![]() Eesti keel on haldjate keel, mis elab puu sees Kristjan Jaak Petersoni nime kandva gümnaasiumi noored otsustasid emakeelepäeva puhul teha kummarduse noorelt lahkunud laulikule ning digiteerida Petersoni luuleloomingu. Praeguste õpilaste loetud ja kooli meediastuudios salvestatud „Kummardus Kristjan Jaagule“ filmiti, monteeriti ja helindati kooli meediastuudios. Luuleklipid jäävad kasutamiseks emakeeleõpetajatele meie koolis ja mujal. Digiteeritud loomingu esitlus toimus emakeelepäeval KJPG aktusel. Emakeelepäeva aktusel oli külas luuletaja ja kirjandusterapeut Berit Kaschan, kelle ettekandest jäi kõlama kirjutamise ja lugemise oluline roll nii vaimse tervise tugevdaja kui ka hoidjana. “Inimesed on lugudest tehtud. Me defineerime end läbi meiega juhtunud lugude. Ütleme ju ikka, et minuga juhtus kord nii ja seetõttu olengi niisugune,” rääkis Berit Kaschan. Kirjandusteraapia eesmärgiks on, et kui inimene teeb oma loo ümber, siis ta mõtestab ka ennast ümber. Aktusel esitles külla tulnud kunstnik Navitrolla värsket teost „Kas siis selle maa keel…“. Võrumaalt pärit ja eesti keelt esimese võõrkeelena võrukeele kõrval õppinud Navitrolla tegi käigu pealt ka luuletuse, sest hoopis luuletajaks saamine oli olnud tema lapsepõlve unistus. Navitrolla rääkis, et eesti keel on tema jaoks haldjate keel, haldjad elavad puude sees. Koolile kingitud maalil oligi kujutatud suur puu ja see pilt võiks jääda autori sõnul koolile ekraaniks, mida ei saa välja lülitada. Sündmuse tähistamine lõppes Toomemäel luuletaja kuju tervitamisega. Dramatiseeringus „Kohtumised“ elustusid sajandite tagant tolleaegse kultuurikandja K.J. Petersoni ning ta lähedaste mõtted ja sõnumid uute Kristjan Jaakude kehastuses. Üles astusid õpilased Ott Kiveste, Mia Markus, linnapea Urmas Kruuse ja KJPG direktor Merike Kaste. Vaata: Tartu linnakodanike vox populiga K.J.Petersoni kohta. https://youtu.be/ahjbs2pJIac ![]() Kroonuaia koolis peetakse kauneimaks emakeelseks sõnaks EMA Nagu igal aastal, tähistasime ka seekord 14. märtsil koolis emakeelepäeva. Nagu varasematel aastatelgi pöörasime emakeelepäevale järgneva nädala jooksul suuremat tähelepanu emakeelele ehk siis tähistasime ka sel aastal juba Tartu Kroonuaia Koolis traditsiooniks saanud emakeelenädalat. Emakeelenädala tähistamiseks korraldasime koolis palju erinevaid sündmusi. Õpilased lugesid luuletusi ja nooremate klasside õpilased kuulasid etteloetud muinasjutte. Vanemates klassides koostati emakeelepäevale pühendatud ristsõnu, millest mõned osutusid lahendajatele tõelisteks pähkliteks. Kaunis emakeel ei ole ainult korrektne kõne ja õigekiri, vaid ka kaunis ja loetav käekiri. Nii korraldasime koolis kauni käekirja konkursi, millele laekus hulgaliselt töid. Nende seast valis žürii välja kooli kaunima käekirja. Võitjale oli välja pandud preemia, tänukirja ja maiustusega peeti meeles kõiki osalejaid. Kooli kolmanda korruse seinale panime emakeelepäeval kasvama „sõnade puu.“ Laste ja ka õpetajate abiga täitus puu kiiresti kaunite emakeelsete sõnadega. Kauneid sõnu on palju – armas, ilus, tere, pere – aga kõige kaunim on sõna EMA. Vähemalt on EMA kõige sagedamini esinev sõna puul. Emakeelepäeva tähistamisel on Tartu Kroonuaia Koolis pikk ajalugu. Igal aastal oleme püüdnud leida uusi viise, kuidas viia õpilasteni selle päeva peamine mõte – emakeelt on vaja hoida ja väärtustada! Meie koolis on sel päeval etendatud õpetajate näitetrupi poolt eesti autorite näidendeid, vaadatud Eesti mängufilme, peetud aktusi. Kõik ikka ilusas eesti keeles! ![]() Märtsikuu algas Kunstikoolis Avatud Uste Päevaga. Meil oli hea meel, et lõpuks saime oma maja uksed ka päriselt avada, mitte ainult virtuaalselt. Järgmised Avatud Uste Päevad toimuvad juba 28. aprill ja 24. mai. Seoses keerulise olukorraga Ukrainas oleme koheselt valmis õppima võtma 15 Ukraina sõjapõgenikku. Teatava ettevalmistusajaga on Tartu Kunstikool valmis vastu võtma kuni 40 põgenikku. Oleme ka valmis vastu võtma ja võimalik, et ka osaliselt tööd pakkuma kunsti- ja disainivaldkonna õpetajatele, kunstnikele. 14. märtsil tähistasime üheskoos Pallase rahvaga emakeelepäeva. Pallase raamatukogus toimunud üritusel kanti ette nii omaloomingut kui ka lemmik eesti autorite teoseid. Ka sel kuul oli Kunstikooli inimestel kunstihuvilistele nii mõndagi vaatamiseks pakkuda. Tartu Kunstikoolis õppiv noor Narva kunstnik Ilja Jakovlev avas 11. märtsil maalinäituse "FONDI DISAINER" Narva teatrikeskuses Vaba Lava. Kuu lõpus avasid meie uued KUKU jätkuõppe kursuse õpilased kooli fuajees oma näituse "VABADUS". Tartu Ülikooli Botaanikaaias avasid näituse "Tapeet" meie õpilased Grete Laidi Aarsalu, Triin Jahu, Ander Peedumäe, Kätrin Metsla ja Helena Veike. Lisaks avas Eesti Rahva Muuseumis oma markerijoonistuste näituse meie õpetaja Marina Aleksejeva. Meil on ka rõõm teatada, et CODE projekt meie koolis jätkub. Tänu lisarahastusele saime märtsis avada veel ühe õppegrupi, mis täitus kiirelt ning alustab tööd juba 4. aprillil. Noortel on võimalik 3 kuu jooksul valmistada end ette disaini- ja kunstivaldkonda tööle või õppima suundumiseks. Märtsis toimus Tartus loomehäkaton "Tulevikumood". Tartu Kunstikoolist osalesid esimese kursuse stilist Kätlin Männiste ja teise kursuse stilistid Kerli Kuldmaa ja Hanna-Marii Margus. Võitsime oma tiimiga Again&, kus oli lisaks meie õpilastele veel kolm liiget, Tartu Loomemajanduskeskuse poolt välja pandud auhinna: kolmekuulise tasuta inkubatsiooniprogrammis osalemise võimaluse Tartu Loomemajanduskeskuses. Loomaarmastus ei ole Tartu Kunstikoolist kuhugile kadunud. Meid külastavad regulaarselt koolikoer Jenny ja koolikass Kiti. ![]() Kogu ja jaga kogemusi 2022 Eripedagoogika ja Logopeedia Tudengite Selts (MTÜ ELTS) ja Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK) korraldas 24. märtsil väga huvitava ürituse tudengitele kohtumiseks tulevaste potentsiaalsete tööandjatega. Tartu Raatuse Kooli oli sellel õhtul kogunenud palju uute kogemuste januseid särasilmseid tudengeid. Tervitussõnad lausus TÜ eripedagoogika osakonnast Pille Häidkind. Potentsiaalsete tööandjatena olid oma asutusi ja nendes tegutsevate tugispetsialistide tööd tutvustamas Tartu Ristikheina lasteaiast õppealajuhataja Kadi Kutsar ning täpsustavaid kommentaare jagas lasteaia direktor Margot Fjuk. Tartu Maarja Kooli ja lasteaia tugispetsialistide eripära tutvustas direktor Jaanus Rooba. Täpsustavaid selgitusi oma töökogemusest esitas kooli logopeed Ülle Väljataga. Tartu linna mitmekülgset tugispetsialistide töö võrgustikku tutvustas Tartu LV haridusosakonna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. Elav arutelu avanes paneeldiskusioonis, sest teemaks oli „Tugispetsialisti ootused tööandjale vs tööandja ootused tugispetsialistile“. Paneeldiskusiooni kureerisid Päivi Kõiv ja Siiri Niine HTK-st. Elav argumentatsioon toimus tudengite ning lasteaia ja kooli esindajate vahel. Püüti arutelu käigus leida ja lahti mõtestada tugispetsialisti (logopeed/eripedagoog/psühholoog) ideaalset töömudelit. Mõtiskleti selle üle, millised on need motivaatorid, mis panevad ülikooli lõpetanu just haridusasutuse tugispetsialisti elukutset valima. Toimusid veel vestlusringid ja meelelahutuslik tegevus (õnneloos ja video). Sellised üritused on väga tänuväärsed, sest ehitavad mõttelisi sildu teoreetilise hariduse ja praktilise elu vahele ning tõstavad mõlema poole kvaliteeti. Kirja pani Jaanus Rooba ![]() UKRAINA PÄEV Eesti vabariigi aastapäev ja koolivaheaeg said kahjuks rikutud. Meist ligi tuhande kilomeetri kaugusel puhkes sõda, mis algas nii vanamoelises ja vales vaimus, et leidsime üheskoos, et peame ka kooliperena midagi tegema. Tundsime, et Ukraina sõjale peab lähenema mastaapsemalt. Õpilased peavad Ukraina kohta rohkem teada saama, et oleks lihtsam mõista, mis on kaalul ehk millest võivad nii ukrainlased kui maailm ilma jääda. Ukraina päevaks sai 10.märts. Sellel päeval oli õpilaste tunniplaanis kuus tundi: emakeel, võõrkeel, ajalugu, loodusõpetus, kehaline kasvatus ja muusika või kunst. Kõik tunnid puudutasid ühel või teisel moel Ukrainat. Ajaloos sai selgeks, kas Venemaa ajalugu algas Ukrainast või mitte ja miks on meie arenguteed läinud nii erinevalt, kuigi peale I maailmasõda asusime mõlemad oma riigi ülesehitamise teele. Loodusõpetuses vaadati otsa Ukraina maavaradele, floorale ja faunale ning otsapidi puudutati ka maailma seni suurimat tuumakatastroofi. Emakeeles ja võõrkeeles tehti tutvust ukraina keele ja kultuuriga, loeti ukraina muinasjutte ja kirjutati kirju ukraina sõbrale. Kunstis valmisid plakatid Ukraina ja inimõiguste teemal, väiksemad aga voltisid sadu rahukurekesi toetades mõtteviisi, et lapsed ei peaks kannatama suurte inimeste rumalate otsuste pärast. Muusikas kuulati muidugi ukraina muusikat ja kehalises orienteeruti läbi Ukraina kohta käivate teadmiste. Loomulikult oli sööklas borš ja pika päeva lõpetuseks kaetud õpetajatele laud koos kartulikotlettidega. Veel tänagi on võimalik kooli valvelauas kududa sinikollast salli ja me veel ei tea, millega see kõik lõpeb. Aga mis peamine, kooli seintel ja kõigi südametes on praegu väga palju Ukrainat. Usume, et uued ukrainlastest õpilased Sofiia ja Dimofi tunnevad end meie hulgas päris koduselt. ![]() Tartu Raatuse Kooli õpilased kogusid heategevusliku boršilõunaga Ukraina toetuseks kahe tunniga ligi 1600 eurot 18. märtsil toimus Tartu Raatuse Kooli õuealal õpilaste ellukutsutud heategevuslik üritus, mille käigus pakuti inimestele Ukraina rahvusköögist tuttavat boršisuppi, kartulipannkooke ja vareenikuid. Eriliseks muutis toidu asjaolu, et supp valmistati veganretsepti järgi ning küpsetised olid sobilikud ka taimetoitlastele. “On hea meel ja uhke tunne, et just kaheksandate klasside lapsed ise tulid sellele mõttele, rääkides oma klassijuhatajatega. Võtsime asja kohe plaani ja olime sisuliselt nädalaga valmis Ukraina toetusürituse läbi viima. Märtsi lõpu seisuga oleme teiseks koduks juba seitsmeteistkümnele Ukraina sõjapõgenikust lapsele, kellele kogu koolipere hoole ja abiga samuti võimalikult hästi toeks soovime olla,” rääkis kooli direktor Toomas Kink. Kõik toidud valmistasid lapsed ise. Neid juhendas käsitöö ja kodunduse õpetaja ja klassijuhataja juhataja Tuuliki Vuks. Õpetajate poolelt aitasid vahetult kaasa teisedki kaheksandike klassijuhatajad - Aigrid Kõõra ja Priit Laats. Vabatahtlikuna oli abis Malle Jaagola. “Valmistasime toitu sajale inimesele. Igaüks sai teha talle meelepärases summas annetuse, mis läks laste otsusel Eesti Punase Risti kaudu ukrainlaste abistamiseks, ” ütles õpetaja Tuuliki Vuks. Lisades, et igaühel oli võimalus süüa kõiki kolme rooga. Ürituse ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse oli kaasatud 19 õpilast, kes kõik said koos õpetajatega esitatud kooli Kuu Tegija aunimetuse kandidaatideks. 7. klassis õppiv ukrainlanna Diana Kopai-Gora ütles, et söök maitses justkui vanaema tehtud. Õpilaste sõnul kulges kõik kenasti. Puudu jäi vaid nõudest ja kasutusele võeti kooli söökla varustust. Seega oli külastajaid rohkem, kui prognoositi. Kokku koguti kahe tunniga 1579,6 eurot, mis tänaseks juba kenasti abivajajateni jõudnud. Lisalugemist õpilaste mõtetest ja galerii. Foto allkiri: Fotol esireas vasakult: Mairis Krünvald, Karola Purga, Marleen Meister, Mona Marii Toots, Marta Eliisabeth Ojamets, Lilii Lill, Kristin Kört, Annamarii Tamm. Tagareas vasakult: Miina Soon, Eleri Krünvald, Kaidi Pärn, Tuuliki Vuks, Ruuben Raud, Art Villem Räisa, Karl Jonas Lõhmus, Ingela-Maarja Avastu, Helena Jäger ja Aigrid Kõõra. Foto: Morris Malmre ![]() TTG-s toimus II teadushariduse konverents „Loodusteadused meie sees ja ümber – tervis ja keskkond“ 28.02 – 1.03.2022 toimus meie koolis teist korda aineõpetajatele suunatud konverents, mis sel korral keskendus tervisele. Osales ca 200 õpetajat kõikjalt Eestist. Konverentsi teemade ring hõlmas STEAM valdkondi: matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunstid ja nende ühisosa. Konverentsi veebilehelt leiate ettekannetes ja töötubades käsitletud teemad, esinejate lühikirjelduse, konverentsi korraldajad ja toetajad. Konverentsi modereeris Tormi Kalle (12.LO), IT- ja tehnikatuge pakkusid mitmed õpilased õp Mathias Mõttuse juhendamisel, lisaks olid abis teisedki õpilased, õhtusel vastuvõtul HTM saalis esinesid Mikk Kaasik (12.TE) ja meie puhkpillikvintett. Õpetajatel oli huvitav ja kasulik end erialaselt ja metoodikas harida, aga ka lihtsalt näost näkku kohtuda ning kogemusi vahetada. Foto: P. Paavel. Kõik fotograaf P. Paaveli pildid on leitavad: https://drive.google.com/drive/folders/10aW8_Hbu02FVPJQ0TqTkTDDtVuZXuixZ ![]() 4. märtsil sai Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi eestvedamisel ja ETKA Andrase toel teoks esimene Eesti täiskasvanutele üldharidust pakkuvate koolide õpetajate koostööseminar. Eestis on üle 100 000 täiskasvanud inimese, kelle koolitee on varakult katkenud ning viimaseks haridust tõendavaks dokumendiks parimal juhul põhikooli lõputunnistus. Igal aastal katkestab õpingud gümnaasiumis või kutsekoolis 18% õppijatest ning Eesti on OECD riikidest ainus, kus elanikkonna haridustase nooremates vanuserühmades on languses. Tagasitee õpingute juurde leiab aga ainult 4% vähese haridusega inimestest. Samas on Eesti mitmes maakonnas suletud või sulgemisel täiskasvanute gümnaasiumid. Selleks, et koolivõrgu ümberkorraldamise käigus ei läheks kaduma olemasolevad kogemused ja kompetents ning kaotajaks ei jääks madala haridustasemega õppija, saigi teoks õpetajate kokkusaamine. Osalesid nii täiskasvanute gümnaasiumite kui kutsehariduskeskuste üldharidusosakondade õpetajad. Kokku 67 inimest. Õpetajatel oli võimalik kuulata mõttekoda Praxis uuringut inimeste haridustaseme mõjust ühiskonnale ja õppija kogemust - kuidas päriselt tunneb ennast õpinguid taasalustav inimene ja millist tuge ta vajab. Paraku on õpingute taasalustamine keeruline ning igal õppijal on vaja toime tulla kognitiivsete, emotsionaalsete ja sotsiaalsete õpibarjääridega. Selles, et takistusjooksust kujuneks nauditavat pingutust pakkuv jalutuskäik vikerkaarel, on võtmeroll õpetajal, kelle toetust nende takistuste tasandamisel ja emotsioonidega toimetulekul on võimatu üle hinnata. Oma kogemusi jagasid praktikud - millega peab õpetaja/koolitaja arvestama ja kuidas tegutsema selleks, et toetada täiskasvanud inimese õppimist. Toetust ja eduelamust koolis vajavad ühtviisi nii 17 aastane hilisteismeline kui 40ndates pereinimene. Sageli peab õpetaja olema toeks ja nõuandjaks nii töö- kui peremurede lahendamisel. Selleks on hädavajalikud andragoogilised oskused ja sügavalt humanistlikud väärtused. Eesmärgiks ikka see, et õppijast kujuneks isikliku pingutuse kaudu ja õpetajate toel inimene, kes teab, et õppimine aitab lahendada elus väga erinevaid probleeme, oskab õppida ja tunneb sellest rõõmu. Täiendavalt on sündmuse kohta võimalik lugeda ka 11.03.22 ÕL: https://opleht.ee/2022/03/toost-vahese-haridusega-taiskasvanutega/ ![]() 14.-18. märtsini toimus Tartu Variku Kooli viimaste aastate suursündmus, 9. klasside Varivalimised. Varivalimised imiteerivad parlamendivalimisi, kuid selle erinevusega, et valitakse erakonda, mitte saadikuid. Õpilasi juhendab kogu protsessi vältel ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen. Sel aastal võitis Varivalimised Variku Innovatiivne Partei, mida juhtis peaministrikandidaat Mart Jaakson (9.a). Varivalimiste kontseptsioon on lihtne: moodustatakse erakonnad, mõeldakse neile nimi, pannakse kokku programm ning asutakse tegema kampaaniat. Valimisprotsess kulmineerub ministrite pressikonverentsiga ning seejärel saavad III kooliastme õpilased langetada oma valiku. Varivalimiste eesmärk on kasvatada õpilastes vastutusvõimet ja teadlikkust ning anda neile võimalus koolielu puudutavates küsimustes rohkem kaasa rääkida. Õpetaja Katrin Klaasseni sõnul on Varivalimised alati kindla lennu nägu. ,,Pole ju saladus, et üheksandikud määravad, kas üritus õnnestub või mitte. Sel aastal õnnestus isegi väga hästi. Minu jaoks iseloomustas Variku Innovatiivset Parteid see, et nad suutsid luua endale n-ö tõsiseltvõetava näo. Nad olid sihikindlad, töökad ja ka enesekindlad. Programm oli läbimõeldud ja pakkus kõigile midagi. Neil oli väga professionaalne video ning edu tagas suurepärane ning koordineeritud juhtimine. Kõige selle juures jagus neil siiski ka huumorit ja oskust hoida pinget pressikonverentsil,“ oli Klaassen üritusega rahul. Ka direktor Peeter Kikasel jagus vaid kiidusõnu: ,,Varivalimised on minu jaoks oodatuim sündmus. See on koht, kus õpilased saavad näidata oma initsiatiivi, et saada valituks, ning õppida praktikast, milline näeb välja demokraatlik valimisprotsess. Igal aastal on õpilased näidanud üles leidlikkust, mismoodi oma erakonda reklaamida. Humoorikate lugude kaudu on juhitakse tähelepanu koolis esinevate puudustele. Kooli juhtkond on saanud head tagasisidet, mis õpilaste jaoks tegelikult tähtis on. See on äge üritus!" ![]() Tartu Veeriku Koolis tähistati 14.–18. märts emakeelenädalat. Õpilased kohtusid Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahiga, 4.-9. klass kirjutas etteütlust, tublimad katsetasid Vikerraadio e-etteütlust, valmistasid lemmikraamatute jaoks järjehoidjaid ja said mängida keelemänge. Etteasteid tegi kooli oma näitering, üllatades kõiki klasse. Emakeelenädal oli põnev ja tegevusi täis. Käesoleval õppeaastal osales First Lego League eelvoorudes Tartu Veeriku Koolist kolm võistkonda, kes kõik pääsesid ka finaali. Lisaks hinnati kahte võistkonda karikaga: LegoMind - põhiväärtuste II koha karikas TähtedeRobot - robotidisaini II koha karikas Kõiki võistkondi juhendas õpetaja Priit Pensa. ![]() Teatrinädal Treffneris Teatrikuule sobivalt toimus HTG-s märtsi lõpus teatrinädal. Teatavasti on igal gümnaasiumiõpilasel vaja gümnaasiumiaastate jooksul teha kas uurimis- või praktiline töö ja nii sündiski teatrinädal kahe 11. klassi õpilase, Helena Rähni ja Anette Varese praktilise tööna. Ürituse korraldamine tundus meile põnev väljakutse ja varem ei ole midagi sellist meie koolis tehtud. Tahtsime nii kaasõpilastele kui ka õpetajatele pakkuda mitmekesist programmi ja kutsuda rääkima inimesi, kes on oma ala asjatundjad. Soovisime populariseerida teatrikultuuri ja inspireerida kooliperet. Viiel päeval toimus mitu temaatilist üritust: nt teatriteemaline viktoriin, teatrikülastus ning vestlusring „Teater noortele ja teatriharidus Eestis“ (külalisteks Lennart Peep, Kertu Moppel, Karin Allik, Märt Koik ja Inga Lunge). Vestlusring oli nii köitev, et pani kuulajaid teatritööd teise pilguga vaatama. Külalisi (Jaanus Tepomees, Sepo Seeman, Reimo Sagor ja Karol Kuntsel) jätkus ka ainetundidesse oma põnevatest kogemustest ja kirjust teatritööst rääkima. Omaette ere sündmus oli teatrikülastus. Kaks klassi käisid Sadamateatris vaatamas Vanemuise etendust “Mitte midagi”. See oli hoopis midagi muud, kui ootasime, ja seda kõige positiivsemas mõttes. Olime küll lugenud kirjeldust, aga etendus oli siiski ootamatu. Sisu oli väga sügavamõtteline ja üsnagi šokeeriv, kuid oma klassi õpilaste emotsioone arvestades pakkus see paljudele huvi ning pani elu tähtsuse üle mõtlema. Nädala lõpetas teatriõhtu kooli aulas, kus HTG näitering korraldas ukraina kirjaniku Maria Lado lastenäidendi „Väga lihtne lugu“ ettelugemise ning avatud oli kohvik Ukraina toetuseks. Teatrinädal oli elamusterohke ja tore, jäime korraldajatena kõigega rahule. Täname ka teatrit Vanemuine, teatrit Must Kast ja kohvikut Tüümian, kes aitasid kaasa meeldejääva nädala korraldamisele! Anette Vares (11.c) ja Helena Rähni (11.c) ![]() Omadega rabas Ilmatsalu koolil on kenaks traditsiooniks käia igal varakevadel Laeva rabas, et võtta osa Keskkonnaameti õppeprogrammist “Põnev koht see Laeva soo”. Nimetatud õppeprogramm on kõigile huvilistele tasuta ja kuna ka õppekavas on oma koht õppekäikudel, siis on neid kahte eriti tore ühendada. Selleks, et räätsadega saaks rabas igal pool liikuda, peab pinnas olema parajalt külmunud, et kaitsta raba taimestikku. Ilmatsalu kooli kuuendikud kasutasidki ära võimaluse kevadiselt karge ilmaga õppekäik räätsadel läbi teha. Laeva rabas oli ootamas Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Tema juhendamisel said õppekäigulised räätsad jalga nii, et nad oleks kindlalt jala küljes ja matkateel jalast ära ei tuleks. Kolme tunni jooksul anti ülevaade sellest, mis on soo, kuidas ta tekib, millised on soo arengujärgud ning tüüpilised sootaimed. Iga taime tutvustati veel eraldi ja näidati ka seda, kuidas neid eristada. Lisaks taimedele nägid õpilased ka loomade tegevusjälgi ja loomi endidki. Ühel klassis õnnestus näha tedre väljaheiteid ja teisel päikese käes peesitavaid rästikuid. Rabamatka lõpetasid lapsed Eesti ainulaadses palkidest ehitatud Suuretüki vahitornis, kust avanes hingemattev vaade Laeva soole. Natuke sooja teed kosutas vaimu ja seejärel läks omandatud teadmiste kontrolliks. Õpilased pidid mängu käigus ühendama rabas kasvavate taimede nimetused ja pildid. Aitäh Keskkonnaametile koolidele mõeldud vahvate tasuta loodusprogrammide eest! Meie lapsed on tänu sellele tunduvalt keskkonnateadlikumad ja looduslähedasemad. Kindlasti läheme omadega varsti jälle rappa. ![]() UKRAINA ÕHTU 17. märtsil toimus Miina Härma Gümnaasiumi aulas Ukrainale pühendatud õhtu, kus kuulajatega jagasid oma väga isiklikke kogemuslugusid meie koolipere liikmed. Avasõnad lausus direktor Ene Tannberg. *Ukraina-ingeri päritolu ajalooõpetaja Alla Vinitšenko rääkis oma õnnelikust lapsepõlvest, mil ta veetis kõik suvevaheajad Ukrainas. *Füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaiu abikaasa Vahur Murulaid on Eesti Vabariigi kaitseatašee Ukrainas ja viibib Kiievis praegugi. Riina elas kaks aastat koos abikaasaga Ukrainas, tutvus sealse vapra rahvaga, õppis tundma maad, tema ajalugu ja kultuuri. Ühe õppeaasta oli Riinaga Ukrainas kaasas ka tema tütar Klaara Leet, MHG IB Diploma õppekava vilistlane. Klaara ja Riina meenutasid väga helgelt Ukrainas kogetut. *Riigikaitseõpetaja Tõnis Assonit seob Ukrainaga asjaolu, et 2014. aastal võtsid Donbassi separatistid Tõnise kui OSCE vaatleja pantvangi. *Vilistlane ja Futuclassi looja Märt Lume rääkis oma põgenemise teekonnast Ukraina sõjakoldest koos ukrainlannast abikaasaga. *Vene keele õpetaja Jelena Nikolajeva on sündinud Ida-Ukrainas, tal on väga raske näha, kuidas kurjuse jõud on hävitanud talle armsad paigad kui ka kultuurisidemed meie naabriga. Jelena liigutavat sõnavõttu toetas tema poeg, Leonid Nikolajev, kes tegi Ukraina sõjapõgenike tee kaasa Pealtnägija operaatorina. *Vilistlane ja lapsevanem Pille Rives, Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhataja, on üks heategevusliku Ukraina puhveti ja Ukraina klubi asutaja. Pille tütar, 10.b klassi õpilane Roos-Aliis Kelder kogus Tartu Katoliku Hariduskeskuse 8. klassi õpilasena annetusi mälestustahvli paigaldamiseks öökullile, kelle hoiatus päästis 2014. aasta oktoobris 140 Ida-Ukraina koolilapse elu. *Õhtu lõpetas ukraina kunstnik Jarõna Ilo, kelle pildid ja sõnad olid eriliselt südamlikud ja mõtlemapanevad. Oli väga hariv ja emotsionaalne õhtu. Ukraina õhtu korraldasid Terje Hallik ja Liis Somelar. ![]() Tartu Aleksander Puškini Koolis oli märtsi tähtsündmuseks teatrinädal. Kõik klassid valmistasid nädala jooksul ette viieminutilise lühinäidendi. Teatrinädala kulminatsiooniks oligi lühinäidentite ettemäng. Lisaks osalesid õpilased Vanemuise töötubades ning külas käisid kirjanik-stsenarist Aidi Vallik ja näitleja Karl Edgar Tammi. Näidendite vorm ja sisu oli põnevalt lai - näha sai nii nukulavastust kui ka improteatrit. Etendati muinasjutte, legende, nüüdisaegseid kirjandustekste, aga ka lavastuslikke käsitlusi ajaloolistes sündmustest. Näidendid, mida žürii hindas grand prix vääriliseks, torkasid silma lavastusliku terviklikkusega, vormiliselt puhta esitlusega ja laval olevate noorte siira teatrirõõmuga. I kooliastme laureaat oli etendus "Seene all", II kooliastmele tõi võidu näidend "Valge Daami lugu" ning III kooliastmes "Malelugu". Teatrinädala projekti toetas Tartu Kultuurkapital ja eestvedajaks oli eesti keele õpetaja Valentina Tubin. Emakeelepäeva nädalal kogusime kokku tervitusi meie kooli kaunites emakeeltes. Kõlapinda said eesti, vene, ukraina, mari, udmurdi, romi, soome, setu ja bulgaaria keel, kuid see pole kaugeltki mitte lõplik loetelu erinevatest emakeeltest, mida räägivad meie õpilased ja õpetajad. Märts 2022 TAGis Märts 2022 läheb TAGi ajalukku sellega, et kooli õpilaste arv ületas taas tuhande piiri 70 Ukrainast tulnud sõjapõgeniku arvelt. Nelja nädalaga lisandus peaaegu kõigisse klassidesse uusi õpilasi, vanuse poolest 6st 17-aastasteni, tüdrukuid veidi rohkem kui poisse. Ukraina õpilaste õppetöö TAGis on korraldatud mitut moodi. Kõik saabunud teevad esimesi samme eesti keele õpingutes, õppides eraldi rühmana. Teistes ainetes püüavad nad jõudumööda kaasa lüüa oma vanusele kohases klassis. Õppimisel on abiks venekeelsed õpikud. Gümnasistidest on moodustatud eraldi Ukraina klass, kus õpetatakse ka ukraina keelt. Teiste ainete tunnid on osalt eraldi, osalt koos meie gümnasistidega. Eesti keele tunnid Ukraina õpilastele ei ole tavalised keeletunnid. Eri ainete õpetajad Veronika Kim, Maire Küppar, Heidi Margus, Julia Trubatšova, Karin Värk ja Kalvi Värton panevad nädalast nädalasse kokku uut ainet Eesti keel ja meel, mille käigus õpitakse keelt mitmekesisel ja lõbusal viisil eri tegevuste ja õpilastele jõukohaste ülesannete abil ning õpitakse märkama ja mõistma meie koolikultuuri ja Eesti elu. Küsisime Ukraina õpilastelt, mis meie koolikeskkonnas erineb nende jaoks harjumuspärasest. Vastuseks loetleti – laiemad digiõppe võimalused, avatum suhtlus ja usaldus õpilaste ja õpetajate vahel, iseteenindus sööklas, mugavad toolid … Küsisime ka TAGi õpilastelt, mis muutusi tõi nendele Ukraina õpilaste lisandumine klassidesse. Siin kõlasid sellised mõtted: on omandatud uusi ukrainakeelseid sõnu, saadud uusi sõpru, on tore olla abivalmis ja toetav, õpetajad on hakanud teistsuguseid tunde andma … Üks meie kooli põhiväärtus on Avatus, julgus eristuda ja sallida erinevat, aga ka Hooliv ja toetav õpikogukond. Praegu ongi aeg neile sõnadele mõelda ja tõeline sisu anda. ![]()
![]() Juubeliaastal valgeks, maitsvaks ja rahvusvaheliseks Kooli 40. juubeliaasta puhul korraldas Tartu Descartes’i Kool emakeelepäeval, 14. märtsil valgusshow. Sündmuse avas meie kooli vilistlane Triin Lellep, kes laulis Edith Piafi laulu „La vie en rose“ ja esitas oma uue loo „Soulmate“. Õhtu jätkus ühislaulmisega. Kõigile tuntud ja meeleolukaid laule laulsid solistidena meie vilistlased, üles astusid ka TDK lastekoor ning mudilaskoor, poistekoor ja prantsuse koor. Külaliskooridena ühinesid kontserdiga Kivilinna kooli lastekoor, Annelinna gümnaasiumi lastekoor ning naiskoor Domina. Rohkearvuline publik laulis ja elas rõõmuga kaasa. Sündmus lõppes meeleoluka valgusetendusega, mille saatel nii mitmedki pered tantsu lõid ja külma ilma trotsides ühiselt õues aega veetsid. 14.–20. märtsini viibisid Prantsusmaal, Carcassonne’is Erasmus+ koostööprojekti "Mitmekesine päritolu, ühine tulevik" koostööpäevadel meie kooli 7.–9. klassi õpilased ja neli õpetajat. Siiani on kohtumised ja projekti tegevused toimunud veebis, kuna kuri koroona ei võimaldanud reisimist ja näost näkku tegutsemist. Projektikohtumistel uuriti erinevate õpilaste nimesid ja nende päritolu, vaadati lähemalt iga esindatud riigi kaarti. Nädal Prantsusmaal lõppes sõpruspuu istutamisega sõpruskooli aeda. Märtsi viimastel päevadel korraldasime Prantsuse toidu festivali. Nädala jooksul valmistasid õpilased kokanduse tundides erinevaid suupisteid kogu koolile degusteerimiseks. Reedel, 1. aprillil toimuski prantsuse köögi tutvustamine ning valmistatud maiuste ja toidupoolise maitsmine aulas. Näiteks said õpilased teada, kui pikk ja krõbeda koorikuga on prantslaste sai baguette, kuidas valmistatakse croissanti, mida prantsuse lastele süüa ei meeldi ja mis on nende lemmiktoidud. Lisaks pakkus ka koolisöökla nädala jooksul prantsusepärast koolilõunat. Ootame juba, milliseid vahvaid uusi elamusi ja maitseid toob meile aprillikuu. ![]() TäheTERA lugude lummuses Emakeele nädala raames kohtusid TäheTERA algklasside õpilased kahe kaunist eesti keelt armastava külalisega. 11. märtsil saime tuttavaks lastekirjanik Kairi Loogiga. Nii mõnelgi lapsel oli kirjaniku raamatute seas juba vanu tuttavaid. Kõigil oli põnev teada saada, kuidas Kadri Loogi teosed sünnivad ning kust saab ta inspiratsiooni oma nii värvikateks tegelaskujudeks. Kairi rääkis meile nii uudishimulikust leemuripoeg Villest, Härra Klaasist, Peetrikesest kui ka lennujaama lutikatest, kuid kõige suuremat huvi pakkus TERA pisikestele kuulajatele just Piia Prääniku sari. Veel saime kohtumisel teada, et Piia lugudega ilmub juba sügisel Koolibri kirjastuse uus aabits. On mida oodata! Mõni päev hiljem, 16. märtsil tulid meile Viljandimaalt külla imeline jutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Kulno Valma. Piretil jagus erinevaid õpetlikke lugusid nii loomisest kui inimeseks kasvamisest lausa kolme jututundi. Hiirvaikselt nautisid lapsed Pireti maagilist häälemängu ja emotsionaalset jutustamist. Pillimees Kulno tõi kaasa palju uudse väljanägemise ja heliga rahvapille. Lood, mida ta mängis, olid nii kaasahaaravad, et panid iga lapse jala tatsuma ja sõrmed nipsuma. Sügava mulje jättis meile kõigile Pireti ja Kulno omavaheline sünergia. Kohati ei saanudki aru, kus jutt lõppes ja muusika algas. Jutu- ja muusikamaailma lummuses möödus aeg märkamatult ning pisut kahju oli jututunni lõppedes naasta tavapärasesse koolipäeva. Vesteti aga ka argisemaid lugusid. II kooliastmel käis külas Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsioonimagistri vilistlane Lotte Parksepp. Tema üritas üha sogasemaks muutuvat vett pisut klaarida – mida ja kuskohast tasub veebiavarustes lugeda, mida mitte. Lotte sai omakorda enda jaoks üht-teist kõrva taha panna. Jääme pikisilmi ootama kohtumisi uute huvitavate külalistega. ![]() Tartu Forseliuse Koolis tegutsevad Maailmamuutjad Selle õppeaasta sügisel alustasid Tartu Forseliuse Koolis tööd TFK Maailmamuutjad. Maailmamuutjateks on aktiivsed II ja III kooliastme õpilased, kellele on südamelähedane roheline mõtteviis ja keskkonnahoid. Need noored tahavad meie koolis keskkonna teemal kaasa rääkida, kooliperele eeskujuks olla ja jätkusuutlikke muutusi ellu viia. Õpilasi juhendavad käsitöö ja kodunduse õpetaja Maarja Tamjärv ning klassiõpetaja Egle Saarepere. Enne jõule võtsid Maailmamuutjad eesmärgiks propageerida taaskasutust ning õpilaste eestvedamisel valmis kolm videot, milles õpetati kooliperet taaskasutuslikest materjalidest meisterdama. Märtsi keskel külastas õpetaja Maarja Tamjärv koole Kopenhaagenis, et koguda infot keskkonnateemade käsitlemise kohta mujal maailmas. Aprillis viivad Maailmamuutjad läbi kampaania toiduraiskamise vähendamiseks koolisööklas. Õpilaste poolt valmivad teadlikkust tõstvad plakatid ning lühikesed esitlused klassides, et suurendada igaühe vastutust toidu mõistlikul tarbimisel. Samuti on plaanis kooli joogitopsi kujundamise konkurss, mille käigus juhitakse tähelepanu oma joogipudeli või -topsi kasutamise eelistele. Mais korraldavad Maailmamuutjad ülekoolilise keskkonnanädala, mille raames toimub palju toredaid ja tervet kooliperet kaasavaid üritusi. Keskkonna teemasid käsitletakse sel nädalal nii ainetundides kui vahetundides. Näiteks on plaanis kutsuda tundidesse oma ala eksperte rääkima maailmaharidusest, keskkonnapoliitikast, jäätmevabast elustiilist ja rohelisest energiast. Nädala jooksul toimub kampaania “Tule kooli jala või rattaga”, klassidevahelised võistlused prügi sorteerimises, taaskasutuslik laat, filmiõhtu ja näitus šokeerivate keskkonnafaktide kohta. Maailmamuutjate kohtumiste käigus on saanud selgeks, et põnevaid, ettevõtlikke ja hoolivaid ideid on õpilastel rohkem, kui jõuab ühe kooliaastaga ära teostada! Töö jätkub kindlasti ka järgmistel õppeaastatel, aga teekonda rohelisema tuleviku poole on Tartu Forseliuse Koolis alustatud! ![]() Väike valik koolielu rikastavatest toimetustest Tartu Hansa Koolis Märtsikuu üks silm nutab, teine naerab. Justkui teatri naerev ja nuttev mask, mis on näitekunsti sümbol. Nõnda, ühes silmanurgas pisar ja teises lootus, võtsid Hansa kooli õpetajad Ukraina toetuseks küpsetada soolaseid ja magusaid hõrgutisi. Ühepäevakohvik “Ukraina heaks” oli koolipere seas väga populaarne ning saadud annetuste ja müügiga kogutud raha eest saime toetuse saata kolmele Ukraina loomaaiale. Teatrikuul kutsusime külla kaks külalist: Ivar Lett esitas lummava monoetenduse “On vaid hetk” ning meie kooli vilistlase Sandra Lange, kellest on saanud näitleja ja teatrikunstnik. Sandra esitas katkeid enda kirjutatud ja lavastatud etendusest "Viks ja Koba", ning lasi jutupliiatsil “paberil lennata”, mille tulemusel kuulsid ja nägid lapsed toredat muinaslugu. Mõlemad külalised avasid teatri võlumaa ukse, rääkisid lastele näidendi loomisest ja lavastamisest. Õpilased said teada, kuidas ideedest etenduseni jõutakse, millistest sammudest lavastuse sünd koosneb. Teatripisik jäi pidama kooli ja selle tulemusena valmis hulk toredaid etendusi algklasside õpilastelt ja õpetajatelt, mida üksteisele esitati. Elevust jagus nii tegijaile kui vaatajaile. Märtsikuu viimane nädal päädis õpilasesinduse korraldatud stiilinädalaga - omamoodi näitemäng ju seegi. Igaks päevaks said õpilased erinevad riietumise ülesanded. Esmaspäeval kanti erinevaid värve, teisipäevaks tuli leida 80-ndatest pärit riideid, kolmapäeval pidi riietus olema võimalikult mustriline. Värvilistele päevadele vahelduseks sai neljapäeval kanda musta. Stiilinädala lõpetas traditsiooniline pidžaamapäev. Stiilinädal tõi rõõmsat elevust koolitundidessegi. Nõnda oli õppidagi vahvam! Selle kuu viimasel päeval kogunesid paljude Tartu koolide nuputajad meie kooli aulasse, et üheskoos leida lahendused erinevatele ülesannetele. Matemaatikavõistlusel “Nuputa” osales 39 võistkonda 5.-7. klassini. Kõik osalejad jäid väljakutseid pakkuva ja meeleoluka päevaga rahule! ![]() Avatud uste päevade elevus Tartu gümnaasiumidesse vastuvõtt ligineb ja seoses sellega kutsusime kahel märtsikuu laupäeval ka üheksandikke endale külla. Huvi oli suur, mõlemal päeval käis majast läbi üle 200 õpilase. Õpilasesindus tutvustas meie kooli korraldust ja valikkursuseid, meie uusi ühisõpete võimalusi ning tegi ka koolimajas tuure, näidates, millises klassis elavad kalad ja rotid, mitu sülearvutite kappi meie koridorides on, missugune on Tartu rahu tuba, kus asuvad salajased trepid jpm. Huvilised said jääda ka vestlusringidesse, kus arutati mõnusas ja vabas õhkkonnas, mida praegused õpilased ja õpetajad Poska koolis märkavad ja hindavad. Ühe vestlusringi raames toimus ka taskuhäälingu "PoskaCast" uue episoodi avalik salvestus. Inspireerivad Greta Vind (11.c) ja Katre Nael (11.b) vestlesid kooli ajalehe Sihker tiimiliikmetega ning kuulama ja oma küsimusi küsima said tulla kõik, kes avatud uste raames koolimaja uudistasid. Neil, kes salvestusel kohal ei saanud olla, on võimalik kuulata osa oma kõrvaklappidest. Lisaks valmis sellel aastal Sihkri just üheksandikele mõeldud erileht, kus antakse soovitusi gümnaasiumis hakkama saamiseks ning kus saab teha testi, et leida endale sobivaimad valikkursused. Sihkri erinumbrit saab lugeda ka siit. ![]() Eesti Kaubandus -Tööstuskoja algatus “Tööle kaasa!” on ettevõtte külastusele ja töövarjule sarnane praktiline õppepäev oma vanema töökohas. Idee seisneb selles, et veebruaris-märtsis avavad Eesti ettevõtted uksed põhikooli õpilastele, et oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Meie usume väga praktilise kogemuse kaudu õppimisse ja kutsusime lapsevanemaid meiega selles algatuses osalema. Rõõmu teeb, et keerulistest aegadest hoolimata reageeris arvestatav hulk vanemaid, kellega koostöös kogesid õpilased erinevate kutsealade esindajate igapäevatööd. Karlova kooli õpilased külastasid kümneid erinevaid ettevõtteid. Enamasti toimusid kohtumised väikestes gruppides või individuaalselt ja algatusest sai osa vähemalt 200 õpilast. Hulk õpilasi käis näiteks uudistamas OÜ Reklaamitsehh tegemisi. Reklaamitsehh tegeleb välireklaamide ja siltidega. Õppekäigul said õpilased lühiülevaate erinevate ettevõtete logodest ja nende ajaloost ning sellest, kuidas erinevad reklaamsildid valmivad. Lisaks teooriale oli ka praktiline osa, kus igaüks sai ise proovida oma osavust ning mälestuseks nimesildi meisterdada. 8. b klassi õpilased tõid välja õppekäigu kasuliku poole. Hans Kristjan: „Minu arvates oli huvitav see, kuidas reklaamidel on ka väike teadus, et millised värvid rohkem silma paistavad ja millist materjali kasutada.“ Lee: „ Üks kasulik asi oli see, et sealt saab osta aknaklaase või klaasikatteid, mis soojust väljast sisse ei lase. Neid on soovitav panna näiteks töö juurde kontorisse, sest väikeses ruumis võib lihtsalt suvel väga palavaks minna ja see on hea lahendus." Berta: „Külastus oli sisukas ja põnev. Sain peaaegu kogu aeg ise midagi teha ja ei pidanud lihtsalt ühel kohal istuma ja kuulama - see oli väga tore.“ Täname kõiki lapsevanemaid ja firmasid, kes projektis kaasa lõid ning õpilasi enda ettevõtetesse uudistama lubasid. ![]() Märts on emakeelekuu ja Kesklinna Koolis täidame selle ikka eesti keele ja selle viguritega. Keelemängude ja lõbusate ülesannetega said pikitud tunnid ja vahetunnid, klassid ja koridorid. Lõime sõnadeks lõigutud luuletustest uusi luuletusi, lahendasime jooksu pealt salakirju ning panime proovile oma veaohtlike sõnade häälimisoskust. Loomulikult osalesid mõned kolmanda kooliastme õpilased huvipõhiselt üleriigilise e-etteütluse kirjutamisel, kuid meie koolis on traditsiooniks, et emakeelepäeval kirjutavad klassid ülekoolilist etteütlust. Ikka nii, et esimene klass kirjutab ainult kolm lihtsat lauset ja iga järgnev klass ühe lause rohkem. Lõpuklasside õpilaste viimane lause tegi isegi e-etteütluse tekstile silmad ette! Eesti keelt tuleb aga mitte ainult õigesti, vaid ka kaunisti kirjutada ning ilmekalt rääkida ja lugeda! Meie kooli 3. klassi õpetaja Juta Koks korraldas Tartu linna 3. klasside õpilastele ilusa käekirja konkursi, mis kunagi meie koolist alguse saigi. Kaheteistkümnest Tartu koolist tulid siia õpilaste paar: üks poiss ja üks tüdruk, kes oma ilukirjaoskuse proovile panid. 5. klasside õpetajad Sirje Parol ja Leili Aasajärv aga vedasid traditsioonilist lugemisvõistlust 1. - 3. klassidele. Sel aastal keskenduti Aino Perviku loomingule. Iga osaleja luges lühikese ettevalmistusaja järel ilmekalt, kõlavalt ja ladusalt ette katkendi ühest Aino Perviku raamatust ning sai žüriilt nii tagasi- kui ka edasisidet. Ka luulega tegelesime palju. Õed Britta (2. kl) ja Mirjam (7. kl) Märtin organiseerisid ja viisid kuulutuse koostamisest kuni lõputseremoonia ja piduliku auhindade jagamiseni läbi ülekoolilise kevadeteemalise luuletuse kirjutamise aktsiooni. Huvijuht Anne Kulamaa aga korraldas ilusal kevadisel hommikul Toomemäel meeleoluka luulehommiku, kus õpilased 2., 3., 4. ja 5. klassist enda välja valitud või kirjutatud luuletustega etlesid. Elagu emakeel! ![]() Koostööprojekt „Lasteaiast kooli“ „Käin juba lasteaias, ei ole väike ma….“. Kes meist ei teaks seda Arvo Pärdi lastelaulu. Just! Väikestest lasteaia lastest saavad peagi koolilapsed, seepärast kustume juba teist aastat ümberkaudsete lasteaedade lapsi mõned korrad õppeaasta jooksul kooli külla. Meie partneriteks Tartu linnavalitsuse haridusosakonna rahastatud õppekava rakendamist toetavas projektis „Lasteaiast kooli“ on lasteaiad Mõmmik, Tripsik ja Krõll. Sügisel lugesime koos meie kooli õpilaste (25 lugejat) ja lasteaedade üheksateistkümne rühma lastega „Jussikese“ raamatut. Lasteaia lapsed said ka endale raamaturiiulisse hulk uusi raamatuid, lisaks „Jussikese“ raamatule ka näiteks „Paula lood“ ning joonistamise tarbeks vahendeid. Jõulude paiku kutsusime lasteaiad MINI-Päkapikulasse, kus neljas erinevas töötoas sai õpitud palju uut ja teada ka põnevat Kivilinna kooli kohta. Tegime koolituuri, tantsisime aulas, kuulasime põnevaid jutte raamatukogus ja sportisime võimlas. Kingituseks päkapikkudelt said külalised kelke ja maiustusi. Kevadiseks kokkusaamiseks valisime Eesti Kontserdi koolkontserdi „Pott oli nõid ja pann oli kratt.“ Märtsis n-ö Kivilinna kontserdisaalis said lapsed seega teadmisi ja oskusi, kuidas etendusel käituda. Kuidas siseneda ja väljuda, mille peale plaksutada, mismoodi etendusele kaasa elada jms. Äärmiselt kaasahaaravat ja õpetlikku etendust vaatas meie majas ligi 50 lasteaialast koos oma õpetajatega, lisaks olid etendusele kaasa elamas ka Kivilinna kooli 5. ja 6. klasside õpilased. Oli väga hariv ja emotsioone täis kontsertetendus! Maikuus liigume koos koolihoovis meie oma kooli mängujuhtidega ja 1. klasside õpilastega. Samuti on väikesed sõbrad oodatud Kivilinna koolipere RÕÕMUPÄEVALE 7. juunil koolimaja õuealal, kus esinevad meie lauljad ja tantsijad ning töötubades saab meisterda ning oma kehalist aktiivsust proovile panna. Koostegutsemises on rõõm! Huvijuht Piret Arula Tartu haridusosakond
0 Comments
Riiki teenitakse ka koolis Ei lähe enam kaua, kui Aigar Kähr hakkab ajateenistust lõpetama. Erinevalt aga nendest noormeestest, kes õpivad sõdurioskusi, õpib tema õpetama. Aigar on üks neist kaheteistkümnest noormehest, kes on üheksa aasta jooksul läbinud asendusteenistuse Tartu Kroonuaia Koolis. Aasta jooksul täidavad asendusteenistujad koolis põhiliselt abiõpetaja ülesandeid. Aigar alustas oma teenistust septembrikuus. Oma kogemusi kirjeldab ta positiivsetena. Praeguseks olen Kroonuaia koolis olnud juba pool aastat. Tegelikult sattusin ma sinna üsna juhuslikult – asendusteenistuse kaudu. Kui tuli aeg asuda ajateenistusse, oli minu jaks sobivaim asendusteenistus ehk siis mitte rivi-, vaid tsiviilteenistus. Peale avalduse esitamist toimus vestlus, kus kuulsin võimalusest tulla Kroonuaia kooli. Ega ma eelnevalt väga midagi Tartu koolidest ei teadnud, aga kohapeal käies ja direktori ning õppealajuhatajaga vesteldes tekkis tunne – jah, see sobib! Erivajadustega lastega pole mul varem kokkupuudet olnud. Septembris asusin aga toimetulekuõppe klassi juures abiõpetaja rolli. Kunagi varem pole ma sellises olukorras olnud. Tagantjärele mõeldes on üsna naljakas, kui õpetaja „kompas“ vestluse käigus ka minu intellektuaalset võimekust – täpselt nagu ta peab tegema ka lastega. Tean nüüd, et erivajadustega lastega tehtav töö on raske ja väga palju annab juurde kolleegide toetus. Väga palju annab juurde ka laste suhtumine ja olen uhke, et minusse suhtutakse hästi. Nüüd on juba natuke kahjugi mõelda, et juba mõne kuu pärast on kooliaasta läbi. Koolile on asendusteenistuse noormehed suureks abiks. Lisaks erinevatele ülesannetele, millega „sõdurpoisid“ koolis tegelevad, toovad nad kooli ka nii vajalikku mehelikkust. Võib arvata, et kool on sobiv olnud ka noormeestele – neist kaks on jäänud meile tööle ka peale asendusteenistuse lõppu. ![]() Koolikonkurss ”Õpi koos Boschiga”. Oktoobrikuul 2021 avanes meil suurepärane võimalus osaleda ja kandideerida Bosch Eesti korraldatud koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Tartu Maarja Koolis on õppetöö käinud juba aastast 1994 ja puidutööklass sai valmis 1999. aastal. Koolis saavad erivajadusega õpilased osa õppetööst ja ka erinevatest käsitöötundidest ning teraapiatest. Puutöö tundi võib kindlasti nimetada üheks õpilaste lemmik tunniks. Selletõttu oli suur rõõm kuulda võimalusest ja hiljem ka osa võtta koolikonkursist ”Õpi koos Boschiga”. Just see konkurss näitas ka kui ühtekuuluvad meie õpetajad on ja kui väga nad konkursile kaasa elasid. Hääletati, jagati postitust, kutsuti üles lapsevanemaid, sugulasi ja sõpru hääletamisel osalema. Kõik sellepärast, et puutööklass saaks kaasaegsemad tööriistad, mis omakorda aitaks õpilasi nende uutel töödel. Ja muidugi oli ülipõnev konkursi finaal. Ei uskunud isegi täitsa lõpus, et meie Tartu Maarja Kool võitsime. Pöidlaid pandi koolidele suure hooga ja esiteks ennast võitjaks me ei pidanudki. Seda suurem oli üllatus ja hea meel sellest kui saime teada rõõmsa sõnumi meie kooli võidust. Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul, 23. veebruaril, saime moodsad tööriistad ilusasti kätte!Meie puidutööklassi uusi tööriistu hakkame kindlasti palju kasutama ja need toovad rõõmu meie kooli õpilastele, nii tööd tehes kui ka siis kui tööd valmis on saanud. Täname väga Bosch Eestit ja kõiki toetajaid! Kirja pani puidutööõpetaja Kristjan Tasa ![]() Eestimaa uhkus Martin Lillevere on 14-aastane Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klassi poiss. Mitte tavaline. Ta on pälvinud Eestimaa uhkuse kogukonnahoidja auhinna. Martini algatusel sai rajatud Luke külla mänguväljak, mis tänaseks päevaks on kujunenud kohalikele elanikele kogunemiskohaks, peopaigaks ja ühise ajaveetmise keskuseks. Kuidas sündis selline ettevõtmine? Martini sõnul märkas ta, et sellist paika külas oodati ning kui keegi teine ei tee, tuleb endal teha. Kas ta ka ise tol hetkel aru sai, kui palju rohkemaga ta hakkama sai, on raske öelda. Nüüdseks on kogukonnale eluvaim sisse puhutud. Mänguväljakul toimuvad perepäevad, erinevad töötoad, ühised kokkamised. Martini vanaisa sõnul kiikavad naaberküladki nende poole ja proovivad leida oma moodust midagi sellesarnast rajada. Martini ettevõtmisi innustab teinekord ka trots – nende inimeste arvamus, kes ei usu Martinisse ja seavad kahtluse alla, kas ta hakkama saab, paneb Martini veelgi innukamalt tegutsema. Martinil on suur süda ja avar ning omakasupüüdmatu mõtlemine. Teda paneb tegutsema soov teha teistele head, valmistada rõõmu. Luke mänguväljak pole mõistagi ainuke poisi heategu. Suur oli õpetajate üllatus, kui detsembrikuu viimasesse infotundi saabudes ootas neid ees imeilusasti kujundatud kohvilaud koos meeleoluka muusikaga. See oli ilus ja südantsoojandav päeva algus. Martin on õpetajatele parem käsi ning sõpradele ustav ja toetav kaaslane. Meil on hea meel, et Martini entusiastlikkus ja ettevõtlikkus on eeskujuks kogu kooliperele. ![]() Õpetlik teemanädal innustas ja inspireeris Raatuse koolis toimus veebruaris traditsiooniline teemanädal, kus igal klassiastmel oli kinnistatud teema. Nädala jooksul lõimiti omavahel kõiki õppeaineid. Kokku olid lepitud eesmärgid, oodatavad tulemused, hindamine ja tagasiside. Esimeste klasside laste arvates oli teemanädalal “Minu kodu – Eestimaa” toimunud õppimisviis teistmoodi ja huvitav. Oli näha, et suur osa õpilastest tunnetas vastutust oma tegevuste ees. 2. klassid õppisid tundma Eesti loomariiki. Keskenduti peamiselt maismaaloomadele, kuid õpiti palju ka loomade ja looduse hoidmisest. Kolmandate klasside lapsed tutvusid mänguliste meetodite abil elektri ja vooluringiga, kuidas elektrit toodetakse ja säästetakse. Neljandikud õppisid koondteema “Inimene ja erinevad elukeskkonnad” all tundma elukeskkondi, uuriti inimtegevuse mõju neile, saadi praktilisi teadmisi toimetulekuks erinevates kliimatingimustes. Viiendate klasside õpilased teadvustasid teemanädalal "Hoia ja säästa", kuidas olla loodussõbralikum ja säästlikum. Õpiti missuguseid tooteid poest osta, mida on võimalik taas- ja uuskasutada. Kuuendate klasside teemanädalal "Muna" olid meeldejäävaimad erinevad praktilised tegevused ja katsed: munarestile näo maalimine, munale kiivri ehitamine, muna keetmine, praadimine ja pošeerimine. Seitsmendate klasside õpilasi kõnetas teema "Keskaeg", sellest lähtuvad õpitoad ja õppekäigud. Põnevaimaks pidasid õpilased Ajakeskuse Wittenstein külastust. Kaheksandad klassid keskendusid nädala jooksul inimese arengu teemadele. Kes ma olen? Mis mulle meeldib? Milles olen hea? Kuidas arendada oma tugevusi? Kuidas arendada suhteid ja liikuda oma unistuse suunas? 9. klasside teemanädala „Võimalused“ eesmärgiks oli toetada meie peatseid lõpetajaid edasiste valikute tegemisel. Oli väga energiline, põnev ja oluline õppimise nädal, mille elemente aina enam igapäevases õppetööski kasutama julgustame. Täname Tartu linnavalitsuse haridusosakonda, kes juba mitmendat aastat järjest teemanädala korraldmist rahaliselt toetab. Loe teemanädalast pikemalt ja vaata fotogaleriid siit. 1.b klassi lapsed koos klassijuhataja Tiiu Putrolaineniga teemanädala raames Tartu laulupeomuuseumis toimunud töötoas "Riie ei riku meest - rahvariided argielus, tööl ja peol", kus lapsed värvisid ühistööna laulukaare, kujundasid rahvariides nukud ja kleepisid need tööle. Foto: Katrin Välja LÕPETAS VOCO ESIMENE LEND 11. veebruaril said pidulikul aktusel lõputunnistuse 129 Tartu Rakendusliku Kolledži esimest lõpetajat. Oma õpingutega jõudsid finišisse aktiivtegevuste instruktorid, plaatijad, abipagarid, spaateenindajad, automaalrid, õmblejad, kergete rõivaste rätsepad, kosmeetikud, laojuhid, müügiesindajad ja logistiku abid. Kuuel erialal sooritasid lõpetajad kutseeksami sajaprotsendiliselt ning märkimist väärivad ka kutseeksamite suurepärased tulemused. Nii näiteks oli tunniplaanivaba õpet piloteerinud laojuhtide keskmine eksamitulemus 9,5 punkti 10-st ning logistiku abi eriala lõpetajaist 8 said maksimum- või maksimumilähedase tulemuse. Spaateenindad näitasid samuti kõrget taset - nende eksamisooritused jäid 90-98% vahemikku. Koos kooli lõputunnistusega said 38 kõige silmapaistvamat värsket meistrit tänukirja kõrgete kutsealaste oskuste või kutseeksami väga heade tulemuste eest. TARTU RAKENDUSLIKU KOLLEDŽI DIREKTOR LÄKS PRAKTIKALE On selge siililegi, et praktika on kutseõppe pärisosaks. Seekord ei pääsenud sellest ka koolipapa ise. 14. veebruaril saatsime oma direktori Raini Jõksi 10-nädalasele juhtimispraktikale tuntud startup ettevõttesse Pipedrive OÜ. Nimelt on Raini üks kolmest Tartu koolijuhist, kes haridusjuhtide praktikaprogrammi raames sai võimaluse oma juhtimispagasit täiendada ning seda ühes Eesti kaasaegseima juhtimiskultuuriga ettevõttes. Pipedrive, kuhu Jõks praktikale asub, on üks Eesti suurimaid startup’e, mis annab tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. 2020. aastal müüdi ettevõte 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku. Soovime Rainile edu ja meelekindlust ükssarviku tabamisel. ![]() TTG teadusvõistlus “Nupp nokib VI” toimus taas, nutikate õpilaste meeskondadele nii meie koolist kui külalistele Lõuna-Eesti riigigümnaasiumitest ja Riiast. Sel aastal võistles 11 meeskonda: 6 meie koolist ning külalised Jõgevamaa, Põlva, Valga, Võru ja Riia Juglas gümnaasiumist. Suur tänu osalejatele! Juba teist korda selle võistluse ajaloos võitis Jõgevamaa gümnaasiumi meeskond, teise koha said külalised Riiast ning 3. kohale (väga napilt väiksema punktisummaga) meie kooli võistkond. Õnnitleme! Võitjate nimed kirjutame traditsioonilisele rändauhinnale, nokkiva kana „mehhanismile“ (vt pildil), see jääb järgmist võistlust ootama meie kooli vitriinkappi. Meeskonnad pidid lahendama neli korraga laual olevat ülesannet ning kuue lahendamiseks minema nn jaama. Näiteks tuli läbi viia keemia ja biokeemia katsed ainete tuvastamiseks, lahti muukida kodeeritud luuleread ja nende autori nimi, taltsutada roboteid, tunda kivimeid ja mineraale, osata anda esmaabi, rassida Hanoi torni ketastega, lahendada loogikaülesanne ning sättida mudelil õigesse asukohta „pilvelõhkujad“. Tulemuste pingerida tekkis kohapunktide alusel. ![]() Noorte huvi panustada kodukandi elu parandamisse on suur Jaanuaris valiti Tartu linnas taas uusi Noortevolikogu liikmeid. Viimastel aastatel on Tartu Variku Kooli õpilased olnud volikogus väga aktiivsed. Sel aastal valiti avaliku hääletuse teel paljude gümnaasiumiõpilaste kõrval meeskonda ka kaks meie kooli 9. klassi õpilast: Marie-Liset Tauts (9.a) ja Laura Liis Luhamäe (9.b). Marie-Liseti igapäevaelu täidab suuresti sotsiaalmeediaga seonduv, aga ka tantsimine ja kunst. Ta armastab proovida uusi asju ja end ületada. Aastate jooksul loodud ja teadlikult kujundatud sotsiaalmeedia platvormid annavad võimaluse jõuda paljude noorteni. Laura Liis peab oluliseks koostööd ja noorte tervise hoidmist. ,,Mul on võimalus teist aastat kaasa lüüa Tartu Linna Noortevolikogu töös. Selleaastane kogemus on andnud mulle väga palju. Olen saanud juurde palju enesekindlust, et oma arvamust avaldada, isegi, kui see on teistest erinev. Olen oluliselt paremini kursis, kuidas käib linna juhtimine ja kui palju tööd ja vaeva on tegelikult ühe otsuse taga. Suur rõõm on koostööd teha teiste noortega, kes tahavad oma kodukoha elu mitmekesisemaks muuta. Noortevolikogus seisan eelkõige oma kooli ja kodukandi heaolu eest, aga peamine valdkond, nagu paljudel liikmetel, on vaimne tervis. See on teema, mis on mulle sama tähtis ka Variku koolis, kus olen teinud ka samal teemal uurimistöö. Vaimse tervise heaolu on oluline ja tänapäeval puudutab see paraku suurt osa noortest. Sellelt aastalt ootan aga veel rohkem erinevaid üritusi, mida me korraldame, ja uute inspireerivate inimestega tutvumist," sõnab Laura Liis. ![]() Käesoleval õppeaastal on ilmataat meid korraliku talvega õnnistanud. See sai tähendada ainult üht – kõik suusatama! Appi tuli Limpa Suusaakadeemia koos Vahur Teppaniga, nii said kõik Veeriku kooli 6.-9. klassi õpilased suusad alla. Lisaks väga heal tasemel varustusele said õpilased ka professionaalse suusainstruktori käe all kõige olulisemad oskused selgeks: õpiti kukkumist ja püsti tõusmist, takistusraja läbimist, erinevaid tõusuviise, laskumisasendis mäest alla sõitmist ning pidurdamist. Kui intensiivsem õppimise osa treenerite käe all läbitud, said vabaduse dendropargis tõuse võtta ja iseseisvalt suusarõõme nautida. Mainimist väärib, et ka kehalise kasvatuse õpetajad said põhitõed omal nahal üle korrata professionaalsete instruktorite juhendamisel. Tartu Veeriku Koolis on igal aastal õppeaasta jooksul valminud õpilaste töödest kujundatud emadepäevaks näitus. Seal on näha kõiki käsitöö tehnikaid – esimesi triibulisi ja viimaseid pitskoes salle, õmmeldud, kootud, tikitud diivanipatju või lilltikandis nõelapatju, kotte, heegeldatud äärepitse ja pitsilisi linikuid, suuri ja väikseid lapitöid jne. Et oma tegemisrõõmu ka teistega jagada, viisime seekord näituse Karlova-Ropka raamatukogusse nautimiseks (Tehase 16, Sisustus E-kaubamaja II korrus). Näituse panid 4.-9. klasside tüdrukute töödest kokku õpetajad Reet Tallo ja Grete Küppar. Tegusa kuu lõpetasid Veeriku õpetajad traditsioonilise koostööpäevaga, kus seekord oli fookuses koroona-aastate õpilünkade tasandamine, tuge vajavatele õpilastele tõhusate meetmete väljatöötamine, nii õpetajatele kui õpilastele vaimse toe võimaluste kaalumine. ![]() Õppimine tegevuse kaudu Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastele mõeldud Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programm, mille eesmärgiks on õpetada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilaste algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Õpilasfirmade suurim müügisündmus, Eesti õpilasfirmade laat, toimub alati veebruari teisel nädalal Tallinnas. Seekordset laata peeti paralleelselt kahes kaubanduskeskuses ning oma tooteid ja teenuseid pakkusid 247 õpilasfirmat. HTGst osales Rocca al Mares koguni viis õpilasfirmat. Kõige edukam oli laat meie õpilasfirmale KäpArt, mis detsembris ja jaanuaris pakkus müügiks kalendreid, kuid nüüd veebruaris kaarte ja kotte, millel näha loomade varjupaiga kasside looming. KäpArt sai laadalt uuendusmeelseima äriidee preemia ja ettevõtluskooli Mainor eripreemia. Ettevõtte tegevjuht Maara Parhomenko kirjutab: „Saime laadalt kasulikku tagasisidet ja konstruktiivset kriitikat. Päeva jooksul tuli ette palju ootamatuid olukordi, kuid kokkuvõttes õnnestus meil mitmelegi kohtunikule silma jääda.“ HTG õpilasfirma Setka läks laadale nostalgiliste eri värvitoonides puuvillasest materjalist võrkkottidega. Müügijuht Kaarup Öövel meenutab: „Laat andis palju müügikogemust, head tagasisidet ja edasisi ärisoovitusi. Tulevikus tuleb arvestada, et pikkade sangadega kotid müüvad paremini. Kõige paremini jäi meelde idee rakendada kottide tegemist õpitubades või koolitustel.“ Nagu ikka, kulub laatadel väike kosutus marjaks ära ning meie õpilasfirmadest oligi kõige suurem laadakäive firma Bobapoisid mulliteel. HTG õpilasfirma Foonon pakkus laadal kõrvaklappidele mõeldud Bluetooth seadet. Seade käib nt särgikrae külge ning nii saab oma lemmikmuusikat juhtmevabalt kuulata. Elavat huvi tunti ka õpilasfirma Pulbrix smuutipulbrite vastu, kuid kahjuks on pandeemiline olukord nende tootmisprotsessi oluliselt pikendanud ning laadale jõuti vaid näidistega. Tartu õpilased ja õpilasfirmad teevad tihedalt koostööd ja nii on HTG õpilane Kaarel Kaldre näiteks JPG õpilasfirma Raal liige. ![]() Ilmatsalu oma taliolümpia Kaunil kargel 4. veebruari talvehommikul olid paljude Ilmatsalu koolilaste mõtted kauge Hiina juures. Oli see ju päev, mil sai alguse suur spordipidu. Kuid seda mitte ainult Hiinas… Ka Ilmatsalu kooliperet ootasid ees sportlikud talialad oma õueolümpial. Kogu koolipäeva jooksul said kõik kooli õpilased võimaluse enda sportlikud võimed proovile panna. Esmalt, nagu olümpiale kohane, anti sportlasvanne lubadusega võistelda igati ausalt, sportlikus vaimus ja spordi kuulsuse eest. Kuna kõigi taliolümpiaalade katsetamiseks jäi ühest päevast ilmselgelt väheks, siis korraldajate valiku tulemusel sai iga olümpialane end proovile panna kuuel põneval spordialal: ühesuusasõidus, kelgunööritõmbes, soome kelgu lius, laskesuusatamises, lumekeeglis ja väravalöökides. Kõige enam meeldis lastele laskesuusatamine. Selle tegevuse juurde tuldi ikka ja jälle tagasi ning nii mõnelgi lapsel läks kodutee päeva lõpul täitsa meelest, sest Tamasseri rauad olid liiga põnevad. Kui õues olid kõik spordialad järele katsutud, said soovijad proovida koolimajas selga jäähokimängija varustust. Selle selga upitamiseks pidi enne küll tubli kõhutäie sööma, sest varustust ennast ja sellel omakorda kaalu oli omajagu. Kindlasti said Ilmatsalu kooli lapsed mõnusalt lumisel talvel hea stardi õues tegutsemiseks, headest sporditavadest kinni pidamiseks ning võimalusel ka Pekingi taliolümpiamängude jälgimiseks. H.(eidi)E.(nn)A.(sser) korraldustiimi koostöö tõi naeratuse igale suule. ![]() Vilistlaste veebruar 9. veebruaril on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünniaastapäev. Miina Härma Gümnaasiumis tähistatakse Miina Härma sünnipäeva erinevate üritustega, näiteks sellel päeval viivad õpilaste esindajad küünlad tema hauale Raadi kalmistul. Viimaste aastate traditsiooniks on saanud MHG balli korraldamine veebruarikuus, mis seekord toimus 4. veebruaril. Aga veebruarikuu on meie koolis ka vilistlaste kuu, mille raames MHG vilistlased räägivad koolitundides oma õpingutest, tööst või hobidest. Covid-19 tingimustes on vilistlased pidanud nii kontakt- kui hübriidtunde. Sellel aastal käisid õpilastele esinemas hambaarst ja Suukooli looja Kati Vald, rahvusvahelise ravimifirma Novo Nordisk Eesti filiaali juht Koit Arro, TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, silmaarst Laura Mauring, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, TÜ psühholoogia üliõpilane Timmu Õunapuu ning Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Sven Sakkov. Juba teist aastat on kooli instagrami kontol toimunud vilistlaste ülevõtud. Instagrami Take over ehk ülevõtt annab jälgijaskonnale võimaluse tutvuda vilistlase ühe päeva eri tahkudega, tutvuda tema eriala, vaba aja veetmise viisidega jms. Need ülevõtud on saanud väga populaarseks, jälgijad saavad vilistlastele küsimusi esitada jne. Sellel aastal võtsid MHG instagrami konto üle Sciences Po Paris ja London School of Economics (LSE) ülikoolide üliõpilane Anniki Mikelsaar (fotol), Bolti sotsiaalmeedia juht Cäthly Oja, Lextali advokaadibüroo jurist Ave-Ly Kõuts, restoran Humala ja üritusturundusagentuuri Velvet Live asutaja ning startup Fractory brändijuht Lauri Sokk, Oxfordi ülikooli õigusteaduse kolmanda kursuse üliõpilane James Paul Arney ja front-end programmeerija, Superstaari võitja Alika Milova bändi trummar Robert Leht. Aitäh vilistlastele, et oma kooli meeles peate! ![]() Veebruar 2022 TAGis Jaanuaris andsime lugejatele infot, kuidas saada TAGis 1. klassi õpilaseks. Veebruaris algasid ettevalmistused gümnaasiumisse sisseastumiskatsete korraldamiseks. Juhime teie tähelepanu mõnele erisusele, mis kehtivad Annelinna gümnaasiumisse astumisel. Meie kool ei ole viie kooli ühiskatsete süsteemis, sest me pakume võimalust sooritada sisseastumiskatsed eesti keele kõrval ka vene keeles. TAGi võetakse vastu õpilasi nii eesti kui vene õppekeelega põhikoolidest. Koolis avatakse tavaõppe ja kutseõppesuuna õpperühm. Kooli asumiseks tuleb kandidaatidel sooritada kirjalik komplekstest ja osaleda vestlusel. Registreerumine sisseastumiskatsetele toimub TAGi kodulehel www.tag.ee 1. märts – 3. mai. Sisseastumiskatsed toimuvad 5. mail 2022 kell 10 – 16 Tartu Annelinna Gümnaasiumis (Kaunase 68). Testi sooritamiseks on aega 2 tundi (120 minutit), testimine toimub Moodle`i keskkonnas vastavalt testimisgraafikule. Miks astuda Annelinna gümnaasiumisse? See on võimalus saada heal tasemel keskharidus nagu igas teises Tartu gümnaasiumis. Lisaväärtus seisneb mitmekesisemas keele- ja kultuurikeskkonnas kui tavalises koolis. Meil on lisaks eesti ja tavapärastele võõrkeelele võimalik õppida igal tasemel vene keelt – algajana, B1 ja B2 tasemel või emakeelena. Tänased 11. klassi õpilased kirjeldavad õppimist TAGis: Karl: Õppimise puhul kõige silmapaistvam asi on see, et õpetajad seletavad võimalikult põhjalikult ja lihtsasti teemat, et kõik õpilased saaksid aru ning kui peaks tekkima küsimusi, siis nad on alati valmis aitama. Kamilla: Lisaks eespool kirjeldatule on meie gümnaasiumis suurepärased võimalused aktiivseks koolieluks. Väga erinevad üritused ning õpilaste või õpetajate ideedel põhinevad ettevõtmised teevad koolielu mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Meil saab arendada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust, kuna õpilaste poolt toodud mõtted ning ettepanekud on oodatud. Rohkem infot õppimise kohta Tartu Annelinna Gümnaasiumis küsige [email protected] või telefonil 5039813. ![]() Talverõõmud Descartes’i kooli veebruarikuu üheks ülekooliliseks ettevõtmiseks enne vaheaega oli talispordipäev. Talverõõme käisime nautimas Vooremäe ja Vapramäe kelgumäel ning Lõunakeskuse ja Raekoja platsi uisuväljakul. 25. veebruari hommikul kogunesid 3.b klassi õpilased raudteejaama, et sõita rongiga Vapramäele matkama ja kelgutama. Jäisel matkarajal liikumine oli libeduse tõttu raskendatud. Kelgutamine, aga pakkus lastele palju rõõmu ja naeru. Suurest tuulest hoolimata õnnestus ka lõket teha ja lapsed said lõkketulel viinereid küpsetada. Samal ajal startis viis I kooliastme klassi bussiga Vooremäele kelgutama. Enne kelgumäele jõudmist toimus ka väike matk läbi metsa. Julgemad kelgutajad võtsid sihi kohe kõige kõrgemale. Ka kõige arglikumetel kadus peagi hirm ja lastel tulid pikad liud. Raekoja platsil algas talvine spordipäev laia lumesajuga. Täistunnise kellalöögiga algaski uisutamine. Kõik uisutasid – nii õpetajad, kui ka õpilased. Kes hoidis käest kinni, kes tugiraamist. Lõbusate naerukilgete saatel uisutati ümber „Suudlevate tudengite“ kuni viimase minutini. Lõunakeskuse liuväljal liugles kolm vahetust 2.–9. klassini. Väikseid uisutajaid tulid lisaks õpetajatele abistama ja toetama ka lapsevanemad. Lapsed arenesid jääl väga kiiresti. Mõni liikus algul ainult seina äärt pidi või hoidis raamist kinni, kuid juba poole tunni pärast liugles pikema sammuga ning julges ka ilma toeta uisutada. Lapsed olid väga hoolivad, kes oskas ise paremini uisutada, see toetas ja julgustas vähemoskajat. Uisu- ja hokikooli õpilased näitasid oma oskusi ka klassikaaslastele. Õpilased läksid väga elevile, kui nägid, et ka nende õpetajad ja klassijuhatajad tulevad uisutama. Talvine spordipäev tegi laste näod rõõmsaks ja põsed punaseks: terves kehas terve vaim. Kõigile väga meeldis kelgutamine ja uisutamine. ![]() Tartu Forseliuse Koolis on alates 1993. aastast toimunud Vello Saage nimeline luulekonkurss, mis on saanud oma nime kooli kauaaegse ja silmapaistva kirjandusõpetaja järgi. Võistlusel saavad luulehuvilised õpilased esitada kas omaloomingulisi luuletusi või oma lemmikautorite värsse. Gümnaasiumi aegadel oli see ülelinnaline ettevõtmine. Viimastel aastatel jätkub konkurss koolisisese sündmusena. 2022. aasta 8. veebruaril täitus Tartu Forseliuse Kooli legendaarse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Vello Saage sünnist sada aastat ning seetõttu kuulutasime temanimelise traditsioonilise luulekonkursi välja veidi suuremalt kui tavaliselt ning kutsusime osalema ka teiste Tartu linna koolide õpilasi. Kuna ühte saali meil kokku tulla ei olnud jätkuvalt võimalik, korraldasime võistluse taas videode vahendusel. Luuletuse teema ja autori valik oli vaba, esitada võis ka omaloomingut. Žürii hindas osalejate esitusel diktsiooni, ilmekust, näitlejameisterlikkust, väljendusoskust, esinemisjulgust ja häälekasutust. Žüriisse palusime andekad ja inspireerivad näitlejad Karl Robert Saaremäe, Kristo Tootsi (Miksteater), Linda Kolde (Teater Vanemuine) ning Tartu Forseliuse Kooli särava õppejuhi Kristi Mummi. Võistlust sponsoreerisid Tartu Forseliuse Kool, Teater Vanemuine, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Linnaraamatukogu ja Henkel. Lisaks luulevõistlusele toimus 8. veebruaril 2022 ka veebikohtumine, millest võtsid osa võistlusel osalejad ning teised huvilised. Veebikohtumisel tutvustasid õpilased Leele Joala ja Mairo Libba, millise panuse on jätnud Vello Saage Forseliuse kooliellu ning autasustasime luulekonkursi parimaid. Selleaastasest võistlusest võttis osa 20 õpilast seitsmest Tartu koolist. Laekunud töid oli väga vahva kuulata ja vaadata – osalejad olid kõvasti vaeva näinud ja hästi valmistunud. Suur kummardus kõikidele omaloomingu esitajatele ning täname kõiki osalejaid ja nende juhendajaid. Tulemustega on võimalik tutvuda lingilt: https://tfk.tartu.ee/2022/02/vello-saage-luulekonkurssi-tulemused-2022/ ![]() Erasmus+ projekt “Learning for the future” Tartu Hansa Koolis Tartu Hansa Kool võõrustas Erasmus+ projekti “Learning for the future” raames väliskülalisi 21.02 - 25.02 2022. Väliskülalised olid õpetajad ja õpilasedi Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Türgist ja Rumeeniast. Üheskoos tegeleti tuleviku õppimise teemaga nagu näiteks erinevad äpid ja võimalused, mida need pakuvad, et rikastada igapäevast õppetööd. Hansa kooli õpetajad viisid läbi töötubasid, kus kasutati äppe ja keskkondi: Loquiz, Mentimeter, Prezi, Veescope, Quizz aga ka juba tuttavaid keskkondi, nt Powerpoint. Arutleti teemal “21. sajandi õppija ja oskused, mida tulevikus vaja on”. Eriti pakkus külalistele huvi Hansa kooli avatud õpperuum, kus osalesime 5.klasside matemaatika tunnis ning Hansa kooli õpetajad tutvustasid avatud õpperuumi õpetamise ja õppimise meetodeid. Avatud õpperuumi kasutasime Rakett69 laagri töötubade läbiviimiseks väliskülalistele, mis andis võimaluse näidata selle õpperuumi erinevaid kasutusvõimalusi. Hollandi kooli Dukdalf direktori Henk Frenkeni ja Hansa kooli direktori Liina Karolin-Salu eestvedamisel tekkis spontaanne arutelu “Milline võiks olla tuleviku õppimisele suunatud koolimaja?”, millest tekkis mitmeid huvitavaid mõtteid. Lisaks õppetööle käisid välisõpetajad ja -õpilased Eesti Rahva Muuseumis, kus giid andis suurepärase ülevaate Eesti rahva ajaloost, külastati Eesti Spordimuuseumi “Käed külge!” näitust ning loomulikult uuriti AHHAA keskuse näitust gravitatsioonist. Õpilastele kõige meeldejäävamad olid Eesti Spordimuuseum, AHHAA keskus ja muidugi taaskohtumine siinsete sõpradega. Signi Savi projektijuht ![]() Luule lugemisest värsside loomiseni Igal aastal jaanuarikuus toimub õpilasetlejate Tartu piirkonnavoor, kuhu on kutsutud osalema kõigi Tartu koolide esindajad, kelle hulgast žürii valib välja parimad konkureerima üleriigilisel võistulugemisel. Häid kohti on saavutatud erinevatel aastatel, sel korral oli aga tulemus meie kooli jaoks meeldiv ning üllatav - parimana märgiti omas vanuserühmas (4.-6.klass) ära meie kõige noorem osaleja - 4. klassi õpilane Riin Rebane. Juba aastaid on Karlova Kooli emakeeleõpetajate innustusel ja toetusel püütud meelitada luulet lugema aga kõiki õpilasi - oleme alustanud etlust klassivoorudega - iga õpilane valib ja kannab kaaslastele ette ühe luuletuse ning igast klassist paar parimat palutakse ülekoolilisele luulelugemisele, kust omakorda selekteeritakse välja parimad. Nii võime pidada taolisi “luuletalguid” oma kooli üheks pikaajaliseks traditsiooniks. Järjepidevust lisab üritusele seegi, et žüriiliikmeteks on enamasti leitud ka kedagi oma kooli vilistlastest, kes varem tulemuslikult analoogsel konkursil esinenud. Juba teist aastat on aga veebruaris luuleteemaga jätkates süvitsigi mindud - huvijuht Romet Piller on kutsunud õpilasi, aga ka kooli töötajaid vabariigi aastapäevaks looma temaatilisi luuletusi. Kui eelmise aasta teemaks oli “Minu Eesti”, siis sel aastal oli võimalik keskenduda kohalikule ainesele - üldise teemana pakuti välja “Minu Tartu”. Selleaastane saak oli kokku 45 luuletust - kõik need ehivad veebruaris oma pidupäevase kujunduse ja koduse sisuga Karlova Kooli trepigaleriid. ![]() Veebruari pühendasime Kesklinna Koolis väärtustele. Ühiskondlikest ja isiklikest väärtustest räägiti kõikides klassides klassijuhataja- ja ka ainetundides. Eriliselt pöörasime tähelepanu inimeste tuumväärtustele - sellele, mida inimene elus kõige olulisemaks peab. Kujundavad ju tuumväärtused otseselt inimese valikuid, tegusid ja eluteed. Kes peab elus olulisimaks lahkust, see levitab headust; kes peab oluliseks iseseisvust, püüab alati ise hakkama saada; ettevõtlikkuse hindaja arendab tulevikus kogukonda ja majandust. Iga Kesklinna Kooli õpilane süüvis enesesse ja õpetaja, sõprade ja vanemate abiga leiti enda tuumväärtused. Nii selgus, et väiksemates klassides väärtustati traditsioone, perekonda, puhast loodust ja tervist. Suuremates klassides muutus pilt kirjumaks ning ka isiklike tuumväärtuste põhjendused ja selgitused osutusid väga asjalikeks ja argumenteerituteks. Esile tõusid väärtused nagu usaldus, usk, hoolivus, ratsionaalsus, areng, tarkus, isiklik vabadus, loodushoid jt. Väärtused said kuju ka õpiväljundites: algklassiõpilased joonistasid oma väärtustest pildid, 4. ja 5. klasside õpilased õppisid argumenteerimist ja oma tuumväärtuse põhjendamist klassi ees, 6.–9. klasside õpilased kirjutasid tuumväärtusest kõne ning esitasid neid klassikaaslastele. Eesti riik - see olemegi meie, eesti inimesed. Eesti Vabariik saab näo ja südametunnistuse ühiskonnas domineerivatest väärtustest. Seetõttu ehitasime selle aasta vabariigi aastapäeva videoaktused üles just õpilaste tuumväärtustele. Igast klassist asjalikumad ja säravamad esitajad rääkisid videoaktusel oma kooliastmele isiklikest väärtustest ja sellest, kuidas need kogu ühiskonnale kasu toovad. ![]() Õpilasesinduse koolitus „Kõige valem mina“ Juba kooliaasta alguses oli Tartu Kivilinna Kooli õpilasesinduse juhatusel planeeritud oma liikmeid põnevatel teemadel harida. Otsustati, et üks koolitus toimub kooliaasta jooksul ja teine kooliaasta lõpul. Esimene hariv koolituspäev toimuski veebruaris. Õpilasesinduse president Lisete Laur kutsus meie õpilasesindust koolitama Lillemaja noorsootöötajad, kes pakkusid välja koolitusprogrammi „Kõige valem mina“, mis keskendub noorte igapäevaprobleemidele ja nendega kaasnevate ärevate situatsioonide lahendamisele. Me kõik ju suhtleme igapäevaselt, aga kas oskame seda teha nii, et me mõistaksime üksteist ja oskaksime ka vastavalt reageerida? Vist mitte. Koolitusel mängiti ja analüüsiti läbi erinevaid situatsioone, mis ka päriselus ette võivad tulla. Õpilasesinduse liikmed tõdesid, et asjad pole alati must-valged ja tuleb osata näha ka n-ö nähtamatut. Saadi teada, mis on saavutusvajadus ja ärevus ja kuidas nendega toime tulla nii, et kõigil oleks pärast hea. Koolituspäev viidi läbi foorumteatri meetodil – osalejad said ise lahendusi välja pakkuda. President Lisete Laur: „Õhus oli tunda ärevust, suurt mõtteraginat, äratundmist ja palju positiivsust. Alles päeva lõpus saime teada, et osalesime selle töötoa pilootkoolitusel!“ Aitäh Lille noortekeskuse tublidele koolitajatele. Iga õigesti käitutud olukord on meie kõigi tervist hoidev! Soovitame koolitust teistelegi! Huvijuht Piret Arula Veebruar on Eesti sünnikuu. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi koolipere jaoks olid veebruarikuu olulisemad sündmused Tartu rahu ja Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäevad. KJPG oli ka selleaastase Tartu rahu aastapäeva gümnasistide kõnekoosoleku korraldaja. Kõnekoosolek toimus 02. veebruaril 2022. aastal Vanemuise mäel asuva Jaan Poska bareljeefi ees. Koosolekul asetati pärg Jaan Poska bareljeefile ning sõna võtsid Tartu linnapea hr Urmas Klaas, Tartu linnavolikogu esimees hr Tõnis Lukas ning riigikogu liige, TÜ professor Margit Sutrop. Osales 9 kooli. Sündmusel esinesid ka KJPG õpilased Ott Kiveste, Rasmus Allik, Parvin Tiks ja Grete Kaio. „Levigu Tartu rahu rahuna ka teistesse riikidesse ja maailma," saatis linnapea Urmas Klaas sõnumi Jaan Poska bareljeefi eest maailma. Sündmust kajastas ka ERR. Saatele „Aktuaalne kaamera“ antud intervjuus sõnas KJPG õpilane Parvin Tiks, et tähtsaimaks sõnumiks tema jaoks sel pidupäeval jäi linnapea lausutud mõte, et naabrite vahel peaks olema ühenduseks sillad, mitte tarad. Et kõik võiksid sõbralikult kõrvuti elada. Kõnekoosoleku erisaadet KJPG koolitelevisiooni KuuTV vahendusel saab vaadata siit. Kohapeal KuuTV reporteri läbi viidud vox populit Tartu rahu aastapäeva olulisusest gümnasistide jaoks saab vaadata siit. Lisaks pidulikele meie riigi vabadust tähistavatele sündmustele, mis veebruaris aset leidsid, oleme uhked ka oma õpilase võidu üle piirkondlikul ajaloo-olümpiaadil. Teise maailmasõja teemal võitis KJPG abiturient Hendrik Vaino (aineõpetaja Urmas Persidski) pea 100% tulemusega Tartu linna vooru ning jätkab teadmiste proovile panekut vabariiklikus voorus. Elagu Eesti! Tartu HaridusosakondTartu Koolijuhtide Ühendus![]() Tartu koolijuhtide kahepäevasel talveseminaril 11.-12. jaanuaril Mäetagusel oli peamine aruteluteema Tartu üldhariduse kvaliteedikokkuleppe uuendamine. 2015. aastal koostatud ja 2017. aastal täiendatud Tartu linna põhikoolide kvaliteedikokkuleppele on alla kirjutanud kõikide Tartu põhikoolide direktorid, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Haridusosakonna juhataja Riho Raave. Leppe fookuses on iga õpilase tervikliku ja igakülgse arengu toetamine ning selleks on kokku lepitud ühised põhimõtted. Näiteks rõhutatakse leppes sihipärast väärtuskasvatust, teaduspõhise mõtteviisi kujundamist ning akadeemilise kirjaoskuse õpetamist. Peetakse oluliseks arvestada koolis õpetatava osana huvikoolides omandatut. Kokku on lepitud, et I kooliastmes antakse õpilastele ainult sõnalist tagasisidet. Rõhutatud on koostööd koolide vahel ja linnavalitsuse toetust. Mäetaguse seminaril vaadati tagasi senise leppe rakendamisele ja arutelude käigus koguti ideesid uue leppe jaoks. Eesmärk on laiendada kvaliteedikokkuleppet ka gümnaasiumidele. Igal kuul toimuvad koolijuhtide õpiringid, kus töötatakse talveseminaril välja pakutud ideedega ning aprillis toimuval kevadseminaril on kavas jõuda kõigi Tartu üldhariduskoolide uue kvaliteedileppe sõnastamiseni. ![]() Tartu Maarja Kool eriolümpia liikumises 11 aastat tagasi läksime Tartu Maarja Kooli 2 sportlasega esimest korda Eesti Eriolümpia suusavõistlustele. Sellest ajast on eriolümpia võistlused ja tegemised saanud meie koolielu igapäevaseks osaks. Eriolümpia (Special Olympics) Eesti Ühendusse kuulub enam kui 1800 sportlast. Nendeks on lapsed, noored ja täiskasvanud lasteaedadest, koolidest, hoolekandeasutustest, aga ka kodused noored. Eriolümpia vanne on „Las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen andnud endast parima“. Igal sportlasel on võimalik tulla esimeseks, sest võistlustele eelneb divisioneerimine, mille tulemusena sportlane pannakse oma tugevusgruppi. Divisioneerimine käib 3 põhimõttel- vanus, sugu, võimekus. Eestis individuaal aladel on olulised nii vanus kui sugu, aga ka võimekus. Meeskonna aladel jaotatakse tugevusgruppi võimekuse järgi. See tähendab, et sügavama puudega noored saavad osaleda võistlustel ning murda piike võrdsete vastastega. Ei saa ju eeldada, et lihtsustatud õppekava õpilastel ja toimetuleku raske intellektipuudega õpilastel on samad oskused ja võimed. Lisaks Eesti kohalikele võistlustele on võimalik osaleda ka rahvusvahelistel võistlustel. Kõige tähtsamad neist on Maailmamängud- suve ja talve omad, mis nagu Olümpiamängudki toimuvad iga 4 aasta tagant. Viimased suvemängud toimusid Abu Dhabis märtsis 2019. Eestist osaleti 41 sportlasega 10- l alal. Tartu Maarja kooli endistest õpilastest osales Abu Dhabi suvemängudel Mihkael Rooba, kes koos Tartu Maarja Kooli õpetaja Kristjan Tasaga moodustasid ühendatud bowlingu meeskonna. Saavutati oma divisjonis paaris mängus 4. koht ja Mihkael sai 5. koha üksikmängus. Siit jõuame ühendava spordi mõisteni. Eriolümpia Ühendav (ingl k Unified) Sport® on unikaalne sportlik koostöövorm, mis ühendab eriolümpia sportlasi ja partnereid. Partner on sportlane, kellel pole intellektipuuet ja kes aktiivselt osaleb koos eriolümpia sportlasega lõbusas, positiivseid emotsioone pakkuvas mõtestatud treeningprotsessis ning võistlustel. Ühised sportlikud kogemused lähendavad inimesi, läbi suhtluse spordis, eemaldatakse “tõkked” ja tekitatakse vastastikust mõistmist ja tunnustust soosiv õhkkond. Osalemine Ühendavas Spordis viib uute sõprussidemeteni, tõstab intellektipuudega sportlaste enesehinnangut ning annab motivatsiooni regulaarseteks treeninguteks. Partneritel arendab selline koostöövorm aga hoolivust, sallivust, koostööoskusi- olulisi jooni igapäevases elus. On tõestatud, et Ühendatud Sport aitab mõlemapoolselt vähendada käitumisprobleeme, eriolümpia sportlastel arendada vajalikke sotsiaalseid oskusi ja lõimida ühiskonda. Programm annab kestva positiivse mõju kõikidele, kes selles osalevad. Lii Laanoja, Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja ![]() Omikroni kiuste Sitsiiliasse Jaanuarikuu pakkus lisaks väsitavale omikronitamisele Raatuse koolile ajaloolise võimaluse taastada õpilaste vahetu rahvusvaheline suhtlus. Erasmus+ projekti Wander With Wonder raames käidi Marsala linnas Sitsiilias. Kuigi koodnimetuse B.1.1.529 taga varitsev omikroni tüvi avaldas oma mõju ka antud reisile, kulges kohapeal kõik suurepäraselt. Õpilased näitasid kõikides tegevustes üles julgust ja head suhtlemisoskust. Kooli arengusjuhi ja projekti koordinaatori Rene Leineri sõnul üllatasid positiivselt kõik lapsed. “Kiitus kõikidele! Nii näiteks valiti Sandra Paimla, koos ühe Itaalia õpilasega, kahe kõige aktiivsema ja sõnaosavama “delegaadi” hulka läbi kahe päeva toimunud ÜRO simulatsioonimängus." Nädala kestel töötati rahvusvahelistes rühmades ning saadi seeläbi üksteisega paremini tuttavaks ja õpiti tundma teiste kultuurilisi eripärasid. Sageli veedeti koos ka õhtuid, mis liitis kõik veelgi ühtsemaks tiimiks. Viimasel õhtul kogunesid kõik külalised ning neid oma kodudes võõrustanud õpilased omaalgatuslikult organiseeritud pizzaõhtule ühes Marsala paljudest pizzeriatest. Mõistagi kanti enamuse ajast kohustuslikke ja väga tõhusaid FFP2 tüüpi näomaske, kuid söögikordade ajal puututi üksteisega siiski ka lähemalt kokku. Hoolimata sellest ei “õnnestunud” suureks rõõmuks mitte kellelgi haigestuda. Mandri põhiosast (koolimajast) eraldunud saarestik on teatavasti arhipelaag. Nii nimetati Arcipelagoks ka antud foto ülesvõtte paika - korraliku laudpõranda, plastikesinte ja -akendega klassiruumi, mis oli moodulehitisena rajatud koolimaja õuealale ja täitis nädala jooksul nii söögisaali kui õpperuumi otstarvet. Erinevatest veebirakendustest õpiti kasutama nt Google My Maps for Education, Canva, Ahaslides jt, tehti sporti, osaleti juba mainitud põnevas simulatsioonimängus, kus igaüks sai esindada erinevat riiki, võtta sõna, pakkuda välja lahendusi aktuaalsetele probleemidele, nagu naistevastane vägivald või naiste õigused. Mõistagi tutvuti kohaliku köögi, arhitektuuri ja loodusega. Nii said õpilased osa imeliselt kaunis Zingaro looduspargis avanenud vaadetest ja julgemad kasutasid võimalust talviselt jahedas Vahemeres kümblemiseks. Samuti osaleti Palermo linna ajalooliselt olulisemate paikade giidituuril. Pikemalt kirjutame kõigest juba veebruarikuus kooli kodulehel. Lähemalt loe Wander With Wonder projektist siit. ![]() See aasta algas kutseõppuritele teisiti, tiu tiu! Kui õppijad jõuluvaheajale suundusid, sulgesid nad enda järelt Tartu Kutsehariduskeskuse ukse. 3. jaanuari hommikul tervitas neid tuttaval kohal aga juba Tartu Rakenduslik Kolledž. Just nii jõudis lõpule poolteist aastat väldanud brändi uuendamise protsess, mille käigus sai kool uue nime kõrval ka kaasaegse ja värske väljanägemise. Rebrändingu eesmärgiks oli viia kooli kuvand vastavusse selle kaasaegse sisuga ning tutvustada kutsehariduse tänaseid võimalusi ka neile noortele, kes neist seni mööda on vaadanud. Samuti sidus see ühtseks tervikuks linna eri otstes paiknevad õppehooned ning andis kooliperele ühtse ning selgelt tajutava identiteedi. Uus nägu sai parajalt punk, nagu meie sõnumgi: me ei ole rahul mainega, mis on kutseõppel täna ning on aeg, et oskustöö tegijaid saaksid ühiskonnas teiste elualadega võrdselt väärtustatud. Väike annus mässumeelsust on sellesse sõnumisse sisse kodeeritud. Kooli brändiuuendusest võib pikemalt ja põhjalikumalt lugeda siit. Tartu Rakenduslik Kolledž on kinni haaranud Tartu linna õmblusteta hariduse üleskutsest, pakkudes gümnaasiumiõpilastele võimalust omandada teadmisi ja oskusi põnevatel valikkursustel. 2021/2022 õppeaastal on huvilistel valida kuue valikkursuse vahel, mille hulgast leiab nii kulinaarseid, tehnilisi, korralduslikke kui arvutialaseid väljakutseid. Kursustel osalemine on Tartu linna õpilastele TASUTA: osalustasu katab Tartu linn tingimusel, et üldhariduskoolid arvestavad õpilase edukat kursuse läbimist õppekava täitmisel. Valiku kõigist pakutavatest kursustest leiab siit: https://voco.ee/uldinfo/uldhariduskoolidele/ Lisaks valikkursustele pakume üldhariduskoolidele ringkäike, töötubasid ning erialaseid ettevalmistuskursuseid. Info kõigi võimaluste kohta leiab ülaltoodud lingilt. ![]() Projektipäevad kogu gümnaasiumile Esimest korda nii mahukalt viisime detsembris läbi nn projektipäevad kõigile õpilastele. Varakult planeerides andis see võimaluse kergendada 10.-11. klasside koormust tava-tunniplaani osas: pool teatud suunakursuse mahust õpiti projektipäevade ajal, pool aga tunniplaanijärgsetes tundides. Eks juhendajatel oli nuputamist, mil moel muuta oma õppemeetodeid mitmekesisemaks nii, et õpilased jaksaks terved päevad ühe kursuse teemadega tegeleda. Meditsiiniklasside töökorraldusega oli ilmselt kõige lihtsam – õpiti valdkondi, mis nagunii toimunuks järjestikustel nädalatel ühtse tervikuna: esmaabi või põetuse ja sidumise õpe. 10. loodusklass oli talvisel botaanika välipraktikal (vt pilti), 11. LO aga zooloogiaõppel muuseumis. Tehnoloogiasuuna kursustest sobisid sel viisil läbimiseks elektroonika ning 3D-printimine, kultuurisuunas draamaõpe ning kultuuriprojektide kursus, IT-suunal programmeerimine ning robootika. 12. klassid tegelesid matemaatikaga ning suur hulk neist osales ka karjääriõpperetkel Tallinna. Õpetajad ja õpilased jäid üldjoontes rahule, jätkame projektipäevadega ka järgmisel aastal. ![]() Õuevahetund turgutab keha ja vaimu Õuevahetund sai Tartu Variku Koolis alguse seoses koolimaja renoveerimise ja asenduspinnal viibimisega. Esimesel kooliastmel on õuevahetunnid tunniplaani osa. Enamasti on see 3. tunni ajal. Sel ajal käivad lapsed söömas ja viibivad värskes õhus. Tänu võimalusterohkele mänguväljakule ja õuealale leiavad lapsed endale hõlpsasti tegevust. Aeg on näidanud, et õpetaja organiseeritud tegevust õuevahetunnis polegi vaja. Lapsed on loovad. Õuevahetunni suur kasu seisebki just õpilaste omavahelises aktiivses suhtluses ning harjumuses endale ja kaaslastele tegevusi leida. Iga kooliaasta alguses piisabki vaid reeglite meeldetuletamisest. Kuigi lapsed leiavad endale ise tegevust nii ronimisatraktsioonil, liivakastis, korvpalli- ja jalgpalliväljakul, staadionil joostes ja pinksi mängides, on õpetajad suunanud lapsi mängima mädamuna, pallikulli, erinevaid keksumänge jms. Talvel on lastel lõbus väikesel mäekünkal liugu lasta, lumekindlust ehitada ja muidugi lumesõda mängida. Kevadel ja sügisel on populaarne asfaldile kriitidega joonistamine. Sel ajal on pikemate vahetundide ajal õues ka vanemate klasside õpilasi, kelle meelispaigaks on kindlasti korvpalliväljak. Päikesepaistelise ja kuiva ilmaga meeldib õpilastele ka siiski lihtsalt värsket õhku hingata ja korraks vahetundide ajal koolimajast välja pääseda. Tartu Variku Kooli õueala kuulub Variku kogukonnale ja seda saavad kasutada kõik huvilised. ![]() Toitu nii kehale kui vaimule Jaanuar on koolielus tavaliselt üks rahulik õppimise kuu. Õpilased on saanud mõned nädalad puhata ja pereringis veeta ning on nüüd rohkem motiveeritud õppetööga tegelema. Eks oma osa on sellelgi, et covid üritab igast uksest-aknast oma jala koolimajja sisse suruda ning ei või iial teada, kes kaaslastest täna veel terve, aga homme kodus isolatsioonis või haigena põdema peab. Koolis käia tundub mõnes mõttes juba privileeg. Paljud ühisüritused on jäänud ära või lükatud määramatusse tulevikku. Mõnikord tuleb osalemisest loobuda lausa viimasel minutil. Väiksemas ringis aga üht-teist ikka toimub. 9.a klass sai 27. jaanuaril võimaluse osaleda Tartu Rakendusliku Kolledži korraldatud etiketikoolitusel. Õpilased teadsid enne koolitust vaid seda, et lisaks lauakommetega tutvumisele saavad nad lõpuks ka süüa, aga et ees ootab kolmekäiguline luksuslik lõuna nii heal tasemel teeninduse ja suurepäraste toitudega, selleks ei olnud keegi valmis. Ilusasti kaetud lauad, üliviisakas teenindus, õpilaste kui klientide arvamuste küsimine ja sellega arvestamine, samas selgitused toitude ning lauakommete kohta kitsamas ja laiemas plaanis – kõik oli väga hästi korraldatud ja läbi viidud. Meeldiv oli tõdeda, et üheksandikud mäletasid ja rakendasid päris palju oma koolis kodunduse tunnis õpitut, isegi kui sellest on tänaseks juba aastaid möödas. Kaire Sumberg, 9.a klassijuhataja ![]() Viie kooli võistluse stipendiumid Jaanuaris toimus järjekordne viie kooli võistlus matemaatikas, füüsikas ja keemias. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile osalevad sellel Miina Härma Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ning 2013. aastast külalisena ka Ida-Virumaa koolide ühisvõistkond. Alates 2010. aastast on nii ettevõtted kui ka eraisikud maksnud viie kooli võistluse koolide õpetajatele ja õpilastele stipendiume, et pakkuda Eesti teadlaste, inseneride ja IT-spetsialistide järelkasvuks soodsamaid võimalusi ning populariseerida reaalaineid, eriti matemaatikat, keemiat ja füüsikat. Stipendiumide maksmise idee autorid on Taavi Kotka (HTG vil), Sten Tammkivi (MHG vil) ning Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi vilistlane Randel Länts. Stipendiumifondi on oma panuse erinevatel aastatel andnud Skype, Nortal AS, Viru Keemia Grupp AS, Cleveron, Vestman Energia, Holm Pank, Reet ja Väino Kaldoja ning Antti Moppel. Stipendiumide väljamaksmine toimub HTG Vilistlaskogu MTÜ kaudu. Stipendiume makstakse iga kooli ühele õpetajale ja kolmele õpilasele. Stipendiumide saajad valib võistlusel saavutatud tulemuste põhjal iga kool ise. Sel aastal on stipendiumifond 9240 eurot – õpetaja stipendium on 1000 eurot, õpilase oma 180 eurot. Koos selle aasta stipendiumidega on õpilastele ja õpetajatele alates 2010. aastast makstud u 99 000 eurot. Viiekümne seitsmendat korda toimunud võistluse korraldas selle aasta 13.-14. jaanuaril MHG. Koolide arvestuses saavutas 1. koha HTG, 2. koha MHG ja 3. koha Nõo RG. Treffneri õpilastest said silmapaistvate tulemuste eest stipendiumi Kristjan-Erik Kahu (11.b), Mattias Timm Rast (11.a) ja Hannes Sidorov (12.b). Stipendiumiga tunnustati ka HTG matemaatikaõpetajat Ave Külterit. ![]() Lugeda on mõnus! 12. jaanuaril sai stardi Eesti raamatukogude teema-aasta, mil pööratakse tähelepanu raamatukogude rollile - see on palju laiem kui lihtsalt raamatute laenutamine ja hoiustamine. Raamatukogude aastal keskendutakse kirjandus- ja kultuurikeskustele, tutvustatakse raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskusena, tullakse väljapoole tavapärastest ruumidest, pühendutakse tuleviku raamatukogule. Ilmatsalu koolil on õnn olla ühe katuse all Ilmatsalu Raamatukoguga. Lähedased suhted loovad hea pinnase koostööks. Nii sai ühiselt tervitatud ka saabunud raamatukogude aastat. 12. jaanuaril punktipealt kell 12.12 kõlas läbi kooliraadio tervele kooliperele raamatukogude aasta tervitus ja peatükk eelmisel aastal enim laenutusi saanud Piret Raua lasteraamatust “Tobias ja teine B”. Loo pealkirjaks oli “Kohtumine lastekirjanikuga” ja selles kirjeldati humoorikalt õpilaste kohtumist kirjanikuga. Ettelugeja oli 9.h klassi õpilane Tuuli-Heleene. Oma selge diktsiooni ja emotsionaalse esitusega meeldis Tuuli-Heleene esinemine kõigile kuulajatele, ta sai palju positiivset vastukaja ja suuremad fännid soovisid isegi autogrammi saada. Raamatukogude aasta on alles hoogu sisse saamas ja koostöös Ilmatsalu raamatukoguga on meid ootamas mitmed põnevad ühistegevused: kohtumised kirjanikega, viktoriinid, omaloomingukonkursid, näitus, mõnusad lugemisnurgad. Ilmatsalu kooli lapsed on väga aktiivsed raamatukogukogu kasutajad, lugejad. Raamatukogus leiab tegevust ka see, kes ei soovi hetkel lugeda, vaid soovib koos sõpradega hoopis digioskusi proovile panna või toimetada 3D pliiatsiga. Eriti tore on see, et just raamatukogude aastal saab Ilmatsalu Raamatukogu tähistada oma 60. sünnipäeva ja Ilmatsalu kooliperel on veelgi rohkem põhjust raamatukogu külastada. Meie kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajad on rõõmsad, et sel aastal pööratakse erilist tähelepanu raamatukogudele ja lugemisele. Kogu Eesti loeb! ![]() Härmatis 10! 28. jaanuaril tähistasime rahvatantsurühma Härmatis 10. sünnipäeva, sest 2012. aasta jaanuaris taaselustati Miina Härma Gümnaasiumis rahvatantsu traditsioon. Õpetaja Anita Kreeni käe all hakkas esialgu tegutsema kaks tantsurühma. Tänaseks on rahvatants meie kooli üheks populaarsemaks huviringiks, kuhu kuulub 117 tantsijat. Härmatise kuus rühma (3.–4. klass, 5–6. klass, 7.–8. klass, 9. klass ja gümnaasiumi rühmad C1 ja C2) on osalenud kõikidel koolinoorte-, üld-, Kagu-Eesti, meeste- ja Tartumaa tantsupidudel ning koolinoorte tantsufestivalidel. Rahvatants on õpilaste seas populaarne ning Anita Kreen armastatud ja austatud juhendaja. Rahvatants kuulub 1. ja 2. klassis ka kooli õppekavasse – üks kolmest kehalise tunnist on nendes klassides rahvatantsu päralt. Meie rahvatantsijate sõprusrühmad on Võru Gümnaasiumi Hopster ja Tallinna Prantsuse Lütseumi Leesikad, kellega koos korraldatakse ühiseid tantsulaagreid. Härmatise nime pakkus rühmale välja MHG vilistlane Johanna Raudsepp. Kümne tegutsemisaasta jooksul on rahvatantsijatel tekkinud vahvad traditsioonid nagu tantsurebaste ristimine või Tuljaku tantsimine gümnaasiumi lõpuaktuse järel, millega saadetakse ühiselt tantsides ellu meie 12. klassi tantsijad ja pärjatakse nad tammepärjaga. Härmatisel on ka lastevanemate rühm, aga viimase tegutsemine on Covid-19 tõttu praegu pausil. Kümme aastat on Härmatises tantsinud praegused 11. ja 12. klassi õpilased Elo Joandi, Marta Siim, Nils Illimar Esko, Laura Kuusik, Marta Lemberg, Karola Punger, Mart Sisask, Sten-Erik Ujuk, Hendrik Matvejev ja Uku Andreas Reigo. ![]() Heategu teeb head ka tegijale Meie koolis on hea traditsioon - iga jaanuarikuu viimane nädal on pühendatud heategevusele ja seda juba 10 aastat järjest. Kandvaks põhieesmärgiks on kujundada õpilastes vajadus heade tegude järele, kasvatada vastutulelikkust ja head suhtumist üksteisesse. Heade tegude nädal toetab kooli üht olulisemat põhiväärtust – vastutust, õpetab nägema ette tegude ja käitumise tagajärgi. Nädala jooksul toimuvad koolis erinevad tegevused. Nende seas on traditsioonilisi, õpilastele armsaks saanud 10-aastase ajalooga tegevusi, ja ka selliseid, mis igal aastal muutuvad. Loomade varjupaiga asukate jaoks asjade kogumine, lindudele maiuste valmistamine ja helkuripuu ehtimine on iga-aastased tegevused. Üllatustegevusteks on olnud näiteks "Raamaturiiuli" loomine, kuhu igaüks saab jätta oma raamatu lugemiseks ja valida endale meelepärase, "Headuse puu", millele saab igaüks kirjutada häid sõnu ja soove klassikaaslastele ja õpetajatele jpm. Aastaid tagasi, kui see aktsioon koolis esmakordselt aset leidis, eeldati, et selles osalevad ainult HEV õpilased. Oluline oli, et need lapsed mõistaksid, et nad suudavad ja oskavad midagi teha ning et kellelgi on seda väga vaja. Oma heade tegude ja kirega meelitasid nad aga osalema ka teiste klasside õpilasi. Sel aastal osalesid heategevuses aktiivselt 1.-8. klasside õpilased. Lastele meeldib osaleda nädala erinevates kampaaniates. Oma tagasisides kirjutavad õpilased, et Heade tegude nädalal osalemine
![]() Jaanuar 2022 TAGis Sel korral pöördume eelkõige nende lugejate poole, kelle peres õpib 2022. aasta sügisel 1. klassi minev laps. Järgnev teave võib Teile huvi pakkuda. Kui otsid oma esimesse klassi astuvale lapsele kooli, mis oleks eriilmeline ja isegi veidi ebatavaline valik, siis võid tuua oma lapse Tartu Annelinna Gümnaasiumisse, linna kõige uuemasse koolimajja. Huviliste olemasolu korral alustab 1. septembril 2022 esimene kahesuunalise keelekümbluse klass Tartus. Selles klassis hakkavad koos õppima eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed. Õpilased kasutavad õppepäeva jooksul nii eesti kui vene keelt, omandades emakeele kõrval ka teise keele. Võõrkeelte ja teiste kultuuride tundmaõppimine toimub loomulikult igapäevase suhtluskeskkonna osana ja aineõppega seostatult. Klassis toimub õppetöö riikliku õppekava alusel, sh ka kolmanda keele õppimisel, ja oodatavad õpitulemused ei erine tavaklassi omadest. Sama palju kui vene lapsed vajavad eesti keele oskust, vajavad ka eesti lapsed vene keele oskust, mis avardab nende võimalusi tööturul. Ühine haridusruum aitab eesti ja vene lastel saada koostöiseks täiskasvanute põlvkonnaks. Teid on ootamas särasilmsed vene kodukeelega lapsed, kes oskavad juba ka eesti keelt, ja õpetaja Anneli, kellel on oskusi ja nii eesti kui vene laste õpetamise kogemusi. Meie koolimeeskond on valmis toetama teie lapsi keelte ja teadmiste maailma avastamisel. Jälgime õpilaste arengut selles klassis eriti teraselt ja kindlustame tulemuse, mis on riski väärt. Kui Te tahate programmist täpsemalt teada ja tutvuda tulevaste õpetajatega, võtke meiega ühendust (5039813; [email protected];), sest vastuvõtt Tartu Annelinna Gümnaasiumi 1. klassi algab ARNO kaudu 1. veebruaril. P.S. Veebruariblogis kirjeldame eesti ja vene kodukeelega õpilaste õpiteed TAGi põhikooliklassides ja gümnaasiumisse sisseastumise tingimusi. ![]() NUTIKALT KOOS TARGEMAKS Jaanuarikuus on TDK väärtusteks koostöö ja innovatsioon. Just siis leiavad aset põnevad töötoad, kus õpitakse, avastatakse ja katsetatakse. 24.–28. jaanuarini toimus mitmekülgne ja tegevusterohke teadusnädal. Mõned nopped 6.–9. klassi tegemistest: Virtuaalne põgenemistuba „Nutt tuleb peale!“ pakkus 6. klasside õpilastele emotsioone seinast seina – kõlas nii tundeküllaseid rõõmuhõiskeid kui ka mitte-veel-nii-õigest vastusest tingitud pingelisi ohkeid. Ülesandeid oli kokku viis ning teemadeks binaarne nomenklatuur, Morse kood, PHET tasakaalulabori kasutamine, ohtliku andmelekkelise hüperlingiga e-kirja leidmine ja sõnalabürindi läbimine. Paljudes ülesannetes oli abi just kiirest guugeldamis- ja kontrollimisoskusest. Kõige kiiremad võistkonnad said toast põgenetud 35 minutiga. Oli ka neid, kel põgeneda ei õnnestunud ning seepeale tõdeti kurvalt: „Tuleb tõesti nutt peale!“ 7. klassid ehitasid doominoefektil põhinevat ahelseadet. Kasutati erinevaid elemente (klotsid, torud, raamatud, pallid, mänguautod jne), mis pandi ahelreaktsioonis liikuma, kus iga osake mõjutas talle järgnevat. Lõpp-punktiks oli tühjadest jogurtitopsidest laotud torn, mis tuli viimase liikuva kehaga purustada. 8. klasside õpilaste ülesandeks oli lugeda kokku väikese avaga pimedasse kasti peidetud lepatriinud. Õpilastel oli aega 20 minutit, et valmistada sobiv seade, kasutades selleks LED-lampe ja peegleid. Valmistatud leiutised olid stiililt väga erinevad, keerulisemad meenutasid lausa periskoope. 9. klasside õpilased määrasid kummikarude kogust purgis. Purki avada ei tohtinud, kuid abivahenditeks olid tühi purk, väiksemad kummikarud, kaal ja loomulikult igaühe oma pea. Virtuaalmäng 99math pakkus rõõmu 7.–9. klassi õpilastele, vilistlastele ja lapsevanematele. Peastarvutamise võistlusmängu teemaks oli kümnendmurdude korrutamine. Mäng oli populaarne vilistlaste ja lastevanemate seas. Rõõm on näha, et peastarvutamist väärtustatakse. Teadusnädal pakkus õpilastele piisavalt mõtlemisainet, pingutust ja loovat lähenemist. Eneseanalüüs kui osa õppimisest ProTERAs ehk TERA progümnaasiumis on õpi- ja hindamisperioodiks poolaasta. Tähelised hinded pannakse lõplikult välja küll jaanuari esimesel koolipäeval, kuid kokkuvõtteid hakatakse tegema juba detsembri lõpus. Kokkuvõtteid ei tee mitte ainult õpetajad, vaid suur roll on ka õpilastel endil. Juba kolmandat aastat praktiseerime III kooliastme õpilaste hulgas eneseanalüüside koostamist. Nende toetamiseks on õpetajad iga õppeaine kohta ette valmistanud küsimused, millele õpilased vastavad. Küsimused on nii tagasi- kui edasivaatavad, õpilase enda panust mõtestavad. Kindlasti on sealhulgas sellised küsimused nagu „Mis on sinu arvates sinu esimese poolaasta matemaatikahinne?“ ja „Miks just see hinne?“. Õpetajad julgustavad ja suunavad õpilasi päriselt enda peale mõtlema, küsides lisaks näiteks „Mida sa ise oled (või ei ole) teinud selleks, et teemad selgeks saada?“ või „Kuidas sa õppisid?“. Näiteks küsimusele „Kirjelda võimalikult täpselt, mida sa oma järgmise poolaasta eesmärgi saavutamiseks teed“ ei oodata lihtsat vastust „õpin rohkem“. Mõelda ja analüüsida tuleb sealt edasi – mida see tähendab, mida täpsemalt teen teisiti? jne. Eesmärkide seadmine iseendale on tavapärane ja oluline osa meie õpilaste eneseanalüüside kirjutamisest. Kui õpilased on analüüsid ära kirjutanud, on õpetajate kord neile vastata. Vastused ei pea olema pikad, tihti saab õpetaja õpilase analüüsiga lihtsalt nõustuda. Omajagu energiat võtab nende kirjutamine siiski ning vaheaeg on selliseks tööks väga hea aeg. Meie praktika näitab, et õpilaste analüüsid lähevad ajas sisukamaks. See annab meile kinnitust, et taolist kogemust tasub õpilastele anda. Usume, et nii saavad õpilased rohkem aru nii iseendast, kui ka sellest, et tegelikult juhivadki nad oma õppimist ise. ![]() Õppima õppimise moodul klassijuhatajatundidesse Tartu Forseliuse Kooli 21/22 õppeaasta fookuses on õpilaste õpioskuste toetamine läbi tõhusate õpistrateegiate tutvustamise ja tundides kasutamise. Kuni veebruarikuuni kogusime õpetajatega sisendit, et saada enda jaoks parem ülevaade erinevatest õpistrateegiatest ning leida viise, kuidas nende kasulikkust õpilastele tutvustada. 2.veebruaril alustasime õpiringides klassijuhatajatunni mooduli loomist, mille tulemusena valmib tunnikavade pakett kindlate õpistrateegiate tutvustamiseks. Klassijuhatajatundides toimub nende strateegiate katsetamine (tõhus vs ebatõhus) ja harjutamine ning kahe nädala jooksul kasutatakse ainetundides samu strateegiaid. Moodul koosneb 2x5 klassijuhatajatunnist, kus esimeses tunnis tutvustatakse ja katsetatakse teatud strateegiate komplekti ning järgmisel tunnil analüüsitakse, kuidas on läinud nende strateegiate kasutamine ainetundides. Kolmandal korral tutvustatakse õpilastele uut strateegiate paketti, kuid enne seda viiakse läbi ka lühike uuring eelmise paketi strateegiate kasutamise kohta, et sama info meenutamist hajutada kolme nädala peale. Peame koolis oluliseks, et õpilased õpiksid tõhusalt! ![]() Talvine aialinnuvaatlus Tartu Hansa Koolis Oleme juba mitu aastat 6. klassidega osa võtnud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud talvisest aialinnuvaatlusest. Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Sellel aastal leidsid meie loodusainete õpetajad, et lindude vaatlemine oleks sobilik tervele kooliperele, seega reklaamisime üritust nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Lisaks reklaamplakatitele koolimajas kaasasime ürituse tutvustamisse ka õpilased. Kuuendate klasside õpilased tegid linnuvaatluse kodulehekülje ja õpetajate abiga endale selgeks, miks linnuloendus on vajalik ja kuidas igaüks meist saaks osaleda. Seejärel käisid õpilased kõikides klassides ja tutvustasid ettevõtmist koolikaaslastele. 7.-9. klassides selgitustööd tegemas käia oli neile päris suur väljakutse, kuid nad said hästi hakkama ja teenisid ühelt üheksandalt klassilt isegi aplausi hea esinemise eest. Loodusõpetuse ja bioloogia tundides õppisid õpilased enne loendust ka linde tundma. Viktoriin tunni lõpus näitas, et õpilased olid usinasti kaasa mõelnud ja lindude tundmine paranes. Üleriigiline vaatlus toimus 28.-30. jaanuaril, Tartu Hansa Koolist osales 90 linnuvaatlejat. Kõige rohkem kohati rasvatihaseid ja põldvarblasi. Veel kohati urvalinde, rohevinte, siisikesi, nurmkanu ja sabatihaseid. Lisaks lindudele kohati vaatluse käigus ka rebaseid, metskitsesid ja oravaid. Talvisel aialindude loendusel osalemine andis võimaluse õpilastele tutvustada teadlaste tööd ja nende töö tähtsust, väärtustada looduse mitmekesisust ja suunata õpilasi loodust vaatlema. Lisaks sellele said kuuendate klasside õpilased ka suure kogemuse sellise ürituse organiseerimisel. ![]() 11. klassis pusivad õpilased oma uurimistööga, aga võib ka luua õpilasfirma. Jaanuaris toimuski meie kooli õpilasfirmade laat, kust sai soetada põnevaid tooteid, nt kokkuvolditavat kohvitopsi, taimseid kohvikoori, kotte jne. Imelise lisaväärtusena on mitmed grupid võtnud arvesse keskkonnasäätlikkust või toetavad eri organisatsioone. Täpsemalt saate tutvuda noorte ja toodetega firmade Instagrami konto kaudu. @coffof @giftaholic.ee @vopsik_of @of.mirk @batoonipoisid @moosikratid @of.koi @of_raal @of.varske @ofwilput Jaanuar pakkus rõõmu ka sellega, et saame kaasa elada meie kooli 11.e klassi õpilasele Joosep Ressile, kes on sel aastal saates "Rakett 69". Tema mentorid kirjeldavad Joosepit kui üliägedat inimest, kes on tõesti huvitatud sellest, mis teda ümbritseb. Joosepil on suur huvi elektroonika vastu ning ta aitab kaasa Eesti esimese päikeseauto Solaride ehitamisesse elektroonikainseneeria tiimis. Ka tulevikus näeb Joosep end inseneeria valdkonnas, kas ehitus- või elektroonikainsenerina. Oleme uhked ja hoiame pöialt! ![]() Õpilasesindus on vajalik, sest teeb koolielu huvitavamaks Karlova kooli aktiivsed õpilasesinduse liikmed jõudsid viirusliku olukorra kiuste kauaoodatud öökoosolekuni, kus ristiti uued liikmed, osaleti esmaabi koolitusel ning praktiseeriti uusi teadmisi. Samuti planeeriti tulevasi sündmusi ja tugevdati meeskonnavaimu. Muuhulgas mõtestasid liikmed ka seda, miks üldse tasub õpilasesinduse tööst osa võtta ja mida senised liikmed enda kogemusest saanud on. Peamiselt toodi välja võimalust rääkida kaasa koolielu puudutavates olulistes küsimustes ja pakkuda neile omapoolseid lahendusi. Viimasel ajal on selleks olnud rohkelt võimalusi, sest kooli päevakava on muutunud ja ees ootab kolimine Salme tänava majja, mille arengutes on õpilased kaasa rääkinud. Oluliseks punktiks on õpilaste hinnangul ka uued tuttavad ja sõbrad. Ega naljalt 9. ja 5. klassi õpilased omavahel koostööd ei tee, aga õpilasesinduses pole klass enam oluline: kõik on kokku tulnud ühise eesmärgi nimel ja naudivad teineteise kokkukasvanud seltskonda. Õpilasesindus on nagu omaette kogukond, selline klasside ülene klass, millel omad naljad ja eesmärgid. Vanemate klasside õpilased tõid välja, et kogemused, mida õpilasesindus on andnud, on väärtuslikud ja tulevad kasuks näiteks gümnaasiumisse astumisel. Samuti saab seda pidada kasvulavaks, et ka edaspidi erinevates omaalgatuslikest projektidest ja noorteorganisatsioonide tööst osa võtta. Näiteks otsustasid neli õpilasesinduse liiget kandideerida sel korral Tartu noortevolikokku. Pärast pikka ja natukene väsitavat öökoosolekut särasid kõigi liikmete silmad ja vähestest unetundidest hoolimata on ideid, mõtteid ja teotahet piisavalt, et tööle hakata ja eesmärgid teoks teha. ![]() Iga aasta jaanuaris toimub Tartu Kesklinna Koolis traditsiooniliselt matemaatikanädal, mil viiakse läbi ohtralt erinevaid loogika ja arvutamisega seotud tegevusi. Toimus peastarvutamine, võistlus 99MATH, koolisisene matemaatikaolümpiaad NUPUTA, osaleti nutispordi võistlusel, joonistati õpilaste mõtted matemaatikast koomiksiks ning lahendati ainealaseid ristsõnu. Ehkki suurema töö tegid ära matemaatikaõpetajad, lõid ka õpilased ainenädala korraldamises kaasa. 5.a tüdrukud Saskia Peets, Vivian Mikli, Emilia Dulub, Mia-Marleen Kähr, Ronja Saksing, Liise ja Marta Needo korraldasid teise klassi õpilastele matemaatikat ja liikumist ühendava pärlikaartide tegevuse: mõtlesid ise välja kaheksa erinevat matemaatika- ja nuputamisülesannet, peitsid need koridori peale ära ning teise klassi õpilased käisid neid otsimas ning pärlikaartide abil lahendamas. Kõikidele tublidele osalejatele jagati kommi, kuid selgitati välja ka kõige tublimad nuputajad. Nagu ikka kipub olema, õppisid tublid korraldajad oma läbiviidud üritusest rohkemgi kui nuputajad-lahendajad. 11 - 12 aastaste tüdrukute jaoks oli põnev väiksemaid aidata, suunata ja õpetada ning oma tööle tagasisidet saada. Üldiselt hindasid teise klassi õpilased pärlikaartide tegevust väga lahedaks, ainult ühe ülesande juures selgus, et jagamise teemaga pole teises klassis veel tegeldudki. Õnneks oskasid suured viiendikud neid kohapeal nii palju õpetada, et sellestki mäest saadi üle. ![]() Läbi paraspordi koolitundidesse! Jaanuari 3. reedel toimus Kivilinna koolis Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee (IPC) programmi pilootkoolitus ÕPI.OSALE.KAASA. - I’mPOSSIBLE. Osalejateks erinevate ametite esindajad, ülikooli ja muuseumi töötajad ja meie õpilased. Koolitajaks IPC liikumisharrastuse juht Kaia Kollo. I’mPOSSIBLE programm võimaldab erinevate võimetega noortel üle maailma õppida, tutvuda, kaasata end erinevates tegevustes, mis õpetavad tundma paraolümpialiikumist ja selle väärtusi. Päeva oli jaotatud kaheks: toereetiliseks ja praktiliseks. Olles küll teadlik sõnadest parasportlane, parasport, paraolümpia, ei osanud meist keegi reageerida küsimusele, mida tähendab liide PARA sõnade alguses. Küll pakuti paralüüs, paragenees, aga lugu palju lihtsam - eesliide tuleneb sõnast PARALLEEL. Päeva jooksul saime teada palju paraspordi, paraolümpia, parasportlaste kohta. Kuna koolitaja Kaia on ise olnud parasportlaste tugiisik ja delegatsioonide esindaja olümpiatel, siis kõik kuuldu ja nähtu avardas kõvasti osalejate maailmapilti. Teooria ja arutelud vaheldusid mänguliste osadega, kus kogesime käsipalli ja võrkpalli mängimist puuetega inimeste kombel. Näiteks vaegnägijate käsipallis kaetakse kõikide mängijate silmad, et oleks võrdne olukord. Palli, mille sees on kelluke, veeretatakse mööda põrandat ja püütakse see väravasse saada. Pealtvaatajad peavad olema täielikus vaikuses, et palli liikumist kuulda oleks. Samuti paravõrkpall, kus jalgadeta sportlased liiguvad käte abil põrandal ja mängimiseks kasutatakse alla lastud võrku. Meie mängisime istuli ja õhupallidega. 9. klassi õpilased, kes tegid kaasa, tõdesid hiljem, et see oli väga põnev kogemus. Hiljem kooli mängujuhtide ringis päevast rääkides, tekkisid õpilastel ideed, kuidas neid mänge ka mänguvahetundides edaspidigi kasutada. Seda koolitust ja liikumist julgeme soovitada igasse kooli, miks ka mitte mitme kooli peale. Äge projekt, milles osaleda ning I’mPOSSIBLE liikumist tutvustada. Huvijuht Piret Arula ![]() Jaanuarikuu tõi auhinnasaju filmimaailmas Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi (KJPG) koolitelevisiooni KuuTV noored filmitegijad pääsesid Rakvere Gümnaasiumi Filmifestivalil kümne parima hulka ning pälvisid PÖFF Just Filmi stipendiumikonkursil stipendiumi. Novembrikuus PÖFFil Just Filmi žürii eriauhinna #noorfilmitegija2021 pälvinud KuuTV film „Annelinn” on taas festivale vallutamas, seekord on lühifilm jõudnud Rakvere filmifestivalile, mis on toimunud aastast 2004. Petersoni noorte film pääses rekordilisest kuuekümnest festivalile esitatud filmist kümne parima hulka. Filmi stsenarist ja režissöör Grete Kaio kommenteerib tundeid pärast Rakvere Gümnaasiumi Filmifestivalile edasipääsu: „Ootusärev! Tore on olnud koos luua ja mõttekaaslastega arutleda. Või nagu meie monteerija ütleks: tunne on kohutavalt äge!“ Meedianoored pole ka uute filmide tegemist unarusse jätnud ning valminud on uus stsenaarium Jürgen Rooste novelli „Pornofilm ja pudel viina“ ainetel, millega noored Just Filmi stipendiumikonkursil autasustatud said. Rooste novell on võitnud 2007. aastal F. Tuglase novelliauhinna. Loodetavasti saadab edu ka teose edasist saatust. Saadud stipendiumi kasutamise üle otsustab filmimeeskond ise tingimusel, et noored suudavad projekti algusest lõpuni ellu viia. Stsenaariumikonkursile saadeti kokku kümme tööd. Stipendiumi määranud žürii kommenteeris valikut järgnevalt: "Stsenaarium on kirjutatud Jürgen Rooste novelli ainetel. Mitmekihiline ja huvitav stsenaarium, mida lugedes hakkab mõtteis film jooksma. Terviklik ja sügavalt läbi tunnetatud stsenaarium, mis viitab autori küpsusele loojana." Kiitus noorte filmitegijate juhendajale Riho Rosinale ja tänu tublile filmi meeskonnale: Grete Kaio, Elina Soosaar, Markus Gregori Kullamaa, Cristopher Oskar Orav, Anete Nool, Ann Marii Tilk, Rasmus Allik. Eripedagoogiks Tartu Kroonuaia Koolis Pool sajandit tagasi, aastal 1972 tulid neli aastat varem Tartu Ülikoolis avatud defektoloogia osakonnast meie kooli esimesed praktikandid. Selle poolsajandi jooksul on meie juurest läbi käinud sadu praktikante ning juhendamiskogemuse on saanud paljud Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad. Oma kogemusi jagavad õpetaja Kadri Männiksaar ning eripedagoogika üliõpilane Cärolyn Aromets. Õpetaja Kadri Männiksaar Tartu Ülikooli eripedagoogika tudengite praktikat olen juhendanud aastast 2003. Algusaastad olid suureks väljakutseks noorele, just ülikoolipingist tulnud õpetajale-juhendajale. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli kogemusi ning ühtlasi arusaama praktika olemusest. Olen seda meelt, et üliõpilastel tuleb lasta olla loominguline teooria rakendamisel praktikasse. Muutunud on praktika korraldus võrreldes ajaga, kui veel ise praktikant olin. Siis pidid praktikandid teineteise tunde protokollima ja analüüsima, nüüd aga annab üks üliõpilane tundi ja teine tegutseb klassis abiõpetajana, nii saavad tulevased eripedagoogid klassi ees õpetamise kui abiõpetajana tegutsemise kogemuse. Praktikant Cärolyn Aromets Tartu Kroonuaia Koolis tunnevad tudengid end oodatult ning neid ollakse valmis pühendunult juhendama. Valisin praktikakooliks Kroonuaia kooli, sest teadsin, et siinsed juhendajad on kogenud praktikud, kellelt on mul palju õppida. Juhendaja on pidevalt hea nõu ja soovitustega abiks ning jagab kogemusi reaalsest elust, mis muudavad praktikakogemuse huvitavaks ja terviklikuks. Samuti annab ta edasiviivat tagasisidet ja vajadusel konstruktiivset kriitikat, mis on heaks õppimisvõimaluseks. Tudengid on kaasatud kooliüritustesse ja väljasõitudesse, läbi mille saab end proovile panna ja õppetööd läbi viia erinevates olukordades. Seega on saadav praktikakogemus mitmekülgne, põnev ja hariv. Varasemalt olin kindel, et soovin töötada lasteaias, kuid positiivne praktikakogemus on pannud mind mõtlema hoopis koolis töötamisele. ![]() Õppeaasta Tartu Kunstikoolis algas valikainete nädalaga. Põnevust on õhus rohkem kui tavaliselt, sest kolmas kursus valmistub lõpetamiseks. Jaanuarikuu lõpus helistati lõpukella aga meie CODE projekti õpilastele, kes läbisid 4 kuud kestnud õppekava ja astusid seeläbi suure sammu sisukama portfoolio poole. Hoo sai sisse ka Klass 3D+ projekt, mis on koostööprojekt meie, Tamme Gümnaasiumi, Herbert Masingu kooli ning Võnnu Keskkooli vahel. Luuakse ühiskasutatavad mobiilsed klassid vajaliku tehnikaga, et õpetada üldharidusaineid ja valikained mängumetoodikat kasutades. Selleks loovad koostööpartnerid 9 õppevara, mida ka piloteeritakse ühe õppeaasta jooksul. Lõppes ka kandideerimine kevadisse õpirändesse. Õpiränne on meie koolis tohutult populaarne ja lihtne. Seda kinnitasid ka kaks välismaalt naasnud 3D õpilast (Kreekast ja Taanist), kes teistega oma seiklusrohkeid reisimälestusi jagasid. "Oleks varem teadnud, et õpirändesse nii lihtne minna on!" innustasid nad teisi. Algas vastuvõtt kunstnik-kujundaja järkuõppesse (KUKU) ja kolm valikkursust gümnaasiumitele: 1) Oma loo joonistamine. Sissejuhatus 2) Visuaalse mõtlemise alused 3) Visualiseerimine 3D modelleerimise abil Tartu haridusosakond![]() Nädal täis pidu! Tartu Raatuse Kool tähistab oma sünnipäeva detsembris. Tänavu mõtles õpilasesindus välja nädala, mille jooksul tuli riietuda erinevate stiilide järgi. Koos noorsoo ja kultuuritegevuse juhi Marju Lillega viidi kõik kenasti ka ellu. Esmaspäeval riietuti 1980ndate või retro stiilis. Õpilased olid leidlikud, enamasti leiti riided vanemate riidekapist. Üks õpilane pani selga ema koolivormi, mis pealnäha oligi retro, aga ometi tänapäevalgi värske just oma värvilahenduse poolest. Õpetajadki leidsid riidekapist sobivaid rõivad. Nii tutvustas oma nägemust retrost õpetaja Tõnis, kes otsis riietusele lisaks sobiva aksessuaari retrokohvitassi näol. Teisipäevane stiil oli multika- või filmikangelane. Nii kõndisid meil koolis ringid põdrad Sven ja Rudolf, Käpapatrullijad jt. Kolmapäevane väljakutse oli kõige raskem - välja tuli näha nagu meie kooli õpetaja. Võis arvata, et paljud lähevad kergema vastupanu teed ja riietavad end mõneks liikumisõpetuse õpetajaks, siis õpilaste tähelepanuvõime oli oluliselt suurem. Märgati detaile, kuidas õpetajad välja näevad, kandes lisaks sobiale riietusele ka vastavaid aksessuaare või soenguid. Neljapäeval oli võimalik riietuda sportlaseks, samas pidi olema arusaadav, mis spordialaga on tegemist. Selleks oli jällegi võimalik kasutada aksessuaare. Nii võetigi kaasa võrkpall, vibu, malelaud või kollased-punased kaardid. Reedene teema oli must-valge või kingitus. Kuigi lihtsam olnuks ringi käia kui vana värvitu teler, soovisid paljud siiski kingitused olla. Lisaks erinevas stiilis riietumisele oli võimalik osaleda kooli kohta käival viktoriinil, mille samuti valmistas ette ÕE. Iga päev esitati kooli kohta küsimusi erinevatest kümnenditest, ent oli ka üldisi küsimus. Nii tähistasime kooli 102. sünnipäeva. Oli meeleolukas nädal! Vaata ka sünnipäevanädala fotogaleriid. Fotoallkiri: 2.a klassi lapsed must-valge ja kingituse teemapäeva riietuses. Foto: Mare Leivo ![]() Mis seal salata, jõulukuul oli tundides ainele keskendumine keeruline - pilk rändas sageli aknale päkapikke tabama või uitas mõte soovidemaal. Soovist olla parem, hoolivam ja mõistvam on kantud ka Veeriku kooli detsembrikuu tegemised. Kahel neljapäeval toimusid kooli traditsioonilised jõululaadad, kus õpilastel oli võimalus proovida ettevõtja põnevat ametit, pakkudes müügilettidelt kooliperele omavalmistatud kaupu. Peamiselt rändas ostetu kohe suhu, kuid müüdi ka ehteid, käsitööd, kaarte jm jõuludega seonduvat. Õpilasesinduse ideena toetasime selle aasta jõululaatadega TÜ Kliinikumi Lastefondi, annetustena kogunes haigete laste raviks ligi 500 eurot. Kaks klassi otsustasid loobuda iga-aastastest loosipakkidest ning kutsusid üles tegema annetusi abivajajatele. 9.a klass tegi annetusi Tartu Koduta Loomade varjupaiga heaks, 8.d suunas tähelepanu organisatsioonile TeamSeas (https://teamseas.org), annetades raha ookeanite, jõgede ja randade puhastamiseks. Andmisrõõmu kogesid ka näiteringi ning kooli kooride liikmed, nende juhendajad Kristel Kruuse, Astra Volkov ja Mare Vakker. Koroona tõttu ootamatult ära jäänud traditsioonilised üritused, milleks oli nädalate kaupa vaeva nähtud, said imetlusväärse operatiivsusega salvestatud. Klasside jõuluhommikutel pakkus videotervitus üllatusi ning võimalust tunda rõõmu ühise perena toimimisest. Ühel hetkel koputas iga klassi uksele päkapikk… Märkamise aeg Hilissügis tõi Hugo Treffneri Gümnaasiumisse uusi tuuli. 11. ja 12. klasside õpilased eesotsas Kärt Trinity Sillaotsa, Kadri Liis Laasi ja Holger Dahliga tulid välja ettepanekuga luua koolis õpilasmentorite süsteem. Mõte iseenesest ei ole uus, oleme ka varasematel aastatel sel teemal arutlenud ja plaani pidanud, kuid erinevatel põhjustel ei olnud mentorite süsteem siiani meie koolis veel tööle läinud. Nüüd aga väljendasid õpilased selgelt soovi ja valmisolekut oma nooremaid koolikaaslasi toetada. Aga mitte ainult soovi, vaid nad on astunud ka konkreetseid samme: mõelnud läbi, kuidas süsteem võiks toimida, kaasanud oma plaanidesse kooli juhtkonna ja tugispetsialistid, pidanud mitmeid koosolekuid ja arutelusid, kaardistanud teemad, milles mentorid võiksid nõu andmiseks valmis olla, leidnud õpilaste hulgast mentoriks hakkamise huvilised ja mentorit soovivad kümnendikud ning nad omavahel ka kokku viinud. Praegu on kaasa löömas umbes 60 vanemate klasside õpilast, kellest igaüks on oma kogemusi ja head nõu jagamas ühele-kahele nooremale koolikaaslasele. 11.-12. klasside õpilased soovivad, et kümnendikud saaksid võimaluse oma sõpruskonda avardada, julgeksid rohkem suhelda ja vajadusel abi küsida ning näeksid, et nad on oluline osa koolist ning nad ei pea vanemaid koolikaaslasi kartma. Vastupidi – vanemad koolikaaslased on sõbralikud ning alati valmis jagama oma kogemusi ja soovitusi koolielu erinevatest tahkudest. Süsteem on käima lükatud, kuid selle parimal võimalikul moel toimimas hoidmiseks on teha veel omajagu. Kuna tegemist on õpilaste ideega, soovime, et kujunev mentorlussüsteem oleks ka õpilaste nägu. Seega jäävad eestvedajateks õpilased ning kooli tugispetsialistid ja juhtkond toetavad neid. Aeg näitab, kuhu see teekond meid viib. ![]() Palju õnne, Ilmatsalu kool! Reedel, 10. detsembril oli Ilmatsalu koolimaja elevust täis, sest tähistati kooli 33. sünnipäeva. Juba koolimajja saabudes paistsid hämaras talvehommikus silma valgustusega õnnesoovid, mis panid kõigi kooli saabujate näod rõõmsalt särama. Fuajees tervitasid kõiki sünnipäevalisi lustakad õhupallid, et peo meeleolu ikka ülespoole kruvida. Koolijuht oli kõiki hommikusi saabujaid juba varakult tervitamas ja pakkus tervele kooliperele kommi, nagu sünnipäeval ikka kombeks on. Mitmed käed võtsid kommi vastu arglikult, kuid oli ka palju julgeid, kes omapoolsete õnnesoovidega vastasid. Kuna kogu koolipere sel korral kokku tulla ei saanud, siis tuli sünnipäevalapsest koolimaja teisiti tervitada. Klassid olid sünnipäevalapsele valmistanud kinke. Mitmed klassid saatsid oma head soovid kooliperele teele omavalmistatud kaartidega. Selleks, et vahetundides oleks mõnus sõpradega aega veeta, kingiti koolile omavalmistatud doomino ja kooli pildiga pusle. Sünnipäevalapsele kohaselt sai koolimaja selga imeilusa pidurüü. Ka see oli kingitus kooliperelt. Klassiga pesaklassides ühiselt sünnipäeva tähistades sai tordi söömise kõrvale vaadata sünnipäevanädalal salvestatud videotervitusi ja filmilõike koolielust. Kõik nähtu ja kuuldu aitas luua meie tunnet ja teadmist, et koolipere on koos ka siis, kui päris üheskoos olla ei saagi. Selle teadmisega on hea vastu minna uuele aastale ja uutele seiklustele. ![]() Miina Härma Gümnaasium võitis rahvusvahelise inglise keele võistluse Jõulude eel saime rõõmustava uudise − juba teist võistlust järjest saavutasime rahvusvahelisel inglise keele võistlusel Best in English koolide arvestuses esikoha. Best in English on ainulaadne online inglise keele võistlus 14−19-aastastele õpilastele, mis toimus sellel aastal juba üheksandat korda. Kui esimestel aastatel oli tegemist Tšehhi Vabariigi sisevõistlusega, siis alates aastast 2015 on tegemist juba tõsiseltvõetava rahvusvahelise sündmusega. 2019. aastal toimunud võistlusel saavutas Miina Härma Gümnaasium parima kooli tiitli kui ka parima üksiktulemuse. Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Anete Maremäe tunnistati tookord 16 462 osaleja hulgas võitjaks. Siis võttis võistlusest osa 24 riiki. 2020. aasta võistlus jäeti Covid-19 tõttu ära, aga 2021. aasta võistlus otsustati siiski ära pidada. Seekord võttis võistlusest osa 17 223 õpilast 32 riigist ja 595 koolist. Parima kooli tiitel tuli jälle Miina Härma Gümnaasiumisse. Parim kool selgitatakse iga kooli kaheksa kõige parema õpilase keskmise tulemuse põhjal. Võistlusel osales kokku 113 meie õpilast, neist 5% parimate hulka jõudis 34 härmakat ja 10% hulka 51 ehk peaaegu pooled meie õpilastest. 10.a klassi õpilane Laur Saks tegi maailma neljanda tulemuse ja tema järel olid meie paremad Sofia Semevsky (11.c), Uku Andreas Reigo (12DP), Eliise Põder (11.b), Saamuel Sasi (11.b), Anton Laidmets (12.c), Ats Piirsalu (11.a), Joosep Toom (11DP) ja Linda Maria Pool (8.b). Individuaalse esikoha võitis Barbora Boulová Tšehhi Vabariigist. Võistluse koolipoolsed korraldajad olid inglise keele õpetajad Anne Aluvee, Erika Puusemp ja Heiki Puusepp ning IT-juht Jüri Raudmaa. ![]() Detsember 2021 Tartu Annelinna Gümnaasiumis Eelmise aasta detsembris oli koolis tunda, näha ja kuulda nõutust ja nukrust, et kujunenud oludes ei saa jõulutegevusi teha nii nagu neid aegade algusest tehtud on. Aasta jooksul oleme uutes oludes kohenemises edusamme teinud ja lisaks õppetöö korralduse mitmekesistamisele välja nuputanud ka uued lähenemised, mis aitasid tuua jõulurõõmu koolimajja ja meie südametesse. Plaan B muutus plaan A-ks Kuna koolimajas ürituste korraldamine on pidevalt küsimärgi all, siis ehitasime koolimajale maja ette „juurdeehituse“ - jõulutare, mis rõõmustab silma, mille ümber ja sees saab mängida ja meisterdada. Jõulutare avamisega 6. detsembril algasidki jõuluüritused koolis. Maja avas linnapea Urmas Klaas. Avamisürituse, kus osalesid kõigi Annelinna lasteaedade ja koolide esindajad, lavastas Julia Trubatšova. Maja projekteeris ja kujundas Kvan Kho Kim ning ehitas Leonid Ardashev. Jõuluüritused õpilaste loovtöödena ja projektidena Nii algklasside kui põhikooli vanemate klasside jõulutegevused valmisid õpilaste loovtööde ja projektidena. Uue koolimaja ruumilahendused ja head tehnilised võimalused lubavad läbi viia nii virtuaalseid kui vahetuid paralleelseid töötubasid ja tegevusi nii, et distants on hoitud, aga tunne, et ollakse koos ja tegutsetakse suure pere osana, on ka olemas. Jõulueurovisioon Põhikooli abituriendid, 9.a klassi õpilased õpetaja Julia Klochkova juhendamisel kutsusid üheksandikke ja gümnasiste osalema jõulueurovisiooni kontserdil. Laulud lauldi sisse Elmet Neumann Stuudio`s ja neist valmis kontserdisalvestus, mida osalised said oma klassiruumides jälgida. Salvestuse vaatamise järel toimus hääletus nagu Eurovisioonil ikka. Võitjaks osutus G1b/c. Täiesti traditsiooniline aastalõpp Enne koolivaheajale minekut sai koolipere ja endised õpetajad kokku ühises jõululauas. Koolimajas näitas oma kunsti meie endine õpetaja, nüüdne paeltikandi meister Tatjana Olonen. Head uut aastat! ![]() Mitmenäoline aasta lõpp Descartes’i koolis Detsembri alguses, 9. detsembril, toimus Descartes’i koolis traditsiooniline prantsuse keele päev. Kuigi pikalt ei saanud kindel olla, millises vormis saab ülelinnalist sündmust läbi viia, oli rõõm korraldada luulekonkurss, kus osalesid mitmete Tartu linna koolide õpilased. Sel aastal esitati prantsuskeelse autori luulet ning etlejad esinesid kas individuaalselt või meeskonnana. Ühtekokku astus lavalaudadele 46 õpilast. Etteasted olid eriilmelised ning emotsionaalsed - auhindu jagati nii ilmeka esitluse kui ka mõnusate ühislavastuste eest. Tublisid esinejaid tunnustas žürii, kuhu kuulusid Prantsuse Instituudi asedirektor ja keelelise koostöö atašee Guillaume Raboutot, Prantsuse Instituudi esindaja Mailis Seero-Boisbourdin, Eesti muusik ja teatrilavastaja Peeter Volkonski, Haridus ja Noorteameti ekspert ja meie kooli endine geograafiaõpetaja Elle Reisenbuk ning vilistlane Karl-Erik Reisenbuk. Küll oli mõnus üle pika aja lapsi lavalaudadel etlemas näha. Peaaegu nädal hiljem (15.12) kell 15.12 kogunesid õpetajate vaimse turgutamise projekti raames kokandushuvilised õpetajad kodunduse klassi. Käsitöö ja kodunduse õpetaja Ingrid Rump oli kokku pannud erakordse menüü: oliivide ja sulajuustuga täidetud liharullid, kartuliröst, punase veini ja ploomi kaste, kõrvitsa-õuna-pohla-astelpajusalat, magustoiduks beseerull pohladega. Kuid ega toit ei oodanud laual - kõike tuli ise valmistama asuda. Õpetajad jagunesid meeskondadesse, kus igaühel oli oma ülesanne täita. Liharullide kallal askeldas lausa neli pedagoogi. Õpetaja Ingrid käis ja juhendas kõiki abivajajaid. Kokkajad piilusid ka teiste tegemisi, et oskaks koduski sarnast perele ja külalistele pakkuda. Tore oli ühiselt ja maitsvalt koos aega veeta. Loodame, et uus aasta toob kõigile koolidele põnevaid uusi väljakutseid ja kogemusi. ![]() Rahvusvaheliselt küberkiusamise vastu, Tartu Erakooli TäheTERA üksus 17.–24. novembril käisid TäheTERA õpetajad Siiri ja Kristi Erasmus+ programmi “Cyberincluding Goes Europe” raames Hispaanias Murcias. Projektis olid lisaks esindatud Itaalia, Hispaania, Sloveenia ja Ühendkuningriigid, osalejate seas oli nii õpetajaid, sotsiaaltöötajaid kui ka noorsootöötajaid. Projekti eesmärk on luua raamdokument, mis reguleeriks kiusamist, küberkiusamist ja vihakõne üle-Euroopaliselt ning mida juba algaval kevadel esitada Euroopa Parlamenti. Viie päeva jooksul kohtusime mitmete kohalike organisatsioonidega, mis tutvustasid meile, kuidas nemad erinevate vähemusgruppide ja nende probleemidega oma kogukonnas töötavad. Meid tervitasid ka Murcia linnapea, kohalik politseiülem ning üheks põnevaimaks ettekandeks oli kohalike koolinoorte hasartmänguprobleemide kaardistamise projekt. Kuulamise kõrval oli suur roll ka panustamisel. Töötasime rühmades, mis koosnesid erinevate riikide esindajatest ning meie arutelude eemärk oli täiendada Itaalia olemasolevat seaduseelnõu nii, et seda oleks võimalik rakendada Euroopas laiemalt. Selline üsna multikultuurne kogukond võimaldas meil kõigil jagada oma riikide kogemusi – märgata, mida ühes või teises riigis tehakse. Mis toimib, mis mitte ning millised on võimalikud kitsaskohad. Viimasel päeval kulmineerus kogu meie eeltöö rühmadevahelise debatiga, kus oma seisukohti esitasime ja kaitsesime. Debati vormist hoolimata oli eesmärk ühine ning programmi eestvedajad said rohkelt ideid selleks, kuidas oma tööd paremaks teha. Kuu hiljem kogemusele tagasi mõeldes teeb endiselt enim rõõmu see ühtsustunne, mida Hispaanias kogesime. Meie erinevatest taustadest hoolimata mõistsime juba esimest hetkest selle teema tõsidust ning olulisust, mis kohati ka mõne arutelu päris tuliseks küttis. Projektis osalemine andis palju mõtteid selleks, mida saame ise ära teha nii TäheTERAs kui kogukonnas laiemalt. Aasta 2022 sobib selleks suurepäraselt! ![]() "Nakatumisnäitajad meie talveüritusi ei takistanud" Juba oktoobrikuus alustasime talveürituste planeerimisega ning leidsime ühiselt, et siseüritusi korraldada ei ole mõistlik. Seega sai alguse ajurünnak uute võimaluste leidmiseks nii, et õpilased saaksid esineda ja kogukond neid vaadata/kuulata ilma, et piirangud meid takistaks. Huvijuhi üleskutsega ühineda korraldustiimiga teistmoodi perepäeva läbiviimiseks liitus 6 õpetajat ning üheskoos viidi läbi ütlemata mõnus perepäev karges ja kõige päikselisemas talveilmas: ☃️õpilasfirma viis läbi teadusteatrit, ☃️õpilased laulsid ja mängisid pilli, ☃️kohapeal sai sooja jooki ja pirukat osta heategevuslikust kohvikust ning ☃️lisaks oli kooliümbruses ülesseatud ka nutiorienteerumine, mis tutvustas Tartu Forseliuse Kooli territooriumi ja koolimajasid. Perepäeva muutis eriliseks see, et teadusteatrist nähtud katseid said kõik pered terve nädala ka kodus järele proovida ja sedasi mõnusalt üheskoos aega veeta (https://tfk.tartu.ee/ahhaa/perep2ev/). Üritusega jäid rahule nii osalejad kui korraldajad. 🎄Ühise jõulupeo asemel tähistasid kõik klassid jõule eraldi klassiõhtutel, mille jaoks lõid 6. ja 9.klasside õpilased eraldi jõulupeo programmi ning muidugi ei puudunud programmist ka direktori kõne. Klassiõhtud olid meeleolukad ja programmi jõulu-küsimustikud ning etendused pakkusid mõnusat ajaviidet nii väiksematele kui suurtele! ❄️Jõulukontsert toimus meil taaskord õues, kuid sedapuhku kooli sisehoovis. Õpilased laulsid ja mängisid pilli koolimajas ning nende kaunist ettevalmistust said pered kuulda õues, sest tellitud oli korralik tehnika, mis andis tunde nagu lauldaks meie lähedal. Silmailuks oli valgustehnika ning hästi valmistunud tantsurühmad, kes esinesid sisehoovis. ![]() Detsembrikuu on kooliaasta üks oodatuim aeg – nooremad õpilased jagavad õhinal oma päkapiku-uudiseid ning üllatavad koduseid omavalmistatud meisterduste, jutukeste ja luuletustega. Vanemad õpilased panevad meelsasti õla alla tegevuste juures, mis nõuavad juba suuremaid oskusi. Nõnda valmisid lõppeva aasta jõulukaunistused lilleseade ringi, 8.a õpilaste ja õpetaja Merle Ambre eestvõttel. Advendiaega on Hansa koolis ikka tähistatud jutuvestmisega – õppejuht Marika Vares pajatab iga advendipühapäeva eel algklassilastele lugusid, millega saab edasi tegutseda juba nii, kuis lapsed ise soovivad – joonistada jutust tore pilt või jutustada lugu oma kodustele edasi. Kõikide teiste detsembrisündmuste kõrval pakkus kogu kooliperele vaieldamatult põnevaima kogemuse maagiline jõuluhommik talvise pööripäeva eel. See oli mõeldud 1. klassidele, kes kogunesid koolimaja õuele lõkkehommikule talve tervitama laulude ja tantsuga, samas oldi ka koolimajas sees rõõmsalt elevil, sest midagi nii teistsugust ei juhtu koolis just sageli. Sai rääkida meie esivanemate pööripäeva uskumustest ning saata mõttes tulle puhastuma kõik ebavajalik, mida vanasse aastasse maha jätta. Ootamatu üllatuse osaliseks said 1.a klassi lapsed ja õpetajad ning koristajatädi Rutt, kellele valmistas jõulurõõmu kindakuduja-päkapikk Tannari vanaisa. Imepäraseima kingituse valmistanud vanaisa Villu sai alles hiljem teada, et ammu-ammu, veel eelkooliealisena omandatud kudumisoskus, tõi selle toreda kingitusega kaasa suure ja sooja tähelepanu kogu kooliperelt. Lisaks äratas see tore tegu ka mitmete ajakirjanike huvi, kes avaldasid loo lugemiseks laiemale üldsuselegi. Igatahes on see sündmus kõigile ilusaks teadmiseks – oskus, mille omandad noores eas, kannab sind kaua ning kaugele, see on investeering oma tulevikku! Meie koolipere Selle aasta heategu läks Toidupangale. See, kes on valmis ise rõõmu jagama, saab seda ka vastu. Meeldivaid elamusi uueks aastaks! Jõulukuu pisikesed toimetused teevad südame soojaks! Keerulistel ja pidevalt muutuvatel aegadel tuleb olla strateegiliselt tark ja taktikaliselt paindlik. Karlova kooli jõulumeeleolu hakkasime piisk piisa haaval kujundama kohe detsembrikuu alguses, kui kuulasime klassikalist muusikat Pille Lille Muusikute Fondi interpreetide esituses ja kaunistasime koolimaja. Igal hommikul tekkis koolimaja seinale vahva luuletus, millest igaüks endale sobiva välja valida sai, et see näiteks jõuluvanale lugeda. Kui ilm muutus talvisemaks, siis ilmus kui võluväel meie jalgpalli väljakule rohket kasutust leidnud uisuväjak. Esmaspäeva hommikuti tähistasime üheskoos advendiaja kulgemist. Esimesel advendil võttis koolipere vastu kaunis klaverimuusika. Teise advendi puhul laulsid koolipere rõõmuks üldklasside mudilaskoori õpilased ja 2. b klassi päkapikud esitasid vahva tantsu. Kolmanda advendi puhul võttis koolipere vastu kooli orkester, kelle pasunahelid kostusid üle terve maja. Neljanda advendi virtuaalsed tervitused saatsid teele usinad õpetajad, kes olid ette valmistanud mitu põnevat etteastet. Õpetajad õppisid tihedate toimetuste vahele selgeks ka vahva tantsu, millega sel aastal oma jõulutervitused edastasime. Klassi-või koolikaaslastele jõulutervituste edastamiseks panid usinad päkapikud tööle jõulukirjakasti, mis kirjadest ääreni täis sai. Esimeste ja üheksandate klasside õpilased said enda teadmised ja meeskonnatöö oskused proovile panna jõuluvana kingimängus ning lukukood lahti murda. Enne vaheaega sai pisikestest meeleolu kildudest suur ja meie õpilasesinduse kommunikatsioonitoimkonna usinad liikmed üllatasid koolipere ajalehe Postipoiss taassünniga. Mõnusat lugemist ja avastamist! https://bit.ly/3zcEG0D KJPG lõpetas II perioodi distantsõppel, kolides isegi jõulukontserdi veebi Vaid paar päeva enne talvevaheaega andis Tartu linnavõim koolidele soovituse minna esimesel võimalusel distantsõppele. Reageerisime kärmelt ja tühistasime Grinchi kombel* nii planeeritud jõulupeod klassides, külalisesinejaga jõuluhommiku, jõulukontserdi kui ka uudset õppevormi pakkuva kood/Jõhvi külalistunni abiturientidele. Pidasime perekeskseid pühi olulisemaks kui kooli jõulupidu, abikäe pühademeeleolu hoidmiseks ulatasid meediamooduli noored, kes tolleks hetkeks ettevalmistatud jõulukontserdi veebivormi rüütasid. Allpool olevas videos näete osakest sellest. Õpetajate Mari Adamsoni ja Riho Rosina juhendamisel said noored napi 24 tunniga valmis stuudios salvestatud jõulukontserdi saateversiooni. Salvestusaega oli vaid ühe tööpäeva jagu, osavad montaažimeistrid tegid tööd ka öötundidel. Kuna täismahus noortekoori väiksesse stuudiosse salvestuseks siiski kokku ei saanud lubada, kõlavad muusikapalad vaid solistidelt ja ansamblilt. Oleme tänulikud kõigile noortele, keda salvestus ja selle avalikustamine ära ei ehmatanud ning kes oma lood vapralt ette kandsid. Täname vilistlasi Markus Gregori Kullamaad ja Christopher Oskar Oravat video valmimisel tehniliste oskustega toetamast. Video on vaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=cOxBVwQ9f4o * "Kuidas Grinch jõulud varastas" ("Dr. Seuss' How the Grinch Stole Christmas!") on 2000. aastal esilinastunud USA komöödiafilm. * "Kuidas Grinch jõulud varastas" on Ameerika kirjaniku Theodor "Dr. Seuss" Geiseli kirjutatud ja illustreeritud lastelugu riimvärsis. Detsembri algul kinnitas Tartu Linnavalitsus oma määrusega Tartu Kroonuaia Kooli arengukava aastateks 2022-2026. Arengukava seab koolielule olulisemad eesmärgid järgmiseks viieks aastaks. Üheks oluliseks eesmärgiks on kolimine 2023. aastal uude koolihoonesse Ploomi tänaval ning selleks ettevalmistumine. Koos uue koolihoonega muutub nii õpikeskkond kui ka kooli nimi – Tartu Kroonuaia Koolist saab Tartu Pärli Kool – seegi on leidnud arengukavas kajastust. Kooli arengukava koostamisel lähtusime kehtivast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Tartu linna arengukavast, Tartu linna põhikoolide kvaliteedikokkuleppest, kooli arengukava 2017-2021 analüüsist ja selle perioodi kooli sisehindamise aruande tulemustest. Arengukava koostamise protsessis osalesid kooli juhtkond, õpetajad ja hoolekogu esindajad. Tuginedes Tartu Kroonuaia Kooli visioonile, missioonile ning põhiväärtustele ja teistele strateegilistele dokumentidele, on arengukavas määratletud võtmealade kaupa kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad aastateks 2022-2026 ning toodud välja vajalikud tegevused nende eesmärkide täitmiseks. Sel arenguperioodil muutub küll kooli nimi ja asukoht, kuid meie kooli visioon - parim võimalus kvaliteetseks võimetekohaseks õppeks – jääb. ![]() Tartu Kunstikool pani detsembris piduliku punkti oma 70. juubeliaastale. Sel puhul avasime Eesti Rahva Muuseumis (ERM) oma vilistlaste maalide ja skulptuuride näituse. Kuraatoriks Kalli Kalde. Näitus jääb avatuks kuni 27. veebruarini ERMi maja B-osa fuajees ja kohvikus. Jõulukuule omaselt pidasime teineteist meeles ja jagasime tunnustusi. Tartu Kunstikooli traditsioonilise rändauhinna Kuldpliiats pälvis seekord meie 2. kursuse dekoraator Selene Taur. Iga semestri lõpus valivad joonistusõpetajad hindamiste põhjal välja nominendid, kellest üks pärjatakse Kuldpliiatsiga. Õpilane saab rändauhinda hoida terve järgmise semestri, kuniks nimistusse lisandub järgmine laureaat ning pliiats rändab tema kätte. Auhinda hakati välja andma 2010. aastast ning pliiatsi autoriks on Udo Vool. Tänu oma teisele traditsioonile - jõululoosile - saime kokku koguda stipendiumi summa, millega toetasime õpilaste ja õpetajate poolt välja valitud kahte tubli õpilast Arli Orlovskit (2. kursuse kujundaja) ja Helen Lajalit (2. kursuse kujundana). Jõululoosi piletite ostjate vahel loosisime välja meie vilistlaste loodud teoseid, teenuseid ja meeneid. Seekordsel valikainete nädalal said õpilased taaskord kätt proovida erinevatel põnevatel aladel. Koostööprojektide valikainetes said õpilased omavahel koostööoskusi arendada. Vastavalt teemale valmis mitmeid põnevaid disainiprojekte. Koostööprojektide valikaineteks olid: tootearendus koostöös TSENTRiga, animatisoon, multimeediaprojekt, tänavakunst, arvutimängude prototüüpimine ja risograafiga trükise loomine. ![]() Vabatahtlikuna Tartu Maarja Koolis Tänu Tartu Ülikooli Pedagocicumi vabatahtlike programmile õnnestus mul novembri ja detsembri jooksul Tartu Maarja Koolis nii lasteaias kui kooli pikapäevarühmas abistamas käia. Minu ülesanneteks olid valdavalt õpetajate ja õpilaste toetamine ning üleüldine vaatlus. Kogemus oli minu silmis ülimalt väärtuslik. Olles alles esimese kursuse eripedagoogika tudeng, puudus mul täielikult varasem kogemus ja kokkupuude erivajadustega lastega. Seeläbi tunnen, et selline vahetu võimalus mõnesid lapsi paremini tundma õppida ja reaalsetes situatsioonides näha, kuidas õpetajad nendega tegutsevad, toetab minu edaspidiseid õpinguid suurel määral. Samas veel suuremaks väärtuseks osutus minu jaoks tegelikult tänu praktikale leitud kindlustunne ja siiras entusiasm, et olen teinud õige erialavaliku ja just sellisena enda tulevikku ette kujutangi. Praktilistes olukordades enda proovile panemine, kogemustega töötajatelt toetuse ja nõuannete saamine ning palju muud – kõik see mõjus innustavalt ja inspireerivalt muidu veel üsnagi teoreetiliste õpingute kõrval. Nende paari nädalaga said kool ja inimesed mulle üllatavalt kiiresti koduseks ja iga uut päeva ootasin pikisilmi. Mis peamine, alati läksin koju sooja südame, rõõmu ja energiaga. Olen tänulik kogu kooliperele nii lahke vastuvõtu eest ja mulle kinnitamast, kui tore õpetajatöö olla saab. Mul on väga hea meel, et programmis osalema just Maarja kooli sattusin, sest see on üks tõeliselt särav ja turvaline paik, kus oma esmaseid erialaseid kogemusi saada. Aitäh! Liisa Õunpuu TÜ eripedagoogika I kursuse tudeng ![]() MRK 10. HEA TEGU Heategude tegemiseks ei pea vaatama kalendrisse, aga ikka kipub olema nii, et jõulud on selleks kõige ilusam aeg. Mart Reiniku kooli 1. HEA TEGU sündis 2013, kui aitasime MTÜ Mondo vahendusel kooli neli Ghana last. Järgmiste heategudega said kooli koridoridesse pingid, abistatud raskustes üksikema ja pärilikku ainevahetushaigust põdevat poissi, kogutud raha tsüstilise fibroosi põdejatele ning korraldatud unistuste päev haiglas olevatele lastele. Oleme toetanud Vähiravifondi, Austraalia metsatulekahjudes kannatada saanud koaalasid, Gabrieli kasse ning kooli tiibklaveri restaureerimist. Nende heategude taustal on üles kasvanud terve lend lapsi, kelle jaoks on see iga-aastane kampaania olnud saatjaks 1.klassist peale. Iga kampaania on andnud võimaluse antud teemal laste silmi avada ning pannud kaasa mõtlema. Selle taustal on ehk nii mõnigi aru saanud, et tegelikult läheb temal päris kenasti. Sel aastal läksime 10. ringile ja otsustasime toetada Eesti loodust. Meie väljavalituks osutus Piirissaare mudakonn, kelle arvukus on vähenemas ja kes oma olemasoluga aitab säilitada looduslikku elurikkust. Mudakonna aitamisest võidab nii nastik, kurg kui ka kotkas, aga ka tüütute kahjuritega võitlev aiapidaja. Toetades Piirissaare mudakonna, aitame ka Piirissaaret oma ainulaadse elukeskkonna säilimisel. Meie HEA TEO eesmärk on alati olnud mitte suurte üksikannetuste kogumine, vaid see, et osaleks võimalikult palju õpilasi ja kooliga seotud inimesi. Oleme tahtnud näidata, et kui meid on palju, siis teeb ka väike panus kokku suure. Sel korral läksime veidi teist teed ja müüsime heategevuslikul eesmärgil kooliga seotud kaardikomplekte ning nendelt saadud tulult kujunes ka meie heateo suurus. Loodetavasti aitavad need heateod jõulutunnet suurendada ja tugevdavad meie kooli ühistunnet. Tee head, siis saad head! Tartu haridusosakond![]() Tartu Variku Kool tähistas sünnipäeva 22.-26. novembrini tähistas Variku koolipere kooli 41. sünnipäeva. Kuigi juba teist aastat järjest ei ole saanud me sõpru ja vilistlasi külla kutsuda, ei möödunud sünnipäev tähistamiseta. Kõlas muusikat, tantsu ja naeru, mida oli kosta ka maskide tagant. Kogu nädala vältel oli võimalik näidata nii teadmisi kui katsuda omavahel jõudu. Õpilased said lahendada kooliteemalisi ristsõnu ning klassid panid end õpetajate Helve Israeli ja Siim Pruusi juhendamisel proovile köieveos. Liikuma Kutsuva Kooli mängujuhid korraldasid 1.-4. klassile mänguvahetunde ning oma koduklassides oli võimalik osa saada tantsuvahetundidest. Teisipäeval, 23. novembril võis koolimajas näha ringi liikumas säravaid ja tavatuid maske. Selleks, et maskikandmine ei muutuks üksluiseks, oli võimalik kõigil enda maskidele midagi toredat lisada. Kooli sünnipäevanädalal on saanud tavaks kiita nii õpilasi kui õpetajaid. Selleks puhuks jagasid õpilasesinduse liikmed õpilastele ja õpetajatele tänukaarte ning soovijad said oma lemmikõpetajatele ja kiiduväärt õpilastele jagada tunnustust. Sünnipäevanädala suursündmus oli loomulikult pidulik aktus, mis sattus sel aastal kadripäevale. Kuna aktuseid füüsiliselt korraldada ei ole võimalik, toimus 25. novembril kahe tunni vältel koduklassides videoaktuse vaatamine, koogisöömine ning Tartu Variku Kooli teemaline ,,Kuldvillak“. Kas teie teate, mis aadressil asus Tartu Variku Kool enne kahe aasta tagust uuenduskuuri või mis spordialaga on tegelenud direktor Peeter Kikas? Kadripäevale kohaselt riietus koolipere heledatesse toonidesse. Peonädala lõpetasime reedel 8. ja 9. klassi õpilaste abiga jõulukuuske püstitades. ![]() Neljapäeval, 11. novembril toimus Veeriku koolis taas ühine peresündmus, kus eelkõige isad, kuid ka teised pereliikmed said koos lastega osaleda põnevates töötubades. Nii sai näiteks oma oskusi proovile panna Mölkky viskemängus, korvpallivisetes, jalgpalli täpsuslöökides, saalihoki harjutustes, erinevates orienteerumismängudes või hoopis mängida liikuma kutsuvaid mänge. Lisaks sportlikele mõõduvõttudele ja orienteerumistele said laps ja vanem koos pannkooki või grillvõileiba küpsetada. Õhtu oli ootamatult soe ja kuiv, muusika mängis, magusad lõhnad levisid ka kaugemale. Saime jätkuvalt kinnitust, et koostegemine on ehe rõõm! Traditsioonilisel kodanikupäevale pühendatud kõnekoosolekul oli 9. klasside õpilastel võimalus öelda, mis on südamel järgmistel teemadel: „Kõik suured muutused saavad alguse kaosest“ (Deepak Chopra) „Miski siin maailmas ei saa teid piinata nii palju kui teie enda mõtted.“ „Valetada pole ilus“ „Terves kehas terve vaim“ (Juvenalis) „Kui me kaotame õiguse olla erinevad, siis me kaotame privileegi olla vabad“ (Charles Evans Hughes) „Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi“ (Lennart Meri) Üllatas õpilaste julgus ja vajadus jagada väga isiklikke muresid, oskus näha valusates kogemustes arenguvõimalusi. Sisuliselt esimene avalik esinemine nii laiale publikule pakkus paljudele õpilastele võitu iseenda üle ning võimalust olla märgatud. Kõnevõistlus on ühiskonnaõpetuse ja kirjanduse lõiming. ![]() Praeguselgi kultuurivaldkonna jaoks keerulisel ajal võõrustab meie kooli Tubina saal igakuiselt umbes kümmekonda kontserti. Saalist on saanud Tartu muusikasõprade jaoks kindel kohtumispaik, mille laval võib näha nii maailmaklassi muusikuid kui ka tulevikutegijaid meie endi õpilaste näol. Novembri vaieldamatult menukaimaks kontserdiks oligi meie oma rütmimuusikaosakonna traditsiooniline tribuut-kontsert. Juba kümnendat aastat korraldab osakond sügisel ning kevadel kontserte, millega tehakse kummardus mõnele kuulsale välismaisele või kodumaisele artistile või koosseisule. Varasemalt oleme saanud nautida meie õpilaste tõlgendusi näiteks The Beach Boys’i, Rein Rannapi, Fixi ja Joni Mitchelli loomingust. Seekord võeti luubi alla Detroidi legendaarse plaadifirma Motown artistide lood ning lavalt kandus saali tõeline 60ndate ja 70ndate souli, funki ning disko-õhustik. Ajarännakule aitasid kaasa ka põhjalikult läbimõeldud kostüümid, koreograafia ning valguslahendused, ent põhirõhk oli siiski muusikal. Kuulsime Diana Rossi, Stevie Wonderi, Marvin Gaye ja teiste aegumatuid hitte ning saime taaskord veenduda meie õpilaste kõrges tasemes, kuna lood ei olnud kindlasti kergemate killast. Nagu muuseas saime vahetekstide abil teada plaadifirma ajaloost, huvitavatest seikadest, aga ka sellest, kuivõrd sügava jälje see ”nähtus” on kultuurilukku jätnud. Saalist lahkudes olid nii publiku kui esinejate näod naerul ja kiidusõnad ei tahtnud lõppeda. Jääb vaid üle oodata kevadist tribuuti. Detsember tõotab kontsertide poolest tulla taas äärmiselt rikas - traditsiooniline jõulumuusika festival on juba alanud ning selle käigus on võimalik külastada tervelt 15 tasuta kontserti üle kogu linna. 6. detsembril ootame kõiki Pauluse kirikusse tähistama meie kooli 102. sünnipäeva kontserdiga, kus esineb Eller Sümfoniett. Infot kogu festivali kohta leiab kooli kodulehelt ja Facebookist. Olete oodatud osa saama kaunist jõulumuusikast noorte interpreetide esituses! (Foto autor Kalev Ints) ![]() Kui sinu kirg on ajalugu Kas sina tead, kes on kindralsuperintendant? Ilmselt võib sellele küsimusele vastata mitut moodi, kuid Hugo Treffneri Gümnaasiumis kannab sellist tiitlit ajalooringi õpilaste seast valitud juht. Meie ajalooring tegutseb järjepidevalt juba 13. hooaega. Igal teisipäeval kell 16 saadakse kokku ja toimub midagi põnevat – ajalugu on ju nii lõpmata huvitav ja rikkalik, et koolitundidest ei piisa! Näiteks viimase kuu jooksul on kunstiajaloolase Enriko Talvistuga kooli lähiümbrust avastatud, külastatud Tartu Linnamuuseumi näitust ajaloolisest matusekombestikust, vaadatud animatsiooni Kalevipojast ning filmi Põhja-Koreast. Flirdist ühiskonnateadustega kõneleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelse debati korraldamine koolis. Oluline on olnud koostöö Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga ning muidugi mõnusad ja innustavad arutelud kõikidel kokkusaamistel. Ajalooringi uks on alati avatud ja iga tulija oodatud, olgu õpilane või õpetaja. Hea meel on, et meie tegemistesse panustavad vilistlased ning vahel satub kuulajate sekka ka teiste koolide õpilasi. Üks legendaarne ajalooringi vilistlane alustas aktiivselt juba 9. klassi alguses, kui ta meie koolis veel ei õppinudki. Lisaks mõnusale seltskonnale ning uutele teadmistele on alati ootamas ka soe tee ja küpsised. Ilmatsalu kool on Liikuma Kutsuv Kool ja selle aasta motoks on „Koos õue!“. Mõeldud, tehtud! 12. novembri õhtutundidel jätkas Ilmatsalu Põhikool sportlike ürituste sarja „Isadepäeva heategevuslik tõrvikurongkäik“, mille käigus kogutakse rahalist toetust erinevate liikumisvõimaluste pakkumiseks. Seekord oli eesmärgiks koguda toetust koolimaja juures asuva liikumisala/bussi ootamise ala täiendamiseks. Kõik liikumishuvilised olid oodatud koguma heategevuslikke kilomeetreid. Ürituse käigus oldi üheskoos kehaliselt aktiivsed, tutvuti koolipere liikmetega ja koguti heategevuslikke kilomeetreid. Tõrvikurongkäigu 6 km teekond viis liikumishuvilised koolimaja juurest ümber Ilmatsalu järve ja tagasi. Kõndima olid tulnud nii suured kui väikesed, nii kahe- kui ka neljajalgsed. Kelle jaoks oli teekond liiga pikk, sõitis kärus. Pimedas sügisõhtus lisas rongkäigule salapära tõrvikutevalgus. Teekond kulges kohati suure liiklusintensiivsusega maanteel ja seetõttu oli kohustus teha end nähtavaks kandes helkurvesti ja teisi helendavaid vidinaid. Heategevusliku kilomeetri lõpus ootas osalejaid mõnus amps ja soe tee, mida keskkonnahoiu mõttes jõi iga osaleja oma kaasa võetud joogitopsist. Loodame, et ka järgmisel aastal ilmataat meid soosib, et saaksime koos õues liikudes teha head nii oma tervisele kui kogukonnale. Liigume koos õues! ![]() Kolme kooli projekt 4. novembril alustasid Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Tamme Kooli ja Tartu Kesklinna Kooli 9. klasside õpilased koostööprojekti “Edu ja õnnelikkus”. Projekti eesmärk on arendada noorte koostööoskusi läbi tervislike eluviiside propageerimise. Samuti valmistada ette 9. klasside õpilasi sisseastumiskatseteks ning toetada kolme kooli noorte sotsiaalseid oskusi läbi vaimse tervise, liikumise ning ettevõtlikkuse loengute ja töötubadega. Erinevate meeskonnategevuste käigus näitavad noored oma algatusvõimet ning saavad töötubades uusi oskusi, kuidas grupis edukalt tegutseda. Erinevate tegevuste käigus arendatakse kriitilist mõtlemist ja loovust. Vaimne ja füüsiline tervis on noorte jaoks väga aktuaalne ja oluline, et kasvada aktiivseks ja õnnelikuks kodanikuks. Esimesel projektipäeval kuulasid noored Roland Tokkot teemal “12 asja, mida koolis ei õpetatud”, Annika Paasi kogemuslugu ning MHG 10. klassi õpilane Matilda Mägi rääkis teemal “Õnnelikkus”. Võib öelda, et tegemist oli väga huvitava projektipäevaga, milles Tamme kooli õpilased osalesid Zoomi vahendusel oma kodudest, Kesklinna kooli õpilased viibisid oma klassiruumis ning MHG õpilased olid koos kooli aulas. 2. detsembril on koolituskeskkonnaks samuti Zoom, aga päeva korralduse eest vastutab Kesklinna kool. Päeva jooksul saavad noored teadmisi tervisliku toitumise kohta ja joogatunnis ülevaate, kuidas tõsta enesekindlust enesest hoolimise ja armastuse kaudu. Inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk räägib noortele, kuidas olla tulevikukindel ning elus õnnestuda. Kolmas projektipäev toimub Tamme koolis ning sellel päeval kuulevad noored erinevate inimeste kogemuslugusid (Kaisa Holsting, Mihkel Lees ja Daniel Levi Viinalass). Katrin Saali-Saul räägib õpilastele “Edust ja õnnest” ning Tartu Noorsootöökeskusega koostöös toimuvad noortele töötoad. Projekt lõpeb veebruaris ühise diskoga ning valminud videote vaatamise ja refleksiooniga. ![]() Tartu Aleksander Puškini Kooli uussisserändajate klubi Alates selle õppeaasta septembrist toimub meie koolis õppekava rakendamist toetav projekt „TAPK uussisserändajate klubi“, mille eesmärk on toetada Eestisse sisserännanud laste kohanemist kohalikus elu-, õpi-, kultuuri- ja keelekeskkonnas. Koolis õpib umbes 50 õpilast, kellest suurem osa on pärit Ukrainast, aga ka Valgevenest, Kasahstanist ja Venemaalt. Vaatamata sellele, et kõik õpilased on tulnud Eestisse elama erineval ajal, vajavad nad kõik tuge ja ainult eesti keele õppest jääb lõimumiseks väheseks. Projekt võimaldab õpilastel külastada mitmeid eesti keele õpet ja kultuuriteadmisi tõhustavaid töötube ja üritusi nii koolis, Eesti Rahva Muuseumis kui ka Anne Noortekeskuses. November oli sisustatud koolis toimuva keelekohviku ning ERMi töötoas osalemisega. Kuna rääkimine on keeleoskuse juures väga tähtis, siis tundus hea mõte korraldada klubi raames ka keelekohvik, et julgustada õpilasi kiiremini eesti keeles kõnelema. Keelekohviku formaat näeb ette vaba suhtlust erinevatel teemadel, kus keegi ei pane hindeid ega anna hinnanguid. Esimeses keelekohvikus osales 20 õpilast vanuses 8–15 a. Tunni teema oli tutvumine. Vaatamata sellele, et õpilased on erineva keeleoskustasemega, toetasid nad üksteist või küsisid abi keelekohviku juhendajalt. November jätkus ERMi töötoas „Minu oma, meie oma“, mille käigus õpilased külastasid näitust „Talu elu ja talu ilu“. Seal tutvustati neile, kuidas vanasti Eestis esemeid kaunistati ning arutleti selle üle, kuidas aru saadi, kellele üks või teine ese kuulub. Näitusest inspireerituna sai iga laps puidule põletada enda väljamõeldud peremärgi. Õpilased olid töötoast vaimustuses ning ootavad huviga juba järgmist muuseumikülastust. Eesti keelt, kultuuri ja ajalugu tutvustavad tunnid annavad õpilastele parima võimaluse mõista neid ümbritsevat keskkonda, tänu millele uus ja võõras muutub arusaadavamaks ja turvalisemaks. ![]() Kodanikukuu november Annelinna gümnaasiumis Kodanikupäev on meie kooli jaoks tähtpäev, mida oleme ühel või teisel viisil ikka tähistanud. Tegelikult on see nii oluline päev, et teeme temaatilisi üritusi kogu novembrikuu jooksul. Varem oleme pakkunud kontserte Annelinna päevakeskuses ja hooldekodus, korraldanud konkursse, tunnustanud õpilasi ja õpetajaid kodanikuaktiivsuse eest. Selle aasta uueks algatusteks oli „Kodaniku nõuandla“. Kolme nädala jooksul esinesid 12. klassi õpilased kooliraadios, mõtiskledes nende jaoks tähtsate asjade üle. Raadiosaate juhatas sisse tõdemus: inimene ei ole kunagi nii tark kui gümnaasiumi lõpetamisel; sellepärast jagavad meie abituriendid teiega oma mõtteid ja kogemusi. Jutuks võeti erinevaid teemasid: koolielu võlud ja valud, õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted, tulevikuplaanid ja unistused, põhiväärtused, pere ja sõprade olulisus, ühtekuuluvustunne, oskus puhata, elada, nautida ja hinnata iga hetke ning väärtustada inimelu, vabadust, armastust ja vastutust kodumaa vastu. Väljastpoolt kooli tõi meie õpilastele tarkust TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi direktor Kristiina Tõnnisson. Tema teadis vastust küsimusele: mida peab riik tegema selleks, et ta kodanikud oleksid õnnelikud? Meie uus koolimaja dikteerib meile üha uusi teemasid. Kodanikukuul mõtestasid õpilased enda jaoks lahti, millised on tõeliselt asjakohased käitumisnormid, ning sõnastasid need õpilaste käitumisreeglitena, mis on nüüd kooli avatud aladel ekraanidele kuvatud. Uue algatusena valisid õpetajad valdkonnakeskuste kaupa enese hulgast HEA KOLLEEGI PREEMIA väärilised kolleegid. Tunnustati nii heade iseloomuomaduste, kõrge töökultuuri kui professionaalsuse eest õpetajaid ja töötajaid. Palju õnne, Irina Abisogomjan, Igor Bitov, Tiina Kikerpill, Veronika Kim, Julia Klochkova, Artur Kusnerov, Jelena Ljatitševskaja, Tatjana Ojavere, Jelena Vidrikson. Tähtis sündmus oli seegi, et mitmeaastase vaheaja järel esines meile jälle TAGi lastekoor Alla Botšarova juhtimisel. ![]() Käimasolev õppeaasta on oma eripäradega olnud väsitav nii õpilastele kui õpetajatele. Kui õpilaste turgutamiseks leitakse abi õpihuvilaagritest, põnevatest õpitubadest ja aktiivse liikumise tundidest, siis õpetajate vaimse tervise turgutamine on juba keerulisem. Sel õppeaastal ärkas Tartu Descartes’i Koolis taas ellu õpetajate huviring. Alguse sai kõik õpetajate päeval läbi viidud puutöötunnist, pärast mida õpetajad veel taolisi võimalusi palusid. Nii toimuski novembris saviring, kus soovijad said endale savist kauneid esemeid voolida ning peagi ootab ees nende glasuurimine. Detsembris toimub õpetajaid kokandusring, kust kindlasti leiab põnevaid mõtteid jõululaua jaoks. Lisaks õppetööle oli novembris ka mitmeid põnevaid külastuskäike – virtuaalsel teel külastas meid Leedu Vilnius Pranciškus Skorina Gymnasium. Jagasime oma kogemusi distantsõppe vallas, rääkisime õpetajate ja õpilaste motiveerimisest ja tugisüsteemist ning näitasime külalistele, milline võib välja näha üks aktiivne õpitund. Lisaks kaugetele virtuaalkülalistele Leedust oli meil võimalus võõrustada Prantsuse Instituudi uut asedirektorit ning keelelise koostöö atašeed Guillaume Raboutot. Kasutasime võimalust ning kutsusime külalise prantsuse keele päeva raames toimuva etluskonkursi žüriisse. Samuti sai kokku lepitud, et Prantsuse Instituut hakkab kooliga veel tihedamat koostööd tegema ning pakub oma toetust erinevate ettevõtmise läbiviimiseks. Novembris oli rohkesti elamusi ja põnevaid kohtumisi, loodame, et detsember jätkab samas vaimus. ![]() Lendame säde silmis lõunasse! Armsas musta-oranži logoga koolimajas pesitsevad kaks suurt sõpra - LõunaTERA ja SädeTERA. LõunaTERAS oleme teinud traditsiooniks igal hommikul koos võimlemise. Päeva algusesse on planeeritud 5 minutit ühist liikumis- ja ärkamisaega. Kui ilm lubab, võimleme õues – ikka rõõmu ja innuga! Taolised traditsioonid on hea viis luua ühtsustunnet ja lugupidamist tervislike eluviiside vastu. Lisaks osalevad LõunaTERA õpilased TÜ liikumis- ja digiefekti uuringutes – et teadus ikka kestaks! LõunaTERA ruumides pesitsev SädeTERA alustab oma päeva hommikuringide ja ühise tee joomisega. Kindlasti tuleb teha ka lõbus tiir ronimispuul, et õppetöö alguseks selg juba sirutatud oleks. Lisaks on SädeTERA õpilased usinad programmeerijad ja robotite kasutajad. Edukalt sai osa võetud tõeliste digitarkade üritustest CodeWeek-ist ja RoboOlümpiast. Koolilaste sombuseid sügispäevi täidavad soojusega lugemispesad ja -kohvikud, ka kirjanik I.Tomusk külastas ja inspireeris meie raamatuhuvilisi. SädeTERA lugemispesa patjadel võib juba näha kulumisjälgi, sest klassi neljakäpalised liikmed on ju alati valmis kuulama. Novembrit tegid värvilisemaks ka isadepäevanäitus, külalised ja koolimajas liikuvad väikesed mardi- ja kadrisandid. Kooli aias pistsid rohenäpud mulda kevadlilled ning nende tärkamiseni saavad SädeTERA õpilased jälgida enda nutiaedades olevate taimede eluringi. Ka oma hommikuse taimetee komponendid tuleb ise kasvatada. Mardi- ja kadrikuul küpsetati ka ehtsat rukkileiba, millele määriti rammusat koduvõid ning laualt ei puudunud ka suunurki kergitav mardileib. SädeTERAs ja LõunaTERAs toimub alati midagi põnevat, et koolirõõm aina kasvaks ja laste huvi õppimise vastu suureneks. Iseseisva õppimise päev Kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord trimestris, toimub Tartu Forseliuse Koolis e-õppepäev, mille sel korral nimetasime iseseisva õppimise päevaks (põhjusel, et digioskusi liialt ei toetanud). Sel korral oli fookuses õpioskuste arendamine läbi erinevate tõhusate õpistrateegiate kasutamise. Päeva ettevalmistamisel jagunesid õpetajad õpigruppidesse ning koostasid kahe hommikuse koosoleku aja arvelt õpilastele ülesanded, mis suunasid neid kasutama erinevaid õpistrateegiaid. Ülesanded koostati eraldi 1., 2., 3., 4.-5., 6.-7. ja 8.-9. klassidele ning vormistati igale klassile ühe Google Docs dokumendina. Õpilased said õppimise info endale esmaspäeva hommikul enne tundide algust. Päeva lõpus pidi iga õpilane täitma küsimustiku iseseisva õppimise päeva kohta. Tagasiside põhjal selgus, et taolist iseseisva õppimise päeva võiks veel teha (74%) ning õpilased said ise hakkama (43%) või vajasid veidi abi (50%). Lisaks on näha ka see, et võrreldes varasemalt läbiviidud küsimustikega hakkavad sisulisemaks muutuma erinevate õpistrateegiate nimetamised, kuid tööd õpilaste teadlikkuse tõstmise vallas on veel palju teha. Õpetajatele toimus sel päeval aga taastava õiguse koolitus, mida viisid läbi suurepärased koolitajad Kadri Ann Salla ja Annegrete Johanson. (Tartu Forseliuse Kooli õpetajaskonna soovituskiri läheb neile!). ![]() Lugemiskuu Tartu Hansa koolis Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega, seetõttu nimetasime novembrikuu oma koolis lugemiskuuks. Õpetajad lugesid kõigis vanuseastmetes ette erinevaid lugusid raamatutest, ajalehtedest-ajakirjadest, luulekogudest ja mujaltki. Püüdsime teha nii, et õpetajad inspireeriksid õpilasi ning väärtustasime sellega lugemist. Novembrikuu esimesel nädalal valisid aineõpetajad lugemiseks hingedepäevaga seotud tekste. Järgneval nädalal valisid õpilased mardipäevaga seotud tekstid, mida nad soovisid, et õpetaja ette loeks. Kolmandal nädalal valisid õpetajad kadripäevaga seotud tekste ja novembrikuu viimane nädal pühendati advendi- ja jõulujuttudele. Lugusid loeti ette esimesel nädalal klassi esimeses ainetunnis, teisel nädalal vastavalt teises ainetunnis. Õpetajad pühendasid lugemisele aega sõltumata oma ainest, nii loeti ette kehalise kasvatuse, muusika, matemaatika ja paljudes teisteski ainetundides. Õpetajal oli võimalus alustada/lõpetada tundi lugemisega või lõimida lugemine hoopis tunni keskele. Valdav osa õpetajatest tundis, et lugemiskuu pakkus rõõmu kõigile - lugejatele ja kuulajatele. Esimestes klassides on ettelugemine kujunenud igapäevaseks normaalsuseks ning lapsed ootavad seda väga. Ka vanemates klassides pakkus ettelugemine põnevust ja meeldivaid emotsioone. Kuuldavasti loeti ette väga erinevatest teostest pärit lugusid. Olgu siin nimetatud vaid mõned raamatud, mida kasutati: “Lemmiklooma teine elu”, “Jaagupi esimene koolisügis”, “Kartmatu vanaema Adeele kosmosereis”. Õpetajad tõid välja, et lühikesed ja õpetlikud lood sobisid lugemiseks väga hästi. Suur hulk tagasiside küsitlusele vastanud õpetajaist arvasid, et taolist võimalust võiks kasutada tundides edaspidigi. Usume, et täpselt nii oluliseks, kui oluliseks peavad ettelugemist meie õpetajad, nii oluliseks peavad seda ka meie õpilased. Püüame olla väärikaks eeskujuks ning suunata õpilasi rohkem tekstide põnevasse maailma. Siim Karnö TaHK eesti keele ja kirjanduse õpetaja ![]() Sel õppeaastal toimus esimest korda valikkursus “Soomeugrilaste maailmatunnetus”. Impulss oli see, et soomeugrilased elavad väga omapärases looduskeskkonnas – siin on aastaajad, pikalt pime ja külm ning loodus võib olla mõnikord väga karm. Kõik see on jätnud fantastilise jälje meie iseloomu, uskumustesse, igapäevategevustesse ja arusaamisse loodusest. Kursuse käigus sooviti pisut üles äratada seda ehk natuke uinunud soomeugrilast meis endis, lähenedes ettevaatlikult loodusele ja selles peituvale müstikale. Loovate tegevuste kaudu liiguti lähemale sellele, mida enda ümber näeme, kuid sageli ei märka. Külastati ERMi näitust “Uurali kaja” ning tundi tuli udmurdi naine, kes jagas siiralt ja südamlikult oma lugu ning maailmatunnetust. Toimus ka nutivaba laager, kus oligi külm, pime ja ainus valgus tuli küünlast ja lõkkest. Kogu kursuse jooksul loodi vaba keskkond, mis ärgitaks ise mõtlema ja lugusid looma ning justnimelt jutustama, mitte kirjutama. Nädalate vältel oli näha ja kuulda, kuidas noorte eneseväljendus muutus järjest vabamaks ning loomingulisemaks. Kursuse kokkuvõtteringis tõid õpilased välja, kuidas neis tärkas inspiratsioon, huvi ja empaatia soome-ugri rahvaste vastu, kellest varem ju teati, aga nende olemust ei tunnetatud. ![]() Koorikooli õnnelik novembrikuu Üle kahe aasta said koorikooli koorid tunda rõõmu kooslaulmisest proovides ning esineda erinevatel kontsertidel, etendustel, salvestada koorimuusikat. Olime valmis esinemiseks ka oktoobris toimunud haridusfestivalil, kuid kahjuks ürituse toimumise ajal haigestusid nii lauljad kui dirigent. Pidime loobuma. Novembrikuu andis meie kooridele uued võimalused. Tartu Poistekoor oli kutsutud esinema traditsioonilisele isadepäeva kontserdile Estonia kontserdisaalis. Kõige väiksematele oli see üldse esimene kogemus olla suurel laval. Kuid kõik olid vaprad ning said laulmisest suure naudingu. Poistega koos astusid üles ka Nõmme Kultuurikeskuse Noorte Naiste Koor Kevad, tütarlastekoor Ellerhein, ansambel Õtekse, Valter Soosalu harpejjil ning Vladislav Koržets. Esineti presidendile, Aasta isale 2021, kuulajatele kontserdisaalis ning ETV vahendusel kodudes. Lastekoor käis salvestamas 2023. aasta noorte laulupeo PÜHA ON MAA lastekooride repertuaari Tallinnas ERR stuudios. Lauljatel oli võimalus jälgida helitehnikute tööd, laulda kõrvaklappidega ainult oma häälepartiid ja laulda külalisdirigendi käe all. Laulmine kõrvaklappidega mikrofoni nõuab oskust kuulata nii iseennast, kui ka teisi. Samas ei tohi teha liigseid liigutusi ega köhatusi, et mitte tekitada müra. Tüdrukud olid väga tublid ja pidasid vaimsele pingele kenasti vastu. Päev aitas kaasa koori ühtsustunde loomisele. Neidudekoor Kurekell astus üles kahel novembrikuu õhtul ERM-is kaasaegse tantsu lavastuses „Tähesülem“. Lavastaja-koreograaf Heili Lindepuu loodud rännakul läbi liikumise ja muusika andsid edasi poeetilisi kujundeid meestantsijad ning neidudekoor Kurekell ja naiskoor Emajõe Laulikud. Lauljad esitasid Veljo Tormise, Hans Hindpere, Urmas Sisaski ja Maarja Nuuti loomingut, millele tantsijad tantsisid oma lugu. Õnnestunud esinemist tänasid pealtvaatajad suure ovatsiooniga. Järgmisel kuul ootavad koorilauljaid esinemised Vanemuise teatri ooperietendustes „Carmen“ ja „Linda di Chamounix“ ning jõulukontsertidel Salemi, Pauluse ja Peetri kirikutes. ![]() November möödus Kesklinna Koolis pidustuste tähe all: esmalt tähistasime kooli 31. sünnipäeva. Vastavalt oludele pidutsesime hajutatult ning aktuselgi osalesime videosilla kaudu. Teiseks tähistasime meestepäeva. Meeskolleegide rikkaliku ja mehise peolauaga meelespidamine on meie koolis juba traditsiooniks saanud. Tunnustame sel moel oma väheseid maskuliinseid õpetajaid ja näitame oma hoolimist ja lugupidamist. Armastus käib ju kõhu kaudu! Viimaks tähistasime reedel, 26. novembril kodanikupäeva, mille eesmärk on teadvustada kodanikustaatust, kodanikuõigusi ja tõsta kodanikuuhkust. Kodanikupäeva raames vastasid õpilased Eesti-teemalise Kahoot`i küsimustele, mis olid koostatud kooliastmeti erinevate raskusastmetega. Üritus oli huvitav, aga ka hariv. Tublid osavõtjad said magusa auhinna. Ehkki vaimse tervise nädal oli oktoobris, korraldasime selle oma koolis pisut hiljem - 15. - 19. novembril. Õigemini küll korraldasid terve nädala meie tublid üheksandikud, kes kutsusid kooli esinejaid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnast, viisid läbi asjaliku aruteluringi, kaardistasid õpilaste muresid ja hirme ning hoolitsesid kooliraadio kaudu ka lõõgastava meeleolu loomise eest. Lõpuklassides pannakse sel aastal meil üldse palju rõhku vaimsele tervisele. Nimelt viime koos Tamme Kooli ja Miina Härma Gümnaasiumiga läbi projekti “Edukaks ja õnnelikuks”. Esimene projektipäev toimus 4. novembril Miina Härma Gümnaasiumi eestvedamisel. Ehkki projekti plaanides tahtsime kindlasti kolme kooli üheksandikud omavahel kokku viia, pidime viiruse leviku kasvamise tõttu oma projekti siiski veebi kolima. Nii jälgitigi Härma kooli toredaid loenguid kodustes klassiruumides Zoomii vahendusel. Järgmine projektipäev on juba 2. detsembril ja sedapuhku oleme korraldajateks meie. ![]() Kivilinna kooli 36. sünnipäevanädal Hoolimata sellest, et Eestis olid keerulised ajad, sest positiivsed koroonanumbrid olid maailma tipus, ei heidutanud see meid tähistamast oma armsa kooli 36. sünnipäeva. Hoolime oma kooliperega üksteisest, erinevad tegevused sünnipäevanädalal (8.-12. november) ei jäänud tegemata, toimusid ehk veidi teisemas vormis kui tavapäraselt kombeks. Jagame oma head kogemust sellest, kuidas turvaliselt pidu pidada. Esmaspäeval toimus 1. klasside traditsiooniline pidulik juhtkonna vastuvõtt, kus meie kõige nooremad õpilased said mööda pikk vaipa liikudes kuulda klassijuhataja poolt loetud iseloomustust ja kohtuda nii direktori kui õppejuhtidega. Tavapärase kätlemise asemel toimus piisavat vahemaad hoides seekord aga teineteisele kummardamine ja heade soovide soovimine. Meil on koolis paljudel värvilised pusad kirjaga KIVILINN, mida hea meelega kannavad nii õpilased kui ka õpetajad. Teisipäevasel pusapäeval oli värvikirevust kogu maja täis ja ühtekuuluvustunne eriti suur. Kuna kõik ei saanud korraga koos aulasse kokku tulla, siis tehti aulas toimunud aktusest otseülekanne klassiruumidesse. Traditsiooniliselt pidas pidupäeva kõne meie direktor Karin Lukk, esinesid koorid, ansamblid, tantsurühmad ning video vahendusel edastas sünnipäevaõnnitlused meie armas vilistlane, Eesti Noorsooteatri näitleja Taavi Tõnisson (fotol). Ta jagas meiega toredaid meenutusi oma kooliajast. Loomulikult said kõik klasside esindajad kinkida koolile traditsiooniliselt raamatuid. Neljapäeval (11.11) toimus matk „Õhtu11ga“, see tähendab, et õhtupimeduses koguneti mitmes grupis erinevatel kellaaegadel kooli juurde ja tehti üksteisega koos tervislik liikumisring värskes õhus. Ühiselt matkasid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Retke lõpus kosutati kõiki matkalisi. Oli teistmoodi, aga ikkagi pidulik, südantsoojendav ja rõõmu täis sünnipäevanädal! ![]() 29. novembril toimus juba seitsmendat aastat järjest ingliskeelne mälumäng Tartu linna ja maakonna gümnasistidele. Mälumängu korraldajaks on algusest peale olnud KJPG, viimased kaks aastat on võitlus toimunud veebis. Noored mälumängijad pandi proovile küsimustega, millele vastamiseks oli vaja laialdasi teadmised nii spordist, muusikast, ajaloost kui ka kultuurist ja loodusest. Tartu linna ja maakonna nutikad gümnasistid teavad vastust näiteks küsimustele: Kas teate, millega Sussexi hertsoginna Meghan Eestit hiljuti oma koduriigile eeskujuks tõi? Või kust on saanud oma nime Pythoni programmeerimiskeel? Ehk oskate nimetada mõned UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektid Briti saartel või oma terava kõrvaga ära tunda erinevaid inglise keele aktsente? 2015. aastal, kui Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi inglise keele õpetajal Edda Kaimrel tuli idee sellist üritust korraldama hakata, oli põhiajendiks gümnaasiumiõpilastele suunatud võõrkeelsete võistluste vähesus. Kuna Tartus on gümnaasiume vähe, siis kaasasime ka maakonna koolid. Nüüdseks on mälumängust saanud tore traditsioon. Teist aastat järjest oli üritus kolinud veebi, ent see ei vähendanud huvi osalemise vastu. Kaasa lõi 15 võistkonda üheksast erinevast gümnaasiumist. Mäekõrguse võidu viis koju Võnnu Keskkool (juhendaja Karin Muoni), teisele kohale jõudis Nõo Reaalgümnaasium (Meeli Lepisk) ning kolmanda koha saavutas Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abiturientide tiim (Estra Tõnisson, Tea Tamm, Edda Kaimre). Et parimad saaksid vääriliselt autasustatud, siis aitasid kaasa ka Tartu linn ja Tartumaa Omavalitsuste Liit. Oleme väga tänulikud oma headele koostööpartneritele Ameerika, Iiri, Kanada ja Briti saatkondadest. Võib kindlalt öelda, et mälumäng on leidnud oma kindla koha Tartu hariduskalendris ning loodetavasti saavad võistlejad järgmisel aastal oma konkurentidele ka otse silma vaadata. ![]() Tartu Kroonuaia Kooli sünnipäev Novembri viimasel nädalal tähistas Tartu Kroonuaia Kool oma 96. sünnipäeva. Ühte suurt pidu ei toimunud, küll aga korraldasime nädala jooksul kooliperele mitmeid erinevaid sünnipäeva tähistavaid sündmusi. Toimetuleklassid koostasid ja panid üles oma kunstinäituse „Meie kingitus koolile“, nooremad klassid lahendasid ühiselt kooliteemalist ristsõna ja vanemad klassid mängisid Miljonimängu. Mõni ettevõtmine jääb ka pikemaks ajaks nähtavale, nii ehib kooli koridori seina värviline õpilaste käejäljenditega soovide puu. Ettevõtmisi oli veelgi. Viisime läbi koolinaljade konkursi ja kooli koridori panime välja sünnipäeva postkasti, kuhu kõik soovijad said nädala jooksul postitada kirju ja õnnitlusi koolile. Unustusse ei jäänud ka õpetajad, neile oli suunatud kooliteemaline pildimäng „Oi aegu ammuseid!“ Sünnipäevanädal kulmineerus reedel, kui toimus pidulik aktus, sünnipäevaõhupallide õhkulaskmine kooli staadionil ja ühine jäätise söömine. ![]() Jõuludeks valmistumine on hoo sisse saanud! Järjekordne Tartu Kunstikooli jõululoos käima lükatud ning esimesed piparkoogid õpilaste köögis küpsetatud. Jõululoosi eesmärgiks on kokku koguda stipendium, mille abil tunnustada ja toetada üht Tartu Kunstikooli õpilast tema ettevõtlikkuse ja töö eest nii koolisises kui ka -välises tegevuses. Päkapikud veel küll novembris ringi ei käi, kuid see-eest külastasid meid külalised Tallinna Majanduskoolist ja ka kaugematest paikadest nagu Läti ja Valgevene. Virtuaalselt külastavad meie õpilasi aga igal esmaspäeval "Kohtumine praktikutega" tunni raames erinevad kunsti- ja disainivaldkonnas tegutsevad tegijad. Siiani on meid külastanud nii tänavakunstnikud, graafilised disainerid, moeloojad kui ka oma loomeettevõttega tegutseivaid praktikuid. Kui õpilastel seisis novembris ees järjekordne põnev valikainete nädal, siis meie kontoritiim, koosseisus: IT-spetsialist, õppesekretär, administraator-meister ja kommunikatsioonijuht, võttis osa Kontorite Lahingust. Kuigi peaauhinda koju ei toodud, sai selgeks see, kui tugev meeskonnavaim meie töötajatel on. Kuu lõpetasime korraldades Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu rahvusvahelistumise seminari. Kahe päeva jooksul sai jagada palju väärt mõtteid ja astuda tubli samm edasi. Rahvusvahelistumisest on meil ka endal humoorikaid näiteid. Näiteks kaks meie õpetajat kohtusid novembris juhuse tahtel hoopis mitte koolimajas vaid Küprosel - õpetaja Siim on seal juba mitu nädalat õpirändes olnud ning õpetaja Deniss koolitab noori selles osas, kuidas kirjutada projekte Erasmuse noorteprogrammi. ![]() TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASE ANNABELI ABIPAGARI ERIALA PRAKTIKA Tartu Maarja Koolis õpivad erituge vajavad õpilased. Meie kooli õppimise juurde kuulub väga olulisena erinevate käeliste oskuste omandamine, erinevad käsitööd. Teeme puidutööd, savitööd, koome vaipu, teeme paberehistööd, õmbleme, teeme villast ilusaid asju ja õpime ka kodundust. Kodunduse õpe on väga mitmekesine, sest õppida tuleb kõike seda, mida kodus tehakse: toidu valmistamist, küpsetamist, laua katmist, laua koristamist, nõude pesemist, pesu pesemist ja triikimist. Uute oskuste omandamine käib erituge vajavatele õpilaste nende võimete kohaselt. Tunneme rõõmu ka väikestest edusammudest. Novembrikuus oli meie koolis praktikal Tartu Kutsehariduskeskusest erituge vajav, abipagari erialal õppiv, noor neiu Annabel Lokko. On väga tänuväärne, et Tartu Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida erituge vajavatel õpilastel. Tartu Maarja Kool saab just erituge vajavatele õpilastele pakkuda nende võimetele vastavat toetatud praktikat. Abipagari praktika sai võimalikuks tänu kutsehariduskeskuse poolsele praktikajuhendajale Ülle Soesonile, kes Annabeli meile suunas ja tänu Tartu Sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhatajale Merle Liivakule, kes võimaldas taotleda projektitoetust tugisikule erituge vajava õpilase jaoks. Väga rahulik ja osavõtlik tugiisik Age Leenurm oli abistajana ja toetajana kogu aeg Annabeli kõrval. Tartu Maarja Kooli kodundusõpetaja Küllike Kollom suunas Annabeli tegevust erinevate oskuste omandamisel, näiteks kuidas toidu retsepte läbi töötada ja lahti mõtestada. Küllike seletas lahti ja koos tehti ka praktiliselt läbi, kuidas käib erinevate toitude ettevalmistamine. Näiteks Annabel aitas karaskitainast valmistada ja pärast maitsva karaski valmis küpsetada. Oli tore, et Annabel nautis ja elas kaasa ka sellele, kuidas Tartu Maarja Kooli õpilased kodundustunnis tema kõrval tegutsesid. Annabel lahkus Tartu Maarja Koolist oma 3-nädalaselt praktikalt väga rõõmsa ja tänulikuna. Selliste praktikate õnnestumiseks on vaja hästi toimivat sotsiaalset võrgustikku ja südamlikku koostööd paljude erinevate osapoolte vahel. Praktikal toimunut vahendas Jaanus Rooba /25.11.2021/ ![]() Meie kooli õpilastel oli suurepärane võimalus projekti „Kunstnik kooli“ raames kohtuda tänavakunstnik Bach Babachiga ja tekstiilikunstnik Epp Mardiga. 9.b klassi õpilasted said teada, et Kristjan Bachman, kunstnikunimega Bach Babach, on eesti tänavakunstnik, kaitseliitlane ja restauraator. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning tal on pärandtehnoloogia erialal magistrikraad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Bachman töötab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas osakonnajuhataja abi ja lektorina. Suurt huvi pakkus ka esitlus tänavakunsti liikidest: vabatehnikast, stencil´ist ja grafitist, kus oli näiteid nii temalt kui ka teistelt tänavakunstnikelt. Tuli välja, et kuigi Tartus on tänavakunsti rikkalikult, kõikide näidatud teoste asukohta õpilased ei teadnud. Huvitav oli ka teada saada, et Tartus algas tänavakunsti ajalugu 90. aastatel ning selle kinnituseks vaatasime ETV arhiivis olevat dokumentaalfilmi „Teateid tegelikkusest: Graffiti“. Õpilased said esitada küsimusi ja kokkusaamise lõpus andis kunstnik igale õpilasele oma autogrammiga stencil`i. Kindlasti vaatavad õpilased nüüd tänavakunsti avatud silmade ja uudishimuga ning oskavad seda hinnata. 7.a klassi õpilased kohtusid kunstitunnis tekstiilikunstnik Epp Mardiga, kes on õppinud tekstiilikunstnikuks Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta valmistab trükikangaid, tekstiilist rõivaid ja aksessuaare, kuid ka maalib ja loob originaalseid keraamilisi esemeid. Tema ateljee asub Antoniuse õues. Tema esitlus rääkis tekstiilikunstist üldiselt, erinevatest trükistiilidest (pakutrükk, siiditrükk, digitrükk). Kõige rohkem keskendus kunstnik ettekandes aga oma lemmikteemale, pakutrükile ja selle ajaloole ning ettekanne oli rikkalikult illustreeritud. Kohtumise teises osas läks aga põnevaks ning õpilased said enda kaasavõetud esemetele kunstniku juhendamisel pakutrüki templite ja tekstiilivärvidega kujundada toreda kaunistuse. Kunsti õpetamisel ja mõistmisel on väga oluline külastada näitusi. Uudse võimalusena ka kohtuda kunstnikega, mis on igati kasulik ja inspireeriv. ![]() RAATUSE ON RAHVUSVAHELINE KOOL Raatuse kooli üheks oluliseks eripäraks on väga lai rahvusvaheline haare. Oleme viimase 10 aastaga tõusnud üheks kõige enam rahvusvahelisi projekte tegevaks kooliks Eestis ning meie välissuhtus ei piirdu üksnes sellega. Novembrikuu üheks oluliseks teetähiseks oli Hollandi suuruselt kolmanda päevalehe de Volkskrant ajakirjaniku Nick de Jageri külaskäik, kes valmistas ette artiklit Eesti haridussüsteemist. Tihedaid kohtumisi ja vestlusi täis päev lõppes lõbusalt ukulele ringis. Nagu ta ise ütles: "Alustasin päeva ajakirjanikuna, aga lõpetasin muusikuna." Seda sai omavahel nimetatud väikeseks Eesti haridusimeks. Oleme uhked kõikide meie õpetajatele ja kogu koolipere üle, kes on selle haridusime teoks ning kaugel piiridegi taga nähtavaks teinud. Lisaks on viimase kuu jooksul välisprojektide raames toimunud kaks õpetajatele mõeldud õppimisnädalat. Ateenas toimunud STEMaP nädalal oli eesmärgiks hinnata varasemalt koostatud õppematerjale ja katseid eelnevalt valmistatud lihtmehhanismidega, nagu kaldpind, kang, hammasratasülekanne ja plokisüsteemid. Lisaks Raatuse delegatsioonile võõrustas Ateena Korydallose kutsekool külalisi Lätist, Poolast, Itaaliast ja Patrase Ülikoolist Kreekas. Teine õpetajate projektinädal viis aga kolm Raatuse koolipere liiget Horvaatiasse, kus võõrustajaks olid meie vanad head sõbrad Drnje koolist. Tegemist oli projekti TITLE esimese õppimisnädalaga. Sellest saab pikemalt lugeda juba detsembrikuu jooksul kooli kodulehelt. Projekt keskendub eelkõige laste lugemishuvile ja lugemisoskusele. Lõpetame varajase jõulu-uudisega. 2020. aasta kevadel pidi toimuma Raatusest kaks dessanti viis ajavööndit läänepool asuvale Gröönimaale. Osalejateks 33 õpilast ja õpetajat. Covid-19 jättis oma jälje ning kahjuks jäigi Greentonia projekt lõpuni teostamata. Küll aga rõõmustasid Gröönimaa lapsed novembris meie õpilasi oma väga südamlike ja väega kingitustega, mille nad ise on valmistanud. Tegemist on lihavõttemunaga, mille sees on amulett. Fotol stiilinäide Gröönimaalt saabunud kingitustest. Foto: Rene Leiner 8.-12. novembril tähistas Tartu Tamme Gümnaasium oma 77/102 sünnipäeva. Tavaliselt tähistame seda märgiaktuse ning õhtuse sünnipäevaballiga, kuid sel aastal tundus olusid arvestades õige suuremad üritused ära jätta. Et koolipere saaks peomeeleolust ikkagi osa, esinesid meie aatriumis kolmapäeval, neljapäeval ja reedel kooli muusikakollektiivid ning õpilasesindus jagas kõigile sünnipäeva puhul komme. Kolmapäeval üllatas meid puhkpillikvartett Keerdtorud, mille repertuaari kuulusid nii "Saaremaa valss" kui ka ansambli Руки Вверх lugu "18 мне уже", viimasega tervitati meie kooli vene keele õpetajaid. Neljapäeval võtsid pillid kätte Kaspar Kiisk ja Mikk Kaasik, kes mängivad noorte seas tuntuks saanud bändis Efektiiv, ning esitasid nii omaloomingut kui ka popivaramu hitte. Reedel pani sünnipäevanädalale punkti õpetajate ja õpilaste projektibänd MASE, mille nimi on vägagi petlik, sest positiivsed võnked haarasid kaasa terve koolipere. See traditsioonilisest erinevalt tähistatud sünnipäev ühendas kooliperet ja andis keerulises ajas vajaminevat energiat. Tartu haridusosakond![]() ![]() Tartu Veeriku Koolis oli sünnipäevanädal! Reedel enne sügisvaheaega kõlas terves koolimajas sünnipäevalaul meie armsale 34 aastasele Veeriku koolile! Terve koolipere sai laulda, tantsida, süüa sünnipäevakringlit ja koosolemisest rõõmu tunda! Sooviti üksteisest hoolimist, palju kasulikke teadmisi ja õpirõõmu. Kuulutati välja kooli tunnuslause konkursi võitja TULEVANE TEGIJA, mille esitas 7.D klass. Õnnitleme füüsikaõpetaja Koit Timpmanni, kes on meie koolis töötanud 25 aastat ja tähistab 30.oktoobril 75. sünnipäeva! Õpetaja Koit on meie kooli toonud füüsikaarmastuse! Ta on suutnud ühe raskeima õppeaine teha murdeealistele mõistetavaks ja arusaadavaks. Juba aastaid tugineb ta õhinapõhisele õppimisele ainetundides, innustades õpilasi igapäevase eluga seoseid looma, protsessidest aru saama, faktide kontrollimiseks hüpoteese püstitama, korraldama katseid, tegema järeldusi. Oma tööd teeb Koit Timpmann jätkuvalt suure andumuse ja kirega. Ta oskab motiveerida ka vähemvõimekaid õpilasi. Koit oskab näha ja juhtida õpilaste tähelepanu ainetevahelisele lõimingule nii matemaatika kui keemia, aga ka muusika, ajaloo või geograafiaga. Tundide näitlikustamist ja katsete läbiviimist oma ainetundides peab ta väga tähtsaks. Ta on SA Teaduskeskus AHHAA haridusnäituste teadusteatri ellukutsuja. Tema andekatele õpilastele mõeldud ringitunnid on väga populaarsed ja sinna pääs on igale õpilasele suur au. Suuremad huvilised on jätkanud õpinguid füüsika- loodusteaduste erialal kõrgkoolis. Õpetaja töö tulemuslikkust näitavad õpilaste ainealased saavutused linnas, vabariigis ja maailmas. Kõrgeima lennu on teinud füüsika pisikuga nakatanud vilistlane, kes töötab USA-s Nasa kosmoseagentuuris! Palju õnne, jõudu ja nooruslikku meelt ning jätkuvalt tahet muuta füüsika õpilastele eluliselt arusaadavaks! ![]() Öösel targemaks Treffneri moodi Kell on kolm öösel. Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOsse saabub lonkav noormees, kes väidab, et vigastas jalga poole tunni eest kooli võimlas klassikaaslastega korvpalli mängides. See mineviku tõsilugu selgitab ehk pisut, miks Hugo Treffneri Gümnaasium sageli ööl vastu laupäeva tuledes särab. Tõepoolest mängitakse koolis öösiti korvpalli, vaadatakse filme, kõneldakse elust ja inimestest, mängitakse lauamänge, otsitakse kummitusi ning võetakse ette muudki põnevat. Aastate eest endise eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helgi Teringu poolt ellu kutsutud traditsioon pakkuda õpilastele võimalust veeta öö koolimajas koos silmaringi avardavate esinejate ja aruteludega elab edasi nimetusega ööakadeemia. 2021. aasta oktoobrikuus toimus kolm ööakadeemiat. 1. oktoobril ööbisid koolis 11.e klassi õpilased, kellele EMTA Lavakunstikooli 30. lennu tudeng Karel Käos kõneles nii kõrgushüppest, Shakespeare’ist kui ka Navi külast ja New Yorgist. 8. oktoobril korraldasid kaheteistkümnendikud Robin Aus ja Rait Roland Rodi oma praktilise töö raames ööakadeemia HTG saalihokiringile. Osalejatega viisid pooleteisetunnise treeningu läbi EMÜ saalihoki naiskonna liikmed Greete Hõbejärv ja Reti Väärt. Seejärel toimus ka turniir ööakadeemiast osa võtnud õpilastest moodustatud võistkondade vahel. 22. oktoobril kogunesid ööakadeemiasse koolilehe Miilang toimetuse liikmed. Vilistlane ja kunagine Miilangu peatoimetaja Kirke Maria Lepik meenutas lehetegemise rõõme ja muresid. Õhtulehe ajakirjanik Aigi Viira jagas lehelugude kirjutamiseks vajalikke nippe ning kõneles ajakirjaniku argipäevast. Vilistlane Mihkel Eidast keskendus ajalehe küljendamisega seotud probleemidele ning viis läbi küljendamise miniõpitoa. Esinejatelt innustust saanud noored ajakirjanikud korraldasid seejärel ajurünnaku eesmärgiga leida põnevaid kirjutamisteemasid uue lehenumbri jaoks. Hilistel tundidel juhtub HTGs mõndagi ka edaspidi, sest lisaks koolipingitarkusele hindavad treffneristid kõrgelt nii sisukaid ööloenguid kui ühist ajaveetmist. ![]() Oktoobrikuu on MHG sünnipäevakuu! Tähistame sellel aastal kolme olulist sündmust: 115 aastat emakeelse keskhariduse andmise algusest Eestis, 60 aastat inglise keele süvaõppe algusest meie koolis ja 10 aastat International Baccalaureate Organization’i esimesest akrediteeringust MHG-le. Kooli sünnipäeval, 14. oktoobril toimus pidulik koolisõrmuste kätte andmine 10. klasside õpilastele ja koolipere rongkäik, mis liikus kooli hoovist üle Toomemäe kooli asutajate Jaan Tõnissoni ja Peeter Põllu kujude suunas. Raekoja platsil tervitas kooliperet Tartu linnapea Urmas Klaas. Rongkäik lõppes kooli juures, kus peeti maha sünnipäevapidu koos kringlisöömise, sünnipäevalaulu ja tantsuga. 16. oktoobri kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas esinesid kõnedega direktor Ene Tannberg, Eesti Vabariigi president, vilistlane Alar Karis, vilistlane, suursaadik Marten Kokk, 12. klassi õpilane, telesaate Rakett 69 võitja Uku Andreas Reigo, Tartu linnapea Urmas Klaas. Muusikaliste etteastetega esinesid vilistlased, kooli koorid ja rahvatantsurühmad. Muusika ja tantsu sidus tervikuks näitetrupi esinemine. Kuni 29. novembrini on Tartus Poe tänaval avatud näitus “MHG 115/60/10”. Koolile oluliste tähtpäevade tähistamine on kestnud kogu aasta. Jaanuaris hakkasid kooli infolehes ilmuma iganädalased ajaloo nurgad. Veebruaris toimusid vilistlastunnid ja vilistlased kajastasid oma tegemisi kooli sotsiaalmeedias. Valminud on taskuhäälingu Roosa Raadio lindistused 15 MHG õpetajaga ja erisaade “115+ minuti Härma vaimu”. Aprillis kogus koolipere samme kampaaniga “115 000 sammu 15 päevaga”. Maikuus toimus ülekooliline matk “115 minutit Härma vaimu”. 1. oktoobri vilistlaskonverentsil esinesid alpinist Kunnar Karu, Foxway ärijuht Urvo Männama, projekti “Suukool” juht Kati Vald, vaktsiinitehnoloogia arendaja Kärt Tomberg, disainerid Asko Künnap ja Kairi Lentsius, investeerimispankur Joel Kukemelk, Vivian Vau kingabrändi looja Vivian Unt. Lähemalt saab lugeda: https://online.flippingbook.com/view/16981387/ ![]() Ilmatsalus maandus Rakett69! Oktoobrivaheajal astus Ilmatsalu Põhikoolis Rakett69 pardale 32 õpilast ja 2 õpetajat. Raketi pardal toimus 3-päevane õpihuvilaager, mille raames said õpilased koostööd teha, avastada ja proovile panna oma teadmisi. Ülesannetes pidid õpilased kasutama loogilist mõtlemist ja loovust. Samuti oli vajalik meelde tuletada matemaatikas, loodusõpetuses, keemias ja füüsikas õpitud teadmisi. Laagri lõppedes särasid nii õpetajate kui laste silmad ning tagasiside laagrile oli: „Nii lahe, tahaks juba uuesti! ![]() Kultuuririkas oktoobrikuu Oleme oma koolis valinud 2021/22. õa kultuuriaastaks. Lehelangemiskuu paistis meie koolis silma paljude kultuuriüritustega ning algas rahvusvahelise muusikapäeva tähistamisega 1. oktoobril, mil vahetundides kõlas klassikaline muusika ning aulas sai karaokevõistluses panna proovile oma lauluhääled nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Rahvusvahelise õpetajate päeva puhul andsid 5. oktoobril noorematele õpilastele tunde kolmanda kooliastme vanemate klasside õpilased, kes pärast rasket ja vastutusrikast koolipäeva kinkisid õpetajatele ootamatute lavastuselementidega kontserdielamuse. 19. oktoobril tähistasime lütseisti päeva, kuna sellel kuupäeval aastal 1811 avati keiserlik Tsarskoje Selo lütseum, kus õppis Aleksander Puškin, kelle nime kannab meie kool. Lütseisti päevale eelneval nädalal toimusid põnevad lõimitud ajaloo ja kirjanduse tunnid, kus tutvuti Tsarskoje Selo Lütseumi loomise ajaloo, selle asutajate ja esimeste lõpetajatega, Puškini-aegse koolieluga. Lütseisti päeval vaadati filmi Tsarskoje Selo lütseumist ning 6.-9. klasside õpilased osalesid e-viktoriinis. Algklasside õpilased osalesid luulekonkursi lõppvoorus, kus esitasid eesti ja vene keeles erinevate autorite luuletusi sügisest, mis oli Aleksander Puškini lemmikaastaaeg. Koolivaheaja-eelsed päevad olid pühendatud õpilaste kirjanduslikule kasvamisele ja laiema kultuurihuvi arendamisele. 20. oktoobril toimus koolis ettelugemise ning 22.10. kooliraamatukogude päev. Algklasside õpilased osalesid raamatukogutundides ning kolmandad klassid kohtusid Linnaraamatukogus lastekirjaniku Eduard Kondiga, olles lugenud läbi kaks tema teost. Õpilaste lugemishuvi toetamiseks on õpetajad kujundanud 1.-4. klasside õpilaste klassiruumide seintele loetud raamatute riiulid. Igal õpilasel on omanimeline riiul, kuhu paigutatakse läbiloetud raamatute pealkirjad. Mõned klassid kujundasid lemmikraamatute nurgakese, kuhu õpilased tõid oma lemmikraamatud, mida saavad laenutada kõik klassikaaslased. Õppeaasta lõpus pärjatakse kõige rohkem raamatuid lugenud õpilane tiitliga “PARIM LUGEJA”. Usume, et kultuuriaasta saab koolis olema väga põnev, väljakutseid pakkuv ning mitmekülgselt arendav. Midagi traditsioonilist ja midagi uut Annelinna gümnaasiumis oktoobris 2021 Juba 7. korda korraldasime Vene Laulu Festivali. Seekord oli teemaks „Laul, mis jääb“, kavas eelmise sajandi 60ndatel populaarne olnud muusika. Mitmekesisel ja südamlikul kontsertil esinesid Kesklinna, Kivilinna, Kroonuaia, Variku, Veeriku, JPG, KJPG, MHG ja Annelinna gümnaasiumi õpilased ja õpetajad näitleja Veikko Tääri sisse- ja väljajuhatusel. Esinejate ettevalmistamise eest täname muusika- ja vene keele õpetajaid, helitehnikut Elmet Neumanni ning kontserdi idee ja sisu autorit TAGi õppealajuhataja ja muusikaõpetaja Julia Trubatšovat. Kontserdi järel kirjutasid mõned osalised ka arvamusi: “Õhust oli tunda, kui palju südant selle korraldamisse olite pannud. Väga meeldis saali hubane ja soe atmosfäär, korvikese, kandiku ja põllega liikuvad neiud ja valgustus. Hästi armas oli ka põlvkondade side, esinesid erinevas vanuses lapsed ja õpetajad, selline ühtse pere tunne tekkis. Ja kavast jäi palju laule silme ette ja mõtteisse kummitama. Esinejatel oli nii palju lusti ja julgust.“ Tõepoolest, praegusel üritustevaesel ajal andis see kontsert nii korraldajatele kui esinejatele energiat ja rõõmu. Ja midagi uut ka. Kuigi TAGi gümnasistidele pole õppelaagrid uudiseks, oli sel aastal korraldatud õpihuvilaager 60le gümnasistile siiski uudne üritus. Laagri programm oli tõeline lõimingu meistriteos. 4 päeva jooksul põimusid terviklikuks kogemuseks tegevused pärandi- ja kultuuriloo, matemaatika, muusika, ajaloo, eesti keele ja kirjanduse, kunsti, militaarõpetuse, esmaabi ja psühholoogia vallast. Kõik see põnevus toimus Otepääl pastoraadis ja kirikus ning selle ümbruses. Laagri kava panid kokku õpetajad Maksim Ivanov, Kvan Kho Kim, Veronika Kim, Maire Küppar, Heidi Margus, Marko Tiirmaa ja Julia Trubatšova koos Otepää kiriku, Matti Orava ja Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonnaga. ![]() Descartes’i kooli tegemised oktoobris Oktoobrikuus toimus koolis väga palju nii traditsioonilist kui ka uut ja põnevat. Nagu paljudes koolides üle Eesti, tähistasime ka meie õpetajate päeva klassikalise rollivahetusega. Hommikul kell 8.30 anti Descartes’i koolis võim 9. klassidele. Õpilased olid oma tunniandmiskogemustega väga rahul ning tunnistasid, et oleksid ka edaspidi nõus tunde asendama. Õpetajad osalesid sel ajal puutöötunnis. Kõige suuremat elevust pakkus asendustund muidugi naisõpetajatele – kui tihti nad ikka höövli ja liivapaberiga möllata saavad. Tehnoloogiaõpetaja Aivar Lankovi rahuliku ja hoolsa pilgu all valmisid kaunid lõikelauad. Julgemad „õpilased“ kaunistasid valminud töid põletusaparaadiga. Laudadele maaliti nii kauneid pilte kui ka naljakaid õpetusi. Kui tähtsad peod peetud, on hea pisut närvi ja hinge puhata – selleks sobis kenasti rahvusvaheline kaisukaru tööle ja kooli kaasa võtmise päev. Sel päeval said kaisuloomad koolieluga tuttavaks: õppisid tundides, lustisid tantsuvahetundides, olid klassipiltidel ja lõbustasid nii väikseid kui ka suuri. Lisaks oli see hea võimalus oma saladusi ja muresid pinginaabri või kolleegi kaisukaru kõrva. 21. oktoobril toimus ülelinnaline 16. lugemispesade kokkutulek. Osa võtsid Tartu linna koolide 1.–2. klassi viieliikmelised meeskonnad. Sel aastal lugesid õpilased Ilmar Tomuski raamatut „Matemaatiline sõber. Ajukiip“. Esimese klassi õpilaste lugemine on veel pisut konarlik, nii et nii mõnedki õpetajad lugesid lastele raamatut ette. Meeskonnad pidid vastama mitmetele küsimustele. Õige vastuse puhul jagati punkte kommides – küll see tekitas elevust. Küsimuste vahel meisterdasid lapsed endale järjehoidja, tantsisid Just Dance tulnuka järgi ja mängisid muusikalist numbrimängu. Kõigile osalejatele oli preemiaks magusalt turvaline ja lugemiselamust pakkuv kingikott. Loodame, et november tuleb sama sündmusterohke ja põnevust täis kui lõppenud oktoobrikuu. ![]() Tartu Erakool on 15 aastat tagasi sündinud kesklinnas asuv kogukondlik erakool. Tänaseks on TERA koolimudel arenenud väikesteks ehk 1.-6. kl „teradeks“ ja 7.-9. kl ehk teismeliste kooliks. Millised on meie eripärad? TäheTERA on I-II kooliastme kool, kel naabriteks Terakese lasteaed ja HuviTERA huvikool. Asume juba varajases eas õpilastes juurutama isejuhtivust (Tera-raamat), tekitama huvi laia ilma vastu (huvitunnid, inglise keele keelekümblusõpe 1. klassist) ning leiame, et õpe peaks toimuma sama terviklikult kui maailm meie ümber (kusagil-mujal-õpe, üldõpetus I ka ja loov-loodus). Digiga on meil ka hästi (innovatsioonipesa, pea kümme aastat tahvelarvuteid klassiruumis). LõunaTERA 1.-3. klassis tegutseme kogupäevakoolina, kus üldõpetus koos loovusainetega moodustavad seostatud terviku. Õppetegevused algavad kell 9.00 ja lõpevad 16.00. Meie kooli klassiõpetajad toimetavad aastapõhiselt, arendades selle kaudu õpilastes kohanemisvõimet ja kasvatades enese professionaalsust. Alates 4. klassist minnakse üle lõimitud aineõppele. Lisandub teise võõrkeele õppimine ja erinevalt I kooliastmest tuleb teadmiste kinnistamiseks tegeleda ka koduste ülesannetega. SädeTERA on mõeldud I-II kooliastmele ja siin viiakse regulaarselt läbi looma kaasavat õpet vastava hariduse saanud spetsialistide poolt, kaasates sertifitseeritud koeri. Õppetöö toimub väikestes töögruppides. Rõhk on õpilaste individuaalsel arendamisel, mida toetavad iganädalased eratunnid, et pakkuda lisatuge õpiväljundite saavutamisel või lisatähelepanu andekuse arendamisel. Eratunni raames eesmärgistavad õpilased enda tegevuse ja analüüsivad ise, mida peavad ja tahavad õppida. ProTERA on teismeliste ehk 7.-9. kl noorte kool, kus arvestades õppijate omailma loome eakohast arengut ning kuuluvustunnet toetava vaimse ja füüsilise õpikeskkonna. Huvi äratamise, oskuste arendamise (praktikumid) ning valikute tegemise (väljakutse-õpe) kaudu kasvab noorte õpimotivatsioon ning iseseisvus. TERA noored kujunevad varakult loovaks ja ennastjuhtivaks õppijaks, sest individuaalsel õpirajal liikumist toetame edasiviiva tagasiside ning coachinguga. ![]() Õpioskuste ja koostöö talgud Tartu Forseliuse Kool võttis ligi aasta tagasi vastu võimaluse vedada eest õpioskuste talgute piirkonnavooru. Tegemist on üle-riigilise võistlusega, mida korraldab igal aastal Tallinna Ülikool ja kus osalevad koolide 6. klasside viieliikmelised meeskonnad. Õpioskuste talgute kompleksülesande lahendamisel võimaldatakse õpilastel panna end meeskonnana proovile uudses õppimise olukorras. See on üks ütlemata põnev võistlus õpilastele, kuid sellel aastal avastasime põnevuse ka õpilaste ettevalmistuses. Nimelt valmistas Tartu Forseliuse Kooli 6-liikmelist võistkonda ette 4-liikmeline õpetajate meeskond, kus põhijuhendajaks oli meie raamatukoguhoidja Maie Leirost, kellele koostasid ülesandeid nii eesti keele õpetaja Kadriliis Rämmann (infootsingu alane juhendamine) kui bioloogiaõpetaja Ester Ojavee (katsete teemalised tunnid). Kogu piirkonnavooru korraldust juhtinud Tartu Forseliuse kooli õpetaja ja III kooliastme juht Ingrit Tera aitas meeskonnal leida kindla aja ettevalmistuseks ning toetas süsteemset koostööd õpetajate vahel. Läbi mitmekülgse toetatud ettevalmistuse saavutas Tartu Forseliuse Kooli meeskond 16 kooli seas I koha ning 30.aprill ootas võistlejaid ees üleriigiline finaal. Ka õpetajate sõnul oli tugevate tulemuste taga mitmekülgne koostöö kogu tiimi vahel ning hea sünergia õpilaste omavahelises tegutsemises. Koostöist tegutsemist kõigile! ![]() Liikumise rõõm! Tartu Hansa Kool on alates 2020. aastast Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustiku liige. Pöörame tähelepanu nii õpilaste kui õpetajate liikumisaktiivsuse suurendamisele. Tänavune sügis on olnud Tartu Hansa Koolis tegusalt sportlik, toimunud on 1.-3. klasside ning 4.-9. klassi spordipäevad, tantsuvahetunnid, autovabapäev, õpetajatele joogatund, kohtumine sportlasega. Õues-õppe tundideks on rajatud koolihoovi puude alla õues-õppealad. Meelitamaks õpilasi koolipäeva jooksul rohkem õue, et suurendada nende liikumisaktiivsust, püüdsime muuta oktoobris oma koolihoovi ning kooli ümbruse liikuma kutsuvamaks. Ühe õpetajate õpiringi eestvedamisel joonistasid õpetajad tiiki ümbritsevale kõnniteele 250 meetri pikkuse liikumisraja, mida saavad nautida nii kooli- ja lasteaialapsed kui kohalikud elanikud. Loodud liikumisrada saab kasutada õues-õppetundides, õuevahetunde, kehalise kasvatuse tundides ja pärast koolipäeva. Liikumisrada sisaldab nii mängulisi kui õppetööga seotud elemente, liikumislõikude vahel on kontrollipunktid, kuhu saab panna lisaülesanded, et ühendada liikumine ja õppetöö. Liikumisraja erinevate lõikude läbimine arendab tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, leidlikkust ja fantaasiat. Õpilaste ja kohalike elanike poolt oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Raja valmimisse panustasid Tartu Hansa Kooli tegusad ning liikumist hindavad õpetajad, kes kahel ilusal sügispäeval liikumisraja maha joonistasid. Mõnus terviseamps liikumise ja mängulisusega toob kindlasti lastele koolipäeva juurde suure kuhja liikumisrõõmu. Valminud liikumisrajaga on kõigil soovijatel võimalus tutvuda Tartu Hansa Kooli kõrval paikneva tiigi ümbruses. ![]() Rakett69 õpihuvilaagrid Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis 22.–24. oktoobril toimus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis Rakett69 õpihuvilaager, kus 48 teadushuvilist noort panid ennast proovile nii katsetes, nuputamises, ehitamises kui ka paljus muus. Tegemist on AHHAA ja Rakett69 Teadusstuudiote koostöös valminud ühisprojektiga, mille käigus toimub üle Eesti kokku üle 600 laagri 10 000 õpilasele. Laagrite üks eesmärk on tuua tuntud telesaate „Rakett69“ kogemus rohkemate õpilasteni. Selleks, et koolis laager üldse toimuda saaks, pidid kõigepealt juhendajad ise vastava koolituse läbima, et ennast laagrite sisu ning kohtunikurolliga kurssi viia. Kahe päeva jooksul said ka juhendajad ennast õpilaste rolli panna ning ise ülesandeid lahendada. Saime kogeda nii eduelamust pealtnäha keeruliste ülesannete lahendamisel kui ka pusimist, kui esialge lahenduskäik õigeks ei osutunud. Seejärel jõudis järg õpilasteni. Kolme päeva jooksul pidid Poska õpilased erinevates rühmades mõõtu võtma nii loogikas, inseneerias kui ka keemias ning lahendama kokku üheksa ülesannet. See eeldas lisaks ainealastele teadmistele ka suhtlemis-, planeerimis- ja meeskonnatööoskuste rakendamist. Usume, et kõik osalejad said kogeda, et praktiliste ülesannete käigus on oluline katsetada, proovida, eksida ja veelkord katsetada. Huvitav oli jälgida õpilaste loovat lähenemist ülesannetele ning valmisolekut koostöö kaudu areneda paremaks suhtlejaks ja probleemide lahendajaks. Laagris kogesid õpilased ka seda, kuidas teoorias väga hea lahendus ei anna alati parimat tulemust võistlusel ning pealtnäha ebastabiilsed konstruktsioonid võivad oma ülesandega oodatust paremini toime tulla. Laagri juhendajatel on väga hea meel toredate õpilaste üle, kes meiega koos need kolm teadust täis päeva veetsid. 5. novembril stardib meie koolis juba uus rakett. Kohtumiseni uue raketi pardal! ![]() Karlovas antakse hoogu õpilaste ideedele Viimasel kahel õppeaastal on pisut räsida saanud meie kooli õpilasesindus ja õpilasesinduse tegevus, sest õpilased on keskendunud uutes tingimustes õppetööle ja panustamine õpilasesindusse on jäänud tagaplaanile. Sellest tulenevalt oleme sel õppeaastal kätte võtnud nii-öelda restardi õpilasesindusele. Alguse sai see kevadel, kui muutsime põhimäärust selliselt, et õpilasesindusse saavad kuuluda ka 5. klasside õpilased ja algasid aktiivsed otsingud õpilasesinduse juhtide leidmiseks. Sügisel jätkasime puhanuna ja uue energiaga ning õpilasesinduse presidendiks sai 7. a klassi õpilane Celena Päike. Celena kandideeris presidendiks, sest soovis anda suuremat panust õpilaste esindamisel ja õpilaste ideid ja häält kuuldavaks teha. Suvel Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekoolist ideid ja energiat hankinud Celena pakkus välja hulgaliselt ideid, mida uuel õppeaastal üheskoos ette võtta. Õpilasesinduse asepresidendiks valitud Elo Mai Lepp peab oluliseks traditsioonide taastamist, mis viimasel ajal unarusse on jäänud. Seega võetaksegi esimesel võimalusel ette õpilasesinduse öökoosolek, kus "ristitakse" uued liikmed, mängitakse ja kasvatatakse meeskonnavaimu. Õpilaste paremaks ja efektiivsemaks kaasamiseks lõime õpilasesinduses esialgu kaks erinevat toimkonda: ürituste toimkonna ja kommunikatsiooni toimkonna. Kahes toimkonnas tegutsemine annab võimaluse rohkem kaasa rääkida ja vajadusel võime erinevatele eesmärkidele suunatud toimkondi juurde tekitada. Ürituste toimkonna eesmärgiks saab tunniväliste sündmuste organiseerimine, ette valmistamine ja kõik sellega seonduv, kommunikatsiooni toimkond vastutab selle eest, et oleksime pildis ja info jõuaks kõigi osapoolteni. Kõigi õpilaste kaasamiseks ja ideede rakendumiseks hakkame looma projektifondi, millest saavad õpilased küsida toetust, et enda ideed ellu viia ja koolielus kaasa rääkida. Esimese kahe kuuga on ideid ja mõtteid lauale tekkinud palju ja loodame, et viiruslik olukord annab võimaluse mõtteid realiseerima hakata! ![]() Tartu Kesklinna Kooli 9. klassid käisid 4. oktoobril Kassinurme hiies kirjanduse õppepäeval. Tutvusime sealse pärandmaastikuga: vaatasime Kalevipoja sängi, silmapesukaussi ja lingukivi, millel veel lingunööri jälgki näha. Külastasime ka Kassinurme hiit, õpilased jätsid ohvrikivide peale ande ning riputasid hiiepuudele oma koolis valmis punutud hiiepaelad. Ühtlasi valmis grupitöödena Kassinurmes raamatu “Mees, kes teadis ussisõnu” põhjal lausa kaheksa fotofilmi. Traditsiooniks on kujunenud 9. klasside sügisene õppekäik Orioni tähetorni Viljandimaal. Ümberehitatud silotornis on tõeline hullu teadlase labor, kus kolme tunni jooksul hulgaliselt erinevaid füüsikakatseid tehtud sai: sõtkusime velotrenažöörist elektrit välja, tegime oma kehadest vooluringi, tekitasime elektrivoolu abil endile punkarisoenguid ja imetlesime magnetite imelist maailma. ![]() Virtuaalreaalsus koolitunnis Haridusfestival 2021 ajal toimus Tartu Kivilinna Koolis konverents „Virtuaalreaalsus kui võimalus avardada piire“, kus tutvustati, millega õpetajad on viimastel aastatel projekt „VR+ klass“ (täpsem info: https://kivilinn.tartu.ee/node/1719) raames tegelenud. Virtuaalreaalsus, see on keskkond, kus saame kogeda midagi, mida reaalsuses või vähemalt mitte siin ja praegu ei eksisteeri. Õpetajatel on valminud projekti ajal mitmeid põnevad tunnikavasid ja õpilased on saanud juba loodut kogeda praktikas. Kivilinna kooli õpilased on näiteks saanud külastada erinevates ainetundides (nt inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, võõrkeel) Londoni vaatamisväärsusi või seigelda Tartu linna erinevates põnevates paikadest vanalinnast kuni uuselamute piirkondadeni välja või minna aeda, metsa ja loomaparki klassiruumist väljumata. Kõik uus on huvitav, aga vajab õppimist. Õpetajad on tänaseks saanud selgeks, kuidas luua virtuaalreaalsuse pilte ja filme ning millega peab arvestama, et kõik tundides laabuks viperusteta. Näiteks on väga oluline teada, kes salvestusi vaatama hakkab, sest 8. klassi õpilasele loodud pilt/film ei ole samahästi sobilik 2. klassi lapsele. Miks? Noorem õpilane tajub prillid pähe pannes, et on hiiglane ja nii võib tekkida kõrguse kartus. Tänaseks päevaks on ühiselt õpetajate poolt pandud kirja kasulikud näpunäited, millest räägiti ka kolleegidele toimunud konverentsil: mitmekesi koostöös on tegutseda tõhusam ja lihtsam või õpilastele tasub virtuaalreaalsusega seotud tunni alguses rääkida täpselt, mida ja kus võib ja ei sobi teha või kuidas kaasata tunni tegevustesse lapsed, kelle jaoks virtuaalreaalsuse seadmed ei sobigi või mida teha siis, kui tehnika veab alt jne. Õpilased on sellised uudse lähenemisega tunnid hästi vastu võtnud, neid oodatakse põnevusega. Õpetajad kinnitasid kõik üksmeelselt, et õpilaste õhin ja motiveeritus tunnis kaasa töötada, samas saades uusi teadmisi, on suur. ![]() Ettelugemispäeval luges ette Jürgen Rooste Tartu linna toetatud külalistundide projekti „Kirjanik kooli“ raames andis 20. oktoobril tunni luuletaja Jürgen Rooste, mis jõudis ligi 400 õpilaseni. Jürgen Rooste luges rahvusvahelisel ettelugemispäeval tundi andes ette nii omaloomingut kui tsiteeris oma lemmikuid alates luuletamise eest vangis istunud Josiph Brodsky´st kuni Toomas Liivini, kelle luuletsitaadid mõjusid pungilikult nii õpilastele kui õpetajatele. Ekstravagantne esinemine algas küsimusega „Mis on ühist Lady Gagal, Madonnal, Hitleril ja Stalinil?“ ja lõppes tsitaadiga luuletusest „Kas tahate teada, miks eestlased erilised on?“. Viimane luuletus räägib muuhulgas eesti keele säilimisest 50-aastase võõrvõimu all ja sobitub hästi K. J. Petersoni luule ideedega. Kui tavaliselt kingib külalisest kirjanik koolile oma loomingut, siis sel korral sai trükisooja luulekogumiku hoopis J. Rooste. Kogumiku autoriks on Romet Rohtla. Äsja Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse müügile ilmunud luulekogumiku üle oli kirjanikuhärral siiralt hea meel. Koos poseerisid noor luuletaja Rohtla ja luulegeenius Rooste ka fotodel kooli arhiivi jaoks. „Kirjandusest kujunes ajalugu ja ajaloost kujuneb pidevalt kirjandus,“ võttis J. Rooste ettekande kokku kooli huvijuht. Tänu KuuTv ja meediamooduli õpilastele saab kooli aulas toimuvast kohtumisest osa kogu koolipere, sest külalistundidest toimuvad otseülekanded klassidesse kooli YouTube´i kanali kaudu. KJPG-s toimuvad traditsioonilised külalistunnid kontaktõppe ajal vähemalt kord kuus või tihedamini. Järgmise külalisena astub üles 24. novembril meediauurija Maia Klaassen. Kas siit võiks alata projekt „Teadlane kooli“? Oktoobris tunnustame kolleege Tähistamaks õpetajate päeva, annab Tartu Kroonuaia Kool juba 16. aastat välja kolleegipreemiat Kuldne kaardikepp. Tegu on auhinnaga, mille saab üks Kroonuaia kooli õpetaja. Laureaadi selgitame välja salajasel hääletusel, see tähendab, et auhinnal on vähem formaalseid kriteeriume ja rohkem emotsionaalseid väärtusi. Nii ütleb ka kolleegipreemia statuut, et Kuldse kaardikepi saab õpetaja, kes: • Naeratab nii, et teistelgi sellest naeratusest hinges päike särama lööb; • Räägib nii, et teistel tema jutust kuidagi ka kasu on; • Suudab olla sõbralik ka pahuras tujus olles, nii et teised sest arugi ei saa; • Tuleb toime isegi kolleegi hingehädadega ja vajadusel annab „esmaabi”; • Talub vapralt kolleegide veidrusi, samas esitades oma arvamust arusaadavalt ja rahumeelselt; • Annab nõu kui vajatakse või ka siis kui oodatagi ei osata; • Hindab kõrgelt oma ja kolleegide ametialast tegevust; • Osaleb meeskonnatöös; • Oskab vajadusel halva asja juures head nägu teha; • On vastutulelik, kuid mitte tüütu. Kuldne kaardikepp ei ole pelgalt aunimetus, vaid päris reaalne auhind, mida laureaat saab soovi korral kasutada ka õppetöös. Igale saajale valmistab personaalse kaardikepi meie kooli tööõpetuse õpetaja. Käesoleval aastal lisandus Kuldse kaardikepi laureaatide hulka Tartu Kroonuaia Kooli õpetaja Kadri Sats. Septembris pälvis tunnustuse ka meie õppejuht Meelika Maila, kes sai Tartu linna aasta haridusteo preemia lihtsustatud õppe 2. klassile matemaatika digitaalse õppematerjali koostamise eest. ![]() Tartu linn tunnustas aasta parimaid õpetajaid, kelle hulka kuulusid ka Tartu Kunstikoolist aasta klassijuhataja kategoorias Piret Paluteder ja aasta kutseõpetaja kategoorias Marina Aleksejeva. Lisaks said Liivimaa kutsekoolide tänuõhtul tunnustuse Tõnis Kriisa, vormiõpetuse korüfee, ning Ave Leek, tänu kellele meie välissuhted on väga kõrgel tasemel! Ka õpilaste üle on alati põhjust uhkust tunda. Meie õpilased Angela Britt Jaarma ja Maria Orle saabusid kutsemeisterlikkuse võistluselt Noor Meister tagasi graafilise disaini teise ja kolmanda kohaga. Selja taha jäi ka selle õppeaasta esimene valikainete nädal. Samal ajal kui väljas hakkab kirev oktoober tasapisi sombuseks novembriks muutuma, on meie koolimaja täitunud valikainete nädalal valminud värviliste hindeid ootavate teostega. Alanud on ka mitmed Tartu Kunstikooli poolt pakutavad koolitused. Täiskasvanutele pakume koolitusi koolis kohapeal ning teiste koolide õpilastele veebis. Õpilastel on sel sügisel võimalik õppida tüpograafia ja kujundamise aluseid, visuaalse mõtlemise aluseid, visualiseerimist 3D modelleerimise abil või läbi oma loo joonistamise visandamisest, joonistamisest, kompositsioonist ja värvidest algteadmisi omandada. ![]() TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS SAAB UUE NIME 12. oktoobril kinnitas Tartu linnavalitsus kutsehariduskeskuse ettepaneku põhimääruse ja kooli nime muutmiseks. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab kool Tartu Rakendusliku Kolledžina. Nimevahetus on osa kooli juubeliaastaks valmivast identiteedi uuendamisest, millega soovitakse viia kuvand vastavusse kaasaegse sisuga ning anda paremini edasi kooli tänaseid väärtusi ja tulevikuvisiooni. Selge ja kaasaegse identiteediga soovib kool kehtestada end kutsehariduse eestkõnelejana Eestis, kujuneda rahvusvaheliselt üheks kutsehariduse tippkeskuseks ning jõuda oma hariduspakkumisega ka nende noorteni, kes täna ei näe kutsehariduses piisavalt kaalukat alternatiivi muudele haridusvalikutele. Nimevahetus on aga vaid üks osa käimasolevast rebrändingu protsessist ning muudatused ise palju sügavamad ja sisulisemad. Millised tegevused on juba käivitatud ning millised veel plaanis, saab põhjalikumalt lugeda Õpetajate Lehest: https://opleht.ee/2021/10/tartu-kutsehariduskeskus-purib-tipuks/ Töid teostas disainiagentuur Velvet ning uus nimi ning visuaalid võetakse kasutusele jaanuaris 2022. HARIDUS- JA TEADUSMINISTER LIINA KERSNA TEGI AJALUGU 13. oktoobril alustas haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvumisvisiitidega Eesti kutsekoolidesse. Esimene külastus tõi ministri Tartu Kutsehariduskeskusesse. Sündmus oli seda märgilisem, et see oli 20 aasta jooksul esimene kord, mil minister kooli külastas. Kohtumine leidis aset Põllu õppekorpuses ning pooleteisetunnise visiidi käigus tutvuti kooli hetkeolukorraga, arengueesmärkidega ning ka kitsaskohtadega. Lisaks õnnestus ministril sattuda ka otse keset õppetööd ning heita pilku ühistööalal toimunud häkatonile, kus IT ja ärikooli õppijad ühiselt päid ragistasid. Tehnikaosakonna juhataja Ülo Ramp tutvustas õppetingimusi keevituse töökojas, mis pikemat aega kaasajastamist ootavad. Uue tehnikamaja ehitus on ka üks kooli arengukava eesmärkidest, mis aitaks õpet kaasajastada ning noori jõudsamalt tehnikaerialadele õppima tuua. ![]() Meie koolis on palju toredaid traditsioone ja üks neist on juba 24. korda toimunud Ajalooringi orienteerumismäng. Orienteerumine toimub 2 korda aastas maksimaalselt kolmeliikmelistes meeskondades ja kogu võistlus käib selle nimel, et pildil olev puine rändkarikas pooleks aastaks oma öökapile saada. Kuna tahtjaid on palju, siis tuleb karika nimel olla nutikas, jäärapäine, töökas ja pühendunud. Orienteerumine kestab enamasti 2 nädalat ja võistkonnad võivad vastuste leidmiseks kasutada kõikvõimalikke vahendeid ehk panna tegutsema oma perekonna, otsida internetist, pöörduda kasvõi maailma kõige targema inimese poole. Lõpuks ei ole oluline, kas sa käid 1., 5. või 9. klassis, võiduvõimalus on kõigil. Ja nii ongi, võitjate seas on nii algklasside õpilasi kui üksiküritajaid, sest võidu tagab järjepidevus ja suur soov närida läbi ka kõige jaburamatest ülesannetest. Iga orienteerumine on pühendatud mingile konkreetsele teemale, nt Tartu kunstis, Tartu sport, Eesti teater 150, surnuaia eri, laulupeo special, keskaegse linnamüüri eri, Eesti Vabariik 100 jne. Viimane kord oli orienteerumine pühendatud USTELE. Lisaks küsimustele tuli leida koolimajast 1,5 km raadiuses üles 91 ust ning nuputada välja veel 9 ust, mis asusid ükskõik millises Eesti linnas. Tundub jabur, aga pildil olev 3. klassi Janeli Vanal jäi leidmata vaid 3 ust! Tema edu taga oli kindlasti ka pühendunud õde-vend, sest orienteerumise pisik jääb sisse ja sellepärast on eraldi karikas ka õpetajatele-vilistlastele. Eriti kõva sõna on jäädvustada oma nimi mõlemal karikal. Janeli vilistlasest vennal Jaagupil on ka see eesmärk nüüd täidetud ehk mõlemad karikad puhkavad kevadeni just nende kodus. Kui keegi soovib viimase orienteerumisega tutvuda, siis leiab nii küsimused kui vastused meie kooli kodulehelt. ![]() Tagasi rahvusvahelises maailmas Oktoobrikuu eelviimasel nädalal võõrustas Raatuse kool esimest korda peale pandeemia algust väliskülalisi, kes saabusid Tartusse meie kooli poolt koordineeritava Erasmus+ projekti STEAM the Music raames. Kuigi projekti tegevused algasid õpilastega juba rohkem kui aasta tagasi, siis õnnestus liikumispiirangute tõttu esimene reaalne projektikohtumine korraldada alles nüüd. See andis Poola, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria õpetajate külaskäigule mõistagi erilise tähenduse, et oleme taas tagasi rahvusvahelises maailmas ning elu jätkub kõigele vaatamata. Projekti üldkoordinaatori, Raatuse kooli arendusjuhi Rene Leineri sõnul jäid kõik külalised kohtumisega äärmiselt rahule. “Tagasisidena oleme kuulnud tõepoolest ainult kiidusõnu. Eks kooli infrastruktuuriga on lihtne väliskülalisi lummata, kuid kindlasti oli väga suur roll projekti pedagoogilise koordinaatori Lauri Kõlametsa ning teda abistanud õpetajate, Priit Laatsi ja Mai Ranna suurel tööpanusel töötubade ettevalmistamisel ja läbiviimisel,” sõnas Leiner. Lauri Kõlametsa sõnul keskendutakse projektis muusika ja teaduse ühisosale. “Uurime, millised teaduslikud saladused peituvad helide taga, miks üks pill kõlab ühte- ja teine teistmoodi ning kuidas heli üldse tekib.” Tartus anti külalistele ülevaade Eesti haridussüsteemist, Tartu Raatuse Koolist, õppekavadest, õppemetoodikatest jms. Viidi läbi rida töötubasid, kus tutvustati viisikannelt, Chrome Music Labi programmi, kus ühendati matemaatilised graafikud ja muusika, valmistati oma kätega ühekeelne keelpill, millega järgmisel päeval toimunud õpitoas erinevaid muusikalisi palu ette kanti. Külastati Delta keskust, kus kooli endine tehnoloogiaõpetaja Renno Raudmäe tutvustas Põhjamaade moodsaimat digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte keskusi, viies läbi ka põneva “süntesaatori” ehitamise õpitoa. Loe projektist ja partneritest pikemalt siit. Itaalia, Poola, Bulgaaria ja Ungari külalised isevalmistatud keelpillidega. Esireas paremal Raatuse kooli poolsed projekti koordinaatorid Rene Leiner ja Lauri Kõlamets. Foto: Tõnis Hallaste ![]() Ettevõtlusnädala põnevad kohtumised 6.-7. oktoobril 2021 külastasid ettevõtlusnädala raames meie kooli mitmed põnevad külalised (https://tammegymnaasium.ee/ettevotlusnadala-ponevad-kohtumised-6-7-oktoobril/ ). Koolipere sai osa külaliste teekonnast ning õppetundidest, edust ja ebaõnnestumistest ning hulgaliselt mõtteainet ja inspiratsiooni. Kohtumistelt jäid kõlama mitmed mõtted: – ettevõtjaks ei sünnita – kes ei proovi, see ei saagi õnnestuda – iga eduloo taga on tugev ja kokkuhoidev meeskond ning suur töö – iga eduloo taga on mitmeid ebaõnnestunud katsetusi, ära kohku kui kõik ideed ei realiseeru – oma unistuse realiseerimisel ole järjekindel ja ära anna alla, isegi kui tulemuse saavutamine võtab aega – iga varasem kogemus võib kujuneda väärtuslikuks nurgakiviks mõnes uues ettevõtmises Suur tänu oma mõtteid ja kogemusi jagamast: vilistlane Martin Jürgenson (LanLab), vilistlane Kaarel Krjutškov (Niptify), lapsevanem Asko Seeba (Mooncascade), Priit Vellak (Milrem Robotics), Jüri Tarkpea (Fleet Complete), Silver Lodi (Spaceit). Uudise sõnastas Merit Luik, TTG õpetaja ja karjäärikoordinaator. ![]() Õpetajate päev Tartu Variku Koolis 5. oktoober on lõpuklassi jaoks üks oodatumaid päevi aastas. Siis on võimalik kogeda natukenegi, mida tähendab olla õpetaja. Suure osa üheksandike jaoks oli õpetajaamet ootamatult keeruline. Tuli tegeleda päriselt õpetamise ja muredega, mis noorematel õpilastel päeva jooksul ette tulid. Siiski tulid kõik asendusõpetajad oma ülesannetega toime ning päev läks ajalukku positiivse ja eleva emotsiooniga. 9.b klassi õpilane Laura Liis meenutab õpetajate päeva: ,,Õpetajate päev oli kõigi üheksandike jaoks oodatud. Kartsime küll, et õhtuks pole koolimaja enam alles, aga tegelikult läks meil väga hästi, kui välja arvata muidugi see, et suutsime end kaks korda klassi kinni jätta. Tunnid möödusid aga kiirelt koos vahvate ja kohati väljakutset pakkuvate õpilastega, nii et saime end ka proovile panna. Tuleb tunnistada, et ega see õpetajaamet nii kerge polegi." Üheksandikud ei unustanud ka päris õpetajaid. Asendusdirektor Tomm Ragnar (9.b) pidas õpetajatele meeldejääva ja mõtlemapaneva kõne, millest räägiti veel kaua. Iga õpetaja sai seejärel enda pildi ja nimega tänukirja, milles oli välja toodud selle õpetaja kõige positiivsemad omadused ja muud tähelepanekud. Õpetajate jaoks tipnes niigi emotsionaalne päev külalise saabumisega. Meid tuli rõõmustama Tartu Variku Kooli vilistlane Kristjan Lüüs, kes meenutas oma kooliaega ning rääkis sellest, millega ta hetkel tegeleb. Tartu haridusosakond![]() Päev Vargamäel 15. septembril toimus Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturientide traditsiooniline õppekäik Vargamäele. Traditsiooni juurde käib ka see, et enamasti on ilm sel päeval kuiv, aga üsna kõle. Soojast bussist väljusime endises kihelkonnakeskuses Järva-Madisel, et selga sirutada ja kirikuaias ringi vaadata. Imetlesime Järva-Madise Püha Matteuse kiriku kuulsat barokkstiilis altariseina ning HTG õpetajad Age Salo ja Toomas Jürgenstein lugesid ette kirikuga seotud kirjakohti Tammsaare „Tõest ja õigusest“. Kohavaimu kaasabil said nii tuntud kui ka üllatavamad read erilise kõlajõu. Hommikupoolik jätkus 4-kilomeetrise matkaga üle Kodru raba ikka riburada Vargamäe poole. Endist taliteed ääristasid mõrkjasmagusad kuremarjad ja igivastupidavad rabamännid. Väljamäele jõudnud, oli aeg küps keha kinnitada. Karge olemine tõi nii hea isu, et koolist kaasa antud mulgiputru grammigi alles ei jäänud. Edasi suundusime Vargamäe vabaõhuloengusaali, kus HTG vilistlane ja Paide teatri lavastaja Jan Teevet rääkis sellest, kuidas teha teatrit ühes Eesti väikelinnas. Kõlama jäi mõte, et selleks on vaja idealismi, mõtteavarust, ausat suhet kogukonnaga ning oskust näha takistustes võimalusi. Mõistagi kuulus päeva ringkäik Tammsaare muuseumis, et tutvuda 19. sajandi eluolu ning Tammsaare kirjanduspärandiga. Huvilistel oli võimalus vaadata ka muuseumi aastanäitust „Surma tõde ja elu õigus“. Kuigi õpetajad on Tammsaare kodukandis käinud lugematuid kordi, on see sügisene päev ikkagi omamoodi kosutav ja oodatud. Loodetavasti jääb see teekond sellisena meelde ka meie lõpuklasside õpilastele. ![]() Ahhaa Ilmatsalu koolis Sel õppeaastal tõime uuendusena 1.- 4. klassidessse ahhaa looduse tunnid, mis põhinevad Ahhaaliku kooli mudelil, mille loojateks on teaduskeskus AHHAA, Tartu Forseliuse Kool ja Tartu Ülikool. Ahhaa looduse tundides rakendatakse käed-külge tegevusi ja uurimuslikku õpet ning projektõpet. Õpetajad on märganud, et õpilased ootavad neid tunde väga, sest klassiruum muutub nagu võluväel teaduskeskuseks, kus saab teha põnevaid katseid, ennustada, uurida, teha järeldusi, avastada – ahhaa, nii see käibki! Näiteks on õpilased tegutsenud seenelaboris, kus jälgiti põnevusega pärm-ja hallitusseente kasvamist ning uuriti mikroskoobiga erinevaid seeni. Lisaks tekitas elevust soomustindiku tindi kogumine ja sellega joonistamine. Õpilaste jaoks oli põnev avastus, et seentega saab ka trükkida. Meie õpetajad on leidlikud – vajalikud õppevahendid leitakse loodusest. Kooli asukoht loob selleks suurepärased võimalused, asume ju looduse keskel. Väga sageli kasutatakse võimalust õppida õues. Veel on õpilased taimelaboris jälginud vedeliku liikumist taimes ja katse käigus lilli värvinud. Uuritud on sedagi, miks puulehed värvi muudavad. Pooleli on katse, milles jälgitakse pakendite lagunemist looduses. Tulemus selgub alles kevadel. Sellised katsed õpetavad lastele kannatlikkust ja järjepidevust. Õpetajate sõnul on tunnid neilegi põnevad – kunagi ei tea, kuidas katse õnnestub ja mida põnevat töö käigus ka ise õpitakse. On näha, et õpetajate õhin kandub õpilastesse. Lisaks saavad 3.-5. klasside õpilased osaleda huviringis “Põnevad katsed” Ahhaa looduse tunnid annavad võimaluse õpitut seostada igapäevaelu ja erinevate õppeainetega, arendada uurimuslikke oskusi, koostööoskusi ja loovust. ![]() Kogemuste jagamise kuu Alustasime uut kooliaastat parimate praktikate jagamisega nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil. 3. septembril toimunud HARNO avalikul veebiseminaril tutvustasid meie kooli distantsõppe kogemust õppejuht Terje Hallik ja direktor Ene Tannberg. Rääkisime sellest, et tuginesime rahvusvahelisele kogemusele, et rakendasime maksimaalse kaasatuse põhimõtet (tunnid tunniplaani järgi veebitundidena), et viisime õppetöö ühisele platvormile (Google Classroom), et valmistasime õpetajad ja õpilased põhjalikult distantsõppeks ette (ülekooliline digiõppus, õpetajate sisekoolitused) ning et püüdsime reguleerida õpilaste koormust (veebivaba 5. tund iseseisvaks õppimiseks, puhkamiseks ja söömiseks ning originaalse kodutööde valgusfoori sisseseadmine). 9. septembril leidis aset kohtumine koolijuhtidega erinevatest Singapuri koolidest. Veebikohtumisel osalesid Ene Tannberg ning IB koordinaatorid Triinu Pihus ja Kirstin Karis, kes tutvustasid külalistele Eesti haridussüsteemi ning IB õppe toimimist meie koolis. Ka külalised jagasid infot enda koolide kohta ning tutvustasid haridusssüsteemi toimimist ja põhimõtteid Singapuris. Üllatusime, kui põhjalikud teadmised olid Singapuri koolijuhtidel nii Eesti koolisüsteemist tervikuna kui ka meie koolist. 8.–9. septembril toimusid Laulasmaal Tallinna koolide õppejuhtide inspiratsioonipäevad. Terje Hallik ja arendusjuht Tiia Lepik olid kutsutud tallinlastele jagama MHG kogemust kaasaegse õpikäsituse ellurakendamisel, eelkõige kriteeriumipõhise hindamise ja väärtuste õppekava kaasabil. Kirstin Karis andis intervjuu, kus tutvustas võimalusi Click&Grow taimeseina kasutamiseks uurimusliku õppe läbiviimisel. Taimesein on meie koolis 2018. aastast ning nende aastate jooksul on õpilased kasutanud seda nii oma loodusteaduslike eksperimentide läbiviimiseks kui ka maitsetaimede kasvatamiseks kodunduse tundide raames. Samuti viis Kirstin Karis läbi töötoa Eesti Teadusagentuuri ja Tallinna Reaalkooli reaal- ja loodusteadusliku konverentsi raames, kus tutvustas geneetikateemalist võistlusmängu. Kindlasti õppisime ka ise, sest mida rohkem annad, seda rohkem saad! ![]() TERVE EESTI EEST! Tartu Aleksander Puškini Kool on Liikuma Kutsuv Kool aastast 2018. Kuna liikumine parandab keskendumis- ja õpivõimet ning loob rõõmsa töö- ja õpimeeleolu, peame seda õppeprotsessi loomulikuks osaks. Igapäevaselt viibivad õpilased ja paljud õpetajad vähemalt 40 minutit kooliõues, kus lisaks erinevatele olemasolevatele mängudele on sellest õppeaastast avatud madal seiklusrada, mis pakub lõbusat ajaviidet ja lustlikku füüsilist treeningut. Seiklusrajal saab ennast proovile panna osavuses, julguses ja vastupidavuses, treenida ronimis- ja tasakaaluoskusi erinevatel redelitel, sildadel, tasakaalulintidel ja kiikedel, tarzani köitel ning hobusejalustel. Liikumisvõimalused on Puškini kooli õpilastel lisaks vahetundidele ka tundides, kus õpetajad kasutavad erinevaid aktiivõppemeetodeid, mille käigus lõimitakse teadmisi, õpioskusi ja liikumist. Klassiõpetajad on kõige agaramad liikumispauside läbiviijad tundides ning rakendavad mitmekülgseid võtteid aidates ennetada väsimust, tõsta õpivõimekust ja parandada õpilaste keskendumisvõimet. 27. septembril toimus koolis spordi- ja turismipäev, mille raames I kooliastme õpilased koos klassiõpetajatega osalesid lõbusatel võistlustel kooli õuealal ning said panna proovile oma kehalised võimed, võtta mõõtu jõuharjutustes ja kogeda võistkondlikku vaimu. II kooliastme õpilased matkasid koos õpetajatega Ihastesse, kus osalesid teatejooksus, mängisid jalg- ja pesapalli. Kooli kõige vanemad õpilased koos klassijuhatajatega osalesid meeskondadena orienteerumismängus “Fotojaht linnaruumis”. Septembrikuu jooksul toimusid ka põnevad õuesõppe programmid Luke mõisapargis ja õunaaias, millest võtsid osa II kooliastme õpilased KIK projekti raames. Lapsed tegelesid õues uurimusliku õppe, õunamahla tegemisega alates õunte korjamisest kuni mahla degusteerimiseni ning mängisid värskes õhus vahvaid keskkonnamänge. See, et õpilased liiguvad meeleldi ja hindavad laialdasi liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul, mida tõendavad kevadised riikliku rahuloluküsitluse tulemused, tekitab ainult positiivseid emotsioone ja inspireerib panustama ka õpetajate liikumisrõõmu allikate leidmisesse. ![]() Annelinna gümnaasiumi kogukonnale lisas möödunud suvesse elevust ja rõõmu spordi suursündmus – suveolümpiamängud. Tokiost tulid neli Eesti sportlast, epeevehklejat, tagasi kuldmedalitega. Kaks neist – Julia Beljajeva ja Erika Kirpu on Tartu Annelinna Gümnaasiumi vilistlased. Julia lõpetas meie kooli kümme aastat tagasi, Erika aasta varem. Vehklemisega tegelesid mõlemad tüdrukud juba kooliaastatel. See tähendas suurt enesedistsipliini, oskust jaotada aega kooli ja treeningute vahel. Nad said koolitöödega hästi hakkama ja võtsid osa ka kõigest muust koolieluga kaasas käivast toredusest. Edasine sportlaskarjäär kulges nii, et kord üks, kord teine vehkleja andis oma heade saavutustega jutuainet, aga nüüd rõõmustasid nad mõlemad korraga nii meie kooli kui kogu Eesti rahvast. Julia Beljajevat tervitas koolipere 1. septembril, õppeaasta avaaktustel. Õpilased said Julialt küsida, kuidas saadakse olümpiavõitjaks. Nüüd on meie õpilastel see saladus teada ja meil jääb üle vaid oodata järgmist olümpiavõitjat meie õpilaste ridadest. Võib-olla on see taas mõni vehkleja meie vehklejate pikast reast, võib-olla ujuja Artjom Alteberg, Maailma Koolinoorte Spordimängude mitmekordne medalist, raskejõustiklane Alexander Moiseenko, eelmisel aastal oma vanuseklassis Eesti meister tõstmises ja Tartu parim noorsportlane 2020, sõudja Mykyta Voievudskyi või keegi, keda me täna veel ära ei tunne, alles oma annet arendav tulevikutäht. Kui kellelegi jäi mulje, et me oleme spordikool, siis te eksite. Me oleme lihtsalt tore kool. Nii on meie kooliaasta algus täis mitmeid toredaid tegevusi: valmistume vene laulu festivaliks, sõidame loodust uurides mööda Eestimaad, otsime omi radu, täidame õpilünki, naudime oma ilusat koolimaja ning ootame külla uusi ja vanu sõpru. Tarkusepäeva aktuse lühike ja armas videojäädvustus TAGi gümnasisti Aleksandr Glimbaumi poolt saate vaadata siit: 1.09.2021.a. ![]() Tartu Descartes’i Kooli jaoks on 2021-2022 õppeaasta juubeliaasta. Kevadel saab 40 aastat sellest, kui kooli direktor Jaan Reinson kooli valmimist tunnistas ning õpetajaid tollal uhiuude majja ootama asus. Just sünnipäevahõngust kantuna möödub loodetavasti kogu kooliaasta. 22. septembril moodustasid spordinädala avamise raames õpilased ja õpetajad ühiselt kooli nimetähtedest logo. Kuigi ilm oli külm ja vihmahõnguline, pakkus drooniga tehtav fotosessioon kõigile põnevust ja rõõmu. Juubeliaastast saavad osa nii väikesed kui suured. Juubeliaastale sobivalt sai kool ka suure tunnustuse osaliseks, kui Tartu linna tervishoiu-osakonna esindaja Ülle Prommik andis üle uhke tervist edendava kooli seinatahvli. See on tunnustus, mis märgib ära meie kooli aastatepikkuse töö laste tervise tugevdamisel ja hoidmisel. Järgmisel õppeaastal tähistame 30. aastat tervist edendava koolina. Uuendusena osaleme lisaks meie koolis juba paar aastat rakendatud Taimse Teisipäeva kampaaniale sel aastal ainukese Tartu koolina CLIKIS-Network kliimasõbralike kooliköökide programmis, kus keskendutakse nii toidujääkide vähendamisele kui ka keskkonnasõbralikuma kooliköögi toimimisele. ![]() “Ahhaalikult targaks!” sai valmis Tartu Forseliuse Koolis on põnevad ajad, kuna viimase kahe õppeaasta jooksul oleme tegelenud uue arengukava loomisega. See on olnud inspireeriv teekond tulevikku vaatava kooli loomise suunas. Juba eelmisel õppeaastal toimusid õpetajatega arengukavaseminarid, mille käigus tehti nii loovaid ülesandeid kui analüüsiti kriitiliselt kooli arengusuundi ja parendusvaldkondi. Eriti põnevaks kujunes uue missiooni ja visiooni loomise protsess. Selleks jutustasime endale tähenduslikke lugusid, mõtlesime, mis on olulised märksõnad, mis iseloomustavad meie kooli ja kooli, milleks tahame veel saada. Uus visioon tuli inspireeriv meie kõigi jaoks: Tartu Forseliuse Kool on suunanäitaja hariduses – kasvulava tuleviku maailmamuutjatele. Ja see, kuidas me oma visioonini jõuame on ikka ühiselt loodud innustava missiooni kaudu: koostöiselt ja ahhaalikult toetame igaühe võimalust kujundada enda haridustee. Arengukava valmimisse andsid olulise panuse ka meie kooli õpilased. Klassijuhataja-tundides arutati selle üle, mis koolis meeldib ja peaks alles jääma, mida peaks edasi arendama ja mis peaks kaduma. Õpilased mõtlesid aktiivselt kaasa ning tõid välja värskeid ideid. Samuti oli väga väärtuslik lapsevanematega toimunud arengukavaseminar teaduskeskuses AHHAA. Vanemate edasiviiv tagasiside aitas selgemaks saada visiooni ja missiooni sõnastuse ning kinnitust sai seegi, et mitmed teemad, mis tulid välja seminaril õpetajatega, olid olulised ka lapsevanemate jaoks. Arengukava 2022-2026 motoks on “Ahhaalikult targaks!”. Nüüd tegutseme üheskoos selle nimel, et arendada välja kooliterviklik ahhaalik koolimudel. Ahhaalikus koolis tegutsetakse teadus- ja tõenduspõhiselt ning koostöiselt, et aidata igal õpilasel kujundada endale sobiv õpitee. Asume teele! ![]() Koolis on vahva ehk esimeste klasside tutvumispäevade kogemustest Sel õppeaastal alustasid Hansa Kooli kõige nooremad koolipere liikmed õppimist varem, kui tavapäraselt. 24.-26.08 toimus õpihuvilaager “Koolis on vahva!”. Laagrile eelnes kevadine lastevanemate koosolek, kus tutvustasime laagritegevusi. Laagripäevade eesmärgiks oli pakkuda lastele võimalust saada juba enne avaaktust rohkem tuttavamaks õpetajate, tulevaste lennukaaslaste, koolimaja ning eesootava õppekorraldusega. Erinevad tegevused hõlmasid keeleõpetust, matemaatilisi mänge, loomade tundmaõppimist, ka inglise keele mänge ja liikumistegevusi. Ühistes hommikuringides harjutati kogu lennuga laulu ja päris tõelist koolitoitu maitstes ka koolisööklas käitumist. Laagri teisel päeval külastati Tartu II Muusikakooli, et olla juba natuke rohkem valmis septembris algavaks ja läbi aasta kestvaks pilliprojektiks. Vähetähtis polnud õppekäiguga saadud kogemus - kuidas ohutult tänaval liigelda. Laagripäevade korraldusliku eripärana viidi tegevusi läbi mitmetes erinevates õpirühmades. Laste korduv ümberjagamine oli taotluslik, sest soovisime jälgida, kuidas sujub lapse koostöö erinevate kaaslastega, et hiljem klasside moodustamisel saaksime neid tähelepanekuid arvesse võtta. Vaatlemisel osalesid ja vajadusel toetasid õpilasi abiõpetajad, eripedagoog, koolipsühholoog ning kooliastme õppejuht. Õpetajad hindasid laagri lõppedes saadud kogemusi igati kasulikuks. Kolme päeva jooksul saadi nii laste kui ka õpetajate omavahelise koostöö kohta väga väärtuslikku infot, millest on olnud abi edasise õppetöö planeerimisel ning läbiviimisel. Laste hinnangud laagrile olid valdavalt positiivsed - paljud ei osanud lõpuringides tagasisidet andes valida, mis täpselt kõige rohkem meeldis. Kinnitati, et meeldis kõik ja tahaks juba rutem päriselt kooli tulla. Ka vanemate kommentaarid kolmanda päeva lõpus toimunud koosolekul olid tunnustavad. Kõige enam harjutati laagri jooksul üksteisega arvestamist, mis on asendamatu baasväärtus meie igapäevases elus üldiselt ning väärib seetõttu erilist tähelepanu. Koolis on tõepoolest vahva, kui me ühiselt selle nimel pingutame. Mari-Liis Tosmin, 1.a klassi õpetaja ![]() Õppeaasta avaaktusel tervitas poskalasi Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid Kolmapäeva hommikul kell 10 kogunes kooli ette hulganisti pidulikes ülikondades ja kaunites kleitides õpilasi. Nagu ikka 1. septembril, oli õhus ärevust ja pidulikkust, aga sedapuhku tuli meie koolis tarkusepäev veelgi tähendusrikkamana, sest pikaaegse direktori Helmer Jõgi asemele asus uus – Mari Roostik. Paljuski just koolijuhi vahetumise ajel oli ka president Kersti Kaljulaid otsustanud uut kooliaastat tervitada just Jaan Poska gümnaasiumi juures. “Mul on hea meel tarkusepäeval siin koolipere ees seista. Teie kool on mõnes mõttes minu unistuste kool, millest olen nende aastate jooksul püüdnud palju rääkida. Kool, kus saab rohkem olla ise õppimist, ise avastamist ja õpetaja on kooliteel toetaja. /---/ Mul on hea meel, aga olen ka kade, et teil on selline kool. Mul on ka hea meel, et meie digiõppe vilumus on nüüdseks juba kätte harjutatud, aga oleme siin ikkagi kõik koos ja õues. Positiivne on, et väärtustame nüüd hulga rohkem, kui saame hommikul üles tõusta ja kooli minna. Teiselt poolt teeme ka üha rohkem asju õues – on selgunud, et Eesti kliima ei ole sugugi nii hull, et ei saaks asju ka õues teha, kui selleks on vajadus ja õige riietus.” Presidendi kõne täisversioon saate lugeda siit. Aktust jäädvustas Anete Jürgens 11.a klassist. Pildid leiate sellest kaustast. ![]() Karlova koolis peetakse lugu kompetentsusest, tähenduslikkusest ja kuuluvusest Päikselises kooliõues toimunud 1. septembri aktustel laulsid meie õpetajad särasilmselt ja temperamentselt lõpuks ometi kooli tulnud peaaegu 700 lapsele: „Igaüks teab, tark olla hea!“. Rõõmu tegi, et hääled olid heas vormis ning koolipere nägi välja puhanud ja teotahteline ning parasjagu ootusärev, sest muutusi on sel õppeaastal plaanis parasjagu. Suuremates ja väiksemates gruppides läbi mõeldud ja kevadeks tehtud otsused käivad eelkõige meie päevakava ja tunniplaani kohta ja nende muutuste kaudu on taas hoogu juurde saanud ka sisulised arutelud õppimise olemusest ja tähenduslikkusest. Õppekorralduse muutust soovisime kindlasti teha juba sellel õppeaastal, et tulevikus kahes majas (Lina 2 ja Salme 1a) tegutsedes oleks kollektiivne häälestus suures plaanis paigas. Meie koolipäev algab nüüd kell 9, et luua õpilastele eeldused pikemaks uneks ning pingutamiseks kohe koolipäeva alguses. Ühtlasi eelistame õppimist paarikaupa ühendatud pikemates tundides, et saaksime aktiivsema ja mitmekesisema lähenemisega päeva sees keskenduda vähematele ainetele ja teemadele, õpetajad vähematele õpilastele jne. Tunnid on lühemad lühendatud kontaktaja arvelt. Säilitasime paindlikkuse tagamiseks paralleelselt ka lühemad tunnid ja tervikuna meie koolipäev ei pikene hilisemast algusest hoolimata. Kooli- ja õuerõõmu (uus termin liikuma kutsuvate koolide seminarilt) aitab üleval hoida päevaplaani lisatud pikem paus. Arengu nurgakiviks olev muutus vajab kohanemiseks aega ja tekitab ka hirme ja tavalisest suuremat stressi, mida Karlova õpetajad vähendavad koos aega veetes ja ühiselt õppides. Väiksemates arendusrühmades mõtleme sellele, kuidas aineõpetuse kaudu järjest paremini ka elu- ja õpioskusi arendada. Mõnikord piisab vaid rõhuasetuste muutusest ja hea spetsialisti veel parem töö hakkab vastu helisema. ![]() Teadlaste öö raames käis 20. septembril Kesklinna Koolis 8.a klassile keemia tundi andmas Tartu ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Professor Oras rääkis, kuidas saadakse arheokeemikuks ning tutvustas oma põnevat tööd. Õpilased said uurida ja püüdsid süstematiseerida tema kaasatoodud potikilde, luutükke, metallikübemeid, keraamikat, kivikesi, ehteid ja muud. Selgus, et keemiliste meetoditega on võimalik arheoloogilisi leide uurides teada saada, milliseid haigusi tollased inimesed põdesid, milliseid toite sõid, mis värvi rõivaid kandsid ja kui kaugete maade tagant üksteisega suhtlesid. Õpilastele tund väga meeldis ja külalisõpetajaga arutleti elavalt kaasa. Õpisündmuse kohta ilmus artikkel ka Tartu Postimehes: https://tartu.postimees.ee/7342538/teadlaste-oo-festivali-peateema-on-seekord-toit-ka-mottetoit Samal nädalal esines 5.c klassile meie kooli vilistlane Tartu tähetorni haridusprogrammide kuraator Kaarel Nõmmela, kes tutvustas õpilastele Tartu Ülikooli tähetorni võimalusi, huviringi ja hullu teadlase eksperimendihommikuid. Samuti viis Kaarel õpilastega läbi tähetornis koostatud „Planeetide vastasseisu mängu“, kus lapsed said nii liikuda kui oma tähelepanu treenida. Erasmus+ projekti „D-escape. Making culture alive – digital escape room“ raames käisid meie kooli õpetajad Riina Pauklin ja Andra Kalda ning kaks õpilast 7. klassidest Ungaris, kus kohtuti Nyíracsádi linnas partnerkoolidega Ungarist, Soomest, Sloveeniast, Hispaaniast ja Tšehhist. Ungaris veedetud nädala jooksul tutvuti kohaliku katoliikliku kooliga, Ungari traditsioonide ja kultuuriga, õpiti metalli- ja nahkehistöid ja õpiti uusi digioskusi nagu nt koomiksi valmistamine. Õpilased, kes elasid nädala vältel kohalikes peredes ning suhtlesid ainult inglise keeles, hindasid saadud kogemust väga põnevaks ning enesekindlust kasvatavaks ning ootavad juba elevusega järgmise aasta septembrit, mil viie partnerkooli seltskonnad Eestisse tulevad. Siis saavad meie õpilased teiste riikide õpilasi võõrustada. ![]() Innovatiivne koolipäev Tartu Kivilinna Kool toimetab teist õppeaastat uutmoodi koolipäevaga. Meie muutuse kolm sammast: 1) alustame koolipäeva kell 9.00; 2) koolipäevas vähem tunde, tunnid pikemad; 3) koolipäeva keskel tunniajane paus. Tagasiside tervikuna on nendele muutustele olnud väga positiivne nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate poolt. Koolipäeva hilisema alguse kohta kirjutas üks 7. klassi tüdruk: „Saan ärgata veidi hiljem, sättida end valmis ja süüa rahulikult hommikust - leian endale hommikul rohkem aega, olen tundides rohkem ärkvel ja aktiivsem.“ Ühe õpetaja arvamus: „Saan rahulikult ja pingevabalt alustada koolipäeva, mõelda läbi enne tundide algust oma tegevused, jõuan nüüd tööle tulla jala - mõnus algus tööpäevale. Näen, et õpilased on välja puhanud ja kohe õppimiseks valmis.“ Tunniplaanis on varasema 6-8 tunni asemel enamasti 3-4 tundi, mille pikkusteks on 75-minutit, mõnes aines on ka lühemaid 40-minutilisi tunde. Õpilaste koolikotid on kergemad, erinevate ainetundide vahel liikumist vähem. Pikas tunnis on õpilastel parem võimalus põhjalikumalt teemadele keskenduda ja õpetajatel mitmekesisemaid õppetegevusi teha. Ühe õpetaja arvamus: „Saan aeganõudvaid ülesandeid ja tegevusi planeerida põhjalikuma sisuga, sest jõuan ajaliselt need läbi teha, tund pole nii hakitud“, 8. klassi tüdruk: „Õpilastel on kauem aega, et teemasse süveneda. Õpetajatel rohkem aega, et teemad õpilastele selgemaks teha. Tunnid on huvitavamad, sest aega on rohkem“. 60-minutilise vahetunni ajal saab liikuda, kohtuda sõprade või klassijuhatajaga, teha üritusi ja rahulikult süüa. Septembris näiteks kohtusid 1. klassi õpilastega liikluspolitseinikud, Ahhaa käis TÖFi raames tegemas töötubasid. 6. klassi poiss: „Saab korraks õppimisest välja lülituda, ometi kord rahulikult söömas käia ja on aega sõpradega suhelda ning nautida üldist koolielu.“ ![]() Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium avas Tartu linna uue projekti “Kunstnik kooli" 29. septembril oli Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumil külas kunstnik Heiki Trolla ehk NAVITROLLA. Tartu linna poolt rahastavate projekti „Kirjanik kooli“ ja nüüd ka „Kunstnik kooli“ raames annavad koolides tunde kirjanikud ja kunstnikud, avades seeläbi nii oma loomemaailma kui ka pakkudes gümnasistidele süvendatud vaadet kirjanduse ja kunsti õpingutesse. Navitrolla on eesti maalikunstnik, keda tuntakse peamiselt talle iseloomuliku naivistlikke ja sürrealistlikke elemente kombineeriva maalilaadi poolest. Kunstnik on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. „Ma vaatan hommikul galeriis neid poolikuid töid ja mõtlen, kes minuga tantsule tuleb,“ kirjeldas Navitrolla enda tüüpilist päeva ja valikut, millist pooleliolevatest maalidest ta jätkab. „Mõnega tantsin mitu päeva järjest, mõnega vaid paar tundi,“ jätkas ta päeva kujutamisega, lisades, et keskmiselt võtab kuulsust kogunud graafilise loomapildi valmimine aega poolteist aastat. Küsimusele, millest ta ammutab ideid, et joonistada, vastas kunstnik: „Vahel lööb pilt mind pähe keset vestlust, vahel on need kujutlused kasvanud koos minuga karjapoisina veedetud lapsepõlvest.“ Tänu KuuTv ja meediamooduli õpilastele saab kooli aulas toimuvast kohtumisest osa kogu koolipere, sest külalistundidest toimuvad otseülekanded klassidesse kooli YouTube kanali kaudu. Ka Heiki Trolla kiitis külalisõpetajana sellist korraldust, kuna tema sõnul on näiteks kolm tundi järjest erinevatele klassidele loengu pidamine väga ajamahukas ning väsitav. Külalistund lõpeb traditsiooniliselt autogrammi kirjutamisega kooli raamatukogu külaliste seinale. Navitrolla joonistas mälestuseks sinna ka kaelkirjaku, kes nüüd meie oma Estcube´i (joonistas M. Noormaa) ja Jürgen Rooste autoportree kõrval seina kaunistab. Kroonuaia kool kutsus septembris sportima ja liikuma Selle aasta septembrikuu oli Kroonuaia kooli õpilastele aktiivne, palju tegeldi liikumise ja spordiga. On väga oluline, et ka koolid pakuksid lastele võimalusi sportida ja aktiivselt liikuda. On üldteada, et üldiselt ei liigu Eesti õpilased piisavalt. Laps peaks aga iga päev aktiivselt liikuma. Tartu Kroonuaia Koolis oleme püüdnud igati laste liikumist ja sportimist soodustada. Juba päris kooliaasta alguses, 8. septembril, toimus kooli staadionil üritus Reipalt koolipinki. Sportlikul päeval osalesid koos meie õpilastega ka Kivilinna kooli noored. Juba järgmisel päeval osalesid meie õpilased edukalt Eesti Eriolümpia Ühenduse organiseeritud kergejõustikuvõistlustel, kust meie kooli esindanud kolmik tõi kaasa seitse eri värvi medalit. Aktiivselt kasutasime ka võimalust käia uisutamas. Kooli iluvõimlejad aga alustasid ettevalmistavate treeningutega kvalifikatsioonivõistlusteks, kus selguvad Berliini maailmamängudele pääsejad. 22. septembril esinesid Euroopa jalgpallinädala raames edukalt meie noored jalgpallurid, kes võitsid jalgpallipäeval Viljandis kuldmedali ja karika. Ürituse organiseerisid Eesti Eriolümpia Ühendus, Viljandi JK Tulevik ja Eesti Jalgpalliliit. 23. septembril osalesid meie noored jooksjad heade tulemustega Eesti Eriolümpia ja Kiigemetsa kooli organiseeritud jooksukrossil. Kuid kasulik pole mitte ainult värskes õhus sportimine, vaid igasugune füüsiline tegevus. Seda ei unustanud meie toimetulekuõppe õpilased, kes osalesid 27. septembril Tammistu mõisas tööharjutuspäeval. See väike ülevaade meie kooli spordiüritusest ei ole muidugi ammendav. Erinevaid võistlusi, aga ka lihtsalt sportlikku tegevust värskes õhus on ka edaspidi, nii sõidamegi peagi Kammeri kooli matkapäevale. ![]() Oktoobrikuus on Tartu Kutsehariduskeskuses fookuses ettevõtlusõpe ning täiskasvanud õppija Möödunud aastal tegelesime hoogsalt ettevõtlusõppe ümber kujundamisega koolis. Meie tänane õppija võib homme olla ettevõtja, seetõttu on oluline arendada just praktilisi ettevõtlusalaseid oskusi. Esmakordselt toimusid ülekooliline ettevõtluspäev ning mitu häkatoni, millest üks oli kahepäevane ning viidi läbi koostöös Tartu Ülikooli sTARTUp lab`i meeskonnaga. Kokku osales häkatonidel 320 õpilast 21-lt erialalt ning kokku valmis 30 äriideed. Vihmaussid purgist välja lastud, ei saanud neid ometigi sinna tagasi toppida. Selgi aastal jätkame ettevõtlusõppe arendamisega. 7. oktoobril toimub Tartu Kutsehariduskeskuses järjekorras teine ülekooliline ettevõtluspäev: Jätkusuutlikkus ja tark tarbimine. Ettevõtluspäeva kavas on inspireerivaid ettekanded, arutelud ja töötoad, milles õppijad saavad aktiivselt kaasa lüüa. Külla tulevad TÜ sTARTUp Lab, LHV Pank, noorteorganisatsioon Changemakers, Fudler, Münt, Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, ja paljud teised. Lisaks konverentsikavale toimub kirju töötubade, õppekäikude ja esinemiste programm ka õppeosakondade siseselt. Meie ettevõtlusveduriks on väsimatu Tiina Aidnik, kes lööb kaasa ka esimeses üle-eestilises ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis. Hästi korraldatud ettevõtlusõppe tunnistuseks on esimeste üle-eestiliste ettevõtlusoskuste kutsevõistluste võit ning Euroopa kutsemeistrivõistluste EuroSkills2021 4. koht. Täiskasvanud õppija nädala raames ootab Tartu KHK Koolitus- ja nõustamiskeskus kõiki huvilisi end vanadest mõtetest ja harjumustest lahti tõukama ning seatud sihtide suunas liikuma. 13. oktoobril toimub inspiratsiooniõhtu TÕUGE 1.0, kus esinejatena astuvad üles arengutreener Sandra Vabarna, koolijuht ja koolitaja Annika Räim, psühholoog-psühhoterapeut Julia Laanemets ning meisterõpetaja Diana Eller. Õhtut juhib Kertu Jukkum. Esinejatele lisaks põnevad üllatused! Koolitus on kõigile TASUTA, programm ja registreerimine SIIN Olgugi see üle kasutatud väljend... aga kõik tõesti on uus septembrikuus Lisaks uue õppeaasta algusele, alustas Tartu Kunstikoolis ka täiesti uus õppegrupp disanKUVA. KUVA ehk kutsevaliku õppeaasta käigus saavad õpilased endale lausa ühe õppeaastaga disainialase alusbaasi luua ning seejärel juba edasi õppima või tööle suunduda. DisainKUVA õppekava annab eelise ka muukeelsele õpilasele, pakkudes neile keelelist tuge eesti keele lisatundide näol. Tartu Kunstikool jätkas enda 70. juubeliaasta tähistamist ning avasime Galeriis Pallas oma juubelinäituse “Lähteala”. Näituse kuraatoriks oli meie noor vilistlane Helena Aadli. Näitusel on esindatud eri põlvkondade kunstnikud, kellel on oma kogemus ja suhe kunstikooliga. Varasemalt oleme sel aastal juba andnud välja vilistlaste, õpilaste ja õpetajate koostöös valminud TK70 graafiliste novellide kogumiku, mis jutustab meie kooli lugusid. Septembrikuu lõpetasime triumfeerivalt: meie õpilane Sander Lillo pälvis Austrias toimunud EuroSkills 2021 võistlusel graafilises disainis meisterlikkuse medali. ![]() MRK sügisene spordipäev Ülevabariigilise spordinädala raames toimus Mart Reiniku kooli spordipäev 20. septembril. Seekord viisime õpilased A. Le Coqi spordimajja. Kõigile jätkus tegevusi mitmeks tunniks: matkati koos klassijuhatajatega Ihaste kandis ja selgitati välja parimad klassid ringteatejooksus. Kuna pole kindlust, et saame koolis käia järjest kevadeni, otsustasime ka traditsioonilise sõudeergomeetrite võistluse ära teha. Neid, tavaliselt jaanuaris toimuvaid võistlusi on meie koolis peetud kaheksa korda. Siiani on võistelnud lapsed alates 6. klassidest, nüüd võtsime ka 4.-5. kampa. Erinevalt vanematest, kel distantsiks on 500 m, sõudsid nemad 300 meetrit. Täname Tartu Sporti, kes lubas meil seekord õhurikast spordihalli ja üheksat uut sõudeergomeetrit kasutada. Kuue tunni jooksul sai kuivamaa sõudmis- ja võistlemisvõimaluse pea 500 last. Sõidud järgnesid üksteisele neljaminutiliste intervallidega. Lapsed pingutasid maksimaalselt. Eriti menukad olid iga vanuserühma induviduaalvõistlustele järgnenud klassidevahelised 10 x 100m teatesõidud. Iga vanuseklassi kolmele parimale olid autasuks diplom ja tehnoloogiatundides laste endi valmistatud kadakapuust medalid. Kuna eelmisel aastal pidime Covidi tõttu võistluse ära jätma, siis oli huvitav võrrelda nüüdseid tulemusi kahe aasta tagustega. Kuidas hübriidõppe aastad on mõjutanud laste saavutusvõimet? Peab märkima, et tagasiminek on pea kõigis vanuseklassides. Meie kaheksa-aastane kogemus ütleb, et sõudeergomeeter on igati tänuväärne vahend koolisiseste võistluste korraldamisel. Sõudmistehnika ergomeetril pole keeruline ja lapsed saavad hästi jälgida oma tulemuste iga-aastast arengut. Samuti annab see võimaliku eduelamuse raskekaalulisematele lastele, kel jooksudes või hüpetes teistega raske konkureerida. Vähetähtis pole ka sõudmise kui spordiala populariseerimine. See võib küll ka juhus olla, aga kolm meie kooli vilistlast on jõudnud vabariigi erinevatesse koondistesse. Elar Loot saavutas ühesel paadil alla 23-aastaste MM-l 6. koha ja kandideeris kohale olümpiakoondises. ![]() Liikumine on õppimise alus Tartu Raatuse Kooli iga-aastane traditsioon on pidada septembrikuus maha üks ülekooliline spordipäev. Sel korral toimus see 16. septembril. Kui tavapäraselt on toimumiskohaks olnud Tartu Ülikooli staadion, siis sel korral sai 4.-9. klasside spordipäev teoks Tamme staadionil. 1.-3. klasside õpilased nautisid liikumisrõõme aga koolimaja spordiväljakutel ja majas sees. Joosti, hüpati, visati vileoda ja palli. Viimast nii kaugusesse kui korvi. Algklasside õpilased said valida ka mitmete nö töötubade vahel, kus sai õppida erinevaid tantse, teha tutvust võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, jooga ja judoga. Viimaste aastate spordipäevade hing on olnud kindlasti kooli liikumisõpetaja Margus Udeküll ning tema väärikad satelliidid Mari Kipri ja Anette Zukker. Udekülli sõnul aitas spordipäeva seekordsele õnnestumisele kaasa väga hea ilm, uus staadion ning õpetajatest kohtunike poolt seniste aastate parim töö, mille eest nad ka tema kiituse ära teenisid. „Spordipäev on küll tore ja oluline tähis meie kooliaasta alguses, kuid tegelikult on liikumine väga olulisel kohal läbi kogu õppeaasta. Raatuse kool on Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku liige, kus õpilaste liikumisaktiivsusesse panustatakse ka igapäevases õppetöös,“ ütles õppejuht Kristi Eelmäe. „Ei ole saladuseks, et õppimistegevuse efektiivsemaks võimaldamiseks meie ajudes, on kehalisel aktiivsusel üsna suur roll. Seetõttu on ka Raatuse kool juba mõned aastad tagasi viinud 1.-6. klassides, lisaks liikumisõpetuse tundidele, sisse igapäevased 40-45 minutit kestvad liikumisvahetunnid,“ lisas kooli direktor Toomas Kink. Vaata ka spordipäeva galeriid. ![]() Traditsiooniline teadusmelu Teadlaste Ööl 24. 09 toimus Tamme gümnaasiumis traditsiooniline Teadlaste Öö, kus osales hinnanguliselt 400 igas vanuses külalist nii Tartust kui ka üldse Lõuna-Eestist. Töötube viisid läbi meie vahvad gümnasistid oma õpetajate juhendamisel, põnevat toidutehnoloogia töötuba pakkus ka kooli koostööpartner TalTech. Saame uhkusega mainida, et koostöös teaduskeskusega AHHAA alustasime sellise ürituse läbiviimist esimese üldhariduskoolina Eestis (algul abilistena linnas, peagi ka oma majas) umbes 16 aasta tagasi. Seekordsed töötoad olid: TalTech teeb toidu analüüsi; Toit ja meeled; DNA-uurijad mee sees; Plastik ja pakendid; funktsionaalsed toidud; E-ained; KUukeste kultuurikohvik. Toiduga seotud müüdid; Meisterdamise töötuba; Fermenteeritud toidud; Van de Graafi masin, Tesla trafo jm füüsikast; Söögist sõnutsi; Robotid otsivad toitu; Viroloogia põgenemistuba, “Anatoli Rotmeatovitchi labor”; Keemia teadusteater. (https://tammegymnaasium.ee/teadlaste-oo-tamme-gumnaasiumis-24-september-2021-kl-18-21/) Lisaks toimusid õpilastele AHHAA teadusfestivali nädalal mitmed loengud teadlastelt: Erik Abner rääkis õpilastele geenitehnoloogiast ja Geenivaramust ning TÜ tehnoloogiainstituudi doktorandid andsid seminari-vormis ülevaate oma teadustöödest. ![]() Matemaatikalaager „Matemaatika maailm“ Tamme Koolis Laupäeval, 18. septembril võõrustas Tamme Kool Tartu linna 6.–9. klasside tublimaid matemaatikahuvilisi noori. Matemaatikaõpetaja Anneli Nellise eestvedamisel ning Eesti Matemaatika Seltsi toel toimus matemaatikalaager „Matemaatika maailm“. Päev sisaldas kolme õpituba, kus teemad ulatusid tõest õiguseni ning kuubikutest robotite võiduajamiseni. Õpitubasid juhendasid Tartu Tamme Kooli informaatikaõpetaja Gady Pähklemäe, kes toimetab ka Tartu Ülikoolis, Hannes Jukk Tartu Ülikoolist ja Raili Vilt Tartu Ülikooli Teaduskoolist. Matemaatikahuvilised noored said teadmisi kuubikutest, ehitasid etteantud juhendi järgi nendest erinevaid kujundeid ning hiljem leidsid, mis on tema kujundi pindala. Tuli välja mõelda, kuidas moodustada näiteks kolm korda kolm kuubik nii, et kasutada on vaid 8 moodulit. Tundub lihtne? Aga kas saaksite hakkama „sudokukuubiku“ tegemisega? Teises õpitoas said õpilased end proovile panna tõe väljaselgitamisel. Tuli otsustada, kas etteantud väited kolme nõia lausetes vastasid tõele või mitte ning kuidas tõestada, et antud väited olid valed või kes lõpuks tõtt rääkis. Kui ka tõde ei selgunud, siis eeldatavasti teavad nüüd meie matemaatikahuvilised, kes on nõid Rumpumpel. Ükski tänapäevane matemaatikalaager ei saa hakkama ilma robotiteta. Robootika õppetoas pidid õpilased rivistuma pikkuse järjekorras ning loendama end viide gruppi. See osutus tunduvalt keerulisemaks kui robotite programmeerimine. Õpitoa lõpuks suutsid õpilaste robotid läbida etteantud trajektoori ning mööda aula põrandat võidu sõita. Suur rõõm oli näha särasilmseid noori, kes võtsid õhinaga vastu kõike, mida neile selle päeva jooksul pakuti. Õpilaste emotsiooni võiks võtta kokku ühe Miina Härma Gümnaasiumi noormehe sõnumiga oma aineõpetajale: "Tahtsin öelda, et matemaatikalaager oli tore ja kui kunagi selline või sellesarnane üritus veel on, oleksin nõus uuesti minema." Margot Semilarski, Tamme Kooli matemaatikaõpetaja Ettevalmistuskursused Kui näeme probleemi, aitame otsida lahendust. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium on pakkumas abikätt noortele, kes mitterahuldavate tulemuste tõttu põhikooli lõputunnistusel on sattunud õppimise mõttes tupikusse. Käivitasime ettevalmistuskursused õpilünkade tasandamiseks. Ettevalmistuskursuse edukalt läbinud noortel on võimalik jätkata II õppetsüklist õpinguid Tartu TG põhiõppes. 6.-15.oktoobril on taas tulekul täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille käigus tunnustatakse inimesi, kellel on julgust ja pealehakkamist tulla kooli tagasi ja minna eluga edasi. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumist on sellel aastal lausa kaks tunnustatud õppijat: Tartumaa Aasta õppija Kristiina Värnik ja Viljandimaa Aasta õppija Andres Härm, kes läbis kogu gümnaasiumi e-õppes ning lõpetas kooli hõbemedaliga. Tunneme rõõmu ja oleme uhked! ![]() Tartu Variku Kool tähistas Euroopa Spordinädalat ülekoolilise matkapäevaga Reedel, 24. septembril algas Tartu Variku Kooli koolipere päev veidi hiljem ja hoopis reipamalt kui tavaliselt. Terve päeva jooksul startisid klassid koos klassijuhatajate, aineõpetajatega ning kooli töötajatega 4-kilomeetrisele jalutuskäigule Variku piirkonnas. Matka käigus täideti ka kehalise kasvatuse õpetajate antud ülesandeid ning peeti fotojahti. Kuigi ilm oli pisut heitlik ja vihmasajune, ei kaotanud osalised rõõmsat meelt. Eriti õnnelikud olid need, kes raja keskel väsisid, kuid sitkelt lõpuni vastu pidasid. Kolmanda kooliastme õpilased tõdesid matka lõppedes, et selliseid päevi võiks rohkemgi olla, kus koolitunnis istumise asemel on võimalik kauem magada ning koos klassiga hoopis midagi aktiivset ette võtta. Matka lõppedes ootas koolimajas kõiki soe tee ning kosutav nädalavahetus saigi alata! Tartu Veeriku Koolis toimusid septembrikuu kahel nädalalõpul Rakett69 õpihuvilaagrid Täies koosseisus osalesid 2.a ja 2.d klass, juhendajateks klassiõpetajad Karin Konksi ja Laura Kuusik. Sama laagrit korrati veel 2.b ja 2.c õpilastele ning eelnevatel õppeaastatel matemaatika noppeõppes (ingl pullout) osalenud 4. ja 5. klasside õpilastele. Noorematele klassidele andis laager eelkõige võimaluse läbi praktiliste ja põnevate ülesannete õppida kaaslastega arvestama, koostööd tegema. Enim meeldisid ülesanded, mis võimaldasid loominguliselt mõelda, vabalt katsetada. Lemmikuteks osutusid paberist silla, kosmosekapsli ning heitemasina ehitamine. Laagripäeva lõpus oskasid lapsed välja tuua, mida uut õpiti, kus teadmist või oskust elus kasutada saab. Õpiti enda ja võistkonna tööd adekvaatselt hindama, toodi välja nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Iga järgnev laagripäev näitas arengut õpilaste suhtlemis- ja koostööoskustes. Kui esimesel päeval juhtus, et võistkonna liikmed soovisid igaüks oma masinat ehitada, siis kolmandal päeval suudeti ühine plaan välja mõelda, ülesandeid omavahel jagada ja ühise eesmärgi nimel tegutseda. Praktiliste tööde ja käeliste tegevuste suur osakaal võimaldas tunda eduelamust ka lastel, kelle ainealased eelteadmised olid võrreldes kaaslastega napimad, kuid kes nautisid meisterdamist. 4.-5. klasside matemaatika-huviliste õpilaste jaoks olid ülesanded jõukohasemad ning lahendused sisuliselt arusaadavamad. Ühegi ülesandega hätta ei jäädud ning võistlus käis mitte ainult lahenduse peale, vaid parimale lahendusele. Laagripäevad olid põnevad ja õpetlikud ka õpetajatele. Saadi kogemus, et ka kõige keerukamaid teoreetilisi teadmisi on läbi praktiliste tegevuste lihtne arusaadavaks teha. Kinnitust leidis koostööoskuse arendamise olulisus. Kõik asjaosalised väljendasid, et selliseid praktilisi ja ahhaa-elamusi täis koolipäevi võiks olla hoopis sagedamini. |
Tartu Koolijuhtide ÜhendusArhiiv
April 2024
|