoriin magusate auhindadega. Kooliaasta vältel peavad paljud meie õppijad jagama ennast töö, pere ja õppimise vahel ning ühisteks tegevusteks on keeruline aega leida. Ja kuigi ka õppereisi jaoks tuleb nii mõnelgi töölt vaba päev paluda, annab ühine seiklus „särtsu“ jätkamiseks sügisel.
 Esmaabikoolitus 8. klassile Sel õppeaastal läbisid Tartu Variku Kooli 8. klassi õpilased SA Tartu Kiirabi esmaabiõppe baaskursuse. Koolituspäev koosnes loengust ja praktilistest oskustubadest, kus harjutati juhendajate abiga erinevaid esmaabisituatsioone. Koolituse lõpuosas tuli igal rühmal lahendada iseseisvalt erinevaid ülesandeid. Iga osaleja sai ka kursuse läbimist tõendava tunnistuse. Õpilased said koolituse käigus harjutada elustamist, kannatanu transporti ja liigutamist. Harjutati erinevate kehaosade sidumist ning fikseerimist. Arutleti, missuguseid õnnetusi võib juhtuda kõikjal meie ümber ning kuidas nendega toime tulla. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne. „Õppisin väga palju uut ja see koolitus andis kindlustunde, et kui midagi peaks kunagi juhtuma, siis ma oskan vähemalt midagigi teha. Praktiline osa oli väga hea, kuna aitas kinnistada eelnevas loengus räägitut,“ meenutas 8.b klassi õpilane. Samas toodi välja ka see, et kuigi iga koolitusega tundub, et osatakse aina rohkem, ei taha suurem osa selliste situatsioonidega elus siiski kokku puutuda. „See koolitus oli väga asjalik. Sain teada, kuidas käituda, kui kedagi on vaja abistada. Seda võiks rohkem olla, sest osad asjad võivad ununeda. Sain ka teada, mida tuleks teha, kui keegi on vigastanud ennast või on pereliikmetel või tuttavatel tekkinud infarkt. Räägiti väga põhjalikult,“ ütles 8.a klassi õpilane. Esmaabiõppe baaskoolitusi korraldab Tartu Kiirabi koostöös Tartu Linnavalitsusega.
 Tartu Veeriku Kool käis 11. mai külas Leiutajate Külakoolis. Külaskäik oli väga inspireeriv ning tagasisõidul sai omavahel palju ideid arutatud ja plaane peetud, kuidas väikese kooli häid ideid suurde kooli üle kanda ja enda omaks teha. 17. mail toimus Veeriku koolis 3. ja 4. klasside Spelling Bee ehk häälimisvõistlus. Õpilasi osales Tartu erinevatest koolidest mõlemas vanuseklassis 14 ja suurepärase ettevalmistusega õpilased võitlesid esikohtade eest vapralt. Üritus pani lisaks ettevalmistusele ja tähestikutundmisele proovile ka õpilaste lavanärvi. 3. klasside osas osutus parimaks Tartu Karlova Kooli õpilane ja 4. klassidest Tartu Kivilinna Kooli õpilane. Lisaks käisid Tartu Veeriku Kooli õpetajad 17. mail Ettevõtluskülas, kus mängiti läbi majandust ja rahatarkust õpetavat rollimängu. Mäng oli väga põnev ja koolituspäev läks kiiresti. Õpetajad tulid tagasi õhinaga ning soovivad kindlasti ka õpilastega tulevikus sinna minna, et ka õpilased saaksid proovile panna, mis tunne on olla ettevõtja ning milliseid väljakutseid sellel elukutsel ületama peab.
 Kooriks kasvamine. HTG segakoor Anima Rõuges hooaega lõpetamas Rõuge 30-meetrine vaatetorn, vaade Võrumaale, tuul ja õrn kõikumine. Kõrgusest kostab K. A. Hermanni ja M. Veske “Ilus oled, isamaa” HTG segakoori Anima esituses. Isamaa ilust lauldes ununeb ka igasugune võimalik hirm kõrguse ja ebakindla pinna ees. Nimelt viis kontsertreis maikuu keskel HTG segakoori kaheks päevaks Rõugesse, kus lasti kiriku õhtuhämaruses kõlada aasta jooksul õpitud lauludel. Sündmus jääb oma südamlikkusega kauaks meelde. Kontserdi pealkiri „Elu on voolamine“ tulenes kooriliikmete lemmiklaulust (M-L. Valkonen / L. Seppel-Ehin). Repertuaar koosnes vaimulikest lauludest Olav Ehala „Kodulauluni” välja. Paiga eripära arvestades lauldi ka võro kiilen (M. Amor / A. Adson „Esä taivan”). Vahepaladena kõlasid H. Otsa „Muinasjutt”, mida esitas kromaatilisel kandlel abiturient Hanneloore Horn, ning Rahmaninovi etüüd-pilt op 39 nr 2, mida esitas 10. klassi õpilane ja koori kontsertmeister Lilian Hindrikson. Mõlemad palad paitasid kuulajate kõrva. Eriti südantsoojendavad olid lauljate jaoks direktor Ott Ojaveeri tänusõnad, kui kõrvus helises veel viimane laul. Ta nentis, et treffnerist paneb ka laupäeva õhtul tekli pähe ja laulab isegi siis, kui parasjagu käib Eurovisiooni finaal. Kontsert algas alles pool kümme õhtul, mistõttu oli pärast esinemist läbi viidud animaalasteks võtmise rituaal eriti kõhe. Selleks roniti öö hämaruses mööda kitsaid treppe kiriku torni, lauldi koorilaulja vannet ning joodi lauluõli. Tornides laulmine muutus sel nädalavahetusel lausa tavaks! Lisaks sellele toimus ööpäeva jooksul erinevaid seltskonnamänge koori ühtsuse loomiseks, tantsiti, matkati giidi jutu saatel ja ilma giidita ning käidi saunaski. Meeldejääv väljasõit oli see igal juhul ja loodetavasti pandi sellega alus traditsioonile. Kontserdi video leiad siit. Hilda Laidmets (10.d)
 Kaasamine Ilmatsalu Põhikoolis Ilmatsalu Põhikooli meeskond osaleb kaasava hariduse täiendkoolitusel, selleks et värskendada olemasolevaid ja saada uusi teadmisi ning oskusi. Antud koolituse on välja töötanud Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut ning Norra ja EMP projekti „Kaasava hariduse õppekava ja õppe kvaliteedi arendamine ning tõhustamine“ raames. Tartu Ülikooli aastasel täiendõppe koolitusel osalevad aineõpetajad, tugispetsialist ja koolijuht. Õpe toimus kord kuus kolmepäevaste (neljapäevast laupäevani) sessioonidena. Nüüdsel haridusmaastikul järgitakse kaasava hariduse põhimõtteid. See tähendab seda, et üldjuhul kõikidel lastel on võimalus haridust omandada oma piirkonnakoolis, kus õppimiseks on loodud sobiv arengukeskkond. Koolis arvestatakse õpilaste erisustega ja tagatakse vajalikud tugiteenused. Põhikool saab pakkuda eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist tuge. Täiendkoolitusel omandame teadmisi, kuidas lähtuvalt õppija arenguvajadusest kujundada õppekeskkonda, õppeprotsessi, töökorraldust klassi ja kooli tasandil. Tähtis on kõikide õppijate kaasamine õppetöösse tavaklassi tingimustes ja kõigile võrdsete võimaluste loomine. Õppe kohandamine toimub vastavalt õppijate eeldustele ning jälgitakse iga õpilase individuaalset arengut. Tundides saame pakkuda õpilastele valikuvõimaluste suurendamist tegevuste osas, erinevate õppemeetodite rakendamist. Liigume suunas, et õpilasest kujuneks ennast juhtiv õppija, kes võtab vastutuse oma õppimise eest. Õpilane oskab eesmärgistada oma ülesandeid, planeerida oma aega, kokkulepetest kinni pidada ning tagasisidestada oma tegevusi. Küsime õpilaste arvamust, et kuidas õpet paremaks muuta. Peame oluliseks tõhusat õppimist. Koolituse käigus oleme rakendanud koostöist õpetamist, kus kaks aineõpetajat või aineõpetaja/tugispetsialist teevad ühiselt õppetunni ettevalmistuse ja viivad selle koos läbi. Vajalik on klassis abiõpetaja olemasolu, kes toetab individuaalselt HEV-õpilasi. Emotsionaalse poole pealt on tähtis positiivse ja pingevaba õhkkonna loomine, mille aluseks on head suhted. Arvestada tuleb, et iga õpilane kogeb eduelamust tunnis. Aastane kursus lõpeb juunis ja sügisest saab veelgi tõhusamalt õpilasi abistada.
4. klasside loovtööde esitluspäev 26. mail esitlesid MHG 4. klasside õpilased oma loovtöid. Loovtöö tegemiseks peavad õpilased näitama esimese nelja aasta jooksul omandatud teadmisi ja oskusi uurides päriselus olulisi probleeme ja murekohti. Uurimus viiakse läbi eelistatult grupitööna. Oluliseks loovtöö osaks on praktiline tegevus, mille käigus saavad õpilased anda enda panuse laiemale kogukonnale ning juhtida tähelepanu enda valitud probleemile. Loovtöö planeerimine, läbiviimine ja esitlemine annab õpilastele ainulaadse võimaluse näidata enda teadmisi ja oskusi ning demonstreerida enda arengut lähtudes IB õppija profiili omadustest. Loovtöö koostamine kestab 6–8 nädalat ja selle katusteema on: "Meie huvid viivad lahendusteni, mis on kasulikud ka teistele". Selle raames loob iga õpilasgrupp endale isikliku keskse idee, valib uurimiseks olulised küsimused (uurimise alateema), millele vastused leiab. Lisaks teadmiste kogumisele leiab iga grupp võimaluse praktiliseks tegutsemiseks (teavitab, juhib tähelepanu, informeerib, loob midagi, katsetab, teeb heategevust jne). Loovtööd oleme teinud sellisel kujul juba 10 aastat. Varasemalt "live" esitlusena, 2020. aastal individuaalse uurimuse ja Padlet esitlusena ning 2021. aastal veebikonverentsina. Sel aastal toimus taas loovtööde esitluspäev kooli aulas, kuhu olid oodatud kõik koolipere liikmed. Selle aasta mõned vahvad teemad ja praktilised lahendused: 1) Keskne idee: Inimeste tegevus võib kahjustada putukate elu. Praktiline tegutsemine: putukahotell 2) Keskne idee: Loomade üksinda jätmine võib kahjustada nende tervist ja heaolu. Praktiline tegutsemine: loomapesad poodide juurde. 3) Keskne idee: Our actions influence how others feel and how they are treated (Meie tegevus mõjutab seda, kuidas teised end tunnevad ning kuidas neid koheldakse) Praktiline tegevus: Super Equality Club (Võrdsust propageeriv klubi õpilastele). Videoga tutvu kindlasti SIIN!
 Mai 2022 TAGis Mai oli sel aastal TAGis tõeline kultuurikuu. Kultuuriranitsa projekti toel käisid õpilased nii lähemates kui kaugemates kultuuriasutustes: Vabaõhumuuseumis, Maaelumuuseumis ja Meremuuseumis Tallinnas, Laulupeo-muuseumis ja Linna-muuseumis ning koduses Vanemuises Tartus. Huvitavaid programme ja lavastusi ning rõõmu koos veedetud koolipäevast väljaspool kooli jagus esmalt 1., 4. ja 7. klasside õpilastele. Vanemate klasside õpilastel toimus valikaine praktikum traditsiooniliselt ERRis ETV+ telestuudios. Seekord võtsid praktikumist osa ka Ukraina klassi õpilased, kes paistsid silma oma uudishimu ja aktiivsusega. Pärast praktikumi oli õpilastel aega külastada ka Fotografiskat ning 600-aastast Raeapteeki. Mitte vähem meeldejääv oli kaunis karge laupäev põhjarannikul. Meie õpilased näitasid ukrainlastele, milline näeb Eesti välja põhjapoolt küljest. Väljasõidu esimene pool möödus Keila-Joa lossikompleksis. Sellele järgnes piknik mere ääres ja õhtupoolik ning õhtu möödusid Arvo Pärdi Keskuses. Muljeterohke päeva lõpuks kuulata-vaadata eestikeelsete vahetekstidega muusikalavastust võis osade Ukraina õpilaste jaoks päris raske olla, aga nad tegid kõik selle vapralt kaasa. Kuidas Ukraina õpilaste elu Tartus kodusemaks ja kultuursemaks muuta, sellele mõtlevad peale meie koolipere ka mitmed teised ühingud ja asutused. TAGi ukrainlaste nimel täname tähelepanu ja toetuse eest Tartu Kesklinna Kooli ja Tartu Zonta Klubi. Eks ühel või teisel moel kultuuriürituseks tuleb pidada paljusid teisigi meeldejäävaid ettevõtmisi: algklasside poolt ette valmistatud liigutav emadepäeva kontsert, ilusa käekirja konkurss, Euroopa päeva seminar - meelelahutuslik ja infoküllane ühtaegu, lastekoori osavõtt Keila koorifestivalist, aga ka koristuspäev Otepää Maarja kiriku ümbruses. Olgu öeldud, et kõige selle hoogsa elu keskel said tehtud ka kõik õppetööga seotud tähtsad asjad: 3. ja 8. klassi loovtööde kaitsmised, lõpukellaaktused, esimesed lõpueksamid, õppeaasta lõputööd jms.
 Meeleolukas pereõhtu 10. mai õhtul täitus Descartes’i kool hakkamist täis laste ja vanematega – üle pika aja toimus taas pereõhtu, millest võttis osa ~300 inimest. Õhtu algas töötubadega. Meelepärase tegevuse sai valida 15 erineva töötoa vahel. Võimalik oli disainida kaasavõetud riideeset, meisterdada šokolaadümbrist, parkimiskella, pabervanikut või külmkapimagnetit. Õppida korvi ja patse punuma ning pildistamise ja rahatarkuse nippe. Teha põnevaid katseid koduste vahenditega ja voolida vahvaid kujukesi soolataignast. Valmistada lõhnaseepi ja vahariiet. Kokata maitsevõid ja tikuvõileibasid valmistades. Tore oli näha väikeste ja suurte ühist nuputamist, loomisrõõmu ja tegutsemislusti. Töötubadele järgnes kontsert aulas, kus esinesid koorid, rahvatantsijad, tüdrukute ansambel ja näitlevad õpetajad etendusega „Taskuarvuti ehk kui Sirli isa koolimajja jõudis“. Etenduse lavastajal tekkis kooli juubeliaasta tuules tunne, et teeks õpetajatega koos teatrit ja võtaks kavasse midagi tavalisest erinevat. Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused“ põhjal valminud näidend oli selleks sobiv. Näitlevad õpetajad kinnitasid kooliperele ja külalistele, et õpetajad on valmis panustama oma aega, et kooli juubeli tähistamiseks ühiselt pingutada, lavalisi seiklusi ette võtta ja õpetaja rasket ametit eluterve huumoriga võtta. Pereõhtult said kõik kaasa hea tuju ja ühtse kooli tunde. Kooliaasta lõpetuseks tehti koolimaja külgseinale värvikas tänavakunstipilt graffitikunstniku PRTKR juhendamisel. Graffiti töötoa käigus valmivale teosele aitasid kaasa ka õpilased. Pilt haakub ka otseselt nurga taga asuvate rattahoidjatega ning vihjab oma sportliku iseloomu tõttu lähedal asuvale spordialale. Nüüd saabki vaikselt hakata kirevale kooliaastale joont alla tõmbama, kuigi ees on ootamas veel suur juubelipidu.
 Keskkonnanädal Tartu Forseliuse Koolis Tartu Forseliuse Koolis tegutsevad Maailmamuutjad korraldasid 16.-20. mail kooliperele sündmusterohke keskkonnanädala. Maailmamuutjateks on aktiivsed õpilased, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust tõstes püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta. Keskkonnanädal algas aulas toimunud konverentsidega. I kooliastmele esines Tartu Loodusmaja ja Teaduskeskus Ahhaa. II kooliastme õpilased said teada SA Teeme ära ja Foodsharing Tartu tegemistest. III kooliastme õpilased kuulasid ettekandeid Fridays for Future noorte kliimasteikidest, rohelisest eluviisist (Eestimaa Rohelised) ning digiprügist (Make it Neutral). Lisaks lahendasid õpilased praktilisi keskkonnateemalisi ülesandeid. I kooliaste meisterdas prototüüpe toodetele, mis aitaksid vähendada prügi ja toiduraiskamist ning soodustaksid taaskasutust. II kooliastme õpilased koostasid klassijuhatajatunnis mõistekaarti “Minu keskkonnasõbralik klass” ning valisid ühiselt välja, milliseid ideid klassiga rakendama hakatakse. III kooliaste otsis ajujahi käigus innovaatilisi ideid keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Tooteid, teenuseid või äppe tutvustati klassile liftikõne vormis ning kuulajad kehastusid investoriteks, kes valisid välja parima idee. Maailmamuutjatele toimus infotund Rohelise Kooli programmiga liitumisest. Teisipäeval toimusid põnevad Kahoot’id, mille käigus valiti igast klassist võistkond osalema prügisorteerimise finaalvõistlusel. Kolmapäevast reedeni toimusid vahetundides tasavägised finaalid, et igast kooliastmest parim prügisorteerija välja selgitada. Kolmapäeval toimus ka filmiõhtu, kus saadi teadlikumaks kiirmoe telgitaguste osas. Neljapäeval said keskkonnanädalast osa ka pereliikmed, sest toimus kevadkontsert, heategevuslik kohvik ja taaskasutuslaat. Kohvikutulu annetati kodanikuühendusele Eesti Metsa Abiks ning laadatulu koguti Maailmamuutjate toetuseks. Terve nädala jooksul võistlesid klassid väljakutses “Tule kooli jala, rattaga või tõuksiga”. Parima tulemuse saavutanud klassis tuli nädala jooksul ilma autota kooli lausa 75% õpilastest. Koolimaja koridorides sai uudistada näitust šokeerivatest keskkonnafaktidest, koolihoovis mängida keskkonnateemalist nutiorienteerumismängu ning ainetundides panustada ümbruskonna koristamisesse. Maarja Tamjärv ja Egle Saarepere
 Loovus loob rõõmu
Tartu Hansa Kool võõrustas 27. ja 28.mail Euroopa Parlamendi projekti "Make Europe Bloom" delegatsiooni ja mitmeid Eesti poliitikuid. Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand rääkis teemal “Euroopa hääl maalimas kriiside ajastul - endiselt globaalne?”, vestlusringis räägiti teemal “Piltide võim poliitikas”, ümarlauas arutleti teemal “Euroopa tulevik - Tartu ja Eesti vaatenurk”. Kõigis aruteludes oli kesksel kohal Euroopa tulevik, põlvkondade ülene mõistmine, noorte kaasamine poliitikasse, nende panustamise võimalused ja selle olulisus. Väga haaravad olid arutelud Ukraina teemadel ja erinevate riikide esindajate vaatenurgad. Laupäeval avati Tartu Hansa Kooli seinal üks viiest projekti raames erinevates Euroopa riikides valmivatest seinamaalidest. Maali autor on Anastasia Lemberg-Lvova ja selle kandis seinale Tartu ettevõte Robot Muralist, nende tegevjuht Kristiina Roosvald tutvustas Hansa kooli kaheksanda klassi õpilastele, kuidas temast, pühendunud kunstnikust, on saanud ettevõtja ja milliseid põhimõtted on ta sellel teekonnal muutma pidanud ja milliseid teadmiseid ja oskuseid juurde õppinud. Seinamaali avamisel osalesid Urmas Klaas, Erni Kask, Kristiina Tõnnisson, Gea Kangilaski, Kristina Kallas ja mitmed külalised Hispaaniast, Prantsusmaalt, Inglismaalt ja mujalt. Seinamaal ei ole ainus võimalus Hansa koolis osa saada kunstist, taas on nädalaks avatud traditsiooniline õpilastööde näitus "Hansaõu 2022". Nagu võluväel muutus võimla põnevaks loomeõueks, kus oli võimalik vaadata aasta jooksul erinevates ainetes valminud loomingulisi töid mööblist eheteni, akvarellist kollaažini. Kõigil soovijatel on võimalik näitust külastada kuni 7. juunini.
 TÜ muuseumi ja Tartu Kivilinna Kooli õpihuvilaager „Nädala jagu teadushuvi laagri päevi Tartu Ülikooli muuseumis“ Õpihuvilaager „Nädala jagu teadushuvi laagri päevi Tartu Ülikooli muuseumis“ toimus vahemikus 18.–22. aprill, millest võttis osa 141 õpilast 1.–4. klassidest. Laager algas nädala alguses teadusteatri ja Hullu Teadlase töötubadega ning andis õpilastele positiivse emotsionaalse laengu nädalaseks õppemaratoniks erinevates muuseumites: TÜ muuseumis, Tartu tähetornis, TÜ kunsti- ja TÜ loodusmuuseumis. Õpilastel avanes võimalus kunstimuuseumis saada uusi ja täiendada olemasolevaid teadmisi Vana-Kreeka ajaloo, lugude ja müütidega seotud programmis. TÜ muuseumi saladustekambris tutvuti ülikooli kunstikogudest pärinevate kunstiteoste vahendusel keskaegsete ja varauusaegsete relvade ja sõjapidamisviisidega. Tähetorni õppeprogrammides uuriti planeete ja tähti, lapsed said ka tutvuda ajaloolise kosmose vaatlusriistade ja -tehnikaga. TÜ loodusmuuseum laiendas õpilaste silmaringi läbi lemmikloomade programmi, kus vaadeldi erinevaid eksootilisi koduloomi. Tervise teemasid ja Hullu Teadlase eksperimente käsitleti TÜ muuseumi õppeklassides. Igas töötoas saadud teadmised kinnistati programmi lõpus käelise tegevusega, näiteks meisterdasid õpilased Vana-Kreeka elaniku kitooni, keskaegse ründe- või kaitserelva mudeli, tähtkujude kaardi, planeedi Marss maja ja bakteri kaardi. Igapäevane õppeprogrammidest osavõtt tekitas õpilastes elevust ja põnevust õppimise vastu väljaspool koolikeskkonda. Oskuslik lõiming õppeprogrammides tõstis õpilastes õpimotivatsiooni. Loovad, liikumist nõudvad vahelduvad tegevused tõstsid õpilaste aktiivsust ja entusiasmi uute teadmiste jahil. Huvitav oli ajalooline matk Vana-Kreekasse, kus lapsed said ise selga proovida tolle ajastu rõivad ja elada sisse erinevatesse rollidesse. Kivilinna kooli koolipere tänab kõiki meeskonnaliikmeid, kes panustasid õpihuvilaagri toimumisele. Loodame ka edaspidi sellistes ettevõtmises kaasa lüüa. Kivilinna kooli klassiõpetajad
Aprillikuu sündmuste ja konkursside rohkus paneb pea ringi käima Aprillikuu on meie jaoks juba viiendat aastat lisaks rohketele sündmustele ka Aasta kooli konkursi kuu. KJPG saatis aprillikuus eksamisessioonile VIII lennu abituuriumi, avas uksed XI lennu kandidaatidele ning oli ühiskatsete ja riigieksamite korraldajate reas. Lisaks sellele on aprillikuu eriline, sest osalesime taas, nüüd juba viiendat korda, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud Aasta kooli konkursil. Aasta kool HTM-i poolt korraldatud aasta õpetaja konkursi osa, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Osaleda saavad kõik koolid. Meie kooliperele on tähtsad kolm väärtust: teeme oma otsused lähtudes eelkõige õpilaste huvidest, anname võimalikult laiapõhjalise üldkeskhariduse ja läbi paindliku ning sõbraliku keskkonna süstime tulevasse põlvkonda usku haridusse. Meie jaoks on olulised head õppetingimused, rikkalik valik külalisõpetajaid ja koostööd õpetavad laagrid ning praktikumid. Kaasame igapäevaselt õppetöösse erinevaid kõrgkoole, ametkondi ja huvikoole, et õpilaste valikud ei piirduks vaid kooli koondunud inimeste teadmiste ning praktika pagasiga. Meie uksed on avatud nii külalistele ja lastevanematele kui ka uutele ideedele, kriitikale ning väljakutsetele, mis ei mahu tavaliste koolide raamidesse. Meie selle aasta video on lisatud. Kutsume üles kõiki Tartu koole konkursile oma jälge jätma! 2018. aastal jõudsime kümne parima hulka, video on leitav siit. 2019. aastal jõudsime kolme parima hulka, video on nähtav siit. 2020. aastal jõudsime finaali (kümne parima hulka), video on nähtav siit. 2021. aastal kahjuks finalistide sekka ei mahtunud, kuid video on nähtav siit.
LÕK-le vastavast digiõppevarast saavad kasu paljud Oma põhitöö kõrvalt on Kroonuaia kooli eripedagoogid-õpetajad tegelenud pidevalt lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele erimetoodikat järgiva õppevara koostamisega – viimasel paaril aastal digiõppematerjalide loomisega. Nimelt arendatakse ja toetakse Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel Eestis digitaalse õppevara loomist lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Esimesed Kroonuaia kooli õpetajate koostatud digiõpikud on jõudnud ka kasutajateni, eelmisel õppeaastal võeti kasutusele digitaalsed õpikud lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele matemaatikas 2. ja 4. klassis ning inimeseõpetuses 1. ja 2. klassis - autoriteks Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad Kadri Männiksaar, Lii Helmet, Meelika Maila, Kaja Pastarus ja Heidi Öövel. Nimetatud klassidele puudusid varem paberkandjal vastavad õppematerjalid, mis tähendas seda, et neid ei olnud võimalik digiteerida, valmisid esimesed „päris“ digiõpikud hariduslike erivajadustega õpilastele, seda mitte ainult Eestis, vaid teadaolevalt kogu maailmas. Praeguseks kasutusvalmis põhikooli lihtsustatud õppekavale vastav digiõppevara on loodud platvormile Opiq ja leitav Opiqu keskkonnast aadressil https://www.opiq.ee/Search/Kits, samuti portaalist E-koolikott. Oluline on märkida, et lihtsustatud õppekavale vastav õppevara on kättesaadav tasuta. Koroonapandeemiast tingitud distantsõpe andis tõuke põhikooli lihtsustatud õppekavale vastavat paberkandjal olevat õppevara digiteerida. Nii jätkubki käesoleval õppeaastal Kroonuaia kooli õpetajate töö juba paberkandjal olemasolevate 3. klassi ja 9. klassi matemaatika tööraamatute digiteerimisega. Nimetatud, kuid ka teisi Opiq.ee lehelt leitavaid lihtsustatud õppekavale vastatavaid õppematerjale on võimalik kasutada põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel, individuaalse õppekava alusel õppivate õpilaste toetamisel, õpiabi tundides, aga ka muukeelsete laste õpetamisel. Samuti võivad lihtsustatud õppekavale vastavad õppematerjalid olla kasutatavad Ukraina sõjapõgenike õppes toetamisel. Põhjalikku ülevaadet põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastavast digiõppevara koostamisest saab lugeda ajakirjast Eripedagoogika nr. 67, märts 2022.
 Aprillis algas vastuvõtt 2022/23 õppeaastaks Tartu Kunstikoolis. Ootame õppima tulevasi motiveeritud 3D-kujundajaid, kujundusgraafikuid, stiliste ja dekoraatoreid. Kuigi mais ootab teid ees veel üks vahva avatud uste päev, siis juba praegu ootame kõiki huvilisi ka meile õpilasvarjuks. Õpilastele, kes on Kunstikooli osas juba täiesti kindlad, soovitame osa võtta meie ettevalmistuskursustest. Aprillis toimus ka järjekordne valikainete nädal. Üks põnevamaid valikaineid seekordses valikus oli seinamaal. Meie õpilased sõitsid Põlvasse, kus nad nädala jooksul lasteaeda Mesimumm kauni teose lõid. Aprillis tegime ka palju koostööd teiste kutsekoolidega. Näiteks kommunikatsioonijuhid kohtusid Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja õppejuhid meie juures Tartus. Meie juurde asus õppima ka esimene Ukraina sõjapõgenik. Lisaks, meie õpilased teevad ettevõtluse aine raames heategevuslikku projekti, mille tulu annetatakse 100% Ukraina Kultuurikeskusele. Leiate neid FB leheküljelt Päevalill Disain. Muukeelsete õpilastega töötamise lihtsustamiseks kõigile õpetajatele, töötasime välja tasuta koolituse "Visuaalne õpetaja", mis toimub 10.-11. mai.
 MRK filmiklubi Meie koolis tegutseb juba pea kakskümmend aastat FILMIKLUBI. Selle algusaegadel tulid õpilased suure innuga peale tunde kooli filme vaatama. Teadupärast on ajaloolised filmid üsna pikad ja üleliia rõõmsatel teemadel neid ka ei tehta, aga õpilased tulid, vabatahtlikult ja rõõmuga. Nüüd on aeg kõvasti edasi läinud, filme saab vaadata ka telefonist ja üleüldse on liikuvaid pilte meie elus liiga palju. Nii avastasime paar aastat tagasi, et istume filmiklubis koos paari entusiastiga ning tekkis kahtlane tunne, et ega filmiklubil enam pikka pidu ei ole. 2019. aastal otsustasime ajalooõpetajatega õpilasi veidi utsitada ja seadsime sisse FILMIHUNDI süsteemi. Iga õpilane saab soovi korral filmihundi passi, kuhu saab koguda templeid. Templeid saab kooli filmiklubis näidatavate filmide vaatamise ja kinos linastuvate ajalooliste või Eesti filmide eest. Kui kümme templit koos, siis omistame suure pidulikkusega koos kooli direktoriga õpilasele filmihundi tiitli. Esimene passi täissaanu sai tiitli Filmihunt I, järgmine Filmihunt II ja nii edasi. Hetkel on meie koolis juba 15 filmihunti. Koos tiitliga käib kaasas märk, mida võib kanda vaid tituleeritud filmihunt. Kuna mõni filmihunt on eriti agar, siis on neil ka juba teine ja kolmas Filmihundi märk kuuerevääril ilutsemas. Lisaks sellele jäädvustame kõik filmihundid ajalooklassi seinal. Filmiklubi on väga hea võimalus õpilastes ajaloohuvi äratamisel, süvendamisel ja hoidmisel. Nii mõnegi jaoks võib see olla ka päästerõngas, sest koolis vaadatavate filmide kohta koostame küsimused ja neile vastates saab positiivse täienduse ka hinnete rivi. Samuti oleme pidanud oluliseks Eesti filmide vaatamise populariseerimist kinos, sest kes neid ikka vaatama peaks kui mitte meie ise.
 Islandiga ja Islandilt Aprillikuu olulisemaks teetähiseks oli rahvusvaheline koostööprojekt "Icetonia - From Theory To Practice". Toimusid kaks väga tiheda ja sisuka programmiga õppimisnädalat Eestis ja Islandil. Raatuse kui Melaskoli (Reykjavik) poolt osales õppereisidel üheksa inimest, kuid vahetult oli kaasatud teisigi ning loodetavat mõju soovime näha tervele kooliperele. Nordplus Junior programmi raames rahastas projekti Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eestis oli fookus täiel määral Raatuse kooli tegemistel, Islandil õnnestus külastada viit erinevat kooli ja ühte õuesõppe keskust. Koolid olid külaliste tulekuks väga hästi ettevalmistunud ning sai näha, kuulda ja õppida täpselt seda, mis õpetajate eesmärkides kirjas. Raatuse kooli poolt oli kõige suurem huvi avatud õpiruumiga seotud teemade osas ning Islandilt sai selle kohta mõistagi palju tarvilikku õpitud. Õhtuti toimunud reflektsioonide ja arutelude jooksul pandi paika juba esimesed plaanid, mida juunis läbi mängida ja uuest aastast õppetöösse rakendada. Kahe projektinädala jooksul käsitletud teemade hulka mahtusid ka õuesõpe, erivajadustega lapsed, juhtimine, õpetaja karjäärimudel, õppimist toetav hindamine, aktiivõppe meetodid, projekti- ja teemapõhine õpe, laste füüsiline aktiivsus, digipädevused jne. Tartuski oli oluline rõhk praktilistel projekti teemadega seotud õpitubadel. Näiteks osalesid külalised teemapõhises nelja õpipesaga tunnis. Räägiti õppimist toetava hindamise mõjust, õpiti seda kasutama ning praktilise ülesandena tehti läbi hindamiskriteeriumide kirjutamine. Seejärel analüüsiti meie õpilaste töid nende kriteeriumide alusel. Arutati, kuidas õpilasi sellesse protsessi enam kaasata. Kuna aprillist juunini on kool kaheksa nädala jooksul seotud seitsme erineva rahvusvahelise projektinädalaga meil ja võõrsil, saab kooli kodulehelt pikemalt Islandil käigust ja õpetajate tagasisidet lugeda tõenäoliselt juunikuus. Siis valmib ka pikem video ja fotogalerii. Lõpetuseks pakume vaadata islandlaste Tartu dessandi esimesel päeval tehtud videot. Fotol: Raatuse kooli delegatsioon Stapaskóli (Reykjanesbær) aatriumi treppidel. Foto: Edda Björnsdottir
TARTU RAKENDUSLIK KOLLEDŽ AVAS SUVISE VASTUVÕTU JA UKSED 21. aprillil avas Tartu Rakenduslik Kolledž huvilistele oma uksed, et tutvustada õppimisvõimalusi Eesti suurimas kutsekoolis. Päeva sisse jagus nii asjalikku infot, sisukaid vestlusi kui mõnusat meelelahutust. Päev algas teemakoolide messiga, kus tutvustati erialasid ning õppimisvõimalusi. Konverentsipaneelis jagati infot sisseastumise ning õpilaselu kohta. Vestlusringis jagasid oma koolikogemust VOCO õpilased. Esmakordselt kutsusime ellu ka noorteala, kus põnevat meelelahutust pakkusid kooli õpilasesindus ja spordiosakond. Noortelaval astusid üles nii kooli enda õpilased kui armastatud muusik Grete Paia. Avatud uste konverentsipaneel on järelvaadatav SIIN. Koos ustega avasime ka oma kevadsuvise vastuvõtu. Tänavu on sisseastujatele valikus 77 eriala. Erialadega saab tutvuda VOCO kodulehel ning huvi korral täita sisseastumisavalduse mugavalt e-vastuvõtu keskkonnas. Sisseastumine põhihariduse baasil on avatud kuni 27. juunini, keskhariduse baasil õppima asumiseks saab avaldusi esitada kuni 7. augustini. TARTU VOCOs ARUTLETI (KUTSE)HARIDUSE TULEVIKU ÜLE 29. aprillil peeti Tartu Rakenduslikus Kolledžis rahvusvahelist visioonikonverentsi #sajagatulevikku. Ehkki sündmus on pühendatud kooli 100. tegutsemisaastale, vaadati mineviku asemel koos haridusekspertide, ettevõtjate ja kolleegidega hoopis hoogsalt tulevikku. Kutsehariduse kõrval arutati ka tervikliku, õmblusteta hariduse üle. Kokku osales konverentsil veebis ja koha peal enam kui 500 osalejat. Konverentsi modereeris Urmas Vaino ning see on täies pikkuses järelvaadatav SIIN.
 Kevad algas Tartu Tamme Gümnaasiumis meeleoluka balliga, mis andis tegusa ja kultuurse suuna tervele aprillikuule. Sellised üritused toovad koolipere kokku ja annavad võimaluse vabamalt suhelda. Raputab meid igapäevarutiinist ja jututeemadest välja. Vahva oli näha näha õpetajaid õpilastega jutustamas ning tantsimas, kuidas selg läheb ülikonnas sirgemaks ning samm ballikleidis graatsilisemaks, kuidas arglikud pilgud üksteist otsivad ning julgemad silmarõõmu tantsima kutsuvad. Nii palju maagilisi hetki. Lisaks annab selline suur üritus väga suure hulga olulisi kogemusi nii korraldajatele kui ka osalejatele. Õpilasesindus sai väga suure kogemuse vastutuse ja meeskonnatöö vallas, tehnikud praktilisi kogemusi, esinejad esinemiskogemust, osalejad aimu balli etiketist ning võimaluse arendada suhtlus- ja tantsuoskust. Peo peaesineja Jalmar Vabarna sai publiku täielikult oma pilli järgi tantsima- sellist pöörast sabatantsu pole meie maja aatrium veel näinud. 19. aprillil toimus meie majas Nutispordi vabariiklik finaalvõistlus, mille peakorraldajateks olid meie matemaatikaõpetaja Karin Tepaskent ning haridustehnoloog Aly Valvas. Üritus tõi kokku umbes 150 nupukat noort üle kogu Eesti, kes kolme tunni jooksul lahendasid põnevad matemaatikaülesandeid. 20. aprillil toimus traditsiooniline solistide konkurss, kus lavale astus 6 lauljat ning 5 pillimängijat. Esimest korda avasime pillimängijate kategooria, et anda ka neile võimalus end proovile panna ja enda oskusi näidata. Esitamisele tuli hingepaitavaid ballaade, raju rocki, väga tuntud lugusid ning ka võistlejate isiklikke lemmikuid. Konkursi võitjaks osutus lauljate kategoorias Romili Kiin, kes esitas Vello Toomemetsa ja Hando Runneli “Tõuse üles ja läheme ära” ning Elton Johni “Goodbye, Yellow Brick Road” ning pillimängijate kategoorias Magnus Punga, kes mängis klaveril arvutimängu Divinity: Original sin 2 tunnusloo, mille autoriks on Borislav Slavov.
 Loovtööde konverents “Parimad palad” Tartu Tamme Koolis toimus järjekorras juba kuues loovtööde konverents “Parimate palad”. Alates 2017. aastast on konverentsile esitatud 66 tööd. Kui algselt vaid kontaktsena toimunud ettevõtmine muutus pandeemia ajal korraks telesaateks, siis seekord katsetasime hübriidlahendust ehk saalis toimuvast sai Zoomi vahendusel jälgida otseülekannet ning konverents on huvilistele ka järelvaadatav. On tõesti hea meel tõdeda, et kõik 11 ettekantud tööd olid väga põnevad ning kindlasti tunnustamist väärt. Erilist kiitust väärivad konverentsil üles astunud noored loovtöölised, kes esinesid julgelt ning kaasahaaravalt. Vaikus saalis räägib iseenda eest! Siinkohal on meeldiv võimalus avalikult tänada ka kõiki juhendajaid ja komisjone, kelle abita taoline ettevõtmine kindlasti võimalik ei oleks. Sära laste silmis ja nende innukus oma tööd teha on õpetajatele ja juhendajatele parim tasu nähtud vaeva ja kulutatud aja eest. Eraldi tuleb välja tuua ka kooli IT-juhi Urmas Buhvestovi panus konverentsi õnnestumisse. Urmas aitas nõu ja jõuga esitlusi paremaks muuta, sättis üles tehnika ja videosilla ning pani kokku ka järelvaadatava video.
 Aprill Tartu Variku Koolis Aprill oli ilmselt paljudes koolides märgilise tähtsusega. Üle kahe aasta kestnud piirangud on lõpuks kaotatud ning rõõm ülekoolilistest üritustest on mõistagi suur. Mis veelgi toredam - sündmustest saavad taas osa ka lapsevanemad! 18. aprillil toimus Tartu Variku Koolis järjekordne projektipäev, mis oli sel korral üles ehitatud lendude põhjal. Õpilased said teha raamatu- ja filmikatkendite põhjal ajaloolise sisuga ettekandeid, tõlkida laulutekste, arvutada, siduda arvutamisoskus kehalisega, tantsida, teha õpetliku sisuga lühifilme, teha käsitööd, tutvuda jüripäeva kommetega ja veel palju põnevat. Kõik tunnid ja töötoad olid seotud mitme õppeainega. Nii võiski ühendatud olla kehalise ja matemaatikatund, ajaloo- ja kirjandusõpetus, kunst ja loodusõpetus, erinevad võõrkeeled jne. Kogu päev kulges lõbusalt ja kiiresti ning mitmel juhul tõid õpilased välja, et tunnid oleks võinud kesta hoopis kauem. 18. aprilli koostööpäev ei olnud selle aasta esimene projektipäev. 25. veebruaril said õpilased e-õppe vormis projektipõhist õppimist praktiseerida. 21. aprillil toimus üle kahe aasta taas ka Tartu Variku Kooli traditsiooniline lauluvõistlus ,,Laulusuu”. Sel õppeaastal korraldas konkurssi oma loovtöö raames 8.a klassi õpilane Grete Andreson. ,,Laulusuu 2022” žürii lemmikud olid sel aastal 1.-2. klasside solistide seas Maria Pärna (1.a), 1.-2. klasside duettide seas Heleen Hagel ja Elizabeth Peenoja (2.a), 3.-7. klasside solistide seas Marii Lisell Mahoni (7.a), 3.-5. klasside duettide seas Elli Jaal ja Ronja Laurits (5.a). Publiku lemmikuks valiti räpiduett koosseisus Elli Jaal ja Ronja Laurits (5.a). Õpetaja Kadri Karjuse eripreemia puhta kahehäälse dueti eest pälvisid Alisariin Tammik ja Eliise Tamm (3.b). Ürituse eestvedaja on muusikaõpetaja Kadri Karjus.
 Kes loeb, see jõuab Keerulisel ajal on rohkem küsimusi kui vastuseid ning see soodustab ehk hingepidet ka kirjasõnast otsima. Sel õppeaastal ongi Treffneris hoogu saanud kaks lugemisega seotud ning raamatukogude teema-aastasse igati sobivat tegevust, mis jätkusid ka aprillis – koos käib nii õpilaste kui ka õpetajate kirjandusring. Õpilaste klubilist tegevust veab oma praktilise töö raames 11. klassi õpilane Otto Richard Sokk koos juhendajaga ning õpetajaid kutsub kokku raamatukoguhoidja. Kusjuures õpetajate kirjandusringi mõte sai selgema sihi pärast HTG vilistlase Jaan Aru soovitust, et õpetajad võiksid koolis koguneda ka muuks kui tööasjade arutamiseks. Kohtumised on olnud väga kosutavad ja sarnase ülesehitusega: valitakse raamat, lepitakse kokku kohtumisaeg ning siis jagatakse loetust tõukuvaid mõtteid, tundeid, kogemusi. Juhtub, et ka vaieldakse ja üllatutakse. Tihti ongi valitud raamat just arutelu ajaks ootamatult päevakohaseks osutunud. Õpilased on käsitlenud Haruki Murakami „Norra metsa“, Bernard Kangro „Jäälätteid“, Kurt Vonneguti romaani „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“, Virginia Woolfi „Oma tuba“, Franz Kafka „Metamorfoosi“ ning mais jagatakse muljeid ühest enda valitud luule- või novellikogust. Loodetavasti leidub ka järgmisel õppeaastal õpilane, kel on huvi ja jõudu õpilaste kirjandusringiga jätkata. Õpetajate lugemislauale jõudsid Pentti Linkola „Ellujäämise küsimus“ ja „Teisitimõtleja märkmed“, Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna“, Delia Owensi „Kus laulavad langustid“ ning maikuus ootab järge Michel Houellebecqi „Alistumine“. Kuuldavasti pakuvad reedesed pärastlõunad koos kuuma tee, heade kolleegide ja huvitavate raamatutega õpetajatele mõnusat vaheldust tööellu, võimaldavad üksteisest rohkem teada saada ning ergutavad ka tihedamini raamatu järele haarama. Seda võiks kinnitada tõsiasi, et kirjanduslikke kohtumisi lõpetav küsimus on alati „Mida me järgmisena loeme?“.
 Kevad pani südame tuksuma Aprillikuu tõi Ilmatsalu kooliperele palju tegutsemist ja üheskoos lustimist. Ilmselgelt on kevad jõudnud nii loodusesse kui ka koolipere südametesse. Lisaks õppimisele sai nüüd koos ka lõbutseda. 1. aprill on teadagi naljapäev. Ja ega paremat nalja, kui seda on ise tehtud nali, ei saagi olla. Meil on traditsiooniks, et 1. aprillil teeme koolis Playbacki. Selleks tuleb igal klassil ette valmistada vähemalt üks number, et ka ülejäänud klassikaaslased saaksid üritust nautima tulla. Sel aastal ei puudunud saalist keegi, kuna kõik klassid valmistasid ette vähemalt ühe etteaste. Lisaks õpilastele oli oma etteaste ka õpetajatel ning õpilastel oli hea võimalus õpetajate üle ja nendega koos naerda. Juba nädal hiljem, 8. aprillil oli kooli saal taas peoks valmis, sest toimus 7. - 9. klassi kevadball. Ballil sai süüa, juua, tantsida, mängida seltskonnamänge, valida peo printsessi ja printsi. Õhtu õnnestumisele aitas kaasa diskor Kalmer (DJ Bobo), kelle plaadikeerutamine ei lasknud kellelgi pikalt pingile jääda. Peole lisasid särtsu ka RTDance Tantsustuudio kaunid tantsijad. Peolt mindi ära südames igatsus järgmise balli järele. Kevad tõmbab lapsi õue ning õnneks mõistavad seda ka lihavõttejänesed, kes olid 14. aprilli hommikul kooli ümbrusesse palju šokolaadimune jätnud. Küllap nad teavad, et koolis on palju maiasmokki. Lisaks munaotsimisele kuulus ülestõusmispühade tähistamise juurde ka munade kaunistamine ja munade koksimine. Kaunistatud munadest sai uhke näitus, põnevamad tööd said tunnustuse nagu ka kooli kõige kõvem munakoksija. Aprillikuu üritused tõid koolipere taas kokku ning andsid kõigile energiat ja särtsu, et liikuda rõõmsalt suve poole
 Härmakate koolivaheaeg Berliinis 24.–28. aprillini veetsid meie 9.−11. klasside saksa keele õppurid koolivaheaega Berliinis. Kultuurireis Berliini oli saksa keele õppijate võimalus koolis õpitut päris elus näha ja tunnetada. Õppereisil külastasid õpilased Berliini Humboldt Forumi näitust Berliinist, mis andis võimaluse defineerida end kodanikuna. Samuti külastati Reichstagi kuplit, Brandenburgi väravat, Siegessäulet, Tiergartenit, Panorama muuseumit, Sanssouci lossiparki ning giidi abiga saadi täpsemalt teada Potsdami ajaloost. Eesti saatkonnas Berliinis võttis õpilasi isiklikult vastu suursaadik Alar Streimann ning kohtumine Berliinis lennutehnikat õppinud MHG IB Diploma vilistlase Mathias Tekkeliga aitas õpilastel mõista keele tähtsust laiemalt. Üle kümne aasta Berliinis resideeruv ettevõtja Elis Sokk rääkis enda kogemustest ja tegemistest Berliinis. Õpilased õppisid tundma suurlinna ühistranspordisüsteemi ja lahendasid erinevaid situatsiooniülesandeid (näiteks grupi juhtimine õigesse punkti õigeaegselt, söögi tellimine, ajaplaneerimine). Õpilased said võimaluse reisil kogetut teistele tutvustada − kahel päeval oli MHG instagramikonto just Berliinis viibivate härmakate sisustada. Reisi korraldasid saksa keele õpetaja Maigi Varusk ja ajalooõpetaja Alla Vinitšenko. Reisi viimasel päeval selgus, et Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts tunnustas Maigi Varuskit Aasta teo auhinnaga saksa keele propageerimise ja meisterõpetaja kutse saavutamise eest!
 Aprill 2022 TAGis Aprill rõõmustas sellega, et koolielu on pärast piiranguid heas mõttes tavaliseks muutumas: õpilased said koolis käia ja üritused, mis on kaua ootel olnud, leidsid päriselt aset. Sellepärast on raske valikut teha, mida kirjeldada. Kalendri läbi lehitsenud, nimetame kuu TASAKAALU OTSIMISE kuuks. Oleme rahul, et toimus sündmusi kõigis õpilaste elus tähtsates valdkondadest ja ükski ei pääsenud teiste üle domineerima. Aprill on üle-Eestiline LAK-õppe kuu. Julia Trubatšova ja Diana Joassoone jagasid oma pedagoogilist loomingut teiste koolide õpetajatega. Ühtaegu arendavad ja lõbusad olid õpilaste jaoks ETV ekraanilt tuttava formaadi järgi korraldatud „Me armastame Eestit“ (korraldajad Maarja Must-Vikman ja Marge Saarelaid) ja „Rakett“ (korraldajad Natalja ja Maksim Ivanov). Teist aastat toimus koolis konkurss „Kaasav eelarve“ (korraldajad Jana Jõgeva ja Veronika Kim). Võitis 9. klassi õpilaste poolt esitatud elektroonilise võistlusmängu korraldamise idee. Õpilased said mõõtu võtta erinevatel võistlustel ka väljaspool kooli. Õpilaste teadusfestivalil sai Eesti TA eripreemia Virginia Ždanova uurimistöö (juhendaja Natalja Ivanova). Ervin Ivanov saavutas silmapaistvaid tulemusi matemaatikaolümpiaadil endast aasta vanemate õpilaste vanuserühmas ja mitmel teisel võistlustel (juhendaja Maksim Ivanov). Lahedamaks muutusid kehalise kasvatuse tundide läbiviimise tingimused, sest avati Annelinna jalgpallihall. Ajalukku läheb Vladimir Burajev, kes andis seal esimese koolitunni 9. klassi poistele. Lisaks koolirutiini kuuluvale liikumistegevustele tulid meie 4 hokimängijat Tartu Välk 494 koosseisus Eesti meistriks. Kooliperesse on lisandunud 100 Ukraina õpilast, kelle kooliellu kaasamine nõuab ka head tasakaalutunnetust. Hea tasakaalu näiteks on esinemised, kus koos laulavad meie koolis õppivad ukrainlased, venelased ja eestlased. Ühislaulud eri keeltes kõlavad ilusasti. Soovime, et meie koolipäevades valitseks sama ilus ühine keel ja üksteisemõistmine.
 3. klasside pädevused pandi LõunaTERAs proovile 1.aprillil tähistati LõunaTERA koolimajas nii teatri- kui ka lasteraamatute päeva ja kõik see oli pandud naljapäeva „kastmesse“. Õpetajad üllatasid lapsi etendusega väikesest printsist, kes tahtis saada LõunaTERA kuningaks. Loomulikult etendas printsi koolidirektor ning kogu kollektiiv oli kaasatud lõbusasse näidendisse, mida õpilased nautisid. Igal perioodil toimub LõunaTERAs iseseisvaõppimise päev, mil õpilased kodudes end proovile panna saavad. Uued teadmised seostatakse varem õpituga ja ette võetakse põnevaid projekte. See päev laseb valla loovuse ja iga laps saab toimetada enda tempos. Sel korral oli iseõppimise päev veelgi erilisem – samal ajal kui meie enda koolilapsed kodudes olid, toimus majas ülelinnaline mõõduvõtmine „Tean ja oskan“ 3.klassidele. Ürituse alguses eraldasime õpilased oma õpetajatest ning saatsime õpetajad „purema“ Apollo ja Lõunakeskuse pakutavaid „ülesandeid“. Üheksa Tartu kooli õpilased said samal ajal proovile panna enda teadmised emakeelest ja matemaatikast ning teha koostööd lausa 10 klassikaaslasega. Ülesannete sooritamisel hinnati analüüsioskust, info otsimise ja seoste leidmise oskust, matemaatika ja emakeele alaseid teadmisi ning koostööoskust. Sel aastal saavutasid esikoha Miina Härma kooli 3ndikud ja hõbedase karika said meie enda LõunaTERAkad, kelle tugevuseks oli koostööoskus ja info otsimise ülesanded. Lisaks tuli meile ka parim tulemus emakeele teadmistes. Oleme uhked! LõunaTERA kollektiivil on 2022 ka meeskonna hoidmise aasta ning alates jaanuarist toimub projekt „12 kuud kollektiivis“, kus iga kuu võtab eestvedada mõni koolipere liige. Oleme jõudnud lugeda kokku unetunde, valmistanud õpetajate toas tervislikke lõunasööke ning „tuulutanud kappe“, et anda enda panus taaskasutus-kultuurile. Aprillis on samaaegselt käimas nii lugemise- kui ka õppimisekuu. Kolleegid avavad klassiuksed ja kogu koolipere saab võimaluse õppida parimatelt – arutleme, mõtestame ja toetame üksteist. Nii ütleb ka meie kooli moto – tarkusega julgeks, loovaks, avatuks!
 Järjepidev töö viib alati esikümnesse! Tartu Forseliuse Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Malle Partsioja on osalenud üleriigilisel 7. - 9. klassi õpilastele mõeldud majandusmängul Creatlon juba 2015. aastast ning juhtinud kõik võistkonnad alati esikümnesse! Sel aastal võtsid meie võistkonnad endaga kaasa 1. ja 2. koha. 9a klassi võistkond koosseisus Lara Liivak, Ellu- Marii Vahter ja Ketlin Kuznetsova saavutasid tänavu 1.koha. Lisaks premeeriti neid parima reklaamklipi ,,Võta mind suveks tööle" eest. Video leitav siit. 8b klassi võistkond koosseisus Karoline Suits, Ketlin Kampus ja Kärol- Liina Lääts saavutasid 2.koha. Nemad koostasid mängu ülesannetest ka loovtöö. Õpetaja Malle kommentaar: "Leian, et see on hea võimalus õppida meeskonnatööd ja ajaplaneerimist ning laiendada silmaringi ning oskusi, pannes end proovile erinevate majandusülesannete lahendamisel. Kui keegi arvab, et osaleda suudavad ainult ekstra tublid õpilased, siis mina väidan oma kogemusele toetudes, et see on jõukohane kõigile huvilistele. Juhendaja peab seda potentsiaali nägema ja ellu äratama. Peaauhinnaks on õppemaksu vaba aasta EBS Gümnaasiumis. Lisaks saab esikolmiku osaks põnev õppepäev (nt lennukisõit, ettevõtte külastus ja lõuna ettevõtjaga), millega õpilased on alati väga rahul olnud. Õpilaste kaasamist alustan 6.klassis, kus tutvustan varasemaid töid ja auhindu ning tänu sellele on 8. või 9.klassis võistkondade komplekteerimine lihtne. Juhendajana innustan ja tunnustan õpilasi, regulaarselt tunnen huvi töö käigu vastu. Koostöö õpilaste ja juhendaja vahel peab sobima. Motiveerimine on oluline, sest mäng on väga pikk (kestab oktoobrist aprillini) ja seetõttu nõuab lõpuni vastu pidamine pingutust. Soovitan kõigil mängida - õpilaste rahulolu ja eduelamus on seda väärt!"
 Kuidas maarahvast said eestlased? Küsimusele „Kuidas maarahvast said eestlased?“ oskavad kindlasti vastata Hansa kooli 7. klasside õpilased, kes on õppeaasta vältel humanitaar- ja loovainete tundides ning Tartu muuseumides tutvunud 19. sajandi Eesti eluga ning uurinud ja oma blogidesse talletanud maarahva eestlasteks kujunemise lugu. Õppekava toetav projekt „Neli muuseumi, üks lugu. Kuidas maarahvast said eestlased?“ algas septembrikuus meeskonnatöö ja infotehnoloogia oskuste õppimisega. Õpilaste esimene ülesanne oli koostada üht projekti osa tutvustav reklaamplakat ning avada oma rühma blogi sissekannete tegemiseks õppeaasta vältel. Eeltööd tehtud, võis liikuda sisu juurde. Projekti põhiosa jagunes kolmeks. Esimesel perioodil külastati Eesti Rahva Muuseumi, kus tutvuti eestlaste varasema ajaloo ning kommetega. Kooli ajaloo- ja kirjandustundides kinnistati õpitut ning tehti slaidiesitlusi 19. sajandi tähtsamate kirjanike kohta. Teine periood viis õpilasi muusika ja kunsti maailma. Õppekäigul Laulupeomuuseumi tutvuti laulupidude ajaloo ning ärkamisajaga, muusikatundides uuriti lähemalt toonast helikeelt ning kunstiõpetuses käsitleti eesti kunsti arengulugu. Aprillikuu oli pühendatud Tartule. Linnakodaniku muuseumi lahke giidi saatel käisid õpilased ajaloolisel jalutuskäigul, kus kuulsid huvitavaid lugusid kodulinna minevikust ning siin tegutsenud suurkujudest. Pärast teadmisteküllast rännakut oli muuseumis põnev uurida 19. sajandi linnainimese kodu ning saada teadmisi toonastest maitseelamustest. Kaalika, kördi ja odrakaraski juurest, mida ka kodunduse tundides küpsetati, oli jõutud nelgi ja safranini eestlaste toidulaual. Projekt kulmineerub maikuus, mil õpilased korraldavad koolis teemapäeva, et võtta kokku aasta jooksul kogutud ning rühmablogidesse talletatud teadmisi 19. sajandi elust Eestis ja saada konverentsi korraldamise ning avaliku esinemise kogemusi. Viimane, neljas õppekäik toimub maikuu lõpus ja viib õpilased Jõgevamaale Palamuse ning Kalevipoja muuseumi. On olnud tore ajaloo- ja kultuurihõnguline kooliaasta!
 Aprillist kujunes teaduse märkamise kuu Õppetöös ja koolivälistes tegevustes silma paistnud JPG õpilased käisid välja teenitud inspiratsioonireisil Tallinnas. Päev algas Eesti Teaduste Akadeemia koolide koostööseminariga "Mis oleks kui...", kus ETA president Tarmo Soomere tutvustas teaduste akadeemiat ja rääkis kliimamuutusest Eestis. Akadeemik Elmo Tempel ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi füüsikaõpetaja Erkki Tempel jagasid oma kogemusi koostöise uurimistööde juhendamise võludest ja valudest. Samal ajal külastasid kuus noort huvilist Euroopa Elamuskeskuses Euroopa Partnerkoolide programmi raames seminari "Ukraina sõjast tulenev humanitaarkriis: mida peaksid gümnasistid teadma?". Päev lõppes Eesti Draamateatri mõtlemapaneva etendusega "Samad sõnad, teine viis". 12. ja 13. aprillil toimus aga ERM-is õpilaste teadusfestival, kus osalesid üle Eesti õpilased, kes tutvustasid oma uurimis- või praktilisi töid. Sel aastal saadeti õpilaste teadustööde konkursile 358 tööd ja ERM-is kohapeal on väljas posterettekannetena 83 tööd nii põhikoolist kui gümnaasiumist. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist esitasid konkursile oma tööd 15 õpilast ja konkursi teise vooru pääsesid kolm tööd:
 Sünnipäev turvalises kooliümbruses 11. -22. aprillil osales Tartu Karlova Kool turvalise kooliümbruse pilootprojektis, milles oli kolm osapoolt: Tartu linn, liikuma kutsuva kooli võrgustik ja Karlova kool. Kesklinna läheduse tõttu on kooli ümbrus aasta-aastalt järjest tihedama liiklusega, mistõttu on mõnda aega olnud murekohaks õpilaste turvalisus. Kuna piirkonda kasutatakse aktiivselt ka parkimiseks, oli selge, et pilootprojekt puudutab nii koolipere liikmeid kui ka linnarahvast. Uuringu ajal muudeti kaheks nädalaks kooli kõrval liikluskorraldust: koolitöötajate autoparkla jäeti õpilastele mängualaks, liikluse jaoks suleti Lina tänav, Aleksandri tänaval sai mõnest parkimiskohast peatumisala. Kuigi projekti ajaks pidid inimesed oma harjumusi muutma - ja see teatavasti ei ole lihtne - sujus kõik kenasti. Oli näha, et liiklus tõepoolest rahunes ja lapsed nautisid õuetunde täiel rinnal. Loodetavasti on projekt võimalik peagi ellu viia, sest eesmärk - muuta koolitee laste jaoks turvalisemaks ning õuevahetunnid mängulisemaks - väärib seda. Aprillis tähistas Karlova kool ka oma 147. sünnipäeva. Sünnipäevanädal algas üle pika aja päris aktustega, mis valmistasid rõõmu õpilastele, õpetajatele ja esinejatele, kes polnud ammu lavale pääsenud. Teisipäeval ja kolmapäeval kutsusid õpilasesinduse liikmetest mängujuhid kõiki pikal pausil välja vahvaid mänge mängima. Kolmapäeval sai koolis näha omanäolisi jalanõusid, sest sünnipäeva raames toimus huvitava jalanõu stiilipäev. Kogu nädala vältel joonistasid algklasside õpilased maja ette õnnesoove, lilli ja kingitusi. Sünnipäevaüritused kulmineerusid kevadkontserdiga Vanemuise kontserdimajas, kus lavale astusid meie soololauljad, instrumentalistid, tantsijad, võimlejad ja koorid. Oli näha, et kaks tundi kestnud peoga jäid rahule nii esinejad kui ka pealtvaatajad, sest kontserdi lõppedes ei tahtnud aplaus lõppeda ning kõigi emotsioonid olid ülevad.
 Tartu Kesklinna Kool osaleb Erasmus+ rahvusvahelises projektis “Making Culture Alive – Digital Escape Room” (“Muudame kultuuri elavaks – digitaalne põgenemistuba”), mis sai alguse detsembris 2020 ja kestab kolm aastat. Antud projekti raames tehakse koostööd koolidega Soomest, Sloveeniast, Tšehhist, Hispaaniast ja Ungarist. Projekti käigus keskenduvad osalevad koolid Euroopa kultuuripärimusele, eri riikide traditsioonidele ja õpilaste ning õpetajate digioskuste arendamisele. Projekti raames korraldatakse õpilastele ja õpetajatele erinevaid töötubasid oma koolis, partnerriikides ja veebikohtumistena. 3. - 9. aprillil toimus kohtumine Tšehhi Vabariigis, kus osalesid meie kooli poolne projektijuht õp Kristi Paju koos õpetaja Rille Jüriadoga ning kolm üheksanda klassi õpilast: Adeli Ilves, Pillerin Vilipuu ja Jass Andreas Kukk. Nagu ikka selliste projektide puhul elasid õpilased välisriigis viibimise ajal kohalikes peredes ning suhtlesid eakaaslastega inglise keeles. Eeltööga alustasid õpetajad ja õpilased juba Eestis. Iga õpilane tegi iseendast tutvustava video ning laadis selle eTwinningu keskkonda teistele tutvumiseks. Samuti valmistati ette esitlus Eesti kuulsatest inimestest, huvitavatest momentidest ajaloos ja legendidest. Tšehhipoolne partnerkool on Hradec Kralove linnas asuv meditsiinikolledž, mille töötajad sisustasid külalistele sisutiheda ja põneva nädala täis töötubasid (erinevad digilahendused nagu org.pad ja jõulu ja lihavõtteehete meisterdamise töötuba), sportlikke tegevusi (ülilahe kinball’i võistlus, matk ja orienteerumine metsas, ülelinnaline põgenemismäng “Vargus muuseumis”) ning ekskursioone (Kuksi loss, rahvusmuuseum Prahas, fantastiliste illusioonide muuseum). Järgmine projektikohtumine on juba ukse ees - 8. - 14. mail Sloveenias. Juba praegu on järgmine reisiseltskond elevust täis ja eeltöödega tegelemas.
 Eesti keel on haldjate keel, mis elab puu sees Kristjan Jaak Petersoni nime kandva gümnaasiumi noored otsustasid emakeelepäeva puhul teha kummarduse noorelt lahkunud laulikule ning digiteerida Petersoni luuleloomingu. Praeguste õpilaste loetud ja kooli meediastuudios salvestatud „Kummardus Kristjan Jaagule“ filmiti, monteeriti ja helindati kooli meediastuudios. Luuleklipid jäävad kasutamiseks emakeeleõpetajatele meie koolis ja mujal. Digiteeritud loomingu esitlus toimus emakeelepäeval KJPG aktusel. Emakeelepäeva aktusel oli külas luuletaja ja kirjandusterapeut Berit Kaschan, kelle ettekandest jäi kõlama kirjutamise ja lugemise oluline roll nii vaimse tervise tugevdaja kui ka hoidjana. “Inimesed on lugudest tehtud. Me defineerime end läbi meiega juhtunud lugude. Ütleme ju ikka, et minuga juhtus kord nii ja seetõttu olengi niisugune,” rääkis Berit Kaschan. Kirjandusteraapia eesmärgiks on, et kui inimene teeb oma loo ümber, siis ta mõtestab ka ennast ümber. Aktusel esitles külla tulnud kunstnik Navitrolla värsket teost „Kas siis selle maa keel…“. Võrumaalt pärit ja eesti keelt esimese võõrkeelena võrukeele kõrval õppinud Navitrolla tegi käigu pealt ka luuletuse, sest hoopis luuletajaks saamine oli olnud tema lapsepõlve unistus. Navitrolla rääkis, et eesti keel on tema jaoks haldjate keel, haldjad elavad puude sees. Koolile kingitud maalil oligi kujutatud suur puu ja see pilt võiks jääda autori sõnul koolile ekraaniks, mida ei saa välja lülitada. Sündmuse tähistamine lõppes Toomemäel luuletaja kuju tervitamisega. Dramatiseeringus „Kohtumised“ elustusid sajandite tagant tolleaegse kultuurikandja K.J. Petersoni ning ta lähedaste mõtted ja sõnumid uute Kristjan Jaakude kehastuses. Üles astusid õpilased Ott Kiveste, Mia Markus, linnapea Urmas Kruuse ja KJPG direktor Merike Kaste. Vaata: Tartu linnakodanike vox populiga K.J.Petersoni kohta. https://youtu.be/ahjbs2pJIac
 Kroonuaia koolis peetakse kauneimaks emakeelseks sõnaks EMA Nagu igal aastal, tähistasime ka seekord 14. märtsil koolis emakeelepäeva. Nagu varasematel aastatelgi pöörasime emakeelepäevale järgneva nädala jooksul suuremat tähelepanu emakeelele ehk siis tähistasime ka sel aastal juba Tartu Kroonuaia Koolis traditsiooniks saanud emakeelenädalat. Emakeelenädala tähistamiseks korraldasime koolis palju erinevaid sündmusi. Õpilased lugesid luuletusi ja nooremate klasside õpilased kuulasid etteloetud muinasjutte. Vanemates klassides koostati emakeelepäevale pühendatud ristsõnu, millest mõned osutusid lahendajatele tõelisteks pähkliteks. Kaunis emakeel ei ole ainult korrektne kõne ja õigekiri, vaid ka kaunis ja loetav käekiri. Nii korraldasime koolis kauni käekirja konkursi, millele laekus hulgaliselt töid. Nende seast valis žürii välja kooli kaunima käekirja. Võitjale oli välja pandud preemia, tänukirja ja maiustusega peeti meeles kõiki osalejaid. Kooli kolmanda korruse seinale panime emakeelepäeval kasvama „sõnade puu.“ Laste ja ka õpetajate abiga täitus puu kiiresti kaunite emakeelsete sõnadega. Kauneid sõnu on palju – armas, ilus, tere, pere – aga kõige kaunim on sõna EMA. Vähemalt on EMA kõige sagedamini esinev sõna puul. Emakeelepäeva tähistamisel on Tartu Kroonuaia Koolis pikk ajalugu. Igal aastal oleme püüdnud leida uusi viise, kuidas viia õpilasteni selle päeva peamine mõte – emakeelt on vaja hoida ja väärtustada! Meie koolis on sel päeval etendatud õpetajate näitetrupi poolt eesti autorite näidendeid, vaadatud Eesti mängufilme, peetud aktusi. Kõik ikka ilusas eesti keeles!
 Märtsikuu algas Kunstikoolis Avatud Uste Päevaga. Meil oli hea meel, et lõpuks saime oma maja uksed ka päriselt avada, mitte ainult virtuaalselt. Järgmised Avatud Uste Päevad toimuvad juba 28. aprill ja 24. mai. Seoses keerulise olukorraga Ukrainas oleme koheselt valmis õppima võtma 15 Ukraina sõjapõgenikku. Teatava ettevalmistusajaga on Tartu Kunstikool valmis vastu võtma kuni 40 põgenikku. Oleme ka valmis vastu võtma ja võimalik, et ka osaliselt tööd pakkuma kunsti- ja disainivaldkonna õpetajatele, kunstnikele. 14. märtsil tähistasime üheskoos Pallase rahvaga emakeelepäeva. Pallase raamatukogus toimunud üritusel kanti ette nii omaloomingut kui ka lemmik eesti autorite teoseid. Ka sel kuul oli Kunstikooli inimestel kunstihuvilistele nii mõndagi vaatamiseks pakkuda. Tartu Kunstikoolis õppiv noor Narva kunstnik Ilja Jakovlev avas 11. märtsil maalinäituse "FONDI DISAINER" Narva teatrikeskuses Vaba Lava. Kuu lõpus avasid meie uued KUKU jätkuõppe kursuse õpilased kooli fuajees oma näituse "VABADUS". Tartu Ülikooli Botaanikaaias avasid näituse "Tapeet" meie õpilased Grete Laidi Aarsalu, Triin Jahu, Ander Peedumäe, Kätrin Metsla ja Helena Veike. Lisaks avas Eesti Rahva Muuseumis oma markerijoonistuste näituse meie õpetaja Marina Aleksejeva. Meil on ka rõõm teatada, et CODE projekt meie koolis jätkub. Tänu lisarahastusele saime märtsis avada veel ühe õppegrupi, mis täitus kiirelt ning alustab tööd juba 4. aprillil. Noortel on võimalik 3 kuu jooksul valmistada end ette disaini- ja kunstivaldkonda tööle või õppima suundumiseks. Märtsis toimus Tartus loomehäkaton "Tulevikumood". Tartu Kunstikoolist osalesid esimese kursuse stilist Kätlin Männiste ja teise kursuse stilistid Kerli Kuldmaa ja Hanna-Marii Margus. Võitsime oma tiimiga Again&, kus oli lisaks meie õpilastele veel kolm liiget, Tartu Loomemajanduskeskuse poolt välja pandud auhinna: kolmekuulise tasuta inkubatsiooniprogrammis osalemise võimaluse Tartu Loomemajanduskeskuses. Loomaarmastus ei ole Tartu Kunstikoolist kuhugile kadunud. Meid külastavad regulaarselt koolikoer Jenny ja koolikass Kiti.
 Kogu ja jaga kogemusi 2022 Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Selts (MTÜ ELTS) ja Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK) korraldas 24. märtsil väga huvitava ürituse tudengitele kohtumiseks tulevaste potentsiaalsete tööandjatega. Tartu Raatuse Kooli oli sellel õhtul kogunenud palju uute kogemuste januseid särasilmseid tudengeid. Tervitussõnad lausus TÜ eripedagoogika osakonnast Pille Häidkind. Potentsiaalsete tööandjatena olid oma asutusi ja nendes tegutsevate tugispetsialistide tööd tutvustamas Tartu Ristikheina lasteaiast õppealajuhataja Kadi Kutsar ning täpsustavaid kommentaare jagas lasteaia direktor Margot Fjuk. Tartu Maarja Kooli ja lasteaia tugispetsialistide eripära tutvustas direktor Jaanus Rooba. Täpsustavaid selgitusi oma töökogemusest esitas kooli logopeed Ülle Väljataga. Tartu linna mitmekülgset tugispetsialistide töö võrgustikku tutvustas Tartu LV haridusosakonna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. Elav arutelu avanes paneeldiskusioonis, sest teemaks oli „Tugispetsialisti ootused tööandjale vs tööandja ootused tugispetsialistile“. Paneeldiskusiooni kureerisid Päivi Kõiv ja Siiri Niine HTK-st. Elav argumentatsioon toimus tudengite ning lasteaia ja kooli esindajate vahel. Püüti arutelu käigus leida ja lahti mõtestada tugispetsialisti (logopeed/eripedagoog/psühholoog) ideaalset töömudelit. Mõtiskleti selle üle, millised on need motivaatorid, mis panevad ülikooli lõpetanu just haridusasutuse tugispetsialisti elukutset valima. Toimusid veel vestlusringid ja meelelahutuslik tegevus (õnneloos ja video). Sellised üritused on väga tänuväärsed, sest ehitavad mõttelisi sildu teoreetilise hariduse ja praktilise elu vahele ning tõstavad mõlema poole kvaliteeti. Kirja pani Jaanus Rooba
 UKRAINA PÄEV Eesti vabariigi aastapäev ja koolivaheaeg said kahjuks rikutud. Meist ligi tuhande kilomeetri kaugusel puhkes sõda, mis algas nii vanamoelises ja vales vaimus, et leidsime üheskoos, et peame ka kooliperena midagi tegema. Tundsime, et Ukraina sõjale peab lähenema mastaapsemalt. Õpilased peavad Ukraina kohta rohkem teada saama, et oleks lihtsam mõista, mis on kaalul ehk millest võivad nii ukrainlased kui maailm ilma jääda. Ukraina päevaks sai 10.märts. Sellel päeval oli õpilaste tunniplaanis kuus tundi: emakeel, võõrkeel, ajalugu, loodusõpetus, kehaline kasvatus ja muusika või kunst. Kõik tunnid puudutasid ühel või teisel moel Ukrainat. Ajaloos sai selgeks, kas Venemaa ajalugu algas Ukrainast või mitte ja miks on meie arenguteed läinud nii erinevalt, kuigi peale I maailmasõda asusime mõlemad oma riigi ülesehitamise teele. Loodusõpetuses vaadati otsa Ukraina maavaradele, floorale ja faunale ning otsapidi puudutati ka maailma seni suurimat tuumakatastroofi. Emakeeles ja võõrkeeles tehti tutvust ukraina keele ja kultuuriga, loeti ukraina muinasjutte ja kirjutati kirju ukraina sõbrale. Kunstis valmisid plakatid Ukraina ja inimõiguste teemal, väiksemad aga voltisid sadu rahukurekesi toetades mõtteviisi, et lapsed ei peaks kannatama suurte inimeste rumalate otsuste pärast. Muusikas kuulati muidugi ukraina muusikat ja kehalises orienteeruti läbi Ukraina kohta käivate teadmiste. Loomulikult oli sööklas borš ja pika päeva lõpetuseks kaetud õpetajatele laud koos kartulikotlettidega. Veel tänagi on võimalik kooli valvelauas kududa sinikollast salli ja me veel ei tea, millega see kõik lõpeb. Aga mis peamine, kooli seintel ja kõigi südametes on praegu väga palju Ukrainat. Usume, et uued ukrainlastest õpilased Sofiia ja Dimofi tunnevad end meie hulgas päris koduselt.
 Tartu Raatuse Kooli õpilased kogusid heategevusliku boršilõunaga Ukraina toetuseks kahe tunniga ligi 1600 eurot 18. märtsil toimus Tartu Raatuse Kooli õuealal õpilaste ellukutsutud heategevuslik üritus, mille käigus pakuti inimestele Ukraina rahvusköögist tuttavat boršisuppi, kartulipannkooke ja vareenikuid. Eriliseks muutis toidu asjaolu, et supp valmistati veganretsepti järgi ning küpsetised olid sobilikud ka taimetoitlastele. “On hea meel ja uhke tunne, et just kaheksandate klasside lapsed ise tulid sellele mõttele, rääkides oma klassijuhatajatega. Võtsime asja kohe plaani ja olime sisuliselt nädalaga valmis Ukraina toetusürituse läbi viima. Märtsi lõpu seisuga oleme teiseks koduks juba seitsmeteistkümnele Ukraina sõjapõgenikust lapsele, kellele kogu koolipere hoole ja abiga samuti võimalikult hästi toeks soovime olla,” rääkis kooli direktor Toomas Kink. Kõik toidud valmistasid lapsed ise. Neid juhendas käsitöö ja kodunduse õpetaja ja klassijuhataja juhataja Tuuliki Vuks. Õpetajate poolelt aitasid vahetult kaasa teisedki kaheksandike klassijuhatajad - Aigrid Kõõra ja Priit Laats. Vabatahtlikuna oli abis Malle Jaagola. “Valmistasime toitu sajale inimesele. Igaüks sai teha talle meelepärases summas annetuse, mis läks laste otsusel Eesti Punase Risti kaudu ukrainlaste abistamiseks, ” ütles õpetaja Tuuliki Vuks. Lisades, et igaühel oli võimalus süüa kõiki kolme rooga. Ürituse ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse oli kaasatud 19 õpilast, kes kõik said koos õpetajatega esitatud kooli Kuu Tegija aunimetuse kandidaatideks. 7. klassis õppiv ukrainlanna Diana Kopai-Gora ütles, et söök maitses justkui vanaema tehtud. Õpilaste sõnul kulges kõik kenasti. Puudu jäi vaid nõudest ja kasutusele võeti kooli söökla varustust. Seega oli külastajaid rohkem, kui prognoositi. Kokku koguti kahe tunniga 1579,6 eurot, mis tänaseks juba kenasti abivajajateni jõudnud. Lisalugemist õpilaste mõtetest ja galerii. Foto allkiri: Fotol esireas vasakult: Mairis Krünvald, Karola Purga, Marleen Meister, Mona Marii Toots, Marta Eliisabeth Ojamets, Lilii Lill, Kristin Kört, Annamarii Tamm. Tagareas vasakult: Miina Soon, Eleri Krünvald, Kaidi Pärn, Tuuliki Vuks, Ruuben Raud, Art Villem Räisa, Karl Jonas Lõhmus, Ingela-Maarja Avastu, Helena Jäger ja Aigrid Kõõra. Foto: Morris Malmre
 TTG-s toimus II teadushariduse konverents „Loodusteadused meie sees ja ümber – tervis ja keskkond“ 28.02 – 1.03.2022 toimus meie koolis teist korda aineõpetajatele suunatud konverents, mis sel korral keskendus tervisele. Osales ca 200 õpetajat kõikjalt Eestist. Konverentsi teemade ring hõlmas STEAM valdkondi: matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunstid ja nende ühisosa. Konverentsi veebilehelt leiate ettekannetes ja töötubades käsitletud teemad, esinejate lühikirjelduse, konverentsi korraldajad ja toetajad. Konverentsi modereeris Tormi Kalle (12.LO), IT- ja tehnikatuge pakkusid mitmed õpilased õp Mathias Mõttuse juhendamisel, lisaks olid abis teisedki õpilased, õhtusel vastuvõtul HTM saalis esinesid Mikk Kaasik (12.TE) ja meie puhkpillikvintett. Õpetajatel oli huvitav ja kasulik end erialaselt ja metoodikas harida, aga ka lihtsalt näost näkku kohtuda ning kogemusi vahetada. Foto: P. Paavel. Kõik fotograaf P. Paaveli pildid on leitavad: https://drive.google.com/drive/folders/10aW8_Hbu02FVPJQ0TqTkTDDtVuZXuixZ
 4. märtsil sai Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi eestvedamisel ja ETKA Andrase toel teoks esimene Eesti täiskasvanutele üldharidust pakkuvate koolide õpetajate koostööseminar. Eestis on üle 100 000 täiskasvanud inimese, kelle koolitee on varakult katkenud ning viimaseks haridust tõendavaks dokumendiks parimal juhul põhikooli lõputunnistus. Igal aastal katkestab õpingud gümnaasiumis või kutsekoolis 18% õppijatest ning Eesti on OECD riikidest ainus, kus elanikkonna haridustase nooremates vanuserühmades on languses. Tagasitee õpingute juurde leiab aga ainult 4% vähese haridusega inimestest. Samas on Eesti mitmes maakonnas suletud või sulgemisel täiskasvanute gümnaasiumid. Selleks, et koolivõrgu ümberkorraldamise käigus ei läheks kaduma olemasolevad kogemused ja kompetents ning kaotajaks ei jääks madala haridustasemega õppija, saigi teoks õpetajate kokkusaamine. Osalesid nii täiskasvanute gümnaasiumite kui kutsehariduskeskuste üldharidusosakondade õpetajad. Kokku 67 inimest. Õpetajatel oli võimalik kuulata mõttekoda Praxis uuringut inimeste haridustaseme mõjust ühiskonnale ja õppija kogemust - kuidas päriselt tunneb ennast õpinguid taasalustav inimene ja millist tuge ta vajab. Paraku on õpingute taasalustamine keeruline ning igal õppijal on vaja toime tulla kognitiivsete, emotsionaalsete ja sotsiaalsete õpibarjääridega. Selles, et takistusjooksust kujuneks nauditavat pingutust pakkuv jalutuskäik vikerkaarel, on võtmeroll õpetajal, kelle toetust nende takistuste tasandamisel ja emotsioonidega toimetulekul on võimatu üle hinnata. Oma kogemusi jagasid praktikud - millega peab õpetaja/koolitaja arvestama ja kuidas tegutsema selleks, et toetada täiskasvanud inimese õppimist. Toetust ja eduelamust koolis vajavad ühtviisi nii 17 aastane hilisteismeline kui 40ndates pereinimene. Sageli peab õpetaja olema toeks ja nõuandjaks nii töö- kui peremurede lahendamisel. Selleks on hädavajalikud andragoogilised oskused ja sügavalt humanistlikud väärtused. Eesmärgiks ikka see, et õppijast kujuneks isikliku pingutuse kaudu ja õpetajate toel inimene, kes teab, et õppimine aitab lahendada elus väga erinevaid probleeme, oskab õppida ja tunneb sellest rõõmu. Täiendavalt on sündmuse kohta võimalik lugeda ka 11.03.22 ÕL: https://opleht.ee/2022/03/toost-vahese-haridusega-taiskasvanutega/
 14.-18. märtsini toimus Tartu Variku Kooli viimaste aastate suursündmus, 9. klasside Varivalimised. Varivalimised imiteerivad parlamendivalimisi, kuid selle erinevusega, et valitakse erakonda, mitte saadikuid. Õpilasi juhendab kogu protsessi vältel ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen. Sel aastal võitis Varivalimised Variku Innovatiivne Partei, mida juhtis peaministrikandidaat Mart Jaakson (9.a). Varivalimiste kontseptsioon on lihtne: moodustatakse erakonnad, mõeldakse neile nimi, pannakse kokku programm ning asutakse tegema kampaaniat. Valimisprotsess kulmineerub ministrite pressikonverentsiga ning seejärel saavad III kooliastme õpilased langetada oma valiku. Varivalimiste eesmärk on kasvatada õpilastes vastutusvõimet ja teadlikkust ning anda neile võimalus koolielu puudutavates küsimustes rohkem kaasa rääkida. Õpetaja Katrin Klaasseni sõnul on Varivalimised alati kindla lennu nägu. ,,Pole ju saladus, et üheksandikud määravad, kas üritus õnnestub või mitte. Sel aastal õnnestus isegi väga hästi. Minu jaoks iseloomustas Variku Innovatiivset Parteid see, et nad suutsid luua endale n-ö tõsiseltvõetava näo. Nad olid sihikindlad, töökad ja ka enesekindlad. Programm oli läbimõeldud ja pakkus kõigile midagi. Neil oli väga professionaalne video ning edu tagas suurepärane ning koordineeritud juhtimine. Kõige selle juures jagus neil siiski ka huumorit ja oskust hoida pinget pressikonverentsil,“ oli Klaassen üritusega rahul. Ka direktor Peeter Kikasel jagus vaid kiidusõnu: ,,Varivalimised on minu jaoks oodatuim sündmus. See on koht, kus õpilased saavad näidata oma initsiatiivi, et saada valituks, ning õppida praktikast, milline näeb välja demokraatlik valimisprotsess. Igal aastal on õpilased näidanud üles leidlikkust, mismoodi oma erakonda reklaamida. Humoorikate lugude kaudu on juhitakse tähelepanu koolis esinevate puudustele. Kooli juhtkond on saanud head tagasisidet, mis õpilaste jaoks tegelikult tähtis on. See on äge üritus!"
 Tartu Veeriku Koolis tähistati 14.–18. märts emakeelenädalat. Õpilased kohtusid Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahiga, 4.-9. klass kirjutas etteütlust, tublimad katsetasid Vikerraadio e-etteütlust, valmistasid lemmikraamatute jaoks järjehoidjaid ja said mängida keelemänge. Etteasteid tegi kooli oma näitering, üllatades kõiki klasse. Emakeelenädal oli põnev ja tegevusi täis. Käesoleval õppeaastal osales First Lego League eelvoorudes Tartu Veeriku Koolist kolm võistkonda, kes kõik pääsesid ka finaali. Lisaks hinnati kahte võistkonda karikaga: LegoMind - põhiväärtuste II koha karikas TähtedeRobot - robotidisaini II koha karikas Kõiki võistkondi juhendas õpetaja Priit Pensa.
 Teatrinädal Treffneris Teatrikuule sobivalt toimus HTG-s märtsi lõpus teatrinädal. Teatavasti on igal gümnaasiumiõpilasel vaja gümnaasiumiaastate jooksul teha kas uurimis- või praktiline töö ja nii sündiski teatrinädal kahe 11. klassi õpilase, Helena Rähni ja Anette Varese praktilise tööna. Ürituse korraldamine tundus meile põnev väljakutse ja varem ei ole midagi sellist meie koolis tehtud. Tahtsime nii kaasõpilastele kui ka õpetajatele pakkuda mitmekesist programmi ja kutsuda rääkima inimesi, kes on oma ala asjatundjad. Soovisime populariseerida teatrikultuuri ja inspireerida kooliperet. Viiel päeval toimus mitu temaatilist üritust: nt teatriteemaline viktoriin, teatrikülastus ning vestlusring „Teater noortele ja teatriharidus Eestis“ (külalisteks Lennart Peep, Kertu Moppel, Karin Allik, Märt Koik ja Inga Lunge). Vestlusring oli nii köitev, et pani kuulajaid teatritööd teise pilguga vaatama. Külalisi (Jaanus Tepomees, Sepo Seeman, Reimo Sagor ja Karol Kuntsel) jätkus ka ainetundidesse oma põnevatest kogemustest ja kirjust teatritööst rääkima. Omaette ere sündmus oli teatrikülastus. Kaks klassi käisid Sadamateatris vaatamas Vanemuise etendust “Mitte midagi”. See oli hoopis midagi muud, kui ootasime, ja seda kõige positiivsemas mõttes. Olime küll lugenud kirjeldust, aga etendus oli siiski ootamatu. Sisu oli väga sügavamõtteline ja üsnagi šokeeriv, kuid oma klassi õpilaste emotsioone arvestades pakkus see paljudele huvi ning pani elu tähtsuse üle mõtlema. Nädala lõpetas teatriõhtu kooli aulas, kus HTG näitering korraldas ukraina kirjaniku Maria Lado lastenäidendi „Väga lihtne lugu“ ettelugemise ning avatud oli kohvik Ukraina toetuseks. Teatrinädal oli elamusterohke ja tore, jäime korraldajatena kõigega rahule. Täname ka teatrit Vanemuine, teatrit Must Kast ja kohvikut Tüümian, kes aitasid kaasa meeldejääva nädala korraldamisele! Anette Vares (11.c) ja Helena Rähni (11.c)
 Omadega rabas Ilmatsalu koolil on kenaks traditsiooniks käia igal varakevadel Laeva rabas, et võtta osa Keskkonnaameti õppeprogrammist “Põnev koht see Laeva soo”. Nimetatud õppeprogramm on kõigile huvilistele tasuta ja kuna ka õppekavas on oma koht õppekäikudel, siis on neid kahte eriti tore ühendada. Selleks, et räätsadega saaks rabas igal pool liikuda, peab pinnas olema parajalt külmunud, et kaitsta raba taimestikku. Ilmatsalu kooli kuuendikud kasutasidki ära võimaluse kevadiselt karge ilmaga õppekäik räätsadel läbi teha. Laeva rabas oli ootamas Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Tema juhendamisel said õppekäigulised räätsad jalga nii, et nad oleks kindlalt jala küljes ja matkateel jalast ära ei tuleks. Kolme tunni jooksul anti ülevaade sellest, mis on soo, kuidas ta tekib, millised on soo arengujärgud ning tüüpilised sootaimed. Iga taime tutvustati veel eraldi ja näidati ka seda, kuidas neid eristada. Lisaks taimedele nägid õpilased ka loomade tegevusjälgi ja loomi endidki. Ühel klassis õnnestus näha tedre väljaheiteid ja teisel päikese käes peesitavaid rästikuid. Rabamatka lõpetasid lapsed Eesti ainulaadses palkidest ehitatud Suuretüki vahitornis, kust avanes hingemattev vaade Laeva soole. Natuke sooja teed kosutas vaimu ja seejärel läks omandatud teadmiste kontrolliks. Õpilased pidid mängu käigus ühendama rabas kasvavate taimede nimetused ja pildid. Aitäh Keskkonnaametile koolidele mõeldud vahvate tasuta loodusprogrammide eest! Meie lapsed on tänu sellele tunduvalt keskkonnateadlikumad ja looduslähedasemad. Kindlasti läheme omadega varsti jälle rappa.
 UKRAINA ÕHTU 17. märtsil toimus Miina Härma Gümnaasiumi aulas Ukrainale pühendatud õhtu, kus kuulajatega jagasid oma väga isiklikke kogemuslugusid meie koolipere liikmed. Avasõnad lausus direktor Ene Tannberg. *Ukraina-ingeri päritolu ajalooõpetaja Alla Vinitšenko rääkis oma õnnelikust lapsepõlvest, mil ta veetis kõik suvevaheajad Ukrainas. *Füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaiu abikaasa Vahur Murulaid on Eesti Vabariigi kaitseatašee Ukrainas ja viibib Kiievis praegugi. Riina elas kaks aastat koos abikaasaga Ukrainas, tutvus sealse vapra rahvaga, õppis tundma maad, tema ajalugu ja kultuuri. Ühe õppeaasta oli Riinaga Ukrainas kaasas ka tema tütar Klaara Leet, MHG IB Diploma õppekava vilistlane. Klaara ja Riina meenutasid väga helgelt Ukrainas kogetut. *Riigikaitseõpetaja Tõnis Assonit seob Ukrainaga asjaolu, et 2014. aastal võtsid Donbassi separatistid Tõnise kui OSCE vaatleja pantvangi. *Vilistlane ja Futuclassi looja Märt Lume rääkis oma põgenemise teekonnast Ukraina sõjakoldest koos ukrainlannast abikaasaga. *Vene keele õpetaja Jelena Nikolajeva on sündinud Ida-Ukrainas, tal on väga raske näha, kuidas kurjuse jõud on hävitanud talle armsad paigad kui ka kultuurisidemed meie naabriga. Jelena liigutavat sõnavõttu toetas tema poeg, Leonid Nikolajev, kes tegi Ukraina sõjapõgenike tee kaasa Pealtnägija operaatorina. *Vilistlane ja lapsevanem Pille Rives, Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhataja, on üks heategevusliku Ukraina puhveti ja Ukraina klubi asutaja. Pille tütar, 10.b klassi õpilane Roos-Aliis Kelder kogus Tartu Katoliku Hariduskeskuse 8. klassi õpilasena annetusi mälestustahvli paigaldamiseks öökullile, kelle hoiatus päästis 2014. aasta oktoobris 140 Ida-Ukraina koolilapse elu. *Õhtu lõpetas ukraina kunstnik Jarõna Ilo, kelle pildid ja sõnad olid eriliselt südamlikud ja mõtlemapanevad. Oli väga hariv ja emotsionaalne õhtu. Ukraina õhtu korraldasid Terje Hallik ja Liis Somelar.
 Tartu Aleksander Puškini Koolis oli märtsi tähtsündmuseks teatrinädal. Kõik klassid valmistasid nädala jooksul ette viieminutilise lühinäidendi. Teatrinädala kulminatsiooniks oligi lühinäidentite ettemäng. Lisaks osalesid õpilased Vanemuise töötubades ning külas käisid kirjanik-stsenarist Aidi Vallik ja näitleja Karl Edgar Tammi. Näidendite vorm ja sisu oli põnevalt lai - näha sai nii nukulavastust kui ka improteatrit. Etendati muinasjutte, legende, nüüdisaegseid kirjandustekste, aga ka lavastuslikke käsitlusi ajaloolistes sündmustest. Näidendid, mida žürii hindas grand prix vääriliseks, torkasid silma lavastusliku terviklikkusega, vormiliselt puhta esitlusega ja laval olevate noorte siira teatrirõõmuga. I kooliastme laureaat oli etendus "Seene all", II kooliastmele tõi võidu näidend "Valge Daami lugu" ning III kooliastmes "Malelugu". Teatrinädala projekti toetas Tartu Kultuurkapital ja eestvedajaks oli eesti keele õpetaja Valentina Tubin. Emakeelepäeva nädalal kogusime kokku tervitusi meie kooli kaunites emakeeltes. Kõlapinda said eesti, vene, ukraina, mari, udmurdi, romi, soome, setu ja bulgaaria keel, kuid see pole kaugeltki mitte lõplik loetelu erinevatest emakeeltest, mida räägivad meie õpilased ja õpetajad.
Märts 2022 TAGis Märts 2022 läheb TAGi ajalukku sellega, et kooli õpilaste arv ületas taas tuhande piiri 70 Ukrainast tulnud sõjapõgeniku arvelt. Nelja nädalaga lisandus peaaegu kõigisse klassidesse uusi õpilasi, vanuse poolest 6st 17-aastasteni, tüdrukuid veidi rohkem kui poisse. Ukraina õpilaste õppetöö TAGis on korraldatud mitut moodi. Kõik saabunud teevad esimesi samme eesti keele õpingutes, õppides eraldi rühmana. Teistes ainetes püüavad nad jõudumööda kaasa lüüa oma vanusele kohases klassis. Õppimisel on abiks venekeelsed õpikud. Gümnasistidest on moodustatud eraldi Ukraina klass, kus õpetatakse ka ukraina keelt. Teiste ainete tunnid on osalt eraldi, osalt koos meie gümnasistidega. Eesti keele tunnid Ukraina õpilastele ei ole tavalised keeletunnid. Eri ainete õpetajad Veronika Kim, Maire Küppar, Heidi Margus, Julia Trubatšova, Karin Värk ja Kalvi Värton panevad nädalast nädalasse kokku uut ainet Eesti keel ja meel, mille käigus õpitakse keelt mitmekesisel ja lõbusal viisil eri tegevuste ja õpilastele jõukohaste ülesannete abil ning õpitakse märkama ja mõistma meie koolikultuuri ja Eesti elu. Küsisime Ukraina õpilastelt, mis meie koolikeskkonnas erineb nende jaoks harjumuspärasest. Vastuseks loetleti – laiemad digiõppe võimalused, avatum suhtlus ja usaldus õpilaste ja õpetajate vahel, iseteenindus sööklas, mugavad toolid … Küsisime ka TAGi õpilastelt, mis muutusi tõi nendele Ukraina õpilaste lisandumine klassidesse. Siin kõlasid sellised mõtted: on omandatud uusi ukrainakeelseid sõnu, saadud uusi sõpru, on tore olla abivalmis ja toetav, õpetajad on hakanud teistsuguseid tunde andma … Üks meie kooli põhiväärtus on Avatus, julgus eristuda ja sallida erinevat, aga ka Hooliv ja toetav õpikogukond. Praegu ongi aeg neile sõnadele mõelda ja tõeline sisu anda. 
 Juubeliaastal valgeks, maitsvaks ja rahvusvaheliseks Kooli 40. juubeliaasta puhul korraldas Tartu Descartes’i Kool emakeelepäeval, 14. märtsil valgusshow. Sündmuse avas meie kooli vilistlane Triin Lellep, kes laulis Edith Piafi laulu „La vie en rose“ ja esitas oma uue loo „Soulmate“. Õhtu jätkus ühislaulmisega. Kõigile tuntud ja meeleolukaid laule laulsid solistidena meie vilistlased, üles astusid ka TDK lastekoor ning mudilaskoor, poistekoor ja prantsuse koor. Külaliskooridena ühinesid kontserdiga Kivilinna kooli lastekoor, Annelinna gümnaasiumi lastekoor ning naiskoor Domina. Rohkearvuline publik laulis ja elas rõõmuga kaasa. Sündmus lõppes meeleoluka valgusetendusega, mille saatel nii mitmedki pered tantsu lõid ja külma ilma trotsides ühiselt õues aega veetsid. 14.–20. märtsini viibisid Prantsusmaal, Carcassonne’is Erasmus+ koostööprojekti "Mitmekesine päritolu, ühine tulevik" koostööpäevadel meie kooli 7.–9. klassi õpilased ja neli õpetajat. Siiani on kohtumised ja projekti tegevused toimunud veebis, kuna kuri koroona ei võimaldanud reisimist ja näost näkku tegutsemist. Projektikohtumistel uuriti erinevate õpilaste nimesid ja nende päritolu, vaadati lähemalt iga esindatud riigi kaarti. Nädal Prantsusmaal lõppes sõpruspuu istutamisega sõpruskooli aeda. Märtsi viimastel päevadel korraldasime Prantsuse toidu festivali. Nädala jooksul valmistasid õpilased kokanduse tundides erinevaid suupisteid kogu koolile degusteerimiseks. Reedel, 1. aprillil toimuski prantsuse köögi tutvustamine ning valmistatud maiuste ja toidupoolise maitsmine aulas. Näiteks said õpilased teada, kui pikk ja krõbeda koorikuga on prantslaste sai baguette, kuidas valmistatakse croissanti, mida prantsuse lastele süüa ei meeldi ja mis on nende lemmiktoidud. Lisaks pakkus ka koolisöökla nädala jooksul prantsusepärast koolilõunat. Ootame juba, milliseid vahvaid uusi elamusi ja maitseid toob meile aprillikuu.
 TäheTERA lugude lummuses Emakeele nädala raames kohtusid TäheTERA algklasside õpilased kahe kaunist eesti keelt armastava külalisega. 11. märtsil saime tuttavaks lastekirjanik Kairi Loogiga. Nii mõnelgi lapsel oli kirjaniku raamatute seas juba vanu tuttavaid. Kõigil oli põnev teada saada, kuidas Kadri Loogi teosed sünnivad ning kust saab ta inspiratsiooni oma nii värvikateks tegelaskujudeks. Kairi rääkis meile nii uudishimulikust leemuripoeg Villest, Härra Klaasist, Peetrikesest kui ka lennujaama lutikatest, kuid kõige suuremat huvi pakkus TERA pisikestele kuulajatele just Piia Prääniku sari. Veel saime kohtumisel teada, et Piia lugudega ilmub juba sügisel Koolibri kirjastuse uus aabits. On mida oodata! Mõni päev hiljem, 16. märtsil tulid meile Viljandimaalt külla imeline jutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Kulno Valma. Piretil jagus erinevaid õpetlikke lugusid nii loomisest kui inimeseks kasvamisest lausa kolme jututundi. Hiirvaikselt nautisid lapsed Pireti maagilist häälemängu ja emotsionaalset jutustamist. Pillimees Kulno tõi kaasa palju uudse väljanägemise ja heliga rahvapille. Lood, mida ta mängis, olid nii kaasahaaravad, et panid iga lapse jala tatsuma ja sõrmed nipsuma. Sügava mulje jättis meile kõigile Pireti ja Kulno omavaheline sünergia. Kohati ei saanudki aru, kus jutt lõppes ja muusika algas. Jutu- ja muusikamaailma lummuses möödus aeg märkamatult ning pisut kahju oli jututunni lõppedes naasta tavapärasesse koolipäeva. Vesteti aga ka argisemaid lugusid. II kooliastmel käis külas Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsioonimagistri vilistlane Lotte Parksepp. Tema üritas üha sogasemaks muutuvat vett pisut klaarida – mida ja kuskohast tasub veebiavarustes lugeda, mida mitte. Lotte sai omakorda enda jaoks üht-teist kõrva taha panna. Jääme pikisilmi ootama kohtumisi uute huvitavate külalistega.
 Tartu Forseliuse Koolis tegutsevad Maailmamuutjad Selle õppeaasta sügisel alustasid Tartu Forseliuse Koolis tööd TFK Maailmamuutjad. Maailmamuutjateks on aktiivsed II ja III kooliastme õpilased, kellele on südamelähedane roheline mõtteviis ja keskkonnahoid. Need noored tahavad meie koolis keskkonna teemal kaasa rääkida, kooliperele eeskujuks olla ja jätkusuutlikke muutusi ellu viia. Õpilasi juhendavad käsitöö ja kodunduse õpetaja Maarja Tamjärv ning klassiõpetaja Egle Saarepere. Enne jõule võtsid Maailmamuutjad eesmärgiks propageerida taaskasutust ning õpilaste eestvedamisel valmis kolm videot, milles õpetati kooliperet taaskasutuslikest materjalidest meisterdama. Märtsi keskel külastas õpetaja Maarja Tamjärv koole Kopenhaagenis, et koguda infot keskkonnateemade käsitlemise kohta mujal maailmas. Aprillis viivad Maailmamuutjad läbi kampaania toiduraiskamise vähendamiseks koolisööklas. Õpilaste poolt valmivad teadlikkust tõstvad plakatid ning lühikesed esitlused klassides, et suurendada igaühe vastutust toidu mõistlikul tarbimisel. Samuti on plaanis kooli joogitopsi kujundamise konkurss, mille käigus juhitakse tähelepanu oma joogipudeli või -topsi kasutamise eelistele. Mais korraldavad Maailmamuutjad ülekoolilise keskkonnanädala, mille raames toimub palju toredaid ja tervet kooliperet kaasavaid üritusi. Keskkonna teemasid käsitletakse sel nädalal nii ainetundides kui vahetundides. Näiteks on plaanis kutsuda tundidesse oma ala eksperte rääkima maailmaharidusest, keskkonnapoliitikast, jäätmevabast elustiilist ja rohelisest energiast. Nädala jooksul toimub kampaania “Tule kooli jala või rattaga”, klassidevahelised võistlused prügi sorteerimises, taaskasutuslik laat, filmiõhtu ja näitus šokeerivate keskkonnafaktide kohta. Maailmamuutjate kohtumiste käigus on saanud selgeks, et põnevaid, ettevõtlikke ja hoolivaid ideid on õpilastel rohkem, kui jõuab ühe kooliaastaga ära teostada! Töö jätkub kindlasti ka järgmistel õppeaastatel, aga teekonda rohelisema tuleviku poole on Tartu Forseliuse Koolis alustatud!
 Väike valik koolielu rikastavatest toimetustest Tartu Hansa Koolis Märtsikuu üks silm nutab, teine naerab. Justkui teatri naerev ja nuttev mask, mis on näitekunsti sümbol. Nõnda, ühes silmanurgas pisar ja teises lootus, võtsid Hansa kooli õpetajad Ukraina toetuseks küpsetada soolaseid ja magusaid hõrgutisi. Ühepäevakohvik “Ukraina heaks” oli koolipere seas väga populaarne ning saadud annetuste ja müügiga kogutud raha eest saime toetuse saata kolmele Ukraina loomaaiale. Teatrikuul kutsusime külla kaks külalist: Ivar Lett esitas lummava monoetenduse “On vaid hetk” ning meie kooli vilistlase Sandra Lange, kellest on saanud näitleja ja teatrikunstnik. Sandra esitas katkeid enda kirjutatud ja lavastatud etendusest "Viks ja Koba", ning lasi jutupliiatsil “paberil lennata”, mille tulemusel kuulsid ja nägid lapsed toredat muinaslugu. Mõlemad külalised avasid teatri võlumaa ukse, rääkisid lastele näidendi loomisest ja lavastamisest. Õpilased said teada, kuidas ideedest etenduseni jõutakse, millistest sammudest lavastuse sünd koosneb. Teatripisik jäi pidama kooli ja selle tulemusena valmis hulk toredaid etendusi algklasside õpilastelt ja õpetajatelt, mida üksteisele esitati. Elevust jagus nii tegijaile kui vaatajaile. Märtsikuu viimane nädal päädis õpilasesinduse korraldatud stiilinädalaga - omamoodi näitemäng ju seegi. Igaks päevaks said õpilased erinevad riietumise ülesanded. Esmaspäeval kanti erinevaid värve, teisipäevaks tuli leida 80-ndatest pärit riideid, kolmapäeval pidi riietus olema võimalikult mustriline. Värvilistele päevadele vahelduseks sai neljapäeval kanda musta. Stiilinädala lõpetas traditsiooniline pidžaamapäev. Stiilinädal tõi rõõmsat elevust koolitundidessegi. Nõnda oli õppidagi vahvam! Selle kuu viimasel päeval kogunesid paljude Tartu koolide nuputajad meie kooli aulasse, et üheskoos leida lahendused erinevatele ülesannetele. Matemaatikavõistlusel “Nuputa” osales 39 võistkonda 5.-7. klassini. Kõik osalejad jäid väljakutseid pakkuva ja meeleoluka päevaga rahule!
 Avatud uste päevade elevus Tartu gümnaasiumidesse vastuvõtt ligineb ja seoses sellega kutsusime kahel märtsikuu laupäeval ka üheksandikke endale külla. Huvi oli suur, mõlemal päeval käis majast läbi üle 200 õpilase. Õpilasesindus tutvustas meie kooli korraldust ja valikkursuseid, meie uusi ühisõpete võimalusi ning tegi ka koolimajas tuure, näidates, millises klassis elavad kalad ja rotid, mitu sülearvutite kappi meie koridorides on, missugune on Tartu rahu tuba, kus asuvad salajased trepid jpm. Huvilised said jääda ka vestlusringidesse, kus arutati mõnusas ja vabas õhkkonnas, mida praegused õpilased ja õpetajad Poska koolis märkavad ja hindavad. Ühe vestlusringi raames toimus ka taskuhäälingu "PoskaCast" uue episoodi avalik salvestus. Inspireerivad Greta Vind (11.c) ja Katre Nael (11.b) vestlesid kooli ajalehe Sihker tiimiliikmetega ning kuulama ja oma küsimusi küsima said tulla kõik, kes avatud uste raames koolimaja uudistasid. Neil, kes salvestusel kohal ei saanud olla, on võimalik kuulata osa oma kõrvaklappidest. Lisaks valmis sellel aastal Sihkri just üheksandikele mõeldud erileht, kus antakse soovitusi gümnaasiumis hakkama saamiseks ning kus saab teha testi, et leida endale sobivaimad valikkursused. Sihkri erinumbrit saab lugeda ka siit.
 Eesti Kaubandus -Tööstuskoja algatus “Tööle kaasa!” on ettevõtte külastusele ja töövarjule sarnane praktiline õppepäev oma vanema töökohas. Idee seisneb selles, et veebruaris-märtsis avavad Eesti ettevõtted uksed põhikooli õpilastele, et oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Meie usume väga praktilise kogemuse kaudu õppimisse ja kutsusime lapsevanemaid meiega selles algatuses osalema. Rõõmu teeb, et keerulistest aegadest hoolimata reageeris arvestatav hulk vanemaid, kellega koostöös kogesid õpilased erinevate kutsealade esindajate igapäevatööd. Karlova kooli õpilased külastasid kümneid erinevaid ettevõtteid. Enamasti toimusid kohtumised väikestes gruppides või individuaalselt ja algatusest sai osa vähemalt 200 õpilast. Hulk õpilasi käis näiteks uudistamas OÜ Reklaamitsehh tegemisi. Reklaamitsehh tegeleb välireklaamide ja siltidega. Õppekäigul said õpilased lühiülevaate erinevate ettevõtete logodest ja nende ajaloost ning sellest, kuidas erinevad reklaamsildid valmivad. Lisaks teooriale oli ka praktiline osa, kus igaüks sai ise proovida oma osavust ning mälestuseks nimesildi meisterdada. 8. b klassi õpilased tõid välja õppekäigu kasuliku poole. Hans Kristjan: „Minu arvates oli huvitav see, kuidas reklaamidel on ka väike teadus, et millised värvid rohkem silma paistavad ja millist materjali kasutada.“ Lee: „ Üks kasulik asi oli see, et sealt saab osta aknaklaase või klaasikatteid, mis soojust väljast sisse ei lase. Neid on soovitav panna näiteks töö juurde kontorisse, sest väikeses ruumis võib lihtsalt suvel väga palavaks minna ja see on hea lahendus." Berta: „Külastus oli sisukas ja põnev. Sain peaaegu kogu aeg ise midagi teha ja ei pidanud lihtsalt ühel kohal istuma ja kuulama - see oli väga tore.“ Täname kõiki lapsevanemaid ja firmasid, kes projektis kaasa lõid ning õpilasi enda ettevõtetesse uudistama lubasid.
 Märts on emakeelekuu ja Kesklinna Koolis täidame selle ikka eesti keele ja selle viguritega. Keelemängude ja lõbusate ülesannetega said pikitud tunnid ja vahetunnid, klassid ja koridorid. Lõime sõnadeks lõigutud luuletustest uusi luuletusi, lahendasime jooksu pealt salakirju ning panime proovile oma veaohtlike sõnade häälimisoskust. Loomulikult osalesid mõned kolmanda kooliastme õpilased huvipõhiselt üleriigilise e-etteütluse kirjutamisel, kuid meie koolis on traditsiooniks, et emakeelepäeval kirjutavad klassid ülekoolilist etteütlust. Ikka nii, et esimene klass kirjutab ainult kolm lihtsat lauset ja iga järgnev klass ühe lause rohkem. Lõpuklasside õpilaste viimane lause tegi isegi e-etteütluse tekstile silmad ette! Eesti keelt tuleb aga mitte ainult õigesti, vaid ka kaunisti kirjutada ning ilmekalt rääkida ja lugeda! Meie kooli 3. klassi õpetaja Juta Koks korraldas Tartu linna 3. klasside õpilastele ilusa käekirja konkursi, mis kunagi meie koolist alguse saigi. Kaheteistkümnest Tartu koolist tulid siia õpilaste paar: üks poiss ja üks tüdruk, kes oma ilukirjaoskuse proovile panid. 5. klasside õpetajad Sirje Parol ja Leili Aasajärv aga vedasid traditsioonilist lugemisvõistlust 1. - 3. klassidele. Sel aastal keskenduti Aino Perviku loomingule. Iga osaleja luges lühikese ettevalmistusaja järel ilmekalt, kõlavalt ja ladusalt ette katkendi ühest Aino Perviku raamatust ning sai žüriilt nii tagasi- kui ka edasisidet. Ka luulega tegelesime palju. Õed Britta (2. kl) ja Mirjam (7. kl) Märtin organiseerisid ja viisid kuulutuse koostamisest kuni lõputseremoonia ja piduliku auhindade jagamiseni läbi ülekoolilise kevadeteemalise luuletuse kirjutamise aktsiooni. Huvijuht Anne Kulamaa aga korraldas ilusal kevadisel hommikul Toomemäel meeleoluka luulehommiku, kus õpilased 2., 3., 4. ja 5. klassist enda välja valitud või kirjutatud luuletustega etlesid. Elagu emakeel!
 Koostööprojekt „Lasteaiast kooli“ „Käin juba lasteaias, ei ole väike ma….“. Kes meist ei teaks seda Arvo Pärdi lastelaulu. Just! Väikestest lasteaia lastest saavad peagi koolilapsed, seepärast kustume juba teist aastat ümberkaudsete lasteaedade lapsi mõned korrad õppeaasta jooksul kooli külla. Meie partneriteks Tartu linnavalitsuse haridusosakonna rahastatud õppekava rakendamist toetavas projektis „Lasteaiast kooli“ on lasteaiad Mõmmik, Tripsik ja Krõll. Sügisel lugesime koos meie kooli õpilaste (25 lugejat) ja lasteaedade üheksateistkümne rühma lastega „Jussikese“ raamatut. Lasteaia lapsed said ka endale raamaturiiulisse hulk uusi raamatuid, lisaks „Jussikese“ raamatule ka näiteks „Paula lood“ ning joonistamise tarbeks vahendeid. Jõulude paiku kutsusime lasteaiad MINI-Päkapikulasse, kus neljas erinevas töötoas sai õpitud palju uut ja teada ka põnevat Kivilinna kooli kohta. Tegime koolituuri, tantsisime aulas, kuulasime põnevaid jutte raamatukogus ja sportisime võimlas. Kingituseks päkapikkudelt said külalised kelke ja maiustusi. Kevadiseks kokkusaamiseks valisime Eesti Kontserdi koolkontserdi „Pott oli nõid ja pann oli kratt.“ Märtsis n-ö Kivilinna kontserdisaalis said lapsed seega teadmisi ja oskusi, kuidas etendusel käituda. Kuidas siseneda ja väljuda, mille peale plaksutada, mismoodi etendusele kaasa elada jms. Äärmiselt kaasahaaravat ja õpetlikku etendust vaatas meie majas ligi 50 lasteaialast koos oma õpetajatega, lisaks olid etendusele kaasa elamas ka Kivilinna kooli 5. ja 6. klasside õpilased. Oli väga hariv ja emotsioone täis kontsertetendus! Maikuus liigume koos koolihoovis meie oma kooli mängujuhtidega ja 1. klasside õpilastega. Samuti on väikesed sõbrad oodatud Kivilinna koolipere RÕÕMUPÄEVALE 7. juunil koolimaja õuealal, kus esinevad meie lauljad ja tantsijad ning töötubades saab meisterda ning oma kehalist aktiivsust proovile panna. Koostegutsemises on rõõm! Huvijuht Piret Arula Tartu haridusosakond
Riiki teenitakse ka koolis Ei lähe enam kaua, kui Aigar Kähr hakkab ajateenistust lõpetama. Erinevalt aga nendest noormeestest, kes õpivad sõdurioskusi, õpib tema õpetama. Aigar on üks neist kaheteistkümnest noormehest, kes on üheksa aasta jooksul läbinud asendusteenistuse Tartu Kroonuaia Koolis. Aasta jooksul täidavad asendusteenistujad koolis põhiliselt abiõpetaja ülesandeid. Aigar alustas oma teenistust septembrikuus. Oma kogemusi kirjeldab ta positiivsetena. Praeguseks olen Kroonuaia koolis olnud juba pool aastat. Tegelikult sattusin ma sinna üsna juhuslikult – asendusteenistuse kaudu. Kui tuli aeg asuda ajateenistusse, oli minu jaks sobivaim asendusteenistus ehk siis mitte rivi-, vaid tsiviilteenistus. Peale avalduse esitamist toimus vestlus, kus kuulsin võimalusest tulla Kroonuaia kooli. Ega ma eelnevalt väga midagi Tartu koolidest ei teadnud, aga kohapeal käies ja direktori ning õppealajuhatajaga vesteldes tekkis tunne – jah, see sobib! Erivajadustega lastega pole mul varem kokkupuudet olnud. Septembris asusin aga toimetulekuõppe klassi juures abiõpetaja rolli. Kunagi varem pole ma sellises olukorras olnud. Tagantjärele mõeldes on üsna naljakas, kui õpetaja „kompas“ vestluse käigus ka minu intellektuaalset võimekust – täpselt nagu ta peab tegema ka lastega. Tean nüüd, et erivajadustega lastega tehtav töö on raske ja väga palju annab juurde kolleegide toetus. Väga palju annab juurde ka laste suhtumine ja olen uhke, et minusse suhtutakse hästi. Nüüd on juba natuke kahjugi mõelda, et juba mõne kuu pärast on kooliaasta läbi. Koolile on asendusteenistuse noormehed suureks abiks. Lisaks erinevatele ülesannetele, millega „sõdurpoisid“ koolis tegelevad, toovad nad kooli ka nii vajalikku mehelikkust. Võib arvata, et kool on sobiv olnud ka noormeestele – neist kaks on jäänud meile tööle ka peale asendusteenistuse lõppu.
 Koolikonkurss ”Õpi koos Boschiga”. Oktoobrikuul 2021 avanes meil suurepärane võimalus osaleda ja kandideerida Bosch Eesti korraldatud koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Tartu Maarja Koolis on õppetöö käinud juba aastast 1994 ja puidutööklass sai valmis 1999. aastal. Koolis saavad erivajadusega õpilased osa õppetööst ja ka erinevatest käsitöötundidest ning teraapiatest. Puutöö tundi võib kindlasti nimetada üheks õpilaste lemmik tunniks. Selletõttu oli suur rõõm kuulda võimalusest ja hiljem ka osa võtta koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Just see konkurss näitas ka kui ühtekuuluvad meie õpetajad on ja kui väga nad konkursile kaasa elasid. Hääletati, jagati postitust, kutsuti üles lapsevanemaid, sugulasi ja sõpru hääletamisel osalema. Kõik sellepärast, et puutööklass saaks kaasaegsemad tööriistad, mis omakorda aitaks õpilasi nende uutel töödel. Ja muidugi oli ülipõnev konkursi finaal. Ei uskunud isegi täitsa lõpus, et meie Tartu Maarja Kool võitsime. Pöidlaid pandi koolidele suure hooga ja esiteks ennast võitjaks me ei pidanudki. Seda suurem oli üllatus ja hea meel sellest kui saime teada rõõmsa sõnumi meie kooli võidust. Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul, 23. veebruaril, saime moodsad tööriistad ilusasti kätte!Meie puidutööklassi uusi tööriistu hakkame kindlasti palju kasutama ja need toovad rõõmu meie kooli õpilastele, nii tööd tehes kui ka siis kui tööd valmis on saanud. Täname väga Bosch Eestit ja kõiki toetajaid! Kirja pani puidutööõpetaja Kristjan Tasa
 Eestimaa uhkus Martin Lillevere on 14-aastane Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klassi poiss. Mitte tavaline. Ta on pälvinud Eestimaa uhkuse kogukonnahoidja auhinna. Martini algatusel sai rajatud Luke külla mänguväljak, mis tänaseks päevaks on kujunenud kohalikele elanikele kogunemiskohaks, peopaigaks ja ühise ajaveetmise keskuseks. Kuidas sündis selline ettevõtmine? Martini sõnul märkas ta, et sellist paika külas oodati ning kui keegi teine ei tee, tuleb endal teha. Kas ta ka ise tol hetkel aru sai, kui palju rohkemaga ta hakkama sai, on raske öelda. Nüüdseks on kogukonnale eluvaim sisse puhutud. Mänguväljakul toimuvad perepäevad, erinevad töötoad, ühised kokkamised. Martini vanaisa sõnul kiikavad naaberküladki nende poole ja proovivad leida oma moodust midagi sellesarnast rajada. Martini ettevõtmisi innustab teinekord ka trots – nende inimeste arvamus, kes ei usu Martinisse ja seavad kahtluse alla, kas ta hakkama saab, paneb Martini veelgi innukamalt tegutsema. Martinil on suur süda ja avar ning omakasupüüdmatu mõtlemine. Teda paneb tegutsema soov teha teistele head, valmistada rõõmu. Luke mänguväljak pole mõistagi ainuke poisi heategu. Suur oli õpetajate üllatus, kui detsembrikuu viimasesse infotundi saabudes ootas neid ees imeilusasti kujundatud kohvilaud koos meeleoluka muusikaga. See oli ilus ja südantsoojandav päeva algus. Martin on õpetajatele parem käsi ning sõpradele ustav ja toetav kaaslane. Meil on hea meel, et Martini entusiastlikkus ja ettevõtlikkus on eeskujuks kogu kooliperele.
 Õpetlik teemanädal innustas ja inspireeris Raatuse koolis toimus veebruaris traditsiooniline teemanädal, kus igal klassiastmel oli kinnistatud teema. Nädala jooksul lõimiti omavahel kõiki õppeaineid. Kokku olid lepitud eesmärgid, oodatavad tulemused, hindamine ja tagasiside. Esimeste klasside laste arvates oli teemanädalal “Minu kodu – Eestimaa” toimunud õppimisviis teistmoodi ja huvitav. Oli näha, et suur osa õpilastest tunnetas vastutust oma tegevuste ees. 2. klassid õppisid tundma Eesti loomariiki. Keskenduti peamiselt maismaaloomadele, kuid õpiti palju ka loomade ja looduse hoidmisest. Kolmandate klasside lapsed tutvusid mänguliste meetodite abil elektri ja vooluringiga, kuidas elektrit toodetakse ja säästetakse. Neljandikud õppisid koondteema “Inimene ja erinevad elukeskkonnad” all tundma elukeskkondi, uuriti inimtegevuse mõju neile, saadi praktilisi teadmisi toimetulekuks erinevates kliimatingimustes. Viiendate klasside õpilased teadvustasid teemanädalal "Hoia ja säästa", kuidas olla loodussõbralikum ja säästlikum. Õpiti missuguseid tooteid poest osta, mida on võimalik taas- ja uuskasutada. Kuuendate klasside teemanädalal "Muna" olid meeldejäävaimad erinevad praktilised tegevused ja katsed: munarestile näo maalimine, munale kiivri ehitamine, muna keetmine, praadimine ja pošeerimine. Seitsmendate klasside õpilasi kõnetas teema "Keskaeg", sellest lähtuvad õpitoad ja õppekäigud. Põnevaimaks pidasid õpilased Ajakeskuse Wittenstein külastust. Kaheksandad klassid keskendusid nädala jooksul inimese arengu teemadele. Kes ma olen? Mis mulle meeldib? Milles olen hea? Kuidas arendada oma tugevusi? Kuidas arendada suhteid ja liikuda oma unistuse suunas? 9. klasside teemanädala „Võimalused“ eesmärgiks oli toetada meie peatseid lõpetajaid edasiste valikute tegemisel. Oli väga energiline, põnev ja oluline õppimise nädal, mille elemente aina enam igapäevases õppetööski kasutama julgustame. Täname Tartu linnavalitsuse haridusosakonda, kes juba mitmendat aastat järjest teemanädala korraldmist rahaliselt toetab. Loe teemanädalast pikemalt ja vaata fotogaleriid siit. 1.b klassi lapsed koos klassijuhataja Tiiu Putrolaineniga teemanädala raames Tartu laulupeomuuseumis toimunud töötoas "Riie ei riku meest - rahvariided argielus, tööl ja peol", kus lapsed värvisid ühistööna laulukaare, kujundasid rahvariides nukud ja kleepisid need tööle. Foto: Katrin Välja
LÕPETAS VOCO ESIMENE LEND 11. veebruaril said pidulikul aktusel lõputunnistuse 129 Tartu Rakendusliku Kolledži esimest lõpetajat. Oma õpingutega jõudsid finišisse aktiivtegevuste instruktorid, plaatijad, abipagarid, spaateenindajad, automaalrid, õmblejad, kergete rõivaste rätsepad, kosmeetikud, laojuhid, müügiesindajad ja logistiku abid. Kuuel erialal sooritasid lõpetajad kutseeksami sajaprotsendiliselt ning märkimist väärivad ka kutseeksamite suurepärased tulemused. Nii näiteks oli tunniplaanivaba õpet piloteerinud laojuhtide keskmine eksamitulemus 9,5 punkti 10-st ning logistiku abi eriala lõpetajaist 8 said maksimum- või maksimumilähedase tulemuse. Spaateenindad näitasid samuti kõrget taset - nende eksamisooritused jäid 90-98% vahemikku. Koos kooli lõputunnistusega said 38 kõige silmapaistvamat värsket meistrit tänukirja kõrgete kutsealaste oskuste või kutseeksami väga heade tulemuste eest. TARTU RAKENDUSLIKU KOLLEDŽI DIREKTOR LÄKS PRAKTIKALE On selge siililegi, et praktika on kutseõppe pärisosaks. Seekord ei pääsenud sellest ka koolipapa ise. 14. veebruaril saatsime oma direktori Raini Jõksi 10-nädalasele juhtimispraktikale tuntud startup ettevõttesse Pipedrive OÜ. Nimelt on Raini üks kolmest Tartu koolijuhist, kes haridusjuhtide praktikaprogrammi raames sai võimaluse oma juhtimispagasit täiendada ning seda ühes Eesti kaasaegseima juhtimiskultuuriga ettevõttes. Pipedrive, kuhu Jõks praktikale asub, on üks Eesti suurimaid startup’e, mis annab tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. 2020. aastal müüdi ettevõte 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku. Soovime Rainile edu ja meelekindlust ükssarviku tabamisel.
 TTG teadusvõistlus “Nupp nokib VI” toimus taas, nutikate õpilaste meeskondadele nii meie koolist kui külalistele Lõuna-Eesti riigigümnaasiumitest ja Riiast. Sel aastal võistles 11 meeskonda: 6 meie koolist ning külalised Jõgevamaa, Põlva, Valga, Võru ja Riia Juglas gümnaasiumist. Suur tänu osalejatele! Juba teist korda selle võistluse ajaloos võitis Jõgevamaa gümnaasiumi meeskond, teise koha said külalised Riiast ning 3. kohale (väga napilt väiksema punktisummaga) meie kooli võistkond. Õnnitleme! Võitjate nimed kirjutame traditsioonilisele rändauhinnale, nokkiva kana „mehhanismile“ (vt pildil), see jääb järgmist võistlust ootama meie kooli vitriinkappi. Meeskonnad pidid lahendama neli korraga laual olevat ülesannet ning kuue lahendamiseks minema nn jaama. Näiteks tuli läbi viia keemia ja biokeemia katsed ainete tuvastamiseks, lahti muukida kodeeritud luuleread ja nende autori nimi, taltsutada roboteid, tunda kivimeid ja mineraale, osata anda esmaabi, rassida Hanoi torni ketastega, lahendada loogikaülesanne ning sättida mudelil õigesse asukohta „pilvelõhkujad“. Tulemuste pingerida tekkis kohapunktide alusel.
 Noorte huvi panustada kodukandi elu parandamisse on suur Jaanuaris valiti Tartu linnas taas uusi Noortevolikogu liikmeid. Viimastel aastatel on Tartu Variku Kooli õpilased olnud volikogus väga aktiivsed. Sel aastal valiti avaliku hääletuse teel paljude gümnaasiumiõpilaste kõrval meeskonda ka kaks meie kooli 9. klassi õpilast: Marie-Liset Tauts (9.a) ja Laura Liis Luhamäe (9.b). Marie-Liseti igapäevaelu täidab suuresti sotsiaalmeediaga seonduv, aga ka tantsimine ja kunst. Ta armastab proovida uusi asju ja end ületada. Aastate jooksul loodud ja teadlikult kujundatud sotsiaalmeedia platvormid annavad võimaluse jõuda paljude noorteni. Laura Liis peab oluliseks koostööd ja noorte tervise hoidmist. ,,Mul on võimalus teist aastat kaasa lüüa Tartu Linna Noortevolikogu töös. Selleaastane kogemus on andnud mulle väga palju. Olen saanud juurde palju enesekindlust, et oma arvamust avaldada, isegi, kui see on teistest erinev. Olen oluliselt paremini kursis, kuidas käib linna juhtimine ja kui palju tööd ja vaeva on tegelikult ühe otsuse taga. Suur rõõm on koostööd teha teiste noortega, kes tahavad oma kodukoha elu mitmekesisemaks muuta. Noortevolikogus seisan eelkõige oma kooli ja kodukandi heaolu eest, aga peamine valdkond, nagu paljudel liikmetel, on vaimne tervis. See on teema, mis on mulle sama tähtis ka Variku koolis, kus olen teinud ka samal teemal uurimistöö. Vaimse tervise heaolu on oluline ja tänapäeval puudutab see paraku suurt osa noortest. Sellelt aastalt ootan aga veel rohkem erinevaid üritusi, mida me korraldame, ja uute inspireerivate inimestega tutvumist," sõnab Laura Liis.
 Käesoleval õppeaastal on ilmataat meid korraliku talvega õnnistanud. See sai tähendada ainult üht – kõik suusatama! Appi tuli Limpa Suusaakadeemia koos Vahur Teppaniga, nii said kõik Veeriku kooli 6.-9. klassi õpilased suusad alla. Lisaks väga heal tasemel varustusele said õpilased ka professionaalse suusainstruktori käe all kõige olulisemad oskused selgeks: õpiti kukkumist ja püsti tõusmist, takistusraja läbimist, erinevaid tõusuviise, laskumisasendis mäest alla sõitmist ning pidurdamist. Kui intensiivsem õppimise osa treenerite käe all läbitud, said vabaduse dendropargis tõuse võtta ja iseseisvalt suusarõõme nautida. Mainimist väärib, et ka kehalise kasvatuse õpetajad said põhitõed omal nahal üle korrata professionaalsete instruktorite juhendamisel. Tartu Veeriku Koolis on igal aastal õppeaasta jooksul valminud õpilaste töödest kujundatud emadepäevaks näitus. Seal on näha kõiki käsitöö tehnikaid – esimesi triibulisi ja viimaseid pitskoes salle, õmmeldud, kootud, tikitud diivanipatju või lilltikandis nõelapatju, kotte, heegeldatud äärepitse ja pitsilisi linikuid, suuri ja väikseid lapitöid jne. Et oma tegemisrõõmu ka teistega jagada, viisime seekord näituse Karlova-Ropka raamatukogusse nautimiseks (Tehase 16, Sisustus E-kaubamaja II korrus). Näituse panid 4.-9. klasside tüdrukute töödest kokku õpetajad Reet Tallo ja Grete Küppar. Tegusa kuu lõpetasid Veeriku õpetajad traditsioonilise koostööpäevaga, kus seekord oli fookuses koroona-aastate õpilünkade tasandamine, tuge vajavatele õpilastele tõhusate meetmete väljatöötamine, nii õpetajatele kui õpilastele vaimse toe võimaluste kaalumine.
 Õppimine tegevuse kaudu Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastele mõeldud Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programm, mille eesmärgiks on õpetada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilaste algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Õpilasfirmade suurim müügisündmus, Eesti õpilasfirmade laat, toimub alati veebruari teisel nädalal Tallinnas. Seekordset laata peeti paralleelselt kahes kaubanduskeskuses ning oma tooteid ja teenuseid pakkusid 247 õpilasfirmat. HTGst osales Rocca al Mares koguni viis õpilasfirmat. Kõige edukam oli laat meie õpilasfirmale KäpArt, mis detsembris ja jaanuaris pakkus müügiks kalendreid, kuid nüüd veebruaris kaarte ja kotte, millel näha loomade varjupaiga kasside looming. KäpArt sai laadalt uuendusmeelseima äriidee preemia ja ettevõtluskooli Mainor eripreemia. Ettevõtte tegevjuht Maara Parhomenko kirjutab: „Saime laadalt kasulikku tagasisidet ja konstruktiivset kriitikat. Päeva jooksul tuli ette palju ootamatuid olukordi, kuid kokkuvõttes õnnestus meil mitmelegi kohtunikule silma jääda.“ HTG õpilasfirma Setka läks laadale nostalgiliste eri värvitoonides puuvillasest materjalist võrkkottidega. Müügijuht Kaarup Öövel meenutab: „Laat andis palju müügikogemust, head tagasisidet ja edasisi ärisoovitusi. Tulevikus tuleb arvestada, et pikkade sangadega kotid müüvad paremini. Kõige paremini jäi meelde idee rakendada kottide tegemist õpitubades või koolitustel.“ Nagu ikka, kulub laatadel väike kosutus marjaks ära ning meie õpilasfirmadest oligi kõige suurem laadakäive firma Bobapoisid mulliteel. HTG õpilasfirma Foonon pakkus laadal kõrvaklappidele mõeldud Bluetooth seadet. Seade käib nt särgikrae külge ning nii saab oma lemmikmuusikat juhtmevabalt kuulata. Elavat huvi tunti ka õpilasfirma Pulbrix smuutipulbrite vastu, kuid kahjuks on pandeemiline olukord nende tootmisprotsessi oluliselt pikendanud ning laadale jõuti vaid näidistega. Tartu õpilased ja õpilasfirmad teevad tihedalt koostööd ja nii on HTG õpilane Kaarel Kaldre näiteks JPG õpilasfirma Raal liige.
 Ilmatsalu oma taliolümpia Kaunil kargel 4. veebruari talvehommikul olid paljude Ilmatsalu koolilaste mõtted kauge Hiina juures. Oli see ju päev, mil sai alguse suur spordipidu. Kuid seda mitte ainult Hiinas… Ka Ilmatsalu kooliperet ootasid ees sportlikud talialad oma õueolümpial. Kogu koolipäeva jooksul said kõik kooli õpilased võimaluse enda sportlikud võimed proovile panna. Esmalt, nagu olümpiale kohane, anti sportlasvanne lubadusega võistelda igati ausalt, sportlikus vaimus ja spordi kuulsuse eest. Kuna kõigi taliolümpiaalade katsetamiseks jäi ühest päevast ilmselgelt väheks, siis korraldajate valiku tulemusel sai iga olümpialane end proovile panna kuuel põneval spordialal: ühesuusasõidus, kelgunööritõmbes, soome kelgu lius, laskesuusatamises, lumekeeglis ja väravalöökides. Kõige enam meeldis lastele laskesuusatamine. Selle tegevuse juurde tuldi ikka ja jälle tagasi ning nii mõnelgi lapsel läks kodutee päeva lõpul täitsa meelest, sest Tamasseri rauad olid liiga põnevad. Kui õues olid kõik spordialad järele katsutud, said soovijad proovida koolimajas selga jäähokimängija varustust. Selle selga upitamiseks pidi enne küll tubli kõhutäie sööma, sest varustust ennast ja sellel omakorda kaalu oli omajagu. Kindlasti said Ilmatsalu kooli lapsed mõnusalt lumisel talvel hea stardi õues tegutsemiseks, headest sporditavadest kinni pidamiseks ning võimalusel ka Pekingi taliolümpiamängude jälgimiseks. H.(eidi)E.(nn)A.(sser) korraldustiimi koostöö tõi naeratuse igale suule.
 Vilistlaste veebruar 9. veebruaril on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünniaastapäev. Miina Härma Gümnaasiumis tähistatakse Miina Härma sünnipäeva erinevate üritustega, näiteks sellel päeval viivad õpilaste esindajad küünlad tema hauale Raadi kalmistul. Viimaste aastate traditsiooniks on saanud MHG balli korraldamine veebruarikuus, mis seekord toimus 4. veebruaril. Aga veebruarikuu on meie koolis ka vilistlaste kuu, mille raames MHG vilistlased räägivad koolitundides oma õpingutest, tööst või hobidest. Covid-19 tingimustes on vilistlased pidanud nii kontakt- kui hübriidtunde. Sellel aastal käisid õpilastele esinemas hambaarst ja Suukooli looja Kati Vald, rahvusvahelise ravimifirma Novo Nordisk Eesti filiaali juht Koit Arro, TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, silmaarst Laura Mauring, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, TÜ psühholoogia üliõpilane Timmu Õunapuu ning Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Sven Sakkov. Juba teist aastat on kooli instagrami kontol toimunud vilistlaste ülevõtud. Instagrami Take over ehk ülevõtt annab jälgijaskonnale võimaluse tutvuda vilistlase ühe päeva eri tahkudega, tutvuda tema eriala, vaba aja veetmise viisidega jms. Need ülevõtud on saanud väga populaarseks, jälgijad saavad vilistlastele küsimusi esitada jne. Sellel aastal võtsid MHG instagrami konto üle Sciences Po Paris ja London School of Economics (LSE) ülikoolide üliõpilane Anniki Mikelsaar (fotol), Bolti sotsiaalmeedia juht Cäthly Oja, Lextali advokaadibüroo jurist Ave-Ly Kõuts, restoran Humala ja üritusturundusagentuuri Velvet Live asutaja ning startup Fractory brändijuht Lauri Sokk, Oxfordi ülikooli õigusteaduse kolmanda kursuse üliõpilane James Paul Arney ja front-end programmeerija, Superstaari võitja Alika Milova bändi trummar Robert Leht. Aitäh vilistlastele, et oma kooli meeles peate!
 Veebruar 2022 TAGis Jaanuaris andsime lugejatele infot, kuidas saada TAGis 1. klassi õpilaseks. Veebruaris algasid ettevalmistused gümnaasiumisse sisseastumiskatsete korraldamiseks. Juhime teie tähelepanu mõnele erisusele, mis kehtivad Annelinna gümnaasiumisse astumisel. Meie kool ei ole viie kooli ühiskatsete süsteemis, sest me pakume võimalust sooritada sisseastumiskatsed eesti keele kõrval ka vene keeles. TAGi võetakse vastu õpilasi nii eesti kui vene õppekeelega põhikoolidest. Koolis avatakse tavaõppe ja kutseõppesuuna õpperühm. Kooli asumiseks tuleb kandidaatidel sooritada kirjalik komplekstest ja osaleda vestlusel. Registreerumine sisseastumiskatsetele toimub TAGi kodulehel www.tag.ee 1. märts – 3. mai. Sisseastumiskatsed toimuvad 5. mail 2022 kell 10 – 16 Tartu Annelinna Gümnaasiumis (Kaunase 68). Testi sooritamiseks on aega 2 tundi (120 minutit), testimine toimub Moodle`i keskkonnas vastavalt testimisgraafikule. Miks astuda Annelinna gümnaasiumisse? See on võimalus saada heal tasemel keskharidus nagu igas teises Tartu gümnaasiumis. Lisaväärtus seisneb mitmekesisemas keele- ja kultuurikeskkonnas kui tavalises koolis. Meil on lisaks eesti ja tavapärastele võõrkeelele võimalik õppida igal tasemel vene keelt – algajana, B1 ja B2 tasemel või emakeelena. Tänased 11. klassi õpilased kirjeldavad õppimist TAGis: Karl: Õppimise puhul kõige silmapaistvam asi on see, et õpetajad seletavad võimalikult põhjalikult ja lihtsasti teemat, et kõik õpilased saaksid aru ning kui peaks tekkima küsimusi, siis nad on alati valmis aitama. Kamilla: Lisaks eespool kirjeldatule on meie gümnaasiumis suurepärased võimalused aktiivseks koolieluks. Väga erinevad üritused ning õpilaste või õpetajate ideedel põhinevad ettevõtmised teevad koolielu mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Meil saab arendada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust, kuna õpilaste poolt toodud mõtted ning ettepanekud on oodatud. Rohkem infot õppimise kohta Tartu Annelinna Gümnaasiumis küsige hiie@annelinn.edu.ee või telefonil 5039813.
 Talverõõmud Descartes’i kooli veebruarikuu üheks ülekooliliseks ettevõtmiseks enne vaheaega oli talispordipäev. Talverõõme käisime nautimas Vooremäe ja Vapramäe kelgumäel ning Lõunakeskuse ja Raekoja platsi uisuväljakul. 25. veebruari hommikul kogunesid 3.b klassi õpilased raudteejaama, et sõita rongiga Vapramäele matkama ja kelgutama. Jäisel matkarajal liikumine oli libeduse tõttu raskendatud. Kelgutamine, aga pakkus lastele palju rõõmu ja naeru. Suurest tuulest hoolimata õnnestus ka lõket teha ja lapsed said lõkketulel viinereid küpsetada. Samal ajal startis viis I kooliastme klassi bussiga Vooremäele kelgutama. Enne kelgumäele jõudmist toimus ka väike matk läbi metsa. Julgemad kelgutajad võtsid sihi kohe kõige kõrgemale. Ka kõige arglikumetel kadus peagi hirm ja lastel tulid pikad liud. Raekoja platsil algas talvine spordipäev laia lumesajuga. Täistunnise kellalöögiga algaski uisutamine. Kõik uisutasid – nii õpetajad, kui ka õpilased. Kes hoidis käest kinni, kes tugiraamist. Lõbusate naerukilgete saatel uisutati ümber „Suudlevate tudengite“ kuni viimase minutini. Lõunakeskuse liuväljal liugles kolm vahetust 2.–9. klassini. Väikseid uisutajaid tulid lisaks õpetajatele abistama ja toetama ka lapsevanemad. Lapsed arenesid jääl väga kiiresti. Mõni liikus algul ainult seina äärt pidi või hoidis raamist kinni, kuid juba poole tunni pärast liugles pikema sammuga ning julges ka ilma toeta uisutada. Lapsed olid väga hoolivad, kes oskas ise paremini uisutada, see toetas ja julgustas vähemoskajat. Uisu- ja hokikooli õpilased näitasid oma oskusi ka klassikaaslastele. Õpilased läksid väga elevile, kui nägid, et ka nende õpetajad ja klassijuhatajad tulevad uisutama. Talvine spordipäev tegi laste näod rõõmsaks ja põsed punaseks: terves kehas terve vaim. Kõigile väga meeldis kelgutamine ja uisutamine.
 Tartu Forseliuse Koolis on alates 1993. aastast toimunud Vello Saage nimeline luulekonkurss, mis on saanud oma nime kooli kauaaegse ja silmapaistva kirjandusõpetaja järgi. Võistlusel saavad luulehuvilised õpilased esitada kas omaloomingulisi luuletusi või oma lemmikautorite värsse. Gümnaasiumi aegadel oli see ülelinnaline ettevõtmine. Viimastel aastatel jätkub konkurss koolisisese sündmusena. 2022. aasta 8. veebruaril täitus Tartu Forseliuse Kooli legendaarse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Vello Saage sünnist sada aastat ning seetõttu kuulutasime temanimelise traditsioonilise luulekonkursi välja veidi suuremalt kui tavaliselt ning kutsusime osalema ka teiste Tartu linna koolide õpilasi. Kuna ühte saali meil kokku tulla ei olnud jätkuvalt võimalik, korraldasime võistluse taas videode vahendusel. Luuletuse teema ja autori valik oli vaba, esitada võis ka omaloomingut. Žürii hindas osalejate esitusel diktsiooni, ilmekust, näitlejameisterlikkust, väljendusoskust, esinemisjulgust ja häälekasutust. Žüriisse palusime andekad ja inspireerivad näitlejad Karl Robert Saaremäe, Kristo Tootsi (Miksteater), Linda Kolde (Teater Vanemuine) ning Tartu Forseliuse Kooli särava õppejuhi Kristi Mummi. Võistlust sponsoreerisid Tartu Forseliuse Kool, Teater Vanemuine, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Linnaraamatukogu ja Henkel. Lisaks luulevõistlusele toimus 8. veebruaril 2022 ka veebikohtumine, millest võtsid osa võistlusel osalejad ning teised huvilised. Veebikohtumisel tutvustasid õpilased Leele Joala ja Mairo Libba, millise panuse on jätnud Vello Saage Forseliuse kooliellu ning autasustasime luulekonkursi parimaid. Selleaastasest võistlusest võttis osa 20 õpilast seitsmest Tartu koolist. Laekunud töid oli väga vahva kuulata ja vaadata – osalejad olid kõvasti vaeva näinud ja hästi valmistunud. Suur kummardus kõikidele omaloomingu esitajatele ning täname kõiki osalejaid ja nende juhendajaid. Tulemustega on võimalik tutvuda lingilt: https://tfk.tartu.ee/2022/02/vello-saage-luulekonkurssi-tulemused-2022/
 Erasmus+ projekt “Learning for the future” Tartu Hansa Koolis Tartu Hansa Kool võõrustas Erasmus+ projekti “Learning for the future” raames väliskülalisi 21.02 - 25.02 2022. Väliskülalised olid õpetajad ja õpilasedi Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Türgist ja Rumeeniast. Üheskoos tegeleti tuleviku õppimise teemaga nagu näiteks erinevad äpid ja võimalused, mida need pakuvad, et rikastada igapäevast õppetööd. Hansa kooli õpetajad viisid läbi töötubasid, kus kasutati äppe ja keskkondi: Loquiz, Mentimeter, Prezi, Veescope, Quizz aga ka juba tuttavaid keskkondi, nt Powerpoint. Arutleti teemal “21. sajandi õppija ja oskused, mida tulevikus vaja on”. Eriti pakkus külalistele huvi Hansa kooli avatud õpperuum, kus osalesime 5.klasside matemaatika tunnis ning Hansa kooli õpetajad tutvustasid avatud õpperuumi õpetamise ja õppimise meetodeid. Avatud õpperuumi kasutasime Rakett69 laagri töötubade läbiviimiseks väliskülalistele, mis andis võimaluse näidata selle õpperuumi erinevaid kasutusvõimalusi. Hollandi kooli Dukdalf direktori Henk Frenkeni ja Hansa kooli direktori Liina Karolin-Salu eestvedamisel tekkis spontaanne arutelu “Milline võiks olla tuleviku õppimisele suunatud koolimaja?”, millest tekkis mitmeid huvitavaid mõtteid. Lisaks õppetööle käisid välisõpetajad ja -õpilased Eesti Rahva Muuseumis, kus giid andis suurepärase ülevaate Eesti rahva ajaloost, külastati Eesti Spordimuuseumi “Käed külge!” näitust ning loomulikult uuriti AHHAA keskuse näitust gravitatsioonist. Õpilastele kõige meeldejäävamad olid Eesti Spordimuuseum, AHHAA keskus ja muidugi taaskohtumine siinsete sõpradega. Signi Savi projektijuht
 Luule lugemisest värsside loomiseni Igal aastal jaanuarikuus toimub õpilasetlejate Tartu piirkonnavoor, kuhu on kutsutud osalema kõigi Tartu koolide esindajad, kelle hulgast žürii valib välja parimad konkureerima üleriigilisel võistulugemisel. Häid kohti on saavutatud erinevatel aastatel, sel korral oli aga tulemus meie kooli jaoks meeldiv ning üllatav - parimana märgiti omas vanuserühmas (4.-6.klass) ära meie kõige noorem osaleja - 4. klassi õpilane Riin Rebane. Juba aastaid on Karlova Kooli emakeeleõpetajate innustusel ja toetusel püütud meelitada luulet lugema aga kõiki õpilasi - oleme alustanud etlust klassivoorudega - iga õpilane valib ja kannab kaaslastele ette ühe luuletuse ning igast klassist paar parimat palutakse ülekoolilisele luulelugemisele, kust omakorda selekteeritakse välja parimad. Nii võime pidada taolisi “luuletalguid” oma kooli üheks pikaajaliseks traditsiooniks. Järjepidevust lisab üritusele seegi, et žüriiliikmeteks on enamasti leitud ka kedagi oma kooli vilistlastest, kes varem tulemuslikult analoogsel konkursil esinenud. Juba teist aastat on aga veebruaris luuleteemaga jätkates süvitsigi mindud - huvijuht Romet Piller on kutsunud õpilasi, aga ka kooli töötajaid vabariigi aastapäevaks looma temaatilisi luuletusi. Kui eelmise aasta teemaks oli “Minu Eesti”, siis sel aastal oli võimalik keskenduda kohalikule ainesele - üldise teemana pakuti välja “Minu Tartu”. Selleaastane saak oli kokku 45 luuletust - kõik need ehivad veebruaris oma pidupäevase kujunduse ja koduse sisuga Karlova Kooli trepigaleriid.
 Veebruari pühendasime Kesklinna Koolis väärtustele. Ühiskondlikest ja isiklikest väärtustest räägiti kõikides klassides klassijuhataja- ja ka ainetundides. Eriliselt pöörasime tähelepanu inimeste tuumväärtustele - sellele, mida inimene elus kõige olulisemaks peab. Kujundavad ju tuumväärtused otseselt inimese valikuid, tegusid ja eluteed. Kes peab elus olulisimaks lahkust, see levitab headust; kes peab oluliseks iseseisvust, püüab alati ise hakkama saada; ettevõtlikkuse hindaja arendab tulevikus kogukonda ja majandust. Iga Kesklinna Kooli õpilane süüvis enesesse ja õpetaja, sõprade ja vanemate abiga leiti enda tuumväärtused. Nii selgus, et väiksemates klassides väärtustati traditsioone, perekonda, puhast loodust ja tervist. Suuremates klassides muutus pilt kirjumaks ning ka isiklike tuumväärtuste põhjendused ja selgitused osutusid väga asjalikeks ja argumenteerituteks. Esile tõusid väärtused nagu usaldus, usk, hoolivus, ratsionaalsus, areng, tarkus, isiklik vabadus, loodushoid jt. Väärtused said kuju ka õpiväljundites: algklassiõpilased joonistasid oma väärtustest pildid, 4. ja 5. klasside õpilased õppisid argumenteerimist ja oma tuumväärtuse põhjendamist klassi ees, 6.–9. klasside õpilased kirjutasid tuumväärtusest kõne ning esitasid neid klassikaaslastele. Eesti riik - see olemegi meie, eesti inimesed. Eesti Vabariik saab näo ja südametunnistuse ühiskonnas domineerivatest väärtustest. Seetõttu ehitasime selle aasta vabariigi aastapäeva videoaktused üles just õpilaste tuumväärtustele. Igast klassist asjalikumad ja säravamad esitajad rääkisid videoaktusel oma kooliastmele isiklikest väärtustest ja sellest, kuidas need kogu ühiskonnale kasu toovad.
 Õpilasesinduse koolitus „Kõige valem mina“ Juba kooliaasta alguses oli Tartu Kivilinna Kooli õpilasesinduse juhatusel planeeritud oma liikmeid põnevatel teemadel harida. Otsustati, et üks koolitus toimub kooliaasta jooksul ja teine kooliaasta lõpul. Esimene hariv koolituspäev toimuski veebruaris. Õpilasesinduse president Lisete Laur kutsus meie õpilasesindust koolitama Lillemaja noorsootöötajad, kes pakkusid välja koolitusprogrammi „Kõige valem mina“, mis keskendub noorte igapäevaprobleemidele ja nendega kaasnevate ärevate situatsioonide lahendamisele. Me kõik ju suhtleme igapäevaselt, aga kas oskame seda teha nii, et me mõistaksime üksteist ja oskaksime ka vastavalt reageerida? Vist mitte. Koolitusel mängiti ja analüüsiti läbi erinevaid situatsioone, mis ka päriselus ette võivad tulla. Õpilasesinduse liikmed tõdesid, et asjad pole alati must-valged ja tuleb osata näha ka n-ö nähtamatut. Saadi teada, mis on saavutusvajadus ja ärevus ja kuidas nendega toime tulla nii, et kõigil oleks pärast hea. Koolituspäev viidi läbi foorumteatri meetodil – osalejad said ise lahendusi välja pakkuda. President Lisete Laur: „Õhus oli tunda ärevust, suurt mõtteraginat, äratundmist ja palju positiivsust. Alles päeva lõpus saime teada, et osalesime selle töötoa pilootkoolitusel!“ Aitäh Lille noortekeskuse tublidele koolitajatele. Iga õigesti käitutud olukord on meie kõigi tervist hoidev! Soovitame koolitust teistelegi! Huvijuht Piret Arula
Veebruar on Eesti sünnikuu. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi koolipere jaoks olid veebruarikuu olulisemad sündmused Tartu rahu ja Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäevad. KJPG oli ka selleaastase Tartu rahu aastapäeva gümnasistide kõnekoosoleku korraldaja. Kõnekoosolek toimus 02. veebruaril 2022. aastal Vanemuise mäel asuva Jaan Poska bareljeefi ees. Koosolekul asetati pärg Jaan Poska bareljeefile ning sõna võtsid Tartu linnapea hr Urmas Klaas, Tartu linnavolikogu esimees hr Tõnis Lukas ning riigikogu liige, TÜ professor Margit Sutrop. Osales 9 kooli. Sündmusel esinesid ka KJPG õpilased Ott Kiveste, Rasmus Allik, Parvin Tiks ja Grete Kaio. „Levigu Tartu rahu rahuna ka teistesse riikidesse ja maailma," saatis linnapea Urmas Klaas sõnumi Jaan Poska bareljeefi eest maailma. Sündmust kajastas ka ERR. Saatele „Aktuaalne kaamera“ antud intervjuus sõnas KJPG õpilane Parvin Tiks, et tähtsaimaks sõnumiks tema jaoks sel pidupäeval jäi linnapea lausutud mõte, et naabrite vahel peaks olema ühenduseks sillad, mitte tarad. Et kõik võiksid sõbralikult kõrvuti elada. Kõnekoosoleku erisaadet KJPG koolitelevisiooni KuuTV vahendusel saab vaadata siit. Kohapeal KuuTV reporteri läbi viidud vox populit Tartu rahu aastapäeva olulisusest gümnasistide jaoks saab vaadata siit. Lisaks pidulikele meie riigi vabadust tähistavatele sündmustele, mis veebruaris aset leidsid, oleme uhked ka oma õpilase võidu üle piirkondlikul ajaloo-olümpiaadil. Teise maailmasõja teemal võitis KJPG abiturient Hendrik Vaino (aineõpetaja Urmas Persidski) pea 100% tulemusega Tartu linna vooru ning jätkab teadmiste proovile panekut vabariiklikus voorus. Elagu Eesti! Tartu Haridusosakond |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
January 2023
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
RSS Feed
