 Päev Vargamäel 15. septembril toimus Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturientide traditsiooniline õppekäik Vargamäele. Traditsiooni juurde käib ka see, et enamasti on ilm sel päeval kuiv, aga üsna kõle. Soojast bussist väljusime endises kihelkonnakeskuses Järva-Madisel, et selga sirutada ja kirikuaias ringi vaadata. Imetlesime Järva-Madise Püha Matteuse kiriku kuulsat barokkstiilis altariseina ning HTG õpetajad Age Salo ja Toomas Jürgenstein lugesid ette kirikuga seotud kirjakohti Tammsaare „Tõest ja õigusest“. Kohavaimu kaasabil said nii tuntud kui ka üllatavamad read erilise kõlajõu. Hommikupoolik jätkus 4-kilomeetrise matkaga üle Kodru raba ikka riburada Vargamäe poole. Endist taliteed ääristasid mõrkjasmagusad kuremarjad ja igivastupidavad rabamännid. Väljamäele jõudnud, oli aeg küps keha kinnitada. Karge olemine tõi nii hea isu, et koolist kaasa antud mulgiputru grammigi alles ei jäänud. Edasi suundusime Vargamäe vabaõhuloengusaali, kus HTG vilistlane ja Paide teatri lavastaja Jan Teevet rääkis sellest, kuidas teha teatrit ühes Eesti väikelinnas. Kõlama jäi mõte, et selleks on vaja idealismi, mõtteavarust, ausat suhet kogukonnaga ning oskust näha takistustes võimalusi. Mõistagi kuulus päeva ringkäik Tammsaare muuseumis, et tutvuda 19. sajandi eluolu ning Tammsaare kirjanduspärandiga. Huvilistel oli võimalus vaadata ka muuseumi aastanäitust „Surma tõde ja elu õigus“. Kuigi õpetajad on Tammsaare kodukandis käinud lugematuid kordi, on see sügisene päev ikkagi omamoodi kosutav ja oodatud. Loodetavasti jääb see teekond sellisena meelde ka meie lõpuklasside õpilastele.
 Ahhaa Ilmatsalu koolis Sel õppeaastal tõime uuendusena 1.- 4. klassidessse ahhaa looduse tunnid, mis põhinevad Ahhaaliku kooli mudelil, mille loojateks on teaduskeskus AHHAA, Tartu Forseliuse Kool ja Tartu Ülikool. Ahhaa looduse tundides rakendatakse käed-külge tegevusi ja uurimuslikku õpet ning projektõpet. Õpetajad on märganud, et õpilased ootavad neid tunde väga, sest klassiruum muutub nagu võluväel teaduskeskuseks, kus saab teha põnevaid katseid, ennustada, uurida, teha järeldusi, avastada – ahhaa, nii see käibki! Näiteks on õpilased tegutsenud seenelaboris, kus jälgiti põnevusega pärm-ja hallitusseente kasvamist ning uuriti mikroskoobiga erinevaid seeni. Lisaks tekitas elevust soomustindiku tindi kogumine ja sellega joonistamine. Õpilaste jaoks oli põnev avastus, et seentega saab ka trükkida. Meie õpetajad on leidlikud – vajalikud õppevahendid leitakse loodusest. Kooli asukoht loob selleks suurepärased võimalused, asume ju looduse keskel. Väga sageli kasutatakse võimalust õppida õues. Veel on õpilased taimelaboris jälginud vedeliku liikumist taimes ja katse käigus lilli värvinud. Uuritud on sedagi, miks puulehed värvi muudavad. Pooleli on katse, milles jälgitakse pakendite lagunemist looduses. Tulemus selgub alles kevadel. Sellised katsed õpetavad lastele kannatlikkust ja järjepidevust. Õpetajate sõnul on tunnid neilegi põnevad – kunagi ei tea, kuidas katse õnnestub ja mida põnevat töö käigus ka ise õpitakse. On näha, et õpetajate õhin kandub õpilastesse. Lisaks saavad 3.-5. klasside õpilased osaleda huviringis “Põnevad katsed” Ahhaa looduse tunnid annavad võimaluse õpitut seostada igapäevaelu ja erinevate õppeainetega, arendada uurimuslikke oskusi, koostööoskusi ja loovust.
 Kogemuste jagamise kuu Alustasime uut kooliaastat parimate praktikate jagamisega nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil. 3. septembril toimunud HARNO avalikul veebiseminaril tutvustasid meie kooli distantsõppe kogemust õppejuht Terje Hallik ja direktor Ene Tannberg. Rääkisime sellest, et tuginesime rahvusvahelisele kogemusele, et rakendasime maksimaalse kaasatuse põhimõtet (tunnid tunniplaani järgi veebitundidena), et viisime õppetöö ühisele platvormile (Google Classroom), et valmistasime õpetajad ja õpilased põhjalikult distantsõppeks ette (ülekooliline digiõppus, õpetajate sisekoolitused) ning et püüdsime reguleerida õpilaste koormust (veebivaba 5. tund iseseisvaks õppimiseks, puhkamiseks ja söömiseks ning originaalse kodutööde valgusfoori sisseseadmine). 9. septembril leidis aset kohtumine koolijuhtidega erinevatest Singapuri koolidest. Veebikohtumisel osalesid Ene Tannberg ning IB koordinaatorid Triinu Pihus ja Kirstin Karis, kes tutvustasid külalistele Eesti haridussüsteemi ning IB õppe toimimist meie koolis. Ka külalised jagasid infot enda koolide kohta ning tutvustasid haridusssüsteemi toimimist ja põhimõtteid Singapuris. Üllatusime, kui põhjalikud teadmised olid Singapuri koolijuhtidel nii Eesti koolisüsteemist tervikuna kui ka meie koolist. 8.–9. septembril toimusid Laulasmaal Tallinna koolide õppejuhtide inspiratsioonipäevad. Terje Hallik ja arendusjuht Tiia Lepik olid kutsutud tallinlastele jagama MHG kogemust kaasaegse õpikäsituse ellurakendamisel, eelkõige kriteeriumipõhise hindamise ja väärtuste õppekava kaasabil. Kirstin Karis andis intervjuu, kus tutvustas võimalusi Click&Grow taimeseina kasutamiseks uurimusliku õppe läbiviimisel. Taimesein on meie koolis 2018. aastast ning nende aastate jooksul on õpilased kasutanud seda nii oma loodusteaduslike eksperimentide läbiviimiseks kui ka maitsetaimede kasvatamiseks kodunduse tundide raames. Samuti viis Kirstin Karis läbi töötoa Eesti Teadusagentuuri ja Tallinna Reaalkooli reaal- ja loodusteadusliku konverentsi raames, kus tutvustas geneetikateemalist võistlusmängu. Kindlasti õppisime ka ise, sest mida rohkem annad, seda rohkem saad!
 TERVE EESTI EEST! Tartu Aleksander Puškini Kool on Liikuma Kutsuv Kool aastast 2018. Kuna liikumine parandab keskendumis- ja õpivõimet ning loob rõõmsa töö- ja õpimeeleolu, peame seda õppeprotsessi loomulikuks osaks. Igapäevaselt viibivad õpilased ja paljud õpetajad vähemalt 40 minutit kooliõues, kus lisaks erinevatele olemasolevatele mängudele on sellest õppeaastast avatud madal seiklusrada, mis pakub lõbusat ajaviidet ja lustlikku füüsilist treeningut. Seiklusrajal saab ennast proovile panna osavuses, julguses ja vastupidavuses, treenida ronimis- ja tasakaaluoskusi erinevatel redelitel, sildadel, tasakaalulintidel ja kiikedel, tarzani köitel ning hobusejalustel. Liikumisvõimalused on Puškini kooli õpilastel lisaks vahetundidele ka tundides, kus õpetajad kasutavad erinevaid aktiivõppemeetodeid, mille käigus lõimitakse teadmisi, õpioskusi ja liikumist. Klassiõpetajad on kõige agaramad liikumispauside läbiviijad tundides ning rakendavad mitmekülgseid võtteid aidates ennetada väsimust, tõsta õpivõimekust ja parandada õpilaste keskendumisvõimet. 27. septembril toimus koolis spordi- ja turismipäev, mille raames I kooliastme õpilased koos klassiõpetajatega osalesid lõbusatel võistlustel kooli õuealal ning said panna proovile oma kehalised võimed, võtta mõõtu jõuharjutustes ja kogeda võistkondlikku vaimu. II kooliastme õpilased matkasid koos õpetajatega Ihastesse, kus osalesid teatejooksus, mängisid jalg- ja pesapalli. Kooli kõige vanemad õpilased koos klassijuhatajatega osalesid meeskondadena orienteerumismängus “Fotojaht linnaruumis”. Septembrikuu jooksul toimusid ka põnevad õuesõppe programmid Luke mõisapargis ja õunaaias, millest võtsid osa II kooliastme õpilased KIK projekti raames. Lapsed tegelesid õues uurimusliku õppe, õunamahla tegemisega alates õunte korjamisest kuni mahla degusteerimiseni ning mängisid värskes õhus vahvaid keskkonnamänge. See, et õpilased liiguvad meeleldi ja hindavad laialdasi liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul, mida tõendavad kevadised riikliku rahuloluküsitluse tulemused, tekitab ainult positiivseid emotsioone ja inspireerib panustama ka õpetajate liikumisrõõmu allikate leidmisesse.
 Annelinna gümnaasiumi kogukonnale lisas möödunud suvesse elevust ja rõõmu spordi suursündmus – suveolümpiamängud. Tokiost tulid neli Eesti sportlast, epeevehklejat, tagasi kuldmedalitega. Kaks neist – Julia Beljajeva ja Erika Kirpu on Tartu Annelinna Gümnaasiumi vilistlased. Julia lõpetas meie kooli kümme aastat tagasi, Erika aasta varem. Vehklemisega tegelesid mõlemad tüdrukud juba kooliaastatel. See tähendas suurt enesedistsipliini, oskust jaotada aega kooli ja treeningute vahel. Nad said koolitöödega hästi hakkama ja võtsid osa ka kõigest muust koolieluga kaasas käivast toredusest. Edasine sportlaskarjäär kulges nii, et kord üks, kord teine vehkleja andis oma heade saavutustega jutuainet, aga nüüd rõõmustasid nad mõlemad korraga nii meie kooli kui kogu Eesti rahvast. Julia Beljajevat tervitas koolipere 1. septembril, õppeaasta avaaktustel. Õpilased said Julialt küsida, kuidas saadakse olümpiavõitjaks. Nüüd on meie õpilastel see saladus teada ja meil jääb üle vaid oodata järgmist olümpiavõitjat meie õpilaste ridadest. Võib-olla on see taas mõni vehkleja meie vehklejate pikast reast, võib-olla ujuja Artjom Alteberg, Maailma Koolinoorte Spordimängude mitmekordne medalist, raskejõustiklane Alexander Moiseenko, eelmisel aastal oma vanuseklassis Eesti meister tõstmises ja Tartu parim noorsportlane 2020, sõudja Mykyta Voievudskyi või keegi, keda me täna veel ära ei tunne, alles oma annet arendav tulevikutäht. Kui kellelegi jäi mulje, et me oleme spordikool, siis te eksite. Me oleme lihtsalt tore kool. Nii on meie kooliaasta algus täis mitmeid toredaid tegevusi: valmistume vene laulu festivaliks, sõidame loodust uurides mööda Eestimaad, otsime omi radu, täidame õpilünki, naudime oma ilusat koolimaja ning ootame külla uusi ja vanu sõpru. Tarkusepäeva aktuse lühike ja armas videojäädvustus TAGi gümnasisti Aleksandr Glimbaumi poolt saate vaadata siit: 1.09.2021.a.
 Tartu Descartes’i Kooli jaoks on 2021-2022 õppeaasta juubeliaasta. Kevadel saab 40 aastat sellest, kui kooli direktor Jaan Reinson kooli valmimist tunnistas ning õpetajaid tollal uhiuude majja ootama asus. Just sünnipäevahõngust kantuna möödub loodetavasti kogu kooliaasta. 22. septembril moodustasid spordinädala avamise raames õpilased ja õpetajad ühiselt kooli nimetähtedest logo. Kuigi ilm oli külm ja vihmahõnguline, pakkus drooniga tehtav fotosessioon kõigile põnevust ja rõõmu. Juubeliaastast saavad osa nii väikesed kui suured. Juubeliaastale sobivalt sai kool ka suure tunnustuse osaliseks, kui Tartu linna tervishoiu-osakonna esindaja Ülle Prommik andis üle uhke tervist edendava kooli seinatahvli. See on tunnustus, mis märgib ära meie kooli aastatepikkuse töö laste tervise tugevdamisel ja hoidmisel. Järgmisel õppeaastal tähistame 30. aastat tervist edendava koolina. Uuendusena osaleme lisaks meie koolis juba paar aastat rakendatud Taimse Teisipäeva kampaaniale sel aastal ainukese Tartu koolina CLIKIS-Network kliimasõbralike kooliköökide programmis, kus keskendutakse nii toidujääkide vähendamisele kui ka keskkonnasõbralikuma kooliköögi toimimisele.
 “Ahhaalikult targaks!” sai valmis Tartu Forseliuse Koolis on põnevad ajad, kuna viimase kahe õppeaasta jooksul oleme tegelenud uue arengukava loomisega. See on olnud inspireeriv teekond tulevikku vaatava kooli loomise suunas. Juba eelmisel õppeaastal toimusid õpetajatega arengukavaseminarid, mille käigus tehti nii loovaid ülesandeid kui analüüsiti kriitiliselt kooli arengusuundi ja parendusvaldkondi. Eriti põnevaks kujunes uue missiooni ja visiooni loomise protsess. Selleks jutustasime endale tähenduslikke lugusid, mõtlesime, mis on olulised märksõnad, mis iseloomustavad meie kooli ja kooli, milleks tahame veel saada. Uus visioon tuli inspireeriv meie kõigi jaoks: Tartu Forseliuse Kool on suunanäitaja hariduses – kasvulava tuleviku maailmamuutjatele. Ja see, kuidas me oma visioonini jõuame on ikka ühiselt loodud innustava missiooni kaudu: koostöiselt ja ahhaalikult toetame igaühe võimalust kujundada enda haridustee. Arengukava valmimisse andsid olulise panuse ka meie kooli õpilased. Klassijuhataja-tundides arutati selle üle, mis koolis meeldib ja peaks alles jääma, mida peaks edasi arendama ja mis peaks kaduma. Õpilased mõtlesid aktiivselt kaasa ning tõid välja värskeid ideid. Samuti oli väga väärtuslik lapsevanematega toimunud arengukavaseminar teaduskeskuses AHHAA. Vanemate edasiviiv tagasiside aitas selgemaks saada visiooni ja missiooni sõnastuse ning kinnitust sai seegi, et mitmed teemad, mis tulid välja seminaril õpetajatega, olid olulised ka lapsevanemate jaoks. Arengukava 2022-2026 motoks on “Ahhaalikult targaks!”. Nüüd tegutseme üheskoos selle nimel, et arendada välja kooliterviklik ahhaalik koolimudel. Ahhaalikus koolis tegutsetakse teadus- ja tõenduspõhiselt ning koostöiselt, et aidata igal õpilasel kujundada endale sobiv õpitee. Asume teele!
 Koolis on vahva ehk esimeste klasside tutvumispäevade kogemustest Sel õppeaastal alustasid Hansa Kooli kõige nooremad koolipere liikmed õppimist varem, kui tavapäraselt. 24.-26.08 toimus õpihuvilaager “Koolis on vahva!”. Laagrile eelnes kevadine lastevanemate koosolek, kus tutvustasime laagritegevusi. Laagripäevade eesmärgiks oli pakkuda lastele võimalust saada juba enne avaaktust rohkem tuttavamaks õpetajate, tulevaste lennukaaslaste, koolimaja ning eesootava õppekorraldusega. Erinevad tegevused hõlmasid keeleõpetust, matemaatilisi mänge, loomade tundmaõppimist, ka inglise keele mänge ja liikumistegevusi. Ühistes hommikuringides harjutati kogu lennuga laulu ja päris tõelist koolitoitu maitstes ka koolisööklas käitumist. Laagri teisel päeval külastati Tartu II Muusikakooli, et olla juba natuke rohkem valmis septembris algavaks ja läbi aasta kestvaks pilliprojektiks. Vähetähtis polnud õppekäiguga saadud kogemus - kuidas ohutult tänaval liigelda. Laagripäevade korraldusliku eripärana viidi tegevusi läbi mitmetes erinevates õpirühmades. Laste korduv ümberjagamine oli taotluslik, sest soovisime jälgida, kuidas sujub lapse koostöö erinevate kaaslastega, et hiljem klasside moodustamisel saaksime neid tähelepanekuid arvesse võtta. Vaatlemisel osalesid ja vajadusel toetasid õpilasi abiõpetajad, eripedagoog, koolipsühholoog ning kooliastme õppejuht. Õpetajad hindasid laagri lõppedes saadud kogemusi igati kasulikuks. Kolme päeva jooksul saadi nii laste kui ka õpetajate omavahelise koostöö kohta väga väärtuslikku infot, millest on olnud abi edasise õppetöö planeerimisel ning läbiviimisel. Laste hinnangud laagrile olid valdavalt positiivsed - paljud ei osanud lõpuringides tagasisidet andes valida, mis täpselt kõige rohkem meeldis. Kinnitati, et meeldis kõik ja tahaks juba rutem päriselt kooli tulla. Ka vanemate kommentaarid kolmanda päeva lõpus toimunud koosolekul olid tunnustavad. Kõige enam harjutati laagri jooksul üksteisega arvestamist, mis on asendamatu baasväärtus meie igapäevases elus üldiselt ning väärib seetõttu erilist tähelepanu. Koolis on tõepoolest vahva, kui me ühiselt selle nimel pingutame. Mari-Liis Tosmin, 1.a klassi õpetaja
 Õppeaasta avaaktusel tervitas poskalasi Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid Kolmapäeva hommikul kell 10 kogunes kooli ette hulganisti pidulikes ülikondades ja kaunites kleitides õpilasi. Nagu ikka 1. septembril, oli õhus ärevust ja pidulikkust, aga sedapuhku tuli meie koolis tarkusepäev veelgi tähendusrikkamana, sest pikaaegse direktori Helmer Jõgi asemele asus uus – Mari Roostik. Paljuski just koolijuhi vahetumise ajel oli ka president Kersti Kaljulaid otsustanud uut kooliaastat tervitada just Jaan Poska gümnaasiumi juures. “Mul on hea meel tarkusepäeval siin koolipere ees seista. Teie kool on mõnes mõttes minu unistuste kool, millest olen nende aastate jooksul püüdnud palju rääkida. Kool, kus saab rohkem olla ise õppimist, ise avastamist ja õpetaja on kooliteel toetaja. /---/ Mul on hea meel, aga olen ka kade, et teil on selline kool. Mul on ka hea meel, et meie digiõppe vilumus on nüüdseks juba kätte harjutatud, aga oleme siin ikkagi kõik koos ja õues. Positiivne on, et väärtustame nüüd hulga rohkem, kui saame hommikul üles tõusta ja kooli minna. Teiselt poolt teeme ka üha rohkem asju õues – on selgunud, et Eesti kliima ei ole sugugi nii hull, et ei saaks asju ka õues teha, kui selleks on vajadus ja õige riietus.” Presidendi kõne täisversioon saate lugeda siit. Aktust jäädvustas Anete Jürgens 11.a klassist. Pildid leiate sellest kaustast.
 Karlova koolis peetakse lugu kompetentsusest, tähenduslikkusest ja kuuluvusest Päikselises kooliõues toimunud 1. septembri aktustel laulsid meie õpetajad särasilmselt ja temperamentselt lõpuks ometi kooli tulnud peaaegu 700 lapsele: „Igaüks teab, tark olla hea!“. Rõõmu tegi, et hääled olid heas vormis ning koolipere nägi välja puhanud ja teotahteline ning parasjagu ootusärev, sest muutusi on sel õppeaastal plaanis parasjagu. Suuremates ja väiksemates gruppides läbi mõeldud ja kevadeks tehtud otsused käivad eelkõige meie päevakava ja tunniplaani kohta ja nende muutuste kaudu on taas hoogu juurde saanud ka sisulised arutelud õppimise olemusest ja tähenduslikkusest. Õppekorralduse muutust soovisime kindlasti teha juba sellel õppeaastal, et tulevikus kahes majas (Lina 2 ja Salme 1a) tegutsedes oleks kollektiivne häälestus suures plaanis paigas. Meie koolipäev algab nüüd kell 9, et luua õpilastele eeldused pikemaks uneks ning pingutamiseks kohe koolipäeva alguses. Ühtlasi eelistame õppimist paarikaupa ühendatud pikemates tundides, et saaksime aktiivsema ja mitmekesisema lähenemisega päeva sees keskenduda vähematele ainetele ja teemadele, õpetajad vähematele õpilastele jne. Tunnid on lühemad lühendatud kontaktaja arvelt. Säilitasime paindlikkuse tagamiseks paralleelselt ka lühemad tunnid ja tervikuna meie koolipäev ei pikene hilisemast algusest hoolimata. Kooli- ja õuerõõmu (uus termin liikuma kutsuvate koolide seminarilt) aitab üleval hoida päevaplaani lisatud pikem paus. Arengu nurgakiviks olev muutus vajab kohanemiseks aega ja tekitab ka hirme ja tavalisest suuremat stressi, mida Karlova õpetajad vähendavad koos aega veetes ja ühiselt õppides. Väiksemates arendusrühmades mõtleme sellele, kuidas aineõpetuse kaudu järjest paremini ka elu- ja õpioskusi arendada. Mõnikord piisab vaid rõhuasetuste muutusest ja hea spetsialisti veel parem töö hakkab vastu helisema.
 Teadlaste öö raames käis 20. septembril Kesklinna Koolis 8.a klassile keemia tundi andmas Tartu ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Professor Oras rääkis, kuidas saadakse arheokeemikuks ning tutvustas oma põnevat tööd. Õpilased said uurida ja püüdsid süstematiseerida tema kaasatoodud potikilde, luutükke, metallikübemeid, keraamikat, kivikesi, ehteid ja muud. Selgus, et keemiliste meetoditega on võimalik arheoloogilisi leide uurides teada saada, milliseid haigusi tollased inimesed põdesid, milliseid toite sõid, mis värvi rõivaid kandsid ja kui kaugete maade tagant üksteisega suhtlesid. Õpilastele tund väga meeldis ja külalisõpetajaga arutleti elavalt kaasa. Õpisündmuse kohta ilmus artikkel ka Tartu Postimehes: https://tartu.postimees.ee/7342538/teadlaste-oo-festivali-peateema-on-seekord-toit-ka-mottetoit Samal nädalal esines 5.c klassile meie kooli vilistlane Tartu tähetorni haridusprogrammide kuraator Kaarel Nõmmela, kes tutvustas õpilastele Tartu Ülikooli tähetorni võimalusi, huviringi ja hullu teadlase eksperimendihommikuid. Samuti viis Kaarel õpilastega läbi tähetornis koostatud „Planeetide vastasseisu mängu“, kus lapsed said nii liikuda kui oma tähelepanu treenida. Erasmus+ projekti „D-escape. Making culture alive – digital escape room“ raames käisid meie kooli õpetajad Riina Pauklin ja Andra Kalda ning kaks õpilast 7. klassidest Ungaris, kus kohtuti Nyíracsádi linnas partnerkoolidega Ungarist, Soomest, Sloveeniast, Hispaaniast ja Tšehhist. Ungaris veedetud nädala jooksul tutvuti kohaliku katoliikliku kooliga, Ungari traditsioonide ja kultuuriga, õpiti metalli- ja nahkehistöid ja õpiti uusi digioskusi nagu nt koomiksi valmistamine. Õpilased, kes elasid nädala vältel kohalikes peredes ning suhtlesid ainult inglise keeles, hindasid saadud kogemust väga põnevaks ning enesekindlust kasvatavaks ning ootavad juba elevusega järgmise aasta septembrit, mil viie partnerkooli seltskonnad Eestisse tulevad. Siis saavad meie õpilased teiste riikide õpilasi võõrustada.
 Innovatiivne koolipäev Tartu Kivilinna Kool toimetab teist õppeaastat uutmoodi koolipäevaga. Meie muutuse kolm sammast: 1) alustame koolipäeva kell 9.00; 2) koolipäevas vähem tunde, tunnid pikemad; 3) koolipäeva keskel tunniajane paus. Tagasiside tervikuna on nendele muutustele olnud väga positiivne nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate poolt. Koolipäeva hilisema alguse kohta kirjutas üks 7. klassi tüdruk: „Saan ärgata veidi hiljem, sättida end valmis ja süüa rahulikult hommikust - leian endale hommikul rohkem aega, olen tundides rohkem ärkvel ja aktiivsem.“ Ühe õpetaja arvamus: „Saan rahulikult ja pingevabalt alustada koolipäeva, mõelda läbi enne tundide algust oma tegevused, jõuan nüüd tööle tulla jala - mõnus algus tööpäevale. Näen, et õpilased on välja puhanud ja kohe õppimiseks valmis.“ Tunniplaanis on varasema 6-8 tunni asemel enamasti 3-4 tundi, mille pikkusteks on 75-minutit, mõnes aines on ka lühemaid 40-minutilisi tunde. Õpilaste koolikotid on kergemad, erinevate ainetundide vahel liikumist vähem. Pikas tunnis on õpilastel parem võimalus põhjalikumalt teemadele keskenduda ja õpetajatel mitmekesisemaid õppetegevusi teha. Ühe õpetaja arvamus: „Saan aeganõudvaid ülesandeid ja tegevusi planeerida põhjalikuma sisuga, sest jõuan ajaliselt need läbi teha, tund pole nii hakitud“, 8. klassi tüdruk: „Õpilastel on kauem aega, et teemasse süveneda. Õpetajatel rohkem aega, et teemad õpilastele selgemaks teha. Tunnid on huvitavamad, sest aega on rohkem“. 60-minutilise vahetunni ajal saab liikuda, kohtuda sõprade või klassijuhatajaga, teha üritusi ja rahulikult süüa. Septembris näiteks kohtusid 1. klassi õpilastega liikluspolitseinikud, Ahhaa käis TÖFi raames tegemas töötubasid. 6. klassi poiss: „Saab korraks õppimisest välja lülituda, ometi kord rahulikult söömas käia ja on aega sõpradega suhelda ning nautida üldist koolielu.“
 Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium avas Tartu linna uue projekti “Kunstnik kooli" 29. septembril oli Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumil külas kunstnik Heiki Trolla ehk NAVITROLLA. Tartu linna poolt rahastavate projekti „Kirjanik kooli“ ja nüüd ka „Kunstnik kooli“ raames annavad koolides tunde kirjanikud ja kunstnikud, avades seeläbi nii oma loomemaailma kui ka pakkudes gümnasistidele süvendatud vaadet kirjanduse ja kunsti õpingutesse. Navitrolla on eesti maalikunstnik, keda tuntakse peamiselt talle iseloomuliku naivistlikke ja sürrealistlikke elemente kombineeriva maalilaadi poolest. Kunstnik on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. „Ma vaatan hommikul galeriis neid poolikuid töid ja mõtlen, kes minuga tantsule tuleb,“ kirjeldas Navitrolla enda tüüpilist päeva ja valikut, millist pooleliolevatest maalidest ta jätkab. „Mõnega tantsin mitu päeva järjest, mõnega vaid paar tundi,“ jätkas ta päeva kujutamisega, lisades, et keskmiselt võtab kuulsust kogunud graafilise loomapildi valmimine aega poolteist aastat. Küsimusele, millest ta ammutab ideid, et joonistada, vastas kunstnik: „Vahel lööb pilt mind pähe keset vestlust, vahel on need kujutlused kasvanud koos minuga karjapoisina veedetud lapsepõlvest.“ Tänu KuuTv ja meediamooduli õpilastele saab kooli aulas toimuvast kohtumisest osa kogu koolipere, sest külalistundidest toimuvad otseülekanded klassidesse kooli YouTube kanali kaudu. Ka Heiki Trolla kiitis külalisõpetajana sellist korraldust, kuna tema sõnul on näiteks kolm tundi järjest erinevatele klassidele loengu pidamine väga ajamahukas ning väsitav. Külalistund lõpeb traditsiooniliselt autogrammi kirjutamisega kooli raamatukogu külaliste seinale. Navitrolla joonistas mälestuseks sinna ka kaelkirjaku, kes nüüd meie oma Estcube´i (joonistas M. Noormaa) ja Jürgen Rooste autoportree kõrval seina kaunistab.
Kroonuaia kool kutsus septembris sportima ja liikuma Selle aasta septembrikuu oli Kroonuaia kooli õpilastele aktiivne, palju tegeldi liikumise ja spordiga. On väga oluline, et ka koolid pakuksid lastele võimalusi sportida ja aktiivselt liikuda. On üldteada, et üldiselt ei liigu Eesti õpilased piisavalt. Laps peaks aga iga päev aktiivselt liikuma. Tartu Kroonuaia Koolis oleme püüdnud igati laste liikumist ja sportimist soodustada. Juba päris kooliaasta alguses, 8. septembril, toimus kooli staadionil üritus Reipalt koolipinki. Sportlikul päeval osalesid koos meie õpilastega ka Kivilinna kooli noored. Juba järgmisel päeval osalesid meie õpilased edukalt Eesti Eriolümpia Ühenduse organiseeritud kergejõustikuvõistlustel, kust meie kooli esindanud kolmik tõi kaasa seitse eri värvi medalit. Aktiivselt kasutasime ka võimalust käia uisutamas. Kooli iluvõimlejad aga alustasid ettevalmistavate treeningutega kvalifikatsioonivõistlusteks, kus selguvad Berliini maailmamängudele pääsejad. 22. septembril esinesid Euroopa jalgpallinädala raames edukalt meie noored jalgpallurid, kes võitsid jalgpallipäeval Viljandis kuldmedali ja karika. Ürituse organiseerisid Eesti Eriolümpia Ühendus, Viljandi JK Tulevik ja Eesti Jalgpalliliit. 23. septembril osalesid meie noored jooksjad heade tulemustega Eesti Eriolümpia ja Kiigemetsa kooli organiseeritud jooksukrossil. Kuid kasulik pole mitte ainult värskes õhus sportimine, vaid igasugune füüsiline tegevus. Seda ei unustanud meie toimetulekuõppe õpilased, kes osalesid 27. septembril Tammistu mõisas tööharjutuspäeval. See väike ülevaade meie kooli spordiüritusest ei ole muidugi ammendav. Erinevaid võistlusi, aga ka lihtsalt sportlikku tegevust värskes õhus on ka edaspidi, nii sõidamegi peagi Kammeri kooli matkapäevale.
 Oktoobrikuus on Tartu Kutsehariduskeskuses fookuses ettevõtlusõpe ning täiskasvanud õppija Möödunud aastal tegelesime hoogsalt ettevõtlusõppe ümber kujundamisega koolis. Meie tänane õppija võib homme olla ettevõtja, seetõttu on oluline arendada just praktilisi ettevõtlusalaseid oskusi. Esmakordselt toimusid ülekooliline ettevõtluspäev ning mitu häkatoni, millest üks oli kahepäevane ning viidi läbi koostöös Tartu Ülikooli sTARTUp lab`i meeskonnaga. Kokku osales häkatonidel 320 õpilast 21-lt erialalt ning kokku valmis 30 äriideed. Vihmaussid purgist välja lastud, ei saanud neid ometigi sinna tagasi toppida. Selgi aastal jätkame ettevõtlusõppe arendamisega. 7. oktoobril toimub Tartu Kutsehariduskeskuses järjekorras teine ülekooliline ettevõtluspäev: Jätkusuutlikkus ja tark tarbimine. Ettevõtluspäeva kavas on inspireerivaid ettekanded, arutelud ja töötoad, milles õppijad saavad aktiivselt kaasa lüüa. Külla tulevad TÜ sTARTUp Lab, LHV Pank, noorteorganisatsioon Changemakers, Fudler, Münt, Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, ja paljud teised. Lisaks konverentsikavale toimub kirju töötubade, õppekäikude ja esinemiste programm ka õppeosakondade siseselt. Meie ettevõtlusveduriks on väsimatu Tiina Aidnik, kes lööb kaasa ka esimeses üle-eestilises ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis. Hästi korraldatud ettevõtlusõppe tunnistuseks on esimeste üle-eestiliste ettevõtlusoskuste kutsevõistluste võit ning Euroopa kutsemeistrivõistluste EuroSkills2021 4. koht. Täiskasvanud õppija nädala raames ootab Tartu KHK Koolitus- ja nõustamiskeskus kõiki huvilisi end vanadest mõtetest ja harjumustest lahti tõukama ning seatud sihtide suunas liikuma. 13. oktoobril toimub inspiratsiooniõhtu TÕUGE 1.0, kus esinejatena astuvad üles arengutreener Sandra Vabarna, koolijuht ja koolitaja Annika Räim, psühholoog-psühhoterapeut Julia Laanemets ning meisterõpetaja Diana Eller. Õhtut juhib Kertu Jukkum. Esinejatele lisaks põnevad üllatused! Koolitus on kõigile TASUTA, programm ja registreerimine SIIN
Olgugi see üle kasutatud väljend... aga kõik tõesti on uus septembrikuus Lisaks uue õppeaasta algusele, alustas Tartu Kunstikoolis ka täiesti uus õppegrupp disanKUVA. KUVA ehk kutsevaliku õppeaasta käigus saavad õpilased endale lausa ühe õppeaastaga disainialase alusbaasi luua ning seejärel juba edasi õppima või tööle suunduda. DisainKUVA õppekava annab eelise ka muukeelsele õpilasele, pakkudes neile keelelist tuge eesti keele lisatundide näol. Tartu Kunstikool jätkas enda 70. juubeliaasta tähistamist ning avasime Galeriis Pallas oma juubelinäituse “Lähteala”. Näituse kuraatoriks oli meie noor vilistlane Helena Aadli. Näitusel on esindatud eri põlvkondade kunstnikud, kellel on oma kogemus ja suhe kunstikooliga. Varasemalt oleme sel aastal juba andnud välja vilistlaste, õpilaste ja õpetajate koostöös valminud TK70 graafiliste novellide kogumiku, mis jutustab meie kooli lugusid. Septembrikuu lõpetasime triumfeerivalt: meie õpilane Sander Lillo pälvis Austrias toimunud EuroSkills 2021 võistlusel graafilises disainis meisterlikkuse medali.
 MRK sügisene spordipäev Ülevabariigilise spordinädala raames toimus Mart Reiniku kooli spordipäev 20. septembril. Seekord viisime õpilased A. Le Coqi spordimajja. Kõigile jätkus tegevusi mitmeks tunniks: matkati koos klassijuhatajatega Ihaste kandis ja selgitati välja parimad klassid ringteatejooksus. Kuna pole kindlust, et saame koolis käia järjest kevadeni, otsustasime ka traditsioonilise sõudeergomeetrite võistluse ära teha. Neid, tavaliselt jaanuaris toimuvaid võistlusi on meie koolis peetud kaheksa korda. Siiani on võistelnud lapsed alates 6. klassidest, nüüd võtsime ka 4.-5. kampa. Erinevalt vanematest, kel distantsiks on 500 m, sõudsid nemad 300 meetrit. Täname Tartu Sporti, kes lubas meil seekord õhurikast spordihalli ja üheksat uut sõudeergomeetrit kasutada. Kuue tunni jooksul sai kuivamaa sõudmis- ja võistlemisvõimaluse pea 500 last. Sõidud järgnesid üksteisele neljaminutiliste intervallidega. Lapsed pingutasid maksimaalselt. Eriti menukad olid iga vanuserühma induviduaalvõistlustele järgnenud klassidevahelised 10 x 100m teatesõidud. Iga vanuseklassi kolmele parimale olid autasuks diplom ja tehnoloogiatundides laste endi valmistatud kadakapuust medalid. Kuna eelmisel aastal pidime Covidi tõttu võistluse ära jätma, siis oli huvitav võrrelda nüüdseid tulemusi kahe aasta tagustega. Kuidas hübriidõppe aastad on mõjutanud laste saavutusvõimet? Peab märkima, et tagasiminek on pea kõigis vanuseklassides. Meie kaheksa-aastane kogemus ütleb, et sõudeergomeeter on igati tänuväärne vahend koolisiseste võistluste korraldamisel. Sõudmistehnika ergomeetril pole keeruline ja lapsed saavad hästi jälgida oma tulemuste iga-aastast arengut. Samuti annab see võimaliku eduelamuse raskekaalulisematele lastele, kel jooksudes või hüpetes teistega raske konkureerida. Vähetähtis pole ka sõudmise kui spordiala populariseerimine. See võib küll ka juhus olla, aga kolm meie kooli vilistlast on jõudnud vabariigi erinevatesse koondistesse. Elar Loot saavutas ühesel paadil alla 23-aastaste MM-l 6. koha ja kandideeris kohale olümpiakoondises.
 Liikumine on õppimise alus Tartu Raatuse Kooli iga-aastane traditsioon on pidada septembrikuus maha üks ülekooliline spordipäev. Sel korral toimus see 16. septembril. Kui tavapäraselt on toimumiskohaks olnud Tartu Ülikooli staadion, siis sel korral sai 4.-9. klasside spordipäev teoks Tamme staadionil. 1.-3. klasside õpilased nautisid liikumisrõõme aga koolimaja spordiväljakutel ja majas sees. Joosti, hüpati, visati vileoda ja palli. Viimast nii kaugusesse kui korvi. Algklasside õpilased said valida ka mitmete nö töötubade vahel, kus sai õppida erinevaid tantse, teha tutvust võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, jooga ja judoga. Viimaste aastate spordipäevade hing on olnud kindlasti kooli liikumisõpetaja Margus Udeküll ning tema väärikad satelliidid Mari Kipri ja Anette Zukker. Udekülli sõnul aitas spordipäeva seekordsele õnnestumisele kaasa väga hea ilm, uus staadion ning õpetajatest kohtunike poolt seniste aastate parim töö, mille eest nad ka tema kiituse ära teenisid. „Spordipäev on küll tore ja oluline tähis meie kooliaasta alguses, kuid tegelikult on liikumine väga olulisel kohal läbi kogu õppeaasta. Raatuse kool on Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku liige, kus õpilaste liikumisaktiivsusesse panustatakse ka igapäevases õppetöös,“ ütles õppejuht Kristi Eelmäe. „Ei ole saladuseks, et õppimistegevuse efektiivsemaks võimaldamiseks meie ajudes, on kehalisel aktiivsusel üsna suur roll. Seetõttu on ka Raatuse kool juba mõned aastad tagasi viinud 1.-6. klassides, lisaks liikumisõpetuse tundidele, sisse igapäevased 40-45 minutit kestvad liikumisvahetunnid,“ lisas kooli direktor Toomas Kink. Vaata ka spordipäeva galeriid.
 Traditsiooniline teadusmelu Teadlaste Ööl 24. 09 toimus Tamme gümnaasiumis traditsiooniline Teadlaste Öö, kus osales hinnanguliselt 400 igas vanuses külalist nii Tartust kui ka üldse Lõuna-Eestist. Töötube viisid läbi meie vahvad gümnasistid oma õpetajate juhendamisel, põnevat toidutehnoloogia töötuba pakkus ka kooli koostööpartner TalTech. Saame uhkusega mainida, et koostöös teaduskeskusega AHHAA alustasime sellise ürituse läbiviimist esimese üldhariduskoolina Eestis (algul abilistena linnas, peagi ka oma majas) umbes 16 aasta tagasi. Seekordsed töötoad olid: TalTech teeb toidu analüüsi; Toit ja meeled; DNA-uurijad mee sees; Plastik ja pakendid; funktsionaalsed toidud; E-ained; KUukeste kultuurikohvik. Toiduga seotud müüdid; Meisterdamise töötuba; Fermenteeritud toidud; Van de Graafi masin, Tesla trafo jm füüsikast; Söögist sõnutsi; Robotid otsivad toitu; Viroloogia põgenemistuba, “Anatoli Rotmeatovitchi labor”; Keemia teadusteater. (https://tammegymnaasium.ee/teadlaste-oo-tamme-gumnaasiumis-24-september-2021-kl-18-21/) Lisaks toimusid õpilastele AHHAA teadusfestivali nädalal mitmed loengud teadlastelt: Erik Abner rääkis õpilastele geenitehnoloogiast ja Geenivaramust ning TÜ tehnoloogiainstituudi doktorandid andsid seminari-vormis ülevaate oma teadustöödest.
 Matemaatikalaager „Matemaatika maailm“ Tamme Koolis Laupäeval, 18. septembril võõrustas Tamme Kool Tartu linna 6.–9. klasside tublimaid matemaatikahuvilisi noori. Matemaatikaõpetaja Anneli Nellise eestvedamisel ning Eesti Matemaatika Seltsi toel toimus matemaatikalaager „Matemaatika maailm“. Päev sisaldas kolme õpituba, kus teemad ulatusid tõest õiguseni ning kuubikutest robotite võiduajamiseni. Õpitubasid juhendasid Tartu Tamme Kooli informaatikaõpetaja Gady Pähklemäe, kes toimetab ka Tartu Ülikoolis, Hannes Jukk Tartu Ülikoolist ja Raili Vilt Tartu Ülikooli Teaduskoolist. Matemaatikahuvilised noored said teadmisi kuubikutest, ehitasid etteantud juhendi järgi nendest erinevaid kujundeid ning hiljem leidsid, mis on tema kujundi pindala. Tuli välja mõelda, kuidas moodustada näiteks kolm korda kolm kuubik nii, et kasutada on vaid 8 moodulit. Tundub lihtne? Aga kas saaksite hakkama „sudokukuubiku“ tegemisega? Teises õpitoas said õpilased end proovile panna tõe väljaselgitamisel. Tuli otsustada, kas etteantud väited kolme nõia lausetes vastasid tõele või mitte ning kuidas tõestada, et antud väited olid valed või kes lõpuks tõtt rääkis. Kui ka tõde ei selgunud, siis eeldatavasti teavad nüüd meie matemaatikahuvilised, kes on nõid Rumpumpel. Ükski tänapäevane matemaatikalaager ei saa hakkama ilma robotiteta. Robootika õppetoas pidid õpilased rivistuma pikkuse järjekorras ning loendama end viide gruppi. See osutus tunduvalt keerulisemaks kui robotite programmeerimine. Õpitoa lõpuks suutsid õpilaste robotid läbida etteantud trajektoori ning mööda aula põrandat võidu sõita. Suur rõõm oli näha särasilmseid noori, kes võtsid õhinaga vastu kõike, mida neile selle päeva jooksul pakuti. Õpilaste emotsiooni võiks võtta kokku ühe Miina Härma Gümnaasiumi noormehe sõnumiga oma aineõpetajale: "Tahtsin öelda, et matemaatikalaager oli tore ja kui kunagi selline või sellesarnane üritus veel on, oleksin nõus uuesti minema." Margot Semilarski, Tamme Kooli matemaatikaõpetaja
Ettevalmistuskursused Kui näeme probleemi, aitame otsida lahendust. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium on pakkumas abikätt noortele, kes mitterahuldavate tulemuste tõttu põhikooli lõputunnistusel on sattunud õppimise mõttes tupikusse. Käivitasime ettevalmistuskursused õpilünkade tasandamiseks. Ettevalmistuskursuse edukalt läbinud noortel on võimalik jätkata II õppetsüklist õpinguid Tartu TG põhiõppes. 6.-15.oktoobril on taas tulekul täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille käigus tunnustatakse inimesi, kellel on julgust ja pealehakkamist tulla kooli tagasi ja minna eluga edasi. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumist on sellel aastal lausa kaks tunnustatud õppijat: Tartumaa Aasta õppija Kristiina Värnik ja Viljandimaa Aasta õppija Andres Härm, kes läbis kogu gümnaasiumi e-õppes ning lõpetas kooli hõbemedaliga. Tunneme rõõmu ja oleme uhked!
 Tartu Variku Kool tähistas Euroopa Spordinädalat ülekoolilise matkapäevaga Reedel, 24. septembril algas Tartu Variku Kooli koolipere päev veidi hiljem ja hoopis reipamalt kui tavaliselt. Terve päeva jooksul startisid klassid koos klassijuhatajate, aineõpetajatega ning kooli töötajatega 4-kilomeetrisele jalutuskäigule Variku piirkonnas. Matka käigus täideti ka kehalise kasvatuse õpetajate antud ülesandeid ning peeti fotojahti. Kuigi ilm oli pisut heitlik ja vihmasajune, ei kaotanud osalised rõõmsat meelt. Eriti õnnelikud olid need, kes raja keskel väsisid, kuid sitkelt lõpuni vastu pidasid. Kolmanda kooliastme õpilased tõdesid matka lõppedes, et selliseid päevi võiks rohkemgi olla, kus koolitunnis istumise asemel on võimalik kauem magada ning koos klassiga hoopis midagi aktiivset ette võtta. Matka lõppedes ootas koolimajas kõiki soe tee ning kosutav nädalavahetus saigi alata!
Tartu Veeriku Koolis toimusid septembrikuu kahel nädalalõpul Rakett69 õpihuvilaagrid Täies koosseisus osalesid 2.a ja 2.d klass, juhendajateks klassiõpetajad Karin Konksi ja Laura Kuusik. Sama laagrit korrati veel 2.b ja 2.c õpilastele ning eelnevatel õppeaastatel matemaatika noppeõppes (ingl pullout) osalenud 4. ja 5. klasside õpilastele. Noorematele klassidele andis laager eelkõige võimaluse läbi praktiliste ja põnevate ülesannete õppida kaaslastega arvestama, koostööd tegema. Enim meeldisid ülesanded, mis võimaldasid loominguliselt mõelda, vabalt katsetada. Lemmikuteks osutusid paberist silla, kosmosekapsli ning heitemasina ehitamine. Laagripäeva lõpus oskasid lapsed välja tuua, mida uut õpiti, kus teadmist või oskust elus kasutada saab. Õpiti enda ja võistkonna tööd adekvaatselt hindama, toodi välja nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Iga järgnev laagripäev näitas arengut õpilaste suhtlemis- ja koostööoskustes. Kui esimesel päeval juhtus, et võistkonna liikmed soovisid igaüks oma masinat ehitada, siis kolmandal päeval suudeti ühine plaan välja mõelda, ülesandeid omavahel jagada ja ühise eesmärgi nimel tegutseda. Praktiliste tööde ja käeliste tegevuste suur osakaal võimaldas tunda eduelamust ka lastel, kelle ainealased eelteadmised olid võrreldes kaaslastega napimad, kuid kes nautisid meisterdamist. 4.-5. klasside matemaatika-huviliste õpilaste jaoks olid ülesanded jõukohasemad ning lahendused sisuliselt arusaadavamad. Ühegi ülesandega hätta ei jäädud ning võistlus käis mitte ainult lahenduse peale, vaid parimale lahendusele. Laagripäevad olid põnevad ja õpetlikud ka õpetajatele. Saadi kogemus, et ka kõige keerukamaid teoreetilisi teadmisi on läbi praktiliste tegevuste lihtne arusaadavaks teha. Kinnitust leidis koostööoskuse arendamise olulisus. Kõik asjaosalised väljendasid, et selliseid praktilisi ja ahhaa-elamusi täis koolipäevi võiks olla hoopis sagedamini.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
