Mida annab mulle klassijuhatamine? “... Minu südames Sa elad suure armastuse loal” oli esimene rida viimase lõpuaktuse kõnest. Terve laulusalm peakski olema klassijuhataja töö kõige olulisem moto. Tõsi, see võib tunduda võimatu missioon, eriti kui oled sattuda põhikooli III kooliastmesse keset tormilist aega ning aidata lahendada üht konfliktsituatsiooni teise järel. Vahest on tunne, et mina olengi mõne lapse isa, ema või jumal, kelle poole ta nüüd üsna kehvas olukorras palvetab. Samas mõistan, et kõiki lapsi ja peresid ma korda teha ei saa, aga hoolida ja aidata ikka. Elu on näidanud, et neis olukordades aitabki ainult tingimusteta armastus. Kui suhe lapsega on varem loodud ja usaldus võidetud, siis isegi okkaline teismeline teab, et kõik need käigud, mida klassijuhatajana ette võtan, on tegelikult tehtud tema toetuseks. Jagatud headus ja südamega tehtud töö klassijuhatajana tasub ennast alati ära. See tasu jõuab vahest küll suure ringiga aga siiski tagasi. Olgu siis kutse 1. õpilase ülikooli lõpuaktusele või klassijuhatajast kirjutatud raamat. Minu jaoks oluline, et tegelikult mina saangi õpilaste maailma muuta, koos tegutsedes õpetada, harjutada just inimeseks olemise oskusi ja väärtusi ning aidata luua neil mälestusi. Töö käigus tekkinud ebamugavused unetute teismeliste või WC-paberi uputuse näol, tuleb lihtsalt üle elada. Lisaks peab jääma nooruslikuks, sest õpilased ei anna ju võimalust püsida oma mugavustsoonis ega ennast vanana tunda. On teada, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm. Töö klassijuhatajana on suurepärane võimalus anda ehk siis hoolida, märgata, olla olemas. Lõpuks tuleb töörõõm, õpilaste poolne armastus ja lõputu võimalus just inimesena areneda. Ingrit Tera Tartu Forseliuse Kooli klassijuhataja aastast 1998
 Koos on kergem! Alustava klassijuhataja värske kogemus Oli üks üsna tavaline koolipäev, mil toimetasin tavapärases töörütmis. Ühel viivul tuli minu juurde kolleeg ja küsis, kas oleksin nõus olema uuel õppeaastal koos temaga ühe 4.klassi klassijuhataja. Ettepanek oli ootamatu, kuid ahvatlev. Nii ma oma “JAH” sõna andisingi. Iga klassijuhataja on omanäoline, tema järgi kujuneb klass ja kool üldiselt. Nii ma mõtlen ja sedasama mõtet jagab ka minu paariline-klassijuhataja. Meil on võimalus kaasa rääkida terve klassitäie noorte kujunemisloos! Kogu klassi meie-tundest sõltub, mida noored põhikooli lõpus endaga ellu kaasa viivad lisaks koolitarkusele, mida tunnistus tõendab. Tartu Hansa Koolis on kahe klassijuhataja süsteem kasutusel juba teist aastat. Eelmise lennu klasside ja nende juhatajate kogemust arvesse võttes on selge, et 1+1 võib olla väga võimas 2 - kahe klassijuhataja hool, tähelepanu, jaks, energia, valmisolek, suutlikkus, olemasolu, toetus. Ideaalis võikski olla klassijuhatajaks olemine võimalus, mitte kohustus. Siis tehakse tööd südame ja pühendumusega. Ühe klassi kaks juhti peavad suutma koostööd teha, nende väärtused, uskumused peavad sobima. Eks erinevates olukordades on hea üheskoos nõu pidada, otsuseid teha - kaks pead on ikka kaks pead. On rõõm tõdeda, et uus algus on olnud vahva - meile ja ka lastele. Paari kuuga oleme juba pisut tuttavamaks saanud ja üht-teist toredatki teinud. Ees seisab põnev kulgemine!
 Klassijuhataja olemus Tartu Karlova Koolis Oktoobrikuus tähistasime õpetajate päeva ning selle raames kogus õpilasesindus õpilastelt sisendit, et mõista, millised on Tartu Karlova Kooli klassijuhatajad. Väga huvitav oli lugeda, millisena näevad õpilased enda klassijuhatajaid ning mida põnevat esile toodi. Näiteks leidsid õpilased, et meie kooli klassijuhatajad on väga hoolivad ja abivalmid, sooja südame ja särava iseloomuga, äärmiselt arukad ning toetavad, sportliku hinge ja humoorika olekuga. Õpilased tõid välja, kuidas tandemklassijuhatajad oskavad organiseerida väga põnevaid väljasõite ning teevad omavahel klassi toetamiseks koostööd. Tänavu pälvis Tartu linna tunnustuse aasta klassijuhataja kategoorias 9.a klassi klassijuhataja Ulve Pedastik, kelle tööd ja pühendumust olid märganud õpilased, kes Ulve iseloomustuse konkursile saatsid. Klassijuhatajate aktiivsus ning ettevõtlikkus on nakatanud ka meie õpilasi, kes ise initsiatiivi haaravad ja õpetajate head tööd esile toovad. Tihtilugu võib ka õpetaja leida ennast justkui klassijuhataja rollist. Näiteks Tartu Karlova Kooli õpetaja Sander Tamm, kes on Tartu Poistekoori dirigendina noormeestele suureks eeskujuks. Sander aitab õpilastel leida ja arendada enda potentsiaali, olles seejuures väga mõistev ja toetav. Õpilased hindavad seda, et Sander ei sunni neid, vaid suunab tegutsema siis, kui aeg on õige. Suurepärase töö eest pälvis Sander Tamm riikliku tunnustuse - Aasta huvialaõpetaja laureaat 2022. Oleme uhked, et meie koolis just sellised klassijuhatajad on!
 Klassijuhataja tähtsust näitab asjaolu, et klassid lähevad aastatega oma klassijuhataja nägu ja võtavad tema väärtused omaks. Õpetaja Kristiina Tõnsoni (Tartu aasta klassiõpetaja 2021) käe alt sirgunud klassid on õpihimulised, loomingulised ja ei pelga lisapingutusi. Kui Kristiina oma 4.b-le Rakett69 teaduslaagri välja pakkus, tulid tema endised õpilased meelsasti koolivaheajal kooli! Meeskonnatööna lahendati kolm täispäeva järjest põnevaid ülesandeid: loodusnähtuste päeval tehti katseid, inseneeriapäeval pandi oma insenerioskused proovile ja spioonipäeval lahendati salakirja. Laager lõpetati telesaatest tuttava duelliga ning tehti ja söödi ühiselt küpsisetorti. Õpetaja Sirje Paroli klassid paistavad silma koosmeele ja ettevõtlikkuse poolest. Sageli on nii, et kui tunnis midagi õpitakse, haaravad õpilased ideest kinni ja viivad iseseisvalt ellu. Nii ka seekord - ajalehe teemat õppides otsustasid noored oma klassi müürilehe välja anda. Klassijuhataja Sirje, kes laste ideedega alati kaasa läheb, andis ohjad õpilastele ja lasi neil iseseisvalt toimetada, aidates vaid vajadusel nõuga. Mõeldud - kääriti kohe käised üles. Vastutavaks peatoimetajaks valiti Marta, kes asus ülesandeid jagama - ikka igaühele tema oskuste ja huvide järgi. Ajalehe nimeks pandi kohaselt 6.a Kroonuaia Kroonika ja sellest leiab nii raamatututvustuse, moe- ja spordiuudiseid, ülevaade halloweenist ja vesilikust, ei puudu koomiks, ristsõna ja horoskoopki. Marta valvsa pilgu all sai kõik see tarkus korrektselt ja nägusalt seinaleheks vormistatud. Elagu pühendunud klassijuhatajad!
 Klassijuhatajate koostöö Klassijuhatajal ei tule oma „vankrit“ alati üksi vedada. Miks mitte võtta oma head kolleegid appi ning mõelda üheskoos, mida harivat ning toredat teha. Kivilinna koolis toimub sügisel ja kevadel üks nädal enne vaheajale minekut projektinädal, mille raames teevad paralleelide klassijuhatajad tihedat koostööd. Me saame kokku, põrgatame mõtteid, planeerime lõimitud õpet ja tegevusi, jagame ära ülesanded. Klassijuhatajatena kaasame teisi (aine)õpetajaid, lapsevanemaid, spetsialiste, sõpru-tuttavaid. Sel sügisel sai üheskoos meie kooli 8. klassidega läbi viidud projektinädal, mille teema oli „Reeglid ja seadused ajaloos ja tänapäeval“. Kuna klassijuhatajatena tunneme oma õpilasi kõige rohkem, teame nende arenguvõimalusi, huvisid, õpisisu, siis sellest lähtuvalt eesmärgistasime oma tegevused. Lähtudes teemast, käisime kinos vaatamas filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" ja analüüsisime seda. Meil käisid külas laste kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid, kes rääkis narkootikumidest, ennetamisest ja tagajärgedest ning sarnastest teemadest rääkis ka piirkonnapolitseinik Sirly Lige. Õppekäigud viisid meie kaheksandikud Tartus Kaitseväe akadeemia muuseumisse, Tallinnas Proto avastuskeskusesse, Kumusse, elamusgolfi mängima, Imaveres piimandusmuuseumisse ja Paides Ajakeskusesse. Kohtumistest said noored palju uut ning vajalikku infot. Projektinädal pakkus nii õpilastele kui ka õpetajatele endile rohkelt teadmisi, äratas uudishimu ning oli väga meeleolukas. Klassijuhatajate ja aineõpetajate vaheline koostöö aitas kolleege veel paremini tundma õppida ning üksteise tugevusi märkama. Hea on üheskoos areneda, õppida, tegutseda. Liina Laur, 8. kl klassijuhataja
 I perioodi lõpetas õppekäikude päev Petersoni gümnasistid võtsid oktoobrikuu kokku õppekäikudega üle Eesti. Programmidesse mahtus nii loodusradasid, põgenemistubasid, muuseume, roboteid kui ka ülikoolihooneid. 10.g, a ja d klass veetsid aega looduses. Bioloogiatund möödus Meenikunno õpperajal, mõõdeti järvede pH taset ja tutvuti raba taimestikuga. Klassijuhatajatunnist kanuutati Ahja jõel, et praktikasse panna vaimse tervise kuu raames õpitud teooriat. Rõhuti üksteisega tutvumisele Pärnus Alpaka farmi külastades lisaks põgenemistubadele. 12.b ja 12.c klass võtsid kaasa oma rebased ja viisid nad vastavalt Tallinnasse ja Pärnusse. Kui b klasside noored külastasid Fotografiskas Andy Warholi näitust ning õppisid KUMU-s näituseretsensiooni kirjutamist, siis c klasside noored panid proovile meeskonnatöö oskused Pärnu vangla põgenemistoas ja õppisid korallide kohta Pernova Hariduskeskuses. 12. klasside matemaatikarühm tutvus õppimistingimustega uues TÜ matemaatika õppehoones ja 12g klassi õpilased panid roboteid üksteisega suhtlema nii hääle kui ka kehakeele abil Hariduse Edendamise Sihtasutuses aktiivõppepäeval "Robotid ja suhtlemine". 11. klasside õppepäevad olid teadusele pühendatud: 11.c ajalootunni raames kuulati KGB kongide muuseumis programmi "Propaganda" ning 11.b õpilased tutvusid ülikoolilinnaga läbi TÜ raamatukogu, peahoone, EÜS hoone ning Biomeedikumi, kus läbiti tuur ka laboris ja lahkamisruumis. Ja 11.a ning 11.f tähistasid Euroopa statistikapäeva 2022 Teamsi programmis. Kokku viibisid majast väljas 13 klassi.
Puhkpillihelide saatel klassijuhataja aastasse Klassijuhataja kui õpilase tugevuste ja arengupotentsiaali esmane märkaja ning toetaja mängib igapäevases koolielus väga olulist rolli. Ta on esimeseks viiuliks õpilase murede ärakuulamisel, vanematega suhtlemisel ning koostöös aineõpetajate, kooli tugimeeskonna ja juhtkonnaga erinevate lahenduste leidmisel. Pidades silmas nii alanud klassijuhataja aastat, rahvusvahelist muusikapäeva, kui ka õpetajatepäeva, toimus 5. oktoobril Tartu Kroonuaia Koolis meeleolukas kontsert koos vaskpuhkpillide tutvustusega. Muusikalise tervituse tõid kooli õpetajatele ja õpilastele Heino Elleri Muusikakooli metsasarveõpilane Jose Antonio Page Ramirez ja kontsertmeister Ieva Kostanda. Sellised sündmused panevad mõtlema klassijuhataja rolli peale. Esiteks tuleb täita rolle, mis on klassijuhatajale pandud tööjuhendiga - olla esindaja, infovahendaja, asjaajaja, juhendaja ja nõustaja. Aga koolielu nõuab veel paljude teiste rollide täitmist, tuleb olla ka organiseerija, toetaja, inspireerija, suunaja, julgustaja, ärakuulaja, saladuste hoidja, eestvedaja ja taganttõukaja, lohutaja, lepitaja, läbirääkija, asendusvanem jne. Klassijuhatajal on lugematu hulk rolle, kuid neist oluliseim on olla ühiste väärtuste kujundaja ja klassikultuuri looja. Kindlasti on üheks selleks vahendiks ühised kultuuriüritused, nagu oli seda ka meie koolis toimunud muusikapäeva üritus. Sisutihe, helide ja huumoriga rikastatud tund möödus märkamatult ja kindlasti jäi õpilastele meelde. Siirad tänud Ellerlastele! Jõudu kõigile klassijuhatajatele!
 Tartu Maarja Koolis oli oktoobris külas kunstnik ja kunstiterapeut David Newbatt, kes elab ja töötab erivajadustega laste ning noortega Camphilli kogukonnas Aberdeen´i lähedal Šotimaal. David Newbatti juhendamisel said meie õpilased maalida klassides ja õpetajad töötubades. Põhiteemaks oli eakohane värviõpetus. Õpetajad said teada, milline on erinevate värvitoonide iseloom ja millist meeleolu erinevad värvid saavad meile luua. Õpetajad täiendasid oma teadmisi ja said kogeda milline on teraapiline lähenemine maalimisel. Alati kui David on meie kooli õpetajaid koolitamas käinud, on ta leidnud aega õhtuti tegeleda sobivate kooli seinte kaunistamisega. Valminud seinamaalid on koolirahvale alati meeldivaks üllatusteks olnud. Seekord leidis ühel hommikul vanem kooliaste klassidesse suunduva trepi mademe kohal imelise taiese, mis kajastab meie kooli õppeplaanis olevat teemat merereisidest ja uute maade avastamisest.  Foto seinamaalist, mille Tartu Maarja Koolile kunstnik David Newbatt maalis.
 MRK Tartu Haridusfestivalil Tartu Haridusfestival on hea võimalus sügisesel koolivaheajal kuulda ja näha, mida haridusmaastikul põnevat mõeldakse ning tehakse. Sel aastal panustasid meie kooli algklasside õpetaja Rita Ehasalu ja põhikooli matemaatikaõpetaja Maire Oja praktiliste näpunäidete jagamisega. Rita ütleb oma töötoa kohta nii: "Rääkisin töötoas meeskonna väärtuste loomisest algklassides. Minu nägemuses vajavad lapsed kooli tulles kindlat arusaama, kuidas, mida, miks ja millal tehakse. Nad vajavad turvatunnet ja selle pakkujaks saab nende esimene õpetaja. Kõik algab usaldusliku suhte loomisest ja kulmineerub iseseisva töötamise ning toimetuleku oskuse omandamisega. Vaatlesin terviku samm-sammulist kujunemist läbi aastaringi, mis on samuti süsteem väga kindlate omadustega. Selle väljundiks kujunes 2023.aasta seinakalender, mille iga töötoas osaleja endaga ühes jagatud mõtetega kaasa võttis. Lõppsõnas jagas oma nägemust tehtavast tööst lapsevanem Sirle Morozova, kelle hinnangul toimib klass kokkuhoidva meeskonnana ja tal on hea meel, et tema laps end koolis hästi tunneb." Maire ütleb oma töötoa kohta järgnevat: „Origami tähendab paberi voltimise kunsti. See aitab õpilastel arendada ruumilist kujutlust, täiendab käelist tegevust, treenib mälu, tähelepanu ja täpsust. Näitasin, kuidas on võimalik kasutada origamit klassijuhatajatöös, et tähistada tähtpäevi, kaunistada klassi ja valmistuda muudeks üritusteks. Õpitoas valmistasime halloweeni kõrvitsa mütsiga, jõuluks kuuse, sõbrapäeva südame ja kaunid lehega ümbrikud.
 Klassijuhataja – ilus, hoolitsetud ja vaikust armastav karjaboss Uurisime iseenda ja lugeja silmaringi avardamiseks meie 2.c, 3.a ja 3.b klassi õpilastelt veidi lähemalt, mis imeloom see klassijuhataja on ja millega ta üldse tegeleb. Kokku tuli päris huvitav pilt, mille nüüd teieni toome. Klassijuhataja on inimene, kes on targem kui meie. Meie oleme veel rumalad, aga tema õpetab meid targemaks ja me armastame teda selle eest. Klassijuhataja ülesanne on meid õpetada ja ta soovib, et me ei lõpetaks prügimäel. Ta on nagu karjaboss ja kes tema sõna ei kuula, saab karistada. Klassijuhataja on nagu õpetaja, aga ta ei anna nii palju tunde. Klassijuhataja juhatab lapsi. Ta on tark ja kena inimene, kellele meeldib õpetada ja talle meeldib vaikus. Klassijuhataja on alati hoolitsetud ja ilus ning ta õpetab õpilasi õppima. Ta ei või lihtsalt klassi ees seista. Klassijuhataja on minu jaoks hooliv, kohusetundlik ja haritud inimene. Ta peaks olema ka selline, kellele saab oma muresid rääkida. Klassijuhataja võiks olla ka sõbralik, kuid mitte liiga sõbralik. Ikka natukene range ka, muidu läheks kord käest ära. Klassijuhataja on keegi isik, kas nais- või meessoost. Ilma klassijuhatajata valitseks koolides täielik kaos. Klassijuhataja on keegi, kes õpetab, aitab lahendada probleeme, teab alati küsimustele vastuseid. Loe rohkem siit: http://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1190-klassijuhataja-ilus-hoolitsetud-ja-vaikust-armastav-karjaboss Siin nad on - Raatuse klassijuhatajad. Mõned toredad inimesed olid küll pildistamiselt puudu. Foto: Neeme Aria 
 Passion Project Day annab õpilastele võimaluse valida, mida ja kuidas nad soovivad õppida Tartu Rahvusvahelises Koolis toimub igal aastal huviprojektide päev, kus õpilased ise valivad endale huvipakkuva projekti. Klassijuhatajad koguvad kokku õpilaste ideed, mille alusel jagatakse kogu kool rühmadesse. Kõik rühmad on segarühmad – esimese klassi laps võib tegutseda koos üheksanda klassi noorega. Päeva lõpus esitab iga meeskond oma projekti tervele koolile. Õpilased on motiveeritud ja tunnevad eduelamust, sest nad on projekti endale ise valinud, nad on kavandamisest esitamiseni kaasatud ning saavad midagi oma käega ära teha. Vanemaid õpilasi huvitas õhuakrobaatika. Koos õpiti erinevaid trikke, loodi vastavad juhendid, mida kehalise kasvatuse tundides kasutada, ning koolile esitati muljetavaldav võimlemiskava. Meie kooli nooremaid õpilasi huvitasid dinosaurused. Koos ehitati dinomaailm. Õpilased meisterdasid, maalisid ja kogusid loodusest oksi, käbisid jms, et luua erinevatele liikidele sobivad elukeskkonnad. Riti (5. klass) “Passion Project Day oli tore, sest me kõik saime valida kaheksa erineva teema vahel ja pärast teistele gruppidele rääkida. Minu rühm testis, kas tugevam piparmündi maitse teeb su reaktsioonikiiruse kiiremaks. Ma soovitaksin teistele koolidele seda päeva, sest see on eriline päev, kus saab lõbutseda ja teha seda, mis sulle huvi ja rõõmu pakub.”
Oktoober on igas koolis oluline kuu - tähelepanu pööratakse õpetajatele, mentoritele ja suunanäitajatele. Alates 2021/22 õppeaastast on õppijate mentorlus rakendumas kõikides õppeosakondades. Käesoleva õppeaasta alguseks olid vaid mõned õppegrupid, kelle suunajaks olid kursusejuhatajad. Mentorid aitavad toetada õppija individuaalse õpitee kujundamist ning nende eesmärk on olla erinevate rollide kaudu õppija jaoks olemas sel teekonnal. Oktoobrikuu alguses toimus Pärnus aasta õpetaja gala, kuhu oli nomineeritud ka meie kutseõpetaja Tiina Friedrichson. Kuu teisel nädalal peeti VOCOs õpetajate päeva. Pidulikule koosviibimisele olid kutsutud kooli endised töötajad, sh direktorid ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Pidulikult anti üle erinevad tiitlid. VOCO aasta õpetaja tiitliga pärjati 10 õpetajat ning kolm õpetajat said VOCO õpieduveduri tiitli, mida jagatakse välja inimestele, kes teevad tihedat koostööd tugikeskusega ja kes on õpilaste suhtes väga toetavad. Lisaks kuulutati välja ka individuaalse õppekava meister. Kooli sünnipäeva raames esitleti 100. juubeliks valminud raamatut “100 aastat kutseharidust Tartus”. Mõned päevad hiljem oli taas põhjust rõõmustamiseks. Rõuge rahvamajas toimunud Liivimaa kutsekoolide tänuõhtul tunnustati haridus- ja teadusministri tänukirjaga nelja VOCO töötajat. Tunnustuse pälvisid nad pühendumuse ja südamega tehtud töö eest.
Tartu Aasta klassijuhataja tiitli pälvis õp Heily Soosaar Oleme väga rõõmsad ja uhked, et meie tark, töökas ja hea õpetaja Heily Soosaar niisuguse tunnustuse pälvis. Laureaadi kohta on öeldud nii: Heily kogemused, empaatilisus ja hingerikkus tekitavad lapsevanemates usaldust, kolleegides aukartust, õpilastes vajadust olla tema ümber, saada tuge, osa nakkavast rõõmust või heast naljast. Tema pilgus ja hoiakus on eeldust avatusele. Heily hoolib ja uurib ning liidab kõiki oma koostöise, tasakaalustava meelega: teeme korda ja teeme paremaks! Ta teab täpselt, mis tema klassis toimub, leevendab muresid, rõõmsatel puhkudel kiidab ja lükkab hoogu. Kultuuriliselt nii haritud klassijuhataja tähendab õpilastele väga palju nii hariduse kui inimlikkuse ja isiksuse mõttes. Ta suudab liita väga erineva suhtumise ja mõttemaailmaga klassikollektiivi, juhatada või välja uurida iga õpilase tarvis sobilik teeots. Üldiselt tormilises koolielus ta ei torma, tema kiireid põhjalikke tegevusi ei saada reklaami kisakoor ega hellade õpilaste hingekillud. Õpioskuste valdkonnas on Heily praktiseeriv ja õppiv professionaal, kes on seda ala aastaid nii õpilastele kui kolleegidele õpetanud. Kunagised õpilased nõutavad end tema koju külla, see on üks suur headuse võrgustik, mille niite ta hoiab ja sõlmi seob.
 Variku Kooli hüüdlause reisib ESTCube-2 pardal kosmosesse Kevadel kuulutas ESTCube-2 meeskond välja konkursi, mille raames paluti koolidel saata 6 sekundi pikkuseid sõnumeid, mis satelliidi kõvakettale salvestatuna reisivad Maa orbiidile. Otsustasime, et kõige paremini sobib meie kooli esindama sõnum kooli hüüdlausega: „Väärtustades traditsioone loome homset”. Salvestasime hüüdlause nii eesti, saksa kui ka inglise keeles ning sõnumid lugesid linti meie oma õpilased. Oktoobris saime toreda uudise, mis teatas, et meie sõnumid on osutunud väljavalituks ning reisivadki koos ESTCube-2`ga Maa orbiidile. ESTCube-2 on aastal 2013. kosmosesse saadetud ESTCube-1 järeltulija, Eesti järgmine ja teadusmahukaim satelliit, mis stardib käesoleva aasta lõpus ning viib endaga kosmosesse mitu teaduslikku eksperimenti, sealhulgas uus kütusevaba seilamistehnoloogia - plasmapidur. Oleme väga uhked, et ka meie saime sellesse teadusmahukasse projekti oma panuse anda. Kui satelliit on orbiidil, hakkab ta sõnumeid ka Maale edastama, seega on kõigil soovijatel võimalik meie salvestatud sõnumeid vastu võtta ja kuulata.
 Sünnipäev Oktoobrikuu on Veeriku kooli sünnipäevakuu Traditsiooniliselt alustame sünnipäeva ühislauluga kooli aulas, 787 õpilast ja sadakond õpetajat õlg-õla kõrval meie-tunnet väärtustamas. Sellele järgnevas klassijuhatajatunnis mõtiskles iga klassi oma näö üle ning püüdis anda sellele visuaalse väljenduse. Erinevad tööd moodustasid kirju mosaiigi meie toredast, üksteist rikastavast kooliperest. Sünnipäev kulmineerus Vanemuise kontserdisaalis. Rohkem kui 270 praegust ja endist õpilast, õpetajate ansambel, lapsevanemate liikumisrühm ja huviringide esindajad ühist lava jagamas – see on meeldejääv elamus, mille olulisust väljendavad kooli vilistlased: “Näiteringi juhendaja kutsus meid vanemale näitetrupile appi. Kooliaeg Veerikul tekitab positiivseid emotsioone ja armsaid mälestusi - võtsime rõõmuga selle kutse vastu. Meile usaldati vahesteenide lavastamine. Mitu nädalat tegutsemist, teksti muudatusi, proove ja lõpuks oli see valmis. See tunne, jagada lava õpetajatega, kes on mänginud tähtsat rolli meie eludes üheksa pikka aastat, on võimas, aga samas ka nii kodune. Kas pole vahva, et meie endise õpetaja ja näiteringi juhendaja arust oli suurel laval tualettpaberi loopimine ülilahe idee? Vilistlastena tuleme Veerikule alati hea meelega tagasi, sest tunneme, et oleme oodatud ja hoitud. Tunneme, nagu eemal oldud aegu polekski.” Mia Faster, Marii- Eliise Ats
 Helge sinivalge Hellas Oktoobrikuisel sügisvaheajal sõitsid Treffneri kooli õpetajad kaua oodatud õppereisile Kreekasse. Läbi selle iidse maa juhtis meid võrratu ning üüratute kogemustega giid Ester Laansalu. Ahhetama panevad, aga samas mõtlikuks muutvad Meteora rippuvate kaljude imelised kloostrid oli reisi algusesse erakordselt hästi sobiv uks, mille kaudu Kreekat tundma õppida. Kuulsas oraaklite linnas Delfis, kuhu Zeus olevat omal ajal maailma keskpunkti ehk maailma naba asetanud, külastasime rikkaliku kollektsiooniga muuseumi ning kõndisime Apolloni elupaigana tuntud iidses pühamus. Mõned meist püüdsid ehk Delfis ka oma tegemiste asjus jumalatelt nõu küsida. Antiiksete olümpiamängude toimumispaigas Olümpias mõtisklesime olümpiaideaalide ja püha vaherahu üle. Sellele järgnenud äkiline sõit Lagadia imearmsasse mägikülla tõi aga särtsu tagasi ning pani vere taas käima. Kunagises pealinnas Nafplionis Palamidese kaljukindlusest avanevaid mereäärseid vaateid nautides heiastus ilmselgena Kreeka lipu sinivalge värvivalik. Mükeene paleekompleks, Atreuse varakamber ning Ateena kuldne akropol osutusid reisi suursuguseks lõppakordiks. Lisaks hinge harimisele saime nädala jooksul ka oma füüsise eest eeskujulikult hoolt kanda. Ihu kosutasid näiteks suplused kuumaveebasseinis ja Egeuse meres, trühvlijaht varjulises tammikus, lühimaajooks iidsel olümpiastaadionil, rännak prohvet Eliase mäele ning kahtlemata ka ühised toekad, meeleolukad ja maitsvad söögikorrad. Lõunamaa soojus ja vaimuvalgus jääb Treffneri õpetajate mõtetesse ka sügiseses Eestis. Suur tänu Leena ja Karl Treffnerile, kelle rahalisel toel reis toimus!
 Laps on klassijuhataja rosin Klassijuhataja aasta puhul palusime oma kooli 2., 3.ja 6. klassi õpilastel avaldada oma mõtteid klassijuhatajast. 2.-3. klassi tüdrukud ja poisid kirjeldasid, et klassijuhataja on see, kes õpetab peeaegu kõiki tunde. Klassijuhatajaga räägivad nad, mida tegid nädalavahetusel, suvevaheajal. Klassijuhataja annab ka hästi tehtud ülesannete eest päeva lõpus preemiaks kommi. Viimati said 2. klassi õpilased kommi, kui nad olid ujumistunnis tublid olnud. Klassijuhatajalt saab ka abi, kui keegi kiusab või keegi saab haiget. Klassijuhataja aitab ajaplaneerimisel, näiteks kui õpilasel on vaja õigel ajal huviringi jõuda. 2.-3. klassi õpilased iseloomustasid oma klassijuhatajaid: ta on ilus, sõbralik, lahke ja hooliv, aga vahel ka nõudlik. Algklasside klassijuhataja töö eesmärk on nende hinnangul sarnane põhikooli klassijuhataja omaga: tema töö on lastele tarkust anda, sest lapsed tahavad teadmisi saada. Suuremates klassides annab klassijuhataja õpilastele veelgi rohkem teadmisi. 6. klassi õpilased kinnitasid üksmeelselt, et nad on uhked oma klassijuhataja üle ja et neil on temaga vedanud. Nad tunnevad, et klassijuhataja hoolitseb nende eest koolis, olles justnagu ema eest. Kui 6. klassi õpilastel on olnud koolis käitumisprobleeme, siis klassijuhataja ei kaotanud ikkagi usku nende klassi ja usub jätkuvalt oma klassi headusesse. 6. klassile meeldib klassijuhatajaga koos erinevaid asju ette võtta. Neil on klassis oma traditsioonid: nad laulavad koos klassijuhatajaga sünnipäeval oma klassikaaslasele, iga nädal on neil kommi-kolmapäev ja rosina-reede. Ilmatsalu koolipere soovib iga klassijuhataja ellu rohkelt rosinaid!
 IB Global Conference 2022, Haag Võtmeroll hariduse eesmärkide saavutamisel ja väärtuskasvatusel koolis on nii koolijuhtidel kui klassijuhatajatel. Parema maailma kujundamisel loeb eelkõige isiklik eeskuju. MHG juhid Ene Tannberg, Tiia Lepik ja Terje Hallik viibisid 6.–9. oktoobrini Haagis, et osa võtta International Baccalaureate Organizationi’i ülemaailmsest konverentsist “IB Global Conference 2022”. Konverentsil vaadati IB hariduse tulevikku, kus märksõnadeks on õpilaste ja õpetajate heaolu, haridustehnoloogia ja innovatsioon hariduses, juhtimise ja eestvedamise olulisus ning mitmekesisuse, võrdse kohtlemise ja kaasamise suurendamine. Konverentsi võtmekõnelejatena esinesid Wageningeni ülikooli professor, sotsiaalse õppimise ja jätkusuutliku hariduse eestkõneleja Arjen Wals, koolikultuuri ja motivatsiooni ekspert, raamatu “Stand Tall Leadership” autor Steven Bollar ning Genfis asuva rahvusvahelise kooli juht Conrad Hughes, kes on oma uurimistöö pühendanud võrdsete võimaluste loomisele hariduses. Lisaks võtmekõnelejatele toimus konverentsi raames ka üle 100 erineva töötoa, kus sai arutleda eri maade esindajatega oluliste IB hariduse teemade üle ja kuulda teiste riikide esindajate kogemustest. Steven Bollar on väga hästi kokku võtnud, mida tähendab õpetaja terviklikkus (loe: usaldusväärsus) õpilaste silmis. See on see, kui sa täidad enda antud lubadused, ütled igal võimalusel välja, millesse sa usud, seisad alati õigluse eest ja teed alati seda, mida olen lubanud teha. Konverentsilt saadud teadmisi hakkame kindlasti rakendama koolielu korraldamisel, sh klassijuhataja rolli tähtsustamisel.
Etlejate konkurss "Kuldne sügis" Oktoobril toimus Aleksandr Puškini kooli algklassides traditsiooniline etlejate konkurss "Kuldne sügis", mis võimaldas õpilastel avastada oma annete potentsiaali ja teisi tahke. Lapsed valmistusid ürituseks usinalt. Igaüks valis iseseisvalt sügisele pühendatud luuletuse, õppis selle selgeks ja püüdis edasi anda valitud teose meeleolu. Mõnele lapsele oli see debüüt ning esimene samm oskuse poole erinevate luuletajate kunstiteoseid õigesti ja väljendusrikkalt jutustada. Võistlejad lugesid vene, eesti ja ukraina keeles. Iga osaleja püüdis luuletust esitada miniteatrina, kasutades häält, žeste, kostüümi ja muusikalist saatepilti. Konkursil osalejatele näidati väikest kontserti. Artistid esitasid klaveril muusikateoseid, vokaalstuudio liige laulis ukrainakeelset laulu. Võistlejad mõistatasid mõistatusi sügise kohta. Kõiki konkursil osalejaid autasustati diplomite, raamatute ja kingitustega. Konkurss on loominguline algus edule, see on algus emantsipatsioonile eakaaslaste vahelise erinevates keeltes suhtluse vallas. Siit leiad VIDEO
 Klassijuhataja-aasta mõtteid Annelinna gümnaasiumist Annelinna gümnaasiumis töötab ligi sada õpetajat, kellest peaaegu pooled täidavad ka klassijuhataja kohustusi. Selleks, et klassijuhatajad paremini üksteise tuge tunnetaksid, et info täpsemalt ja kiiremini liiguks ja et klassijuhatajate hääl kõlaks kindlamalt ka kooli metoodikanõukogus, kutsusime taas ellu klassijuhatajate ühendused. Neid on kolm: 1.- 4. klasside, 5. – 8. klasside ja 9. – 12. klasside juhatajad moodustavad alarühmad. Ühendusi juhivad Anita Rüütel, Anne Kaskman ja Artur Kusnerov. Klassijuhatajate ühendused korraldavad vestlusringe ja arutelusid. Kokkusaamistel edastatakse üksteisele infot ja muljeid külastatud seminaridelt, koolitustelt ja konverentsidelt. Samuti aitavad ühendused korraldada koostööd aineõpetajate ja tugispetsialistidega. Arutatakse ka selle üle, kust leida ideid ja motivatsiooni klassijuhatajana tõhusal toimida, kuidas planeerida klassijuhatajatunde ja teemade valikut. S el aastal on klassijuhatajad oma teemadena määratlenud kooli põhiväärtuste lahtimõtestamise ning kuidas sõlmida kokkuleppeid õpilaste, vanemate ja õpetajate vahel, turvalise õpikeskkonna loomise, ühistegevused väljaspool kooli rõhuga laiendada meie õpilaste eesti keele kasutamise võimalusi, klassikultuuri, täpsemalt klassi traditsioonide kujundamise, uute õpilaste klassikollektiivi lõimimise. Õpetajate päeval tunnustas kool TAGi Aasta Klassijuhatajana 8.b klassi juhatajat Igor Bitovit. Selle aunimetuse lõime, et vääriliselt juhatada sisse klassijuhataja aasta meie koolis.
Klassitunni mitu nägu Tartu Erakooli TäheTERA üksuses oleme sel aastal paika pannud ja toimetanud teemakuude tähe all. Ka klassitundide tegevused käivad samas taktis. Oktoobri teemaks oli meil vaimne tervis ja küberturvalisus. Väärtused, millele kooliperega keskendusime, olid empaatilisus ja enesehoid. Klassitundides seab iga õpilane kuu alguses endale 3 eesmärki – olgu need kui suured või väikesed tahes. Kuu viimases klassitunnis õpilane analüüsib, kui hästi eesmärgid täidetud said. See aitab astmeliselt toetada ennastjuhtiva õpilase kujunemist. Lisaks eesmärkidele alustasime oktoobris õpetajate päeva puhul õpetaja märkamise töölehega, kus õpilased üritasid nädala jooksul õpetajaid kiita, positiivselt üllatada või niisama naerma ajada/naeratama panna. Rõõm pisiasjadest! Järgmises oktoobri klassitunnis võtsime fookusesse vaimse tervise. Vaatasime Merilin Mandeli e-tundi “Kas kõigil inimestel on samasugune vaimne tervis?” ning täitsime nädala jooksul “Minu positiivse nädala” töölehte. Enne vaheajale minekut keskendusime klassitunnis küberturvalisusele. Kasutasime “Targalt Internetis“ programmi tunnikavasid, et arutleda fotode ja videote tegemisel loa küsimist ning nendega turvaliselt ja seaduslikult ümber käimise teemal. Pärast vaheaega kutsusime klassitundidesse külalised, kes tulid ja viisid igas klassitunnis läbi vaimse tervise teemalise töötoa. Valmistas rõõmu, et suurem osa töötube viisid läbi meie oma kogukonna liikmed. Mõned klassid osalesid Lille noortekeskuse töötoas “Kõige valem mina”. Teemadeks olid emotsioonide juhtimine, enesekehtestamine, rahunemismeetodid, enesehoid ja ka ajaplaneerimine.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
