“Eesmärgi seadmine, sihikindlus ja töökus viivad eduni” Elu jooksul seame me kõik endale teatud eesmärke. Seatud sihtide saavutamiseks on oluline teada enda võimalusi ning panna paika plaan, mis õnnestumiseni viiks. Otsustasime klassivennaga, et osaleme sel aastal ühiskonnaõpetuse olümpiaadil. 9. klasside õpilastena soovisime olümpiaadi riigivooru jõudmisega lihtsustada enda gümnaasiumikatsete teekonda. Mõistsime, et eesmärgi täitmiseks peame leidma endale juhendaja, kellega meil oleks väga hea koostöö. Meil on väga suur rõõm, et meie juhendajaks oli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Agnes Allabert. Koos temaga töötasime läbi erinevaid materjale ja võtsime süvitsi läbi erinevaid teemasid, et luua ühtne tervik, mille baasil häid tulemusi saavutada. Iga eesmärgi täitmine nõuab suurt tööd ja pingutust! Olime ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoorus edukad ning tagasime endale pääsu riigivooru. Kuu hiljem kirjutasime riigivooru tööd ja jäime pingsalt järgmiseid tulemusi ootama. Mõned nädalad hiljem saabus kiri riigisekretär Taimar Peterkopilt kutsega Stenbocki majja olümpiaadi parimate tänuüritusele, mille raames saime uusi tutvuseid ja huvitava kogemuse osaliseks (rohkem saate lugeda siit https://www.riigikantselei.ee/uudised/tana-selgusid-viii-uleriigilise-uhiskonnaopetuse-olumpiaadi-voitjad). Eesmärgi saavutamiseks on väga oluline pingutada ja näha vaeva. Antud teekonnal on olulised ka inimesed, kelle abil ja kellega koostöös eesmärkide täitmise poole püüeldakse. Sihikindlus, töökus ja hea koostöö aitavad sihte kergemini saavutada!  Mikk Artur Mikfelt ja Kaupo Piir, Karlova kooli 9.a klassi õpilased
Kivilinna koolis toimus märtsis kohe kaks korda emakeelepäevale pühendatud luulekonkurssi “Ellen Niiduga Midrimaal“. Esmalt oli koolisisene konkurss, kus osalesid õpilased 1.-6. klassini. Uuendusena kutsusime sellele aastal endile külla luuletusi lugema ka lasteaedade Tripsik, Krõll ja Mõmmik tublid etlejad. On suur rõõm, et meil on sellised armsad sõbrad ja loodetavalt ka uued koolikaaslased! Teist korda, 14. märtsil, toimus juba 12. korda ülelinnaline luulekonkurss “Ellen Niiduga Midrimaal“, kus oli mõõduvõtjad lausa 12. koolist. Tublimaid oodatakse 25. aprillil Tapale üleriigililisele luulekonkursile. Loe ka: https://www.kivilinn.tartu.ee/node/2174  Mõlema suure ürituse eestvedajaks oli meie kooli raamatukogu juhataja Evi Puhm. Ilusat keelt ja rõõmsat meelt!
Valmiv Pärli kool sai nurgakivi Päev pärast emakeelepäeva, 15. märtsil kell 11, toimus Tartu Kroonuaia Kooli jaoks pidulik sündmus – nurgakivi sai meie kooli uus õppehoone Ploomi tänaval. Uues õppehoones hakkab kool kandma Tartu Pärli Kooli nime. Pidulikul nurgakivi paigaldamise sündmusel esinesid õpetaja Helena Ellermaa ja 3.A klassi õpilane Christoffer lauluga "Sõbrad käsikäes", laulu õpetas neile selgeks muusikaõpetaja Ülle Sakarias. Tartu linnapea Urmas Klaas sai Helena ja Christofferi esitatud laulust inspiratsiooni oma kõneks, muuhulgas kiitis linnapea meie kooli ja õpetajaid tehtava töö eest. Lisaks said sõna koolihoone ehitaja, Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar ja meie kooli direktor Ain Ostrat. "Uus koolimaja tähendab meile eelkõige kaasaegset ja turvalist õpikeskkonda, mis võimaldab senisest rohkem pakkuda erinevaid võimalusi õpilaste arengu toetamiseks," ütles Kroonuaia kooli direktor.  Nurgakivi-tseremoonial müüriti vundamenti ka metall-silinder ajalooliste ürikutega – Tartu Postimehe värske number ja Tartu märk, infoleht hoone rekonstrueerimise ja laienduse kohta, mõned käibel olevad mündid ning Kroonuaia kooli tutvustav plakat, mille tagaküljele olid kirjutatud kõikide meie kooli õpilaste ja töötajate nimed käesoleva aasta 15. märtsi seisuga. Tulevikku saatsime ka meie koolis kasutatava häälikupikkuste muutmise skeemi. Silindri müürimisest sai osa võtta ka meie kooli õpilane Cristoffer, kes sai kelluga segu panemisega suurepäraselt hakkama. Ploomi tänava koolimaja valmib 2023. aasta lõpuks.
Eesti keele ja omariikluse säilimisele aitavad kaasa meie liitlased Märtsis toimus lisaks emakeelepäevale, meie esimesene filmifestivalil ja kaks äärmiselt olulist külalistundi. Sel kuul külastasid meid Saksa suursaadik Annette Klein ja Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski. Saksa suursaadiku külastus oli suuresti seotud meie koolis läbiviidavate Tartu gümnasistide Deuche Sprach Diploma eksamiga ning meie osalemisega programmis "Koolid - tuleviku partnerid". Suursaadikuga kohtusid meie majas ka teised Tartu saksa keele õpetajad. Ühtlasi sooritasid märtsis õpilased ka DSD suulise eksami. Lisaks toimus võõrkeelte nädala raames Poola päev, mille tipphetkeks oli külalistund Poola suursaadik Grzegorz Kozłowskilt, kes pidas õpilastele loengu Poola-Eesti suhetest. Tema ettekanne puudutas palju olulisi teemasid nagu näiteks Poola ajalugu, suhted Ukrainaga, samuti selgitas ta erinevusi ja sarnasusi Poola ja Eesti vahel. Kuigi kaks riiki tunduvad väga erinevad nii suuruse kui keele poolest, siis tegelikult on meie ajaloos ja iseseisvuspüüdlustes olnud palju sarnast. Suursaadik rõhutas, et Poola Vabariik on Eesti hea partner ja toetaja.  Täname õpetajad Parts ja Tõnisson ning õpilane Annika Lember perega neid kohtumisi korraldamast!
TUNNEME UHKUST OMA ÕPILASTE ÜLE Ütlevad, et kes see ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise. Koer on tore loom ja sabagi kergitame sel korral uhkusega, tunnustades avalikult meie õpilasi, kes viimase kuu aja jooksul on väljaspool kooli silma paistnud. Tartu koolide karikavõistlustel sisesõudmises võideti meie viis medalit. Kullaga naases Lauri Lääne pronksmedali väärilistele kohtadele sõitsid ennast Carmen-Anete Plakso ning 6.-7. klasside poiste ja 8.-9. klasside tüdrukute võistkonnad.  Raatuse kooli võidukad sõudjad koos õpetaja Anette Zukkeriga. Tartu linna ja maakonna 6.klasside kunstikonkursile "Mina kui loom" laekunud 296 töö hulgast valiti kümne meeldejäävama töö hulka Samuel Lobini töö, mida saab näha Tammelinna raamatukogus avatud näitusel. Robert Rosman ja Joosep Sibul said Tallinnas toimunud "Koolipinks kõigile" üleriigilisel finaalvõistlusel 1.-5. klassi vanuserühmas II koha. Variku koolis toimunud Tartu linna 6. klasside inglise keele võistlusel saavutasid meie kuuendikud Marta Laanoja, Lukas Krull ja Hanna-Lene Sommer III koha. Eesti Koolispordi Liidu ja Eesti Korvpalliliidu 3×3 korvpallisarja etapil Tartumaa koolidele võitsid Aleksandra Smirnov, Laura Poll, Krete Sibul ja Lisanna Roosipuu 6.-7. klassi tütarlaste arvestuses II koha ja pääsesid vabariiklikule finaalvõistlusele. 8.-9. klasside kodunduse piirkondlikul olümpiaadil saavutas Kertu Laanoja I koha ja läheb aprillis vabariiklikule olümpiaadile. Iga-aastasel online konkursil "Deutsch ist cool" osales üle kahesaja 4.-6. klassi õpilase, sai Villem Erik Treier koos üheteistkümne kaasvõistlejaga maksimumpunktid. Tallinnas Judo Superturniiril ja Nõo judoturniiril võitis Romet Vahter U14-50kg kategoorias I koha ja Kristjan Randmaa U14-35kg II koha.
Tartu Rakenduslikus Kolledžis elu keeb. Külalisi käib nii palju, et ei jõua kokkugi lugeda. Õpilased panevad enda oskuseid proovile nii erialaselt kui spordis. Tähistasime koos emakeelenädalat ning nüüd vaatame juba üheskoos suvise vastuvõtu suunas. Lõppesid koolisisesed võistlused Aasta Tegija kutsevõistlus sai piduliku punkti 10. märtsil. Võistlused toimusid kokku 37 alal, milles osales 452 õpilast. Sellel aastal pälvis AASTA TEGIJA 2023 tiitli 47 õpilast. Võistlusi on korraldatud juba 17 aastat ja see on kooli kõige pikaajalisem traditsioon. Emakeelenädal Emakeelenädala alguses käis Tartu Rakenduslikul Kolledžil külas linnakirjanik Mart Kivastik, kelle raamatu põhjal jõudis hiljuti kinolinadele ka "Taevatrepp". Nädala selgroo murdis filmiviktoriin, kus selgusid kõige suuremad filmisõbrad. Teadmised panid proovile 11 vaprat võistkonda, kes sukeldusid Eesti filmiajaloo värvikasse minevikku, mis ulatub rohkem kui sajandi taha. Terve nädala valisime aga kõige vocolikumat sõna. Kolm esikohta on 1) vocomobiil, 2) siseveeb, 3) vocostik. Õpilaste pakutud kõige populaarsemaks sõnaks osutus "saiakesed". Avatud uste päev 13. aprillil avame uksed kõikidele huvilistele ja veedame põneva päeva! See on õige koht, kus küsida ära kõik küsimused, mis hinge piinavad. Päeva jooksul toimuvad töötoad, tutvuda saab kooliga ja loomulikult toimub veel palju põnevat, millega saab tutvuda kooli kodulehel voco.ee. Psst! Esinema tuleb Laura.
 Tartu koolide karikavõistlused sisesõudmises Tamme koolil on järjekordselt põhjust uhkust tunda oma sportlaste saavutuste üle! Toimus traditsiooniline Tartu koolidevaheline karikavõistlus sisesõudmises, mille korraldajaks meie oma õpetaja Reigo Pihlak ja Sõudmise ja Aerutamise klubi “Tartu”. Toimumiskohaks, nagu ikka, Tamme kooli võimla. Arvestust peeti eraldi põhikoolidele (6.-7. klassi tüdrukud ja poisid, 8.-9. klassi tüdrukud ja poisid) ning gümnaasiumitele. Kõik Tamme kooli võistkonnad jõudsid edukalt finaali, kus seejärel saavutati esikolmikukohad. Nelja esikohta, nagu eelmisel korral, siiski ebaviisakalt koju jätta ei õnnestunud. Võidukarika tõid koju 8.-9. klassi tüdrukud ja poisid. Eriti võimsa esituse tegid vanema astme poisid, kes eelsõidus saavutasid individuaalselt neli paremat aega. Kolmanda ajaga jõudsid finaali ka kaheksanda klassi poisid, kuid seal tabas neid sportlik ebaõnn. Vahepeal oli käeulatuses isegi teine koht ehk kaksikvõit. Võitjameeskonna neljast liikmest kõik on erinevatel spordialadel Eesti absoluutses tipus - kaks sõudmises, üks kergejõustikus ja üks maadluses. Uhkust lisab seegi, et ka gümnaasiumiastme võitjameeskonna aega edestati pika puuga. Rõõmustav oli ka see, et erinevate gümnaasiumite võistkondades võis näha tervet rida meie kooli endisi õpilasi. Nii on see olnud ka varasematel kordadel. Nimetan seda Reigo koolkonnaks.
Hiljuti toimusid järjekordsed Riigikogu valimised, kus said osaleda täisealised Eesti Vabariigi kodanikud ja parlamenti kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud. Variku Koolis toimuvad aga igal aastal kohalikud varivalimised, kus kandideerivad 9. klassi õpilased ning valimisõiguse saavad 7.-9. klassi õpilased ja kooli töötajad.
,,Sel aastal oli varivalimiste märksõnaks poliitiline võimuvõitlus. Mullegi üllatuslikult olid erakonnad osanud end poliitilisel skaalal määratleda. Selgesti oli välja kujunenud iga erakonna sihtgrupp, keda osati ka kõnetada. Meeldis, et igal erakonnal oli oma nägu, kusjuures valitud joont osati hoida lõpuni. Selle aasta varivalimisi iseloomustab ka see, et kõikide erakondade juhid olid naissoost,” kommenteeris varivalimisi Variku Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning varivalimiste korraldaja Katrin Klaassen. Võidu saavutas erakond VUPS ehk Variku Ulakate Poiste Selts, eesotsas peaministrikandidaadi Mirtel Tombakuga, kes ulakaid noormehi osavalt juhtis. Katrin Klaasseni sõnul leidis VUPS oma valija üles ja tõi nad innukalt valimiskasti juurde, mõni isegi liiga innukalt. Variku ulakate poiste programm kõnetas, koguni remonti ja koristamist ei kardetud. Muidugi suurt rolli mängis ka armas mammut Alfa (väidetavalt siiski sotsiaalministri koer). Kes suudaks talle hääle andmata jätta?
Mart Reiniku Kooli liikumispidu  Minu arvates on liikumispidu meie kooli kõige oodatum ja kõige vahvam traditsioon. Covidi tõttu on liikumispidu paar aastat vahele jäänud, kuid mõnes mõttes oli elevus seetõttu veel suurem. Ettevalmistuste periood oli pikk, klassid valmistasid ette tantsukavasid ning õpetajad mõtlesid välja liikumispeo vahesketše. Vahetult enne liikumispeo päeva tekkis olukord, kus paljud õpilased ja õpetajad jäid haigeks. Olenemata äkilistest muudatustest sai liikumispidu siiski toimuda! Päev oli pikk, kohe hommikul algasid proovid ning etendused kestsid kuni õhtuni välja. Kõik need pingutused olid seda väärt! Saime näha erinevaid koreograafiaid ning humoorikaid vaheklippe, kõik oli ülimalt vinge! Kõige lemmikumaks jäi siiski "Koolilugu", kus tantsisid üheksandikud esimeste klasside lastega. Seda lava tagant vaadates tuli pisar silma nii õpetajatel kui ka õpilastel, emotsioone oli rohkelt. Peo lõpus oli grande finale, kus kõik (üle 400 õpilase) mahutasime ennast Vanemuise väikese maja lavale ja tantsisime üheskoos. Tänasime ka korraldajaid ja abilisi ning oligi pidu läbi. Enne kojuminekut kallistasin veel igaüht, teades, et need inimesed on mulle kõige lähedasemad ja kallimad kogu maailmas. Aitäh selle imelise ürituse eest! Helena Umbleja (7.a)
Mõttesport ja ükssarvikud Bridž on Treffneri gümnaasiumis üha populaarsem (mõtte)spordiala! Igal kolmapäeval koguneb vilistlase Riko Piirisilla juhendamisel mitmeks tunniks ligi 20-pealine bridžiklubi, et veeta köitvas seltskonnas aega ning mängida üht maailma keerulisemat ja võistluslikumat kaardimängu, mida õppida on küll lihtne, kuid milles osavaks saada väga raske. Bridži satuvad tihti mängima noored, kes huvituvad nt matemaatikast ja loogikast, aga ka need, kes soovivad lihtsalt midagi uut proovida. Kohtumistel mängitakse bridži, lahendatakse väljamängu- ja pakkumisülesandeid ning valmistutakse turniirideks. Märtsikuus toimusidki Treffneris läbi aegade tihedaima konkurentsiga Eesti juunioride bridžimeistrivõistlused, kus osales kokku üle 70 mängija. Võitjad polnud selged isegi eelviimase vooru lõpuks. HTG-st oli võistlustules 10 paari ning Mehka Kartau (11.c) ja Jürgen Güsson (11.b) tulid lausa Eesti juuniortiimide meistriteks.  Palju põnevust pakub ka Treffneri vabaainete maailm! Kursusel "Ükssarvikute inkubaator" õpitakse vilistlase Ants-Oskar Mäesalu juhendamisel, kuidas alustada omaenda iduettevõtet. Praktilise töö käigus käsitletakse hea äriidee leidmist, viljaka meeskonna loomist, kasumliku ärimudeli väljatöötamist, esmast tootearendust ja -disaini, prognooside tegemist ja investeeringuid, turundust, müüki ja turule pääsemist ning äriidee esitlemist. Kursuse suurim väärtus on personaalne mentorlus. Hetkel on kursusel viis õpilasmeeskonda, kes tegelevad uute lahenduste loomisega näiteks hariduses, muusikas ja müügilogistikas. Kursus tipneb osalemisega noorte äri- ja projektiideede võistlusel Kaleidoskoop, mida korraldab TÜ majandusteaduskonna Startup Lab. Parimad pääsevad oma äriideid esitlema Latitude59 ärikonverentsile.
Õpilasesindused kogunesid öökooliks Üheks ööks ei kustutatud Ilmatsalu koolimajas tulesid, sest pimedas ei näeks ju õppida. Nimelt kogunesid Tartu linna koolide (Tartu Forseliuse Kool, TäheTERA, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Hansa Kool, Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Raatuse Kool, Descartes´i Kool, Ilmatsalu Põhikool) õpilasesinduste liikmed Ilmatsalu Põhikooli, et ühiselt toimetada õpilasesinduste öökoolis. Üle mitme aasta saadi taas kokku ning selleks puhuks pani Ilmatsalu kooli õpilasesinduse meeskond kokku põneva tunniplaani.  Maarika Allas Töötukassast andis noortele teadmisi töömaailmast ning erinevatest koolidest kokku pandud tiimid said rühmatöös leida lahendusi töömaailmas ette tulla võivatele probleemidele. Priit Rajalo Eesti Rahvusringhäälingust tutvustas telemaailma telgitaguseid “Ringvaate” saate näitel ning vastas õpilasi huvitavatele küsimustele (nt “Kas Marko sööb alati üksi kõik toidu ära?”). Triin England Tartu Linnaraamatukogust juhendas töötuba, kus ühiselt lõiguti tekstiilimaterjali Ukrainale varjevõrkude punumiseks. Lõigutud materjal võeti kaasa telemajja, et linnarahvas saaks sellest võrke punuda. Erinevate tegevuste vahel saadi üksteisega tuttavaks, soetati uusi sõprusi ning öise liikumispausi ajal viidi osalised kohalikule mänguväljakule. Magama ei raatsitud kuidagi minna ja ühised seltskonnamängud käisid varaste hommikutundideni. Öökoolist lahkuti teadmisega, et järgmine Tartu linna koolide õpilasesinduste öökool toimub TäheTERAs.
Kadri Leppoja 70! 23. märtsil toimus koolis pidulik kontsert meie legendaarse koorijuhi ja Tartu Tähe kavaleri Kadri Leppoja auks. Esinesid neidudekoor, segakoor, Tartu Noortekoor ning ühendkoor. Juubilari tulid õnnitlema koolipere, vilistlased, endised kolleegid ja linnapea Urmas Klaas. Kadri Leppoja töötab meie koolis alates 1976. aastast. Ta on aastakümneid arendanud kooli- ja koorimuusikat, et süstida noortesse armastust muusika vastu ning hoida koolimuusika ja laulukultuuri järjepidevust. Kadri Leppoja südameasjaks on esimese Eesti naishelilooja ja dirigendi Miina Härma pärandi hoidmine. Kadri Leppoja on olnud neidude- ja naiskooride üldjuht üldlaulupidudel ja juhatanud ühendkoore Tartu laulupidudel. Nii kohalikel kui üleriigilistel laulupidudel on alati osalenud kõik meie koorid. Koolikooridega lavastatud Olav Ehala muusikal „Thijl Ulenspiegel” ja Miina Härma laulumäng „Murueide tütar” ajendasid mitmeid gümnasiste valima professionaalse muusiku teed, asudes omandama kõrgharidust laulja või heliloojana. Aastakümneid on kestnud meie muusikaline koostöö Bielefeldi Ceciliengymnaasiumi koori ja orkestriga. 1990. aastate alguses alanud koostöö algatajaks oli meie kooli ühe asutaja ja kauaaegse direktori Peeter Põllu noorim poeg Toomas Põld (1920−2014), kes elas Saksamaal Bielefeldis. Gümnaasiumi muusikaõpetuses algatas Kadri Leppoja võimaluse sooritada muusikaõpetuse kursust kahel viisil, õppides muusikaajalugu või tegeleda praktilise musitseerimisega läbides suuremas mahus koorimuusika kursus. Koorimuusikas on võimalik sooritada gümnaasiumi koolieksam, mis on fenomen omaette ja ainulaadne kogu Eestis. 
Kevväi om käen! …a taivast satas lummõ. Ummõhtõ tsirgu’ joba rüükvä hummugu nii kõvva, et lase-õi maada. Tii’ kuuli man omma likõ’, eski tsipa nilbõ om tarõ manu astu. No, illus om iks kah ja esmuudu värsket hõngu om hää nõnna tõmmada.  Raja park kuulitarõ lähkesen nakas kah rohkemp eläma. Puie külen om nätä urbõ – kuusõ ja petäja külen muduki naid ole’õi - vai paksembit pungi. Õks õkva valmis lehti kasvatama ja häitsemä nii, ku ilm lämmämbäs lätt. Kül’ siss lätt lindämises, paarilidsõ otsmisõs, kül’ tulõ meeleperi hõngi, kirrivit häitsmit ja inemiseki läävä lustilisõmbas. Säändse ilo päälõ või opmine tsipa är’ unõhtuda. Joba omgi kuulinuurtõl mudsahtamist ja ümbre kaala kinni’ võtmist nätä rohkõmp ku varõmp. Mahlakuu 1. pääva tähelepandminõ. (Kia seo jutukõsõ läbi loi ja arvu sai, või’s meile saata ummi märkmid alanu keväjäst).
Märts - koostöökuu Vahelduseks ja inspiratsiooniallikaks õpetajatele on suhtlus teiste õppeasutuste õpetajatega ja teaduskonverentsidel osalemine. Märtsis oli TAGi rahval selliseid kontakte palju. Loodusteaduste ja matemaatika õpetajad osalesid Euromath & Euroscience konverentsil Krakowis. See on teaduskonverents, kus kohtuvad valdkonnast huvitatud noored ja õpetajad Euroopa eri riikidest. TAGi meeskond osaleb konverentsil juba kolmandat korda. Meie ettekande teemaks oli „A Methodology for Adding Elements of Mathematics to the Educational Process in the Upper Grades of Basic School“. Aitäh Eesti Teadushuvihariduse Liidule, kes toetas õpetajate osalemist konverentsil.  Huvitavaid kohtumisi oli teisigi. Valmiera 2. Keskkooli juhtkond tegi meie koolile ettepaneku pikaajaliseks ühiseks arendustegevuseks, mille raames otsime nii Eestis kui Lätis paremaid lahendusi riigikeelest erineva kodukeelega lastele riigikeelset haridust pakkuda. Esimesed õpetajate kohtumised leidsid aset nii Valmieras kui Tartus ja ajurünnakud andsid lootust tulevaseks sisukaks koostööks. Head koostööd saab üles ehitada ka Eestist välja sõitmata. Eri projektide ja programmide raames oleme leidnud mitu kooli, kellega koostööd arendades areneme ise mitmel tasemel ja teemal: digilõimeks ideede hankimine ja õppevahendite loomine koos Jõhvi Vene Põhikooliga, teadmuskooli mudeli arendamine koos Maardu Vene Gümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumiga, eestikeelse õppe edendamine koos Kohtla-Järve Slaavi Põhikooliga jne. Koostöö jätkub ka Tartu koolidega. Näiteks uurime erikeelsete laste õpetamise spetsiifikat koos kunstikooli ja VOCO-ga.
 Tegus märtsikuu Tartu Forseliuse Koolis tõi endaga kaasa õpetajate, õpilaste külaskäike ja külalisi meie majas Tartu Forseliuse Kool osales Miina Härma Gümnaasiumi õpilasvahetuse projektis, mille raames olid mõlemast koolist 6 õpilast vahetuses ühe nädala. Oma mõtteid nädalast jagas Henri Kiss 7.c klassist: “Kool oli hästi suur ja esimesed päevad eksisin kergesti ära, aga kui sain maja plaani selgeks, siis teadsin, kus olen. Õpilased olid meie vastu sõbralikud ja võtsid mind hästi vastu. Tunnid olid 45 min, aga vahel olid kaks tükki järjest. Sealne keelte valik oli suur ja sain proovida uusi asju. Sealne tempo oli väga kiire ja järele jõudmisega oli vahel raskusi. Söökla oli suur ja toit oli väga hea. Kokkuvõttes olid kõik õpilased ja õpetajad lahked ja nädal läks hästi.” Meie kooli õpetajad külastasid aga Soomes Helsingi Prantsuse-Soome kooli Lycée franco-finladais d'Helsinki. Külastuse käigus kuulasime kohalike kogemust keelekümbluses ning tutvusime nende tegemistega. Lisaks uutele teadmistele oli reis ka oluline õpetajatele kui meeskonnale. Märts lõppes sellega, et 9.klassidel käisid külas Töötukassa karjäärinõustajad, kelle abiga said õpilased tutvuda CV koostamisega ning läbi tehti ka simulatsioonvestlused. See kõik muidugi selleks, et tulevased gümnaasiumi ja kutsekoolide katsed ning vestlused sujuvamalt läheks. Edu kõikidele 9.klassidele!
Tartu Erakoolis toimus märtsikuus esmakordselt vahva kostüümidisko. Lõbusates temaatilistes kostüümides noored veetsid õhtu tantsides ning üksteise seltskonda nautides. Lõviosa kaasalööjatest tuli meie ProTERA kooliosast (7.-9.kl), kuid liitujaid oli ka 6. klassidest. Kokku veetsid TäheTERA koolimaja saalis lõbusa õhtu ligemale 100 õpilast ning ka mitmed õpetajad, kes samuti tantsuliigutustest ei viilinud. Kuna Tartu Erakool toimetab erinevates koolimajades (üksustes), siis võiksid korraldajate sõnul sellised inspireerivad ettevõtmised mõjuda omamoodi koolipere ühendajatena. Kostüümid said loodud, tantsud tantsitud ning uued sõprussuhted sobitatud. Loodame, et toredast üritusest kujuneb traditsioon.
Tartu Maarja Koolis on traditsiooniks, et 9. klass toob kevadel lavale etenduse. Aastatega on klaasiõpetajal olnud võimalus oma õpilasi hästi tundma õppida ja nii ei valita meil õpilasi rollidesse, vaid rollid valitakse õpilastele. Sellel aastal osutus sobivaimaks näidendiks klassikaline Oskar Lutsu „Kevade“. Sümboolne oli ka etenduse kuupäev – 20. märtsil algas kevad. Lavale ilmusid lüüriline unistaja Arno, rahmeldajast Toots, pikatoimeline Tõnisson, turtsakas Teele, virila loomuga Kiir ja suunurgast muigav Imelik. Publik sai kõvasti naerda, kui varem filmitud lõikudes Tootsi ja Kiire sahvri- ja saunastseeni esitleti. Laval sai ka mürglit, kui „tamasseri rauast“ pauku tuli või Köster pikali tantsiti. Südamlikke hetki pakkusid Arno ja Tõnissoni õpikoostöö ja Imeliku kandlepalad. Kusjuures ka Arno mängis etenduses pilli. Hoogsat etendust olid lisaks vanematele ja koolikaaslastele tulnud uudistama ka talendiotsijad kutselistest teatritest. Nii jäi publiku hulgas silma Maarja Jakobson Tartu Uuest Teatrist, kes lavastamisperioodil õpetaja Nelele ja õpetaja Pärdile nõuga abiks oli. Oleme tänulikud näitlejatele, juhendajatele ja nende taustajõududele, suur töö on seljataga, aga teguderohke aeg on veel ees: „Head teed, head teed! Ja ikka pea püsti… julgelt ja rõõmsalt edasi!“ 
Märts on Kesklinna Koolis keelte kuu, mil koolis toimub ohtralt nii emakeele kui võõrkeelte üritusi, mänge ja võistlusi. Elevust pakkus ka Känguru võistlus matemaatikas, õpilaste korraldatud korvpallivõistlus, õpilasfilmide festival ning koolikotita koolituleku päev. Väikesed õnnelikud kokkusattumused pakuvad meie koolile emakeelepäeva tähistamiseks eriti toredaid võimalusi. Sel aastal alustasime uut traditsiooni. Kuna meie kool asub otse Toomemäe kõrval, siis emakeelepäeval, 14. märtsil käis meie koolipere in corpore Toomemäel Kristjan Jaak Petersoni kuju juures sünnipäevalapsele austust avaldamas ja lilli viimas. Lõpuklasside õpilased Artur Andreson, Pauliine Issak ja Arabella Pruusapuu rääkisid noorematele sellest, kes oli Kristjan Jaak Peterson ja miks emakeelepäeva just tema sünniaastapäeval tähistatakse. Seejärel esitasid 7. klassi õpilased Heliis-Lorett Klement ja Tõnis Runnel oodi “Kuu”. Lõpetuseks sai sõna meie kooli raamatukoguhoidja Anne Valdru. Anne on suurema osa oma elust veetnud Ida-Virumaal ja nägi lähedalt pealt, kuidas tema õpetaja Meinhard Laks verd, higi ja pisaraid valas, et Petersoni sünniaastapäeva riiklikult emakeelepäevana tunnustama ja tähistama hakataks. Kuna emakeelepäevaks oli maha sadanud mõnusalt paks lumi, mis just eelmisel päeval parasjagu pakkima oli hakanud, siis kehalise tundides meisterdati kooli õuele ka kolm suurt lumest Kristjan Jaak Petersoni kuju, kõigil jurakad jalutuskepid käes. 
Olen uhke tartlane Sel õppeaastal toetas Tartu linn programmi „Õppida saab kõikjal“ raames A. Puškini kooli ja TÜ muuseumi ühisprojekti „Olen uhke tartlane!“. Projekti eesmärgiks on Tartu mitmekeelelise ja -kultuurilise vaimu- ja kultuurielu õpilastele lähemale toomine ning koolinoorte tartlase identiteedi tugevdamine. Põhitegevusteks on ülikooli „tujukate professorite“ ning „kirglike tudengite“ töö ja elu teemalised muuseumitunnid, selle kõrval aga ka teisi temaatilisi loovtegevusi III kooliastme õpilastele. Üheks II poolaasta tähtsündmuseks projektis oli armastusluule konkurss, mille pidulik autasustamine toimus 24. märtsil TÜ muuseumi valges saalis. Autasustamisüritust juhtisid kaks Morgernsterni: professor Karl Morgernster Ken Irdi kehastuses ning räppar Morgernshtern Puškini õpilase Maksim Smuglini esituses. Konkursile laekus 33 luuletust, mis olid peamiselt eesti ja vene keeles, aga esindatud oli ka üks lätikeelne luuletus romantilisest maiõhtust ning üks inglisekeelne luuletus egoistlikest ambitsioonidest ja armastusest ilusate asjade vastu. Peamiselt olid esindatud vabavärsilised tekstid, sekka mõned haikud ja klassikaline riimluule. Žürii koosnes õpetajatest ja muuseumitöötajatest. Luuletused jaotati nelja kategooriasse: romantiline armastus, loodusarmastus, armsad pereliikmed ja sõbrad ning armsad hobid. Grand Prix võitjaks sai Angelina Zinakova, kelle looming on esitatud pildi all.  Esiplaanil vasakult paremale: räppar Morgernshtern (Maksim Smuglin), õpetaja Kersti Kivirüüt ja Karl Morgernstern (Ken Ird). Tagaplaanil vasakult paremale õpilased Desislava Popazova ja Arina Albakhtina ürituse korraldamise abis.
Märts algas meie kooli jaoks pidulikult, sest 7. märtsil tähistati Heino Elleri 136. sünniaastapäeva Eesti muusika päevadega, mille raames toimus kaks kontserti – üks meie kooli õpilaste poolt ning teine saksofoniõpetaja Rene Lauri ning pianist Joonatan Jürgensoni duokontsert. Kuu alguses oli kontsertreisil Elleri kooli puhkpilliorkester, mis andis 4. märtsil võimsa kontserdi Riia muusikakooli suures saalis. 10. märtsil täitis Tubina saali bigbändimuusika, sest oma kontserdi andsid lisaks Elleri Big Bandile ka Tartu Saksikoor ja Soome Noorte All Star Big Band. 17. märtsil korraldas Elleri kooli kooridirigeerimise osakond Tartu Karlova kooli saalis Hirvo Surva meistriklassi, kus noored dirigendid said kätt harjutada saabuva noorte laulupeo repertuaariga. Meistrikassid toimusid ka teistel erialadel. Pärimusmuusikutel oli külas legendaarne Esko Järvela, tšellistidel Henry-David Varema ning pianistidel Mati Mikalai ning Kai Ratasepp Erinevatelt konkurssidelt tulid kõrgete kohtadega tagasi puhk- ja löökpillide kui ka klaveri- ja keelpilliõpilased. Meie oma koolis toimusid Tartu regiooni klaverimängijate ja üleriiklik keelpillimängijate konkurss. Meie kooli noorteosakonna flöödiõpilased Marelle Zirnask, Mirjam Vassila ja akordioniõpilane Revo Zirnask osalesid rahvusvahelisel veebipõhisel klassikalise muusika konkursil London Young Musician (LYM) ning pälvisid kuldpreemiad. Muidugi mõista oli kuu tähtsündmuseks 18. märtsil toimunud Elleri rütmimuusikaosakonna järjekordne tribuutkontsert "Tribute to Elton John", mis tõi lavalaudadele ühe roki kuldajastu olulisema tegelase loomingu. Videoga saab tutvuda siit!
Tartu Rahvusvahelise kooli õpilased tutvusid töömaailmaga Andreas McKeough 27.–31. märtsil toimus Tartu Rahvusvahelises koolis karjäärinädal. Külalisesinejad rääkisid oma tööst ja karjäärist, korraldati õppekäike ning 8. ja 9. klassi õpilased käisid töövarjuks. Nädal algas idufirma Fyma tegevjuhi Karen Burnsi ettekandega 5.–8. klassile. Burns rääkis oma unistusest töötada Hollywoodi filmimaailmas, kuidas ta selle nimel töötas, aga lõpuks avastas, et see maailm polnudki talle, mistõttu ta leidis end hoopis ärimaailmast ja arendab nüüd tehisintellekti kasutamist linnaruumis. Et pakkuda mitmekesist õpikeskkonda, tehti koostööd ettevõtetega Tartu linnas. 4. klass külastas Tartu Ülikooli Oecologicumi, kus õpilased uurisid mikroskoobiga taimede juurtes leiduvaid seeni. 7. klass külastas IT-ettevõtet BitWeb ja tutvus infotehnoloogia valdkonnaga. 5. ja 6. klassi õpilased külastasid Tartu tähetorni, kus tutvuti näituste ja muuseumi igapäevatööga. Õpilaste jaoks oli kõige põnevam siiski planetaarium ja taevakehade liikumine. Kooli pisemad õpilased külastasid Tartu trükimuuseumit (TYPA), kus said ka ise käed tindiseks teha ja graafilise disaini kohta õppida. Kolmapäev oli töövarjutamise päev. Iga 8. ja 9. klassi õpilane leidis endale huvipakkuva töökoha. Käidi loomakliinikus, hotellis, raamatupoes, muuseumis, politseis, linnavalitsuses, kunstikoolis jne. Reedel jagasid õpilased oma muljeid terve kooliga. Nädalale pani punkti endine tipprattur Jonathan Rosebrier, kes rääkis enda spordikarjäärist ja praegusest tööst rattameeskonnas. Rosebrier valgustas, kui palju töötajaid on tegelikult ühe eduka meeskonna taga. 
Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti. Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki. /D. Kareva „Emakeelelaul“/  10.- 17. märtsil toimus Tartu Hansa Koolis emakeelepäeva auks teemanädala „Ilus emakeel“. Nädala jooksul mõtisklesime keele ilu ja tähenduse üle nii sõna, lause kui ka teksti tasandil. Reedel, 10. märtsil sai emakeelenädal hoo sisse koos kirjaniku ning kooli vilistlase Lauri Räpiga. Koos 7.-9. klassi õpilaste valikrühmaga toimus loomeõhtu kooli laulu sõnade kirjutamise eesmärgil, kus välja mõeldi hulga fraase, millest edaspidi vormida suurepärane laul. Samuti viisid Tartu ülikooli keeleteadlased Kristiina Praakli ja Aive Mandel läbi 7.-8. klassi õpilastele töötoa ,,Kuidas sa räägid? Eesti teismeliste keelest ja selle uurimisest”. Üheskoos arutleti, mis iseloomustab tänaste teismeliste keelt, miks see on keeleteadlaste jaoks põnev ja oluline teema ning kuidas ja miks teadlased noorte keelekasutust uurivad. Terve nädala vältel toimusid eesti keele tundides erinevad keelealased tegevused: nuputamisülesanded ja viktoriinid, luuletuste kirjutamine kaunist emakeelest, Keelesäutsude kuulamine, kõnede koostamine ja ettekandmine, Vikerraadio e-etteütluse kirjutamine jne. Õpetajatel oli võimalus lahendada keeletoimetaja teadmisi nõudvaid ülesandeid, et juhtida tähelepanu märkamatult ligi hiilivale kantseliitlikule ja võõrkeele mõjutustega väljendusviisile meie endi kõnepruugis. Samuti oli võimalik kaasa lüüa vabariiklikul Contra luuletuste kirjutamise võistlusel. Tähtsustagem üheskoos emakeelepäeva!
MÄRTSIKUU on EMAKEELE JA TEATRIKUU 13.- 17. märtsil tähistasime Veeriku koolis emakeelenädalat, mille raames toimus mitmeid üritusi ja tegemisi. Keskseks päevaks kujunes muidugi 14. märts, mil kogu koolipere tähistas emakeelepäeva. Emakeelepäeva raames võeti rõõmuga ja aktiivselt osa emakeeleõpetajate eestvedamisel Vikerraadio e- etteütlusest. Mitmetesse ainetundidesse astusid sisse „ootamatud külalised” ehk kooli näiteringi liikmed, kes esinesid lühikese taideetendusega, kus peategelaseks oli loomulikult Kristjan Jaak Peterson. Kooli pika õuevahetunni ajal oli võimalus paljudel osaleda sõnamängudes. Ilusat emakeelt aitasid lihvida ja täiendada nii Alias kui ka Sõnabingo. Lähtudes mõttest, et iga koolis töötav õpetaja on ka keeleõpetaja, siis kutsusid emakeeleõpetajad ka teisi õpetajaid põnevas keeleharjutuses osalema. Kooli stendidel oli mitmeid toredaid näitusi nii kõnekäändudest kui kirjanikest. Omaette elevust pakkuvaks kujunes sel aastal ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ester Barkala eriilmeliste pastapliiatsite näitus I korruse fuajees. Näitusel oli vaadata umbes tuhandest pastapliiatsist vaid 150, nende hulgas oli eri riikidest ja linnadest, eri kujunduse ja suurusega, värvi ja valgustusega ning heliga pastakaid. Kollektsionäärist õpetaja tegi näitusel ka huvilistele õpilastele ekskursioone ja tutvustas sealhulgas Eesti pastakakogujate seltsi tegemisi.  Pastapliiatsil on ka oma ajalugu – just selle kirjutusvahendi leiutamise ajalugu, mis jääb aastasse 1943, mil Ungarist pärit vennad Lazslo ja Georg Biro patenteerisid kuulikesega pliiatsi.
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
