Petersoni õpetajad hoolitsevad eesti keele ja keelekeskkonna arengu eest.
Märtsis ei tähistanud me vaid e-etteütluse, aktuse, eesti keeles kirjutamise võistluse ja külalistundidega eesti keele päeva. K. J. Peterson unistas oma eluajal eesti keele arengust ja austuse kasvust selle keele vastu ja KJPG jätkab uue aja võtmes tema tööd. KJPG õpetajad käisid tunde andmas Sillamäe Gümnaasiumis. HTM alustas sügisel Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojekti, mis toetab eestikeelsele haridusele üleminekut. Kool ja õpetajad vajavad professionaalseks arenguks muuhulgas ka erialaseid väljakutseid ja nii on meie õpetajad osa saamas Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojektist, sest direktor Merike Kaste on Sillamäe Gümnaasiumi mentor. 
Meie õpetajad viibisid märtsis päeva Sillamäel, arutasid toimuvat, andsid tunde ja elasid kaasa kohalikele muredele. Osalesid matemaatika õpetaja Laire Kannel, inglise keele õpetaja Estra Tõnisson, saksa keele õpetaja Sigrid Parts, eesti keele õpetaja Karl Pütsepp ja inimeseõpetuse õpetaja Anna-liisa Blaubrük. Igaüks neist andis tunni või kaks oma erialal või eesti keelt võõrkeelena. Eesmärgiks oli eelkõige nii sealsetel õpetajatel kui õpilastel kogeda C1 keeletasemele keelt valdava õpetaja tundi.
Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit on korraldanud ka aprilliks õpilas- ja õpetajate vahetuse Lõuna-Eestisse ning märtsis viibisid kolm kõige tublimat keeleoskajat õpetajat ka päeva meie koolimajas ja tundides. Projekti tegevuskavas nägid direktorid ette, et külas käiks enamus õpetajaid vaatlemaks eesti koolikultuuri. Kolm julget alustajat olid Inna Gusseva, Irina Suvorova ja Sergei Varankin.
Projektipäeval treeniti õpioskuseid
19. märtsil toimus Variku koolis järjekordne projektipäev, seekord teemaks õpioskused. Õpetajad tunnevad oma igapäevatöös sageli, et tiheda õppekava ja igapäevatoimetuste kõrvalt ei jõuagi tegeleda sellega, millega päriselt võiks või tahaks. Projektipäevad annavad ka õpetajatele võimaluse õpetada ja tutvustada seda, millesse päriselt ise usutakse ja mida peetakse vajalikuks harjutada. Meie seekordsel projektipäeval õpiti otsima infot, võrdlema, lahendama eri viisidel ruutvõrrandeid, arutleti tõhusa õppimise ja õpiuskumuste üle, kuulati loenguid teistest kultuuridest, analüüsiti kehalisi võimeid, harjutati rütmitunnetust ja koostööd, aga ka loogikat ja käelist tegevust. Mööda ei pääsenud ka koolistressi teemalisest töötoast, kus analüüsiti üheskoos õpilastele tuttavaid situatsioone. Õpilaste tagasiside oli üle ootuste positiivne. Mõistagi oli ka neid, kelle valitud töötuba ei vastanud esialgsetele ootustele. Siiski toodi palju välja seda, kui tore on näha õpetajaid ja kaaslasi vahel teises valguses. Eriti populaarseks osutusid arutelude töötoad, kus vähemal või rohkemal määral kaasati ka õpilasi mõtlema selle üle, kuidas me tegelikult õppida ja õppimisest mõelda võiks. 
Maiustusi ja janukustutust jagus kõigile. Peaauhinna näol naeratas loosiõnn 9. klassile ja nad sõidavad kevadel tutvuma jaanalinnufarmiga.
Teisel päeval külastasime Laupa mõisakooli. Oli üks vahva ringkäik koolis ja selle ümbruses!
Ühtlasi andsime nõusoleku, et kevad 2025 korraldab kogemusseminari Tartu Tamme Kool. Seega rõõmsalt ja liikuvalt ühise eesmärgi nimel pingutama!
Märtsis oli Tamme gümnaasiumis tihe ja põnev kuu. Üks suurim üritus toimus 13. märtsil, kui meil oli avatud uste päev. Kohale oli tulnud üle 700 huvilise põhikoolilõpetaja, kes uudistasid meie kooli võimalusi. Alustuseks tervitasid särasilmseid noori kooli direktor Ain Tõnisson ja õppejuht Tuuli Tomson ning esinesid meie kooli rahvatantsurühmad. Edasi läks tihe programm sessioonidena, kus uued potentsiaalsed õpilased said kaasa teha majatuuri või osa võtta erinevate suundade infotundides. Oma tegevusi tutvustasid veel koolileht ja kooliraadio. Eriti toredaks tegi ürituse meie kooli õpilaste enda initsiatiivikus: kõiki tuure ja infotunde viisid läbi õpilased ise ning õpetajad said vaid rõõmuga tõdeda, et õpilaselt õpilasele kogemus töötab väga efektiivselt. Ka põhikooliõpilased olid huvitunud ja energilised, küsisid lisaküsimusi ning said teada, mis on meie koolis erilist. Õhtupoolik lõppes meeleolukate õpetajapoolsete töötubade ja muusikaliste etteastetega.
Üritus, mis liidab
Märts on õpilaste vaates kindlasti Veurovisiooni kuu. Igapäevaselt nutiseadmetest juhitud teismelised on ootamatult asised; valitakse muusikat, tehakse lavaproove, otsitakse kostüüme, luuakse tekste, kaunistatakse lava. Oodatud suurüritus vajab tugevaid taustajõudusid. Meie vilistlased Ricard Vardja ja Markus Tõnson on olnud aastaid selle ürituse helitehnikud. Seekord tehti koostööd Extended Productionsiga. Ricard ja Markus koolitavad välja juba teist “põlvkonda” huvilisi. Mida noored õpivad vanematelt? Endised helitehnikud, praegused Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased Kert Kruuse ja Albert Johannes Maran: “Veurovisioon on suurüritus, kus saab kogemuse nii heli- kui ka valguspuldis. Saime teadmisi valgustusshow loomisel, Avolites valguspuldi kasutamisel ning kõlarite helisageduste reguleerimisel. Kõige tähtsam on olla koostöövõimeline, mõistev ning abivalmis. Parim praktika saadaksegi just suurtel üritustel, sest siis on enamasti uutmoodi tehnika ning väga põnev.” Praeguste helitehnikute nimel Joosep Lukas Gerhold (8.b), Gren Kukk (8.b), Kauri Lelov (8.c): “Helitehnikutena oleme õppinud, kuidas helipuldiga kõlareid ja mikrofone juhtida. Veurovisioonil õppisime helitehnika paigaldamist, hooldust, reguleerimist, kuidas üritust korraldada, igasuguseid valgustehnika ühendusi. Huvitavad olid uued kõlarid ja nende elemendid, mis on liigitatud kõrg-, kesk- ja madalsageduskõlariteks. Meie meeskond on väga tore. Veurovisioonil saadud uued teadmised andsid suure kogemuse ja tahame veel rohkem tegutseda sellel alal.” Sel aastal oli külaliseks “Eesti otsib superstaari” superfinalist Margareth Mürk, kes endise õpilasena säras kunagi ka ise sellel üritusel. 
Hiljuti külastasid meie kooli õpilased ja õpetajad neljast riigist (Portugal, Saksamaa, Itaalia, Horvaatia) Erasmus+ projekti raames. See oli üks suur ja tore üritus, mis ilmestas koolielu ja tekitas värskeid emotsioone. Rahvusvahelise projekti põhiteemaks on “Tolerantsuse arendamine koolis”, kuid kohtumine meie koolis oli pühendatud HEV-õpilastesse suhtumise teemale. Kuna meie koolis on igas paralleelis olemas ka väikeklass, kus õpivad erivajadustega õpilased, siis peame seda teemat väga tähtsaks. Projekti eesmärk on kooskõlas meie kooli väärtuste ja visiooniga: õpilaste sallivuse tõstmine ja koolikiusamise vähendamine.
Projektinädala jooksul toimus palju vahvaid üritusi: töötoad, presentatsioonid, spordivõistlused, viktoriin, linnas orienteerumine, Maarja Küla Tartu peremaja elanikega kohtumine, silmaringi laiendavad tunnid Tartu Ülikooli Muuseumis ja Geenivaramus ning põnevad ekskursioonid Ahhaas ja Proto avastustehases. Kõige meeldejäävam oli aga õhtu koolis, kus õpilased said koos köögis toimetada, koridori seinale maalida, laulda lemmiklaule, mängida lauamänge ja lihtsalt tšillida.
Projektinädal lõppes tagasisidestamisega ja Eesti Vabariigi aastapäeva aktusega. Kurb oli ainult see, et aeg lendas kiiresti ja külalised pidid lahkuma. Nüüd aga ootavad meie õpilasi põnevad reisid oma uute sõprade juurde. Juba sellel nädalal stardivad meie kooli kuus õpilast ja kaks õpetajat Portugali.
Õpetajad õpivad!
Oleme oma koolis seadnud eesmärgiks tegeleda teadlikult õpioskuste arendamisega ja ennastjuhtiva õppija kujundamisega. Selleks, et püstitatud eesmärki täita, vajame teadlikke ja pädevaid õpetajaid. Seetõttu oleme juba teist aastat külastanud kõigi õpetajatega erinevaid Eesti koole, et koguda teadmisi, kogemusi ja parimaid praktikaid õpioskuste arendamiseks ja ennastjuhtiva õppija kujundamiseks. Selle õppeaasta novembris külastasime ühiselt Tartu Forseliuse Kooli. Saime vaadelda ainetunde ja osaleda vestlusringis, mida vedas eest õppejuht Kristi Mumm. Kogusime kokku ja võtsime endaga kaasa head mõtted. 
Käesoleva aasta märtsis leidis iga õpetaja endale ise kooli, kuhu minna, et vaadelda tunde, vahetada kogemusi ning saada häid nippe. Kolleegilt kolleegile kogemusel on suur väärtus! Selleks, et ükski hea mõte ei läheks kaduma, täitsid õpetajad vaatluslehe ning jagasid kuuldut-nähtut ühises vestlusringis. Nii jõudsid kõik head mõtted, parimad nipid ja praktikad meie kooli õpetajateni, et neid kasutades saaksime veelgi paremini panustada õpilaste arengusse.
Ilmatsalu Põhikooli õpilastel oli sel päeval iseseisva õppimise päev. Kui tavapäraselt oleme iseseisva õppimise päeva ülesanded andnud õpilastele mitu päeva varem kätte, siis sel korral proovisime nii, et õpetajad lisasid õppimise sama päeva hommikul eKooli. Võtame õpilastelt tagasisidet, milline iseseisva õppimise päeva korraldus sobib paremini. Suur aitäh Uulu Põhikoolile, Tartu Veeriku Koolile, Tartu Raatuse Koolile, Võnnu Keskkoolile ja Lähte Ühisgümnaasiumile, et lahkelt vastu võtsite! Ka meie uksed on alati külalistele avatud!
Taskuhääling „Taskusumin“
Meie oleme Helena Umbleja ja Mirjam Mäe Tartu Mart Reiniku Kooli 8.a klassist. Sellel õppeaastal on igal õpilasel vaja teha loovtöö. Meile mõlemale on alati väga meeldinud sotsiaalmeediaga tegelemine, monteerimine ning blogimine ning sealt tuli idee teha oma kooli taskuhääling ehk podcast. Hakkasime taskuhäälingut ette valmistama juba enne 8. klassi algust: valisime juhendaja, tegime taskuhäälingule Instagrami sotsiaalmeediakonto, valisime taskuhäälingule logo ning mõtlesime välja nime, milleks sai “Taskusumin”. 
8. klassi alguses hakkasime valmistama ette esimest “Taskusumina” saadet. Panime paika ka ülejäänud saadete teemad ja külalised, kellega peagi ühendust võtsime. Uurisime kõikide saatekülaliste tausta ja koostasime sellest lähtuvalt hulk huvipakkuvaid küsimusi. Saateid salvestasime peamiselt koolimajas, ühel korral ka ERRi stuudios. Meie taskuhäälingu osad ilmuvad ainult audiona.
Selle õppeaasta jooksul on ilmunud 6 taskuhäälingu saadet ja need on kuulatavad Spotifys “Taskusumin” nime all. Meiega on käinud vestlemas erinevad MRK-ga seotud inimesed (direktor, õpetajad, orkestri dirigent, õpilasesinduse liikmed, kooli vilistlane). Plaanime kindlasti vestluste salvestamisega jätkata ka järgmisel õppeaastal, sest teeme koos midagi, mis meile mõlemale päriselt meeldib ja loodame, et need saated muudavad ühist koolielu veelgi huvitavamaks.
Raatuse kooli õpilane Miia Maria Treier pääses rahvusvahelisele muusikaolümpilaadile Küprosel
15.-16. märtsil Tallinnas toimunud vabariiklikul muusikaolümpiaadil saavutas meie Miia Maria Treier kolmanda koha ning esindab Eestit aprillis Küprosel toimuval rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil. Tallinnas saavutatud kolmas koht ja sellega kaasnenud kulddiplom on ajaloolise väärtusega saavutus. Ometi ei ole see Raatuse koolile esimene kord sellelt võistluselt loorbereid lõigata. Neli aastat tagasi väljus Uku Toots sealt suisa võitjana (meenuta siit): raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1080-uku-toots-on-oma-vanuseklassi-parim-muusikatundja-eestis. Olümpiaadiks valmistas Miiat ette muusikaõpetaja Mai Rand. Selline edu tuli Miiale suure üllatusena. Seda just ülesannete keerukuse tõttu. Lisaks oli olümpiaad mõeldud 7.-12. klassile ning olles üks noorematest osalejatest ei eeldanud Miia kohe esimesel korral ülihead tulemust, vaid võttis seda pigem kui huvitavat kogemust ja toredat väljakutset. 
Õnnelik Miia Maria Treier kulddiplomiga. Foto: Rene Leiner
“Kirjalik töö oli üsna mahukas ja aega jäi vastamisel väheseks. Kõige paremini õnnestus mul laulmine. Esitasin Triin Normani laulu “Üle Maarjamaa”, mis kõlas ka viimasel laulupeol. Klaveril saatis õpetaja Mai,” rääkis Miia, kelle elus on muusikal väga oluline roll.
“Kahtlemata oli olümpiaadi tulemus rõõmus üllatus, aga elle taga on alati ka toetav õpetaja," ütles Miia ema Kai. Kõige suurema üllatuse valmistas Miia emale omaloomingulise klaveripalaga. “Ei teagi kuidas see tal sündis, aga kui Miia seda kodus klaveril harjutas tabas mind küll suur imetlus ja samas ka tänulikkus, et mul selline laps on,” võtab Kai oma emotsioonid ühte lausesse kokku. Loe pikemalt kooli kodulehelt: raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1295-miia-maria-treier-paeaeses-rahvusvahelisele-muusikaoluempiaadile-kueprosel
Tartu Rakenduslikus Kolledžis on avatud dokumentide vastuvõtt kutseõppe kõikidele erialadele. Põhihariduse baasil erialade vastuvõtt kestab kuni 13. juunini, keskharidusebaasil õpetatavate erialade vastuvõtt kestab 2. augustini.
Esmakordselt avaneb vastuvõtt uuele õppekavale „Tulevikutehnoloogiad“. Õppekava on loodud koostöös VOCO ja Tartu Kunstikooliga. Tulevikutehnoloogiate õppesuund on uudne kestlike tehnoloogiate keskhariduse õppekava, kus õpe toimub tööelule sarnastes tiimides ning mille lõpetajaid oodatakse juba praegu tööle 2000-eurose palgaga. Tegu on uutmoodi keskhariduse õppekavaga, kuhu on oodatud põhikooli lõpetanud või sel kevadel lõpetavad kandidaadid. Õpe toimub ühiselt juhendatud tiimides, suures osas projektiõppe vormis ning kestab neli aastat. Loe pikemalt siit: voco.ee/20-aastasena-palk-2000-tartus-saab-tanasest-kandideerida-uudsele-it-ja-rohekeskhariduse-oppekavale/ 
Õppekava spetsialiseerumise suundadeks on nutikad seadmed, materjaliringlus, multimeedia ja digitehnoloogia. Kõrghariduse kõrval ainsa keskhariduse õppekavana kuuluvad kestlikud tehnoloogiad ka riiklikku Inseneriakadeemia programmi. Avaldusi saab esitada 1. aprillist 13. juunini sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu. Igale õppesuunale võetakse vastu kuni 15 kandidaati, kokku maksimaalselt 60 õppijat. Loe lähemalt õppekavast:
voco.ee/eriala/it-akadeemia-tulevikutehnoloogiad-736/
Rahvatantsijad Nepaalis, koorilauljad Bielefeldis
Märtsikuu oli Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsijate ja segakoori lauljate jaoks erakordselt tegus. Rahvatantsurühma Härmatise kaheksa tantsijat ning rahvatantsu õpetaja Anita Kreen osalesid Eesti delegatsiooni koosseisus 1.–10. märtsini Nepaalis toimunud XII rahvusvahelisel folkloorifestivalil. Reis sisaldas emotsioonide-rohkeid esinemisi Nepaali erinevates piirkondades, aga ka võimalust tutvuda selle maa ja rahva elu, looduse ja traditsioonidega. Rohkem saab festivalist lugeda: folkfestivals.org.np/ 
10.–15. märtsil külastasid meie 42 segakoori õpilast Ceciliengymnasium´i Bielefeldis. Sõprus, mis sai alguse enam kui 30 aastat tagasi ja mille algatajaks oli MHG asutaja ja kauaaegse direktori Peeter Põllu perekond, on uuesti hoo sisse saanud. Kahe kooli koorid ja orkester harjutasid koos laulmist dirigentide Claudia Gentejohanni ja Markus Leppoja juhendamisel. Suure ettevalmistuse aitas koolis teha Kadri Leppoja. Sõpruskohtumine lõppes 14. märtsil suure kontserdiga Bielefeldi Maarja kirikus. Juba septembri lõpul-oktoobri algul ootame sakslasi Tartusse külla. Saksakeelset artiklit meie külaskäigust saab lugeda: ceciliengymnasium.de/index.php/schulleben/tartu/1769-wie-fisselregen-fruehling-wird
Märts 2024
Juba neljandat korda osalesid TAGi õpetajad üle-euroopalisel konverentsil „Euromath & Euroscience“, mis sel aastal toimus Roomas Tor Vergata ülikoolis märtsi teisel nädalal. Seekord tõi huvi reaal- ja loodusteaduste vastu kokku õpetajad, õpilased ja teadlased 21-st Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika riigist. Konverentsi kavas oli üle 200 erineva esitluse ja ettekande, teiste hulgas ka meie kooli õpetajate Maksim Ivanovi, Natalja Ivanova ja Yulia Klochkova poolt välja mõeldud ja läbi viidud töötuba „Scientific Decathlon“, kus autorid näitasid mitmekesiseid ja leidlikke viise, kuidas arendada matemaatilist mõtlemist ja rakendada matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi eluliste ülesannete lahendamisel. Mõõtmisülesannete komplekt, mida lahendasid ühesuguse hasardiga nii professorid kui õpilased, oli inspireeritud kümnevõistluse erinevatest aladest ja pidi kokkuvõttes viima tulemuseni, mis võrdub praeguse kümnevõistluse maailmarekordiga (Kevin Mayer 9126 punkti 2018. aastal Talance`s). 
Ülemaailmse aineühenduse (WFNMC) president Robert Geretschläger esitas oma ettekandes sellise mõttekäigu: matemaatika ja loodusteadused on unikaalne valdkond, mida õpetatakse kõigis riikides, kõigis koolides, kõigis vanuseastmetes. Mõned peavad seda raskeks valdkonnaks. Mõned armastavad seda. See konverents suurendab kindlasti viimaste hulka, näidates matemaatika ja loodusteaduste põnevamat ja loomingulisemat külge. Konverentsi võlu seisneb lisaks huvitavate esitluste kuulamisele ja töötubades osalemisele ka selles, et osalised loovad kontakte, suhtlevad professionaalsetes rühmades ning tunnetavad end ühtse math- ja science-kogukonnana.
Märts tõi meile palju häid uudiseid erinevatelt konkurssidelt, kus õpilased saavutasid häid tulemusi nii saksa keeles, prantsuse keeles ja ka kunstis.
10.c klassi õpilane Samuel Saar osales UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide konkursil "Kui heli loob pildi". Konkursil osalemiseks tuli luua 1 minuti ning 18 sekundi pikkune lühifilm, mis põhineb prantsuse muusiku Rone heliribal. Konkursil osales 210 videot 32 riigist ja Samueli loodud animatsiooni "The Race" peeti võistlusel II koha ehk žürii eriauhinna vääriliseks. 20 finaali jõudnud lühifilmi näidatakse UNESCO helinädala raames Cannes'i filmifestivalil ja auhind antakse Samuelile üle 15.-16. mail toimuval auhinnatseremoonial Cannes'is. Samueli lühifilmi näeb siit https:
21. märtsil toimus Descartes’i koolis HTK Ukraina laste hariduskoordinaator Anna Sumyki juhendamisel õpetajatele lihavõttemunade kaunistamise töötuba.
Meile tutvustati, kuidas kaunistavad ukrainlased pühademune vanade traditsioonilisekombel. See on täiesti omaette kunst. Põssanka ehk pysanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Sõna „põssanka“ tuleb tegusõnast pysaty „kirjutama“. Selle nime all tuntud munade kaunistused pole mitte maalitud, vaid vahaga kirjutatud. Põssanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga. Seejärel kastetakse muna värvi sisse, vahaga kaetud ala tõrjub värvi, kastmisel värvuvad kõik alad, mis ei ole vahaga kaetud. Protseduuri korratakse mitu korda, kuni soovitud muster ja värvigamma on munale kantud. Ukraina lihavõttemunade rahvuslikud mustrid ei ole juhuslikud – igal motiivil on oma tähendus. Kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid. Motiivide ja elementide variatsioonide rohkusest lähtuvalt on iga käsitsi valmistatud muna unikaalne. Ukraina esitas koos Eestiga UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kahe riigi ühistaotlusena ukrainlaste lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni. Meie õpetajate lihavõttemunad said väga kaunid – iga muna oli omanäoline ja kordumatu. 
Soovime sama värvikirevat ja rõõmsameelset kevadet meile kõigile!
Meie teeme draamat!
Tartu Karlova Kool on tuntud koorilaulu poolest, kuid järjest enam on näha huvi ja armastust teatri vastu kõige laiemas mõttes. Meie kooli aktiivsed eesti keele õpetajad ja ka klassijuhatajad korraldavad tihti oma õpilastele ühiseid teatrikäike. Meie kooli õpetajatel on juba traditsiooniks saanud teatriskäigud erinevatesse Eesti teatritesse. Lisaks tegutsevad meie koolis aktiivselt draamaring 7.-9.klasside õpilastele ja näitering noorematele. Draamaringi ja näiteringi noortel on võimalus panustada kooli sündmustesse. Viimastel aastatel on esinenud kooli jõulupidudel, paistab, et sellest on kujunemas meie kooli uus traditsioon. Lisaks osalevad õpilased teatrifestivalidel. Draamaringil valmib enne kooliaasta lõppu Andrus Kivirähki näidend “Sibulad ja šokolaad”. Draamaringi juhendab füüsika- ja keemiaõpetaja Kaidar Kängsepp, kes ühtlasi tegutseb ka ise aktiivselt harrastusnäitlejana Vilde teatris ja teater Prelektonis. Esimest lavakogemust pakkuva näiteringi eestvedaja on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ulve Pedastik. Kevadeks valmib põnev lugu, kus ühes näitemängus on koos erinevad tegelased muinasjuttudest ja raamatutest. 
Armastust teatri vastu näitab ka suurejooneline teatripäeva tähistame, mis toimus meie koolis lausa kahel päeval, 26. ja 27. märtsil. Esimesel päeval viisid meie kooli draamaringi õpilased läbi 1. klasside õpilastele loovust arendavad töötoad. Näiteks said 1. klassi õpilased peale vastavat häälestumist kujutleda, et nad kõnnivad tulisel kõrbeliival ja teisel hetkel olla soojas merevees. Seejärel toimusid töötoad näitlejatega. 5. klassid kohtusid näitleja Inga Lungega, kes andis kasulikke nõuandeid, kuidas esinemishirmust üle saada, ja 6. klassid näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahiga. Õpilased said teada ja harjutada, kuidas saada julgeks esinejaks. Kolmapäeval, 27. märtsil oli meil külas Vilde teater, kes esines 7.-9. klassidele kolme looga armastusest.
Meie siin Karlovas armastame teatrit! Kaidar Kängsepp Ulve Pedastik
Õhtu, mil üheksandikud vallutasid Treffneri
Reedel, 15. märtsil toimus Treffneri koolis traditsiooniline avatud uste päev, mille viisid läbi õpilaskogu liikmed eesotsas esimehe Anna Malena Kurisega. Huvilistest üheksandikke ootas ees põnev ja informatiivne kooliga tutvumise õhtupoolik. Kuigi ürituse ametlik algus oli kell 16, saabusid esimesed huvilised juba kolmveerand tundi varem. See osutus õigeks otsuseks, sest nii auditoorium kui ka aula said ruttu rahvast puupüsti täis. Istekoha puudumine ühtki üheksandikku siiski ei takistanud ning vajadusel seisti vapralt püsti või istuti pingiridade ette maha. Ürituse avasid kooli direktor Ott Ojaveer ja huvijuht Uve Saar, mille järel said tulevased põhikoolilõpetajad kuulata õppealajuhataja Aime Punga ettekannet Treffnerisse õppima asumise kohta. Seejärel oli kord Treffneri õpilaste käes: kuus reaal-, humanitaar- ja loodussuuna õpilast olid koostanud üheksandikele põhjaliku ülevaate Treffneri õppesüsteemist, õppesuundade eripärast, valikainetest, traditsioonilistest üritustest ning huviringidest. 
Pärast tunniajast informatiivset osa algasid gruppides koolituurid. Mitukümmend tublit treffneristi viisid kahe-kolmekesi läbi põnevaid tiire terves koolimajas: keldris asuvast petangisaalist kuni kunstitrenni katusealuse ruumini välja. Koolituurist osavõtjad võisid kuulda koolis toimuva kohta nii mõndagi salapärast. Suure osalejate arvu tõttu juhtus sedagi, et näiteks õpetajate tuppa sattus korraga 70 üheksandikku. Lõpuks sai külalistel iga korrus põhjalikult läbi uuritud.
Loodame uute särasilmsete koolikaaslastega uuel õppeaastal juba lähemalt tutvuda!
0 Comments
Leave a Reply. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
