Muusikat ja mälumängu täis õppeaasta

Aprillis ja mai alguses toimusid Tartu Variku Koolis viimased MÄMU (mälumäng muusikast) voorud.  Meie koolist veab mälumängu õpetaja Kadri Karjus. Korraldustuumikus on ka Inga Sermat Tartu Kivilinna Koolist ja Marge Lahe Tartu Erakoolist. 

Selle aasta voorud olid järgmistel teemadel:
I voor teemal “Kaks takti ette”/ “Eesti otsib superstaari”
II voor teemal “Laulukarussell”/”Tähtede lava”
III voor teemal “Eesti laste multifilmide muusika”
IV vooru teemal “Arvo Pärt - elu ja looming”

​Viimase vooru järel küsisid korraldajad õpetajad ka õpilastelt tagasisidet. Osaliste arvates oli kõige põnevam ja kõige lihtsamate küsimustega teema "Eesti laste multifilmide muusika”. Kõige keerukamad küsimused olid õpilaste arvates jaanuaris, kui teemaks oli “Laulukarussell”/”Tähtede lava”. Kõige keerulisemaks teemaks ettevalmistamisel osutus "Arvo Pärt - elu ja looming”. Tagasiside põhjal on 88% õpilastest valmis ka uuel aastal mälumängus osalema. 4 vooru õppeaasta jooksul on täpselt parasjagu - nii arvas 74%.
Avaldati ka soove, millised teemad võiksid olla uuel aastal, aga nendest saab kuulda juba sügisel. 

II kooliastme võitjaks üldkokkuvõttes osutus võistkond "6.a targad" Tartu Kivilinna Koolist, juhendaja Egle Põder.
III kooliastme võitja oli "Variku 9.a klass", juhendaja Karmen Orissaar. 

Kõik osalejad osalevad õppekäigul Arvo Pärdi muuseumisse koos ringkäiguga ja loeng-kontserdiga Auli Teppo poolt. Võitjad võistkonnad said võimaluse osaleda Heino Elleri Muusikakooli loomelaboris õpitoas "Animeerimine ja helindamine". Korraldajad tänavad siinkohal Jürgen Tina - Heino Elleri Muusikakooli IT juhti.

24. aprilli toimus ERM-is Tartu Maarja Kooli 30-nda tegutsemisaasta konverents „Aja väärtus“. Otsiti vastuseid küsimustele, milline on intellektipuudega inimese osa tänapäeva ühiskonnas ja kuidas toetada erivajadusega inimest nii, et ta saaks anda kogukonda oma panuse. Ühtlasi oli konverentsi teematõstatus seotud ka ravipedagoogika 100. sünnipäeva-aastaga maailmas ja Tartu kultuuripealinna-aastateemaga „Ellujäämise kunstid“. Erinevaid tahkusid erivajadusega inimeste rollist ja võimalustest ühiskonnas kajastasid ettekannetega Sonja Zausch Saksamaalt (ülemaailmse ravipedagoogilise sektsiooni juhatuse liige, eurütmist), Jaan Kõrgesaar (TÜ eripedagoogika emeriitprofessor) ja Piret Aus (kultuurikorraldaja ja kirjeldustõlk, ligipääsetavuse eestkõneleja). Lühiettekannetega toetasid diskussiooni Helle Känd, Anne Daniel- Karlsen, Jaan Kallas, Marju Vainikko ja kooli vilistlane Rain Voog, kelle kõigi elus on Tartu Maarja Kool mänginud olulist rolli. Üritust modereeris Kaidor Kahar, pikaaegne telesaate „Puutepunkt“ saatejuht. Meenutustes, oleviku- ja tulevikuvaadetes leidus nii naeru, pisaraid kui mõtlemisainest. Teema puudutas ka meie vilistlasi, kes lisaks lühiettekandele, esitasid ka muusikat („Allikabänd“) ja esitasid küsimusi. Meie tänased õpilased andsid ürituse õnnestumisse oma panuse värviküllase õppetööd kajastava kunstinäituse kaudu ja lavale astusid Shate Tantsukooli koosseisus meie õpilased. 

​Toimunu võttis kokku ühisarutelu. Jäi kajama mõte, et tolereerimisest aktsepteerimiseni jõudmine võtab veel aega, aga me oleme teel õiges suunas. Lõpuks sai realiseeruda kooli vilistlase Olegi ettepanek: „Hakkame nüüd laulma!“ Ühislaul lõppes sõnadega: „Rõõmus on sündmus, mis tähistab ühist loovust ja vaimustab hinge, et edasi minna koos eluteele.“

​Aprilli lõpus käisid kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat, Helle-Mari Märtson, Eneli Liblik ja Liina Nagel Erasmus+ koolitusel Ateenas. Koolitus keskendus tehisaru rakendusvõimalustele õpetajatöös. Tutvustati hulganisti erinevaid võimalusi, potentsiaalseid tulevikusuundi, aga ka ohukohti. Kaardistati käesolev olukord tehisaru maastikul, nentides, et tegemist on äärmiselt kiiresti muutuva valdkonnaga, kus iganädalaselt lisandub uusi keskkondi ning võimalusi. Õpetajana on mõistlik leida endale sobivad abivahendid ning neid paremini tundma õppida. Sageli on sarnase ülesehituse ja funktsionaalsusega programme palju ning kasutuseelistus sõltub näiteks hinnast ja kasutusmugavusest. Tutvuti ka mängustamise põhimõtetega ehk kuidas õppeprotsess tehisintellekti abil mängulisemaks muuta, milliseid rakendusi võiks proovida ning milliseid võimalusi praegu olemas on. Koolituse kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et AI on tulnud, et jääda, ja prognoosid näitavad selle imbumist peaaegu igasse eluvaldkonda hüppeliselt järgneval paarikümnel aastal. Õpetajatena tuleb selle reaalsusega harjuda, õppida sellega koos toimetama ning isegi leida viise enda töö hõlbustamiseks ja mitmekesistamiseks. 

​Lastele keelatud

Neljapäeval, 18. aprillil avanes Tamme kooli 6.b klassil võimalus külastada Vanemuise teatrit, et saada osa majatuurist ning töötoast “Lastele keelatud”. Ekskursioon algas ülevaatega teatri ajaloost, millest muuhulgas saime teada, et tänu põlengule Vanemuise seltsimajas sai üldse võimalikuks uue teatrimaja ehitamine, mis valmis saanuna nägi küll uhke välja, kuid paistis eelkõige silma väga halva akustikaga. Majatuuri käigus saime piiluda orkestriauku, lava taha, õmblus- ja värvikotta, dekoratsioonide ehituse tööruumi ning kostüümilattu. Lisaks saime teada, et lava on püha ja sinna välisjalanõudega minna ei lubata. 

Tuuri kõige muljetavaldamaks osaks oli aga hoopis balletitrupi treening, mis naelutas endale ka kõige elavamate laste tähelepanu ja 10 minuti jooksul jälgiti rahvusvahelise balletitrupi tegemisi haudvaikuses ja päranisilmi. Elamus missugune!

Töötoas pakuti noortele tervituseks veidi “konjakit” ja pitsike “viina”, pärast mida sukelduti teatrimaagia saladustesse. Julgemad said ka nukid veriseks ning lõikehaavad kätele. Lõppu jäid kõlama heledad plaksud kõrvakiiludest ning väike, kuid rohke tossuga plahvatus.

​Julgen antud töötuba ja ringkäiku soojalt soovitada, kuna juhendajad olid ülikenad ja toredad, lastel oli põnev ja endalgi meeleolukas vaheldus argisele koolipäevale.

Anti Kadajane

​Aprillis toimus meie koolis LAK-õppe kuu, mille raames keskenduti erinevatele tegevustele.

Esimeses kooliastmes toimus projekt "Keeledušš", mis hõlmas õppetööd eesti keeles, sh matemaatikas, loodus- ja inimeseõpetuses. Õpilased leppisid kokku, et suhtlevad võimalikult palju eesti keeles nii tundides kui ka vahetundides, julgelt uusi sõnu kasutades ja vajadusel abi küsides. Lisaks toimus mitmeid sündmusi, sh koolisisene matemaatikaolümpiaad, avatud uste päevad, mille jooksul oli võimalus külastada tunde ja tutvuda LAK-õppe meetoditega. 4.c klassis korraldati tervisliku eluviisi tund, kus külalis-õpetajatest lapsevanemad rääkisid toitumisest, liikumisest, puhkusest ja vaimsest tervisest eesti keeles. Toimus interaktiivne mäng N. Gogoli loomingust, mille käigus tutvustati ukraina kultuuri ja kirjandust ning arendati rühmatööoskusi. HEV-klassides korraldati mäng "Maailmareisid", kus tutvustati erinevate rahvaste kultuure ja traditsioone ning tehti katseid. Lõpetuseks toimus avatud üritus "Tulge mängima Aliast", milles osalesid mitmed koolid. Aprilli lõpus toimus tervisepäev. Keelekohvikutes said õpilased praktiseerida eesti keelt. 

LAK-õppe kuu raames toimus ka esimene ökoteemaline konverents-mess “Olen osa keskkonnast”. Aulas esinesid meie kooli 6.-8. klasside õpilased ja väliskülaline põnevate esitlustega õhusaastatusest, vee ja Läänemere reostusest, kohaliku toidu tarbimise tähtsusest ja prügi sorteerimisest. Messi raames viidi läbi 9 keskkonnateemalist õpituba, kus õpiti erinevate materjalide taaskasutust, mis õpetas, kuidas iga päev elukeskkonnast hoolida ning muuta seda paremaks.

​J. Aru  “Ajust ja arust”. Jaan Aru vastab oma mõnusa sõnakasutuse ja suurte teadmistega küsimustele, et mis ajus üldse toimub. Lugeja saab teada, mil moel tekib teadvus, mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega nii eriliseks, selgitatakse une vajalikkust ning lugeja saab autori kirjutise kaudu uurida, et kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada või seda sootuks ületada.

A. Hansen "Tugev aju - kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad". Raamatust leiab taaskord tõestuse selle kohta, kuidas liikumine aitab meil tunda end reipamalt, taluda paremini stressi ning parandada mälu. Samuti on raamatus juttu, kuidas peaksid lapsed liikuma, et nende õpioskused ja keskendumisvõime paraneksid. Raamat on heaks motivaatoriks, et pöörata rohkem tähelepanu nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

A. Hansen, M. Wänblad "Juuniori tugev aju". Raamatus on põnevalt ja lihtsalt kirjeldatud, miks liikumine on ajutegevusele kasulik, loovuse arendamiseks vajalik. Isegi loominguline geenius Mozart pidi pingutama, et aju hakkaks mõtlema uutmoodi.

A. Pikamäe "Alustavale õpetajale". Soovitame "Alustava õpetaja" raamatut neile, kes on õpetajana töötamisel alles alustanud või neile, kellel töökogemust jagub, kuid alustab klassijuhatajana tööd esimest korda. Raamat jagab praktilisi nippe ning suunab tähelepanu nendele aspektidele, mille peale ise õpetajana ei pruugi tulla. Näiteks tasub mõelda, milliseid kanaleid pidi ja millisel ajal vanematega kontaktis olla. Lisaks jagab raamat näpunäiteid, kuidas läbi viia arenguvestlusi ning millist infot jagada arengukaardil.

B. Oakley, B. Rogowsky, T. J. Sejnowski “Teadlik õpetaja”. Autorid jagavad praktilisi nippe, kuidas paremini ja efektiivsemalt õppida/õpetada. Kirjutatu paneb mõtlema, kui palju teadlikum peab õpetaja olema, et toetada õpilasi parimal viisil. Samuti kirjeldatakse erinevate õpilaste tüüpe - kõik ei saa õppida ühesuguse tempoga (rallisõitjad ja matkajad). Sügav õppimine ei ole nagu tantsupidu, kus juhuslikud neuronid lihtsalt haaravad kinni mugavas läheduses olevatest naabritest. 

Lugege ise ja jagage häid mõtteid ka kolleegidega!

Reinivisioon
​
Ka eelnevate aastate kevadekuude postitustes kajastasime Mart Reiniku kooli liikumispidu. Seda ei saa tegemata jätta ka sel korral, sest tegemist on nii suurejoonelise ülekoolilise üritusega. 

Aprillis toimunud liikumispeo teemaks oli „Reinivisioon“, kus tantsunumbrite muusikaks kõlasid Eurovisiooni lauluvõistluse võidulood ning eraldi plokina Eestit esindanud lood. Vanemuise teatri suurel laval oli kokku üle 500 õpilase. Õpetajate ja õpilaste loodud tantsukavad pakkusid publikule äratundmisrõõmu eurolugudest ja elamusterohket vaatepilti. Pidu lõppes suure ühistantsuga tänavuse Eurovisioonile pääsenud 5miinust x Puupuubi laulu saatel.
​
Kevad on MRKs muusikat ja tantsu täis. 

Raatuse kooli eestvõttel avati Tartus tänavanäitus tuntud tartlaste portreedest

3. aprillil avati Küüni tänaval omanäoline kunstiprojekt, kus eksponeeritakse tuntud Tartu elanike, siin sündinud või töötanud inimeste portreid, mille on taaskasutatavatest materjalidest loonud Tartu ja Tartumaa koolide 4.-9. klasside õpilased. Töid saab näha kuni 2. juunini. Kunstiprojekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Näitusel on üleval 22 erinevat teost. Portreteeritavad valisid välja õpilased ise ning nende hulgas on väga erinevate elualade esindajaid - teatri-, muusika ja kirjandusega seotud inimesi, koolijuhte ja haritlasi, aga ka sotsiaalmeedia sisulooja, Rakett 69 võitja ning üks president.

“Olen kunstitundides õpilastega juba pikemat aega kasutanud erinevaid taaskasutust võimaldavaid materjale ja nii tekkis mõte algatada Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 toel erinevaid koole ühendav suurem projekt. Tänases keskkonnahoiule keskendunud maailmas on alati hea leida viis, kuidas juba olemasolevast midagi luua ja seda ära kasutada,” rääkis näituse kuraator, Tartu Raatuse Kooli kunsti- ja draamaõpetuse õpetaja Kadri Kosk.

Kunstiprojekti avamisel astusid üles ka kolm noort Jaapani muusikut - Shiori Sakurai, Natsuki Sakamoto ja Shingo Takase, kes on osaks muusikalisest kooslusest Otomic. Nendegi sõnum on seotud keskkonnasäästlikku mõtteviisiga. Koos Raatuse kooli õpilastega musitseeriti taaskasutusmaterjalidest valmistatud pillidel. Vaata ka keerulistes ilmaoludes toimunud avamisest tehtud videot.
Loe pikemalt kooli kodulehelt, kus lisaks tekstile leiab lingid videodele, fotogaleriidele ja arvukatele meediakajastustele.

​VOCO TURISMIKOOL 30 JA OSKUSTE FESTIVAL: "KÜLALISLAHKUSE KUNST"  

Kas teadsid, et turismimajanduse ja turismikorralduse erialasid hakati VOCO-s õpetama juba 1994. aastal? Täna õpib VOCO Turismikoolis üle 100 õpilase, pooled neist täiskasvanud. Erialadeks, mida õpetatakse on turismi majutuskorraldus, giidid, matkajuhid, majutus- ja toitlustusteenindus.

24. aprillil tähistasime VOCO Turismikooli 30 sünnipäeva oskuste festivaliga "Külalislahkuse kunst: VOCO Turismikool 30." Meile olid külla tulnud VOCO kooli vilistlased, turismierialade õpilased, õpetajad TÜ Pärnu Kolledźist, Rakvere Ametikoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Samuti olid meid tervitamas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees, Radisson Collection hotelli juhid, Lõuna-Eesti Turismiklaster, Tartu linnapea ning mitmed turismiettevõtjad ning koostööpartnerid.
​
Oskuste festivalil keskendusime peamistele oskustele: sündmuste korraldamise nippidest rääkis Tartu 2024 turundus- ja teabevaldkonna juht Marilin Vihmann; turismiettevõtja elustiili kirjeldas VOCO vilistlane ning Peipsimaal hästi tuntud Mesi Tare perenaine Herling Mesi. Meie oma Turismikorralduse jätkuõppe TKE24 grupp, kus õpivad peamiselt turismiettevõtjad-praktikud, etendasid näidiskohtulahingu kliendi ja puhkemaja pidaja vahelisest vaidlusest.

Kõige menukamaks osutusid meie enda turismikorralduse õpilaste (TK23) poolt korraldatud nipitoad reisimise ja snäkkide valmistamise, turunduse, avaliku esinemise häkkidest ning turismiprofiks saamise esimestest sammudest. Rahvusvahelise Erasmus+ projekti "Pathway to Hospitality" raames valmis eesti keelne karjääriplaneerimise nutimäng, mille esmaesitlus ning testimine toimus samuti festivali raames. 

Vaata pildigaleriid.​

​Andri Türkson võitis telesaate Rakett69!

20. aprillil eetris olnud telesaate Rakett 69 finaalis kohtusid Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Rudolf Kivi ja Miina Härma Gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Andri Türkson. Finaalis tuli võistlejatel ehitada rakett, mis tõuseks õhku ja millel avaneks ka langevari. Ülesandega tuli edukalt toime Andri ja tema meeskond. Auhinnaks sai Andri 15 000-eurose stipendiumi. Andrit paelub tehnoloogia ja mehhatroonika. Nii tegeleb ta 3D printimisega, arduinoide ja elektroonikaga. Oma projektide käigus on ta valmis ehitanud linnulauluga äratuslambi, segavaid tegureid eemaldava motivatsioonikasti ning 3D printud puldiauto. Lisaks tegeleb Andri lühifilmide ja videote valmistamisega, mängib jalgpalli ning on edukalt esinenud füüsikaolümpiaadidel.

Tunnustuse ja 5000-eurose auhinna osaliseks sai ka Andrit enim mõjutanud õpetaja, meie füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Õpetaja Murulaid on telesaate Rakett 69 14. hooaja vältel aidanud võiduni kolm oma õpilast: Juhan Koppeli (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Uku Andreas Reigo ja Andri Türksoni. Õpetaja Murulaid on ka väga edukas olümpiaadide juhendaja, tema õpilastest pääsesid sellel õppeaastal vabariiklikku vooru 19 õpilast (kaheksa loodusteaduste, kaheksa füüsika ja kolm lingvistika olümpiaadi lõppvooru).

​Kokku on raketlaste hulka jõudnud 13 Miina Härma Gümnaasiumi õpilast, neist finaalis on võistelnud Jaan Eerik Past, Janeli Õun, Gregor Randla, Uku Andreas Reigo ja Andri Türkson. ​

Aprillikuu algul, lõimitud aine- ja keeleõppe kuu raames korraldasime piirkondliku koostööpäeva, kuhu kutsusime LAK-õppest huvitatud õpetajaid, koolijuhte ja ametnikke Tartust ja kõikjalt Eestist. Pärast hommikukohvi oli kohale tulnud LAK-õppe huvilistel võimalus osaleda eestikeelsele õppele ületuleku teemalises arutelus. Seejärel liikusid külalised tundidesse. Valikus olid eestikeelsed tunnid  kõigis kooliastmetes: eesti keel teise keelena, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, kunst, kehaline kasvatus ja üldõpetus algkoolis ning inglise keel. Tundidest saadud muljete vahetamise järel kuulasid koostööpäevalised TAGi algkooliklasside loovtööde süsteemi tutvustust ning osalesid õpilaste-õpetajate-lapsevanemate minipressikonverentsil ning päeva lõpuks õpilaste rollis lõimitud loovtegevuste tunnis. Huvilised tutvusid päeva lõpul koolimajaga, kiites õpikeskkonda, kus on tõeliselt head tingimused lõimitud aine- ja keeleõppe korraldamiseks.

TAGis olid külas Valga Priimetsa Kooli, Kohtla-Järve Maleva Kooli, Narva Kreenholmi Kooli, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tartu lasteaia Annike õpetajad, meie kooli Kiusamisvaba Kooli mentor ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Elina Bratšun-Küüsmaa.

Koostööpäeva õnnestumisse panustas 20 eri ainete ja eri kooliastmete õpetajat, kelle sõnul on selline külaliste võõrustamine igal juhul võimalus – eriti head tundi luues ennast ja õpilasi proovile panna, uusi kontakte sõlmida, tuua vaheldust oma koolipäeva. Päeva peategelasteks olid siiski Annelinna gümnaasiumi õpilased, kes said külalistelt kiita nii hea eesti keele oskuse, terasuse kui viisaka käitumise eest.

​Seitse meie kooli õpilast 11.b klassist koos õp Loigu ning õp Lubiga käisid 7.–12.04 Erasmus+ projekti raames UNESCO ühendkoolide õpilasvahetuses Saksamaal Bambergi E. T. A Hoffmani gümnaasiumis. UNESCO on ÜRO organisatsioon, mis keskendub haridusele, kultuurile ning teadusele. Ühendkoolide võrgustik koondab haridusasutusi, mille eesmärk on UNESCO väärtuste järgi tegutsemine. Õpilased käisid Bambergis vaatamas, mida ja kuidas kohalikud õpilased UNESCO raames oma koolis teevad, sest JPG on võrgustikus olnud vaid kaks aastat, nemad aga juba mitukümmend.

​Nädala tippsündmused olid World Heritage muuseumi külastamine, kus noored õppisid Bambergi ajaloo kohta; õhtu väga lahedas noortekeskuses, kus vaatasid saksakeelset filmi; vaba päev Nürnbergis ja inimõiguste keskuse töötuba; ning loomulikult palju koos saksa õpilastega veedetud aega nii Bambergi tänavatel kui kodudes.

Nädal oli tegus ja saadi rohkelt ideid oma koolis aktiivsemalt UNESCO teemadega tegelemiseks.

Naljakuud alustasime humoorikalt koolikotivaba päevaga, mil õpilased tulid kooli, õpikud-vihikud alternatiivses kandevahendis: ostukärus, pesukorvis, kohvris, kassikandekotis jms.

Enne kevadvaheajale minekut on meil tavaks korraldada 1. - 6. klassidele e-õppepäev. Sel päeval kaitsevad kaheksandikud oma loovtöid, seitsmendikud käivad tööde kaitsmist pealt vaatamas ja järgmiseks õppeaastaks julgust ning inspiratsiooni kogumas. Üheksandate klasside õpilased sooritasid sel päeval gümnaasiumkatseid. Nagu ikka oli loovtöid väga erinevaid: fotonäitusi, ürituse korraldamisi, uurimusi, ehitamisi ja restaureerimisi. Säravamate tööde seas torkasid silma suurejooneline jõuluball Susanna Vunk’i teostuses, kuppelkasvuhoone konstrueerimine ja ehitus Nora-Grete Kakko poolt, rallimaailma tutvustus meie rallitüdruku Mia Grete Koha poolt ja arvutimängu programmeerimine Hendrik Koppeli ja Daniel Mileiko poolt.

Kevadvaheaja lõpus korraldasime Supilinna päevade raames Kesklinna Kooli kogukonnapäeva, kus tervitasime peresid väikese kontserdi, töötubade ja laadaga. Sai õppida elustamise ja esmaabi võtteid, osaleda algaja astronaudi töötoas, soetada salapäraseid esemeid pimeoksjonil ning teha palju muud põnevat. Meie kogukonnapäeval on ka heategevuslik väljund. Sel aastal kogusime laadal ning kohvikutes raha heategevusfondile Minu Unistuste Päev.

Käesoleva õppeaasta lõpul toimuvad taas Descartes’i kooli olümpiamängud. Emakeelenädala eel turgatas õppejuhile koos huvijuhiga pähe mõte algatada õpilastele ja õpetajatele üleskutse olümpiateemaliste luuletuste kirjutamiseks. Õppejuht meenutas, et kooliajal oli luuletuste loomine üks mõnusamaid kirjalikke ülesandeid – juttude ja kirjandite kirjutamine nõudis palju suuremat vaeva. Mõeldud – tehtud, luulekonkurss sai välja kuulutatud ning aprillikuiseks tähtajaks saabus õppejuhi lauale ja elektroonilisse postkasti rohkesti töid koolijütsidelt ning ka koolmeistritelt.

Välja valiti kaks tööd õpilastelt ning üks õpetaja looming, mis saabuvate olümpiamängude infokanaleis kajastamist leiavad. Žüriiliikmete vaieldamatuks lemmikuks kujunes 3.b klassi õpilase Jarek Lematsi värssteos: 

​Olümpiale!

TDK on vinge kool!
Jooksen nagu Erki Nool!
Kõigil siin on rõõmus meel.
Kõlab siin ka prantsuse keel.

Olümpiale nüüd lähen ma.
Äkki liitud sina ka?
Võidumedaleid on kolm.
Stardis maha jääb vaid tolm.

Hüppan kaugust, viskan palli.
Finišis saan suure kalli.
Olen mina võidumees.
Uhkelt sammun kõige ees.

​Ootame juba väga maikuu lõpus toimuvaid olümpiamänge ning enda proovilepanekut.
Pildil: Jarek Lemats ja Kristofer Kuusk

​Kontsert „Kolmed poisid laval“

Poistelaulu edendamiseks ja propageerimiseks ning lauljatele esinemisrõõmu ja kontserdikogemuse pakkumiseks tekkis mõte korraldada üks ühine poiste segakooride kontsert. Kivilinna kooliga koos olid ettevõtmises rõõmsasti koos tegutsemas Variku kooli ja Kõrveküla põhikooli õpilased ja muusikaõpetuse õpetajad. 

Kontserdile eelnes kaks laululaagrit, ühisproov Kõrvekülas ja läbimäng Variku koolis. Kokku toimus neli suurt kontserti – igas koolimajas õpilastele ja õpetajatele, lisaks avalik kontsert, kuhu olid oodatud kõik pereliikmed, sõbrad, tuttavad ja külalised.

​Kontsert algas a capella lauludega. Järgnesid poistekooride esituses Andres Loigomi laul "Meeste sugu", noormeeste esituses rahvaviisi "Suu laulab, süda muretseb", Variku kooli bändi "Kümnes lend" esituses Hardi Volmeri lugu "Jumalaga puberteet" ning seejärel kõlasid bändi saatel ühislaulud. Kontserdi lõpetas Tartu Laulupeo repertuaari kuuluv Peeter Vähi ja Reet Linna poolt loodud laul "Üks laul, üks viis". Publiku hääletuse tulemusena tuli lisaloona esitusele esimesel kontserdil rahvaviis "Suu laulub, süda muretseb", kolmandal kontserdil J. Leiber, H. Käo "Kikilips" ja viimasel kontserdil Rein Rannapi "Õunalaul".

Saalid olid rahvast täis! Vägeva esinemiskogemuse said nii lauljad kui ka pillimehed, sisuka koostöökogemuse kolme kooli muusikaõpetuse õpetajad ja muidugi ägeda kontserdielamuse kõik kuulajad! 

​Õpilaste teadustööde riiklik konkurss oli ka sel aastal Treffneri õpilastele väga edukas. Teise vooru pääses lausa 20 HTG õpilast. AHHAA-s toimunud lõppvoorus saadi mitmeid preemiaid ja auhindu.

​Annika Moppel võitis tööga „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“ konkursi I preemia ning esindab Eestit ELi noorte teadlaste konkursil Poolas, lisaks pälvis ta Kaitseministeeriumi eripreemia ja TÜ raamatukogu eriauhinna. 

Annika Rääbise töö „Kuivamise ja külmumise mõju sambla mikrofauna koosluste struktuurile: pilootuuring niidukähariku näitel“ esindab Eestit konkursil International Wildlife Research Week. Annika pälvis ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eripreemia. 

Marja Järv sai tööga „HTG õpilaste suhtumine humanitaarainetesse ja humanitaarteadustesse“ HTMi eriauhinna. Arabella Antons teenis uurimistööga „Eesti naissportlase ühiskondlik kuvand ja enesemääratlus aastatel 1945–1960“ välja Kultuuriministeeriumi tänukirja, Tallinna Ülikooli eriauhinna ja Eesti Kirjandusmuuseumi eriauhinna.

Mart Nikopensius sai tööga „HTG õpperuumide akustika ja selle sobivus ruumi otstarbele“ Kultuuriministeeriumi tänukirja ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eripreemia. Viimase sai ka Liisa Viktooria Puurand uurimusega „Kitsa ja laia matemaatika ainekavade erinevused“. 

Tallinna Ülikooli eriauhinna sai Anna Malena Kuris tööga „HTG õpilaste söömiskäitumine ja seda mõjutavad tegurid“ ja Vladlena Kotenko tööga „HTG õpilaste teadlikkus rasestumisvastastest vahenditest ja raseduse katkestamisest ning hoiakud nende suhtes“.

August Lippuse „Noorte eesti keele kõnelejate suulise kõne refereerimisviisid“ teenis välja EKI eriauhinna, Maria Helena Lõhmuse „Internetitrollide fenomen Vene-Ukraina infosõjas Eesti sõjablogide Facebooki kommentaariumi näitel“ Vabamu eriauhinna ning Sander Sarapuu „Alumiinium-ioonaku konstrueerimine“ AHHAA teaduskeskuse eripreemia.

Teises voorus esinesid südikalt ka Kirke Linda Kuuse, Laura-Liis Rull, Hilda Laidmets, Carolyn Prits, Rutha Pärt, Lydia Helene Teder, Eva-Maria Raudsepp, Leen Vallikivi ja Kertu Virumäe.

Pärast konkurssi tutvustasid lõppvooru jõudnud õpilased aatriumis oma postreid ka kooliperele. Esimese auhinna saanud Annika Moppel käis oma uurimusest ja festivalikogemusest rääkimas Kuku raadio saates "Teadus teab".

Taaskord tõid meediamooduli lapsed auhindu õpilasfilmide konkurssidelt

Märtsi lõpupäevadel ja aprillis korraldasid meedia- ja filmimooduli õpilased üleriigilise filmifestivali ja tõid ise erinevaid auhindu õpilaste filmifestivalidelt.

PEF-iga tähistasime Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese sünniaastapäeva ning tunnustasime tema panust Eesti filmimaastikul. Filmifestivalile pani punkti Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis toimunud lõpugala. Õhtu jooksul vaadati ära õpilas- ja tudengikategooria noorte võidufilmid, tunnustati žüriile silma paistnud noorte audiovisuaalseid teoseid ning kuulutati välja meie aja Pääsukesed. 
​
PEFF 2024 lõpugala hommikul toimusid filmihuvilistele esmakordselt seminarid, kus  läbiviijateks olid Tartu Filmifond ja filmifondi arendusjuht Signe Somelar-Erikson, arvutimängu asjatundja Märten Rattasepp, Eesti filmi- ja kunstiteadlane Eva Näripea, Filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel ja asedirektor Kadi Sikka, seminaripäeva lõpetas minisarja Kalamaja Blues looja, stsenarist, režissöör ja kaas-produtsent Vivian Säde.

20. aprillil käis meedia- ja filmimooduli esindus Jõhvi kontserdimajas Laterna magica filmifestivalil. Tagasi tuldi rahvusvahelise harrastusfilmide festivali Grand prix auhinnaga.
KuuTV jõulusketš ,,Vanad head ajad'' pälvis reklaamklipi kategoorias II koha. Festivali Grand prix sai lühifilm ,,Ciconia ciconia'' (L. Ojaviir, K. Rummel 2023), žüriiliikmed täheldasid, et film oli liigutav ning tõi isegi mõne pisara silma.

28. märtsil Paide gümnaasiumis toimunud filmifestivalil Horisont pälvis lühifilm sama film žüriitunnustuse liigutava stsenaariumi eest.

Kiidame kõiki filmitegijaid. Juhendajad õpetajad Riho Rosin ja Markus Gregori Kullamaa.

Petersoni õpetajad hoolitsevad eesti keele ja keelekeskkonna arengu eest.

Märtsis ei tähistanud me vaid e-etteütluse, aktuse, eesti keeles kirjutamise võistluse ja külalistundidega eesti keele päeva. K. J. Peterson unistas oma eluajal eesti keele arengust ja austuse kasvust selle keele vastu ja KJPG jätkab uue aja võtmes tema tööd. KJPG õpetajad käisid tunde andmas Sillamäe Gümnaasiumis. 

HTM alustas sügisel Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojekti, mis toetab eestikeelsele haridusele üleminekut. Kool ja õpetajad vajavad professionaalseks arenguks muuhulgas ka erialaseid väljakutseid ja nii on meie õpetajad osa saamas Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprojektist, sest direktor Merike Kaste on Sillamäe Gümnaasiumi mentor.

Meie õpetajad viibisid märtsis päeva Sillamäel, arutasid toimuvat, andsid tunde ja elasid kaasa kohalikele muredele. Osalesid matemaatika õpetaja Laire Kannel, inglise keele õpetaja Estra Tõnisson, saksa keele õpetaja Sigrid Parts, eesti keele õpetaja Karl Pütsepp ja inimeseõpetuse õpetaja Anna-liisa Blaubrük. Igaüks neist andis tunni või kaks oma erialal või eesti keelt võõrkeelena. Eesmärgiks oli eelkõige nii sealsetel õpetajatel kui õpilastel kogeda C1 keeletasemele keelt valdava õpetaja tundi. 

Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit on korraldanud ka aprilliks õpilas- ja õpetajate vahetuse Lõuna-Eestisse ning märtsis viibisid kolm kõige tublimat keeleoskajat õpetajat ka päeva meie koolimajas ja tundides. Projekti tegevuskavas nägid direktorid ette, et külas käiks enamus õpetajaid vaatlemaks eesti koolikultuuri. Kolm julget alustajat olid Inna Gusseva, Irina Suvorova ja Sergei Varankin.

​Projektipäeval treeniti õpioskuseid

19. märtsil toimus Variku koolis järjekordne projektipäev, seekord teemaks õpioskused. Õpetajad tunnevad oma igapäevatöös sageli, et tiheda õppekava ja igapäevatoimetuste kõrvalt ei jõuagi tegeleda sellega, millega päriselt võiks või tahaks.  Projektipäevad annavad ka õpetajatele võimaluse õpetada ja tutvustada seda, millesse päriselt ise usutakse ja mida peetakse vajalikuks harjutada. 

Meie seekordsel projektipäeval õpiti otsima infot, võrdlema, lahendama eri viisidel ruutvõrrandeid, arutleti tõhusa õppimise ja õpiuskumuste üle, kuulati loenguid teistest kultuuridest, analüüsiti kehalisi võimeid, harjutati rütmitunnetust ja koostööd, aga ka loogikat ja käelist tegevust. Mööda ei pääsenud ka koolistressi teemalisest töötoast, kus analüüsiti üheskoos õpilastele tuttavaid situatsioone.  
​
Õpilaste tagasiside oli üle ootuste positiivne. Mõistagi oli ka neid, kelle valitud töötuba ei vastanud esialgsetele ootustele. Siiski toodi palju välja seda, kui tore on näha õpetajaid ja kaaslasi vahel teises valguses. Eriti populaarseks osutusid arutelude töötoad, kus vähemal või rohkemal määral kaasati ka õpilasi mõtlema selle üle, kuidas me tegelikult õppida ja õppimisest mõelda võiks. 

Maiustusi ja janukustutust jagus kõigile. Peaauhinna näol naeratas loosiõnn 9. klassile ja nad sõidavad kevadel tutvuma jaanalinnufarmiga.

​Teisel päeval külastasime Laupa mõisakooli. Oli üks vahva ringkäik koolis ja selle ümbruses!
Ühtlasi andsime nõusoleku, et kevad 2025 korraldab kogemusseminari Tartu Tamme Kool. Seega rõõmsalt ja liikuvalt ühise eesmärgi nimel pingutama!

​Märtsis oli Tamme gümnaasiumis tihe ja põnev kuu. Üks suurim üritus toimus 13. märtsil, kui meil oli avatud uste päev. Kohale oli tulnud üle 700 huvilise põhikoolilõpetaja, kes uudistasid meie kooli võimalusi. Alustuseks tervitasid särasilmseid noori kooli direktor Ain Tõnisson ja õppejuht Tuuli Tomson ning esinesid meie kooli rahvatantsurühmad. Edasi läks tihe programm sessioonidena, kus uued potentsiaalsed õpilased said kaasa teha majatuuri või osa võtta erinevate suundade infotundides. Oma tegevusi tutvustasid veel koolileht ja kooliraadio. Eriti toredaks tegi ürituse meie kooli õpilaste enda initsiatiivikus: kõiki tuure ja infotunde viisid läbi õpilased ise ning õpetajad said vaid rõõmuga tõdeda, et õpilaselt õpilasele kogemus töötab väga efektiivselt. Ka põhikooliõpilased olid huvitunud ja energilised, küsisid lisaküsimusi ning said teada, mis on meie koolis erilist. Õhtupoolik lõppes meeleolukate õpetajapoolsete töötubade ja muusikaliste etteastetega. 

​​Üritus, mis liidab

Märts on õpilaste vaates kindlasti Veurovisiooni kuu. Igapäevaselt nutiseadmetest juhitud teismelised on ootamatult asised; valitakse muusikat, tehakse lavaproove, otsitakse kostüüme, luuakse tekste, kaunistatakse lava. 
​
Oodatud suurüritus vajab tugevaid taustajõudusid. Meie vilistlased Ricard Vardja ja Markus Tõnson on olnud aastaid selle ürituse helitehnikud. Seekord tehti koostööd Extended Productionsiga. Ricard ja Markus koolitavad välja juba teist “põlvkonda” huvilisi. Mida noored õpivad vanematelt? Endised helitehnikud, praegused Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased Kert Kruuse ja Albert Johannes Maran: “Veurovisioon on suurüritus, kus saab kogemuse nii heli- kui ka valguspuldis. Saime teadmisi valgustusshow loomisel, Avolites valguspuldi kasutamisel ning kõlarite helisageduste reguleerimisel. Kõige tähtsam on olla koostöövõimeline, mõistev ning abivalmis. Parim praktika saadaksegi just suurtel üritustel, sest siis on enamasti uutmoodi tehnika ning väga põnev.” Praeguste helitehnikute nimel Joosep Lukas Gerhold (8.b), Gren Kukk (8.b), Kauri Lelov (8.c): “Helitehnikutena oleme õppinud, kuidas helipuldiga kõlareid ja mikrofone juhtida. Veurovisioonil õppisime helitehnika paigaldamist, hooldust, reguleerimist, kuidas üritust korraldada, igasuguseid valgustehnika ühendusi. Huvitavad olid uued kõlarid ja nende elemendid, mis on liigitatud kõrg-, kesk- ja madalsageduskõlariteks. Meie meeskond on väga tore. Veurovisioonil saadud uued teadmised andsid suure kogemuse ja tahame veel rohkem tegutseda sellel alal.”

Sel aastal oli külaliseks “Eesti otsib superstaari” superfinalist Margareth Mürk, kes endise õpilasena säras kunagi ka ise sellel üritusel.

​Hiljuti külastasid meie kooli õpilased ja õpetajad neljast riigist (Portugal, Saksamaa, Itaalia, Horvaatia) Erasmus+ projekti raames. See oli üks suur ja tore üritus, mis ilmestas koolielu ja tekitas värskeid emotsioone.  Rahvusvahelise projekti põhiteemaks on “Tolerantsuse arendamine koolis”, kuid kohtumine meie koolis oli pühendatud HEV-õpilastesse suhtumise teemale. Kuna meie koolis on igas paralleelis olemas ka väikeklass, kus õpivad erivajadustega õpilased, siis peame seda teemat väga tähtsaks. Projekti eesmärk on kooskõlas meie kooli väärtuste ja visiooniga: õpilaste sallivuse tõstmine ja koolikiusamise vähendamine.

​Projektinädala jooksul toimus palju vahvaid üritusi: töötoad, presentatsioonid, spordivõistlused, viktoriin, linnas orienteerumine, Maarja Küla Tartu peremaja elanikega kohtumine, silmaringi laiendavad tunnid Tartu Ülikooli Muuseumis ja Geenivaramus ning  põnevad ekskursioonid Ahhaas ja Proto avastustehases. Kõige meeldejäävam oli aga õhtu koolis, kus õpilased said koos köögis toimetada, koridori seinale maalida, laulda lemmiklaule, mängida lauamänge ja lihtsalt tšillida.

Projektinädal lõppes tagasisidestamisega ja Eesti Vabariigi aastapäeva aktusega. Kurb oli ainult see, et aeg lendas kiiresti ja külalised pidid lahkuma. Nüüd aga ootavad meie õpilasi põnevad reisid oma uute sõprade juurde. Juba sellel nädalal stardivad meie kooli kuus õpilast ja kaks õpetajat Portugali.

​Õpetajad õpivad!

Oleme oma koolis seadnud eesmärgiks tegeleda teadlikult õpioskuste arendamisega ja ennastjuhtiva õppija kujundamisega. Selleks, et püstitatud eesmärki täita, vajame teadlikke ja pädevaid õpetajaid. Seetõttu oleme juba teist aastat külastanud kõigi õpetajatega erinevaid Eesti koole, et koguda teadmisi, kogemusi ja parimaid praktikaid õpioskuste arendamiseks ja ennastjuhtiva õppija kujundamiseks.

Selle õppeaasta novembris külastasime ühiselt Tartu Forseliuse Kooli. Saime vaadelda ainetunde ja osaleda vestlusringis, mida vedas eest õppejuht Kristi Mumm. Kogusime kokku ja võtsime endaga kaasa head mõtted.

​Käesoleva aasta märtsis leidis iga õpetaja endale ise kooli, kuhu minna, et vaadelda tunde, vahetada kogemusi ning saada häid nippe. Kolleegilt kolleegile kogemusel on suur väärtus! Selleks, et ükski hea mõte ei läheks kaduma, täitsid õpetajad vaatluslehe ning jagasid kuuldut-nähtut ühises vestlusringis. Nii jõudsid kõik head mõtted, parimad nipid ja praktikad meie kooli õpetajateni, et neid kasutades saaksime veelgi paremini panustada õpilaste arengusse.

Ilmatsalu Põhikooli õpilastel oli sel päeval iseseisva õppimise päev. Kui tavapäraselt oleme iseseisva õppimise päeva ülesanded andnud õpilastele mitu päeva varem kätte, siis sel korral proovisime nii, et õpetajad lisasid õppimise sama päeva hommikul eKooli. Võtame õpilastelt tagasisidet, milline iseseisva õppimise päeva korraldus sobib paremini.

Suur aitäh Uulu Põhikoolile, Tartu Veeriku Koolile, Tartu Raatuse Koolile, Võnnu Keskkoolile ja Lähte Ühisgümnaasiumile, et lahkelt vastu võtsite!

Ka meie uksed on alati külalistele avatud!

Taskuhääling „Taskusumin“

Meie oleme Helena Umbleja ja Mirjam Mäe Tartu Mart Reiniku Kooli 8.a klassist. Sellel õppeaastal on igal õpilasel vaja teha loovtöö. Meile mõlemale on alati väga meeldinud sotsiaalmeediaga tegelemine, monteerimine ning blogimine ning sealt tuli idee teha oma kooli  taskuhääling ehk podcast.
​
Hakkasime taskuhäälingut ette valmistama juba enne 8. klassi algust: valisime juhendaja, tegime taskuhäälingule Instagrami sotsiaalmeediakonto, valisime taskuhäälingule logo ning mõtlesime välja nime, milleks sai “Taskusumin”.

8. klassi alguses hakkasime valmistama ette esimest  “Taskusumina”  saadet. Panime paika ka ülejäänud saadete teemad ja külalised, kellega peagi ühendust võtsime. Uurisime kõikide saatekülaliste tausta ja koostasime sellest lähtuvalt hulk huvipakkuvaid küsimusi. Saateid salvestasime peamiselt koolimajas, ühel korral ka ERRi stuudios. Meie taskuhäälingu osad ilmuvad ainult audiona.
​
Selle õppeaasta jooksul on ilmunud 6 taskuhäälingu saadet ja need on kuulatavad Spotifys “Taskusumin” nime all. Meiega on käinud vestlemas erinevad MRK-ga seotud inimesed (direktor, õpetajad, orkestri dirigent, õpilasesinduse liikmed, kooli vilistlane). Plaanime kindlasti vestluste salvestamisega jätkata ka järgmisel õppeaastal, sest teeme koos midagi, mis meile mõlemale päriselt meeldib ja loodame, et need saated muudavad ühist koolielu veelgi huvitavamaks.

​Raatuse kooli õpilane Miia Maria Treier pääses rahvusvahelisele muusikaolümpilaadile Küprosel

15.-16. märtsil Tallinnas toimunud vabariiklikul muusikaolümpiaadil saavutas meie Miia Maria Treier kolmanda koha ning esindab Eestit aprillis Küprosel toimuval rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil.

Tallinnas saavutatud kolmas koht ja sellega kaasnenud kulddiplom on ajaloolise väärtusega saavutus. Ometi ei ole see Raatuse koolile esimene kord sellelt võistluselt loorbereid lõigata. Neli aastat tagasi väljus Uku Toots sealt suisa võitjana (meenuta siit):
raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1080-uku-toots-on-oma-vanuseklassi-parim-muusikatundja-eestis.

Olümpiaadiks valmistas Miiat ette muusikaõpetaja Mai Rand. Selline edu tuli Miiale suure üllatusena. Seda just ülesannete keerukuse tõttu. Lisaks oli olümpiaad mõeldud 7.-12. klassile ning olles üks noorematest osalejatest ei eeldanud Miia kohe esimesel korral ülihead tulemust, vaid võttis seda pigem kui huvitavat kogemust ja toredat väljakutset.

Õnnelik Miia Maria Treier kulddiplomiga. Foto: Rene Leiner

​“Kirjalik töö oli üsna mahukas ja aega jäi vastamisel väheseks. Kõige paremini õnnestus mul laulmine. Esitasin Triin Normani laulu “Üle Maarjamaa”, mis kõlas ka viimasel laulupeol. Klaveril saatis õpetaja Mai,” rääkis Miia, kelle elus on muusikal väga oluline roll.

“Kahtlemata oli olümpiaadi tulemus rõõmus üllatus, aga elle taga on alati ka toetav õpetaja," ütles Miia ema Kai. Kõige suurema üllatuse valmistas Miia emale omaloomingulise klaveripalaga. “Ei teagi kuidas see tal sündis, aga kui Miia seda kodus klaveril harjutas tabas mind küll suur imetlus ja samas ka tänulikkus, et mul selline laps on,” võtab Kai oma emotsioonid ühte lausesse kokku.

Loe pikemalt kooli kodulehelt: 
​raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1295-miia-maria-treier-paeaeses-rahvusvahelisele-muusikaoluempiaadile-kueprosel

Tartu Rakenduslikus Kolledžis on avatud dokumentide vastuvõtt kutseõppe kõikidele erialadele.  Põhihariduse baasil erialade vastuvõtt kestab kuni 13. juunini, keskharidusebaasil õpetatavate erialade vastuvõtt kestab 2. augustini.
​
Esmakordselt avaneb vastuvõtt uuele õppekavale „Tulevikutehnoloogiad“. Õppekava on loodud koostöös VOCO ja Tartu Kunstikooliga. Tulevikutehnoloogiate õppesuund on uudne kestlike tehnoloogiate keskhariduse õppekava, kus õpe toimub tööelule sarnastes tiimides ning mille lõpetajaid oodatakse juba praegu tööle 2000-eurose palgaga. Tegu on uutmoodi keskhariduse õppekavaga, kuhu on oodatud põhikooli lõpetanud või sel kevadel lõpetavad kandidaadid. Õpe toimub ühiselt juhendatud tiimides, suures osas projektiõppe vormis ning kestab neli aastat. Loe pikemalt siit: voco.ee/20-aastasena-palk-2000-tartus-saab-tanasest-kandideerida-uudsele-it-ja-rohekeskhariduse-oppekavale/

​Õppekava spetsialiseerumise suundadeks on nutikad seadmed, materjaliringlus, multimeedia ja digitehnoloogia. Kõrghariduse kõrval ainsa keskhariduse õppekavana kuuluvad kestlikud tehnoloogiad ka riiklikku Inseneriakadeemia programmi. Avaldusi saab esitada 1. aprillist 13. juunini sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu. Igale õppesuunale võetakse vastu kuni 15 kandidaati, kokku maksimaalselt 60 õppijat. Loe lähemalt õppekavast: 
​voco.ee/eriala/it-akadeemia-tulevikutehnoloogiad-736/

Rahvatantsijad Nepaalis, koorilauljad Bielefeldis

Märtsikuu oli Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsijate ja segakoori lauljate jaoks erakordselt tegus.

Rahvatantsurühma Härmatise kaheksa tantsijat ning rahvatantsu õpetaja Anita Kreen osalesid Eesti delegatsiooni koosseisus 1.–10. märtsini Nepaalis toimunud XII rahvusvahelisel folkloorifestivalil. Reis sisaldas emotsioonide-rohkeid esinemisi Nepaali erinevates piirkondades, aga ka võimalust tutvuda selle maa ja rahva elu, looduse ja traditsioonidega. Rohkem saab festivalist lugeda: folkfestivals.org.np/

​10.–15. märtsil külastasid meie 42 segakoori õpilast Ceciliengymnasium´i Bielefeldis. Sõprus, mis sai alguse enam kui 30 aastat tagasi ja mille algatajaks oli MHG asutaja ja kauaaegse direktori Peeter Põllu perekond, on uuesti hoo sisse saanud. Kahe kooli koorid ja orkester harjutasid koos laulmist dirigentide Claudia Gentejohanni ja Markus Leppoja juhendamisel. Suure ettevalmistuse aitas koolis teha Kadri Leppoja. Sõpruskohtumine lõppes 14. märtsil suure kontserdiga Bielefeldi Maarja kirikus. Juba septembri lõpul-oktoobri algul ootame sakslasi Tartusse külla. Saksakeelset artiklit meie külaskäigust saab lugeda: ceciliengymnasium.de/index.php/schulleben/tartu/1769-wie-fisselregen-fruehling-wird

Märts 2024
​
Juba neljandat korda osalesid TAGi õpetajad üle-euroopalisel konverentsil „Euromath & Euroscience“, mis sel aastal toimus Roomas Tor Vergata ülikoolis märtsi teisel nädalal. Seekord tõi huvi reaal- ja loodusteaduste vastu kokku õpetajad, õpilased ja teadlased 21-st Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika riigist. Konverentsi kavas oli üle 200 erineva esitluse ja ettekande, teiste hulgas ka meie kooli õpetajate Maksim Ivanovi, Natalja Ivanova ja Yulia Klochkova poolt välja mõeldud ja läbi viidud töötuba „Scientific Decathlon“, kus autorid näitasid mitmekesiseid ja leidlikke viise, kuidas arendada matemaatilist mõtlemist ja rakendada matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi eluliste ülesannete lahendamisel. Mõõtmisülesannete komplekt, mida lahendasid ühesuguse hasardiga nii professorid kui õpilased, oli inspireeritud kümnevõistluse erinevatest aladest ja pidi kokkuvõttes viima tulemuseni, mis võrdub praeguse kümnevõistluse maailmarekordiga (Kevin Mayer 9126 punkti 2018. aastal Talance`s). 

​​Ülemaailmse aineühenduse (WFNMC) president Robert Geretschläger esitas oma ettekandes sellise mõttekäigu: matemaatika ja loodusteadused on unikaalne valdkond, mida õpetatakse kõigis riikides, kõigis koolides, kõigis vanuseastmetes. Mõned peavad seda raskeks valdkonnaks. Mõned armastavad seda. See konverents suurendab kindlasti viimaste hulka, näidates matemaatika ja loodusteaduste põnevamat ja loomingulisemat külge. Konverentsi võlu seisneb lisaks huvitavate esitluste kuulamisele ja töötubades osalemisele ka selles, et osalised loovad kontakte, suhtlevad professionaalsetes rühmades ning tunnetavad end ühtse math- ja science-kogukonnana.  

Märts tõi meile palju häid uudiseid erinevatelt konkurssidelt, kus õpilased saavutasid häid tulemusi nii saksa keeles, prantsuse keeles ja ka kunstis. 

10.c klassi õpilane Samuel Saar osales UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide konkursil "Kui heli loob pildi". Konkursil osalemiseks tuli luua 1 minuti ning 18 sekundi pikkune lühifilm, mis põhineb prantsuse muusiku Rone heliribal. 
​
Konkursil osales 210 videot 32 riigist ja Samueli loodud animatsiooni "The Race" peeti võistlusel II koha ehk žürii eriauhinna vääriliseks. 20 finaali jõudnud lühifilmi näidatakse UNESCO helinädala raames Cannes'i filmifestivalil ja auhind antakse Samuelile üle 15.-16. mail toimuval auhinnatseremoonial Cannes'is. 
Samueli lühifilmi näeb siit https:

21. märtsil toimus Descartes’i koolis HTK Ukraina laste hariduskoordinaator Anna Sumyki juhendamisel õpetajatele lihavõttemunade kaunistamise töötuba.

​Meile tutvustati, kuidas kaunistavad ukrainlased pühademune vanade traditsioonilisekombel. See on täiesti omaette kunst. Põssanka ehk pysanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Sõna „põssanka“ tuleb tegusõnast pysaty „kirjutama“. Selle nime all tuntud munade kaunistused pole mitte maalitud, vaid vahaga kirjutatud. Põssanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga. Seejärel kastetakse muna värvi sisse, vahaga kaetud ala tõrjub värvi, kastmisel värvuvad kõik alad, mis ei ole vahaga kaetud. Protseduuri korratakse mitu korda, kuni soovitud muster ja värvigamma on munale kantud. Ukraina lihavõttemunade rahvuslikud mustrid ei ole juhuslikud – igal motiivil on oma tähendus. Kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid. Motiivide ja elementide variatsioonide rohkusest lähtuvalt on iga käsitsi valmistatud muna unikaalne. 
​
Ukraina esitas koos Eestiga UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kahe riigi ühistaotlusena ukrainlaste lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni. 
Meie õpetajate lihavõttemunad said väga kaunid – iga muna oli omanäoline ja kordumatu.

​Soovime sama värvikirevat ja rõõmsameelset kevadet meile kõigile!

Meie teeme draamat!

Tartu Karlova Kool on tuntud koorilaulu poolest, kuid järjest enam on näha huvi ja armastust teatri vastu kõige laiemas mõttes. Meie kooli aktiivsed eesti keele õpetajad ja ka klassijuhatajad korraldavad tihti  oma õpilastele ühiseid teatrikäike. Meie kooli õpetajatel on juba traditsiooniks saanud teatriskäigud erinevatesse Eesti teatritesse.

Lisaks tegutsevad meie koolis aktiivselt draamaring 7.-9.klasside õpilastele ja näitering noorematele. Draamaringi ja näiteringi noortel on võimalus panustada kooli sündmustesse.  Viimastel aastatel on esinenud kooli jõulupidudel, paistab, et sellest on kujunemas meie kooli uus traditsioon. Lisaks osalevad õpilased teatrifestivalidel. Draamaringil valmib enne kooliaasta lõppu Andrus Kivirähki näidend “Sibulad ja šokolaad”. Draamaringi juhendab füüsika- ja keemiaõpetaja Kaidar Kängsepp, kes ühtlasi tegutseb ka ise aktiivselt harrastusnäitlejana Vilde teatris ja teater Prelektonis. Esimest lavakogemust pakkuva näiteringi eestvedaja on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ulve Pedastik. Kevadeks valmib põnev lugu, kus ühes näitemängus on koos erinevad tegelased muinasjuttudest ja raamatutest.

​Armastust teatri vastu näitab ka suurejooneline teatripäeva tähistame, mis toimus meie koolis lausa kahel päeval, 26. ja 27. märtsil. Esimesel päeval viisid meie kooli draamaringi õpilased läbi 1. klasside õpilastele loovust arendavad töötoad. Näiteks said 1. klassi õpilased peale vastavat häälestumist kujutleda, et nad kõnnivad tulisel kõrbeliival ja teisel hetkel olla soojas merevees. Seejärel toimusid töötoad näitlejatega. 5. klassid kohtusid näitleja Inga Lungega, kes andis kasulikke nõuandeid, kuidas esinemishirmust üle saada, ja 6. klassid näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahiga. Õpilased said teada ja harjutada, kuidas saada julgeks esinejaks. Kolmapäeval, 27. märtsil oli meil külas  Vilde teater, kes esines 7.-9. klassidele kolme looga armastusest.
Meie siin Karlovas armastame teatrit!

Kaidar Kängsepp
Ulve Pedastik

Õhtu, mil üheksandikud vallutasid Treffneri

Reedel, 15. märtsil toimus Treffneri koolis traditsiooniline avatud uste päev, mille viisid läbi õpilaskogu liikmed eesotsas esimehe Anna Malena Kurisega. Huvilistest üheksandikke ootas ees põnev ja informatiivne kooliga tutvumise õhtupoolik.

Kuigi ürituse ametlik algus oli kell 16, saabusid esimesed huvilised juba kolmveerand tundi varem. See osutus õigeks otsuseks, sest nii auditoorium kui ka aula said ruttu rahvast puupüsti täis. Istekoha puudumine ühtki üheksandikku siiski ei takistanud ning vajadusel seisti vapralt püsti või istuti pingiridade ette maha.

Ürituse avasid kooli direktor Ott Ojaveer ja huvijuht Uve Saar, mille järel said tulevased põhikoolilõpetajad kuulata õppealajuhataja Aime Punga ettekannet Treffnerisse õppima asumise kohta. Seejärel oli kord Treffneri õpilaste käes: kuus reaal-, humanitaar- ja loodussuuna õpilast olid koostanud üheksandikele põhjaliku ülevaate Treffneri õppesüsteemist, õppesuundade eripärast, valikainetest, traditsioonilistest üritustest ning huviringidest. 

​Pärast tunniajast informatiivset osa algasid gruppides koolituurid. Mitukümmend tublit treffneristi viisid kahe-kolmekesi läbi põnevaid tiire terves koolimajas: keldris asuvast petangisaalist kuni kunstitrenni katusealuse ruumini välja. Koolituurist osavõtjad võisid kuulda koolis toimuva kohta nii mõndagi salapärast. Suure osalejate arvu tõttu juhtus sedagi, et näiteks õpetajate tuppa sattus korraga 70 üheksandikku. Lõpuks sai külalistel iga korrus põhjalikult läbi uuritud.

Loodame uute särasilmsete koolikaaslastega uuel õppeaastal juba lähemalt tutvuda!