Meie kooliperele suureks eeskujuks on Maailmamuutjate grupp, kes said suure tunnustuse Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustussündmusel “Noorte heaks tänu” auhinna kategoorias AASTA NOORE TEGU! Tartu Forseliuse Kooli maailmamuutjad on aktiivne seltskond põhikooli noori, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust tõstes püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta ning meile paremat tulevikku kujundada. Nende järjepidev ja mitmekülgne tegutsemine viimase aasta jooksul on silmapaistev ning inspireeriv nii koolinoortele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Nende ettevõtlikkus ja loovus uute ideede rakendamisel on ümbritsevaid kaasav ning aitab kogukonnal mõista, milliste tegevustega saab igaüks meid ümbritsevat hoida. Saame kindlasti väita, et nendest maailmamuutjate grupi noortest mitte ei kasva, vaid nad juba on võimestatud selliselt, et nad saavad rääkida kaasa olulistel ühiskonna teemadel, tunnevad ennast olulise osana kogukonnast. Iganädalastel kohtumistel vaadatakse üle tegevusplaanid, jagatakse rollid, võetakse vastutus ning tegutsetakse. Sel aastal on grupil käimas suur projekt, mille raames muudetakse kooli prügisüsteem, leitakse üles kooli roheliseim klass ning toimub ka keskkonnakuu, mille raames on oodata kooli erinevaid esinejaid ning mitmeid põnevaid tegevusi. Palju palju õnne juhendajatele Egle Saarepere, Maarja Tamjärv ning õpilastele Kristin Ivan, Eero Juht, Gregor Kukk, Mathias Kukk, Jasmin Merilo, Helin Oselin, Michell Pikkmets, Otto Pintson, Katri Randver, Küüveli Siiman, Helena Tamme! 
Projektipäevad Hansa Koolis 26.-27. jaanuaril toimusid Tartu Hansa koolis traditsioonilised projektipäevad, mis leiavad aset kolm korda aastas. Seekordsete projektipäevade läbivateks teemadeks olid liikumine ja õpilaste sõnavara mitmekesistamine. Projektipäevadel ühendavad jõud erinevad aineõpetajad, kes koostavad õpilastele lõimitud ülesandeid. Erinevaid tegevusi saab teha nii kodus, Tartu linnas kui ka vabas looduses. Näiteks 8. klassid said seekordsetel projektipäevadel ülesanded matemaatikas ja loodusainetes. Õpilased pidid tegema GPS-kunsti. Veebikeskkonnas planeeriti oma liikumistrajektoor, ülesandeks oli kõndida geomeetriline kujund ja oma nimetäht. Seejärel tuli planeeritu väljas teoks teha. Need ülesanded arendasid õpilaste planeerimise, liikumise, arvutamise ja digioskuseid. Projektipäevad olid õpilaste hinnangul meeleolukad, väljakutset pakkuvad ja arendavad. Lisaks projektipäevade ülesannetele said erinevad klassid osa ka aktiivõppeprogrammidest ja õppekäikudest, näiteks käidi spordimuuseumis, loodusmajas, KLAPP-matkal, AHHAAs ning viidi läbi ka erinevaid klassiüritusi.
Oleme rõõmsad ja tänulikud! Meie kooliaasta alguse tähtsündmus on noorusliku vaimu kolimine vastrenoveeritud auväärsesse koolimajja Salme tänaval. Ajalooliseks päevaks sai lumesajune 9. jaanuar. Veerandsada 7.-9. klasside õpilast liikus rongkäigus Karlova pargi treppidest ülesse, juubeldas lindi läbilõikamise ajal ja valgus elevusega läbi õhupallide uut koolimaja avastama. Tähtis päev sai nii sõnas kui ka pildis väärikalt kajastatud (vt https://bit.ly/3HGLkC3). Kolm nädalat hiljem küsitlesime Hariduse Hääle lugejate jaoks õpetajaid ja lõpuklasside õpilasi, et argipäeva meeleolusid kaardistada. Muuskaõpetaja Imbi on siin majas ise õppinud ja õpetanud ning ütleb rõõmu varjamata: “Kohtumine vana tuttavaga!” “Ei saa aru, mis see on, aga kohe oli kodune ja hubane,” sõnab geograafiaõpetaja Krista, kellel majaga varasemat sidet ei ole. Matemaatikaõpetaja Ako sõnastab kärmelt: “Väga äge maja, akadeemilise auraga! Lapsed on varasemast rahulikumad. Tehnika tahab veel harjumist.“ Õpilaste arvamustes ja tunnetes on korduvad märksõnad: õnnelik, rahulik, tänulik, vaikne, ilus seest ja väljast, puhas, avar, valge, uus ja vana koos. Õpilased ütlevad, et tahavad koolis käia ja isegi hinded on paremaks läinud, õpetajad tunduvad puhanud ja “gümnaasiumi tunne tuleb peale”. “Me peame seda võimalust targalt kasutama,” arvab Hanna Marii (9.c). Brita Margarita (9.a) lisab: “Õpilased on vaimustuses Tartu karlova kooli uuest õppehoonest. Klass on arvamusel, et uus koolimaja tekitab õpilastes värske ja puhta tunde.” 
 Jaanuar on Kesklinna Koolis reaalainete kuuks kuulutatud. Sellega seoses toimus 16. - 20. jaanuaril koolis ülitiheda programmiga matemaatikanädal. Üritusi jagus nii matemaatikatundidesse, vahetundidesse kui ka peale tunde. Toimusid peastarvutamine ja koolisisene matemaatikaolümpiaad Nuputa, lahendati sudokusid, viidi läbi matemaatiline orienteerumine koolimajas ning osaleti Eesti mõttespordi võistlusel. Matemaatikaga tegeleti ka võõrkeelte tundides, kus lahendati matemaatilisi sõnarägastikke, ning kunstiõpetuses, kus valmisid geomeetrilistest kujunditest portreed. 26. jaanuaril avasime suurejooneliselt jäneseaasta - suur osa koolist lippas jänesekõrvadega ringi ning lahendati jänestega seotud mõistatusi ja ülesandeid. 30. jaanuaril aga tähistasime esimest korda eesti kirjanduse päeva - lugemine ja eesti kultuur on ju tähtsad. Nagu paljud koolid oleme meiegi hädas vahetunde mobiilitelefonide taga veetvate õpilastega. Püüame käskude-keeldude asemel õpilasi märkama ja mõtlema suunata. Sellest sündis idee esitada jaanuari viimasel päeval õpilastele väljakutse: (Pane see telefon) TÄITSA KÄEST ÄRA TEISIPÄEV! Kes suudab olla terve koolipäeva ilma telefoni kätte võtmata? Iga õpilane võistles iseendaga. Ei jagatud medaleid ega karistuspunkte. Väljakutsepäeva propageerimiseks ning selleks, et õpilased juba varem probleemi märkaks, panime õpetajatega kokku 7-minutilise lühifilmi, kus õpetajad õpilaste käitumise üle võtsid (ja vinti mõnuga üle keerasid): bit.ly/3wzuI96. Tõepoolest 31.01 võis koridorides märksa vähem telefone silmata ning loodetavasti hakkas nii mõnigi õpilane oma liigse telefonikasutuse üle mõtteid mõlgutama.
 Esimene eesti kirjanduse päev Eestis tähistati 30. jaanuaril esimest korda eesti kirjanduse päeva. Uue traditsiooni loomise algusest ei jäänud kõrvale ka Kivilinna kooli pere. Klassides loeti ühiselt head eesti kirjandust, seekord kaasaegse klassiku Andrus Kivirähki teoseid “Sirli, Siim ja saladused” ning “Mees, kes teadis ussisõnu”. Koolimajas võis leida erinevaid kohti, kus sai proovile panna oma kirjandusteadmisi. Tuli kokku viia kirjanik ja tema pseudonüüm või kirjanikest abikaasad, tunda piltidelt ära vanema ja uuema lastekirjanduse tegelasi, lahendada Tartu kirjanikega seotud ristsõna. Ruudukesi täites tekitas õpilastes kõige suuremat elevust rida, kus otsiti noortekirjanikku, kelle õde on meie koolis õpetaja. Põnevust pakkusid raamatute tutvustused ühe lausega. Näiteks, Tallinna ladina köögi bossi hobiks on detailide märkamine ja seoste loomine, mille tulemusena lahenevad nii mõnedki mõrvamüsteeriumid. Jaa! Muidugi on tegu “Apteeker Melchioriga”. Kogu koolipere oli tähtpäeva auks riietanud end rahvuslikult või sinimustvalgelt. Aulas toimusid õpilastele ühiskogunemised, kus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Annika Rebane rääkis, kuidas Rein Veidemanni viis aastat tagasi välja käidud ideest jõuti kirjanduse päeva tähistamiseni, meie kultuuriloos olulistest tüvitekstidest ning kirjanduse rollist tänapäeval. Kolleegidele soovitas õpetaja Annika Õpetajate Lehe artikli kaudu nii tõsisema sisuga kui meelelahutuslikumaid teoseid, mida raamatute suurest hulgast võiks tähele panna. Tutvu sinagi: https://lingid.ee/ÕL-kolleegidele
 Jaanuaris alustasime KJPG-s uue filmifestivali PEFF 2023 ettevalmistusi! Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi filmifestival ehk PEFF 2023 leiab aset 30. märtsil ehk eesti esimese filmioperaatori Johannes Pääsukese sünniaastapäeval. PEFF toimub 2023. aastal esmakordselt. J. Pääsukesel ja Tartul on oluline roll eesti filmiajaloos. Lisaks on KJPG noored filmikunsti au sees hoidnud läbi aastate erinevate konkursside võitude kaudu. Nüüd on meie vastutus noortele filmikunstis ajaloo tegemiseks pakkuda platvormi. Festivali eesmärgiks on pakkuda teistele noortele filmitegijatele võimalust jagada audiovisuaalset loomingut avalikkusega ning kohtuda teiste filmitegijatega. Soovime Tartusse tuua õpilas- ja tudengifilmide festivali, mille järele on suur nõudlus pärast traditsioonilise Rakvere Filmifestivali lõppemist 2022. aastal. Filmifestivalil võistlevad õpilasfilmide ja tudengifilmide kategoorias lühifilmid, dokumentaalid, muusikavideod ning animatsioonid. Esimese kahe nädalaga on laekunud juba 20 filmi õpilastelt ja tudengitelt üle Eesti ning ootame lisa. PEFF 2023 lõpugala toimub Tartu Elektriteatris, mis on heaks partneriks ja oma noorte ning hariduse sõbralikkusega eeskujuks ka asutustele väljaspool Tartut. Osalejate töid hindab oma ala professionaalidest kokku pandud neljaliikmeline žürii, kelle avalikustame tasapisi festivali kodulehel. Jälgige infot ning tulge vaatama! Uuri lisaks E-post: [email protected] Facebook: Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi Filmifestival Instagram: Filmifestival PEFF
Kroonuaia koolist saab Pärli kool! Tuleva aasta veebruaris ootab Kroonuaia kooli ees kolimine Puiestee tänavalt Ploomi tänavale. Tartu Kroonuaia Koolist saab Tartu Pärli Kool ja ühtlasi muutub ka kooli logo. Meie praegune logo on kasutusel 1990. aastate algusest, kui kool kolis Kroonuaia tänavale. Lootoselille stiliseeritud kujuga logo autoriks on meie kooli kunstiõpetaja Aime Pärnpuu. Kaunis, omanäoline ning lootust sümboliseeriv logo on teeninud meid aastakümneid. Kuna muutub kooli nimi, otsustasime muuta ka logo. Appi tuli meile Tartu Kunstikooli kujundusgraafika erialajuht Janika Nõmmela. Tema õpilased, noored kujundajad Katrina Kolk ja Olga Lilleberg pakkusid meile erinevaid logo kavandeid, mille vahel tegid lõpliku valiku kooli töötajad ja hoolekogu liikmed. Janika, kelle juhendatud graafilise disaini eriala õpilased on osalenud ka kutsemeisterlikkuse maailmameistrivõistlustel WorldSkills, viimistles Katrina Kolk´i disainitud logo kasutusvalmiks. Logo põhielementideks on kooli initsiaalid ja stiliseeritud ümmargune pärl. Pärl sümboliseerib lihvimata ja peidetud andeid, ring ajatsüklit, mille jooksul tuleb need anded üles leida ja lihvida kasutuskõlbulikeks. Seega sümboliseerib meie uus logo tulevikule vastu naeratavat noort inimest ning kooli kui teadmiste ja võimaluste võrgustikku. Miks Pärli kool? Sest meie õpilased on nagu pärlid – imetlusväärsed ja müstilised, erilised ja säravad. Imetlusväärsed ja suure südamega on ka koolis töötavad õpetajad, kes oskavad hoida ja kaitsta eriliste laste sära.
 Vaimule ja kehale E, 30.jaanuar oli kool erinevaid tegevusi täis. Tähistasime meiegi esimest korda eesti kirjanduse päeva. Tundides lugesid õpetajad õpilastele katkendeid oma lemmiktekstidest. Koolimaja fuajees uudistati Eesti Kirjandusmuuseumi rändnäitust „Vana, aga vigureid täis“. Näitus põhineb rahvaluule lühivormidel nagu vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused, aga ka keelemängudel, mis ammutavad ainest mütoloogiast. Õpilased otsisid vastuseid järgmistele küsimustele: Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida tähendab pisuhänd? Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Mis on vellerism? Humoorikaid ütlemisi ja arvamisi leidsid kindlasti kõik. Samal päeval toimus juba 9. korda Reiniku kooli Concept2 sõudeergomeetrivõistlus, kus osalesid peaaegu kõik 6.-9.klasside õpilased. Kes kohale tuli, tõmbas himuga. Sporditi isegi nii hästi, et 6., 7. ja 8. klasside poiste kooli rekordid said uuendatud ja kooli võistluse edetabel tublisti täiendatud. Toreda initsiatiivina osalesid seekord ka õpetajad. Etteruttavalt olgu öeldud, et liikumisaasta raames toimub sel poolaastal neli kogu kooli kaasavat väljakutset. Veebruar on matkakuu, mille eesmärgiks on õpilasi ja õpetajaid motiveerida liikuma värskes õhus. Kuu lõpus selgitame välja kooli kõige aktiivsemad matkaklassid.
 Õnnelik võitja Georg Halliste. Foto: Rene Leiner  Georg Halliste võitis Tähekese joonistusvõistlusel peaauhinna Jaanuaris rõõmustas Raatuse kooliperet teade ajakirjast Täheke. 1.a klassi õpilane Georg Halliste võitis konkursil “Kassid tegutsevad!” ühe kaheksast peaauhinnast. Konkursile laekus tervelt 750 joonistust, mida hinnati vanuseastmeti. “Tegemist oli omaloomingulise võistlusega, kuhu ootasime nii joonistusi, jutte kui ka luuletusi. Pilte laekus kõige rohkem ja žürii andis välja kolm eripreemiat ning kaheksa peaauhinda,” rääkis tähekese toimetaja Kadri Hinrikus. Georgi töö pälvis kõigi žüriiliikmete tähelepanu jõulise ja selge joone, kassi väga ilmeka näo ja omanäolise värvilahenduse tõttu. Hinrikuse sõnul olid ka teised Raatuse koolist laekunud töödväga huvitavad ja sümpaatsed ning jõudsid lõppvooru. Asi sai Georgi klassijuhataja Tiina Vingi sõnul alguse 1. klassi aabitsast, kus tegelaseks Lotte sõber Bruno koos oma isa Matiga. “Konkursi väljakuulutamise aeg langes kokku just Bruno suguvõsast lugemisega ning joonistasime kasse. Saatsin konkursile peaaegu kogu klassi tööd ja rõõm Georgi auhindamisest on suur.” Georg ise meenutas: “Lugesime eesti keele tunnis Lottet ja õpetaja mõtles, et võiks joonistada pildi kass Brunost. Mõtlesin õpetajaga, millised värvid võiksid joonistusel olla. Jagasin paberi neljaks võrdseks osaks, alustasin peast, siis tegin ülemise selja osa, jalad ja lõpuks saba. ” Auhinnatud töö kohta ütles poiss, et just värvid ja kujundid (kolmnurgad) olid need, mis tema arvates võisid hindajates tähelepanu äratada. Loe pikemaltGeorgist ja võistlusest siit- raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1203-georg-halliste-voitis-taehekese-joonistusvoistlusel-peaauhinna Töö autor: Georg Halliste. Foto: Kadri Hinrikus
Jaanuaris näitasid õpilased üles suurt initsiatiivi ning korraldasid palju vahvaid üritusi ja ettevõtmisi. Kosmeetikute õppegrupp pani õla alla Tartu loomade varjupaigale. Annetusi kogunes üle ootuste palju ning ühel jaanuarikuu päeval anti kõik annetused varjupaigale üle. Järgmine õpilasgrupp korraldas Põllu õppehoones inspiratsioonipäeva, kus jagasid lugusid Mihkel Lokk Foxwayst, Lauri Räpp ja Brit Mesipuu Milos reklaamist. Ärikorralduse õpilased korraldasid tervisepäeva, et informeerida koolipere, kui tähtis on oma tervise eest hoolitsemine. Majutusteeninduse aktiivsed noored kutsusid kaasõpilased sportlikule vahetunnile, kus sai panna end proovile näiteks lauatennises kui ka discgolfi visetes. Uus aasta tõi teleeetrisse telesaate Noor Meister. Koolipere elab tuliselt kaasa VOCO õpilastele, kelle tegemistele saab kaasa elada peaaegu kõikides saadetes. AASTA TEGIJA kutsevõistlused said avapaugu. Võistlused toimuvad 40. võistlusalal ja neis osaleb rohkem kui 400 õpilast. Selguvad parimad noored meistrid, kellest mitmed lähevad kooli esindama üleriigilistele ja rahvusvahelistele võistlustele. Iga ala parim pärjatakse 10. märtsil toimuval lõpugalal tiitliga aasta tegija 2023. Veebruaris ei plaani me hoogu maha võtta, vaid lükkame hoogu juurde. 16. veebruaril oled oodatud konverentsile “Toetatud teel meistriks”, mille teemaks on “Millised on tuge vajava noore võimalused ja väljakutsed üleminekul põhikoolist kutsekooli”. Kutsume kõiki, kes oma töös toetavad noori kuulama ja kaasa rääkima.
 Kuidas saada edukaks ja õnnelikuks? Vaimse tervise projekt "Edu ja õnnelikkus" toimus tänavustele Miina Härma, Kesklinna ja Tamme kooli kaheksandikele kolmandat korda. Kohtumispaik oli Tamme kool ning koolitajateks Andres Dvinjaninov ja Clareen Klarika Kuuse. Esimene pidas motiveeriva loengu esinemisjulgusest, pärast mida sai kuulda valikutest, mõtteviisidest ja tehnikatest, mis aitavad meid õnnelikumaks saamise teel. Oli väga äge päev, tänud koolitajatele ja osalejatele!
PÄEV, MIS ÜHENDAB 30. jaanuaril tähistas Veeriku koolipere nagu ilmselt kõik teisedki haridusasutused üle vabariigi eesti kirjanduse päeva. Tähistamisse oli kaasatud kogu kool, nii õpilased kui õpetajad. Õpetajad pühendasid oma iganädalase koostöötunni kirjandusele ja rääkisid oma lugemiselamustest. Meie koolis on õpetajad lugejatena õpilastele eeskujuks, jagades avalikult oma häid raamatuleide. Selle tarbeks joonistasid õpilased tühjale koridoriseinale riiuli, millele õpetajad lisavad tutvustusi raamatutest, mida soovitavad teistele lugeda. Eesti kirjanduse päeva auks ilmusid riiulile loomulikult parimad pärlid Eesti kirjanikelt. Sel päeval kõlasid raamatukatkendid ja lood autoritest pea kõikides ainetundides, mitte ainult kirjanduses, nagu on tavaks. Iga õpetaja valis kerge õhinaga (on see ju vastutusrikas ülesanne!) välja mõne raamatu, mida ette lugeda, või kirjaniku, keda tutvustada. Nii võis matemaatikas, ajaloos, võõrkeeles, loodusõpetuses või mõnes muus tunnis kuulda lugusid Kivirähkist, Tammsaarest, Liivist, Ehinist, Jüssist ja paljudest teistest - valik oli kirju, nagu meie õpetajad ja eesti kirjanduski. Kuna kirjanikke teatakse eelkõige nende loomingu, mitte välimuse järgi, olid klassiustel eesti kirjanikke tutvustavad plakatid, mida uurisid nii õpilased kui ka õpetajad, et hiljem oma teadmisi demonstreerida Kahooti mängides. Õpilased huvituvad raamatutest küll, kui tutvustada neile seda fantaasiarikast maailma uutest vaatenurkadest ja näidata, et lugemine on täiesti normaalne osa igapäevaelust, mida teevad õpetajad täiesti vabatahtlikult. Emakeeleõpetaja Riin Grossmann 
 Alanud liikumisaastast ja uuest liikumisõpetuse ainekavast indu saades on Tartu Variku Koolis juba mõnda aega pandud rõhku kehalise aktiivsuse kõrval ka keha ja vaimu tasakaalule. Nii tegidki meie kooli tüdrukud kehalise kasvatuse tundides tutvust joogaga. Joogatunde viib läbi lastejooga kogemusega Sri Sri jooga õpetaja Aive. 1.-4. klassi õpilastele toimuvad joogatunnid reedeti. Jaanuaris jõudis joogat tutvustavate tundide seeria 9. klassi tüdrukuteni. Üheksandikud haarasid joogatundi kaasa isegi oma klassi poisid. Kui alguses sisenesid paljud õpilased joogasaali kahtluse ja skeptilise hoiakuga, siis üsna pea asendus see huvi ja positiivsete emotsioonidega. Nii mõnigi tüdruk jäi tunni lõpus joogaõpetajaga pikemalt vestlema. Jooga eesmärk on parandada inimeste loovust, sisemist julgust, õppida keskenduma ning anda enesekindlust. Õpilaste sõnul olid joogatunnid üllatavalt positiivsed. Juba proovitundide jooksul nähti, kui palju positiivset mõju ja kasu nii kehale kui vaimule võib joogast saada. Ka uus liikumisõpetuse ainekava paneb varasemast rohkem rõhku vaimsele ja kehalisele tasakaalule, mille juurde kuuluvad nii kehatunnetus- kui meelerahuharjutused.
Pulbitsev humanitaaria HTG vilistlase A. H. Tammsaare sünniaastapäeva 30. jaanuaril oleme juba aastaid tähistanud humanitaarsuuna õpilaskonverentsiga. Kuna nüüd on see päev ka eesti kirjanduse pidupäev laiemalt, lisandus teisigi väärt tegemisi. Hommik algas õpilastele mõeldud Kahootiga, et selgitada välja kooli parim eesti kirjanike tundja (Ats-Artur Ploomipuu). Samal ajal kostitas kirjandusõpetaja Karin õpetajate toas kolleege koduse purukoogiga. Raamatukogus ootas eesti kirjanduse laenutajaid ees magus üllatus ning uus väljapanek Tammsaare loomingust. Seejärel suundusid humanitaarsuuna õpilased ning kesklinna koolist külla tulnud 9. klassi õpilased aulasse, kus kuulasime mõtisklusi Tammsaarelt: Maara Parhomenko esitas kirjaniku läkituse tütar Riita Hansenile ning Stella Vesi katkendi romaanist „Elu ja armastus“. Saime taas kinnitust, et armastus on üks ütlemata mitmetahuline teema. Pärast muusikalist vahepala (Lilian Hindrikson klaveril ja Mart Nikopensius altsaksofonil) tutvustasid õpilased oma uurimis- ja praktilisi töid: Veera Beljajeva keskendus Priit Strandbergi „Naiste kooli“ rollide analüüsile, Emily Riismandel rääkis Eesti tänavakunsti fotoalbumi koostamisest ning Imre Nõmm pajatuste kogumisest Kodavere kihelkonna inimestelt. Kuulajad said ka meeleolukad ülevaated juunikuus toimunud humanitaarpraktikatest Soolu külas Läänemaal ning Valga linnas. Konverentsi lõpetasid kirjanikest vennad Anti Saar (vil 1998) ja Peedu Saar (vil 2003), kes rakendasid teineteise peal värsket ja vaimukat ankeetküsitluse vormi. Kirjanduse päevale sobivalt jäi kõlama Anti Saare mõte, et keegi meist ei ole kaitstud selle eest, et tal tekib tulevikus vajadus sulg haarata. 
 Ilmatsalu Koolielu – Ilmatsalu Põhikooli esimene oma ajaleht Ilmatsalu Põhikooli ajalehe esimene number ilmus 1. veebruaril. Nimi – Ilmatsalu Koolielu – valiti ajalehele koolis korraldatud nimekonkursiga, milles sai osaleda kogu koolipere. Kooli ajaleht hakkab ilmuma kaks korda õppeaastas. Ajalehetoimetuse moodustavad meediaringi liikmed ja ringi juhendajad, õpetajad Asser Jaanimets ja Külliki Kuusk. Meediaring sai Ilmatsalu Põhikoolis hoo sisse 2022. aasta sügisest. Kooli üritusi ja koolielu on sellest ajast alates asunud kaameraga talletama meediaringi liikmed 5.-8. klassist. Ajalehetoimetusele on oluline, et koolilehes kõlaks eelkõige õpilaste endi hääl. Seepärast lõid lehelugude kirjutamisel kaasa 6.—8. klasside õpilased. Nende kaastööd – uudised, intervjuud, reportaažid – valmisid nii eesti keele tundides kui ka meediaringis. Idee oma ajalehe asutamiseks tekkis eelmisel kooliaastal, kui 6. klassid õppisid eesti keele tundides kirjutama ajakirjandustekste ja koostasid enda koostatud artiklitest oma klassi ajalehed. Ajalehe asutamise ja meediaringi loomise mõtet toetas igakülgselt kooli juhtkond. Järgmine samm oli oma idee esitamine Tartu linnavalitsuse haridusosakonna õppekava rakendamist toetavate projektide konkursile 2022. aastal. Konkursi järel saadud projektirahastuse toel toimusid juba I õppeveerandil õpilastele mitmed meediapädevust arendavad õpitoad ning meediaring sai alustada tegutsemist selle nimel, et nüüd on Ilmatsalu koolil olemas päris oma ajaleht. Õpitoad toimusid 6. klasside ja meediaringi liikmetele koostöös projektipartneritega, ajalehega Tartu Postimees ja Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonnaga
 Õigusõpetusest Miina Härma Gümnaasiumis Riigikohus tunnustas 13. jaanuaril oma 103. aastapäeva eel parimate õigusteemaliste õpilastööde autoreid ja nende juhendajad. Riigikohtu kaasuskonkurss pakub õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad. Konkursil osalejad said valida kolme elulise juhtumi seast. Kaasuse lahendamiseks on mitu võimalust – kirjaliku kohtulahendina või loovas vormis. Gümnaasiumi arvestuses saavutas 2. koha Geia Rõivas (10.a, juhendaja Elo Gaver), kes sai ühtlasi ka Justiitsministeeriumi eriauhinna lapsesõbraliku menetluse eest. 3. kohta jagasid omavahel Lisanna Tõnne (11DP, juhendaja Alla Vinitšenko) ja Eva Kristine Tammine (12.b, juhendaja Kari Kalk). Lisanna pälvis lisaks ka prokuratuuri auhinna. Aastate jooksul on kursusest “Inimene ja õigus” kujunenud 12. klassi õpilaste üks lemmikõppeaineid. Kursust õpetab direktor Ene Tannberg, kes on tundidesse kaasanud palju huvitavaid õigusvaldkonna asjatundjaid, sh palju MHG vilistlasi. Näiteks karistusõigust on tutvustanud prokurör, intellektuaalse omandi õigusega seonduvat patendivolinik, perekonnaõigust notar, lepinguõigust vandeadvokaat. Kohtunik Anneli Tanum on organiseerinud kohtuistungi külastusi. Õpilastele on elamuseks olnud Tartu vangla külastus. Peaprokurör Andres Parmas on tulemas rääkima humanitaarõiguse põhimõtetest Ukraina sõja kontekstis. Nimetatud kursuse üks eesmärke ongi tutvustada erinevaid õiguselukutseid aidates sel moel kaasa karjäärivalikutele. On oluline, et iga inimene oskaks seista enda õiguste eest ja vajadusel lahendusi leida.
 Jaanuarikuu möödus JPGs erinevate olümpiaadide piirkonnavoorude ja laulu- ja tantsupeo ülevaatuste tähe all. Märkamatult sai läbi ka pool õppeaastast. Õpetajad avastasid jaanuarikuu koolitusel koos Tiina Saar-Veelmaaga tööõnne saladusi, samuti vaatasime sügavalt silma oma mentorsüsteemile ja panime pead kokku, et mentordamist enda jaoks veel kord ühiselt mõtestada ja kraadida, kui palju see meie enda mõttemaailma nende lühikese kahe ja poole mentordamise aasta jooksul avardanud on. Leidsime, et tänu mentoriks olemisele oleme välja saanud oma mugavustsoonist, oleme enesekindlamad ja ei karda koos õpilastega õppida ja eksida, usaldame rohkem õpilasi ja oskame neid kuulata, oskame oma tundeid paremini reguleerida ja oma aega tõhusamalt planeerida. Julgeme küsida küsimusi ja julgeme tunnistada, et alati me vastuseid ei teagi ja neid tuleb üheskoos alles otsima hakata. JPG koolileht Sihker lükkas jaanuaris hoogu juurde juba novembris alustatud taskuhäälingute sarjale Süntaks, mida saab kuulata Spotify vahendusel. Teid ootavad muuhulgas lugu armastusest kirjanduse vastu, sissevaade meie aasta noorsportlase Karmen Bruusi seiklusrikkasse ellu, õpilasesinduse presidendi Maileen Muttiku mõtisklused koolist ja elust, ühiskonnaõpetuse õpetaja Taavi Linnuse mõtted kaitseväest, Kaitseliidust ja Eesti julgeolekust ning pimedas ja külmas novembrikuus sooja lõkke ääres jutustatud salapärased lood, millel pealkirjaks ugrimugri seltsielu. Olete kuulama oodatud!
 Projektipäevad Tamme gümnaasiumis Sarnaselt eelmise õppeaastaga toimusid 23.-24. jaanuaril meie kooli projektipäevad. 10.-11. klassid õppisid siis intensiivselt ühte suunakursust, läbides sellest pea poole. On mõistetav, et nn tavatundidega võrreldes eeldab see õpetajalt-juhendajalt teistmoodi ja mitmekesist õppemetoodikat – et ikka jaksataks päevad läbi ühe õppeainega tulemuslikult tegelda. 12. klassidele toimus lisaks aineõppele ka karjääriretk Tallinna kõrgkoolidesse. Erinevate õppesuundade sellisteks kursusteks olid elektroonika, 3D-modelleerimine, draamaõpe, 20. saj. kultuurilugu, programmeerimine, multimeedia, esmaabi, põetus ja sidumine, zooloogia ja botaanika (kus käidi traditsioonilisel välipraktikal, vt https://tammegymnaasium.ee/10-lo-botaanika-talvepraktika-2023/).
Traditsiooniline „Heade tegude nädalˮ Tartu Aleksander Puškini koolis Jaanuari lõpus toimus meie koolis traditsiooniline „Heade tegude nädalˮ, milles osalesid HEV-klasside õpilased. Sündmuse korraldamine kujundab õpilastes headele tegudele suunatud käitumise väärtustamist, abivalmidust, sõbralike omavaheliste suhete loomist ja ettevõtlikkust. Nädala jooksul toimusid koolis erinevad ettevõtmised. Osa neist olid traditsioonilised, mida on läbi viidud juba üle 10 aasta, näiteks vajalike tarvete kogumine loomade varjupaigale, lindudele maiustuste valmistamine ja helkuripuu tegemine. Peale traditsiooniliste tegevuste toimusid ka teised ettevõtmised. Sellel aastal toimus sündmuse raame „Talentide showˮ, milles osalesid ainult HEV-klasside õpilased. Igal õpilasel oli võimalus näidata oma annet. See oli tõeliselt särav ja värvikirev üritus. Iga esineja näitas oma võimeid. Õpilased laulsid, tantsisid, lugesid luuletusi. Kohal olid noored kunstnikud, teatrinäitlejad ja käsitööline, kes tutvustas oma originaalseid käsitööesemeid. Lapsed tõesti tegid heateo, näidates oma oskusi ja emotsioone, meisterlikkust ja entusiasmi. Publik vaatas kõiki esinejaid tänutundega. Paljude õpilaste jaoks oli see esimene avalik esinemine. On meeldiv, et see kogemus osutus nende jaoks positiivseks. Oskus näidata ennast ja suhelda publikuga tuleb neile tulevikus ainult kasuks. Kõik osalejad olid autasuväärsed ning said medali „Tubli lapsˮ. Korraldajate suurimaks autasuks oli laste küsimus „Millal toimub järgmine «Talentide show»?ˮ. Õpilastele meeldis osaleda nädala erinevates ettevõtmistes. Nad arvavad, et osalemine „Heade tegude nädalalˮ aitab neil õppida, kuidas tuua kasu ühiskonnale, näidata ja arendada oma loomingulisi oskusi ning demonstreerida oma huvide maailma. Meie, õpetajad, usume, et heade tegude sooritamine on saanud meie õpilaste jaoks heaks kombeks. Tartu Haridusosakond Hariduse Tugiteenuste Keskuses on uus aasta alanud koostöiselt. 17.01 toimus HTK ja Tartu Perepesa eestvedamisel Tartu linna era- ja munitsipaalhoidude ning eralasteaeda koostöökohtumine. Üritus toimus Tartu lasteaias Rõõmumaa. Kohtumisel oli ka esindatud Tartu LV Haridusosakond ning Tartu linna lastekaitseteenistus. Kohtumise eesmärk oli anda hoidudele ja eralasteaedadele ülevaade linnas pakutavatest tugiteenustest, samuti luua hoide ja eralasteaedu koondav ning toetav võrgustik. Tugispetsialistide aineühendused käivad usinalt koos: toimunud on supervisioonid ja kovisioonid ning mitmed arutelukohtumised. Külastatud on Tartu Perepesa, Kroonuaia kooli ja Masingu kooli interaktsioonikeskust. Ka sel aastal toimuvad Hariduse Tugiteenuste Keskuse lektooriumis tasuta kovisioonid Tartu linna kooliõpetajatele. Täpsema info leiab siit: https://www.tugiteenused.tartu.ee/teenused/kovisioonigrupid-opetajatele
Õpetaja õpib, kuni õpetab … Ainus viis õpetajana usaldusväärsus säilitada on mitte loobuda ise õppimisest. Jaanuari algul lõpetasid TAGi õpetajad koolitusprogrammi „Tähenduslik õpetamine“, mis sai koolile osaks loosivõiduna. Nimelt loosis „Õpetajate Lehe“ toimetus oma tellijate vahel välja TÜ Haridusteaduste Instituudi professorite Äli Leijeni ja Margus Pedaste poolt loodud ja läbi viidud koolituse, millekäigus õppisime selgeks, kuidas ehitada üles tegevusuuringut, ning uurisime poole aasta jooksul õpetajate eneste poolt esile tõstetud erinevaid probleeme, nt mida teha õpihuvi suurendamiseks ja hinnetele orienteerituse vähendamiseks, kuidas arendada õpilaste sotsiaalseid pädevusi, kuidas muuta õpilaste nutiseadmete kasutamise harjumusi tervislikumaks, mil viisil vähendada õpilaste üksildust klassis ja palju muudki. Päris hea õppimise vorm on ka ise õpetamine. Meie õpetajate pikaajaline keelekümblusõppe kogemus on väärt jagamist. Viimasel aastal on selle vastu huvi tundnud nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpetajad. Seetõttu lõid meie õpetajad-koolitajad oma kogemusi üldistades ja struktureerides koolitus- programmi, mis on toeks koolidele, kellel on käimas üleminek eestikeelsele õppele või kes otsivad paremaid viiseeesti keelest erineva emakeelega laste õpetamiseks. Meie koolituspaketis kirjeldavad ja õpetavad lõimitud aine ja keeleõppe põhimõtteid ja meetodeid algklassiõpetaja, loodusteaduslike ja sotsiaalainete, muusika, eesti ja inglise keele õpetajad. Pärast lühiversiooni proovi Tartus viime lähiajal pika programmi läbi Ida-Virumaa koolides. 
0 Comments
|
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
