Liikuma Kutsuva Kooli talgud 17. septembril toimusid Miina Härma Gümnaasiumis lapsevanemate Janeli Virnase ja Mari-Liis Viirsalu eestvedamisel MHG Liikuma Kutsuva Kooli talgud. Liikuma Kutsuva Kooli meeskond tegi mõned aastad tagasi koos kooliperega talgud, et lisada koolikeskkonda (kooli sisehoovi, kooli esisele teele ning algklasside koridori) liikuma kutsuvaid tähiseid ja mänge, mis vajasid nüüdseks uuenduskuuri.  Kokku osales talgutel ~30 õpilast, lapsevanemat ja kooli töötajat, et luua mõnus liikumisruum õue. Ühiselt värviti üle siseõue liikumisrajad ja joonistati uued rajad koolimaja ette. Ilus sügisilm soodustas toredat tegemist, esmaspäeva hommikul võis märgata üllatunud koolikaaslasi ja õpetajaid, kes rõõmsalt kekseldes tundidesse liikusid. Aitäh Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnale, aitäh kogukonna heaolusse panustanud talgulistele! Miina Härma Gümnaasium on esimene gümnaasium Tartus, kes tunnistati sellel suvel Liikuma Kutsuva Kooli vapimärgi vääriliseks. Liikuma Kutsuva Kooli vapi pälvinud koolides pingutatakse teadlikult ja süsteemselt, et kooliellu liikumist juurde tuua, ning ollakse valmis oma õppetunde ja kogemusi teiste koolidega jagama. Mõnusat liikumist meile kõigile!
Kevadel kandideerisime HTMi poolt ellu kutsutud programmi „Teadmuskooli kontseptsiooni loomine“. Osutusime konkursil edukaks ja alates märtsist 2023 asusime koos Narva ja Maardu gümnaasiumiga piloteerima koolimudelit eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele. Teadmuskooli mudeli rakendamise üldeesmärgid: ● Koolikogukonna tasandil identiteediloome olulisuse teadvustamine ja sellega koolis kavakindel tegelemine mitmikidentiteedi kujunemiseks. ● Õpilaste õpipädevuse kui õppimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning õppimist soodustavate uskumuste ja hoiakute süsteemi arendamine ning toetamine. ● Eesti keeles edasiõppimise võimekuse toetamine ja eesti keele kasutamise oskus erinevates elusituatsioonides, sh õpilaste mitmekeelsuse arendamine. Meie ülesanne on kahe aasta jooksul tõenduspõhiselt hinnata oma koolis muutuste vajadust lähtudes õppijast, planeerida tegevusi muutuste elluviimiseks toetudes teaduslikele alustele. Tegevusi eestvedamises, õpetajate professionaalse arengu kujundamisel, õppesisus või koolikeskkonna muutmises planeeritakse lähtuvalt kogutud andmetest ja nende analüüsist. Koostöös teiste programmis osalevate koolidega töötame välja Teadmuskooli mudeli, mis toetab parimal viisil eesti keelest erinevate emakeeltega õpilaste õppimist. Programmi laiem plaan on pakkuda kõigile huvitatud koolidele rakendusvalmina võimalikke lahendusi, mida soovitud muutuse elluviimiseks võiks koolis ellu viia.  Osavõtt Teadmuskooli pilootprojektist ja selles kavandatavad muutused seoses üleminekuga eestikeelsele õppele puudutavad kogu koolikollektiivi ning nõuavad kõigilt meie õpetajatelt õpi- ja muutumisvalmidust. See leidiski tunnustamist septembris 2023, kui Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon omistas meie koolile Tartumaa Aasta Õpiteo tiitli.
Heal koolil mitu nime Eelnevalt kuut nime kandnud ja viies erinevas asukohas tegutsenud erivajadustega õpilaste kool kandis 31. augustini käesoleval aastal Tartu Kroonuaia Kooli nime. 1. septembrist sai ka sellest nimest ajalugu ja Tartus alustas tööd Tartu Pärli Kool. Meie kooli ajalugu sai alguse 1925. aastal, kui hakati pakkuma alternatiivset eriõpet vaimse mahajäämusega õpilastele. Riia tänaval 6-toalises üürikorteris tegutsenud kool kandis 1929. aastani nime I Abikool, seejärel VIII Algkool. 1940. aastal kolis kool Karlova mõisa hoonesse, II Maailmasõja ajal koliti pidevalt ühest majast teise. 3. veebruaril 1944. aastal kool likvideeriti, kuna Nõukogude võim ei pidanud madala vaimse võimekusega laste õpetamist oluliseks. Vahepealsetel aegadel toimus õppetöö teiste koolide koosseisus, iseseisva õppeasutusena alustasime taas 1965. aastal, kui Puiestee tänav 78 alustas tööd Tartu 14. 8-klassiline Kool. Samas kohas tegutses kool 1989. aastani, kuid vahepeal toimus jälle nimevahetus. 1977. aastal sai kool nimeks Tartu Abikool, mida kandis 1991. aastani. 1989. aastal toimus kolimine Kroonuaia tänav 7 hoonesse, 1991. aastal sai kooli nimeks Tartu Kroonuaia Kool. 2002. aastal kolisime Kroonuaia tänavalt Puiestee tänavale. 2023. aasta 1. septembril saime taaskord uue nime – Tartu Pärli Kool ning peagi ootab meid ees kolimine uude majja Ploomi tänaval. Loodame, et seitsmes nimi ja kuues asukoht jäävad viimaseks!
Kohtumine Neeme Järviga Karlova koorikooli Tartu Poistekoor sai harukordse võimaluse osaleda Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri suurprojektis. 8.- 9. septembril esitati Estonia kontserdisaalis maailmakuulsa dirigendi Neeme Järvi juhatusel Gustav Mahleri 8. sümfoonia. Kahel õhtul soleerisid solistid Thomas Hampson, Andreas Schager, Anne Schwanewilms, Marie Seidler ja Laura Aikin ning Eestist pärit lauljad Ain Anger, Kai Rüütel ja Elina Nechayeva. Kooridest olid laval Eesti Rahvusmeeskoor, Läti Riiklik segakoor Latvia, kammerkoor Voces Tallinn, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Tartu Poistekoor ning ERSO. Kontserte salvestas filmirežissöör Jason Starr koostöös Cultural Media Collaborative’i (New York) ja ERRiga. Helirežissöör on 22 korda Grammy auhinnaga pärjatud David Frost. Kontsertettekannet kasutatakse hiljem Mahleri kaheksandast sümfooniast rääkivas dokumentaalfilmis.  6.-9. septembrini, mil Tartu Poistekoor osales Tallinnas proovides ja kontsertettekannetes, olid poisid korraldajate poolt väga hoitud ning seetõttu oli ka hea meel saada palju kiidusõnu poistekoori esituse kohta nii dirigent Neeme Järvilt, kooridelt ja orkestrilt lavalt kui helirežissöörilt puldist. Olime väärilised meeskonna liikmed Erik Vinn, Henri Vorms, Hendrik Ots, Joosep Jõgi, Joosep Tali, Kaarel Floren, Karl Markus Timusk, Karl Mattias Pedai, Kusti Laanemaa, Lasse Suislepp, Madis Laan, Magnus Lõhmus, Marcus-Kristofer Kaljuraag, Markus Malm, Mihkel Pihlau, Otto Kaldoja, Ranno Suigusaar, Rein Lindemann, Robin Mattias Krünvald, Roland Saare, Tom Tevahi, Vahur Asi. Annelii Traks koorikooli juhataja
Ümbruseõpetus maastikumängu mängides Õpetaja Monikale meeldib vabal ajal koos koertega metsaradasid avastada. Nii tunneb ta Tartu lähiümbruse loodust nagu oma viit sõrme. 20.09.2023 esitas ta õpilastele ja kolleegidele väljakutse ning viis meid kõiki Vesneri metsa seiklema. Maastikumäng algas juba kooli juurest. Sõites pidid sa hoolega auto- või bussiaknast välja vaatama ja märkama fotodel kujutatud objekte. Tagasiteeks olid juba uued ülesanded. Metsas oli vaja kaardi järgi orienteeruda ja vastata ristsõnas olevatele küsimustele. Näiteks - mis spordivahend on räästa all? Küsimustele vastuseid otsides tuli looduse märke ja fotosid hoolikalt uurida. Igale klassile oli komplekteeritud ka välipakk, milles vajalikud töövahendid (mõõdulint, pliiats), suveniirid ja pusletükk. Vaatamata lubatud tormisele ilmale oli metsa all mõnus ja vaikne (kui orienteerujate rõõmu hõikeid mitte arvestada). Teeradasid ääristasid seened, mille asukoha jätame saladuseks. Oli väga tore ja meeldejääv ümbruseõpetuse päev. 
 Euroopa kultuuripealinn TARTU 2024 Tartu Kivilinna Koolis algavad õppeaastad traditsiooniliselt 2.-9. klasside õpilastele alati koolimaja ees õuealal. Enne aktuse lõppu koguneb kogu koolipere ühisele suurele fotole, mille droon kõrgustest jäädvustab. Igal sügisel on kujund, mille loome, valitud mõne meile olulise teema järgi. Sellel õppeaastal sai valitud kooli väärtusfookuseks: asustades kultuuri. Kohe-kohe on meie kodulinn kandmas ka Euroopa kultuuripealinna tiitlit ning kooli tegemisedki tihedalt sellega seotud. Seepärast lõime seekord ühiselt sümboli TARTU 2024.
Vargamäe radadel Treffneri kooli sümbolkirjaniku A. H. Tammsaare loomingut üle lugedes leiab sealt alati midagi uut. Nõnda on ka HTG abiturientide käikudega kirjaniku kodukohas Järva-Madisel: need on traditsioonilised, kuid alati mingil moel uudsed. Tänavu 20. septembril hingaski kogu Treffoonia abituurium Tammsaare ja tema kodukoha rütmis. Ilm oli poolsoosiv: seenevihma vahepeal tibutas, kuid meeleolu see ei mõjutanud. Järva-Madise kirikust jäi meelde sümpaatse ja sõbraliku vaimuliku Jane Vainu pühakoja tutvustus. Uudne oli teave, kuidas kunstitudengid avastasid kiriku seintelt vanu kaunistusi, ning vahva jutustus mõisnikepaarist, kelle hauaplaat kiriku seinale on tõstetud. Legend räägib, et kuna mõisnikud eluajal pidevalt tülitsesid, siis tülitsevad nad ka teispoolsuses. Tuulise ilmaga olevat vahel kuulda.  Matkarajal avas vaikne vihm looduse värvid ehk veel eredamal kujul kui päikesega. Lisaks sai kosutust Kodru raba hapudest jõhvikatest. Igal aastal on kavas ka loeng, mille esinejat oleme kutsunud Vargamäe mõtestajaks. Tänavune loeng oli 2006. aasta vilistlaselt Sigrid Solnikult, kes on Paide arvamusfestivali programmijuht. Sigrid rääkis arvamuskultuurist, hea mõttevahetuse reeglitest ning sel viisil saadud uutest teadmistest ja vaatenurkadest. Kirjaniku lapsepõlveaega ja romaanidesse jõudnud ainestikku aitas sisse elada kogu muuseum. Ringkäigul hoidis treffneristidel valvsat pilku peal giidi abiline kass Anton. Oleme Vargamäe külastamisest lootnud, et need süvendavad huvi Tammsaare loomingu vastu ning tekitavad soovi aeg-ajalt ka kirjaniku kodukohast ja muuseumist läbi põigata.
Septembrikuu on Petersonis möödunud sisekoolituste tähe all ⛵️Alustasime 18. augustil lodi Jõmmul. Lisaks suvel toimunud sündmuste arutelule, tutvustas lodja kapten taas uue nurga alt Emajõe lugu. Madrusena oli kaasas ka värske XII lennu õpilane. 💻Jätkasime 23. augustil õpetajate sisekoolitusega arvutiklassis, et tuletada meelde automaatviitamist ja uusi APA nõudeid. Koolitust viis läbi õppekoordinaator Maris Kuiv. 📰 24. augustil pani Anna-Liisa Blaubrük värskelt diplomeeritud ajakirjanikuna õpetajad proovile meediapädevuse testiga, mille kohta saab lugeda siit 🖥 28. augustil jätkus sisekoolitus lapsevanem Krista Lepikuga. Nautisime TÜ ühiskonnateaduste instituudi tudengite lemmikõppejõu head loengupidamise kunsti ja saime teadmisi tehistaibu kasutamisest. 🧯30. augustil toimus tuleohutuskoolitus Päästeametilt, mis iga-aastase traditsioonina vanad olulised teadmised meelde tuletas ning tulekustutite kasutamist ka taas praktiseerima pani. 📌 8. septembril võtsid õpetajate sisekoolituse enda kätesse meie tugispetsialistid Ene Raid, Enely Lehtme ja Kerli Kaldmaa, kes värskendasid teadmisi motivatsioonist ja õpistrateegiatest. Nad jätkavad teemaga klassijuhataja tundides 10. klassides. 🥾 ja 22. septembril lõpetasime sisekoolituste seeria traditsioonilise Petersoni matkaga. Matk "Õpetajad reedehommikusel retkel noorte reedeõhtustel radadel" viis 8 km matkale mööda Tartut, kus õpetajad Estra Tõnisson ja Sigrid Parts oma giididena saadud teadmisi Tartu vanalinnast ja Toomemäest jagasid. Matk jätkus 28. septembril ratta ja tõukeratta etapina tugevamatele spordisõpradele. Oktoobris jätkame praktiliste töötubadega oskusainete õpetajatelt.
Liikumisrõõmu edendades Nagu ilmselt kõikides koolides, tähistasime ka meie Tartu Variku Koolis 25.-29. septembril Euroopa spordinädalat. Tegelikult algas spordinädal juba 22. septembril Mesikäpa heategevusjooksuga, kus osalesid meie kooli 5., 6., 8. ja 9. klassi õpilased. Variku kooli õpetajad soovisid õpilasi samuti liikuma kutsuda, seetõttu võib juba mõnda aega kooli televiisorites näha toredaid pilte sportlikest ja liikuvatest õpetajatest. Õpilaste tagasisidest ilmneb sageli, et soovitakse rohkem omavahel võistelda. Just spordinädala raames andsime õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna. Võistlused toimusid nii kehalise kasvatuse tundides kui ka vahetundides.  Tehti teatevõistlusi nii suurtele kui väikestele ning võisteldi korvpalli vabavisetes, jalgpalliga kõksimises ning hüppenööriga hüppamises, et au sees hoida ka traditsioonilisi võistlusi ja oskuseid. 26. septembril toimus aga ülekooliline traditsiooniline matkapäev, mis sel aastal sai laienduse liikumispäeva näol. Iga klass sai oma päeva ise sisustada. Käidi jalgsi nii kaugemal kui ka lähemal, sõideti jalgrataste, busside ja rongidega toredaid paiku avastama. Sportlikke tegevusi leiti ka koolimaja territooriumil ja naaberlinnaosades. Näiteks sõitsid neljandad klassid rongiga Vapramäele seiklema, 7. klassid Taevaskotta, Kilplaste teemaparki ja Selli-Sillaotsa matkarajale. 2. klass matkas nii kino köögipoolega tutvuma kui ka Ülenurme Põllumajandusmuuseumisse. Paljud matkasid Variku ja Tamme piirkonnas, aga ka vanal sadamaraudteel, mis on nüüd kohandatud mugavaks kergliiklusrajaks. Liikumisvõimaluste laiendamiseks oleme sel õppeaastal välja pannud nii lauajalgpalli kui spike ball’i. Igal hetkel on kasutusel ka kooli lauatennise- ja sulgpallireketid. Rõõmsat liikumisaasta jätku!
Ilmatsalu platsid puhtaks! 11.-24. septembrini olid kõik Eesti lasteasutused oodatud kaasa lööma Maailmakoristuse ettevõtmises. Eelkõige olid noored koristajad oodatud korda looma oma kodukandis. Ilmatsalu kooli lapsed olid usinad korraloojad kooli ümbruses ja Ilmatsalu alevikus. Maailmakoristuse üleskutsest võttis osa peaaegu 200 Ilmatsalu Põhikooli õpilast ja õpetajat. Selleks, et meie lähiümbrus korda saada, jagati Ilmatsalu alevik kaardil osadeks ja iga klass valis endale sobiva maa-ala. Aktiivsemalt kasutatavad alad, nagu näiteks mänguväljak ja kioski ümbrus, käidi läbi mitmeid kordi ning alati leiti ka maha jäetud prügi. Ilmatsalus ringi liikudes leiti igasugust prügi: kommipabereid, autorehve, nõusid, plastikut, discgolfi kettaid, metalli, kruvisid ja kahjuks ka hulganisti konisid. Prügi korjati taaskasutatud kilekottidesse ja pandi korralikult prügikasti, kus ongi prügi koht.  Ilm soosis maailmakoristust ja õues viibimist. Õpilased said aru, et maailma koristamine on vajalik ja keegi ei protesteerinud. Suur lootus on, et nendest õpilastest, kes oma käega on teiste prügi üles korjanud, ei saa inimesed, kes reostavad. Märgates looduses maas prügi, ei kõnnita sellest mööda, vaid pannakse see selleks ettenähtud kohta. Aitäh kõigile, kes aitasid maailma puhtamaks muuta!
Uus õppeaasta algas suurelt – võtsime vastu 30 õpilast rohkem kui muidu. 15 lisa õpilast kujundusgraafika erialale, ja 15 lisa õpilast 3D erialale. Avasime ka juba kolmanda TK osakonna Aparaaditehases – kujundusgraafika osakonna. Aparaaditehases tegutsevad ka meie 3D osakond ja kutsevaliku aasta peamised õpperuumid. Koostöös VOCOga läks töö lahti uue ägeda innovaatilise õppekava kallal, mida tahame piloteerida juba uuest aastast. Lisaks töötame ka nelja aastase kutsehariduse mudeldamisega. Meie vilistlane Carol Soovik tõi Poolas toimunud kutsemeisterlikkuse Euroopa meistrivõistluselt EuroSkills koju kaks medalit: meisterlikkuse medal ja parim oma rahvuses medal.  Tartu Aasta Õpetaja 2023 laureaadid Tartu Kunstikooli tegijate seast on Leili Parhomenko (elutööpreemia), Kalli Kalde (aasta kutseõpetaja), Anton Aunma (aasta tugispetsialist) ning aasta haridustegu TK Tallinna ukraina õppegrupi avamine. Meie direktor Kadi Kreis on vabariiklik aasta koolijuhi nominent.
Descartes’i kooli 9.b klass soovitab: „Vaba raha“ „Raha mängib elus põhirolli. Raha, see on õnn ja armastus...“ Just nii juhatatakse Apollo kino veebilehel sisse režissöör Rain Rannu teine rahateemaline mängufilm „Vaba raha“. 15. septembril käis 9.b klass koos matemaatikaõpetajaga kinos, et koguda pisut rahatarkust. Lisaks mõnusale filmikogemusele ja ühisele toredale ajaveetmisele said õpilased tõdeda, et raha ja õnne vahele siiski ei tasu võrdusmärki kirjutada. Humoorikas võtmes räägiti filmis krüptorahast, investeerimisest ja olulisematestki väärtustest. Noorte muljed: - Ma soovitan seda filmi ka eakaaslastel vaadata. Mõtlen nüüd natuke põhjalikumalt sellele, kuidas raha kasutan. - Väga huvitav film oli. Mulle väga meeldis see, et oli nalju, millest nooremad inimesed eriti hästi aru saavad. Seal oli ka palju kujundlikke sõnumeid, mis mulle meelde jäid. - Sain rohkem teada, mis see krüptoraha tegelikult on. - Kõike nähtut ei saa väga tõsiselt võtta, aga mõtlema pani küll.  Õpilased soovitavad teistelgi filmi vaatama minna, et pisut rahatarkust juurde saada. Koolipäev ei pea alati mööduma klassiruumis ning võiks avardada maailmavaadet ka igapäevaselt olulistel teemadel.
Meie nüüdne vilistlane Annika Mägimets algatas eelmisel aastal luule- ja kirjandusringi Umbluu, mis pälvis konkursil "Ettevõtlik noor 2023" parima kultuuri arendava projekti tiitli. Umbluu sündis soovist jagada omaloomingut ning leida mõttekaaslasi. Kuna koolis seesugust huviringi ei olnud, siis Annika tundis, et see tuleb tal ise luua. Kohtuti iga kolme nädala tagant reedel – loeti omaloomingut, arutleti erinevate kirjandusteoste üle ja jagati üksteisele kultuurisoovitusi. Lisaks käidi Luuleprõmmul ja teatris ning osaleti krõbekülmas aktiivõppeprogrammis “Kirjaniku tee kivil jätab jälje”, kus tutvuti Eesti kirjanike kunagiste elupaikadega Tartus. Lisaks sukelduti ERMi töötoas keelemaailma ning katsetati Contra ja Ilme Mõttuse teose "Luule on mäng" abil erinevaid luulevorme, et end loomingus arendada. Koostööd tehti ka kooliajalehe Sihkriga, milles võimaldati omaloomingut avaldada.  Annika alustatut veavad sel aastal edasi kirjandushuvilised 11. klassist, et poskalastel oleks ka edaspidi võimalus mõttekaaslaste toel end loominguliselt avardada.
Õppeaasta Tartu Forseliuse Koolis on alustanud töökalt, toimekalt ja Ahhaalikule koolile ikka pauguga - 1.septembri aktusel saime üheskoos vaadata Teaduskeskus Ahhaa teadusteatri etendust. September nagu ka paljudes teistes koolides on läinud Tartu Forseliuse Koolis sisseelamise peale. Oleme rakendamas mõningaid uusi võimalusi meie majas: KiVa programm ja KiVa tunnid, õpilasesinduse ja õpilasaktiivi muudatus, õpetajate tiimikohtumised jpm.  Oleme üks kümnest sel aastal KiVa programmiga liitunud koolidest. Praeguseks on esimesed KiVa tunnid klassides peetud ning KiVa tiim ka mõnusalt toimetada saanud. Meie jaoks on eriti oluline KiVa teadus- ja tõenduspõhisus ning üldine eesmärk. Näeme, et KiVa programmi rakendamine paneb õpilasi rohkem omavahelistele suhetele mõtlema ning headust märkama. Oluline koostöö koht on ka lapsevanemad, kellele sella õppeaasta tegemisi, sealhulgas KiVa programmi, tutvustasime lastevanemate üldkoosolekul. Usume, et üheskoos on tulemus kõige parem. Jätkame koolis ikka motoga “Igaüks on oluline!”. Loome õppimist toetava ja koostöise suhtlemis- ja käitumiskultuuriga kooli - KiVa toetab meid.
Tartu Tamme gümnaasiumis toimus 26.-29. septembril spordinädal, mille eesmärk oli panna õpilased aktiivselt liikuma vahetundides ning teha seda ka läbi huumori. Spordinädal sai stardipaugu tervisepäevaga. Teisipäeval võtsid klassid omavahel mõõtu erinevatel aladel. Võistluskavva kuulusid näiteks pendelteatejooks võimlemispalli ja aiakäruga, korvpalli täpsusvisked, kätekõverdused. Lisaks said õpilased väljendada oma loovust, tehes humoorika sporditeemalise klassipildi.  Kolmapäeval ja neljapäeval olid aktiivsed liikumisvahetunnid, kus toimus rammumehevõistlus ja köievedu. Spordinädala viimane päev tõi koolimajja vilistlase, kes viis läbi praktilise meditsiinikoolituse. Lisaks sooritasid sellel nädalal õpilased kehalise kasvatuse tundides NATO teste.
Karjääriredel viib kosmosesse Esimese täispika koolinädala reedel, 8. septembril toimus Tõravere observatooriumis 9. klassi ja gümnaasiumi noortele suunatud kosmoseteemaline karjääripäev "Karjääriredel viib kosmosesse", kus osales ka Tartu Tamme Kooli 20-liikmeline õpilaste esindus. Kosmos ning ka loodus- ja täppisteadused võivad tunduda noortele keerukad ja kauged. Tegelikult on loodus- ja täppisteaduste valdkond suur ja lai nagu kosmoski. Ja me kõik oleme kosmose osa! Igaühele leidub seal oma „nurgake“. Karjääripäev viis õpilased kokku edukate Eesti ettevõtetega ja õpilased said näha, kui põnev võib töö selles valdkonnas olla ja kui erinevad on võimalused kaasa teha. Näidati, milliste päristöödeni võivad need teadmised viia. Üha arenev tehnoloogia nõuab aina rohkem spetsialiste. Aune Valgu tervituskõnest noortele jäi kõlama sõnum: "Selleks, et hoida valikud avatuna, tuleb õppida matemaatikat ja füüsikat. Ja siis võib astronaudiks saada küll!" Õpilasi saatsid karjääripäeval õp Katrin ja õp Kairi. 
Kooli väärtusi toevate ürituste korraldamine septembris Ürituste kavandamisel ja korraldamisel lähtume kooli väärtustest - õpilase võimestamine, hoolivus, koostöö ja tervis. Septembris toimusid koolis koristusnädal, spordipäev, pinksiturniir ja ülekooliline etteütlus. Aktiivne osalemine Maailmakoristuspäeval andis igale õpilasele võimaluse tunda end osana kohalikust kogukonnast, mis ühiselt hoolitseb meie keskkonna eest. Terve nädala jooksul tegid lapsed koos õpetajatega kooli territooriumi korda ja nüüd on lastel silmades rõõmupisarad. Lisaks koristusele ja tegevustele välitingimustes toimus ka muid liikumisega seotud tegevusi nii tundides kui ka vahetundides. Näiteks korraldati esimene kooli pinksiturniir, kus osalesid nii õpilased kui ka õpetajad. Laste jaoks on väga oluline edu tunne ja paljud said end proovile panna spordipäeval. 9. klassi õpilased said olla kümnete põnevate võistluste korraldajateks ja kohtunikeks. See oli väga lõbus ning suviselt soe päev tõstis kõigi meeleolu.  8. septembril toimus rahvusvahelise kirjaoskuse päeva raames koolis etteütlus. Sellises mitmekultuurilises koolis nagu meie kool, on oluline toetada keelteoskust. Õpilased kirjutasid etteütlusi eesti, vene või ukraina keeles. Tekstid etteütluste jaoks olid valitud Eesti loodusest ja kultuurist.
Traditsioon jätkub Septembrikuu tähtsündmuseks oli meie õpilastele taaskohtumine sõpradega Lüneburgist. 19. septembri õhtul jõudsid Tartusse 14 õpilast ja neid saatvad õpetajad David Wieblitz ja Kristjan Knappe Lüneburgi Herderikoolist. Järgmisel hommikul tervitasime sõpru oma koolis väikese kontserdiga. Tartu linnapea Urmas Klaas andis sisuka ülevaate Tartu kui 2024. aasta kultuuripealinna tegemistest. Meie õpilased tutvustasid külalistele oma koolimaja.  Nädala jooksul toimus palju traditsioonilisi üritusi nagu võistluslik linnaralli, Eesti ajalugu tutvustav tund, Tartu Ülikooli ja kartseri, aga ka ainetundide külastus ja lodjasõit Emajõel. Uudistasime ka uue lodja ehitust. Õpilasi paelusid põnevad ühistegevused ERM-i ja AHHAA töötubades. Külalised korraldasid meie õpilastele Saksamaad, tema kultuuri ja tavasid tutvustava tunni. Kuna meie õpilasvahetuse programmis osalevad ka Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased, siis said külalised kaasa elada rebaste ristimise üritustel. Ühine väljasõit toimus Paidesse Wittensteini tegevusmuuseumisse. Perepäeva sisustasid aga võõrustajad ise. Koos tutvuti nii pealinnaga kui Lõuna-Eesti kauni loodusega, veedeti mõnusalt aega pereringis. Täna võib kindlalt väita, et õpilasvahetuse traditsioon, mille mõtte panid idanema kahe kooli direktorid oma esmakohtumisel aastal 1989, elab edasi. Järgmisel sügisel kohtume samal ajal Lüneburgis. Sirje Viileberg MRK saksa keele õpetaja
10-AASTANE MIRTEL UIBOUPIN KIRJUTAS JA LAVASTAS NÄIDENDI Raatuse kooli neljandas klassis õpib üks vahva tüdruk nimega Mirtel, kellel on mitmeid põnevaid huvisid, millest üks koondub märksõnade kirjutamine, lavastamine ja näitlemine alla. Ühel päeval tekkis tal mõte kirjutada näidend ja see koos klassikaaslastega lavale tuua. Mirtel, kuidas sul tekkis mõte kirjutada näidend ja millest see kõneleb? Kõndisime sõpradega ühel päeval ja mõtlesin kui väga mulle meeldivad detektiivilood ja hakkasin kirjutama. Hiljem sõbrad panid natukene juurde ja nii see näidend alguse saigi. Näidend kõneleb kolmest sõbrast, kes leidsid tõelise sõpruse ja sellest kui oluline sõprus on. Kuidas sa klassikaaslased nõusse said, et nad etenduses kaasa lööksid? See oli lihtne, sest meile kõikidele meeldib väga näidelda. Olime juba varem õpetaja Mailaga (Maila Jürgenson. Toim) näidelnud ja kõik olid väga lihtsalt näidendis osalemisega nõus. Kõikidele soovijatele jagus ka rolle. Kui kaua sa näidendit kirjutasid? Nädal aega. Täiesti üksinda või keegi aitas ka? Kirjutasin kõik üksinda, aga ema parandas hiljem vead ära ja tegi selle loo veidi arusaadavamaks. Sisu jäi samaks, lihtsalt ta kirjeldas veidi ringi. Siin jääb meie lugu nüüd tähemärkide piirangu tõttu pooleli ja edasi saate lugeda juba kooli kodulehelt, kus saab sõna ka Mirteli ema Maris, leiate lingi fotogaleriile ja etendusest tehtud videokokkuvõttele .  Õnnelik Mirtel Uiboupin peale lavastuse "Kolm sõpra" etendamist Kivikes lasteaia lastele. Foto: Rene Leiner
Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste toetamisest Veeriku koolis
Suhtlus-, enesemääratlus- ja sotsiaalsed pädevused on kogum teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad õpilasel end paremini mõista ning luua ja hoida häid suhteid, olles seega hädavajalikud tööriistad igapäevaelus hakkama saamiseks. Need oskused aitavad kujundada hoolivat koolikeskkonda, toetada õpilaste vaimset tervist, õpimotivatsiooni, ennetada koolikiusamist ja koolitõrget. Selleks, et õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õppimist ja arengut süsteemselt toetada, täiendavad 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta jaanuarini kakskümmend Veeriku kooli I ja II kooliastme õpetajat ning tugimeeskonna liiget oma teadmisi probleemilahendusliku meetodi rakendamisest koolikeskkonnas. Tartu Ülikooli täiendkoolituse raames õpetatav teaduspõhine programm aitab süsteemselt õpilasteni viia sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpetamise. Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise eesmärk on ka laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine, kasutades selleks SPLO meetodit. Koostöö lapsevanematega aitab teadmistel kinnistada, sest ka kodus saab arutleda SPLO-tundides tõstatatud teemade/näidete/erinevate olukordade üle. Koolitus toetab Veeriku kooli väärtusi, milleks on turvalise koolikeskkonna hoidmine, arendamine ning õpilaste koolirõõmu toetamine. Lisaks VEPA-le, oskuste õppele, vaikuseminutitele ning TORE-le on nüüdseks ka SPLO näol koolil üks teaduspõhine tööriist juures. Maris Vilms HEV-koordinaator, tugimeeskonna juht
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
