Terves kehas terve vaim!

Abituuriumi eksamiperioodi ajal käisid nooremad koolikaaslased spordilaagris Käärikul.
29.-31. aprillini viibisid 10. ja 11. klassi spordimooduli 115 õpilast laagris Kääriku spordibaasis. Lisaks neljale õpetajale oli tegevusi juhendamas ka kaks külalisõpetajat. Oma oskused pandi proovile seitsmel erineval alal. 

10. klassidel oli lisaks tavapärastele rivistustele ja hommikutervitusele esmaspäevases päevakavas lisaks korvpallile ja võrkpallile ka orienteerumine ning ujumine, teisipäeval aga jalgpall ja ujumine. „Rinnuni heinas ja sääskedest kubisevas võsas tuli teed otsida,“ teatas väsinud tütarlaps orienteerumast naastes. Eks Eestimaal looduses ekslemine võibki mõnele linnalapsele esmakordselt uusi looduskogemusi kaasa tuua.

11. klassi õpilased said teisipäeval oma oskusi proovile panna tennises, võrkpallis, ujumises ja korvpallis, aga ka Seinamäe matkarajal. Kes elus sporti teinud või Käärikul spordilaagris käinud, see teab, mis katsumusega on Seinamäe puhul tegu. Aga tippu nad jõudsid. Kolmapäeval jätkati meie poiste lemmikala – jalgpalliga, lisaks ujumisele. Vägevas lahingus tulid taas võitjaks ka väljaspool kooli jalgpalliga tegelevad noormehed. 

MK Tennisekoolist oli külalisõpetajaks Maarja Värv, kes õpetas tennise algtõdesid. Lisaks oli külaliseks orienteeruja Raivo Rõõm, kes üsna väljakutsete rohke raja noortele kaardile joonistas.
​
Õpilasi saatsid kolm päeva, koostasid päevakava ning viisid läbi sportlikke tegevusi õpetajad Rain Ruuder, Eve Seedre, Peeter Koorep ja Jorgen Jukk. 

Kohtumine Rootsi kuninganna Silviaga 


4. mail külastas SA Eesti Agrenska Fondi Tammistu Perekeskust Rootsi kuninganna Silvia ja proua Sirje Karis. SA Eesti Agrenska Fond on erivajadustega lastele, noortele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus, kellega Kroonuaia kool on teinud koostööd juba üle 15 aasta. Agrenska Fondi kauaaegse koostööpartnerina said Kroonuaia kooli toimetulekuklasside õpilased ja nende õpetajad Kristel Palgi ja Kristi Kuuse kutse kohtumisele Rootsi kuningannaga. Kohtumine toimus väga südamlikus ja meeldivas õhkkonnas. Kuninganna Silvia vestles pikalt meie õpilaste ja õpetajatega ning imetles laste tehtud kunstitöid. Esmakordselt külastas kuninganna Silvia Tammistu Perekeskust 2007. aasta oktoobris, ka siis oli Kroonuaia kooli toonastel toimetulekuklasside õpilastel võimalus kuningannaga kohtuda. Nagu esimesel korral, pani ka nüüd lastega suhtlemine kuninganna silmad särama.

Kooli koostöö Agrenska Fondiga on olnud vastastikune - meie kooli õpilasi on kaasatud erinevatesse Agrenska Fondi poolt koordineeritud rahvusvahelistesse projektidesse, koos oleme osalenud praktilistel tööharjutustel, õppe- ja kultuurireisidel. Koolipoolselt oleme kaasanud Agrenska Fondi partnerina erivajadustega noorte tööellu suundumist toetavatesse Nordplus projektidesse, mille raames oleme koos partneritega Soome Luovi Ametikoolist osalenud Tammistu Perekeskuses praktilisel tööharjutusel.
​
Traditsiooniks on saanud, et meie toimetulekuklasside õpilased osalevad sügiseti ja kevadeti Tammistu Perekeskuses praktilisel tööharjutusel. Suviti saavad nad aga võimaluse osaleda Tammistu Perekeskuses toimuvas sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut toetavas lastehoius.

Mart Reiniku kooli muusikapidu

Muusikapidu on olnud meie kooli traditsioon juba pikki aastaid. Ikka ja alati esinevad TÜ aulas koorid, kooli puhkpilliorkester ja paljud teised koosseisud. Kõik harjutavad juba kuid lugusid, mis tulevad muusikapeol esitusele. Tööd ja ettevalmistust on nii palju, et sa vahel ei mõistagi, et see kõik on saanud osaks sinust. Tean, et kui järgmisel aastal oma koolitee Tartu Mart Reiniku koolis lõpetan, siis koolielule pärast lõpetamist tagasi mõeldes, liigub mu mõte kindlasti ka muusikapeole ja eriti sellele, mis toimus sellel aastal. 
​
Nimelt tuli paar nädalat enne muusikapeo toimumist minu juurde kooli huvijuht ideega avada kontsert tavapärase teadustamise asemel lauluga, mis annaks infot ka kontserdi korraldusliku poole kohta. Nii ma leidsingi ennast klaveri tagant kirjutamas laulu, mida esitada terve Tartu Ülikooli aula täie inimeste ees, klaveril saates minu hea sõbranna Maria. 
Tänavusest muusikapeost võtan kaasa vaid head mälestused. Näha laulmas nii paljusid ja ka väga väikeseid laululapsi, on vaid suur rõõm. Olen väga tänulik enda koolile, et meil toimuvad iga-aastased muusikapeod, mis aitavad noortel oma armastust muusika vastu jagada ka teistega!

Annaliisa Kivi 8.a

Raatuse kool vallutamas uusi rahvusvahelisi kõrgusi

Maikuu esimesel nädalal toimus Pariisis Erasmus+ koostööprojekti Bibliolingua esimene rahvusvaheline kohtumine, kust Raatuse kooli poolt võtsid osa arendusjuht Rene Leiner ja inglise keele õpetaja Aire Rillo.

Tegemist on Belgias asuva haridusinnovatsiooni keskuse Logopsycom poolt koordineeritava noorukite lugemis- ja keeleõppeprojektiga, milles keskendutakse lugemise, keeleõppe ning Euroopa kirjanduspärandi sidumisele. Lisaks belglastele töötame seal koos partneritega Itaaliast, Slovakkiast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt.

Rene Leineri sõnul on Bibliolingua äärmiselt põnev ja tänuväärne projekt, kus meie õpetajad kaasa saavad töötada ja mille tulemusel reaalselt kasutatav digitaalne õppevahend valmib.

"Oleme oma rahvusvahelise tegevusega punktis, kus tuleb teha olulised otsused, kuidas mõjusamalt edasi liikuda ja millised on koolile kõige olulisemad väljakutsed. Antud projektis osalemine on pöördeline meie välisprojektide ajaloos. Seda tüüpi suuremahulises Erasmus+ projektis pole me varem osalenud. Meie kooli meeskonna töö on materjalide sisuloome vajadustest lähtuvate spetsifikatsioonide ja vormingu väljatöötamine, kahe e-raamatu loomine kolmel erineval keeleoskuse tasemel ja viie tõlkimine eesti keelde, eksperthinnangu andmine ja materjalide testimine tundides, tagasiside analüüs, pedagoogiliste toimikute ja tunnimaterjalide loomine. Samuti oleme vastutavaks projekti protsessihindamise eest. Projekti lõpuks valmivad seitsmeteistkümnest Euroopa kultuuripärandisse kuuluvast kirjandusteosest koosneva teose keeleõppijale kohandatud lühivormidest online-raamatukogu, näidistunnid, töölehed ja rakendusvihik."

Välja on valitud raamatud, mille keeleõppeks kohandatud miniversioone suvel tegema asutakse. Suur on meie rõõm, et meie kooli poolt väljapakutud teostest võeti partnerite häältega valmistusfaasi sisse ka Oskar Lutsu “Kevade”, millega loodame anda oma väikese panuse Eesti kirjanduse ja kultuuri levitamisele Euroopa noorte seas.

Loe pikemalt kooli kodulehelt.

Kooli lõpp on käeulatuses ja suvevaheaeg on peatselt algamas. Maikuu lõpus tõmmati selleks aastaks otsad kokku robotehnoloogia kursusega. 12 osalejat Tartu Kristjan Jaak Petersoni, Tartu Annelinna, Tartu Jaan Poska, Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ja Tartu VOCOst on õppinud roboteid projekteerima ja modelleerima ning teavad nüüd palju rohkem elektroonikast ja elektrotehnikast, mis roboti ehitamisega kaasneb. Järgmisel õppeaastal viivad õppurid oma oskused juba uuele tasemele ja kursuse lõpuks valmib puldiga juhitav robot. Oleme põnevil ja jääme robotite valmimist ootama!

Mai jooksul toimusid mitmed huvitavad üritused ning tublid õpilased esindasid kooli erinevatel võistlustel, sh said mitmed neist kaela eriti magusa tiitli Noor Meister 2023. Üleeestilistel ja rahvusvahelistel võistlustel kooli esindanud õpilased kutsuti mai lõpus lodjasõidule, kus neid tunnustati ning veedeti koos lõbusalt aega. 

Ukraina sõbrad Tartu VOCOs korraldasid rahvustikandi päeva, mille raames tehti flashmob, ning osa sai võtta kolmest töötoast, kus sai endale mälestuseks teha nuku, käepaela või hoopis värvida pilte. 

Maikuu lõpunumbriks kujunes ülekooliline matkapäev, mille raames otsustati suund seada Võrumaa Kutsehariduskeskuse poole. 62 km pikkuse distantsi läbis 23 koolipere liiget, kuid ühtekokku liiguti üle 10 000 km ning tehti 10 015 708 sammu.

Lavastus ,,Kunksmoor ja kapten Trumm ehk Tassike kibuvitsateed" 

10. ja 11. mail etendus Tartu Variku Koolis emadepäevale pühendatud lavastus „Kunksmoor ja kapten Trumm ehk Tassike kibuvitsateed“. Lavastuses olid põimitud Kunksmoori lugu ja meie kooli õpilaste muusika- ja tantsukollektiivide etteasted. Iga vahepala oli osavalt seotud lavastuse tekstiga. 

Idee autor ja teostaja oli õpetaja Helina Mugra ning kaasa aitasid paljud teised õpetajad nii õpilaste ettevalmistamise kui lavadekoratsioonidega. Illustratsiooni autor oli 9.b klassi õpilane Karoliina Kotsar, kes osales sel õppeaastal ka vabariiklikul kunstiolümpiaadil, kus saavutas suurepärase 2. koha. Lavastus sai teoks tänu Tartu linnavalitsuse ning Vanemuise teatri (Maria ja Robert Annus) toele. 
​
Kunksmoori nimirolli mängisid kaks õpilast: esimesel päeval Casandra Maria Alamaa (3.b) ja teisel päeval Laura Liisa Mahoni (7.a). Kapten Trummi rolli kandis uhkelt välja Marielle Samuel 5.a klassist. 

Kontserdi jooksul esinesid imeilusate etteastetega meie kooli koorid, kes osalevad sel suvel toimuval noorte laulu- ja tantsupeol. Tantsulisi vahepalasid pakkusid Minu Tantsukooli Variku kooli rühm, 2.a klassi tantsutüdrukud, 1. ja  2. klassi tantsijad ning õpetaja Tiina Meos-Sillaotsa tantsuringi õpilased. Lisaks esinesid meie kooli pianistid ning enda kirjutatud luuletuse ,,Kajakas” esitas Kadi Vaga (7.c). Publiku sõnul oli üks ootamatumaid esitusi 8.a klassi õpilaste bändilt, kes esitas Ivar Põllu laulu ,,Leekiv armastus”. 
​
Kuigi kevadkontserte ja esinemisi on meie õpilastel igal aastal, oli esmakordne, et sama etendust anti kahel järjestikusel päeval. Noorte artistide jaoks oli huvitav, kui erinev võib olla publik ja see, mis laval sünnib.

Rahvusvahelise kogemuse kaudu paremaks maailmakodanikuks. Mõni sõna HTG Erasmus+ projektist

Maailm on valla ja vaevalt on Tartus mõni kool, kus ei ole rahvusvahelise koostöö projekte. Erandiks ei ole ka Hugo Treffneri Gümnaasium. 

Meil on olnud toredaid kogemusi mitme programmiga üle terve Euroopa, kuid kõige pikemaaegsemad partnerid on Erasmus+ raames olnud Urspringschule Schelklingenist Saksamaal, Sint-Paulusschool Waregemist Belgias, Xántus János gümnaasium Budapestist Ungaris ja Wallace Hall Academy Thornhillist Šotimaal.

​Ühiseid projekte on olnud eri teemadel, näiteks on muretsetud maailma kultuurilise mitmekesisuse ja  jätkusuutlikkuse pärast. Projekt, mis selle kevadega lõpu saab, keskendus aga sotsiaalsele sidususele. Alustasime sellega aastal 2019, nii et mõistagi vajutas projektile oma pitseri esmalt koroona ning seejärel sõda Ukrainas. Nii oligi see õppeaasta eriti tihe – kõik õpiränded pidid toimuma väga lühikese ajaperioodi jooksul, kogu aeg tuli tegeleda kas piletite broneerimise või vastuvõtu korraldamisega. Omaette väljakutse oli leida lapsevanemad, kes oleksid valmis väliskülalisi majutama, sest täieliku kultuurikogemuse saavutamiseks elasid võõrsilt tulnud kodudes.

Rõõmu oli siiski rohkem: õpilased tulid projektikohtumistelt tagasi säravate silmadega ning välismaalaste tagasiside Eesti kohtumistele oli läbinisti positiivne. Enamikule oli see ka esimene kord meie riiki ja üldse seda piirkonda külastada. Tartu sai külalistele üsna mitme kandi pealt tuttavaks, kuid et keskendusime vähemusrahvuste temaatikale, viisime oma külalised ka Narva. 

Suur tänu koostöö eest Tartu Puškini koolile ja Annelinna Gümnaasiumile!

2. klasside võistkonnad tegutsesid Rohelises Klassis

Tartu linna koolide 2. klasside võistkonnad olid kutsutud külla Ilmatsalu kooli, et Rohelises Klassis ühiselt loodusmängu mängida. Kutsele vastasid Karlova, Variku, Descartes´i, Veeriku Kool ja TäheTERA ning muidugi ka küllakutsujad ise. 

Loodusmänguks liiguti Ilmatsalu lähedal metsatukas asuvasse Rohelisse Klassi. Ilmatsalu kooli algõpetuse õpetajad olid ette valmistanud põnevad ülesanded, mille käigus kuulati loodushääli, uuriti loomade tegutsemisjälgi, nuputati. Kõigele lisaks tuli osata tekstist infot leida, käia ringi lahtiste silmadega, et märgata looduses peituvat ilu. Ka külalisõpetajad said endale abilise rolli ja olid loodusmängu kaasatud. Loodusmängu võitis Karlova Kool, teise koha saavutas Veeriku Kool ning kolmandana tunnustati TäheTERA lapsi.

​Kui loodusmäng sai mängitud, ootas kõiki mõnus kõhutäis. Sponsorina toetas grillvorstidega üritust lahke Matsimoka OÜ pere ning salatimaterjali lõikusid Ilmatsalu kooli poisid. Grillimise kõrval rääkis loodusmees ja lapsevanem Riho huvitavaid fakte loomade ja looduse kohta ning vastas põnevil laste küsimustele. Eriti tore oli see, et käimas oli ka õuesõppe nädal ning saime kõik koos koolipäeva värskes õhus nautida. Aitäh kõigile loodusmängu korraldajatele, osalejatele ja ka ilmataadile!

MHG rahvusvahelised õpilased õpivad eesti keelt ja tutvustavad oma kultuuri eesti lastele

MHG-s õpivad lapsed kõikjalt maailmast, meie õpilastest on umbes 10% rahvusvahelist päritolu. Ehkki nad viibivad Eestis ajutiselt ja nende õppekeel on inglise keel, õpetame neile ka eesti keelt. Samuti saavad eesti lapsed rohkem tuttavaks teiste rahvaste keelte ja kultuuridega. 

9. mail toimus koolis pidu „Laval ainult eesti keeles!“. Aulasse kogunes umbes 70 õpilast, kes õpivad eesti keelt võõrkeelena. Lavale toodi tundides õpitu, mitmed põhikooli- ja gümnaasiumiiõpilased olid tekstid ise välja mõelnud. Olgugi et nende õpilaste emakeel võib olla hoopis muu ja olgugi et nad räägivad kahte või kolme keelt, nüüd – laval – ütlesid õpilased oma teksti üksnes eesti keeles! Esitati näidendeid, trikke, laule ja tantse. Õpilasi juhendas  õpetaja Eva Ingerpuu-Rümmel.

12. juunil toimub koolis meie õpilasesinduse eestvedamisel kultuuride päev, mis toob kooli kogukonna kokku mitmekesisuse ja kultuurilise rikkuse tähistamiseks. Kultuuride päeva põhieesmärgiks on luua kaasav kogukond, mis soodustab meie koolis esindatud erinevate kultuuride väärtustamist ja mõistmist. Igal riigil on ette nähtud laud, kus õpilased saavad esindada oma riigi ainulaadset kultuuri. Ootame põnevusega selle sündmuse teoks saamist!

​12. mail toimus Tamme gümnaasiumi kevadpidu.

Pidu toimus kooli sisehoovis ning meid õnnistati imelise sooja ja päikesepaistelise kevadilmaga. Põimitud kontsert-etenduses astusid lavale kooli segakoor, näitering ja rahvatantsijad. Rahvatantsu segarühm tõi peole energiat hoogsate tantsudega "Jalad maas" ja "Vat nii!". Neiduderühm näitas noore neiu olemasolemise ilu ja uhkust, julgust tunda end kauni ja tragina. Näitering tegeles sel aastal teemaga “Lõpp”. Kust algab lõpp ja millal lõppeb algus? Kui palju on meil aega? Esitamisele tuli 4 musta huumori kastmes marineeritud sketši. Segakoor tõi publiku ette suvisel laulupeol kõlama hakkavad laulud. Eriti sooja vastuvõtu said kõigile armsaks saanud "Kodulaul" ja "Ta lendab mesipuu poole". Peo lõpetas ühistants. Kristjan Sarja karmoškaviisid tõid tantsuplatsile  valsitaktis keerlema kõik esinejad ja publiku. 

​Näiteringi juhendas Laura Niils, segakoori juhtis Anneli Leima ning tantsijaid juhendas Katrin Roodla.

9. klasside “Lõpuboss”

9. klassid lõpetasid oma tehnoloogiakursuse "Lõpubossi" ehk wifi-sõidukite valmistamisega. Oli naeru ja oli peamurdmist, tsiteerides  9. c klassi õpilast Oliveri: "Tehnoloogia on raske, sest siin peab ise mõtlema!" 
Töö protsessi lõpus oli ka sõidukite vahel väike võistlus takistusrajal. Tööga sai kokku võetud erinevad 9. klassi teemad nagu modelleerimine, 3D-printimine, elektroonika, erinevad materjalide ühenduse tüübid, programmeerimine ja meeskonnatöö. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne ning usun, et nad said hea sissejuhatuse inseneeria ja mehhatroonika valdkonda.

Joosep Pilliroog

Uus algus TAGis

31. mail kogunesid koolimajas sügisel 2023 TAGis gümnaasiumiteed alustavad noored, ligi 100 õpilast erinevatest Tartu ja Tartumaa koolidest.

Õpilastele tutvustati TAGi õppekorraldust ja erisusi põhikoolis ning gümnaasiumis õppimise vahel. Õpilased omakorda kirjutasid, miks nad valisid oma haridustee jätkuks just Tartu Annelinna Gümnaasiumi.

Paljud õpilased arvasid, et kindel on jätkata gümnaasiumiõpinguid koolis, kus keskkond ja õpetajad on juba tuttavad ja kool asub kodu lähedal. Mõni õpilane, vastupidi, tõi esile, et keskkonnavahetus ja uued elamused on tähtsad. Esitatud oli ka detailsemaid tähelepanekuid. TAG valiti sellepärast, et siin on huvitav õppekava ja huvitavad üritused. Torkasid silma mõned valikainete moodulid – meditsiin, infotehnoloogia, hispaania keel. Mitmed õpilased sidusid gümnaasiumihariduse vajadusega keeleoskust arendada, võimalusega õppida ka vene keelt ning tegeleda (edasi) oma huvialadega. Arvati ka nii, et valik langes sellele koolile, sest meeldib kooli välimus, mis tõstab tuju ja motivatsiooni, koolimaja on mugav ja kaasaegne. Rõõmustas ka paljude õpilaste tõdemus või eelootus, et TAGis töötavad mõistvad ja abivalmid õpetajad ning suur osa sõpradest on selles koolis juba ees või hakkab ka siin õppima. Paljud õpilased
väljendasid lootust saada hea haridus, mis avab uksed ülikooli pääsemiseks.

Tartu Forseliuse Kool osaleb Erasmus+ projektis „Uute lähenemiste ja meetodite koosloome koolidele", mille põhieesmärk on aidata neljal koolil töötada koosloome meetoditega välja lähenemisviisid ja metoodika meie jaoks oluliste teemade rakendamisel õppekorraldusse ning toetada meid ka lähenemisviiside elluviimisel. Projektis käsitletavad teemad on: õpilaste kaasamine otsustusprotsessidesse, toetava organisatsioonikultuuri loomine koolis, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimine ning õppijakeskse õppe arendamine. Selle asemel, et lahendusi vaid oma kooli siseselt välja töötada on koolidel kasulikum teha koostööd, jagada parimaid praktikaid ning leida valdkonna ekspertide abiga toimivaid lahendusi. Järgmise õppeaasta lõpus valmib digitaalne brošüür, mille kaudu saavad ka teised koolid tutvuda väljatöötatud metoodika ja lähenemisviisiga ning saada informatsiooni, kuidas koolis uuenduslikke lähenemisi ellu viia. 
​
Õpilaste kaasamiseks toimus meie koolis maikuus IdeeKohvik, kus õpilased said maailmakohviku meetodi abil oma arvamust avaldada. Õpilased arutlesid laudkondades kooli keskkonna, õpilaste aktiivsuse ja kaasamise ning kooli sisekliima ja kultuuri üle. Õpilased jagasid mõtteid, mis on hästi, mida saaks paremini teha ja mida on nemad ise valmis selleks tegema. Paberile said kirja väga huvitavad mõtted ja tõdesime, et maailmakohviku meetod sobib nende jagamiseks hästi. Ei saa alahinnata ka morsi ja kringli ning loosiauhindade rolli ürituse õnnestumises. Järgmisel õppeaastal toimub koolis häkaton, et leida õpilaste ideedele teostatavad lahendused ja need ka päriselt ellu viia. 

Mai alguses külastas osa õpetajaid Valga Priimetsa Kooli. Visiit toimus Digilõime koolituse raames, milles osalesid meie kooli tublid õpetajad koos Valga Priimetsa Kooli kolleegidega. Põnev koolitus aitas õpetajatel katsetada erinevaid digivahendeid ning arendada ja laiendada oma digioskuste pagasit. Koolitusel valminud projektid lubasid õpetajatel läbi proovida ainetevaheliste seoste loomist erinevatel teemadel, mis mõnikord viis ootamatute ja põnevate tulemusteni. Digilõimingut koolis läbi viies saime ka hinnata õpilaste digioskuste taset. Lõimingu- ja koostöökogemus muudab meie koolielu huvitavamaks ja rikkalikumaks nii õpilastele kui ka õpetajatele.

19. mail esines Tartu Aleksander Puškini Kooli mudilaskoor Svetlana Šipulina juhatusel kontserdiga rahvusvahelisel teaduskonverentsil "Laughter and Its Features – On the Nature of Laughter" Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Mudilaskoori kava oli: 1. "Rõõm on täitnud maa"; 2. " Hümn päikesele"; 3. " Me lähme rukkist lõikama"; 4. " Sokk ja kummik"; 5. " Kodulaul"; 6. " Моя мама"; 7. " Как у наших у ворот"; 8. " Купалiнка"; 9. " Сiяв мужик просо".
Peale kontserti oli lastel huvitav ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumis.

Video sündmuse kohta on kättesaadav lingil: youtu.be/-XdWZsbCfVI

Mais oli meie koolis nii alguseid kui lõppusid. 

Järgmisel aastal kooliteed alustavad õpilased käisid esimest korda koos vanematega oma tulevast koolimaja ja õpetajaid kaemas. Traditsioonilisel koolieelikute õhtul kuulati väikest kontserti, imetleti noori klassijuhatajaid ning siis suundusid lapsed ja õpetajad tulevastesse klassiruumidesse “õppima” ja mängima. Vanematele jätkus õhtu saalis loenguga koolilapse vanemate põnevast elust ja kooli ootsustest peredele.
Skaala teises otsas tõmbasid üheksandikud põhikooli otsi kokku ning kaheksandike karjatamisel jätsid koolimaja ning -kaaslastega hüvasti. Nii mõnigi koridor koolimajas sai päeva jooksul lõpetajate pisaraist päris märjaks, ehkki kurjad keeled süüdistasid veepüsside välkumist.

​Sel lehekuul toimus koolis veel üks suur lõpetamine: nimelt lõppes kolm aastat väldanud Erasmus+ projekt “D-escape - digital escape room” ja sel puhul võõrustasime nädal aega külalisi Soomest, Sloveeniast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist ja Hispaaniast - igast riigist 2-3 õpetajat ja 2 õpilast. Projekti eesmärgiks oli lõimitult tegeleda kultuuripärandi teadvustamise ning digioskuste arendamisega. Seega tutvusime ülitiheda projektinädala jooksul partnerriikide kultuuriga ja tutvustasime iga nurga alt Eestit, käisime matkamas rabas ja linnas, hüppasime Saadjärvel saunast külma vette, külastasime teaduskeskust AHHAA ja arendasime Ettevõtlusküla rollimängus ärivaistu, õppisime üheskoos programmeerimist, videote monteerimist ja läbisime digitaalse põgenemistoa. Lisaks toredale programmile vaimustasid külalisi eriliselt ka Eesti külakiiged ja valged ööd.

Maikuu on meil pööraselt aktiivne kuu olnud. Millega tegelenud oleme? 

Eesti Vähiliit ja Tervisekassa pidasid ennetusloengu nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamise mõju teemal. Kolmandad klassid kasvatasid koos õpetajatega liblikaid ja kohtusid kirjanik Kadri Hinrikusega. Lemmikloomanädala raames käis algklassidele külalisloengut pidamas Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik. Kaheksandikud kaitsesid edukalt enda loovtöid, kogu koolipere oli ühel päeval kaugõppel. Selgusid 2023/24.õa õpilasesinduse juhatuse liikmed – president Brittany Otti, asepresident Alarik Paas, sekretär Loreta Merevoo. Karlova päevade raames toimus kolme kooli – Karlova kool, Tartu Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas – koostöös KarlovArts minifestival ehk kolme kooli ühine laat Karlova pargi ees, ekskursioonid kolme kooli hoonetes, sportlikud tegevused staadionil ja muusikalised etteasted Karlova kooli õpilaste poolt. Lisaks sai kaunist muusikat kuulata traditsioonilisel koorikooli kevadkontserdil. 

​Maikuu oodatuim üritus oli NOEP, Trad Attack! ja Tõnis Niinemetsa koolikontsert, mille Karlova koolipere võitis sügisel Maailmakoristuspäeval osalemise eest. Maailmatasemel artistide esinemiseks muudeti Salme koolimaja aula vingeks kontserdipaigaks, kus õpilased ja õpetajad said kaua oodatud esinejaid kuulata. 

„Selline kontsert koolis on midagi erakordset. Oli lahe vaadata, kuidas nii õpilased kui ka õpetajad kontserti nautisid.“ (Juhan Pae) Osalejad said kaasa laulda, tantsu lüüa ja palju naerda – emotsioonid olid laes ja hääled järgmisel päeval veidi kähedad.. 

Pikemalt kõigi tegevuste kohta saab lugeda Karlova kooli kodulehelt.

4. mail oli Tartu Veeriku Kooli 3.b ja 4.d klassil tavapärasest teistsugune koolipäev. Tapa sõjaväelinnakus toimus 1. jalaväebrigaadi avatud uste päev. Kuna Veeriku kooli üheks väärtuseks on isamaalisus, siis tundus avatud uste päevast osavõtt veeriklastele just õige valik! Sõitsime Tartust Tapale ja tagasi rongiga. Enamike laste jaoks oli see elus esmakordne kogemus. Tapa sõjaväelinnakut oli üle Eesti erinevatest paikadest uudistama tulnud peaaegu 2000 õpilast. Avatud oli 21 erinevat tegevuspunkti. Igale klassile tutvustas kohalikku elu oma isiklik grupijuht. Saime teha näomaskeeringut, proovida selga kaitseväelaste varustust, istuda sisse erinevatesse Kaitseväe masinatesse, külastada konteinerhaiglat jms. Laste jaoks oli põnev NATO sõjaväelastega suheldes enda inglise keele oskus proovile panna ja kohalikul treeningväljakul harjutusi teha. Lõunaks pakuti kõigile tasuta maitsvat sõdurisuppi.

Õppekäigu tegi tavapärasest erilisemaks see, et huvi ürituse vastu oli suur ka lastevanemate seas - õppekäigul osales lausa kaheksa täiskasvanut!

​Tapa linnaku avatud uste päev toimub igal aastal maikuus. Soovitame soojalt ka teistel Tartu koolidel võimalusel Tapat külastada! Tavapäraselt tsiviilisikutele suletud sõjaväelinnaku külastamine jääb meelde kogu eluks!

Õpetajad Liisi Täht ja Anneli Malleus

​Tartu Kivilinna Koolis oli maikuu täis põnevaid arutelusid uuenenud riikliku õppekava teemadel. Toimusid kolm olulist kohtumisõhtut: laste foorum, lastevanemate foorum ja õpetajate kevadseminar.

Laste foorumil osalesid õpilasesinduse liikmed, kes said kaasa võtta arutelule mõne kaaslase omast klassist.

Vanemate foorumil olid samuti esindatud klassidest valitud kooliellu panustada soovivad aktiivsed kaasamõtlejatest lapsevanemad.
​
Õpetajate traditsioonilisel kevadseminaril osalesid kõik kooli pedagoogilised töötajad.

Kohtumistel tegi esmalt direktor Karin Lukk põhjaliku ülevaate uuendustest riiklikus õppekavas ja sellest, mis huvitavaid võimalusi see koolidele pakkumas on. Kõik osapooled said arutleda ja avada omi mõtteid, teha ettepanekuid, mida võimalusel saab arvestada. Järgmine õppeaasta hakkab kulgema nüüd kooli õppekava kaasajastamise tähe all.

​26. mail lõppes vastuvõtt Tartu Kunstikooli põhiõppesse 2023/24 õppeaastaks. Kokku kandideeris 311 õpilast. Kuni 14. juunini on veel vastuvõtt avatud disaini kutsevaliku aastale (disainKUVA), mis annab algteadmised kunstist ja disainist ning täiendab õpilase portfooliot.

Maikuus korraldasid Karlova päevade raames kolm kooli - Tartu Kunstikool, Pallas ja Tartu Karlova Kool - üheskoos minifestivali KarlovArts. Festivalil sai külastada koolide hooneid ja nautida päeva õpilaste laadal, kus müüdi õpilaste enda loodud tooteid toidust kunstini. Kunstikoolis sai osa võtta ka kübarate joonistamise töötoast. Kes sel aastal ei jõudnud, saab meie festivali külastada juba järgmisel aastal.

Tallinna Loomaaia kolm legendaarset meenekioskit, Zoo bussipeatus ja laste mänguväljaku sein Illu kohviku kõrval said uue välimuse Tartu Kunstikooli õpilaste käe läbi. Hoonetele maaliti südamlikud seinamaalid erinevatest loomaaia asukatest. Teosed valmisid Akzo Nobel-i kogukondlik heategevusprojekti Sadolin Let’s Colour raames.

Mai alguses toimus Tartu Ülikooli Mängujämm 2023 (teema: "Delivery") kus osales ka 8 meie õpilast.

Meie õpetaja Janika Nõmmela ja vilistlane Carol Soovik osalesid Soomes, Taitaja kutsevõitlustel, EuroSkillsi rahvusvahelises treeninglaagris.

Maikuus avasime eelregistreerimise sügisel toimuvatele valikainetele Tartu Kunstikoolis. Sügisel pakume teistele koolidele valikaineid: videostilistika, 3D SketchUp, Lihtsama kasutajaliidese (veebileht, -rakendus, äpp) prototüüpimise ja kujundamise algtõed.

Tartu Kivilinna Kooli 4.d, 6.a ja 7.b klassile tuli kevadine projektinädal natuke teisiti kui tavaliselt.

​Projektinädal toimus sel korral koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga ja kandis pealkirja "Geeniteadus kui elude päästja". Nädala jooksul kohtusid noored erinevate huvitavate inimestega, näiteks professor Tõnu Esko, kunstnik Valdek Laur ja muidugi Hull Teadlane. Külastati Geenivaramut, TÜ loodusmuuseumi, botaanikaaeda. Õpilased said teada, mis on geenid, mis on DNA, kus ja kuidas hoitakse geeniproove ja neid analüüsitakse, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul kohastunud erinevate tingimustega. Kõik osalejad eraldasid ja uurisid enda DNAd, tegid teadusprojekti ning kunstiprojekti. 
Oli põnev, hariv ja kasulik nädal nii õpilastele kui ka õpetajatele. 
Täname koostöö eest Tartu Ülikooli muuseume.

Õpetaja Annika Rebane

Aprillis toimus KJPG-s mitmekülgne tervisenädal

Traditsiooniliselt tähistasime kaunite kunstide valdkonna õpetajate eestvedamisel tervisenädalat, mis võttis vaatluse alla nii füüsilise, vaimse kui ka emotsionaalse tervise.

Aprillis tähistasime tervisenädalat järgmiste tegevustega:
​
💪andsime doonoripäeval verd ja kinkisime TÜ Kliinikumi Verekeskusele 23 doonori panuse;
👍lugesime klasside vahelisel võistlusel samme, kokku registreerisid osalenud klassid 9720.32 km käidud radasid;
👉toimus prof. Margus Annoki loeng kõigile õpilastele teemal "Toidulisandite toimelubaduste tagamaad";
💃‍ võimlas toimusid klasside vahelised teatevõistlused, kus mõõtu võttis üle 90 õpilase;
🎤koridorides musitseerisid lisaks kohalikele moosekantidele ka külalistest jazzmuusikud;
👟prof. Jaanus Harro loengut e-sigarettidest ja nauteainetest kuulas tänu otseülekandele kogu koolipere koos saalis viibinud 10. klassidega;
🥦sööklas pakuti nädal aega erinevaid juurvilju ja värskeid maitsetaimi, mis tegi toiduvaliku taldrikutel veelgi kirjumaks ;

​🤕koridorides olid õpilaste poolt koostatud sõnapilved ja tsitaadid tervisest, mida kogusid õpilasnõustajad;
🎓külalistund “Sportimist toetav toitumine”, õpetajateks Marko Kiho ja Mihkel Ruut, oli populaarne eelkõige 11. klasside hulgas;
🍰toimus tervist toetavate plakatite konkurss;
🧘‍♀️spordisaalides sai teha jõuharjutusi või mängida pallimänge aktiivsete vahetundide raames;
👀 toimus ülekooliline ööorienteerumine, kus osales 15 võistkonda, nende hulgas ka Ukrainast pärit külalised Annelinna gümnaasiumist.

​Edu lauluvõistlusel ja saalihokis

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus märtsi lõpus juba 19. korda üleriigiline hariduslike erivajadustega laste lauluvõistlus. Seekord korraldas selle eelmise aasta võitja Ämmuste Kool. Osalejaid ja pealtvaatajaid oli kokku ligikaudu 150. Päeva juhtis rõõmsameelne Krati-plika, kes lõi sõbraliku ja lõbusa õhkkonna. Kohal oli suur hulk erivajadustega laste koole üle Eesti.
Võistlusel osalesid nooremast vanuserühmast 11, keskmisest vanuserühmast 14, vanemast vanuserühmast 5 ja toimetulekuklasside grupist 11 last. Kõik osalejad said esinemise järel kingikoti, mis sisaldas tänukirja, magusat ampsu ja väikest meenet.
Kroonuaia kooli õpilased olid väga tublid ja said rikkamaks hea kogemuse võrra. Mattias saavutas II koha 7.-9. klasside arvestuses ning Emily sai eripreemia elava esituse eest. Toimetuleku õppekaval õppiv Renaldo sai hästi hakkama räpiloo esitamisega. Lisaks neile esines tublilt ka meie kooli poisteansambel.
Suurel ja uhkel laval esinemine oli kindlasti julgustükk kõikidele lastele. Võitjaks osutus seekord Pärnu Päikese Kool, kes viis koju ka rändauhinna ehk suure kollase pliitasi.

29. märtsil toimusid Eriolümpia saalihoki võistlused, kus osales 12 võistkonda Võistlus avati saalihoki lauluga, mis oli pühendatud Eesti Saalihoki Liidu 30. aastapäevale. Meie kooli saalihokimeeskond saavutas I divisjonis II koha, olles vaid 4 punkti kaugusel esindusvõistkonna võidust. Uhkusega tõime koju karika, kõik sportlased said ka Eesti Olümpiakomitee kujundusega medalid.

Loovtööd Mart Reiniku Koolis

Meie koolis teevad loovtöid valdavalt 8. klassi õpilased. Sügisel saab selgeks juhendaja ja teema ning terve talv tegeletakse tööga, et see kevadeks valmis saaks. Sel õppeaastal muutsime täpsemaks töö hindamise. Jagasime tööd kolme suurde kategooriasse: uurimistööd, praktilised tööd ja ürituste korraldamine.

Meie koolis on hetkel 8. klassi õpilasi 118. Neljapäeval, 20.aprillil, kui ülejäänud õpilastel oli iseseisva õppimise päev, toimusid koolimajas valmis saanud loovtööde kaitsmised. Komisjone oli seekord lausa 16. Kõik õpetajad olid töödega seotud: kes juhendajana, kes hindajana. 

Kõigi õpilaste tööd olid väga huvitavad ja eriilmelised. Õpilased korraldasid erinevad spordiüritusi nii eakaaslastele kui noorematele. Tehti kaasahaaravat teadusteatrit, organiseeriti ja juhiti erinevaid võistlusi ja konkursse, noorematele õpilastele tegevusterohkeid klassiõhtuid ja põnevaid teemaloenguid. Ja veel: õmmeldi, kooti, heegeldati, maaliti, disainiti, renoveeriti ja restaureeriti. Oli palju loovust, mis on selle töö juures ju olulisim.
​
Ja mis kõige tähtsam – õpilased olid rõõmsad, sest õnnestus näidata enda oskusi, valmis saada midagi konkreetset ning saada selle eest head ja toetavat tagasisidet. 

Avatud uste päev tõi kooliga tutvuma palju huvilisi

13. aprill oli Tartu Rakenduslikus Kolledžis väga põnev! Ühelt poolt oli tegemist päevaga, kus kõik huvilised said tulla kohale ja uurida lähemalt eriala ja edasiõppimisvõimaluste kohta. Teiselt poolt toimusid ka Noor Meister 2023 võistlused nii Kopli kui Põllu õppehoonetes, kus selgitati välja parimad mehhatroonikud ja kokad.

Avatud uste päev tõi Tartu VOCOsse ligi 600 huvilist, kellel oli võimalus osaleda töötubades, võtta osa infotundidest, uurida ametite kohta erialade messil jpm. Avatud oli noorteala, kus sai tasuta kokteile, võimalus oli mängida erinevaid mänge ning päeva teises pooles kuulata Laura Põldveret, koolibändi ja elada kaasa kooli tantsurühmale Triskel. Päeva juhtis Laura Põldvere, kes täitis ka ühe noormehe soovi temaga koos duetti laulda.

​Noor Meister 2023 koka võistlustel pani end proovile 11 õppurit üle Eesti. Nende võistlustöö koosnes neljast osast. Mehhatroonikud võistlesid paarides ning nemad pidid lugema erinevaid skeeme, tegelema kontrolleri ja operaatorpaneeli programmeerimisega ning süsteemi koostamisega.

Avatud uste päevaga algas Tartu Rakendusliku Kolledži suvine vastuvõtuperiood. Põhihariduse baasil saab avaldusi esitada 25. juunini, keskhariduse baasil avaneb vastuvõtt 26. juunil. Avapäeval esitas avalduse üle 50 inimese. 

Laulu täis aprill

Laulusuu lauluvõistlusel täitus sel aastal 20. aastapäev. Selle aja jooksul on võistlus neljal aastal erinevatel põhjustel toimumata jäänud. Igal aastal on lisaks solistidele olnud ka võistlusgrupp duettidele, sest sõbraga koos on ju julgem laval esineda. Ka sel aastal kõlas ilusaid kahehäälseid etteasteid. Lauljad ise tegid kodus tublit tööd tekstidega, selle võrra sai koos juhendajaga proovides keskenduda muusikalisele poolele. Lavalise liikumisega tegid juhendajad koostööd lauljatega.

Sellel aastal paistsid lauljad silma julge ja avatud esinemisega. Näiteks jõudis muusikaõpetaja Kadri sõnul võistlema poiss, kes juba mitu aastat on julgust kogunud. Ka žürii märkas tema terviklikku esinemist ning hindas eripreemiaga.

1.-2. klasside arvestuses pälvis esikoha Adelina Kivi 1.c klassist, 3.-4. klasside seas Jan Martin Naarits 4.c klassist, 5.-9. klasside seas Grete Andreson 9.a klassist. Duettide võistlusgruppe oli kaks: 1.-3. klassi duettidest valiti parimaks Maria Pärna ja Mia Rosanna Laasma 2.a klassist ning 4.-9. klasside seas Liisa Laaneots (4.a) ja Grete Andresoni (9.a) duett. 

Kogu ettevalmistuse aeg oli juhendajatele pingeline, kuna samal ajal käisid proovid ka kooli kooridega, kes pürgisid suvisele noorte laulupeole, kuhu muidugi ka pääseti. 

Laulusuu eestvedaja on õpetaja Kadri Karjus. Lisaks juhendab vanemaid õpilasi ka õpetaja Karmen Orissaar. 

Teaduserikas aprill

Aprillis toimus ERMis suur õpilaste teadusfestival. Treffneri õpilastel läks teadustööde konkursi eelvoorus väga hästi ning pääsesime sel aastal lõppvooru lausa 11 tööga. Neist omakorda kaheksa said lõppvoorus veel eraldi esile tõstetud: pälvisime nii riikliku preemia kui ka mitu koostööpartnerite auhinda. 

Gümnaasiumiastme I preemia sai Leene Pärtel (12.c, juhendaja Ott Maidre), kes esindab Eestit sügisesel Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil. Leene uurimust „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ tõsteti esile kui originaalset tööd, milles on põnevalt kombineerunud humanitaar-, sotsiaal- ja keskkonnateaduste eri aspektid. Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul. 

​Kuigi festivalile järgnev nädal oli täis intervjuude andmist ja töö tutvustamist väljaspool kooli, kutsusime ühel pikal vahetunnil huvilised auditooriumisse kokku ning Leene jõudis rääkida oma tööst ka kooliperele. 

Eriauhindu said HTG-st veel Kristiine Kaldmaa (12.b), Kea Rael Kukk (12.c), Marie Loog (12.c), Kauri Ilves (12.c), Johan Värv (12.b), Veera Beljajeva (12.e) ja Holger Eric Hain (12.c).

Festivalikülalistele oma tööde esitlemine ja uurimuse kohta selgituse andmine oli õpilaste arvates igati väärtuslik ja arendav kogemus. Kõik lõppvooruks loodud plakatid riputasime pärast teadusfestivali HTG aatriumisse, et need nooremaid koolikaaslasi uusi põnevaid uurimistöid tegema innustaksid ja ideid annaksid.

Õpiringid Ilmatsalu Põhikoolis

Meie kooli arengukava eesmärgiks on õpioskuste arendamine ja ennastjuhtiva õppija kujundamine. 2022. aasta sügisest alustasime Ilmatsalu Põhikoolis õpetajate õpiringidega. Õpiringides saavad õpetajad võimaluse koos õppida ning seejärel rakendada õpitut tundides. Nii saame ühiselt tegutsedes õpitut teadlikult ainetundides praktiseerida. Käesoleval aastal on õpiringide fookuses erinevad lugemisstrateegiad.

Meil on väga hea meel, et õpiringides osaleb suurem osa meie õpetajaskonnast. Õpetajad on jagatud nelja gruppi ning igal grupil on oma juhendaja, kes vabatahtlikult on endale selle väljakutseid pakkuva rolli võtnud. Juhendajad koostöös õppejuhiga valmistavad ette teemakohased materjalid, lähtudes teaduspõhisusest. Iga kord saavad ringi liikmed endale ka koduse ülesande, näiteks lugeda artikleid, kasutada tunnis erinevaid lugemisstrateegiad ja tagasisidestada tehtut. Õpetajad saavad jagada oma parimaid praktikaid ja õppida teiste kogemustest.

​Ootame huviga õpilastepoolset tagasisidet, et näha, kas ja kuidas lugemisstrateegiate rakendamine on tundides õnnestunud. Jätkame uuel aastal kindlasti õpiringidega. Õpiringide juhid on väga motiveeritud vedama ringe ka uuel aastal, et süsteemselt jätkata koos tegutsemist. 
Oleme tänulikud Pelgulinna Gümnaasiumi kolleegidele, kes jagasid meiega oma kogemusi ja parimaid praktikaid.

Õpiringide juhid: Sigrid Siik, Leelo Punak, Mairi Puurits, Enn Lilienthal, Airi Pärnamets.

MHG õpilaste suurepärased tulemused õpilaste teadustööde riiklikul konkursil

11.–12. aprillil toimus ERM-is Õpilaste Teadusfestival, kus esitleti õpilaste teadustööde konkursi II vooru pääsenud töid. 

I preemia pälvis Elo Joandi (12.a, fotol) töö „Toitumise tuvastamine juuste isotoopanalüüside põhjal: kaasaja ja arheoloogilise materjali juhtumiuuring“ (juhendajad Mari Tõrv, Ester Oras, Holar Sepp ja Helen Semilarski). Sama töö sai Eesti Geograafia Seltsi ja Eesti Ajaloomuuseumi eriauhinnad. Elo uurimistöö seob omavahel arheoloogia ja keemia. Töö üheks eesmärgiks oli anda ülevaade inimeste toitumisest juuste keratiini isotoopanalüüside kaudu. Analüüsimaterjaliks valiti juuksed tänapäeva inimestelt, Raadi kalmistul asuvalt Telleri kabeli vanaproualt, Jaani kirikus olevasse Münnichi kabelisse maetud naiselt ja TÜ Kunstimuuseumi muumialt.

​Joosep Toom (12DP) pälvis II preemia  töö „Kui palju rakendavad 10 kõige räägitumat keelt ning nendega võrreldes eesti keel heli kõrguste muutust?“ eest (juhendaja Hendrik Vija). 

Elo ja Joosep sõidavad Eesti esindajatena EL-i noorte teadlaste konkursile Brüsselis. 

II vooru pääsesid veel Liyanage Don Sithil Insara Liyanage: „Uurimus kaaliumpermanganaadi (KMnO4) mõjust banaanide küpsemisele“ eest (juhendaja Kirstin Karis), mis pälvis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia auhinna; Eva Kristine Tammine: “Gümnaasiuminoorte karjäärivalikud pärast kooli lõpetamist ja neid mõjutavad tegurid kolme Tartu gümnaasiumi näitel” (juhendaja Janika Kaljula); Laura Kuusik: “Keskkonnaärevus Tartu gümnasistide seas” (juhendajad Helen Semilarski, Janika Kaljula); Matthias Loona: “Kuidas mõjutab flašeoleti mängimine kitarrikeelel tekkinud ülemtoone?” ( juhendaja Riina Murulaid).

Reedel, 21.04 toimus Tartu Tamme Koolis Tartu linna käsitöö ja kodunduse koostegemine kuuendate klasside õpilastele. Osalejaid oli seitsmest koolist.

Seltskond jagati paaridesse ning iga paar sai kohalinikute toorikud, millele oli vaja kujundada aedviljateemaline aplikatsioon-kaunistus.

Köögis olevate viljadega sai mängida ja taldrikule midagi ägedat nikerdada. Taldrikul olev ja liniku kaunistus pidid kokku sobima. Ka paari tööd pidid omavahel sobima. Õmmelda võis nii masinaga kui käsitsi. Mõnel jäi pisut pooleli, kuid nemad saavad kodus lõpetada. Kes masinaga polnud pikalt kokku puutunud, sai loomulikult abi.
Taldrikutele tekkisid luiged, siilid, liblikad, konnad ja fantaasiaelukad. Lõpuks oli luba taldrikud tühjaks süüa või kaasa võtta.
​
Aplikatsioone juhendas Viivika Keskküla, toiduga mängimist Piia Rand, meened valmistas Thea Kapp Tartu Kivilinna Koolist, tänukirjadega aitasid Maret Kuura ja Urmas Buhvestov.

Kiire päev TAGis

14. aprillil oli TAGi 8. klassi õpilastel väga kiire, sest TAGi kiired õpetajad Alla Botšarova, Jana Jõgeva, Jelena Pinajeva, Julia Trubatšova, Natalja Ivanova, Pavel Botšarov ja Sergei Maltšenko panid kiiresti kokku ja sama kiiresti viisid läbi “Kiire koolipäeva”. 

Teistmoodi õppepäeva idee sündis Harno poolt rahastatud Digilõime koolituse raames. Vastasime Jõhvi Vene Põhikooli kutsele, kes otsis kaasteelisi ja püstitasime endale eesmärkideks arendada digi- ja LAK-õppe metoodilisi oskusi ja võtteid, toetada aineõpetajaid  üleminekul eestikeelsele õppele ning pakkuda õpilastele võimalust katsetada ennast eestikeelses klassiruumis. 
Lõimumine toimus nii valdkondade vahel (digiõpe, eestikeelne aineõpe) kui õppeainete sees. 

​Lõimuvaks teemaks sai “Kiirus” ning kuidas see mõiste-nähtus avaldub muusikas (tempo tähtsus ja tähistused), keemias (katalüsaatorid ja tegurid, mis mõjutavad keemilisi protsesse), arvutiõpetuses (kiirklahvide kasutamine), matemaatikas (S=v•t) ja ajaloos (kiiruse mõiste muutmine läbi ajanäitajate arengu). Õpilased kontrollisid kiiruse olulisust musitseerides erinevas tempos, tehes katseid laboritöös, dokumentide vormistamisel, matemaatiliste ülesannete lahendamisel ja ajalooliste sündmuste hindamisel.

Kiire päeva lõpus oli ka kiire viktoriin ja kiireimatele kiire autasustamine, mille magusad auhinnad kadusid samuti valgusekiirusel. Me loodame, et nii kiiresti ei kao „Kiirel päeval“ saadud teadmised, oskused ja muljed ning õpetajate-õpilaste kindlustunne, et eesti keeles õppimine kaasaegsetes (digi)keskkondades läbi erinevate ainete on huvitav, jõukohane, loomulik ja rikastav.

12 kuud LõunaTERA moodi

On tõeline õnn, kui Sind ootavad tööle jõudes toetavad ja ettevõtlikud kolleegid. 
Oleme LõunaTERAs juba alates 2022 aasta algusest võtnud eesmärgiks meeskonna ühtsuse suurendamise ja nüüdseks võib rahulikult öelda: me saime hakkama!

​„12 kuud kollektiivis“ on ettevõtmine, kus vabatahtlikkuse alusel võtab üks meeskonnaliige jooksva kuu enda peale – andes kolleegidele väljakutse või võimaluse, midagi koos teha. 
Näiteks oktoobris jõime poole rohkem (lugesime veeklaase.), jaanuaris lugesime unetunde, märtsis tegime kapituulutuse ja vahetasime riideid, aprillis lugesime raamatuid ja 
novembris oli meil rahatarkuse kuu. See oli suurepärane võimalus üle vaadata enda tarbimisharjumused ning koostada eelarve enne suuremat osturallit. Kogusime novembris nö „nullkulu päevi“, kus ei tee ühtki väljaminekut ega ülekannet. Kõigil tuleb maksta ära laenud, arved ning osta söök, kuid see on pannud meid mõtlema ja jälgima enda harjumusi. Kui tihti ja kergesti me tegelikult „ostleme“ ja kui kiiresti tuleb põhjendus, miks mul seda uut kleiti, kreemi või kommikarpi just vaja oli. Et igale rahatarkusele tuleb laduda ka teadmistepõhine vundament, siis käis meil kuu alguses külas Swedbanki rahaasjade teabekeskusest ekspert, kes rääkis võimalustest, kuidas enda rahaasjad kontrolli alla saada ja juhtida raha (mitte lasta rahal juhtida sind). Koostasime eelarvet ja seadsime SMART meetodil pikaajalisi raha-eesmärke. Raha ei tee õnnelikuks, küll aga teeb rahaasjadega toimetulemine elamise lihtsamaks.  

Tarka tarbimist ja väärtuslikke hetki kõigile LõunaTERA kollektiivi poolt! 

Tartu Maarja Koolis on kujunenud traditsiooniks kevadpühi pidada kooli õues, ilusat ilma tervitades!
​
Peo eestvedajateks on abiõpetajad koos pikapäevarühma ja aineõpetajatega. Kui eelmisel aastal oli meil läbivaks teemaks linnurahvas, siis sellel aastal tiris kuldnokk rambivalgusse lillepeenral kasvavad erinevad lilled. Peol jagus tegutsemist kõigile: sai ronida ja kiikuda, külvata ja meisterdada, tantsida ja mune veeretada, loomi silitada, seebimulle puhuda ja pirukat süüa. Ühe kevade õnnestumisele aitab kindlasti kaasa ka hea loits. Kui maaema ja neli elementi meiega koostööd teevad, siis sujub kõik nagu õlitatult.

Head õnne toob ka lihavõttejänese kallistamine - siis saad omale tema korvist šokolaadimuna valida.

Simulatsioon Tartu maakohtus

9. klassi õpilased käisid Tartu maakohtus simulatsioonil. Õpilased mängisid kohtuistungina läbi kolm briti krimiloo stiilis mõrvastsenaariumi. Igal õpilasel oli ettenähtud roll: kohtunik, prokurör, advokaat, süüdistatav. Lisaks advokaatidele, prokuröridele, kohtunikule ja süüalusele olid mängu toodud ka rahvakohtunikud ja tunnistajad. Õpilaste esitlusi kommenteerisid kohtunik Anneli Tanum ja ringkonnaprokurör Raul Heido. Pärast simulatsioone tutvustati noortele kohtumaja keldrikorrusel asuvaid arestikambreid ning politseimeeskonna varustust. 
Rõõm oli tõdeda, et nii mõnigi 9.a ja 9.b klassi noor tunnistas pärast kohtusimulatsioone, et temas on tärganud huvi teha karjääri õiguskaitse valdkonnas.

Foto autor: Raul Heido

Tuleviku Tegijad aitavad leida oma tee 

Aprillis toimus “Tuleviku Tegijad” programmi raames kolm külalistundi. 
Ilona Tint, ettevõtja ja noortekeskuse aktivist, rääkis 9. klassi õpilastega teemal “Kuidas saada rikkaks” ja näitas neile, kuidas saab planeerida oma tulusid, makse ja kulusid. 7. klassile viidi läbi eelarve koostamise ärimäng.
Nodirkhon Yusupov, Ericsson Eesti IT-spetsialist, tutvustas noortele kiiresti arenevat tehnoloogiat nagu 5G, tehisintellekt, automatiseerimine ning näitas lihtsatel näidetel, kuidas toimub info liikumine ja töötlemine.

Tartu linna Tehnoloogia konkurss

Meie koolis toimus Tartu linna Tehnoloogia konkurss 5. klasside õpilastele õpetaja Viktor Tuviku eestvedamisel. Võistlustöö teemaks oli „Salvrätikute hoidik“. Kokku tuli Tartu koolidest osalema 12 õpilast.
Hoidiku aluse kuju tegid õpilased oma nägemuse järgi. Kasutati puidupõletamise tehnikat.
Tööde hindamisel arvestatati hoolsust, täpsust, fantaasiat. 

​Viisime läbi oma koolis "Team Building Week'i". Nädala eesmärgiks oli rõhutada koostegemise ja sõpruse tähtsust läbi erinevate tegevuste. Kooli külastasid ka "Kiusamisest vabaks" programmi kordinaatorid, kes viisid läbi koolituse õpetajatele, kui ka minitunnid lastele. Kõige põnevamaks osutus ülekooliline koostöömängude tund! Kogu nädal oli edukas nii laste kui ka õpetajate seas. 

Kevad on olnud loodusõpetuses väga külalisterohke.

Külas käis jahimees Raul Kets, kes tutvustas oma põnevat hobi 6. klasside lennule. 
Raul oli kaasa toonud erinevate loomade koljud ja nahad ning jahimehe põhivarustuse jahil, jahimehele tarvilikud riideesemed ning varjekostüümi. 

Õpilased kuulasid huviga ja küsisid aktiivselt küsimusi.

Paljud õpilased said ka oma kogemustest rääkida, sest nad on isa või vanaisaga korduvalt metsas või ka jahil käinud või hoopis metsloomi toitmas.
​
II kooliastmele pakkus põnevaid teadusteatri etendusi ka Teadusbuss. Meeleolukal etendusel nägime tossu, tuld ja kuulsime plahvatusi. Õpilased said algteadmisi keemia ja füüsika valdkonnast. Kõige rohkem meeldis õpilastele ise katsete läbiviimise juures abiks olla ning vedela lämmastiku sisse valatud keeva vee tekitatud udupilve püüda.

Aitäh külalistele, kes õpilaste igapäevast koolielu vaheldusrikkamaks muudavad! 

​Veeriku - tuleviku tegija

Kuidas muuta kooli õppekorraldust nii, et põhikooli lõpetaks õpirõõmus vaimselt terve ja tugev noor inimene?

Tartu Veeriku Kool on üks neljast Eesti koolist, kes osaleb sel aastal Tallinna Ülikooli korraldatud Tulevikukooli koolitusel. Meeskonda kuuluvad nii juhtkonnaliikmed kui aineõpetajad. Meil on kaks konsultanti – Piret ja Kaisa, kes hoiavad pidevalt kätt pulsil, juhendavad, aitavad nii nõu kui jõuga. 
​
Oleme end läbi närinud haridusteemalistest käsiraamatutest, viinud ennast kurssi uuemate magistri- ja doktoritööde ning teadusartiklitega, vaadelnud kolleegide ainetunde, testinud oma õpilasi ja õpetajaid, kohtunud huvitavate inimestega, külastanud Viljandi Jakobsoni Kooli (eelmise aasta üks tulevikukoolidest) ning hakanud tähele panema ja märkama õpetajate ja õpilaste jäävus- ja juurdekasvuuskumusi. Oleme töösse rakendanud õpetajate fookusgrupi õpiringi, kus õpime üle nädala üheskoos, jagame märkamisi, õnnestumisi ja ka ebaõnnestumisi, kui neid peaks ette tulema. Jagame õpitut ka teiste heade kolleegidega koolis.
27. aprillil külastas meie õpetajate fookusgruppi külalisesineja Kati Aus (Maailma kõige targem rahvas). Katiga tuletasime meelde õpitud teemasid, aga avastasime ka uusi vaatenurki, oskame nüüd veelgi paremini aru saada, kuidas ise ja kuidas õpilased õpivad. 

Oleme intensiivselt töötanud, kuid pikk tee on minna. Esmalt tuleb jõuda õpetajate uskumusteni, seejärel on lootust jõuda nendeni, keda õpetame – lasteni – meie tulevikuni. Usume ja loodame, et meie jõud ei rauge, sügisest plaanime jätkata uute õpiringide ja koosõppimistega, kuni see muutub igaühe jaoks enesestmõistetavaks. 

Tulevikukooli töörühma nimel
Kaire Sumberg

Aprill on naljakuu ja lustida sai Kesklinna Koolis aprillis ohtralt.

Meie seitsmendikud käisid Lõuna-Eesti metsades KLAPP matkal, kus nalja sai kolm päeva ja kaks ööd. Mudilas- ja lastekoor panid oma oskused proovile laulupeo ettelaulmisel ning ilmselgelt oli ettevalmistustöö tugev - õpetaja Nele Valdru juhatamisel said mõlemad koorid  laulupeole!  
​
8. ja 9. klassidel tuli enne vaheajale minekut veel oma teadmised, oskused ja närvid proovile panna: kaheksandikud kaitsesid loovtöid ning üheksandikud tegid ühiskatseid. Rõõm on tõdeda, et meie õpilased on endiselt tublid ja asjalikud ning loovtööde tase on kõrge. Nagu ikka oli teemade valik kirju ja valdav enamus õpilastest olid loovtöö teema oma huvidest lähtuvalt ise välja mõelnud. Korraldati erinevaid üritusi, ehitati trikiratta ramp ja rattarada, viidi läbi loenguid, kirjutati analüüse, referaate ja uurimus. Säravamatena tõusid esile 100-lehekülje paksune koomiksiraamat (Piibe Jagomägi), võrdlev uurimus basiiliku kasvatamisest aknalaual ja Click and Grow nutiaias (Liselle Laur ja Liisbet Välba) ning arendatud mobiilirakendus jalgpalliklubide võrdlemiseks (Karl Jõgi).
​
Aprilli viimasel päeval toimus Supilinna päevade raames Kesklinna Kooli 7. kogukonnapäev, mil koolimaja avati kogu linnarahvale. Toimusid erinevad töötoad, karmoškakontsert, tehti pelmeene, ehitati legodest Supilinn, tutvuti tuletõrjeautode siseelu ning politseinike igapäevaga, sai osaleda puldiautode rallil ning loomulikult täita hea ja paremaga kõhtu erinevates kohvikutes.

Wie geht es? – Danke, supergut!

Kui rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad, siis lendavad tublimad õppurid Euroopa Liidu teistesse riikidesse. On aasta peamine õpirände aeg.
Tänu Erasmus+ õpirändeprojektile „Kultuuridevaheline õppimine“ veetsid Tartu Karlova Kooli 13 õpilast 7.-9. klassidest, 3 õpetajat ja koolidirektor Krista Andreson ühe kevadise koolinädala, 15.-22. aprillini Lüneburgis Saksamaal. Tartu ja Lüneburg on sõpruslinnad ning tähistavad sel aastal oma koostöö 30. sünnipäeva. Kooli partnerid Saksamaal on Schule am Schiffshebewerk  (põhikool) ja Lüneburgi Saksa - Eesti Selts.

Rühmaviisiline õpiränne mitmekesistab õppetööd ja annab võimaluse võõrkeelte kasutamiseks keelekeskkonnas. Õppereis on eelkõige suunatud noorte enesearengu toetamisele teistmoodi mitteformaalse õppe kaudu, kultuuridevahelisele õppimisele, sotsiaalselt oluliste teemade käsitlemisele ja väärtuste tugevdamisele.

Praktiline õpe toimus kahes võõrkeeles (inglise / saksa) suheldes eakaaslastega koolitundides ja linnaruumis. Keerulisemad arutelud tuleviku ja elukutsevaliku teemadel leidsid aset inglise keeles. Hansalinnade ajalugu ja tänapäevast arengut oli võimalus tundama õppida nii Hamburgi kui Lüneburgi avastades. Eriline kogemus kõigi osalejate jaoks oli Lüneburgi linnapea vastuvõtt raekojas, mille vanim osa on ehitatud 13. sajandil. Õpetajad ja koolijuhid võrdlesid koolikorraldust ja õppevahendeid ning kavandasid koostööd tulevikus.
Lüneburgi Saksa – Eesti Selts üllatas Karlova koorikooli õpilasi ilusa kingitusega – teatripiletitega muusikalile „Jesus Christ Superstar.“ 
​
Õppereis oli motivatsioonireisiks tublidele saksa keele õppijatele, väärtustades saksa keelt kui B-võõrkeelt. Õpilased said juurde suhtlemisjulgust ja enesekindlust, õppisid tundma Saksamaad ja sealset koolielu. Projekt jätkub kogemuste jagamisega kaasõpilastele ja koolis avatakse Lüneburgi tutvustav stend. Õpilaste reisifotode abil kujundatakse Tartu Saksa Kultuuri Instituudis sõpruslinnale pühendatud näitus. 
Küsimusele „Kuidas läheb?“ vastasid õpilased kogu nädala vältel „Tänan, superhästi!“
Erasmus+ Rikastab elu, avardab silmaringi.

Külli Toots, saksa keele õpetaja ja projektijuht

“Eesmärgi seadmine, sihikindlus ja töökus viivad eduni”

Elu jooksul seame me kõik endale teatud eesmärke. Seatud sihtide saavutamiseks on oluline teada enda võimalusi ning panna paika plaan, mis õnnestumiseni viiks. 
Otsustasime klassivennaga, et osaleme sel aastal ühiskonnaõpetuse olümpiaadil. 9. klasside õpilastena soovisime olümpiaadi riigivooru jõudmisega lihtsustada enda gümnaasiumikatsete teekonda. 
Mõistsime, et eesmärgi täitmiseks peame leidma endale juhendaja, kellega meil oleks väga hea koostöö. Meil on väga suur rõõm, et meie juhendajaks oli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Agnes Allabert. Koos temaga töötasime läbi erinevaid materjale ja võtsime süvitsi läbi erinevaid teemasid, et luua ühtne tervik, mille baasil häid tulemusi saavutada. Iga eesmärgi täitmine nõuab suurt tööd ja pingutust!
Olime ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoorus edukad ning tagasime endale pääsu riigivooru. Kuu hiljem kirjutasime riigivooru tööd ja jäime pingsalt järgmiseid tulemusi ootama. Mõned nädalad hiljem saabus kiri riigisekretär Taimar Peterkopilt kutsega Stenbocki majja olümpiaadi parimate tänuüritusele, mille raames saime uusi tutvuseid ja huvitava kogemuse osaliseks (rohkem saate lugeda siit https://www.riigikantselei.ee/uudised/tana-selgusid-viii-uleriigilise-uhiskonnaopetuse-olumpiaadi-voitjad). 
Eesmärgi saavutamiseks on väga oluline pingutada ja näha vaeva. Antud teekonnal on olulised ka inimesed, kelle abil ja kellega koostöös eesmärkide täitmise poole püüeldakse. Sihikindlus, töökus ja hea koostöö aitavad sihte kergemini saavutada! 

Kivilinna koolis toimus märtsis kohe kaks korda emakeelepäevale pühendatud luulekonkurssi “Ellen Niiduga Midrimaal“. Esmalt oli koolisisene konkurss, kus osalesid õpilased 1.-6. klassini. Uuendusena kutsusime sellele aastal endile külla luuletusi lugema ka lasteaedade Tripsik, Krõll ja Mõmmik tublid etlejad. On suur rõõm, et meil on sellised armsad sõbrad ja loodetavalt ka uued koolikaaslased!

Teist korda, 14. märtsil, toimus juba 12. korda ülelinnaline luulekonkurss “Ellen Niiduga Midrimaal“, kus oli mõõduvõtjad lausa 12. koolist. Tublimaid oodatakse 25. aprillil Tapale üleriigililisele luulekonkursile. Loe ka: https://www.kivilinn.tartu.ee/node/2174​ 

Eesti keele ja omariikluse säilimisele aitavad kaasa meie liitlased

Märtsis toimus lisaks emakeelepäevale, meie esimesene filmifestivalil ja kaks äärmiselt olulist külalistundi.
Sel kuul külastasid meid Saksa suursaadik Annette Klein ja Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski. 

Saksa suursaadiku külastus oli suuresti seotud meie koolis läbiviidavate Tartu gümnasistide Deuche Sprach Diploma eksamiga ning meie osalemisega programmis "Koolid - tuleviku partnerid". Suursaadikuga kohtusid meie majas ka teised Tartu saksa keele õpetajad. Ühtlasi sooritasid märtsis õpilased ka DSD suulise eksami. 

Lisaks toimus võõrkeelte nädala raames Poola päev, mille tipphetkeks oli külalistund Poola suursaadik Grzegorz Kozłowskilt, kes pidas õpilastele loengu Poola-Eesti suhetest. Tema ettekanne puudutas palju olulisi teemasid nagu näiteks Poola ajalugu, suhted Ukrainaga, samuti selgitas ta erinevusi ja sarnasusi Poola ja Eesti vahel. Kuigi kaks riiki tunduvad väga erinevad nii suuruse kui keele poolest, siis tegelikult on meie ajaloos ja iseseisvuspüüdlustes olnud palju sarnast. Suursaadik rõhutas, et Poola Vabariik on Eesti hea partner ja toetaja.

​Täname õpetajad Parts ja Tõnisson ning õpilane Annika Lember perega neid kohtumisi korraldamast!

Hiljuti toimusid järjekordsed Riigikogu valimised, kus said osaleda täisealised Eesti Vabariigi kodanikud ja parlamenti kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud. Variku Koolis toimuvad aga igal aastal kohalikud varivalimised, kus kandideerivad 9. klassi õpilased ning valimisõiguse saavad 7.-9. klassi õpilased ja kooli töötajad. ​

Kadri Leppoja 70!

23. märtsil toimus koolis pidulik kontsert meie legendaarse koorijuhi ja Tartu Tähe kavaleri Kadri Leppoja auks. Esinesid neidudekoor, segakoor, Tartu Noortekoor ning ühendkoor. Juubilari tulid õnnitlema koolipere, vilistlased, endised kolleegid ja linnapea Urmas Klaas. 

Kadri Leppoja töötab meie koolis alates 1976. aastast. Ta on aastakümneid arendanud kooli- ja koorimuusikat, et süstida noortesse armastust muusika vastu ning hoida koolimuusika ja laulukultuuri järjepidevust. Kadri Leppoja südameasjaks on esimese Eesti naishelilooja ja dirigendi Miina Härma pärandi hoidmine.

Kadri Leppoja on olnud neidude- ja naiskooride üldjuht üldlaulupidudel  ja juhatanud ühendkoore Tartu laulupidudel. Nii kohalikel kui üleriigilistel laulupidudel on alati osalenud kõik meie koorid.

Koolikooridega lavastatud Olav Ehala muusikal „Thijl Ulenspiegel” ja Miina Härma laulumäng „Murueide tütar” ajendasid mitmeid gümnasiste valima professionaalse muusiku teed, asudes omandama kõrgharidust laulja või heliloojana.

Aastakümneid on kestnud meie muusikaline koostöö Bielefeldi Ceciliengymnaasiumi koori ja orkestriga. 1990. aastate alguses alanud koostöö algatajaks oli meie kooli ühe asutaja ja kauaaegse direktori Peeter Põllu noorim poeg Toomas Põld (1920−2014), kes elas Saksamaal Bielefeldis.
​
Gümnaasiumi muusikaõpetuses algatas Kadri Leppoja võimaluse sooritada muusikaõpetuse kursust kahel viisil, õppides muusikaajalugu või tegeleda praktilise musitseerimisega läbides suuremas mahus koorimuusika kursus. Koorimuusikas on võimalik sooritada gümnaasiumi koolieksam, mis on fenomen omaette ja ainulaadne kogu Eestis.

Märts - koostöökuu

Vahelduseks ja inspiratsiooniallikaks õpetajatele on suhtlus teiste õppeasutuste õpetajatega
ja teaduskonverentsidel osalemine. Märtsis oli TAGi rahval selliseid kontakte palju.
Loodusteaduste ja matemaatika õpetajad osalesid Euromath & Euroscience konverentsil
Krakowis. See on teaduskonverents, kus kohtuvad valdkonnast huvitatud noored ja õpetajad
Euroopa eri riikidest. TAGi meeskond osaleb konverentsil juba kolmandat korda. Meie
ettekande teemaks oli „A Methodology for Adding Elements of Mathematics to the
Educational Process in the Upper Grades of Basic School“. Aitäh Eesti Teadushuvihariduse
Liidule, kes toetas õpetajate osalemist konverentsil.

​Huvitavaid kohtumisi oli teisigi. Valmiera 2. Keskkooli juhtkond tegi meie koolile ettepaneku
pikaajaliseks ühiseks arendustegevuseks, mille raames otsime nii Eestis kui Lätis paremaid
lahendusi riigikeelest erineva kodukeelega lastele riigikeelset haridust pakkuda. Esimesed
õpetajate kohtumised leidsid aset nii Valmieras kui Tartus ja ajurünnakud andsid lootust
tulevaseks sisukaks koostööks.

Head koostööd saab üles ehitada ka Eestist välja sõitmata. Eri projektide ja programmide
raames oleme leidnud mitu kooli, kellega koostööd arendades areneme ise mitmel tasemel
ja teemal: digilõimeks ideede hankimine ja õppevahendite loomine koos Jõhvi Vene
Põhikooliga, teadmuskooli mudeli arendamine koos Maardu Vene Gümnaasiumi ja Narva
Gümnaasiumiga, eestikeelse õppe edendamine koos Kohtla-Järve Slaavi Põhikooliga jne.

Koostöö jätkub ka Tartu koolidega. Näiteks uurime erikeelsete laste õpetamise spetsiifikat
koos kunstikooli ja VOCO-ga.

​Ei emakeeleta ela 
lugude, laulude Eesti.
Sel keelel on kodune kõla, 
selgem allikaveestki.

/D. Kareva „Emakeelelaul“/​

10.- 17. märtsil toimus Tartu Hansa Koolis emakeelepäeva auks teemanädala „Ilus emakeel“. Nädala jooksul mõtisklesime keele ilu ja tähenduse üle nii sõna, lause kui ka teksti tasandil. 

Reedel, 10. märtsil sai emakeelenädal hoo sisse koos kirjaniku ning kooli vilistlase Lauri Räpiga. Koos 7.-9. klassi õpilaste valikrühmaga toimus loomeõhtu kooli laulu sõnade kirjutamise eesmärgil, kus välja mõeldi hulga fraase, millest edaspidi vormida suurepärane laul.

Samuti viisid Tartu ülikooli keeleteadlased Kristiina Praakli ja Aive Mandel läbi 7.-8. klassi õpilastele töötoa ,,Kuidas sa räägid? Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest”. Üheskoos arutleti, mis iseloomustab tänaste teismeliste keelt, miks see on keeleteadlaste jaoks põnev ja oluline teema ning kuidas  ja miks teadlased noorte keelekasutust uurivad. 

Terve nädala vältel toimusid eesti keele tundides erinevad keelealased tegevused: nuputamisülesanded ja viktoriinid, luuletuste kirjutamine kaunist emakeelest, Keelesäutsude kuulamine, kõnede koostamine ja ettekandmine, Vikerraadio e-etteütluse kirjutamine  jne.
Õpetajatel oli võimalus lahendada keeletoimetaja teadmisi nõudvaid ülesandeid, et juhtida tähelepanu märkamatult ligi hiilivale kantseliitlikule ja võõrkeele mõjutustega väljendusviisile meie endi kõnepruugis. Samuti oli võimalik kaasa lüüa vabariiklikul Contra luuletuste kirjutamise võistlusel.
​
Tähtsustagem üheskoos emakeelepäeva!

MÄRTSIKUU on EMAKEELE JA TEATRIKUU

13.- 17. märtsil tähistasime Veeriku koolis emakeelenädalat, mille raames toimus mitmeid üritusi ja tegemisi. Keskseks päevaks kujunes muidugi 14. märts, mil kogu koolipere tähistas emakeelepäeva.

Emakeelepäeva raames võeti rõõmuga ja aktiivselt osa emakeeleõpetajate eestvedamisel Vikerraadio e- etteütlusest. Mitmetesse ainetundidesse astusid sisse „ootamatud külalised” ehk kooli näiteringi liikmed, kes esinesid lühikese taideetendusega, kus peategelaseks oli loomulikult Kristjan Jaak Peterson. 

Kooli pika õuevahetunni ajal oli võimalus paljudel osaleda  sõnamängudes. Ilusat emakeelt aitasid lihvida ja täiendada nii Alias kui ka Sõnabingo. Lähtudes mõttest, et iga koolis töötav õpetaja on ka keeleõpetaja, siis kutsusid emakeeleõpetajad ka teisi õpetajaid põnevas keeleharjutuses osalema.

Kooli stendidel oli mitmeid toredaid näitusi nii kõnekäändudest kui kirjanikest.
Omaette  elevust pakkuvaks kujunes sel aastal ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ester Barkala eriilmeliste pastapliiatsite näitus I korruse fuajees. Näitusel oli vaadata umbes tuhandest pastapliiatsist vaid 150, nende hulgas oli eri riikidest ja linnadest, eri kujunduse ja suurusega, värvi ja valgustusega ning heliga pastakaid. Kollektsionäärist õpetaja tegi näitusel ka huvilistele õpilastele ekskursioone ja tutvustas sealhulgas Eesti pastakakogujate seltsi tegemisi.

​Pastapliiatsil on ka oma ajalugu – just selle kirjutusvahendi leiutamise ajalugu, mis jääb aastasse 1943, mil Ungarist pärit vennad Lazslo ja Georg Biro patenteerisid kuulikesega pliiatsi.

​​Veebruar on küll lühike, selle eest aga väga tegus kuu.
Põhitähelepanu oli Hansa Koolis pööratud Eestimaa sünnipäeva ettevalmistamisele ja tähistamisele.
Juba kuu algusest kaunistasid klasse sini-must-valged laualipud, 1. klasside õpilastele käis kaitseväe tööd tutvustamas kolonelleitnant Mattias Puusepp, käsitsi kirjutamise päeva raames kirjutatud Eesti hümnidest pandi üles näitus ja korrati üle teisedki laulud-luuletused. Ikka selleks, et tähtsat päeva väärikalt tähistada.

Kuigi 23. veebruari hommik tervitas meid krõbeda külmaga, koguneti päikesetõusul kooli ette ja alustati päeva piduliku lipuheiskamise tseremooniaga.
Lisaks EV 105. aastapäeva tähistamisele tegeleti usinasti ka õppetööga. Paljud meie õpilased esinesid erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel. Noored said lisaks headele tulemustele kuhjaga kogemusi, millele edaspidises õppetöös hea toetuda.

Eraldi tooks välja suurepärased tulemused piirkondlikult kunstiolümpiaadilt, Vello Saage nimeliselt luulekonkursilt, õpilasetlejate riigikonkursilt, võistulugemiselt „Hansenist Tammsaareni“.

​Meie kooli õpilased olid tublid ka kehakultuuris ja kaunite kunstide alal. Mitmed meie noorkorvpallurid leidsid äramärkimist koolidevahelisel korvpalliturniiril ning lastekoor pälvis kiitust särava esinemise eest Tartu Õpetajate Naiskoori juubelikontserdil.
​
Esmakordselt lipupäevana tähistatud eesti kirjanduse päeva puhul kuulsid meie kooli õpilased eesti kirjanduse tüvitekste ette kantuna õpetajate poolt. Rõõmsaid kirjanduslikke äratundmisi ja uusi kohtumisi oli nii lugejatel kui kuulajatel. 2. klasside õpilased viisid lugemisrõõmu ka väiksematele sõpradele Poku lasteaeda, kus käidi lugusid jutustamas projekti „Lugedes loon ennast“ raames.

Vahemikus 20.-23. veebruar toimus Kivilinna koolis teemanädal pealkirjaga „Nädal minu Eestiga“, mis kujunes väga emotsionaalseks ja südamlikuks.

Eriliselt tore oli esmaspäevane pärastlõuna. Siis toimus koosviibimine, kus olid meie kooli Ukrainast pärit õpilased koos meie eestlastest õpilastega lustimas. Ei olnud MINA ja TEMA, vaid oli MEIE! Õppisime üksteiselt, tegime kõike koos, püüdsime maitsta kiluleiba, kirjutasime armsaid sõnu ja nautisime rahvatantsu, muidugi tantsisime koos Kaera-Jaani.

​Meie kooli 8. klassi ukrainlasest õpilased Liliia ja Mykola esitlesid kohtumisel koolikaaslastele oma loovtööd „Ukraina“. Nad tegid seda lausa eesti keeles! Oli eriliselt soe õhkkond - palju naeru ja liikumist.

​Huvijuht Piret Arula

Meie kooliperele suureks eeskujuks on Maailmamuutjate grupp, kes said suure tunnustuse Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustussündmusel “Noorte heaks tänu” auhinna kategoorias AASTA NOORE TEGU!
​
​Tartu Forseliuse Kooli maailmamuutjad on aktiivne seltskond põhikooli noori, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust tõstes püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta ning meile paremat tulevikku kujundada. Nende järjepidev ja mitmekülgne tegutsemine viimase aasta jooksul on silmapaistev ning inspireeriv nii koolinoortele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Nende ettevõtlikkus ja loovus uute ideede rakendamisel on ümbritsevaid kaasav ning aitab kogukonnal mõista, milliste tegevustega saab igaüks meid ümbritsevat hoida.

Saame kindlasti väita, et nendest maailmamuutjate grupi noortest mitte ei kasva, vaid nad juba on võimestatud selliselt, et nad saavad rääkida kaasa olulistel ühiskonna teemadel, tunnevad ennast olulise osana kogukonnast.

Iganädalastel kohtumistel vaadatakse üle tegevusplaanid, jagatakse rollid, võetakse vastutus ning tegutsetakse.

​Sel aastal on grupil käimas suur projekt, mille raames muudetakse kooli prügisüsteem, leitakse üles kooli roheliseim klass ning toimub ka keskkonnakuu, mille raames on oodata kooli erinevaid esinejaid ning mitmeid põnevaid tegevusi. Palju palju õnne juhendajatele Egle Saarepere, Maarja Tamjärv ning õpilastele Kristin Ivan, Eero Juht, Gregor Kukk, Mathias Kukk, Jasmin Merilo, Helin Oselin, Michell Pikkmets, Otto Pintson, Katri Randver, Küüveli Siiman, Helena Tamme! ​

​Jaanuar on Kesklinna Koolis reaalainete kuuks kuulutatud. Sellega seoses toimus 16. - 20. jaanuaril koolis ülitiheda programmiga matemaatikanädal. Üritusi jagus nii matemaatikatundidesse, vahetundidesse kui ka peale tunde. Toimusid peastarvutamine ja koolisisene matemaatikaolümpiaad Nuputa, lahendati sudokusid, viidi läbi matemaatiline orienteerumine koolimajas ning osaleti Eesti mõttespordi võistlusel. Matemaatikaga tegeleti ka võõrkeelte tundides, kus lahendati matemaatilisi sõnarägastikke, ning kunstiõpetuses, kus valmisid geomeetrilistest kujunditest portreed.

​26. jaanuaril avasime suurejooneliselt jäneseaasta - suur osa koolist lippas jänesekõrvadega ringi ning lahendati jänestega seotud mõistatusi ja ülesandeid. 30. jaanuaril aga tähistasime esimest korda eesti kirjanduse päeva - lugemine ja eesti kultuur on ju tähtsad.

​Nagu paljud koolid oleme meiegi hädas vahetunde mobiilitelefonide taga veetvate õpilastega. Püüame käskude-keeldude asemel õpilasi märkama ja mõtlema suunata. Sellest sündis idee esitada jaanuari viimasel päeval õpilastele väljakutse: (Pane see telefon) TÄITSA KÄEST ÄRA TEISIPÄEV! Kes suudab olla terve koolipäeva ilma telefoni kätte võtmata? Iga õpilane võistles iseendaga. Ei jagatud medaleid ega karistuspunkte. Väljakutsepäeva propageerimiseks ning selleks, et õpilased juba varem probleemi märkaks, panime õpetajatega kokku 7-minutilise lühifilmi, kus õpetajad õpilaste käitumise üle võtsid (ja vinti mõnuga üle keerasid): bit.ly/3wzuI96. Tõepoolest 31.01 võis koridorides märksa vähem telefone silmata ning loodetavasti hakkas nii mõnigi õpilane oma liigse telefonikasutuse üle mõtteid mõlgutama.

​

Kolme kooli õpilased kohtusid Kalevipojaga

KoKoKo ehk Kolme Kooli Kohtumine on alates 2002. aastast toimuv iga-aastane humanitaarainetest huvituvatele õpilastele mõeldud üritus, millest võtavad sõbralikult osa Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli esindajad. Sel aastal võõrustas HTG pere pärnakaid ja tallinlasi 10. ja 11. novembril.

Kohtumise teema oli “Kalevipoeg”. Varasemad kohtumised on olnud seotud nii aktuaalsete sündmuste (näiteks kultuuripärandi aasta 2013) kui ka koolitundides käsitletavate ajastutega (näiteks 2005. aastal renessanss). Kolme kooli õpilastest moodustatud segavõistkonnad lahendasid seekord “Kalevipoja” lauludest inspireeritud ülesandeid kirjanduses, muusikas, kunstis, ajaloos, draamas ning vene, saksa, inglise ja prantsuse keeles. Ainevõistlustele järgnes linnaorienteerumine, mis viis õpilased Eesti Kirjandusmuuseumisse. Õhtul võtsid kolme kooli õpilased ja õpetajad mõõtu sportlikes tegevustes Kalevipoja vaimus, nautisid päevaste võistlustööde esitlusi ning tundsid rõõmu öödiskost.

​Kohtumise teine päev algas öösel valminud KoKoKo ajalehe lugemisega hommikusöögi kõrvale ning jätkus ühise “Kalevipojast” kõneleva filmi vaatamisega. Oma teadmisi eesti eeposekangelasest jagas õpilastega ka kirjandusteadlane Marin Laak. Meeleolukas kahepäevane üritus lõppes tublide õpilaste tunnustamisega. Järgmisel aastal kohtutakse juba Pärnus. ​

Kaks kanget matemaatikas

Annelinna gümnaasiumis on perekonnanime kaudu nimekaimud õpilane Ervin Ivanov ja õpetaja Maksim Ivanov, kes ei ole küll sugulased, aga neid seob ühisjoon – kirg matemaatika vastu. Huvile matemaatika vastu on järgnenud ka rida suurepäraseid tulemusi ja tunnustusi.

Ervin on 9. klassi õpilane. Viimastel aastatel on teda saatnud edu matemaatikaolümpiaadi piirkonna- ja vabariiklikes voorudes ning lahtistel matemaatikavõistlustel, võistlusmängus Känguru ja informaatikaviktoriinil Kobras, vahel ka endast vanemate vanuserühmas.

Õpetaja Maksim Ivanov valiti tänavu Tartu Aasta Gümnaasiumiõpetajaks, varem on talle omistatud vabariigi presidendi noore haridustegelase preemia (2017) ja Gerhard Rägo medal (2016), aga tähtsamaks nimetatud tunnustustest peab ta oma õpilaste matemaatilise kirjaoskuse edenemist ja nende edu matemaatikavõistlustel. Palusime neil kahel teineteist intervjueerida ja pakume intervjuud lugemiseks ka teile. Intervjuu algab siin ja jätkub TAGi kodulehel.

Ervin: Miks Sa otsustasid õpetajaks saada? Just selles aines sain internetita ajastul korraliku õpetamiskogemuse, selgitades lahenduskäike klassikaaslastele. Tundsin, et see tegevus pakub mulle huvi ja naudingut. Õpetajaks saamine oli minu teadlik valik.
Maksim: Minu hinnangul oled alles 9. klassi õpilasena olümpiaadimatemaatikas nii kaugele jõudnud, et oleme Sinuga selles valdkonnas enam-vähem ühel tasemel. Mis oli stardipunkt Sind olümpiaadimatemaatikaga tõsiselt tegelemisel? Üheks põhjuseks oli soov edukalt esineda võistlustel, näiteks populaarses Känguru mängus.
Lugege intervjuud edasi https://www.tag.ee/.

Klassijuhataja tähtsust näitab asjaolu, et klassid lähevad aastatega oma klassijuhataja nägu ja võtavad tema väärtused omaks.
Õpetaja Kristiina Tõnsoni (Tartu aasta klassiõpetaja 2021) käe alt sirgunud klassid on õpihimulised, loomingulised ja ei pelga lisapingutusi. Kui Kristiina oma 4.b-le Rakett69 teaduslaagri välja pakkus, tulid tema endised õpilased meelsasti koolivaheajal kooli! Meeskonnatööna lahendati kolm täispäeva järjest põnevaid ülesandeid: loodusnähtuste päeval tehti katseid, inseneeriapäeval pandi oma insenerioskused proovile ja spioonipäeval lahendati salakirja. Laager lõpetati telesaatest tuttava duelliga ning tehti ja söödi ühiselt küpsisetorti.

Õpetaja Sirje Paroli klassid paistavad silma koosmeele ja ettevõtlikkuse poolest. Sageli on nii, et kui tunnis midagi õpitakse, haaravad õpilased ideest kinni ja viivad iseseisvalt ellu. Nii ka seekord - ajalehe teemat õppides otsustasid noored oma klassi müürilehe välja anda. Klassijuhataja Sirje, kes laste ideedega alati kaasa läheb, andis ohjad õpilastele ja lasi neil iseseisvalt toimetada, aidates vaid vajadusel nõuga. Mõeldud - kääriti kohe käised üles. Vastutavaks peatoimetajaks valiti Marta, kes asus ülesandeid jagama - ikka igaühele tema oskuste ja huvide järgi. Ajalehe nimeks pandi kohaselt 6.a Kroonuaia Kroonika ja sellest leiab nii raamatututvustuse, moe- ja spordiuudiseid, ülevaade halloweenist ja vesilikust, ei puudu koomiks, ristsõna ja horoskoopki. Marta valvsa pilgu all sai kõik see tarkus korrektselt ja nägusalt seinaleheks vormistatud. Elagu pühendunud klassijuhatajad!

Klassijuhataja – ilus, hoolitsetud ja vaikust armastav karjaboss

Uurisime iseenda ja lugeja silmaringi avardamiseks meie 2.c, 3.a ja 3.b klassi õpilastelt veidi lähemalt, mis imeloom see klassijuhataja on ja millega ta üldse tegeleb. Kokku tuli päris huvitav pilt, mille nüüd teieni toome.

Klassijuhataja on inimene, kes on targem kui meie. Meie oleme veel rumalad, aga tema õpetab meid targemaks ja me armastame teda selle eest.

Klassijuhataja ülesanne on meid õpetada ja ta soovib, et me ei lõpetaks prügimäel.

Ta on nagu karjaboss ja kes tema sõna ei kuula, saab karistada.

Klassijuhataja on nagu õpetaja, aga ta ei anna nii palju tunde.

Klassijuhataja juhatab lapsi.

Ta on tark ja kena inimene, kellele meeldib õpetada ja talle meeldib vaikus.

Klassijuhataja on alati hoolitsetud ja ilus ning ta õpetab õpilasi õppima.

Ta ei või lihtsalt klassi ees seista.

Klassijuhataja on minu jaoks hooliv, kohusetundlik ja haritud inimene.

Ta peaks olema ka selline, kellele saab oma muresid rääkida. Klassijuhataja võiks olla ka sõbralik, kuid mitte liiga sõbralik. Ikka natukene range ka, muidu läheks kord käest ära.

Klassijuhataja on keegi isik, kas nais- või meessoost. Ilma klassijuhatajata valitseks koolides täielik kaos.

Klassijuhataja on keegi, kes õpetab, aitab lahendada probleeme, teab alati küsimustele vastuseid.

Loe rohkem siit: http://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1190-klassijuhataja-ilus-hoolitsetud-ja-vaikust-armastav-karjaboss 


Siin nad on - Raatuse klassijuhatajad. Mõned toredad inimesed olid küll pildistamiselt puudu.
Foto: Neeme Aria

Oktoober on igas koolis oluline kuu - tähelepanu pööratakse õpetajatele, mentoritele ja suunanäitajatele. Alates 2021/22 õppeaastast on õppijate mentorlus rakendumas kõikides õppeosakondades. Käesoleva õppeaasta alguseks olid vaid mõned õppegrupid, kelle suunajaks olid kursusejuhatajad. Mentorid aitavad toetada õppija individuaalse õpitee kujundamist ning nende eesmärk on olla erinevate rollide kaudu õppija jaoks olemas sel teekonnal.

Oktoobrikuu alguses toimus Pärnus aasta õpetaja gala, kuhu oli nomineeritud ka meie kutseõpetaja Tiina Friedrichson.

Kuu teisel nädalal peeti VOCOs õpetajate päeva. Pidulikule koosviibimisele olid kutsutud kooli endised töötajad, sh direktorid ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Pidulikult anti üle erinevad tiitlid. VOCO aasta õpetaja tiitliga pärjati 10 õpetajat ning kolm õpetajat said VOCO õpieduveduri tiitli, mida jagatakse välja inimestele, kes teevad tihedat koostööd tugikeskusega ja kes on õpilaste suhtes väga toetavad. Lisaks kuulutati välja ka individuaalse õppekava meister. Kooli sünnipäeva raames esitleti 100. juubeliks valminud raamatut “100 aastat kutseharidust Tartus”.

Mõned päevad hiljem oli taas põhjust rõõmustamiseks. Rõuge rahvamajas toimunud Liivimaa kutsekoolide tänuõhtul tunnustati haridus- ja teadusministri tänukirjaga nelja VOCO töötajat. Tunnustuse pälvisid nad pühendumuse ja südamega tehtud töö eest.

Laps on klassijuhataja rosin

Klassijuhataja aasta puhul palusime oma kooli 2., 3.ja 6. klassi õpilastel avaldada oma mõtteid klassijuhatajast.

2.-3. klassi tüdrukud ja poisid kirjeldasid, et klassijuhataja on see, kes õpetab peeaegu kõiki tunde. Klassijuhatajaga räägivad nad, mida tegid nädalavahetusel, suvevaheajal. Klassijuhataja annab ka hästi tehtud ülesannete eest päeva lõpus preemiaks kommi. Viimati said 2. klassi õpilased kommi, kui nad olid ujumistunnis tublid olnud. Klassijuhatajalt saab ka abi, kui keegi kiusab või keegi saab haiget. Klassijuhataja aitab ajaplaneerimisel, näiteks kui õpilasel on vaja õigel ajal huviringi jõuda. 2.-3. klassi õpilased iseloomustasid oma klassijuhatajaid: ta on ilus, sõbralik, lahke ja hooliv, aga vahel ka nõudlik. Algklasside klassijuhataja töö eesmärk on nende hinnangul sarnane põhikooli klassijuhataja omaga: tema töö on lastele tarkust anda, sest lapsed tahavad teadmisi saada. Suuremates klassides annab klassijuhataja õpilastele veelgi rohkem teadmisi.

​6. klassi õpilased kinnitasid üksmeelselt, et nad on uhked oma klassijuhataja üle ja et neil on temaga vedanud. Nad tunnevad, et klassijuhataja hoolitseb nende eest koolis, olles justnagu ema eest. Kui 6. klassi õpilastel on olnud koolis käitumisprobleeme, siis klassijuhataja ei kaotanud ikkagi usku nende klassi ja usub jätkuvalt oma klassi headusesse. 6. klassile meeldib klassijuhatajaga koos erinevaid asju ette võtta. Neil on klassis oma traditsioonid: nad laulavad koos klassijuhatajaga sünnipäeval oma klassikaaslasele, iga nädal on neil kommi-kolmapäev ja rosina-reede. Ilmatsalu koolipere soovib iga klassijuhataja ellu rohkelt rosinaid!

Etlejate konkurss "Kuldne sügis"

Oktoobril toimus Aleksandr Puškini kooli algklassides traditsiooniline etlejate konkurss "Kuldne sügis", mis võimaldas õpilastel avastada oma annete potentsiaali ja teisi tahke. Lapsed valmistusid ürituseks usinalt. Igaüks valis iseseisvalt sügisele pühendatud luuletuse, õppis selle selgeks ja püüdis edasi anda valitud teose meeleolu. Mõnele lapsele oli see debüüt ning esimene samm oskuse poole erinevate luuletajate kunstiteoseid õigesti ja väljendusrikkalt jutustada. Võistlejad lugesid vene, eesti ja ukraina keeles. Iga osaleja püüdis luuletust esitada miniteatrina, kasutades häält, žeste, kostüümi ja muusikalist saatepilti. Konkursil osalejatele näidati väikest kontserti. Artistid esitasid klaveril muusikateoseid, vokaalstuudio liige laulis ukrainakeelset laulu. Võistlejad mõistatasid mõistatusi sügise kohta. Kõiki konkursil osalejaid autasustati diplomite, raamatute ja kingitustega.

Konkurss on loominguline algus edule, see on algus emantsipatsioonile eakaaslaste vahelise erinevates keeltes suhtluse vallas.

​Siit leiad VIDEO