Tartu Kivilinna Kooli 4.d, 6.a ja 7.b klassile tuli kevadine projektinädal natuke teisiti kui tavaliselt. Projektinädal toimus sel korral koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga ja kandis pealkirja "Geeniteadus kui elude päästja". Nädala jooksul kohtusid noored erinevate huvitavate inimestega, näiteks professor Tõnu Esko, kunstnik Valdek Laur ja muidugi Hull Teadlane. Külastati Geenivaramut, TÜ loodusmuuseumi, botaanikaaeda. Õpilased said teada, mis on geenid, mis on DNA, kus ja kuidas hoitakse geeniproove ja neid analüüsitakse, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul kohastunud erinevate tingimustega. Kõik osalejad eraldasid ja uurisid enda DNAd, tegid teadusprojekti ning kunstiprojekti. Oli põnev, hariv ja kasulik nädal nii õpilastele kui ka õpetajatele. Täname koostöö eest Tartu Ülikooli muuseume. Õpetaja Annika Rebane 
Aprillis toimus KJPG-s mitmekülgne tervisenädal Traditsiooniliselt tähistasime kaunite kunstide valdkonna õpetajate eestvedamisel tervisenädalat, mis võttis vaatluse alla nii füüsilise, vaimse kui ka emotsionaalse tervise. Aprillis tähistasime tervisenädalat järgmiste tegevustega: 💪andsime doonoripäeval verd ja kinkisime TÜ Kliinikumi Verekeskusele 23 doonori panuse; 👍lugesime klasside vahelisel võistlusel samme, kokku registreerisid osalenud klassid 9720.32 km käidud radasid; 👉toimus prof. Margus Annoki loeng kõigile õpilastele teemal "Toidulisandite toimelubaduste tagamaad"; 💃 võimlas toimusid klasside vahelised teatevõistlused, kus mõõtu võttis üle 90 õpilase; 🎤koridorides musitseerisid lisaks kohalikele moosekantidele ka külalistest jazzmuusikud; 👟prof. Jaanus Harro loengut e-sigarettidest ja nauteainetest kuulas tänu otseülekandele kogu koolipere koos saalis viibinud 10. klassidega; 🥦sööklas pakuti nädal aega erinevaid juurvilju ja värskeid maitsetaimi, mis tegi toiduvaliku taldrikutel veelgi kirjumaks ;  🤕koridorides olid õpilaste poolt koostatud sõnapilved ja tsitaadid tervisest, mida kogusid õpilasnõustajad; 🎓külalistund “Sportimist toetav toitumine”, õpetajateks Marko Kiho ja Mihkel Ruut, oli populaarne eelkõige 11. klasside hulgas; 🍰toimus tervist toetavate plakatite konkurss; 🧘♀️spordisaalides sai teha jõuharjutusi või mängida pallimänge aktiivsete vahetundide raames; 👀 toimus ülekooliline ööorienteerumine, kus osales 15 võistkonda, nende hulgas ka Ukrainast pärit külalised Annelinna gümnaasiumist.
 Kertu tuli Eesti meistriks ja Level seljatas üliõpilased Tallinnas toimunud kodunduse üleriiklikul olümpiaadil võitis Kertu Laanoja esikoha ja Eesti Maaülikoolis toimunud Fusion 360 modelleerimise ja tootedisaini võistlusel võitis Raatuse ja Variku kooli modelleerimisringi õpilastest koosnev võistkond Level eriauhinna parima mudeli teostamise ehk disaini eest. Kodunduse olümpiaadilt ajaloolise võidu koju toonud Kertu rääkis, et olümpiaadil oli palju praktilisi teadmisi eeldavaid ülesandeid - menüüde koostamine etteantud toiduainetest, aga ka toidu õigest säilitamisest, targast tarbimisest jms. Kertu ise peab säästlikku tarbimist hästi oluliseks. Olümpiaadivõitja sõnul õnnestusid tal kõige paremini ülesanded toiduainete asendamisest, kus tuli leida asendus hakklihale kotlettides ja munale pannkookides. Õpilase olümpiaadiks ettevalmistanud õpetaja Tuuliki Vuksi osas leiavad kiidusõnu ka Kertu vanemad. „Kertul on suur tahe ise teha ja huvi katsetada uusi asju ja on täiesti tavapärane, kui ta köögis toimetamise enda kanda võtab. Tal on menüü osas alati ideid ja inspiratsiooniallikana on kindlasti hästi suur roll kodunduse tundidel ja õpetaja Tuulikil.“ Kodunduse kaksikvend tehnoloogia hiilgas aga juba mainitud tootedisaini ja modelleerimise võistlustel, kus Leveli näol oli seal tegu ainsa õpilaskoosseisuga. Ülejäänud tiimid koosnesid täisealistest osalejatest, peamiselt Eesti kõrgkoolide disaini, tootmistehnoloogia ja inseneeria erialade tudengitest ning valdkonna ettevõtete esindajatest. “Loodan väga, et Raatuse poistest ja tüdrukutest, kes modelleerimisringis käivad, kasvavad meie tulevased insenerid, keda siin omalt poolt toetada ja kujundada üritan.” ütles õpilasi juhendanud õpetaja Priit Laats. Kodunduse vabariiklikul olümpiaadil esikoha saavutanud Kertu Laanoja ja võidukas Level (vasakult): juhendaja Priit Laats, Taniel Tamm, Hannes Narusberg ja Marii Lisell Mahoni. Fotod: erakogu
Edu lauluvõistlusel ja saalihokis Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus märtsi lõpus juba 19. korda üleriigiline hariduslike erivajadustega laste lauluvõistlus. Seekord korraldas selle eelmise aasta võitja Ämmuste Kool. Osalejaid ja pealtvaatajaid oli kokku ligikaudu 150. Päeva juhtis rõõmsameelne Krati-plika, kes lõi sõbraliku ja lõbusa õhkkonna. Kohal oli suur hulk erivajadustega laste koole üle Eesti. Võistlusel osalesid nooremast vanuserühmast 11, keskmisest vanuserühmast 14, vanemast vanuserühmast 5 ja toimetulekuklasside grupist 11 last. Kõik osalejad said esinemise järel kingikoti, mis sisaldas tänukirja, magusat ampsu ja väikest meenet. Kroonuaia kooli õpilased olid väga tublid ja said rikkamaks hea kogemuse võrra. Mattias saavutas II koha 7.-9. klasside arvestuses ning Emily sai eripreemia elava esituse eest. Toimetuleku õppekaval õppiv Renaldo sai hästi hakkama räpiloo esitamisega. Lisaks neile esines tublilt ka meie kooli poisteansambel. Suurel ja uhkel laval esinemine oli kindlasti julgustükk kõikidele lastele. Võitjaks osutus seekord Pärnu Päikese Kool, kes viis koju ka rändauhinna ehk suure kollase pliitasi. 29. märtsil toimusid Eriolümpia saalihoki võistlused, kus osales 12 võistkonda Võistlus avati saalihoki lauluga, mis oli pühendatud Eesti Saalihoki Liidu 30. aastapäevale. Meie kooli saalihokimeeskond saavutas I divisjonis II koha, olles vaid 4 punkti kaugusel esindusvõistkonna võidust. Uhkusega tõime koju karika, kõik sportlased said ka Eesti Olümpiakomitee kujundusega medalid. 
Loovtööd Mart Reiniku Koolis Meie koolis teevad loovtöid valdavalt 8. klassi õpilased. Sügisel saab selgeks juhendaja ja teema ning terve talv tegeletakse tööga, et see kevadeks valmis saaks. Sel õppeaastal muutsime täpsemaks töö hindamise. Jagasime tööd kolme suurde kategooriasse: uurimistööd, praktilised tööd ja ürituste korraldamine. Meie koolis on hetkel 8. klassi õpilasi 118. Neljapäeval, 20.aprillil, kui ülejäänud õpilastel oli iseseisva õppimise päev, toimusid koolimajas valmis saanud loovtööde kaitsmised. Komisjone oli seekord lausa 16. Kõik õpetajad olid töödega seotud: kes juhendajana, kes hindajana. Kõigi õpilaste tööd olid väga huvitavad ja eriilmelised. Õpilased korraldasid erinevad spordiüritusi nii eakaaslastele kui noorematele. Tehti kaasahaaravat teadusteatrit, organiseeriti ja juhiti erinevaid võistlusi ja konkursse, noorematele õpilastele tegevusterohkeid klassiõhtuid ja põnevaid teemaloenguid. Ja veel: õmmeldi, kooti, heegeldati, maaliti, disainiti, renoveeriti ja restaureeriti. Oli palju loovust, mis on selle töö juures ju olulisim. Ja mis kõige tähtsam – õpilased olid rõõmsad, sest õnnestus näidata enda oskusi, valmis saada midagi konkreetset ning saada selle eest head ja toetavat tagasisidet.
Avatud uste päev tõi kooliga tutvuma palju huvilisi 13. aprill oli Tartu Rakenduslikus Kolledžis väga põnev! Ühelt poolt oli tegemist päevaga, kus kõik huvilised said tulla kohale ja uurida lähemalt eriala ja edasiõppimisvõimaluste kohta. Teiselt poolt toimusid ka Noor Meister 2023 võistlused nii Kopli kui Põllu õppehoonetes, kus selgitati välja parimad mehhatroonikud ja kokad. Avatud uste päev tõi Tartu VOCOsse ligi 600 huvilist, kellel oli võimalus osaleda töötubades, võtta osa infotundidest, uurida ametite kohta erialade messil jpm. Avatud oli noorteala, kus sai tasuta kokteile, võimalus oli mängida erinevaid mänge ning päeva teises pooles kuulata Laura Põldveret, koolibändi ja elada kaasa kooli tantsurühmale Triskel. Päeva juhtis Laura Põldvere, kes täitis ka ühe noormehe soovi temaga koos duetti laulda.  Tartu Rakenduslik Kolledž. Avatud uste päeval toimus vestlusring teemal "Kutsekool vs gümnaasium" Noor Meister 2023 koka võistlustel pani end proovile 11 õppurit üle Eesti. Nende võistlustöö koosnes neljast osast. Mehhatroonikud võistlesid paarides ning nemad pidid lugema erinevaid skeeme, tegelema kontrolleri ja operaatorpaneeli programmeerimisega ning süsteemi koostamisega. Avatud uste päevaga algas Tartu Rakendusliku Kolledži suvine vastuvõtuperiood. Põhihariduse baasil saab avaldusi esitada 25. juunini, keskhariduse baasil avaneb vastuvõtt 26. juunil. Avapäeval esitas avalduse üle 50 inimese.
Laulu täis aprill Laulusuu lauluvõistlusel täitus sel aastal 20. aastapäev. Selle aja jooksul on võistlus neljal aastal erinevatel põhjustel toimumata jäänud. Igal aastal on lisaks solistidele olnud ka võistlusgrupp duettidele, sest sõbraga koos on ju julgem laval esineda. Ka sel aastal kõlas ilusaid kahehäälseid etteasteid. Lauljad ise tegid kodus tublit tööd tekstidega, selle võrra sai koos juhendajaga proovides keskenduda muusikalisele poolele. Lavalise liikumisega tegid juhendajad koostööd lauljatega. Sellel aastal paistsid lauljad silma julge ja avatud esinemisega. Näiteks jõudis muusikaõpetaja Kadri sõnul võistlema poiss, kes juba mitu aastat on julgust kogunud. Ka žürii märkas tema terviklikku esinemist ning hindas eripreemiaga. 1.-2. klasside arvestuses pälvis esikoha Adelina Kivi 1.c klassist, 3.-4. klasside seas Jan Martin Naarits 4.c klassist, 5.-9. klasside seas Grete Andreson 9.a klassist. Duettide võistlusgruppe oli kaks: 1.-3. klassi duettidest valiti parimaks Maria Pärna ja Mia Rosanna Laasma 2.a klassist ning 4.-9. klasside seas Liisa Laaneots (4.a) ja Grete Andresoni (9.a) duett.  Kogu ettevalmistuse aeg oli juhendajatele pingeline, kuna samal ajal käisid proovid ka kooli kooridega, kes pürgisid suvisele noorte laulupeole, kuhu muidugi ka pääseti. Laulusuu eestvedaja on õpetaja Kadri Karjus. Lisaks juhendab vanemaid õpilasi ka õpetaja Karmen Orissaar.
Teaduserikas aprill Aprillis toimus ERMis suur õpilaste teadusfestival. Treffneri õpilastel läks teadustööde konkursi eelvoorus väga hästi ning pääsesime sel aastal lõppvooru lausa 11 tööga. Neist omakorda kaheksa said lõppvoorus veel eraldi esile tõstetud: pälvisime nii riikliku preemia kui ka mitu koostööpartnerite auhinda. Gümnaasiumiastme I preemia sai Leene Pärtel (12.c, juhendaja Ott Maidre), kes esindab Eestit sügisesel Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil. Leene uurimust „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ tõsteti esile kui originaalset tööd, milles on põnevalt kombineerunud humanitaar-, sotsiaal- ja keskkonnateaduste eri aspektid. Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul.  Kuigi festivalile järgnev nädal oli täis intervjuude andmist ja töö tutvustamist väljaspool kooli, kutsusime ühel pikal vahetunnil huvilised auditooriumisse kokku ning Leene jõudis rääkida oma tööst ka kooliperele. Eriauhindu said HTG-st veel Kristiine Kaldmaa (12.b), Kea Rael Kukk (12.c), Marie Loog (12.c), Kauri Ilves (12.c), Johan Värv (12.b), Veera Beljajeva (12.e) ja Holger Eric Hain (12.c). Festivalikülalistele oma tööde esitlemine ja uurimuse kohta selgituse andmine oli õpilaste arvates igati väärtuslik ja arendav kogemus. Kõik lõppvooruks loodud plakatid riputasime pärast teadusfestivali HTG aatriumisse, et need nooremaid koolikaaslasi uusi põnevaid uurimistöid tegema innustaksid ja ideid annaksid.
Õpiringid Ilmatsalu Põhikoolis Meie kooli arengukava eesmärgiks on õpioskuste arendamine ja ennastjuhtiva õppija kujundamine. 2022. aasta sügisest alustasime Ilmatsalu Põhikoolis õpetajate õpiringidega. Õpiringides saavad õpetajad võimaluse koos õppida ning seejärel rakendada õpitut tundides. Nii saame ühiselt tegutsedes õpitut teadlikult ainetundides praktiseerida. Käesoleval aastal on õpiringide fookuses erinevad lugemisstrateegiad. Meil on väga hea meel, et õpiringides osaleb suurem osa meie õpetajaskonnast. Õpetajad on jagatud nelja gruppi ning igal grupil on oma juhendaja, kes vabatahtlikult on endale selle väljakutseid pakkuva rolli võtnud. Juhendajad koostöös õppejuhiga valmistavad ette teemakohased materjalid, lähtudes teaduspõhisusest. Iga kord saavad ringi liikmed endale ka koduse ülesande, näiteks lugeda artikleid, kasutada tunnis erinevaid lugemisstrateegiad ja tagasisidestada tehtut. Õpetajad saavad jagada oma parimaid praktikaid ja õppida teiste kogemustest.  Ootame huviga õpilastepoolset tagasisidet, et näha, kas ja kuidas lugemisstrateegiate rakendamine on tundides õnnestunud. Jätkame uuel aastal kindlasti õpiringidega. Õpiringide juhid on väga motiveeritud vedama ringe ka uuel aastal, et süsteemselt jätkata koos tegutsemist. Oleme tänulikud Pelgulinna Gümnaasiumi kolleegidele, kes jagasid meiega oma kogemusi ja parimaid praktikaid. Õpiringide juhid: Sigrid Siik, Leelo Punak, Mairi Puurits, Enn Lilienthal, Airi Pärnamets.
MHG õpilaste suurepärased tulemused õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 11.–12. aprillil toimus ERM-is Õpilaste Teadusfestival, kus esitleti õpilaste teadustööde konkursi II vooru pääsenud töid. I preemia pälvis Elo Joandi (12.a, fotol) töö „Toitumise tuvastamine juuste isotoopanalüüside põhjal: kaasaja ja arheoloogilise materjali juhtumiuuring“ (juhendajad Mari Tõrv, Ester Oras, Holar Sepp ja Helen Semilarski). Sama töö sai Eesti Geograafia Seltsi ja Eesti Ajaloomuuseumi eriauhinnad. Elo uurimistöö seob omavahel arheoloogia ja keemia. Töö üheks eesmärgiks oli anda ülevaade inimeste toitumisest juuste keratiini isotoopanalüüside kaudu. Analüüsimaterjaliks valiti juuksed tänapäeva inimestelt, Raadi kalmistul asuvalt Telleri kabeli vanaproualt, Jaani kirikus olevasse Münnichi kabelisse maetud naiselt ja TÜ Kunstimuuseumi muumialt.  Joosep Toom (12DP) pälvis II preemia töö „Kui palju rakendavad 10 kõige räägitumat keelt ning nendega võrreldes eesti keel heli kõrguste muutust?“ eest (juhendaja Hendrik Vija). Elo ja Joosep sõidavad Eesti esindajatena EL-i noorte teadlaste konkursile Brüsselis. II vooru pääsesid veel Liyanage Don Sithil Insara Liyanage: „Uurimus kaaliumpermanganaadi (KMnO4) mõjust banaanide küpsemisele“ eest (juhendaja Kirstin Karis), mis pälvis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia auhinna; Eva Kristine Tammine: “Gümnaasiuminoorte karjäärivalikud pärast kooli lõpetamist ja neid mõjutavad tegurid kolme Tartu gümnaasiumi näitel” (juhendaja Janika Kaljula); Laura Kuusik: “Keskkonnaärevus Tartu gümnasistide seas” (juhendajad Helen Semilarski, Janika Kaljula); Matthias Loona: “Kuidas mõjutab flašeoleti mängimine kitarrikeelel tekkinud ülemtoone?” ( juhendaja Riina Murulaid).
Reedel, 21.04 toimus Tartu Tamme Koolis Tartu linna käsitöö ja kodunduse koostegemine kuuendate klasside õpilastele. Osalejaid oli seitsmest koolist. Seltskond jagati paaridesse ning iga paar sai kohalinikute toorikud, millele oli vaja kujundada aedviljateemaline aplikatsioon-kaunistus. Köögis olevate viljadega sai mängida ja taldrikule midagi ägedat nikerdada. Taldrikul olev ja liniku kaunistus pidid kokku sobima. Ka paari tööd pidid omavahel sobima. Õmmelda võis nii masinaga kui käsitsi. Mõnel jäi pisut pooleli, kuid nemad saavad kodus lõpetada. Kes masinaga polnud pikalt kokku puutunud, sai loomulikult abi. Taldrikutele tekkisid luiged, siilid, liblikad, konnad ja fantaasiaelukad. Lõpuks oli luba taldrikud tühjaks süüa või kaasa võtta. Aplikatsioone juhendas Viivika Keskküla, toiduga mängimist Piia Rand, meened valmistas Thea Kapp Tartu Kivilinna Koolist, tänukirjadega aitasid Maret Kuura ja Urmas Buhvestov. 
Kiire päev TAGis 14. aprillil oli TAGi 8. klassi õpilastel väga kiire, sest TAGi kiired õpetajad Alla Botšarova, Jana Jõgeva, Jelena Pinajeva, Julia Trubatšova, Natalja Ivanova, Pavel Botšarov ja Sergei Maltšenko panid kiiresti kokku ja sama kiiresti viisid läbi “Kiire koolipäeva”. Teistmoodi õppepäeva idee sündis Harno poolt rahastatud Digilõime koolituse raames. Vastasime Jõhvi Vene Põhikooli kutsele, kes otsis kaasteelisi ja püstitasime endale eesmärkideks arendada digi- ja LAK-õppe metoodilisi oskusi ja võtteid, toetada aineõpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele ning pakkuda õpilastele võimalust katsetada ennast eestikeelses klassiruumis. Lõimumine toimus nii valdkondade vahel (digiõpe, eestikeelne aineõpe) kui õppeainete sees.  Lõimuvaks teemaks sai “Kiirus” ning kuidas see mõiste-nähtus avaldub muusikas (tempo tähtsus ja tähistused), keemias (katalüsaatorid ja tegurid, mis mõjutavad keemilisi protsesse), arvutiõpetuses (kiirklahvide kasutamine), matemaatikas (S=v•t) ja ajaloos (kiiruse mõiste muutmine läbi ajanäitajate arengu). Õpilased kontrollisid kiiruse olulisust musitseerides erinevas tempos, tehes katseid laboritöös, dokumentide vormistamisel, matemaatiliste ülesannete lahendamisel ja ajalooliste sündmuste hindamisel. Kiire päeva lõpus oli ka kiire viktoriin ja kiireimatele kiire autasustamine, mille magusad auhinnad kadusid samuti valgusekiirusel. Me loodame, et nii kiiresti ei kao „Kiirel päeval“ saadud teadmised, oskused ja muljed ning õpetajate-õpilaste kindlustunne, et eesti keeles õppimine kaasaegsetes (digi)keskkondades läbi erinevate ainete on huvitav, jõukohane, loomulik ja rikastav.
 Foto: Pildikompanii Tartu Forseliuse Kooli 65.juubeli pidustused on jõudmas lõpule Traditsioonilised juubeliaastaga kaasas käivad spordivõistlused, kontsert-aktus ning vilistlaspidu toimusid õppeaasta teises pooles. 22.aprillil toimuvale vilistlaspeole ootasime nii Tartu Forseliuse Kooli, kui ka kunagiste Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Tartu 8.Keskkooli vilistlasi ja töötajaid. Päev oli meeleolukas ning algas juba hommikul ning kestis hilisööni. Esmalt korraldas õpetaja Innar Hannus vilistlaste korvpalliturniiri, mille võitjaks tuli 2012. aastal lõpetanute tiim. Õhtune pidu algas kontsert-aktusega, mille lavastas õpetaja Ingrit Tera. Kava pealkiri oli “Oh, seda koolirõõmu!” ning laval käisid õpilased, õpetajad ning vilistlased. Vahetekstides kõlasid vilistlaste meenutused ning nutikalt ülesehitatud lavastus liigutas igat pealtvaatajat. Aktuse lõpetuseks õnnestus meie kooli kooridel meie kooli hümni “Koolilaul” esitada Vendade Urbidega, kelle repertuaarist laul pärit on. Lisaks kõlas ka autori Tarmo Urbi meenutus, kuidas laul sündis trammisõidul. Vilistlaspeol sai kokku ligi 450 külalist, kes said meenutada häid aegu nii oma koolikaaslaste kui ka õpetajatega. Publikut tantsutas ansambel The Swingers ning võime kinnitada, et puus nõksus küll igas vanuses vilistlasel. Vaadates minevikku, nähes praeguseid arenguid ning kuulates vilistlaste rõõmu tagasiolemisest, saame rõõmuga tõdeda, et koolivaim on, oli ja jääb.
12 kuud LõunaTERA moodi On tõeline õnn, kui Sind ootavad tööle jõudes toetavad ja ettevõtlikud kolleegid. Oleme LõunaTERAs juba alates 2022 aasta algusest võtnud eesmärgiks meeskonna ühtsuse suurendamise ja nüüdseks võib rahulikult öelda: me saime hakkama!  „12 kuud kollektiivis“ on ettevõtmine, kus vabatahtlikkuse alusel võtab üks meeskonnaliige jooksva kuu enda peale – andes kolleegidele väljakutse või võimaluse, midagi koos teha. Näiteks oktoobris jõime poole rohkem (lugesime veeklaase.), jaanuaris lugesime unetunde, märtsis tegime kapituulutuse ja vahetasime riideid, aprillis lugesime raamatuid ja novembris oli meil rahatarkuse kuu. See oli suurepärane võimalus üle vaadata enda tarbimisharjumused ning koostada eelarve enne suuremat osturallit. Kogusime novembris nö „nullkulu päevi“, kus ei tee ühtki väljaminekut ega ülekannet. Kõigil tuleb maksta ära laenud, arved ning osta söök, kuid see on pannud meid mõtlema ja jälgima enda harjumusi. Kui tihti ja kergesti me tegelikult „ostleme“ ja kui kiiresti tuleb põhjendus, miks mul seda uut kleiti, kreemi või kommikarpi just vaja oli. Et igale rahatarkusele tuleb laduda ka teadmistepõhine vundament, siis käis meil kuu alguses külas Swedbanki rahaasjade teabekeskusest ekspert, kes rääkis võimalustest, kuidas enda rahaasjad kontrolli alla saada ja juhtida raha (mitte lasta rahal juhtida sind). Koostasime eelarvet ja seadsime SMART meetodil pikaajalisi raha-eesmärke. Raha ei tee õnnelikuks, küll aga teeb rahaasjadega toimetulemine elamise lihtsamaks. Tarka tarbimist ja väärtuslikke hetki kõigile LõunaTERA kollektiivi poolt!
Tartu Maarja Koolis on kujunenud traditsiooniks kevadpühi pidada kooli õues, ilusat ilma tervitades! Peo eestvedajateks on abiõpetajad koos pikapäevarühma ja aineõpetajatega. Kui eelmisel aastal oli meil läbivaks teemaks linnurahvas, siis sellel aastal tiris kuldnokk rambivalgusse lillepeenral kasvavad erinevad lilled. Peol jagus tegutsemist kõigile: sai ronida ja kiikuda, külvata ja meisterdada, tantsida ja mune veeretada, loomi silitada, seebimulle puhuda ja pirukat süüa. Ühe kevade õnnestumisele aitab kindlasti kaasa ka hea loits. Kui maaema ja neli elementi meiega koostööd teevad, siis sujub kõik nagu õlitatult. Head õnne toob ka lihavõttejänese kallistamine - siis saad omale tema korvist šokolaadimuna valida. 
Simulatsioon Tartu maakohtus 9. klassi õpilased käisid Tartu maakohtus simulatsioonil. Õpilased mängisid kohtuistungina läbi kolm briti krimiloo stiilis mõrvastsenaariumi. Igal õpilasel oli ettenähtud roll: kohtunik, prokurör, advokaat, süüdistatav. Lisaks advokaatidele, prokuröridele, kohtunikule ja süüalusele olid mängu toodud ka rahvakohtunikud ja tunnistajad. Õpilaste esitlusi kommenteerisid kohtunik Anneli Tanum ja ringkonnaprokurör Raul Heido. Pärast simulatsioone tutvustati noortele kohtumaja keldrikorrusel asuvaid arestikambreid ning politseimeeskonna varustust. Rõõm oli tõdeda, et nii mõnigi 9.a ja 9.b klassi noor tunnistas pärast kohtusimulatsioone, et temas on tärganud huvi teha karjääri õiguskaitse valdkonnas.  Foto autor: Raul Heido Tuleviku Tegijad aitavad leida oma tee Aprillis toimus “Tuleviku Tegijad” programmi raames kolm külalistundi. Ilona Tint, ettevõtja ja noortekeskuse aktivist, rääkis 9. klassi õpilastega teemal “Kuidas saada rikkaks” ja näitas neile, kuidas saab planeerida oma tulusid, makse ja kulusid. 7. klassile viidi läbi eelarve koostamise ärimäng. Nodirkhon Yusupov, Ericsson Eesti IT-spetsialist, tutvustas noortele kiiresti arenevat tehnoloogiat nagu 5G, tehisintellekt, automatiseerimine ning näitas lihtsatel näidetel, kuidas toimub info liikumine ja töötlemine. Tartu linna Tehnoloogia konkurss Meie koolis toimus Tartu linna Tehnoloogia konkurss 5. klasside õpilastele õpetaja Viktor Tuviku eestvedamisel. Võistlustöö teemaks oli „Salvrätikute hoidik“. Kokku tuli Tartu koolidest osalema 12 õpilast. Hoidiku aluse kuju tegid õpilased oma nägemuse järgi. Kasutati puidupõletamise tehnikat. Tööde hindamisel arvestatati hoolsust, täpsust, fantaasiat.
Viisime läbi oma koolis "Team Building Week'i". Nädala eesmärgiks oli rõhutada koostegemise ja sõpruse tähtsust läbi erinevate tegevuste. Kooli külastasid ka "Kiusamisest vabaks" programmi kordinaatorid, kes viisid läbi koolituse õpetajatele, kui ka minitunnid lastele. Kõige põnevamaks osutus ülekooliline koostöömängude tund! Kogu nädal oli edukas nii laste kui ka õpetajate seas.
Kevad on olnud loodusõpetuses väga külalisterohke. Külas käis jahimees Raul Kets, kes tutvustas oma põnevat hobi 6. klasside lennule. Raul oli kaasa toonud erinevate loomade koljud ja nahad ning jahimehe põhivarustuse jahil, jahimehele tarvilikud riideesemed ning varjekostüümi.  Õpilased kuulasid huviga ja küsisid aktiivselt küsimusi. Paljud õpilased said ka oma kogemustest rääkida, sest nad on isa või vanaisaga korduvalt metsas või ka jahil käinud või hoopis metsloomi toitmas. II kooliastmele pakkus põnevaid teadusteatri etendusi ka Teadusbuss. Meeleolukal etendusel nägime tossu, tuld ja kuulsime plahvatusi. Õpilased said algteadmisi keemia ja füüsika valdkonnast. Kõige rohkem meeldis õpilastele ise katsete läbiviimise juures abiks olla ning vedela lämmastiku sisse valatud keeva vee tekitatud udupilve püüda. Aitäh külalistele, kes õpilaste igapäevast koolielu vaheldusrikkamaks muudavad!
Veeriku - tuleviku tegija Kuidas muuta kooli õppekorraldust nii, et põhikooli lõpetaks õpirõõmus vaimselt terve ja tugev noor inimene? Tartu Veeriku Kool on üks neljast Eesti koolist, kes osaleb sel aastal Tallinna Ülikooli korraldatud Tulevikukooli koolitusel. Meeskonda kuuluvad nii juhtkonnaliikmed kui aineõpetajad. Meil on kaks konsultanti – Piret ja Kaisa, kes hoiavad pidevalt kätt pulsil, juhendavad, aitavad nii nõu kui jõuga. Oleme end läbi närinud haridusteemalistest käsiraamatutest, viinud ennast kurssi uuemate magistri- ja doktoritööde ning teadusartiklitega, vaadelnud kolleegide ainetunde, testinud oma õpilasi ja õpetajaid, kohtunud huvitavate inimestega, külastanud Viljandi Jakobsoni Kooli (eelmise aasta üks tulevikukoolidest) ning hakanud tähele panema ja märkama õpetajate ja õpilaste jäävus- ja juurdekasvuuskumusi. Oleme töösse rakendanud õpetajate fookusgrupi õpiringi, kus õpime üle nädala üheskoos, jagame märkamisi, õnnestumisi ja ka ebaõnnestumisi, kui neid peaks ette tulema. Jagame õpitut ka teiste heade kolleegidega koolis. 27. aprillil külastas meie õpetajate fookusgruppi külalisesineja Kati Aus (Maailma kõige targem rahvas). Katiga tuletasime meelde õpitud teemasid, aga avastasime ka uusi vaatenurki, oskame nüüd veelgi paremini aru saada, kuidas ise ja kuidas õpilased õpivad.  Oleme intensiivselt töötanud, kuid pikk tee on minna. Esmalt tuleb jõuda õpetajate uskumusteni, seejärel on lootust jõuda nendeni, keda õpetame – lasteni – meie tulevikuni. Usume ja loodame, et meie jõud ei rauge, sügisest plaanime jätkata uute õpiringide ja koosõppimistega, kuni see muutub igaühe jaoks enesestmõistetavaks. Tulevikukooli töörühma nimel Kaire Sumberg
Aprill on naljakuu ja lustida sai Kesklinna Koolis aprillis ohtralt. Meie seitsmendikud käisid Lõuna-Eesti metsades KLAPP matkal, kus nalja sai kolm päeva ja kaks ööd. Mudilas- ja lastekoor panid oma oskused proovile laulupeo ettelaulmisel ning ilmselgelt oli ettevalmistustöö tugev - õpetaja Nele Valdru juhatamisel said mõlemad koorid laulupeole! 8. ja 9. klassidel tuli enne vaheajale minekut veel oma teadmised, oskused ja närvid proovile panna: kaheksandikud kaitsesid loovtöid ning üheksandikud tegid ühiskatseid. Rõõm on tõdeda, et meie õpilased on endiselt tublid ja asjalikud ning loovtööde tase on kõrge. Nagu ikka oli teemade valik kirju ja valdav enamus õpilastest olid loovtöö teema oma huvidest lähtuvalt ise välja mõelnud. Korraldati erinevaid üritusi, ehitati trikiratta ramp ja rattarada, viidi läbi loenguid, kirjutati analüüse, referaate ja uurimus. Säravamatena tõusid esile 100-lehekülje paksune koomiksiraamat (Piibe Jagomägi), võrdlev uurimus basiiliku kasvatamisest aknalaual ja Click and Grow nutiaias (Liselle Laur ja Liisbet Välba) ning arendatud mobiilirakendus jalgpalliklubide võrdlemiseks (Karl Jõgi). Aprilli viimasel päeval toimus Supilinna päevade raames Kesklinna Kooli 7. kogukonnapäev, mil koolimaja avati kogu linnarahvale. Toimusid erinevad töötoad, karmoškakontsert, tehti pelmeene, ehitati legodest Supilinn, tutvuti tuletõrjeautode siseelu ning politseinike igapäevaga, sai osaleda puldiautode rallil ning loomulikult täita hea ja paremaga kõhtu erinevates kohvikutes. 
Wie geht es? – Danke, supergut! Kui rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad, siis lendavad tublimad õppurid Euroopa Liidu teistesse riikidesse. On aasta peamine õpirände aeg. Tänu Erasmus+ õpirändeprojektile „Kultuuridevaheline õppimine“ veetsid Tartu Karlova Kooli 13 õpilast 7.-9. klassidest, 3 õpetajat ja koolidirektor Krista Andreson ühe kevadise koolinädala, 15.-22. aprillini Lüneburgis Saksamaal. Tartu ja Lüneburg on sõpruslinnad ning tähistavad sel aastal oma koostöö 30. sünnipäeva. Kooli partnerid Saksamaal on Schule am Schiffshebewerk (põhikool) ja Lüneburgi Saksa - Eesti Selts.  Rühmaviisiline õpiränne mitmekesistab õppetööd ja annab võimaluse võõrkeelte kasutamiseks keelekeskkonnas. Õppereis on eelkõige suunatud noorte enesearengu toetamisele teistmoodi mitteformaalse õppe kaudu, kultuuridevahelisele õppimisele, sotsiaalselt oluliste teemade käsitlemisele ja väärtuste tugevdamisele.
Praktiline õpe toimus kahes võõrkeeles (inglise / saksa) suheldes eakaaslastega koolitundides ja linnaruumis. Keerulisemad arutelud tuleviku ja elukutsevaliku teemadel leidsid aset inglise keeles. Hansalinnade ajalugu ja tänapäevast arengut oli võimalus tundama õppida nii Hamburgi kui Lüneburgi avastades. Eriline kogemus kõigi osalejate jaoks oli Lüneburgi linnapea vastuvõtt raekojas, mille vanim osa on ehitatud 13. sajandil. Õpetajad ja koolijuhid võrdlesid koolikorraldust ja õppevahendeid ning kavandasid koostööd tulevikus. Lüneburgi Saksa – Eesti Selts üllatas Karlova koorikooli õpilasi ilusa kingitusega – teatripiletitega muusikalile „Jesus Christ Superstar.“ Õppereis oli motivatsioonireisiks tublidele saksa keele õppijatele, väärtustades saksa keelt kui B-võõrkeelt. Õpilased said juurde suhtlemisjulgust ja enesekindlust, õppisid tundma Saksamaad ja sealset koolielu. Projekt jätkub kogemuste jagamisega kaasõpilastele ja koolis avatakse Lüneburgi tutvustav stend. Õpilaste reisifotode abil kujundatakse Tartu Saksa Kultuuri Instituudis sõpruslinnale pühendatud näitus. Küsimusele „Kuidas läheb?“ vastasid õpilased kogu nädala vältel „Tänan, superhästi!“ Erasmus+ Rikastab elu, avardab silmaringi. Külli Toots, saksa keele õpetaja ja projektijuht
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
