 Tartu Variku Kool tähistas sünnipäeva 22.-26. novembrini tähistas Variku koolipere kooli 41. sünnipäeva. Kuigi juba teist aastat järjest ei ole saanud me sõpru ja vilistlasi külla kutsuda, ei möödunud sünnipäev tähistamiseta. Kõlas muusikat, tantsu ja naeru, mida oli kosta ka maskide tagant. Kogu nädala vältel oli võimalik näidata nii teadmisi kui katsuda omavahel jõudu. Õpilased said lahendada kooliteemalisi ristsõnu ning klassid panid end õpetajate Helve Israeli ja Siim Pruusi juhendamisel proovile köieveos. Liikuma Kutsuva Kooli mängujuhid korraldasid 1.-4. klassile mänguvahetunde ning oma koduklassides oli võimalik osa saada tantsuvahetundidest. Teisipäeval, 23. novembril võis koolimajas näha ringi liikumas säravaid ja tavatuid maske. Selleks, et maskikandmine ei muutuks üksluiseks, oli võimalik kõigil enda maskidele midagi toredat lisada. Kooli sünnipäevanädalal on saanud tavaks kiita nii õpilasi kui õpetajaid. Selleks puhuks jagasid õpilasesinduse liikmed õpilastele ja õpetajatele tänukaarte ning soovijad said oma lemmikõpetajatele ja kiiduväärt õpilastele jagada tunnustust. Sünnipäevanädala suursündmus oli loomulikult pidulik aktus, mis sattus sel aastal kadripäevale. Kuna aktuseid füüsiliselt korraldada ei ole võimalik, toimus 25. novembril kahe tunni vältel koduklassides videoaktuse vaatamine, koogisöömine ning Tartu Variku Kooli teemaline ,,Kuldvillak“. Kas teie teate, mis aadressil asus Tartu Variku Kool enne kahe aasta tagust uuenduskuuri või mis spordialaga on tegelenud direktor Peeter Kikas? Kadripäevale kohaselt riietus koolipere heledatesse toonidesse. Peonädala lõpetasime reedel 8. ja 9. klassi õpilaste abiga jõulukuuske püstitades.
 Neljapäeval, 11. novembril toimus Veeriku koolis taas ühine peresündmus, kus eelkõige isad, kuid ka teised pereliikmed said koos lastega osaleda põnevates töötubades. Nii sai näiteks oma oskusi proovile panna Mölkky viskemängus, korvpallivisetes, jalgpalli täpsuslöökides, saalihoki harjutustes, erinevates orienteerumismängudes või hoopis mängida liikuma kutsuvaid mänge. Lisaks sportlikele mõõduvõttudele ja orienteerumistele said laps ja vanem koos pannkooki või grillvõileiba küpsetada. Õhtu oli ootamatult soe ja kuiv, muusika mängis, magusad lõhnad levisid ka kaugemale. Saime jätkuvalt kinnitust, et koostegemine on ehe rõõm! Traditsioonilisel kodanikupäevale pühendatud kõnekoosolekul oli 9. klasside õpilastel võimalus öelda, mis on südamel järgmistel teemadel: „Kõik suured muutused saavad alguse kaosest“ (Deepak Chopra) „Miski siin maailmas ei saa teid piinata nii palju kui teie enda mõtted.“ „Valetada pole ilus“ „Terves kehas terve vaim“ (Juvenalis) „Kui me kaotame õiguse olla erinevad, siis me kaotame privileegi olla vabad“ (Charles Evans Hughes) „Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi“ (Lennart Meri) Üllatas õpilaste julgus ja vajadus jagada väga isiklikke muresid, oskus näha valusates kogemustes arenguvõimalusi. Sisuliselt esimene avalik esinemine nii laiale publikule pakkus paljudele õpilastele võitu iseenda üle ning võimalust olla märgatud. Kõnevõistlus on ühiskonnaõpetuse ja kirjanduse lõiming.
 Praeguselgi kultuurivaldkonna jaoks keerulisel ajal võõrustab meie kooli Tubina saal igakuiselt umbes kümmekonda kontserti. Saalist on saanud Tartu muusikasõprade jaoks kindel kohtumispaik, mille laval võib näha nii maailmaklassi muusikuid kui ka tulevikutegijaid meie endi õpilaste näol. Novembri vaieldamatult menukaimaks kontserdiks oligi meie oma rütmimuusikaosakonna traditsiooniline tribuut-kontsert. Juba kümnendat aastat korraldab osakond sügisel ning kevadel kontserte, millega tehakse kummardus mõnele kuulsale välismaisele või kodumaisele artistile või koosseisule. Varasemalt oleme saanud nautida meie õpilaste tõlgendusi näiteks The Beach Boys’i, Rein Rannapi, Fixi ja Joni Mitchelli loomingust. Seekord võeti luubi alla Detroidi legendaarse plaadifirma Motown artistide lood ning lavalt kandus saali tõeline 60ndate ja 70ndate souli, funki ning disko-õhustik. Ajarännakule aitasid kaasa ka põhjalikult läbimõeldud kostüümid, koreograafia ning valguslahendused, ent põhirõhk oli siiski muusikal. Kuulsime Diana Rossi, Stevie Wonderi, Marvin Gaye ja teiste aegumatuid hitte ning saime taaskord veenduda meie õpilaste kõrges tasemes, kuna lood ei olnud kindlasti kergemate killast. Nagu muuseas saime vahetekstide abil teada plaadifirma ajaloost, huvitavatest seikadest, aga ka sellest, kuivõrd sügava jälje see ”nähtus” on kultuurilukku jätnud. Saalist lahkudes olid nii publiku kui esinejate näod naerul ja kiidusõnad ei tahtnud lõppeda. Jääb vaid üle oodata kevadist tribuuti. Detsember tõotab kontsertide poolest tulla taas äärmiselt rikas - traditsiooniline jõulumuusika festival on juba alanud ning selle käigus on võimalik külastada tervelt 15 tasuta kontserti üle kogu linna. 6. detsembril ootame kõiki Pauluse kirikusse tähistama meie kooli 102. sünnipäeva kontserdiga, kus esineb Eller Sümfoniett. Infot kogu festivali kohta leiab kooli kodulehelt ja Facebookist. Olete oodatud osa saama kaunist jõulumuusikast noorte interpreetide esituses! (Foto autor Kalev Ints)
 Kui sinu kirg on ajalugu Kas sina tead, kes on kindralsuperintendant? Ilmselt võib sellele küsimusele vastata mitut moodi, kuid Hugo Treffneri Gümnaasiumis kannab sellist tiitlit ajalooringi õpilaste seast valitud juht. Meie ajalooring tegutseb järjepidevalt juba 13. hooaega. Igal teisipäeval kell 16 saadakse kokku ja toimub midagi põnevat – ajalugu on ju nii lõpmata huvitav ja rikkalik, et koolitundidest ei piisa! Näiteks viimase kuu jooksul on kunstiajaloolase Enriko Talvistuga kooli lähiümbrust avastatud, külastatud Tartu Linnamuuseumi näitust ajaloolisest matusekombestikust, vaadatud animatsiooni Kalevipojast ning filmi Põhja-Koreast. Flirdist ühiskonnateadustega kõneleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelse debati korraldamine koolis. Oluline on olnud koostöö Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga ning muidugi mõnusad ja innustavad arutelud kõikidel kokkusaamistel. Ajalooringi uks on alati avatud ja iga tulija oodatud, olgu õpilane või õpetaja. Hea meel on, et meie tegemistesse panustavad vilistlased ning vahel satub kuulajate sekka ka teiste koolide õpilasi. Üks legendaarne ajalooringi vilistlane alustas aktiivselt juba 9. klassi alguses, kui ta meie koolis veel ei õppinudki. Lisaks mõnusale seltskonnale ning uutele teadmistele on alati ootamas ka soe tee ja küpsised.
Ilmatsalu kool on Liikuma Kutsuv Kool ja selle aasta motoks on „Koos õue!“. Mõeldud, tehtud! 12. novembri õhtutundidel jätkas Ilmatsalu Põhikool sportlike ürituste sarja „Isadepäeva heategevuslik tõrvikurongkäik“, mille käigus kogutakse rahalist toetust erinevate liikumisvõimaluste pakkumiseks. Seekord oli eesmärgiks koguda toetust koolimaja juures asuva liikumisala/bussi ootamise ala täiendamiseks. Kõik liikumishuvilised olid oodatud koguma heategevuslikke kilomeetreid. Ürituse käigus oldi üheskoos kehaliselt aktiivsed, tutvuti koolipere liikmetega ja koguti heategevuslikke kilomeetreid. Tõrvikurongkäigu 6 km teekond viis liikumishuvilised koolimaja juurest ümber Ilmatsalu järve ja tagasi. Kõndima olid tulnud nii suured kui väikesed, nii kahe- kui ka neljajalgsed. Kelle jaoks oli teekond liiga pikk, sõitis kärus. Pimedas sügisõhtus lisas rongkäigule salapära tõrvikutevalgus. Teekond kulges kohati suure liiklusintensiivsusega maanteel ja seetõttu oli kohustus teha end nähtavaks kandes helkurvesti ja teisi helendavaid vidinaid. Heategevusliku kilomeetri lõpus ootas osalejaid mõnus amps ja soe tee, mida keskkonnahoiu mõttes jõi iga osaleja oma kaasa võetud joogitopsist. Loodame, et ka järgmisel aastal ilmataat meid soosib, et saaksime koos õues liikudes teha head nii oma tervisele kui kogukonnale. Liigume koos õues!
 Kolme kooli projekt 4. novembril alustasid Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Tamme Kooli ja Tartu Kesklinna Kooli 9. klasside õpilased koostööprojekti “Edu ja õnnelikkus”. Projekti eesmärk on arendada noorte koostööoskusi läbi tervislike eluviiside propageerimise. Samuti valmistada ette 9. klasside õpilasi sisseastumiskatseteks ning toetada kolme kooli noorte sotsiaalseid oskusi läbi vaimse tervise, liikumise ning ettevõtlikkuse loengute ja töötubadega. Erinevate meeskonnategevuste käigus näitavad noored oma algatusvõimet ning saavad töötubades uusi oskusi, kuidas grupis edukalt tegutseda. Erinevate tegevuste käigus arendatakse kriitilist mõtlemist ja loovust. Vaimne ja füüsiline tervis on noorte jaoks väga aktuaalne ja oluline, et kasvada aktiivseks ja õnnelikuks kodanikuks. Esimesel projektipäeval kuulasid noored Roland Tokkot teemal “12 asja, mida koolis ei õpetatud”, Annika Paasi kogemuslugu ning MHG 10. klassi õpilane Matilda Mägi rääkis teemal “Õnnelikkus”. Võib öelda, et tegemist oli väga huvitava projektipäevaga, milles Tamme kooli õpilased osalesid Zoomi vahendusel oma kodudest, Kesklinna kooli õpilased viibisid oma klassiruumis ning MHG õpilased olid koos kooli aulas. 2. detsembril on koolituskeskkonnaks samuti Zoom, aga päeva korralduse eest vastutab Kesklinna kool. Päeva jooksul saavad noored teadmisi tervisliku toitumise kohta ja joogatunnis ülevaate, kuidas tõsta enesekindlust enesest hoolimise ja armastuse kaudu. Inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk räägib noortele, kuidas olla tulevikukindel ning elus õnnestuda. Kolmas projektipäev toimub Tamme koolis ning sellel päeval kuulevad noored erinevate inimeste kogemuslugusid (Kaisa Holsting, Mihkel Lees ja Daniel Levi Viinalass). Katrin Saali-Saul räägib õpilastele “Edust ja õnnest” ning Tartu Noorsootöökeskusega koostöös toimuvad noortele töötoad. Projekt lõpeb veebruaris ühise diskoga ning valminud videote vaatamise ja refleksiooniga.
 Tartu Aleksander Puškini Kooli uussisserändajate klubi Alates selle õppeaasta septembrist toimub meie koolis õppekava rakendamist toetav projekt „TAPK uussisserändajate klubi“, mille eesmärk on toetada Eestisse sisserännanud laste kohanemist kohalikus elu-, õpi-, kultuuri- ja keelekeskkonnas. Koolis õpib umbes 50 õpilast, kellest suurem osa on pärit Ukrainast, aga ka Valgevenest, Kasahstanist ja Venemaalt. Vaatamata sellele, et kõik õpilased on tulnud Eestisse elama erineval ajal, vajavad nad kõik tuge ja ainult eesti keele õppest jääb lõimumiseks väheseks. Projekt võimaldab õpilastel külastada mitmeid eesti keele õpet ja kultuuriteadmisi tõhustavaid töötube ja üritusi nii koolis, Eesti Rahva Muuseumis kui ka Anne Noortekeskuses. November oli sisustatud koolis toimuva keelekohviku ning ERMi töötoas osalemisega. Kuna rääkimine on keeleoskuse juures väga tähtis, siis tundus hea mõte korraldada klubi raames ka keelekohvik, et julgustada õpilasi kiiremini eesti keeles kõnelema. Keelekohviku formaat näeb ette vaba suhtlust erinevatel teemadel, kus keegi ei pane hindeid ega anna hinnanguid. Esimeses keelekohvikus osales 20 õpilast vanuses 8–15 a. Tunni teema oli tutvumine. Vaatamata sellele, et õpilased on erineva keeleoskustasemega, toetasid nad üksteist või küsisid abi keelekohviku juhendajalt. November jätkus ERMi töötoas „Minu oma, meie oma“, mille käigus õpilased külastasid näitust „Talu elu ja talu ilu“. Seal tutvustati neile, kuidas vanasti Eestis esemeid kaunistati ning arutleti selle üle, kuidas aru saadi, kellele üks või teine ese kuulub. Näitusest inspireerituna sai iga laps puidule põletada enda väljamõeldud peremärgi. Õpilased olid töötoast vaimustuses ning ootavad huviga juba järgmist muuseumikülastust. Eesti keelt, kultuuri ja ajalugu tutvustavad tunnid annavad õpilastele parima võimaluse mõista neid ümbritsevat keskkonda, tänu millele uus ja võõras muutub arusaadavamaks ja turvalisemaks.
 Kodanikukuu november Annelinna gümnaasiumis Kodanikupäev on meie kooli jaoks tähtpäev, mida oleme ühel või teisel viisil ikka tähistanud. Tegelikult on see nii oluline päev, et teeme temaatilisi üritusi kogu novembrikuu jooksul. Varem oleme pakkunud kontserte Annelinna päevakeskuses ja hooldekodus, korraldanud konkursse, tunnustanud õpilasi ja õpetajaid kodanikuaktiivsuse eest. Selle aasta uueks algatusteks oli „Kodaniku nõuandla“. Kolme nädala jooksul esinesid 12. klassi õpilased kooliraadios, mõtiskledes nende jaoks tähtsate asjade üle. Raadiosaate juhatas sisse tõdemus: inimene ei ole kunagi nii tark kui gümnaasiumi lõpetamisel; sellepärast jagavad meie abituriendid teiega oma mõtteid ja kogemusi. Jutuks võeti erinevaid teemasid: koolielu võlud ja valud, õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted, tulevikuplaanid ja unistused, põhiväärtused, pere ja sõprade olulisus, ühtekuuluvustunne, oskus puhata, elada, nautida ja hinnata iga hetke ning väärtustada inimelu, vabadust, armastust ja vastutust kodumaa vastu. Väljastpoolt kooli tõi meie õpilastele tarkust TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi direktor Kristiina Tõnnisson. Tema teadis vastust küsimusele: mida peab riik tegema selleks, et ta kodanikud oleksid õnnelikud? Meie uus koolimaja dikteerib meile üha uusi teemasid. Kodanikukuul mõtestasid õpilased enda jaoks lahti, millised on tõeliselt asjakohased käitumisnormid, ning sõnastasid need õpilaste käitumisreeglitena, mis on nüüd kooli avatud aladel ekraanidele kuvatud. Uue algatusena valisid õpetajad valdkonnakeskuste kaupa enese hulgast HEA KOLLEEGI PREEMIA väärilised kolleegid. Tunnustati nii heade iseloomuomaduste, kõrge töökultuuri kui professionaalsuse eest õpetajaid ja töötajaid. Palju õnne, Irina Abisogomjan, Igor Bitov, Tiina Kikerpill, Veronika Kim, Julia Klochkova, Artur Kusnerov, Jelena Ljatitševskaja, Tatjana Ojavere, Jelena Vidrikson. Tähtis sündmus oli seegi, et mitmeaastase vaheaja järel esines meile jälle TAGi lastekoor Alla Botšarova juhtimisel.
 Käimasolev õppeaasta on oma eripäradega olnud väsitav nii õpilastele kui õpetajatele. Kui õpilaste turgutamiseks leitakse abi õpihuvilaagritest, põnevatest õpitubadest ja aktiivse liikumise tundidest, siis õpetajate vaimse tervise turgutamine on juba keerulisem. Sel õppeaastal ärkas Tartu Descartes’i Koolis taas ellu õpetajate huviring. Alguse sai kõik õpetajate päeval läbi viidud puutöötunnist, pärast mida õpetajad veel taolisi võimalusi palusid. Nii toimuski novembris saviring, kus soovijad said endale savist kauneid esemeid voolida ning peagi ootab ees nende glasuurimine. Detsembris toimub õpetajaid kokandusring, kust kindlasti leiab põnevaid mõtteid jõululaua jaoks. Lisaks õppetööle oli novembris ka mitmeid põnevaid külastuskäike – virtuaalsel teel külastas meid Leedu Vilnius Pranciškus Skorina Gymnasium. Jagasime oma kogemusi distantsõppe vallas, rääkisime õpetajate ja õpilaste motiveerimisest ja tugisüsteemist ning näitasime külalistele, milline võib välja näha üks aktiivne õpitund. Lisaks kaugetele virtuaalkülalistele Leedust oli meil võimalus võõrustada Prantsuse Instituudi uut asedirektorit ning keelelise koostöö atašeed Guillaume Raboutot. Kasutasime võimalust ning kutsusime külalise prantsuse keele päeva raames toimuva etluskonkursi žüriisse. Samuti sai kokku lepitud, et Prantsuse Instituut hakkab kooliga veel tihedamat koostööd tegema ning pakub oma toetust erinevate ettevõtmise läbiviimiseks. Novembris oli rohkesti elamusi ja põnevaid kohtumisi, loodame, et detsember jätkab samas vaimus.
 Lendame säde silmis lõunasse! Armsas musta-oranži logoga koolimajas pesitsevad kaks suurt sõpra - LõunaTERA ja SädeTERA. LõunaTERAS oleme teinud traditsiooniks igal hommikul koos võimlemise. Päeva algusesse on planeeritud 5 minutit ühist liikumis- ja ärkamisaega. Kui ilm lubab, võimleme õues – ikka rõõmu ja innuga! Taolised traditsioonid on hea viis luua ühtsustunnet ja lugupidamist tervislike eluviiside vastu. Lisaks osalevad LõunaTERA õpilased TÜ liikumis- ja digiefekti uuringutes – et teadus ikka kestaks! LõunaTERA ruumides pesitsev SädeTERA alustab oma päeva hommikuringide ja ühise tee joomisega. Kindlasti tuleb teha ka lõbus tiir ronimispuul, et õppetöö alguseks selg juba sirutatud oleks. Lisaks on SädeTERA õpilased usinad programmeerijad ja robotite kasutajad. Edukalt sai osa võetud tõeliste digitarkade üritustest CodeWeek-ist ja RoboOlümpiast. Koolilaste sombuseid sügispäevi täidavad soojusega lugemispesad ja -kohvikud, ka kirjanik I.Tomusk külastas ja inspireeris meie raamatuhuvilisi. SädeTERA lugemispesa patjadel võib juba näha kulumisjälgi, sest klassi neljakäpalised liikmed on ju alati valmis kuulama. Novembrit tegid värvilisemaks ka isadepäevanäitus, külalised ja koolimajas liikuvad väikesed mardi- ja kadrisandid. Kooli aias pistsid rohenäpud mulda kevadlilled ning nende tärkamiseni saavad SädeTERA õpilased jälgida enda nutiaedades olevate taimede eluringi. Ka oma hommikuse taimetee komponendid tuleb ise kasvatada. Mardi- ja kadrikuul küpsetati ka ehtsat rukkileiba, millele määriti rammusat koduvõid ning laualt ei puudunud ka suunurki kergitav mardileib. SädeTERAs ja LõunaTERAs toimub alati midagi põnevat, et koolirõõm aina kasvaks ja laste huvi õppimise vastu suureneks.
Iseseisva õppimise päev Kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord trimestris, toimub Tartu Forseliuse Koolis e-õppepäev, mille sel korral nimetasime iseseisva õppimise päevaks (põhjusel, et digioskusi liialt ei toetanud). Sel korral oli fookuses õpioskuste arendamine läbi erinevate tõhusate õpistrateegiate kasutamise. Päeva ettevalmistamisel jagunesid õpetajad õpigruppidesse ning koostasid kahe hommikuse koosoleku aja arvelt õpilastele ülesanded, mis suunasid neid kasutama erinevaid õpistrateegiaid. Ülesanded koostati eraldi 1., 2., 3., 4.-5., 6.-7. ja 8.-9. klassidele ning vormistati igale klassile ühe Google Docs dokumendina. Õpilased said õppimise info endale esmaspäeva hommikul enne tundide algust. Päeva lõpus pidi iga õpilane täitma küsimustiku iseseisva õppimise päeva kohta. Tagasiside põhjal selgus, et taolist iseseisva õppimise päeva võiks veel teha (74%) ning õpilased said ise hakkama (43%) või vajasid veidi abi (50%). Lisaks on näha ka see, et võrreldes varasemalt läbiviidud küsimustikega hakkavad sisulisemaks muutuma erinevate õpistrateegiate nimetamised, kuid tööd õpilaste teadlikkuse tõstmise vallas on veel palju teha. Õpetajatele toimus sel päeval aga taastava õiguse koolitus, mida viisid läbi suurepärased koolitajad Kadri Ann Salla ja Annegrete Johanson. (Tartu Forseliuse Kooli õpetajaskonna soovituskiri läheb neile!).
 Lugemiskuu Tartu Hansa koolis Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega, seetõttu nimetasime novembrikuu oma koolis lugemiskuuks. Õpetajad lugesid kõigis vanuseastmetes ette erinevaid lugusid raamatutest, ajalehtedest-ajakirjadest, luulekogudest ja mujaltki. Püüdsime teha nii, et õpetajad inspireeriksid õpilasi ning väärtustasime sellega lugemist. Novembrikuu esimesel nädalal valisid aineõpetajad lugemiseks hingedepäevaga seotud tekste. Järgneval nädalal valisid õpilased mardipäevaga seotud tekstid, mida nad soovisid, et õpetaja ette loeks. Kolmandal nädalal valisid õpetajad kadripäevaga seotud tekste ja novembrikuu viimane nädal pühendati advendi- ja jõulujuttudele. Lugusid loeti ette esimesel nädalal klassi esimeses ainetunnis, teisel nädalal vastavalt teises ainetunnis. Õpetajad pühendasid lugemisele aega sõltumata oma ainest, nii loeti ette kehalise kasvatuse, muusika, matemaatika ja paljudes teisteski ainetundides. Õpetajal oli võimalus alustada/lõpetada tundi lugemisega või lõimida lugemine hoopis tunni keskele. Valdav osa õpetajatest tundis, et lugemiskuu pakkus rõõmu kõigile - lugejatele ja kuulajatele. Esimestes klassides on ettelugemine kujunenud igapäevaseks normaalsuseks ning lapsed ootavad seda väga. Ka vanemates klassides pakkus ettelugemine põnevust ja meeldivaid emotsioone. Kuuldavasti loeti ette väga erinevatest teostest pärit lugusid. Olgu siin nimetatud vaid mõned raamatud, mida kasutati: “Lemmiklooma teine elu”, “Jaagupi esimene koolisügis”, “Kartmatu vanaema Adeele kosmosereis”. Õpetajad tõid välja, et lühikesed ja õpetlikud lood sobisid lugemiseks väga hästi. Suur hulk tagasiside küsitlusele vastanud õpetajaist arvasid, et taolist võimalust võiks kasutada tundides edaspidigi. Usume, et täpselt nii oluliseks, kui oluliseks peavad ettelugemist meie õpetajad, nii oluliseks peavad seda ka meie õpilased. Püüame olla väärikaks eeskujuks ning suunata õpilasi rohkem tekstide põnevasse maailma. Siim Karnö TaHK eesti keele ja kirjanduse õpetaja
 Sel õppeaastal toimus esimest korda valikkursus “Soomeugrilaste maailmatunnetus”. Impulss oli see, et soomeugrilased elavad väga omapärases looduskeskkonnas – siin on aastaajad, pikalt pime ja külm ning loodus võib olla mõnikord väga karm. Kõik see on jätnud fantastilise jälje meie iseloomu, uskumustesse, igapäevategevustesse ja arusaamisse loodusest. Kursuse käigus sooviti pisut üles äratada seda ehk natuke uinunud soomeugrilast meis endis, lähenedes ettevaatlikult loodusele ja selles peituvale müstikale. Loovate tegevuste kaudu liiguti lähemale sellele, mida enda ümber näeme, kuid sageli ei märka. Külastati ERMi näitust “Uurali kaja” ning tundi tuli udmurdi naine, kes jagas siiralt ja südamlikult oma lugu ning maailmatunnetust. Toimus ka nutivaba laager, kus oligi külm, pime ja ainus valgus tuli küünlast ja lõkkest. Kogu kursuse jooksul loodi vaba keskkond, mis ärgitaks ise mõtlema ja lugusid looma ning justnimelt jutustama, mitte kirjutama. Nädalate vältel oli näha ja kuulda, kuidas noorte eneseväljendus muutus järjest vabamaks ning loomingulisemaks. Kursuse kokkuvõtteringis tõid õpilased välja, kuidas neis tärkas inspiratsioon, huvi ja empaatia soome-ugri rahvaste vastu, kellest varem ju teati, aga nende olemust ei tunnetatud.
 Koorikooli õnnelik novembrikuu Üle kahe aasta said koorikooli koorid tunda rõõmu kooslaulmisest proovides ning esineda erinevatel kontsertidel, etendustel, salvestada koorimuusikat. Olime valmis esinemiseks ka oktoobris toimunud haridusfestivalil, kuid kahjuks ürituse toimumise ajal haigestusid nii lauljad kui dirigent. Pidime loobuma. Novembrikuu andis meie kooridele uued võimalused. Tartu Poistekoor oli kutsutud esinema traditsioonilisele isadepäeva kontserdile Estonia kontserdisaalis. Kõige väiksematele oli see üldse esimene kogemus olla suurel laval. Kuid kõik olid vaprad ning said laulmisest suure naudingu. Poistega koos astusid üles ka Nõmme Kultuurikeskuse Noorte Naiste Koor Kevad, tütarlastekoor Ellerhein, ansambel Õtekse, Valter Soosalu harpejjil ning Vladislav Koržets. Esineti presidendile, Aasta isale 2021, kuulajatele kontserdisaalis ning ETV vahendusel kodudes. Lastekoor käis salvestamas 2023. aasta noorte laulupeo PÜHA ON MAA lastekooride repertuaari Tallinnas ERR stuudios. Lauljatel oli võimalus jälgida helitehnikute tööd, laulda kõrvaklappidega ainult oma häälepartiid ja laulda külalisdirigendi käe all. Laulmine kõrvaklappidega mikrofoni nõuab oskust kuulata nii iseennast, kui ka teisi. Samas ei tohi teha liigseid liigutusi ega köhatusi, et mitte tekitada müra. Tüdrukud olid väga tublid ja pidasid vaimsele pingele kenasti vastu. Päev aitas kaasa koori ühtsustunde loomisele. Neidudekoor Kurekell astus üles kahel novembrikuu õhtul ERM-is kaasaegse tantsu lavastuses „Tähesülem“. Lavastaja-koreograaf Heili Lindepuu loodud rännakul läbi liikumise ja muusika andsid edasi poeetilisi kujundeid meestantsijad ning neidudekoor Kurekell ja naiskoor Emajõe Laulikud. Lauljad esitasid Veljo Tormise, Hans Hindpere, Urmas Sisaski ja Maarja Nuuti loomingut, millele tantsijad tantsisid oma lugu. Õnnestunud esinemist tänasid pealtvaatajad suure ovatsiooniga. Järgmisel kuul ootavad koorilauljaid esinemised Vanemuise teatri ooperietendustes „Carmen“ ja „Linda di Chamounix“ ning jõulukontsertidel Salemi, Pauluse ja Peetri kirikutes.
 November möödus Kesklinna Koolis pidustuste tähe all: esmalt tähistasime kooli 31. sünnipäeva. Vastavalt oludele pidutsesime hajutatult ning aktuselgi osalesime videosilla kaudu. Teiseks tähistasime meestepäeva. Meeskolleegide rikkaliku ja mehise peolauaga meelespidamine on meie koolis juba traditsiooniks saanud. Tunnustame sel moel oma väheseid maskuliinseid õpetajaid ja näitame oma hoolimist ja lugupidamist. Armastus käib ju kõhu kaudu! Viimaks tähistasime reedel, 26. novembril kodanikupäeva, mille eesmärk on teadvustada kodanikustaatust, kodanikuõigusi ja tõsta kodanikuuhkust. Kodanikupäeva raames vastasid õpilased Eesti-teemalise Kahoot`i küsimustele, mis olid koostatud kooliastmeti erinevate raskusastmetega. Üritus oli huvitav, aga ka hariv. Tublid osavõtjad said magusa auhinna. Ehkki vaimse tervise nädal oli oktoobris, korraldasime selle oma koolis pisut hiljem - 15. - 19. novembril. Õigemini küll korraldasid terve nädala meie tublid üheksandikud, kes kutsusid kooli esinejaid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnast, viisid läbi asjaliku aruteluringi, kaardistasid õpilaste muresid ja hirme ning hoolitsesid kooliraadio kaudu ka lõõgastava meeleolu loomise eest. Lõpuklassides pannakse sel aastal meil üldse palju rõhku vaimsele tervisele. Nimelt viime koos Tamme Kooli ja Miina Härma Gümnaasiumiga läbi projekti “Edukaks ja õnnelikuks”. Esimene projektipäev toimus 4. novembril Miina Härma Gümnaasiumi eestvedamisel. Ehkki projekti plaanides tahtsime kindlasti kolme kooli üheksandikud omavahel kokku viia, pidime viiruse leviku kasvamise tõttu oma projekti siiski veebi kolima. Nii jälgitigi Härma kooli toredaid loenguid kodustes klassiruumides Zoomii vahendusel. Järgmine projektipäev on juba 2. detsembril ja sedapuhku oleme korraldajateks meie.
 Kivilinna kooli 36. sünnipäevanädal Hoolimata sellest, et Eestis olid keerulised ajad, sest positiivsed koroonanumbrid olid maailma tipus, ei heidutanud see meid tähistamast oma armsa kooli 36. sünnipäeva. Hoolime oma kooliperega üksteisest, erinevad tegevused sünnipäevanädalal (8.-12. november) ei jäänud tegemata, toimusid ehk veidi teisemas vormis kui tavapäraselt kombeks. Jagame oma head kogemust sellest, kuidas turvaliselt pidu pidada. Esmaspäeval toimus 1. klasside traditsiooniline pidulik juhtkonna vastuvõtt, kus meie kõige nooremad õpilased said mööda pikk vaipa liikudes kuulda klassijuhataja poolt loetud iseloomustust ja kohtuda nii direktori kui õppejuhtidega. Tavapärase kätlemise asemel toimus piisavat vahemaad hoides seekord aga teineteisele kummardamine ja heade soovide soovimine. Meil on koolis paljudel värvilised pusad kirjaga KIVILINN, mida hea meelega kannavad nii õpilased kui ka õpetajad. Teisipäevasel pusapäeval oli värvikirevust kogu maja täis ja ühtekuuluvustunne eriti suur. Kuna kõik ei saanud korraga koos aulasse kokku tulla, siis tehti aulas toimunud aktusest otseülekanne klassiruumidesse. Traditsiooniliselt pidas pidupäeva kõne meie direktor Karin Lukk, esinesid koorid, ansamblid, tantsurühmad ning video vahendusel edastas sünnipäevaõnnitlused meie armas vilistlane, Eesti Noorsooteatri näitleja Taavi Tõnisson (fotol). Ta jagas meiega toredaid meenutusi oma kooliajast. Loomulikult said kõik klasside esindajad kinkida koolile traditsiooniliselt raamatuid. Neljapäeval (11.11) toimus matk „Õhtu11ga“, see tähendab, et õhtupimeduses koguneti mitmes grupis erinevatel kellaaegadel kooli juurde ja tehti üksteisega koos tervislik liikumisring värskes õhus. Ühiselt matkasid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Retke lõpus kosutati kõiki matkalisi. Oli teistmoodi, aga ikkagi pidulik, südantsoojendav ja rõõmu täis sünnipäevanädal!
 29. novembril toimus juba seitsmendat aastat järjest ingliskeelne mälumäng Tartu linna ja maakonna gümnasistidele. Mälumängu korraldajaks on algusest peale olnud KJPG, viimased kaks aastat on võitlus toimunud veebis. Noored mälumängijad pandi proovile küsimustega, millele vastamiseks oli vaja laialdasi teadmised nii spordist, muusikast, ajaloost kui ka kultuurist ja loodusest. Tartu linna ja maakonna nutikad gümnasistid teavad vastust näiteks küsimustele: Kas teate, millega Sussexi hertsoginna Meghan Eestit hiljuti oma koduriigile eeskujuks tõi? Või kust on saanud oma nime Pythoni programmeerimiskeel? Ehk oskate nimetada mõned UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektid Briti saartel või oma terava kõrvaga ära tunda erinevaid inglise keele aktsente? 2015. aastal, kui Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi inglise keele õpetajal Edda Kaimrel tuli idee sellist üritust korraldama hakata, oli põhiajendiks gümnaasiumiõpilastele suunatud võõrkeelsete võistluste vähesus. Kuna Tartus on gümnaasiume vähe, siis kaasasime ka maakonna koolid. Nüüdseks on mälumängust saanud tore traditsioon. Teist aastat järjest oli üritus kolinud veebi, ent see ei vähendanud huvi osalemise vastu. Kaasa lõi 15 võistkonda üheksast erinevast gümnaasiumist. Mäekõrguse võidu viis koju Võnnu Keskkool (juhendaja Karin Muoni), teisele kohale jõudis Nõo Reaalgümnaasium (Meeli Lepisk) ning kolmanda koha saavutas Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abiturientide tiim (Estra Tõnisson, Tea Tamm, Edda Kaimre). Et parimad saaksid vääriliselt autasustatud, siis aitasid kaasa ka Tartu linn ja Tartumaa Omavalitsuste Liit. Oleme väga tänulikud oma headele koostööpartneritele Ameerika, Iiri, Kanada ja Briti saatkondadest. Võib kindlalt öelda, et mälumäng on leidnud oma kindla koha Tartu hariduskalendris ning loodetavasti saavad võistlejad järgmisel aastal oma konkurentidele ka otse silma vaadata.
 Tartu Kroonuaia Kooli sünnipäev Novembri viimasel nädalal tähistas Tartu Kroonuaia Kool oma 96. sünnipäeva. Ühte suurt pidu ei toimunud, küll aga korraldasime nädala jooksul kooliperele mitmeid erinevaid sünnipäeva tähistavaid sündmusi. Toimetuleklassid koostasid ja panid üles oma kunstinäituse „Meie kingitus koolile“, nooremad klassid lahendasid ühiselt kooliteemalist ristsõna ja vanemad klassid mängisid Miljonimängu. Mõni ettevõtmine jääb ka pikemaks ajaks nähtavale, nii ehib kooli koridori seina värviline õpilaste käejäljenditega soovide puu. Ettevõtmisi oli veelgi. Viisime läbi koolinaljade konkursi ja kooli koridori panime välja sünnipäeva postkasti, kuhu kõik soovijad said nädala jooksul postitada kirju ja õnnitlusi koolile. Unustusse ei jäänud ka õpetajad, neile oli suunatud kooliteemaline pildimäng „Oi aegu ammuseid!“ Sünnipäevanädal kulmineerus reedel, kui toimus pidulik aktus, sünnipäevaõhupallide õhkulaskmine kooli staadionil ja ühine jäätise söömine.
 Jõuludeks valmistumine on hoo sisse saanud! Järjekordne Tartu Kunstikooli jõululoos käima lükatud ning esimesed piparkoogid õpilaste köögis küpsetatud. Jõululoosi eesmärgiks on kokku koguda stipendium, mille abil tunnustada ja toetada üht Tartu Kunstikooli õpilast tema ettevõtlikkuse ja töö eest nii koolisises kui ka -välises tegevuses. Päkapikud veel küll novembris ringi ei käi, kuid see-eest külastasid meid külalised Tallinna Majanduskoolist ja ka kaugematest paikadest nagu Läti ja Valgevene. Virtuaalselt külastavad meie õpilasi aga igal esmaspäeval "Kohtumine praktikutega" tunni raames erinevad kunsti- ja disainivaldkonnas tegutsevad tegijad. Siiani on meid külastanud nii tänavakunstnikud, graafilised disainerid, moeloojad kui ka oma loomeettevõttega tegutseivaid praktikuid. Kui õpilastel seisis novembris ees järjekordne põnev valikainete nädal, siis meie kontoritiim, koosseisus: IT-spetsialist, õppesekretär, administraator-meister ja kommunikatsioonijuht, võttis osa Kontorite Lahingust. Kuigi peaauhinda koju ei toodud, sai selgeks see, kui tugev meeskonnavaim meie töötajatel on. Kuu lõpetasime korraldades Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu rahvusvahelistumise seminari. Kahe päeva jooksul sai jagada palju väärt mõtteid ja astuda tubli samm edasi. Rahvusvahelistumisest on meil ka endal humoorikaid näiteid. Näiteks kaks meie õpetajat kohtusid novembris juhuse tahtel hoopis mitte koolimajas vaid Küprosel - õpetaja Siim on seal juba mitu nädalat õpirändes olnud ning õpetaja Deniss koolitab noori selles osas, kuidas kirjutada projekte Erasmuse noorteprogrammi.
 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASE ANNABELI ABIPAGARI ERIALA PRAKTIKA Tartu Maarja Koolis õpivad erituge vajavad õpilased. Meie kooli õppimise juurde kuulub väga olulisena erinevate käeliste oskuste omandamine, erinevad käsitööd. Teeme puidutööd, savitööd, koome vaipu, teeme paberehistööd, õmbleme, teeme villast ilusaid asju ja õpime ka kodundust. Kodunduse õpe on väga mitmekesine, sest õppida tuleb kõike seda, mida kodus tehakse: toidu valmistamist, küpsetamist, laua katmist, laua koristamist, nõude pesemist, pesu pesemist ja triikimist. Uute oskuste omandamine käib erituge vajavatele õpilaste nende võimete kohaselt. Tunneme rõõmu ka väikestest edusammudest. Novembrikuus oli meie koolis praktikal Tartu Kutsehariduskeskusest erituge vajav, abipagari erialal õppiv, noor neiu Annabel Lokko. On väga tänuväärne, et Tartu Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida erituge vajavatel õpilastel. Tartu Maarja Kool saab just erituge vajavatele õpilastele pakkuda nende võimetele vastavat toetatud praktikat. Abipagari praktika sai võimalikuks tänu kutsehariduskeskuse poolsele praktikajuhendajale Ülle Soesonile, kes Annabeli meile suunas ja tänu Tartu Sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhatajale Merle Liivakule, kes võimaldas taotleda projektitoetust tugisikule erituge vajava õpilase jaoks. Väga rahulik ja osavõtlik tugiisik Age Leenurm oli abistajana ja toetajana kogu aeg Annabeli kõrval. Tartu Maarja Kooli kodundusõpetaja Küllike Kollom suunas Annabeli tegevust erinevate oskuste omandamisel, näiteks kuidas toidu retsepte läbi töötada ja lahti mõtestada. Küllike seletas lahti ja koos tehti ka praktiliselt läbi, kuidas käib erinevate toitude ettevalmistamine. Näiteks Annabel aitas karaskitainast valmistada ja pärast maitsva karaski valmis küpsetada. Oli tore, et Annabel nautis ja elas kaasa ka sellele, kuidas Tartu Maarja Kooli õpilased kodundustunnis tema kõrval tegutsesid. Annabel lahkus Tartu Maarja Koolist oma 3-nädalaselt praktikalt väga rõõmsa ja tänulikuna. Selliste praktikate õnnestumiseks on vaja hästi toimivat sotsiaalset võrgustikku ja südamlikku koostööd paljude erinevate osapoolte vahel. Praktikal toimunut vahendas Jaanus Rooba /25.11.2021/
 Meie kooli õpilastel oli suurepärane võimalus projekti „Kunstnik kooli“ raames kohtuda tänavakunstnik Bach Babachiga ja tekstiilikunstnik Epp Mardiga. 9.b klassi õpilasted said teada, et Kristjan Bachman, kunstnikunimega Bach Babach, on eesti tänavakunstnik, kaitseliitlane ja restauraator. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning tal on pärandtehnoloogia erialal magistrikraad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Bachman töötab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas osakonnajuhataja abi ja lektorina. Suurt huvi pakkus ka esitlus tänavakunsti liikidest: vabatehnikast, stencil´ist ja grafitist, kus oli näiteid nii temalt kui ka teistelt tänavakunstnikelt. Tuli välja, et kuigi Tartus on tänavakunsti rikkalikult, kõikide näidatud teoste asukohta õpilased ei teadnud. Huvitav oli ka teada saada, et Tartus algas tänavakunsti ajalugu 90. aastatel ning selle kinnituseks vaatasime ETV arhiivis olevat dokumentaalfilmi „Teateid tegelikkusest: Graffiti“. Õpilased said esitada küsimusi ja kokkusaamise lõpus andis kunstnik igale õpilasele oma autogrammiga stencil`i. Kindlasti vaatavad õpilased nüüd tänavakunsti avatud silmade ja uudishimuga ning oskavad seda hinnata. 7.a klassi õpilased kohtusid kunstitunnis tekstiilikunstnik Epp Mardiga, kes on õppinud tekstiilikunstnikuks Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta valmistab trükikangaid, tekstiilist rõivaid ja aksessuaare, kuid ka maalib ja loob originaalseid keraamilisi esemeid. Tema ateljee asub Antoniuse õues. Tema esitlus rääkis tekstiilikunstist üldiselt, erinevatest trükistiilidest (pakutrükk, siiditrükk, digitrükk). Kõige rohkem keskendus kunstnik ettekandes aga oma lemmikteemale, pakutrükile ja selle ajaloole ning ettekanne oli rikkalikult illustreeritud. Kohtumise teises osas läks aga põnevaks ning õpilased said enda kaasavõetud esemetele kunstniku juhendamisel pakutrüki templite ja tekstiilivärvidega kujundada toreda kaunistuse. Kunsti õpetamisel ja mõistmisel on väga oluline külastada näitusi. Uudse võimalusena ka kohtuda kunstnikega, mis on igati kasulik ja inspireeriv.
 RAATUSE ON RAHVUSVAHELINE KOOL Raatuse kooli üheks oluliseks eripäraks on väga lai rahvusvaheline haare. Oleme viimase 10 aastaga tõusnud üheks kõige enam rahvusvahelisi projekte tegevaks kooliks Eestis ning meie välissuhtus ei piirdu üksnes sellega. Novembrikuu üheks oluliseks teetähiseks oli Hollandi suuruselt kolmanda päevalehe de Volkskrant ajakirjaniku Nick de Jageri külaskäik, kes valmistas ette artiklit Eesti haridussüsteemist. Tihedaid kohtumisi ja vestlusi täis päev lõppes lõbusalt ukulele ringis. Nagu ta ise ütles: "Alustasin päeva ajakirjanikuna, aga lõpetasin muusikuna." Seda sai omavahel nimetatud väikeseks Eesti haridusimeks. Oleme uhked kõikide meie õpetajatele ja kogu koolipere üle, kes on selle haridusime teoks ning kaugel piiridegi taga nähtavaks teinud. Lisaks on viimase kuu jooksul välisprojektide raames toimunud kaks õpetajatele mõeldud õppimisnädalat. Ateenas toimunud STEMaP nädalal oli eesmärgiks hinnata varasemalt koostatud õppematerjale ja katseid eelnevalt valmistatud lihtmehhanismidega, nagu kaldpind, kang, hammasratasülekanne ja plokisüsteemid. Lisaks Raatuse delegatsioonile võõrustas Ateena Korydallose kutsekool külalisi Lätist, Poolast, Itaaliast ja Patrase Ülikoolist Kreekas. Teine õpetajate projektinädal viis aga kolm Raatuse koolipere liiget Horvaatiasse, kus võõrustajaks olid meie vanad head sõbrad Drnje koolist. Tegemist oli projekti TITLE esimese õppimisnädalaga. Sellest saab pikemalt lugeda juba detsembrikuu jooksul kooli kodulehelt. Projekt keskendub eelkõige laste lugemishuvile ja lugemisoskusele. Lõpetame varajase jõulu-uudisega. 2020. aasta kevadel pidi toimuma Raatusest kaks dessanti viis ajavööndit läänepool asuvale Gröönimaale. Osalejateks 33 õpilast ja õpetajat. Covid-19 jättis oma jälje ning kahjuks jäigi Greentonia projekt lõpuni teostamata. Küll aga rõõmustasid Gröönimaa lapsed novembris meie õpilasi oma väga südamlike ja väega kingitustega, mille nad ise on valmistanud. Tegemist on lihavõttemunaga, mille sees on amulett. Fotol stiilinäide Gröönimaalt saabunud kingitustest. Foto: Rene Leiner
8.-12. novembril tähistas Tartu Tamme Gümnaasium oma 77/102 sünnipäeva. Tavaliselt tähistame seda märgiaktuse ning õhtuse sünnipäevaballiga, kuid sel aastal tundus olusid arvestades õige suuremad üritused ära jätta. Et koolipere saaks peomeeleolust ikkagi osa, esinesid meie aatriumis kolmapäeval, neljapäeval ja reedel kooli muusikakollektiivid ning õpilasesindus jagas kõigile sünnipäeva puhul komme. Kolmapäeval üllatas meid puhkpillikvartett Keerdtorud, mille repertuaari kuulusid nii "Saaremaa valss" kui ka ansambli Руки Вверх lugu "18 мне уже", viimasega tervitati meie kooli vene keele õpetajaid. Neljapäeval võtsid pillid kätte Kaspar Kiisk ja Mikk Kaasik, kes mängivad noorte seas tuntuks saanud bändis Efektiiv, ning esitasid nii omaloomingut kui ka popivaramu hitte. Reedel pani sünnipäevanädalale punkti õpetajate ja õpilaste projektibänd MASE, mille nimi on vägagi petlik, sest positiivsed võnked haarasid kaasa terve koolipere. See traditsioonilisest erinevalt tähistatud sünnipäev ühendas kooliperet ja andis keerulises ajas vajaminevat energiat. Tartu haridusosakond
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
