 TÜ muuseumi ja Tartu Kivilinna Kooli õpihuvilaager „Nädala jagu teadushuvi laagri päevi Tartu Ülikooli muuseumis“ Õpihuvilaager „Nädala jagu teadushuvi laagri päevi Tartu Ülikooli muuseumis“ toimus vahemikus 18.–22. aprill, millest võttis osa 141 õpilast 1.–4. klassidest. Laager algas nädala alguses teadusteatri ja Hullu Teadlase töötubadega ning andis õpilastele positiivse emotsionaalse laengu nädalaseks õppemaratoniks erinevates muuseumites: TÜ muuseumis, Tartu tähetornis, TÜ kunsti- ja TÜ loodusmuuseumis. Õpilastel avanes võimalus kunstimuuseumis saada uusi ja täiendada olemasolevaid teadmisi Vana-Kreeka ajaloo, lugude ja müütidega seotud programmis. TÜ muuseumi saladustekambris tutvuti ülikooli kunstikogudest pärinevate kunstiteoste vahendusel keskaegsete ja varauusaegsete relvade ja sõjapidamisviisidega. Tähetorni õppeprogrammides uuriti planeete ja tähti, lapsed said ka tutvuda ajaloolise kosmose vaatlusriistade ja -tehnikaga. TÜ loodusmuuseum laiendas õpilaste silmaringi läbi lemmikloomade programmi, kus vaadeldi erinevaid eksootilisi koduloomi. Tervise teemasid ja Hullu Teadlase eksperimente käsitleti TÜ muuseumi õppeklassides. Igas töötoas saadud teadmised kinnistati programmi lõpus käelise tegevusega, näiteks meisterdasid õpilased Vana-Kreeka elaniku kitooni, keskaegse ründe- või kaitserelva mudeli, tähtkujude kaardi, planeedi Marss maja ja bakteri kaardi. Igapäevane õppeprogrammidest osavõtt tekitas õpilastes elevust ja põnevust õppimise vastu väljaspool koolikeskkonda. Oskuslik lõiming õppeprogrammides tõstis õpilastes õpimotivatsiooni. Loovad, liikumist nõudvad vahelduvad tegevused tõstsid õpilaste aktiivsust ja entusiasmi uute teadmiste jahil. Huvitav oli ajalooline matk Vana-Kreekasse, kus lapsed said ise selga proovida tolle ajastu rõivad ja elada sisse erinevatesse rollidesse. Kivilinna kooli koolipere tänab kõiki meeskonnaliikmeid, kes panustasid õpihuvilaagri toimumisele. Loodame ka edaspidi sellistes ettevõtmises kaasa lüüa. Kivilinna kooli klassiõpetajad
Aprillikuu sündmuste ja konkursside rohkus paneb pea ringi käima Aprillikuu on meie jaoks juba viiendat aastat lisaks rohketele sündmustele ka Aasta kooli konkursi kuu. KJPG saatis aprillikuus eksamisessioonile VIII lennu abituuriumi, avas uksed XI lennu kandidaatidele ning oli ühiskatsete ja riigieksamite korraldajate reas. Lisaks sellele on aprillikuu eriline, sest osalesime taas, nüüd juba viiendat korda, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud Aasta kooli konkursil. Aasta kool HTM-i poolt korraldatud aasta õpetaja konkursi osa, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Osaleda saavad kõik koolid. Meie kooliperele on tähtsad kolm väärtust: teeme oma otsused lähtudes eelkõige õpilaste huvidest, anname võimalikult laiapõhjalise üldkeskhariduse ja läbi paindliku ning sõbraliku keskkonna süstime tulevasse põlvkonda usku haridusse. Meie jaoks on olulised head õppetingimused, rikkalik valik külalisõpetajaid ja koostööd õpetavad laagrid ning praktikumid. Kaasame igapäevaselt õppetöösse erinevaid kõrgkoole, ametkondi ja huvikoole, et õpilaste valikud ei piirduks vaid kooli koondunud inimeste teadmiste ning praktika pagasiga. Meie uksed on avatud nii külalistele ja lastevanematele kui ka uutele ideedele, kriitikale ning väljakutsetele, mis ei mahu tavaliste koolide raamidesse. Meie selle aasta video on lisatud. Kutsume üles kõiki Tartu koole konkursile oma jälge jätma! 2018. aastal jõudsime kümne parima hulka, video on leitav siit. 2019. aastal jõudsime kolme parima hulka, video on nähtav siit. 2020. aastal jõudsime finaali (kümne parima hulka), video on nähtav siit. 2021. aastal kahjuks finalistide sekka ei mahtunud, kuid video on nähtav siit.
LÕK-le vastavast digiõppevarast saavad kasu paljud Oma põhitöö kõrvalt on Kroonuaia kooli eripedagoogid-õpetajad tegelenud pidevalt lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele erimetoodikat järgiva õppevara koostamisega – viimasel paaril aastal digiõppematerjalide loomisega. Nimelt arendatakse ja toetakse Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel Eestis digitaalse õppevara loomist lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Esimesed Kroonuaia kooli õpetajate koostatud digiõpikud on jõudnud ka kasutajateni, eelmisel õppeaastal võeti kasutusele digitaalsed õpikud lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele matemaatikas 2. ja 4. klassis ning inimeseõpetuses 1. ja 2. klassis - autoriteks Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad Kadri Männiksaar, Lii Helmet, Meelika Maila, Kaja Pastarus ja Heidi Öövel. Nimetatud klassidele puudusid varem paberkandjal vastavad õppematerjalid, mis tähendas seda, et neid ei olnud võimalik digiteerida, valmisid esimesed „päris“ digiõpikud hariduslike erivajadustega õpilastele, seda mitte ainult Eestis, vaid teadaolevalt kogu maailmas. Praeguseks kasutusvalmis põhikooli lihtsustatud õppekavale vastav digiõppevara on loodud platvormile Opiq ja leitav Opiqu keskkonnast aadressil https://www.opiq.ee/Search/Kits, samuti portaalist E-koolikott. Oluline on märkida, et lihtsustatud õppekavale vastav õppevara on kättesaadav tasuta. Koroonapandeemiast tingitud distantsõpe andis tõuke põhikooli lihtsustatud õppekavale vastavat paberkandjal olevat õppevara digiteerida. Nii jätkubki käesoleval õppeaastal Kroonuaia kooli õpetajate töö juba paberkandjal olemasolevate 3. klassi ja 9. klassi matemaatika tööraamatute digiteerimisega. Nimetatud, kuid ka teisi Opiq.ee lehelt leitavaid lihtsustatud õppekavale vastatavaid õppematerjale on võimalik kasutada põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel, individuaalse õppekava alusel õppivate õpilaste toetamisel, õpiabi tundides, aga ka muukeelsete laste õpetamisel. Samuti võivad lihtsustatud õppekavale vastavad õppematerjalid olla kasutatavad Ukraina sõjapõgenike õppes toetamisel. Põhjalikku ülevaadet põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastavast digiõppevara koostamisest saab lugeda ajakirjast Eripedagoogika nr. 67, märts 2022.
 Aprillis algas vastuvõtt 2022/23 õppeaastaks Tartu Kunstikoolis. Ootame õppima tulevasi motiveeritud 3D-kujundajaid, kujundusgraafikuid, stiliste ja dekoraatoreid. Kuigi mais ootab teid ees veel üks vahva avatud uste päev, siis juba praegu ootame kõiki huvilisi ka meile õpilasvarjuks. Õpilastele, kes on Kunstikooli osas juba täiesti kindlad, soovitame osa võtta meie ettevalmistuskursustest. Aprillis toimus ka järjekordne valikainete nädal. Üks põnevamaid valikaineid seekordses valikus oli seinamaal. Meie õpilased sõitsid Põlvasse, kus nad nädala jooksul lasteaeda Mesimumm kauni teose lõid. Aprillis tegime ka palju koostööd teiste kutsekoolidega. Näiteks kommunikatsioonijuhid kohtusid Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja õppejuhid meie juures Tartus. Meie juurde asus õppima ka esimene Ukraina sõjapõgenik. Lisaks, meie õpilased teevad ettevõtluse aine raames heategevuslikku projekti, mille tulu annetatakse 100% Ukraina Kultuurikeskusele. Leiate neid FB leheküljelt Päevalill Disain. Muukeelsete õpilastega töötamise lihtsustamiseks kõigile õpetajatele, töötasime välja tasuta koolituse "Visuaalne õpetaja", mis toimub 10.-11. mai.
 MRK filmiklubi Meie koolis tegutseb juba pea kakskümmend aastat FILMIKLUBI. Selle algusaegadel tulid õpilased suure innuga peale tunde kooli filme vaatama. Teadupärast on ajaloolised filmid üsna pikad ja üleliia rõõmsatel teemadel neid ka ei tehta, aga õpilased tulid, vabatahtlikult ja rõõmuga. Nüüd on aeg kõvasti edasi läinud, filme saab vaadata ka telefonist ja üleüldse on liikuvaid pilte meie elus liiga palju. Nii avastasime paar aastat tagasi, et istume filmiklubis koos paari entusiastiga ning tekkis kahtlane tunne, et ega filmiklubil enam pikka pidu ei ole. 2019. aastal otsustasime ajalooõpetajatega õpilasi veidi utsitada ja seadsime sisse FILMIHUNDI süsteemi. Iga õpilane saab soovi korral filmihundi passi, kuhu saab koguda templeid. Templeid saab kooli filmiklubis näidatavate filmide vaatamise ja kinos linastuvate ajalooliste või Eesti filmide eest. Kui kümme templit koos, siis omistame suure pidulikkusega koos kooli direktoriga õpilasele filmihundi tiitli. Esimene passi täissaanu sai tiitli Filmihunt I, järgmine Filmihunt II ja nii edasi. Hetkel on meie koolis juba 15 filmihunti. Koos tiitliga käib kaasas märk, mida võib kanda vaid tituleeritud filmihunt. Kuna mõni filmihunt on eriti agar, siis on neil ka juba teine ja kolmas Filmihundi märk kuuerevääril ilutsemas. Lisaks sellele jäädvustame kõik filmihundid ajalooklassi seinal. Filmiklubi on väga hea võimalus õpilastes ajaloohuvi äratamisel, süvendamisel ja hoidmisel. Nii mõnegi jaoks võib see olla ka päästerõngas, sest koolis vaadatavate filmide kohta koostame küsimused ja neile vastates saab positiivse täienduse ka hinnete rivi. Samuti oleme pidanud oluliseks Eesti filmide vaatamise populariseerimist kinos, sest kes neid ikka vaatama peaks kui mitte meie ise.
 Islandiga ja Islandilt Aprillikuu olulisemaks teetähiseks oli rahvusvaheline koostööprojekt "Icetonia - From Theory To Practice". Toimusid kaks väga tiheda ja sisuka programmiga õppimisnädalat Eestis ja Islandil. Raatuse kui Melaskoli (Reykjavik) poolt osales õppereisidel üheksa inimest, kuid vahetult oli kaasatud teisigi ning loodetavat mõju soovime näha tervele kooliperele. Nordplus Junior programmi raames rahastas projekti Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eestis oli fookus täiel määral Raatuse kooli tegemistel, Islandil õnnestus külastada viit erinevat kooli ja ühte õuesõppe keskust. Koolid olid külaliste tulekuks väga hästi ettevalmistunud ning sai näha, kuulda ja õppida täpselt seda, mis õpetajate eesmärkides kirjas. Raatuse kooli poolt oli kõige suurem huvi avatud õpiruumiga seotud teemade osas ning Islandilt sai selle kohta mõistagi palju tarvilikku õpitud. Õhtuti toimunud reflektsioonide ja arutelude jooksul pandi paika juba esimesed plaanid, mida juunis läbi mängida ja uuest aastast õppetöösse rakendada. Kahe projektinädala jooksul käsitletud teemade hulka mahtusid ka õuesõpe, erivajadustega lapsed, juhtimine, õpetaja karjäärimudel, õppimist toetav hindamine, aktiivõppe meetodid, projekti- ja teemapõhine õpe, laste füüsiline aktiivsus, digipädevused jne. Tartuski oli oluline rõhk praktilistel projekti teemadega seotud õpitubadel. Näiteks osalesid külalised teemapõhises nelja õpipesaga tunnis. Räägiti õppimist toetava hindamise mõjust, õpiti seda kasutama ning praktilise ülesandena tehti läbi hindamiskriteeriumide kirjutamine. Seejärel analüüsiti meie õpilaste töid nende kriteeriumide alusel. Arutati, kuidas õpilasi sellesse protsessi enam kaasata. Kuna aprillist juunini on kool kaheksa nädala jooksul seotud seitsme erineva rahvusvahelise projektinädalaga meil ja võõrsil, saab kooli kodulehelt pikemalt Islandil käigust ja õpetajate tagasisidet lugeda tõenäoliselt juunikuus. Siis valmib ka pikem video ja fotogalerii. Lõpetuseks pakume vaadata islandlaste Tartu dessandi esimesel päeval tehtud videot. Fotol: Raatuse kooli delegatsioon Stapaskóli (Reykjanesbær) aatriumi treppidel. Foto: Edda Björnsdottir
TARTU RAKENDUSLIK KOLLEDŽ AVAS SUVISE VASTUVÕTU JA UKSED 21. aprillil avas Tartu Rakenduslik Kolledž huvilistele oma uksed, et tutvustada õppimisvõimalusi Eesti suurimas kutsekoolis. Päeva sisse jagus nii asjalikku infot, sisukaid vestlusi kui mõnusat meelelahutust. Päev algas teemakoolide messiga, kus tutvustati erialasid ning õppimisvõimalusi. Konverentsipaneelis jagati infot sisseastumise ning õpilaselu kohta. Vestlusringis jagasid oma koolikogemust VOCO õpilased. Esmakordselt kutsusime ellu ka noorteala, kus põnevat meelelahutust pakkusid kooli õpilasesindus ja spordiosakond. Noortelaval astusid üles nii kooli enda õpilased kui armastatud muusik Grete Paia. Avatud uste konverentsipaneel on järelvaadatav SIIN. Koos ustega avasime ka oma kevadsuvise vastuvõtu. Tänavu on sisseastujatele valikus 77 eriala. Erialadega saab tutvuda VOCO kodulehel ning huvi korral täita sisseastumisavalduse mugavalt e-vastuvõtu keskkonnas. Sisseastumine põhihariduse baasil on avatud kuni 27. juunini, keskhariduse baasil õppima asumiseks saab avaldusi esitada kuni 7. augustini. TARTU VOCOs ARUTLETI (KUTSE)HARIDUSE TULEVIKU ÜLE 29. aprillil peeti Tartu Rakenduslikus Kolledžis rahvusvahelist visioonikonverentsi #sajagatulevikku. Ehkki sündmus on pühendatud kooli 100. tegutsemisaastale, vaadati mineviku asemel koos haridusekspertide, ettevõtjate ja kolleegidega hoopis hoogsalt tulevikku. Kutsehariduse kõrval arutati ka tervikliku, õmblusteta hariduse üle. Kokku osales konverentsil veebis ja koha peal enam kui 500 osalejat. Konverentsi modereeris Urmas Vaino ning see on täies pikkuses järelvaadatav SIIN.
 Kevad algas Tartu Tamme Gümnaasiumis meeleoluka balliga, mis andis tegusa ja kultuurse suuna tervele aprillikuule. Sellised üritused toovad koolipere kokku ja annavad võimaluse vabamalt suhelda. Raputab meid igapäevarutiinist ja jututeemadest välja. Vahva oli näha näha õpetajaid õpilastega jutustamas ning tantsimas, kuidas selg läheb ülikonnas sirgemaks ning samm ballikleidis graatsilisemaks, kuidas arglikud pilgud üksteist otsivad ning julgemad silmarõõmu tantsima kutsuvad. Nii palju maagilisi hetki. Lisaks annab selline suur üritus väga suure hulga olulisi kogemusi nii korraldajatele kui ka osalejatele. Õpilasesindus sai väga suure kogemuse vastutuse ja meeskonnatöö vallas, tehnikud praktilisi kogemusi, esinejad esinemiskogemust, osalejad aimu balli etiketist ning võimaluse arendada suhtlus- ja tantsuoskust. Peo peaesineja Jalmar Vabarna sai publiku täielikult oma pilli järgi tantsima- sellist pöörast sabatantsu pole meie maja aatrium veel näinud. 19. aprillil toimus meie majas Nutispordi vabariiklik finaalvõistlus, mille peakorraldajateks olid meie matemaatikaõpetaja Karin Tepaskent ning haridustehnoloog Aly Valvas. Üritus tõi kokku umbes 150 nupukat noort üle kogu Eesti, kes kolme tunni jooksul lahendasid põnevad matemaatikaülesandeid. 20. aprillil toimus traditsiooniline solistide konkurss, kus lavale astus 6 lauljat ning 5 pillimängijat. Esimest korda avasime pillimängijate kategooria, et anda ka neile võimalus end proovile panna ja enda oskusi näidata. Esitamisele tuli hingepaitavaid ballaade, raju rocki, väga tuntud lugusid ning ka võistlejate isiklikke lemmikuid. Konkursi võitjaks osutus lauljate kategoorias Romili Kiin, kes esitas Vello Toomemetsa ja Hando Runneli “Tõuse üles ja läheme ära” ning Elton Johni “Goodbye, Yellow Brick Road” ning pillimängijate kategoorias Magnus Punga, kes mängis klaveril arvutimängu Divinity: Original sin 2 tunnusloo, mille autoriks on Borislav Slavov.
 Loovtööde konverents “Parimad palad” Tartu Tamme Koolis toimus järjekorras juba kuues loovtööde konverents “Parimate palad”. Alates 2017. aastast on konverentsile esitatud 66 tööd. Kui algselt vaid kontaktsena toimunud ettevõtmine muutus pandeemia ajal korraks telesaateks, siis seekord katsetasime hübriidlahendust ehk saalis toimuvast sai Zoomi vahendusel jälgida otseülekannet ning konverents on huvilistele ka järelvaadatav. On tõesti hea meel tõdeda, et kõik 11 ettekantud tööd olid väga põnevad ning kindlasti tunnustamist väärt. Erilist kiitust väärivad konverentsil üles astunud noored loovtöölised, kes esinesid julgelt ning kaasahaaravalt. Vaikus saalis räägib iseenda eest! Siinkohal on meeldiv võimalus avalikult tänada ka kõiki juhendajaid ja komisjone, kelle abita taoline ettevõtmine kindlasti võimalik ei oleks. Sära laste silmis ja nende innukus oma tööd teha on õpetajatele ja juhendajatele parim tasu nähtud vaeva ja kulutatud aja eest. Eraldi tuleb välja tuua ka kooli IT-juhi Urmas Buhvestovi panus konverentsi õnnestumisse. Urmas aitas nõu ja jõuga esitlusi paremaks muuta, sättis üles tehnika ja videosilla ning pani kokku ka järelvaadatava video.
 Aprill Tartu Variku Koolis Aprill oli ilmselt paljudes koolides märgilise tähtsusega. Üle kahe aasta kestnud piirangud on lõpuks kaotatud ning rõõm ülekoolilistest üritustest on mõistagi suur. Mis veelgi toredam - sündmustest saavad taas osa ka lapsevanemad! 18. aprillil toimus Tartu Variku Koolis järjekordne projektipäev, mis oli sel korral üles ehitatud lendude põhjal. Õpilased said teha raamatu- ja filmikatkendite põhjal ajaloolise sisuga ettekandeid, tõlkida laulutekste, arvutada, siduda arvutamisoskus kehalisega, tantsida, teha õpetliku sisuga lühifilme, teha käsitööd, tutvuda jüripäeva kommetega ja veel palju põnevat. Kõik tunnid ja töötoad olid seotud mitme õppeainega. Nii võiski ühendatud olla kehalise ja matemaatikatund, ajaloo- ja kirjandusõpetus, kunst ja loodusõpetus, erinevad võõrkeeled jne. Kogu päev kulges lõbusalt ja kiiresti ning mitmel juhul tõid õpilased välja, et tunnid oleks võinud kesta hoopis kauem. 18. aprilli koostööpäev ei olnud selle aasta esimene projektipäev. 25. veebruaril said õpilased e-õppe vormis projektipõhist õppimist praktiseerida. 21. aprillil toimus üle kahe aasta taas ka Tartu Variku Kooli traditsiooniline lauluvõistlus ,,Laulusuu”. Sel õppeaastal korraldas konkurssi oma loovtöö raames 8.a klassi õpilane Grete Andreson. ,,Laulusuu 2022” žürii lemmikud olid sel aastal 1.-2. klasside solistide seas Maria Pärna (1.a), 1.-2. klasside duettide seas Heleen Hagel ja Elizabeth Peenoja (2.a), 3.-7. klasside solistide seas Marii Lisell Mahoni (7.a), 3.-5. klasside duettide seas Elli Jaal ja Ronja Laurits (5.a). Publiku lemmikuks valiti räpiduett koosseisus Elli Jaal ja Ronja Laurits (5.a). Õpetaja Kadri Karjuse eripreemia puhta kahehäälse dueti eest pälvisid Alisariin Tammik ja Eliise Tamm (3.b). Ürituse eestvedaja on muusikaõpetaja Kadri Karjus.
 Kes loeb, see jõuab Keerulisel ajal on rohkem küsimusi kui vastuseid ning see soodustab ehk hingepidet ka kirjasõnast otsima. Sel õppeaastal ongi Treffneris hoogu saanud kaks lugemisega seotud ning raamatukogude teema-aastasse igati sobivat tegevust, mis jätkusid ka aprillis – koos käib nii õpilaste kui ka õpetajate kirjandusring. Õpilaste klubilist tegevust veab oma praktilise töö raames 11. klassi õpilane Otto Richard Sokk koos juhendajaga ning õpetajaid kutsub kokku raamatukoguhoidja. Kusjuures õpetajate kirjandusringi mõte sai selgema sihi pärast HTG vilistlase Jaan Aru soovitust, et õpetajad võiksid koolis koguneda ka muuks kui tööasjade arutamiseks. Kohtumised on olnud väga kosutavad ja sarnase ülesehitusega: valitakse raamat, lepitakse kokku kohtumisaeg ning siis jagatakse loetust tõukuvaid mõtteid, tundeid, kogemusi. Juhtub, et ka vaieldakse ja üllatutakse. Tihti ongi valitud raamat just arutelu ajaks ootamatult päevakohaseks osutunud. Õpilased on käsitlenud Haruki Murakami „Norra metsa“, Bernard Kangro „Jäälätteid“, Kurt Vonneguti romaani „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“, Virginia Woolfi „Oma tuba“, Franz Kafka „Metamorfoosi“ ning mais jagatakse muljeid ühest enda valitud luule- või novellikogust. Loodetavasti leidub ka järgmisel õppeaastal õpilane, kel on huvi ja jõudu õpilaste kirjandusringiga jätkata. Õpetajate lugemislauale jõudsid Pentti Linkola „Ellujäämise küsimus“ ja „Teisitimõtleja märkmed“, Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna“, Delia Owensi „Kus laulavad langustid“ ning maikuus ootab järge Michel Houellebecqi „Alistumine“. Kuuldavasti pakuvad reedesed pärastlõunad koos kuuma tee, heade kolleegide ja huvitavate raamatutega õpetajatele mõnusat vaheldust tööellu, võimaldavad üksteisest rohkem teada saada ning ergutavad ka tihedamini raamatu järele haarama. Seda võiks kinnitada tõsiasi, et kirjanduslikke kohtumisi lõpetav küsimus on alati „Mida me järgmisena loeme?“.
 Kevad pani südame tuksuma Aprillikuu tõi Ilmatsalu kooliperele palju tegutsemist ja üheskoos lustimist. Ilmselgelt on kevad jõudnud nii loodusesse kui ka koolipere südametesse. Lisaks õppimisele sai nüüd koos ka lõbutseda. 1. aprill on teadagi naljapäev. Ja ega paremat nalja, kui seda on ise tehtud nali, ei saagi olla. Meil on traditsiooniks, et 1. aprillil teeme koolis Playbacki. Selleks tuleb igal klassil ette valmistada vähemalt üks number, et ka ülejäänud klassikaaslased saaksid üritust nautima tulla. Sel aastal ei puudunud saalist keegi, kuna kõik klassid valmistasid ette vähemalt ühe etteaste. Lisaks õpilastele oli oma etteaste ka õpetajatel ning õpilastel oli hea võimalus õpetajate üle ja nendega koos naerda. Juba nädal hiljem, 8. aprillil oli kooli saal taas peoks valmis, sest toimus 7. - 9. klassi kevadball. Ballil sai süüa, juua, tantsida, mängida seltskonnamänge, valida peo printsessi ja printsi. Õhtu õnnestumisele aitas kaasa diskor Kalmer (DJ Bobo), kelle plaadikeerutamine ei lasknud kellelgi pikalt pingile jääda. Peole lisasid särtsu ka RTDance Tantsustuudio kaunid tantsijad. Peolt mindi ära südames igatsus järgmise balli järele. Kevad tõmbab lapsi õue ning õnneks mõistavad seda ka lihavõttejänesed, kes olid 14. aprilli hommikul kooli ümbrusesse palju šokolaadimune jätnud. Küllap nad teavad, et koolis on palju maiasmokki. Lisaks munaotsimisele kuulus ülestõusmispühade tähistamise juurde ka munade kaunistamine ja munade koksimine. Kaunistatud munadest sai uhke näitus, põnevamad tööd said tunnustuse nagu ka kooli kõige kõvem munakoksija. Aprillikuu üritused tõid koolipere taas kokku ning andsid kõigile energiat ja särtsu, et liikuda rõõmsalt suve poole
 Härmakate koolivaheaeg Berliinis 24.–28. aprillini veetsid meie 9.−11. klasside saksa keele õppurid koolivaheaega Berliinis. Kultuurireis Berliini oli saksa keele õppijate võimalus koolis õpitut päris elus näha ja tunnetada. Õppereisil külastasid õpilased Berliini Humboldt Forumi näitust Berliinist, mis andis võimaluse defineerida end kodanikuna. Samuti külastati Reichstagi kuplit, Brandenburgi väravat, Siegessäulet, Tiergartenit, Panorama muuseumit, Sanssouci lossiparki ning giidi abiga saadi täpsemalt teada Potsdami ajaloost. Eesti saatkonnas Berliinis võttis õpilasi isiklikult vastu suursaadik Alar Streimann ning kohtumine Berliinis lennutehnikat õppinud MHG IB Diploma vilistlase Mathias Tekkeliga aitas õpilastel mõista keele tähtsust laiemalt. Üle kümne aasta Berliinis resideeruv ettevõtja Elis Sokk rääkis enda kogemustest ja tegemistest Berliinis. Õpilased õppisid tundma suurlinna ühistranspordisüsteemi ja lahendasid erinevaid situatsiooniülesandeid (näiteks grupi juhtimine õigesse punkti õigeaegselt, söögi tellimine, ajaplaneerimine). Õpilased said võimaluse reisil kogetut teistele tutvustada − kahel päeval oli MHG instagramikonto just Berliinis viibivate härmakate sisustada. Reisi korraldasid saksa keele õpetaja Maigi Varusk ja ajalooõpetaja Alla Vinitšenko. Reisi viimasel päeval selgus, et Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts tunnustas Maigi Varuskit Aasta teo auhinnaga saksa keele propageerimise ja meisterõpetaja kutse saavutamise eest!
 Aprill 2022 TAGis Aprill rõõmustas sellega, et koolielu on pärast piiranguid heas mõttes tavaliseks muutumas: õpilased said koolis käia ja üritused, mis on kaua ootel olnud, leidsid päriselt aset. Sellepärast on raske valikut teha, mida kirjeldada. Kalendri läbi lehitsenud, nimetame kuu TASAKAALU OTSIMISE kuuks. Oleme rahul, et toimus sündmusi kõigis õpilaste elus tähtsates valdkondadest ja ükski ei pääsenud teiste üle domineerima. Aprill on üle-Eestiline LAK-õppe kuu. Julia Trubatšova ja Diana Joassoone jagasid oma pedagoogilist loomingut teiste koolide õpetajatega. Ühtaegu arendavad ja lõbusad olid õpilaste jaoks ETV ekraanilt tuttava formaadi järgi korraldatud „Me armastame Eestit“ (korraldajad Maarja Must-Vikman ja Marge Saarelaid) ja „Rakett“ (korraldajad Natalja ja Maksim Ivanov). Teist aastat toimus koolis konkurss „Kaasav eelarve“ (korraldajad Jana Jõgeva ja Veronika Kim). Võitis 9. klassi õpilaste poolt esitatud elektroonilise võistlusmängu korraldamise idee. Õpilased said mõõtu võtta erinevatel võistlustel ka väljaspool kooli. Õpilaste teadusfestivalil sai Eesti TA eripreemia Virginia Ždanova uurimistöö (juhendaja Natalja Ivanova). Ervin Ivanov saavutas silmapaistvaid tulemusi matemaatikaolümpiaadil endast aasta vanemate õpilaste vanuserühmas ja mitmel teisel võistlustel (juhendaja Maksim Ivanov). Lahedamaks muutusid kehalise kasvatuse tundide läbiviimise tingimused, sest avati Annelinna jalgpallihall. Ajalukku läheb Vladimir Burajev, kes andis seal esimese koolitunni 9. klassi poistele. Lisaks koolirutiini kuuluvale liikumistegevustele tulid meie 4 hokimängijat Tartu Välk 494 koosseisus Eesti meistriks. Kooliperesse on lisandunud 100 Ukraina õpilast, kelle kooliellu kaasamine nõuab ka head tasakaalutunnetust. Hea tasakaalu näiteks on esinemised, kus koos laulavad meie koolis õppivad ukrainlased, venelased ja eestlased. Ühislaulud eri keeltes kõlavad ilusasti. Soovime, et meie koolipäevades valitseks sama ilus ühine keel ja üksteisemõistmine.
 3. klasside pädevused pandi LõunaTERAs proovile 1.aprillil tähistati LõunaTERA koolimajas nii teatri- kui ka lasteraamatute päeva ja kõik see oli pandud naljapäeva „kastmesse“. Õpetajad üllatasid lapsi etendusega väikesest printsist, kes tahtis saada LõunaTERA kuningaks. Loomulikult etendas printsi koolidirektor ning kogu kollektiiv oli kaasatud lõbusasse näidendisse, mida õpilased nautisid. Igal perioodil toimub LõunaTERAs iseseisvaõppimise päev, mil õpilased kodudes end proovile panna saavad. Uued teadmised seostatakse varem õpituga ja ette võetakse põnevaid projekte. See päev laseb valla loovuse ja iga laps saab toimetada enda tempos. Sel korral oli iseõppimise päev veelgi erilisem – samal ajal kui meie enda koolilapsed kodudes olid, toimus majas ülelinnaline mõõduvõtmine „Tean ja oskan“ 3.klassidele. Ürituse alguses eraldasime õpilased oma õpetajatest ning saatsime õpetajad „purema“ Apollo ja Lõunakeskuse pakutavaid „ülesandeid“. Üheksa Tartu kooli õpilased said samal ajal proovile panna enda teadmised emakeelest ja matemaatikast ning teha koostööd lausa 10 klassikaaslasega. Ülesannete sooritamisel hinnati analüüsioskust, info otsimise ja seoste leidmise oskust, matemaatika ja emakeele alaseid teadmisi ning koostööoskust. Sel aastal saavutasid esikoha Miina Härma kooli 3ndikud ja hõbedase karika said meie enda LõunaTERAkad, kelle tugevuseks oli koostööoskus ja info otsimise ülesanded. Lisaks tuli meile ka parim tulemus emakeele teadmistes. Oleme uhked! LõunaTERA kollektiivil on 2022 ka meeskonna hoidmise aasta ning alates jaanuarist toimub projekt „12 kuud kollektiivis“, kus iga kuu võtab eestvedada mõni koolipere liige. Oleme jõudnud lugeda kokku unetunde, valmistanud õpetajate toas tervislikke lõunasööke ning „tuulutanud kappe“, et anda enda panus taaskasutus-kultuurile. Aprillis on samaaegselt käimas nii lugemise- kui ka õppimisekuu. Kolleegid avavad klassiuksed ja kogu koolipere saab võimaluse õppida parimatelt – arutleme, mõtestame ja toetame üksteist. Nii ütleb ka meie kooli moto – tarkusega julgeks, loovaks, avatuks!
 Järjepidev töö viib alati esikümnesse! Tartu Forseliuse Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Malle Partsioja on osalenud üleriigilisel 7. - 9. klassi õpilastele mõeldud majandusmängul Creatlon juba 2015. aastast ning juhtinud kõik võistkonnad alati esikümnesse! Sel aastal võtsid meie võistkonnad endaga kaasa 1. ja 2. koha. 9a klassi võistkond koosseisus Lara Liivak, Ellu- Marii Vahter ja Ketlin Kuznetsova saavutasid tänavu 1.koha. Lisaks premeeriti neid parima reklaamklipi ,,Võta mind suveks tööle" eest. Video leitav siit. 8b klassi võistkond koosseisus Karoline Suits, Ketlin Kampus ja Kärol- Liina Lääts saavutasid 2.koha. Nemad koostasid mängu ülesannetest ka loovtöö. Õpetaja Malle kommentaar: "Leian, et see on hea võimalus õppida meeskonnatööd ja ajaplaneerimist ning laiendada silmaringi ning oskusi, pannes end proovile erinevate majandusülesannete lahendamisel. Kui keegi arvab, et osaleda suudavad ainult ekstra tublid õpilased, siis mina väidan oma kogemusele toetudes, et see on jõukohane kõigile huvilistele. Juhendaja peab seda potentsiaali nägema ja ellu äratama. Peaauhinnaks on õppemaksu vaba aasta EBS Gümnaasiumis. Lisaks saab esikolmiku osaks põnev õppepäev (nt lennukisõit, ettevõtte külastus ja lõuna ettevõtjaga), millega õpilased on alati väga rahul olnud. Õpilaste kaasamist alustan 6.klassis, kus tutvustan varasemaid töid ja auhindu ning tänu sellele on 8. või 9.klassis võistkondade komplekteerimine lihtne. Juhendajana innustan ja tunnustan õpilasi, regulaarselt tunnen huvi töö käigu vastu. Koostöö õpilaste ja juhendaja vahel peab sobima. Motiveerimine on oluline, sest mäng on väga pikk (kestab oktoobrist aprillini) ja seetõttu nõuab lõpuni vastu pidamine pingutust. Soovitan kõigil mängida - õpilaste rahulolu ja eduelamus on seda väärt!"
 Kuidas maarahvast said eestlased? Küsimusele „Kuidas maarahvast said eestlased?“ oskavad kindlasti vastata Hansa kooli 7. klasside õpilased, kes on õppeaasta vältel humanitaar- ja loovainete tundides ning Tartu muuseumides tutvunud 19. sajandi Eesti eluga ning uurinud ja oma blogidesse talletanud maarahva eestlasteks kujunemise lugu. Õppekava toetav projekt „Neli muuseumi, üks lugu. Kuidas maarahvast said eestlased?“ algas septembrikuus meeskonnatöö ja infotehnoloogia oskuste õppimisega. Õpilaste esimene ülesanne oli koostada üht projekti osa tutvustav reklaamplakat ning avada oma rühma blogi sissekannete tegemiseks õppeaasta vältel. Eeltööd tehtud, võis liikuda sisu juurde. Projekti põhiosa jagunes kolmeks. Esimesel perioodil külastati Eesti Rahva Muuseumi, kus tutvuti eestlaste varasema ajaloo ning kommetega. Kooli ajaloo- ja kirjandustundides kinnistati õpitut ning tehti slaidiesitlusi 19. sajandi tähtsamate kirjanike kohta. Teine periood viis õpilasi muusika ja kunsti maailma. Õppekäigul Laulupeomuuseumi tutvuti laulupidude ajaloo ning ärkamisajaga, muusikatundides uuriti lähemalt toonast helikeelt ning kunstiõpetuses käsitleti eesti kunsti arengulugu. Aprillikuu oli pühendatud Tartule. Linnakodaniku muuseumi lahke giidi saatel käisid õpilased ajaloolisel jalutuskäigul, kus kuulsid huvitavaid lugusid kodulinna minevikust ning siin tegutsenud suurkujudest. Pärast teadmisteküllast rännakut oli muuseumis põnev uurida 19. sajandi linnainimese kodu ning saada teadmisi toonastest maitseelamustest. Kaalika, kördi ja odrakaraski juurest, mida ka kodunduse tundides küpsetati, oli jõutud nelgi ja safranini eestlaste toidulaual. Projekt kulmineerub maikuus, mil õpilased korraldavad koolis teemapäeva, et võtta kokku aasta jooksul kogutud ning rühmablogidesse talletatud teadmisi 19. sajandi elust Eestis ja saada konverentsi korraldamise ning avaliku esinemise kogemusi. Viimane, neljas õppekäik toimub maikuu lõpus ja viib õpilased Jõgevamaale Palamuse ning Kalevipoja muuseumi. On olnud tore ajaloo- ja kultuurihõnguline kooliaasta!
 Aprillist kujunes teaduse märkamise kuu Õppetöös ja koolivälistes tegevustes silma paistnud JPG õpilased käisid välja teenitud inspiratsioonireisil Tallinnas. Päev algas Eesti Teaduste Akadeemia koolide koostööseminariga "Mis oleks kui...", kus ETA president Tarmo Soomere tutvustas teaduste akadeemiat ja rääkis kliimamuutusest Eestis. Akadeemik Elmo Tempel ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi füüsikaõpetaja Erkki Tempel jagasid oma kogemusi koostöise uurimistööde juhendamise võludest ja valudest. Samal ajal külastasid kuus noort huvilist Euroopa Elamuskeskuses Euroopa Partnerkoolide programmi raames seminari "Ukraina sõjast tulenev humanitaarkriis: mida peaksid gümnasistid teadma?". Päev lõppes Eesti Draamateatri mõtlemapaneva etendusega "Samad sõnad, teine viis". 12. ja 13. aprillil toimus aga ERM-is õpilaste teadusfestival, kus osalesid üle Eesti õpilased, kes tutvustasid oma uurimis- või praktilisi töid. Sel aastal saadeti õpilaste teadustööde konkursile 358 tööd ja ERM-is kohapeal on väljas posterettekannetena 83 tööd nii põhikoolist kui gümnaasiumist. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist esitasid konkursile oma tööd 15 õpilast ja konkursi teise vooru pääsesid kolm tööd:
 Sünnipäev turvalises kooliümbruses 11. -22. aprillil osales Tartu Karlova Kool turvalise kooliümbruse pilootprojektis, milles oli kolm osapoolt: Tartu linn, liikuma kutsuva kooli võrgustik ja Karlova kool. Kesklinna läheduse tõttu on kooli ümbrus aasta-aastalt järjest tihedama liiklusega, mistõttu on mõnda aega olnud murekohaks õpilaste turvalisus. Kuna piirkonda kasutatakse aktiivselt ka parkimiseks, oli selge, et pilootprojekt puudutab nii koolipere liikmeid kui ka linnarahvast. Uuringu ajal muudeti kaheks nädalaks kooli kõrval liikluskorraldust: koolitöötajate autoparkla jäeti õpilastele mängualaks, liikluse jaoks suleti Lina tänav, Aleksandri tänaval sai mõnest parkimiskohast peatumisala. Kuigi projekti ajaks pidid inimesed oma harjumusi muutma - ja see teatavasti ei ole lihtne - sujus kõik kenasti. Oli näha, et liiklus tõepoolest rahunes ja lapsed nautisid õuetunde täiel rinnal. Loodetavasti on projekt võimalik peagi ellu viia, sest eesmärk - muuta koolitee laste jaoks turvalisemaks ning õuevahetunnid mängulisemaks - väärib seda. Aprillis tähistas Karlova kool ka oma 147. sünnipäeva. Sünnipäevanädal algas üle pika aja päris aktustega, mis valmistasid rõõmu õpilastele, õpetajatele ja esinejatele, kes polnud ammu lavale pääsenud. Teisipäeval ja kolmapäeval kutsusid õpilasesinduse liikmetest mängujuhid kõiki pikal pausil välja vahvaid mänge mängima. Kolmapäeval sai koolis näha omanäolisi jalanõusid, sest sünnipäeva raames toimus huvitava jalanõu stiilipäev. Kogu nädala vältel joonistasid algklasside õpilased maja ette õnnesoove, lilli ja kingitusi. Sünnipäevaüritused kulmineerusid kevadkontserdiga Vanemuise kontserdimajas, kus lavale astusid meie soololauljad, instrumentalistid, tantsijad, võimlejad ja koorid. Oli näha, et kaks tundi kestnud peoga jäid rahule nii esinejad kui ka pealtvaatajad, sest kontserdi lõppedes ei tahtnud aplaus lõppeda ning kõigi emotsioonid olid ülevad.
 Tartu Kesklinna Kool osaleb Erasmus+ rahvusvahelises projektis “Making Culture Alive – Digital Escape Room” (“Muudame kultuuri elavaks – digitaalne põgenemistuba”), mis sai alguse detsembris 2020 ja kestab kolm aastat. Antud projekti raames tehakse koostööd koolidega Soomest, Sloveeniast, Tšehhist, Hispaaniast ja Ungarist. Projekti käigus keskenduvad osalevad koolid Euroopa kultuuripärimusele, eri riikide traditsioonidele ja õpilaste ning õpetajate digioskuste arendamisele. Projekti raames korraldatakse õpilastele ja õpetajatele erinevaid töötubasid oma koolis, partnerriikides ja veebikohtumistena. 3. - 9. aprillil toimus kohtumine Tšehhi Vabariigis, kus osalesid meie kooli poolne projektijuht õp Kristi Paju koos õpetaja Rille Jüriadoga ning kolm üheksanda klassi õpilast: Adeli Ilves, Pillerin Vilipuu ja Jass Andreas Kukk. Nagu ikka selliste projektide puhul elasid õpilased välisriigis viibimise ajal kohalikes peredes ning suhtlesid eakaaslastega inglise keeles. Eeltööga alustasid õpetajad ja õpilased juba Eestis. Iga õpilane tegi iseendast tutvustava video ning laadis selle eTwinningu keskkonda teistele tutvumiseks. Samuti valmistati ette esitlus Eesti kuulsatest inimestest, huvitavatest momentidest ajaloos ja legendidest. Tšehhipoolne partnerkool on Hradec Kralove linnas asuv meditsiinikolledž, mille töötajad sisustasid külalistele sisutiheda ja põneva nädala täis töötubasid (erinevad digilahendused nagu org.pad ja jõulu ja lihavõtteehete meisterdamise töötuba), sportlikke tegevusi (ülilahe kinball’i võistlus, matk ja orienteerumine metsas, ülelinnaline põgenemismäng “Vargus muuseumis”) ning ekskursioone (Kuksi loss, rahvusmuuseum Prahas, fantastiliste illusioonide muuseum). Järgmine projektikohtumine on juba ukse ees - 8. - 14. mail Sloveenias. Juba praegu on järgmine reisiseltskond elevust täis ja eeltöödega tegelemas.
0 Comments
Leave a Reply. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|
RSS Feed
